Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Maksete ja kulude tõus on märkimisväärne teema; konkreetseid majanduspoliitilisi samme ei toodud, kuid rõhutatakse vajadust kuulata rahva muresid ja arutleda finantsküsimuste üle.

Toetab majanduslikku kokkuhoidu ja valitsuse kulude kärpimist; rõhutab maksutõusude mõju ühiskonnale ning rahalise vastutuse vajalikkust. Soovib kuluhüvitiste läbipaistvust ja vajadusel palga sidumist tööle osalemisega, viidates Belgia mudelile kui soovitud lahendusele. Kõne rõhutab fiskaalset distsipliini ja sotsiaalset õiglust.

Keskne on finantskulude kontroll ja kokkuhoid: rõhutatakse, et läbipaistvuse kaudu tekib kokkuhoid ja et riigikogul ning ministritel võiksid olla kuludokumentid. Mainitud on konkreetseid summasid (1500 eurot kuus esinduskuludeks, 250 000 eurot aastas) ning vajadus eraldada või suunata ressursse (nt koolipsühholoogide rahastamine) vastavalt prioriteetidele.

Majanduslikult kriitiline eelnõu; rõhutab koormust peredele ja kodudesse laekuva tulu arvelt ning aktsiiside tõusude negatiivset mõju. Keele tõstab esile, et maksutulu on suur ning selle rakendamine langeb inimeste taskusse, mitte ettevõtetesse; eelistab Vasakul ja rahandust säästvaid lahendusi.

Majanduspoliitikas keskendutakse maksutõusude kriitikale ja läbipaistvuse suurendamisele; eelnõu kohta rõhutatakse vajadust aruandluse järele ja rahalise vastutuse tagamist. Mainitakse pangamaksu kui konkreetset maksu-, investeeringu- ja konkurentsieelist mõjutavat valikut; rõhutatakse, et tarbimismaksud moodustavad Eesti eelarvest suurt osa ning eelarve kärped vajavad läbipaistvuslikku ja läbimõeldud lähenemist.

Majanduslik vaade keskendub maksude suurendamise vastasel ja maksuküüru kaotamise või vähendamise teenivatele kaalutlustele. Ta rõhutab, et maksumuudatused võivad halvendada inimeste ostujõudu ja majanduskasvu ning toob esile vajaduse rahanduslike otsuste läbipaistvuses ning ettevõtjate huvide kaitses. Väited tuginevad tuntud analüütikute prognoosidele ning viitele, et maksuküüru kaotamine ei pruugi lahendada eelarveseisundit sõltuvalt kontekstist.

Öeldakse, et maksutõusud on kahjulikud ning fiskaalpoliitika rikkub ostujõudu ja vaesus võib suureneda; viidatakse ekspertide arvamustele, mis ütlevad vastupidiselt valitsuse prognoosidele. Ta rõhutab kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse tugevdamise vajadust ning regionalse arengu tähtsust, kuid kriitika on tugeva oppositsioonilise tooniga ja skeptiline kasvuprognooside osas.

Majanduspoliitika keskmes on solidaarsus ja maksutagatised ning vajadus kehtestada uus maksustamine (pangamaks) ja käibemaksu reformimine (toit), mida koalitsioon ei ole suutnud või soovinud rakendada. Seaduseelnõud siduvad palga maksmise ja kuluhüvitised tööpanusega ning tõhustavad makse ja kuluhüvitiste läbipaistvust. Eelistatakse mehhanisme, mis ergutab majandust ja vähendab inflatsiooni ning elukallidust.

Rõhutab majanduslikku mõjusust ja kulude kokkuhoidu: palga ja kuluhüvitiste seoste loomine töötegude tasemel ning suurenenud läbipaistvus, mis vähendab kulude varjuküljed; eesmärk on suurem efektiivsus ja ressursikasutuse parem kontroll.

Majanduse seisukohalt on esineja kriitiline: tarbimismaksude ja aktsiisitõusude kasvu koormab eriti madala ja keskmise sissetulekuga inimesi, mis võib vähendada tarbimist ja majandust stimuleerida. Ta rõhutab vajadust alternatiivide järele (nt pangamaks, platvormimaksud) ning väidab, et eelnõu suurendab riigi maksutulu, kuid samas kahjustab tarbimist ja elatustaset. Ta rõhutab staatilist nägemust, kus maksudeks ülekoormatakse tarbijaid, mitte põhjalikult lahendata eelarve puudujääke.

Majanduse ja sissetuleku küsimused esile tõstetud: kõrge tööhõiveprobleem ja toimetuleku tähtsus; argumenteerib, et pangamaksu oleks riigieelarvet täitnud, ning arutleb laiemate majandusteemade üle valitsuse kujundamisel. Kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes ning soovib kasutada majanduspoliitilisi tööriistu, et tugevdada eelarvet ja julgeolekut.

Majanduspoliitikas on keskne kriitika maksude suurendamise ja kiirete otsuste suhtes, mis võib suurendada hindade ja elukalliduse taset. On rõhutatud vajadust riigi sekkumisega majandust toetada, kuid eelistatavalt läbipaistvate ja põhjalikult analüüsitud meetmete raames. Rohepöörde ja energia teemade puhul on kriitiline hoiaku kõlapind: rõhutatakse põlevkivi kui energiaallikat energiajulgeoleku nimel ja vajadust erandite järele Euroopa Liidult, et vältida tarbijate koormust.