Täiskogu istungite kaupa: Maris Lauri

Poliitiline põhiseisukoht on tugev toetus eelarvedistsipliinile, võlakoormuse madalal hoidmisele ja kulude kasvu piiramisele. Kõneleja kritiseerib teravalt varasemat vastutustundetut defitsiidipoliitikat, rõhutades vajadust viia riigi tulud ja kulud tasakaalu. Seisukoht on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine, rõhutades tarkust ja vastutust tulevaste põlvkondade ees. Oluliseks peetakse kulupiirangu kehtestamist eelarvereeglites.

Poliitiline fookus on krüptovaraturgude range reguleerimise ja riskide maandamise tagamisel, rõhutades Eesti varasemat negatiivset kogemust selles sektoris. Toetab tugevalt virtuaalvääringu teenusepakkujate järelevalve viimist Finantsinspektsiooni alla, et tagada finantsjärelevalvega seotud riskide adekvaatne haldamine. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades vajadust vältida rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

Poliitiline positsioon rõhutab tugevalt vajadust stabiilse ja ausa õigusruumi ning konkurentsi tagamise järele ettevõtluse toetamiseks. Peamine murekoht on riigi rahanduse kehv seis, mida nähakse majandusliku ebakindluse allikana, nõudes kiiret lahendamist ulatuslike kärbete või maksutõusude vältimiseks. Lähenemine on tulemuspõhine, keskendudes tingimuste loomisele innovatsiooniks ja riskide võtmiseks. Poliitikakujunduses on esikohal riigi roll tingimuste loojana, mitte ettevõtete eest asjade ärategijana.

Poliitiline tegevus on suunatud nii sotsiaalvaldkonna praktiliste probleemide (töötajate leidmise raskused) esiletoomisele kui ka finantssektori seadusandluse menetluse detailsele raporteerimisele. Keskendutakse pigem poliitika elluviimise ja seadusloome protseduuride täpsusele. Esimene kõne on suunatud ministrile, et selgitada vastuolu töötajate vajaduse ja nende leidmise keerulisuse vahel sotsiaalvaldkonnas.

Poliitilist debatti domineerib riigieelarve puudujäägi kriis, mida kirjeldatakse kui "tulekahju" ja mis nõuab kiiret reageerimist. Üks seisukoht rõhutab fiskaaldistsipliini ja vajadust likvideerida varasemad vead (nt maksuküür), samas kui teine keskendub põhiseaduslike institutsioonide eelarvete menetlemise protseduurilisele korrastamisele. Kriisilahendus peab hõlmama nii kulude kärpeid kui ka tulude leidmist, vastasel juhul paisub puudujääk 5% SKP-st.