Täiskogu istungite kaupa: Helmen Kütt

Retooriline stiil on tõsine, asjalik ja kriitiline, eriti valitsuse tegevusetuse ja kärpimiste teemal. Kõneleja tasakaalustab juriidilist analüüsi (eelnõu parendused) emotsionaalsete muredega haavatavate gruppide ja vanemate koorma pärast. Kasutatakse otseseid süüdistusi ja tunnustust (nt ajakirjanikele), et rõhutada eestkoste vajadust, ning toon on pigem murelik kui lepitav.

Stiil on formaalne ja otsekohene, esitades Rahandusministrile konkreetse poliitilise küsimuse. Kasutatakse kriitilist tooni, seades kahtluse alla valitsuse väited rahva toimetuleku kohta, kuid lõpetatakse konkreetse poliitilise ettepaneku/küsimusega riigivõlakirjade kohta.

Retooriline stiil on formaalne ja otsekohene, kasutades teravaid küsimusi, mis nõuavad ministrilt vastutuse võtmist ja selgitusi (nt "kes tegi mida valesti?"). Üldtoon on kriitiline ja tungiv, seades kahtluse alla valitsuse pikaajalise planeerimise usaldusväärsuse. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes ressursside efektiivsele kasutamisele ja jätkusuutlikkusele.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse ministri poole ja tänades eesistujat. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, tuues sisse rahvusvahelise võrdluse (Soome president ja minister), et rõhutada kutsehariduse propageerimise olulisust ja puudujääke Eestis.

Stiil on ametlik ja detailne seadusloome protsessi kirjeldamisel, rõhutades komisjoni istungite põhjalikkust ja protokollide täpsust. Toon muutub murelikuks ja kriitiliseks, kui käsitletakse teenuste puudujääke, valitsuse kärpeid ja sotsiaalkindlustuse süsteemi ebakindlust. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (protseduuriliste sammude selgitamine) kui ka emotsionaalset rõhuasetust (lapsevanemate murekoormus).

Retooriline stiil on formaalne ja korrigeeriv, keskendudes loogilisele selgitusele ja tehniliste terminite täpsustamisele. Eesmärk on tagada arusaadavus nii kolleegidele kui ka ülekannet jälgivale avalikkusele. Toon on neutraalne, kuid resoluutselt parandav.

Toon on murelik ja tungiv, rõhutades süsteemitõrgete otsest mõju 800 000 inimese elule ja rahalisele kindlustundele. Stiil on formaalne, pöördudes peaministri poole, ning kasutab loogilist argumentatsiooni, mis põhineb konkreetsetel faktidel ja eelnevalt antud lubadustel. Eesmärk on tekitada survet eelarveotsuste tegemiseks.

Kõnestiil on analüütiline, detailne ja sageli murelik, eriti IT-süsteemi tõrgete teemal, mida kirjeldatakse kui "kokkuvarisemise äärel". Toetutakse tugevalt faktidele, numbritele ja ametlikele allikatele (Riigikontroll, peaministri tsitaadid). Kuigi kõneleja tänab arupärijaid teema tõstatamise eest, kritiseerib ta samas opositsiooni tooni, mis on "parastav", ning kutsub üles konstruktiivsele koostööle.