Kuude kaupa: Arvo Aller
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
8 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvestruktuuri alal. Kasutatakse spetsiifilisi tehnilisi termineid, nagu "mitterahalised kulud", "amortiseerimine" ja "valitsussektori positsioon". Ekspertiis on suunatud raamatupidamislike valikute fiskaalse mõju kvantifitseerimisele.
09.2025
26 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust põllumajanduse ja maaelupoliitika valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid mesindustoetuste (nt miinimumnõue 16 mesilasperet) ja PRIA registrite osas. Samuti on tal detailne teadmine seadusloome protseduuridest (nt 98 seaduse muutmine, 1600-leheküljeline eelnõu) ja bürokraatia kitsaskohtadest (e-PRIA, e-põlluraamat). Ta rõhutab toidujulgeolekut ja kohalike sortide toetamist, näidates valdkonna spetsiifilist teadmist.
06.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles detailset asjatundlikkust jäätmeseaduse muudatuste ja nende finantsmõjude osas, tuues esile spetsiifilisi numbreid (kuni 50% jäätmehoolduskulu) ja bürokraatlikke tagajärgi korteriühistutele. Samuti on tal teadmisi regionaalprobleemidest, näiteks Lääne-Virumaa punahirvede juhtumist ja sellega seotud ametkondlikust segadusest Põllumajandus- ja Toiduameti ning Keskkonnaameti vahel. Majandusteemadel viitab ta rahvusvahelisele konkurentsivõime edetabelile ja Eesti madalale kohale.
05.2025
20 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalpoliitika ja maksunduse valdkonnas, tuues esile konkreetseid näiteid suletud asutustest (Lüganuse talupood, Jõhvi kohtumaja) ja teede lagunemisest. Samuti on ta kursis karistusseadustiku muudatustega juriidilise isiku vastutuse osas ja viitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 122 CO2-süsteemist väljumise kontekstis. Ta kasutab majandusargumente, viidates EKRE varasemale valitsuskogemusele maksulangetuste mõju osas.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailsust keskkonna- ja regionaalmajanduse teemadel, tuues näiteks kormoranide populatsiooni kasvu (10 000 paarilt 15 000 paarile) ja nende hinnangulise kalatarbimise (30 tonni päevas). Samuti on esitatud teadmisi maksupoliitikast, viidates Euroopa käibemaksudirektiividele ja naaberriikide (Läti, Leedu, Bulgaaria) käibemaksuerisuste praktikale. Energeetika valdkonnas on ta kursis arengukavade ajaloo ja eesmärkidega aastatel 2017 ja 2022.
03.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist seadusandlikust protseduurist ja haldusõigusest, küsides korduvalt eelnõude juriidilise selguse (nt "kolmas isik") ja bürokraatia vähendamise kohta. Ta kasutab statistikat sündimuse languse kohta (alla 10 000, 1200–1500 last vähem aastas) ja tunneb hästi kehtivaid erandeid (13–14 erandit välismaalaste seaduses). Samuti on tal teadmisi energiapoliitikast, seostades kõrgepingeliinide ehituskulud tarbija hinnaga.
02.2025
7 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset teadlikkust spordi- ja haridusvaldkonnas, eriti treenerite kutsetasemete (3., 4., 5. tase) rahastamise nüanssides ning kehalise kasvatuse metoodikas. Samuti käsitletakse tehniliselt energiapoliitika kulusid, tuues võrdluseks Saksamaa ja Taani näiteid, ning piirivalve küsimusi (Narva jõe poid). Kasutab tehnilisi termineid nagu "koefitsient" treenerite rahastuse kirjeldamisel ja viitab Euroopa Liidu aluslepingutele.
01.2025
15 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi regionaalhaldusest, tuues esile Viru Maakohtu teeninduspiirkondade pindalad ja Jõhvi asutuste (prokuratuur, vangla, prefektuur) olulisuse. Ta on detailne põllumajandustoetuste süsteemi (sotsiaalne tingimuslikkus, PRIA, Tööinspektsioon) ja tööjõu regulatsioonide (renditöötajad, keelenõuded) osas. Kasutab argumentide toetamiseks konkreetseid finantsandmeid ja seaduseparagrahvidele viitamist.
12.2024
22 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust põllumajanduspoliitikas (Tartu Agro maade rendikorraldus, ÜPP sotsiaalne tingimuslikkus) ja regionaalarengu küsimustes. Tal on tehnilised teadmised riigikaitsest seoses tuuleparkide negatiivse mõjuga luurele ja eelhoiatusajale. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat nii seadusandluses (nt maapõueseadus, karistusregistri seadus) kui ka majanduses (aruandeaasta tulu, müügitulu).
11.2024
27 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust regionaalpoliitika, põllumajanduse toetuste (PRIA, ÜPP meetmed) ja kohaliku elu küsimustes. Kasutab konkreetseid näiteid (Jõhvi kohtumaja, Kiviõli kool, töötukassa punktid) ja numbreid (5000 vs 1000 töökohta ÕÜF-is). Samuti on detailne spordiseaduse ja planeerimisseaduse muudatuste osas, käsitledes litsentseerimise ja vanusepiiride küsimusi.
10.2024
22 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist taristuprojektide (Rail Baltic, Via Baltica, Jõhvi-Toila maanteelõik) ja regionaalpoliitika (viimase miili projekt, Maa-ameti ümberpaigutamine) osas. Kasutatakse konkreetseid numbreid ja viidatakse eelarvedokumentidele (nt Kaitseliidu rahastuse puudumine eelarve lisas) ja menetlustähtaegadele, näidates huvi tehniliste ja finantsdetailide vastu.
09.2024
36 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi regionaalpoliitika, põllumajanduse ja toidujulgeoleku valdkonnas, kritiseerides detailselt PõKa 2030, nõuandevaldkonna ümberkorraldusi ja e-põlluraamatu puudusi. Samuti on ta kursis keskkonna- ja energiaseadustiku tehniliste detailidega (põlevkivi load, keskkonnamõju hindamine) ning hädaolukorra seaduse (CER-direktiiv) rakendamise ja riskianalüüside ajakavadega. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat ja viidatakse konkreetsetele seaduseparagrahvidele.
07.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, viidates põhiseaduskomisjoni rollile, seletuskirja vigadele ja seaduseelnõu katkestamise nõudmisele. Samuti kasutab ta matemaatilist analüüsi maksutõusude tegeliku protsentuaalse mõju hindamiseks (nt 20% tõus 20% pealt 24% peale). Lisaks on teemaks julgeoleku ja ajaloo küsimused, nagu Tartu rahu ja piirid.
06.2024
14 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika (tulumaksuvabastus, aktsiisid, riigilõivud) ja seadusloome protseduuride osas, kritiseerides järjepidevalt väljatöötamiskavatsuse puudumist ja seletuskirjade ebatäpsusi. Ta on kursis korruptsioonivastase seaduse rakendamise ning kõrgetasemeliste rahvusvaheliste kohtumiste (Bilderberg) konfidentsiaalsusreeglitega. Samuti on ta teadlik sisserände erisustest ja kvootide mõjust Eesti majandusele.
05.2024
24 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib teadmisi seadusandlikest protseduuridest (VTK nõue, seaduse sõnastus), maksundusest (käibemaks, tulumaks, aktsiisid, maamaks) ja eelarve detailidest (magusa joogi maksu laekumine ja halduskulud). Samuti on ta kursis regionaalsete majandusküsimustega, nagu Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi kasutamine ja kohalike omavalitsuste rahastamise probleemid. Ta kasutab konkreetseid numbreid (nt 7,8% töötuse määr, 25 miljonit eelarves, 520 000 maaomanikku) oma argumentide toetuseks.
04.2024
42 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi põllumajanduse ja maaelu valdkonnas, käsitledes spetsiifilisi probleeme nagu tööaja arvestus, hanede jaht ja PRIA bürokraatia. Ta on autoriteetne ka transpordilogistika (autorongide täismass ja pikkus) ning veterinaarhariduse rahastamise küsimustes, kasutades detailseid viiteid seadustele ja Euroopa Liidu direktiividele (nt reproduktiivtoksiliste ainete kohta).
03.2024
39 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadlikkust alternatiivsetest eelarvelahendustest, tuues korduvalt esile EKRE pangamaksu ettepaneku 150 miljoni euro saamiseks perede maksustamise asemel. Ta on kursis regionaalsete haridusprobleemidega (Ida-Virumaa õpetajate palgaviivitused ja koolireformid) ning tunneb detailseid seaduseelnõude sätteid (nt automaksu mõju maapiirkondadele, KMH ärajätmine taastuvenergeetikas). Samuti viitab ta konkreetsetele näidetele väiketootjate pankrottidest (Pajumäe, Rahinge) käibemaksu kontekstis.
02.2024
31 Sõnavõtud
Näitab sügavat teadmist põllumajandussektori majanduslikust olukorrast (kahjum €70M, maksmata arved) ja EL-i põllumajanduspoliitikast (otsetoetuste osakaal, püsirohumaade nõuded). On detailne toiduseadusandluse (putukatoitude märgistamine, PÕTTA soovitused) ja kohalike omavalitsuste rahastamise küsimustes. Kasutab konkreetseid numbreid ja viiteid varasematele poliitilistele otsustele (MES-i 200 miljonit).
01.2024
42 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust maksupoliitika, korteriühistute juhtimise ja sundrekonstrueerimise probleemide osas, tuues esile detailseid näiteid Ida-Virumaa laenuraskustest ja ehitusseadustiku terminoloogiast. Samuti on ta kursis riigikaitse (relvastuse puudujäägid) ja toiduvarude haldamise (Varude Agentuur, endine maaeluministri kogemus) detailidega. Ta kasutab tehnilisi termineid ja viitab konkreetsetele eelnõude numbritele ja esitamise kuupäevadele.