Täiskogu istungite kaupa: Helmen Kütt

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja sotsiaalministrile Karmen Jolleri tegevusele, kes on loobunud regulaarsetest kohtumistest Puuetega Inimeste Kojaga. Peaministrit kritiseeritakse Sotsiaalkindlustusameti juhi süüdistamise eest SKAIS-i probleemides, mis on tegelikult kõrgema tasandi vastutus. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele vastutusele ning ebapiisavale rahastamisele.

Peamine vastasseis on valitsuse finantspoliitikaga, eriti maksutõusude põlistamisega, mis takistavad inimestel hakkama saamast. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse väite, et riigi edukus automaatselt toob kasu inimestele.

Kõneleja on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides valitsust lühinägeliku poliitika eest metsanduses ja tööjõu kaasamisel. Kriitika on suunatud poliitilisele ebaõnnestumisele ja vastutuse puudumisele, eriti seoses algatatud rikkumismenetlusega. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.

Otsest vastuseisu ei väljendata, kuid esitatakse kaudne kriitika valitsuse tegevusetuse või prioriteetide seadmise osas. Kriitika seisneb selles, et valitsus ei ole andnud kutseharidusele piisavat mainet, jättes kõrgetasemelise ürituse (Noor Meister) riigijuhtide poolt külastamata, erinevalt Soome praktikast.

Kriitika on suunatud Sotsiaalministri ja valitsuse tegevusetuse vastu, eriti seoses erihoolekandeteenuste kohtade vähesuse, rahastamise ebapiisavuse ja kärpimisohuga. Samuti kritiseeritakse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi kroonilisi töökindluse probleeme, mis vajavad 25 miljoni euro suurust investeeringut. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades valdkonna eest seismise vajadust.

Vastuseis on suunatud Keskerakonna ametikaaslastele, keda kritiseeritakse kahel korral eksimise eest eelnõude menetlemise terminite osas. Kriitika on intensiivne ja keskendub rangelt protseduurilisele ebatäpsusele, mitte poliitilisele sisule.

Kriitika on suunatud riigi sotsiaalkaitse infosüsteemide (Sotsiaalkindlustusamet) kehvale toimivusele ja süsteemsetele riigetele, mis nõuavad töötajatelt ületunde. Peaministrit kutsutakse üles lahendama probleem eelarve kaudu, mitte otseselt ei rünnata isikuid, vaid riigi haldussuutlikkust.

Kriitika on suunatud peamiselt valitsuse ja haldusasutuste (SKA) tegevusetusele ja ebaefektiivsusele, eriti seoses hooldusteenuste hinnaralli kontrolli ja kriitilise IT-taristu parandamisega. Samuti kritiseeritakse teisi erakondi, kes tegelevad reformi ebaõnnestumise üle "parastamisega", selle asemel et keskenduda lahenduste leidmisele.