Täiskogu istungite kaupa: Maris Lauri

Kõneleja stiil on tungiv, hoiatav ja kohati konfronteeriv, kasutades tugevaid metafoore nagu "võlakeeris" ja "tulekahju". Kasutatakse nii loogilisi argumente (intressimäärade kasv, majanduslik ebakindlus) kui ka moraalset apelleerimist vastutusele ja tarkusele ("tark õpib teiste vigadest"). Ta kasutab ajaloolisi näiteid (Kreeka, Rootsi, Soome) hoiatava tooniga, et rõhutada olukorra tõsidust.

Stiil on valdavalt formaalne, asjalik ja detailirohke, keskendudes eelnõu menetluse tehnilisele tutvustamisele ja muudatusettepanekute põhjendamisele. Kasutab loogilisi apelle ja faktipõhiseid argumente (nt kulukuse ja ajakulu osas), et õigustada komisjoni otsuseid. Kolmandas kõnes muutub toon korrigeerivaks ja kaitsevaks, et vastata vastaspoole "kallutatud vaatenurgale" ja rõhutada riskide kõrget taset.

Kõneleja retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja tungiv, eriti riigi rahanduse ja lubade menetlemise teemal ("hädavajalik kiiremas korras"). Kasutatakse loogilisi argumente, sidudes riigi ebakindluse ettevõtete investeerimisotsustega ja intressimääradega. Toon on valdavalt kriitiline süsteemsete probleemide suhtes (bürokraatia, konkurents), kuid positiivne ja tunnustav ettevõtjate innovaatilisuse osas.

Retooriline stiil on väga formaalne, asjalik ja protseduurikeskne, eriti komisjoni ettekande puhul. Kasutatakse neutraalset ja objektiivset tooni, keskendudes faktidele ja seadusandlikele sammudele. Apellid on puhtalt loogilised ja suunatud teabe edastamisele, vältides emotsionaalseid või isiklikke hinnanguid.

Stiil varieerub neutraalsest ja protseduurilisest aruandlusest (komisjoni töö) kuni tungiva ja kriitilise toonini, kasutades tugevaid metafoore (eelarve "tulekahju"). Kriitika on otsekohene, nõudes vastutustundlikkust ja kiiret tegutsemist, süüdistades poliitikuid "kenitlemises" ja "edvistamises" tegude asemel. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja majanduslikud, kuid edastatud suure intensiivsusega.