Täiskogu istungite kaupa: Helmen Kütt

Kõneleja keskendub tugevalt sotsiaalvaldkonna, eriti erihoolekandeteenuste kättesaadavuse ja rahastamise probleemidele. Poliitiline positsioon on kriitiline valitsuse kärpimisrežiimi suhtes, mis ohustab haavatavaid gruppe, ning rõhutab süsteemide (nagu SKAIS) töökindluse tagamise vajadust. Kuigi kõneleja toetab konkreetset seaduseelnõu, rõhutatakse, et see ei lahenda tegelikke rahastamise ja teenuskohtade puuduse probleeme. Fookus on pigem süsteemi toimivusel ja valitsuse vastutusel.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse maksutõusude suhtes, mis halvendavad paljude inimeste toimetulekut. Rõhutatakse, et riigi edukus ei tohi tulla tavainimeste arvelt, seades kahtluse alla valitsuse narratiivi riigi hakkamasaamisest. Esile tõstetakse vajadust pakkuda kodanikele võimalusi riigi rahastamises osalemiseks riigivõlakirjade kaudu.

Poliitiline positsioon on kriitiline ja tulemuspõhine, keskendudes valitsuse pikaajaliste plaanide (eriti metsanduse arengukava) jätkusuutlikkuse puudumisele. Kõneleja rõhutab tungivat vajadust suunata ressursid NEET-noorte ja töötute tagasi toomiseks tööturule, seades kahtluse alla praeguse poliitika prioriteedid. Samuti nõutakse vastutuse võtmist rikkumismenetluse algatamise eest Eesti suhtes. Poliitiline raamistik on pigem väärtuspõhine, rõhutades jätkusuutlikkust ja oma inimeste eest hoolitsemist.

Kõige silmapaistvam teema on kutsehariduse propageerimine ja väärtustamine, millele pööratakse tugevat tähelepanu. Poliitiline seisukoht on suunatud hariduspoliitika parandamisele, rõhutades vajadust kaasata kõrgeid riigiametnikke kutsemeisterlikkuse üritustele, tuues võrdluseks Soome eeskuju.

Kõige olulisem teema on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine, eriti 16–18-aastaste laste puhul. Kõneleja kritiseerib valitsuse kärpimisrežiimi, mis ohustab sotsiaalvaldkonda ja haavatavamaid rühmi, rõhutades vajadust piisava rahastamise järele. Poliitiline fookus on tulemuspõhine, keskendudes konkreetsete seaduseaukude parandamisele ja süsteemi töökindluse tagamisele. Samuti tõstatatakse küsimus sotsiaalkindlustuse infosüsteemi krooniliste probleemide kohta.

Poliitiline rõhuasetus on suunatud Riigikogu tööprotseduuride täpsusele ja õige terminoloogia kasutamisele. Hoitakse tugevalt kinni menetlusreeglite järgimisest, et tagada stenogrammi ja avaliku teabe korrektsus. Tegemist on tugevalt protseduurireeglitest lähtuva (policy-driven) raamistikuga.

Poliitiline fookus on sotsiaalkaitse infosüsteemide kriitilisel parandamisel, et tagada pensionide ja toetuste õigeaegne väljamaksmine. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades, et süsteemi rikked (11 korda 12 kuust) on vastuvõetamatud. Nõutakse 25 miljoni euro eraldamist eelseisvatel riigieelarve läbirääkimistel, et lahendada 800 000 inimest puudutav probleem.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud sotsiaalvaldkonnale, eriti hooldereformi rakendamisele ja pensionisüsteemi usaldusväärsusele. Hooldereformi osas tunnustatakse esialgseid eesmärke (vähenenud omaosalus), kuid kritiseeritakse teravalt hinnarallit ja omavalitsuste suutmatust hankeid korraldada. Nõutakse tungivalt 25 miljoni euro suurust investeeringut Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kriitilises seisus IT-süsteemi, et tagada pensionide õigeaegne laekumine, ning toetatakse pensioni indekseerimise jätkumist.