Kuude kaupa: Helmen Kütt

Kokku kuid: 16

Täielikult profileeritud: 16

10.2025

22 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kritiseerides nende poliitika ebaefektiivsust, eriti sotsiaalsete meetmete ebapiisavust ja tervikliku planeerimise puudumist (nt Sotsiaalministeeriumi kaasamine). Kõneleja kritiseerib ka seadusloome kiirustamist ja seda, et õiguskantsleri ettepanekuid ei lahendatud ühes eelnõus. Samuti korrigeeritakse poliitilist narratiivi, et sotsiaaldemokraadid on automaksu vastu olnud.
09.2025

27 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele, heites ette tegevusetust sotsiaalprobleemide lahendamisel ja eelarve prioriteetide valikul. Süüdistab valitsust toimetulekupiiri tõstmise aja möödalaskmises ja riigi otsustusvõimetuses seakasvatuse kriisis. Kritiseerib valitsuse eelarvet kui valimiskampaaniat, mis ignoreerib abivajajaid.
06.2025

23 Sõnavõtud

Peamised kriitika sihtmärgid on Reformierakonna juhitud koalitsioon ja sotsiaalminister, keda kritiseeritakse sotsiaalvaldkonna alarahastamise, SKAIS-i probleemi eiramise ja toimetulekupiiri tõstmise edasilükkamise eest. Samuti kritiseeritakse ministrit ametiühingute märkuste alavääristamise eest töölepingu seaduse muudatuste arutelul.
05.2025

23 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsusele ja ministritele, eriti sotsiaalministrile ja peaministrile, seoses sotsiaalvaldkonna alarahastamise ja IT-süsteemi kokkuvarisemise ohuga. Ta kritiseerib kohalikke omavalitsusi suutmatuse eest kontrollida hooldekodude hinnarallit hangete abil. Kõneleja heidab peaministrile ette Sotsiaalkindlustusameti juhi süüdlaseks tegemist SKAIS-i probleemide eest, mis on olnud teada juba pikka aega.
04.2025

5 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, eriti sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamise ja pikkade arstijärjekordade osas. Vastuseis on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele leida lahendusi 2025. aastaks. Mainitakse ka koalitsioonipartneri (Eesti 200) seisukohti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, viidates sisemistele erimeelsustele.
03.2025

8 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ja plaanide vastu, eriti Haridus- ja Teadusministeeriumi koolide ühendamise protsessi ning kavandatavate töölepingu seaduse muudatuste osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades analüüsi puudumist ("tehtud-mõeldud") ning negatiivset mõju töötajate turvatundele. Kõneleja rõhutab, et vastuolekut ei tohiks võtta isikliku rünnakuna, vaid demokraatliku mure väljendusena.
02.2025

3 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud Haridusministeeriumi plaanidele spetsialiseeritud koole ümber korraldada. Ta kahtleb ministri väites parema juhtimise eesmärgi osas, vihjates, et tegelik eesmärk võib olla koolide sulgemine. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes sisulist analüüsi.
01.2025

1 Sõnavõtud

Kõneleja ise ei esita vastuseisu, kuid vahendab teiste poolt tõstatatud kriitikat Sotsiaalkindlustusameti otsuste (puude määramine) ja kohalike omavalitsuste praktika osas. Kriitika on suunatud täitevvõimu haldusprotseduuridele ja nende ebaõnnestumisele juhtumipõhises abistamises, näiteks puude määramise ametnike töö hindamise vajaduse teemal.
11.2024

3 Sõnavõtud

Otsest vastast ei kritiseerita, kuid kõneleja kritiseerib varasemaid otsustusprotsesse, mis on olnud ebaselged või emotsioonidel põhinevad, nõudes komisjonilt arutelu algatamist objektiivsete kriteeriumide loomiseks. Ta viitab Slava Ukraini juhtumile kui näitele ebaõnnestunud seadusandlikust otsusest, mille pärast "kõigil on häbi".
10.2024

4 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud eelkõige valitsuse kärpepoliitikale, eriti Sotsiaalministeeriumi eelarve olulisele vähendamisele, mida peetakse alarahastatud valdkonna kahjustamiseks. Samuti kritiseeritakse kohalike omavalitsuste praktikat, kus hooldekodudes elavatele eakatele jäetakse liiga vähe pensionist isiklikeks kuludeks, viidates sellele kui murekohale.
09.2024

5 Sõnavõtud

Otsene vastuseis poliitilistele oponentidele puudub. Kriitika on suunatud süsteemsetele kitsaskohtadele, nagu teenuste paindlikkuse puudumine ja pikk järjekord erihoolekandeteenustele. Ta vahendab Eesti Linnade ja Valdade Liidu muret varjatud kohustuste panemise pärast kohalikele omavalitsustele, kuid ei asu ise otseselt valitsuse vastu. Ta tõstatab küsimusi kärpimisolukorra mõju kohta reformidele, kuid teeb seda küsiva, mitte ründava tooniga.
06.2024

1 Sõnavõtud

Not enough data
05.2024

5 Sõnavõtud

Sotsiaalvaldkonnas on suhtumine ministrisse pigem tunnustav, pakkudes kiitust põhjalikkuse eest. Esineb aga tugev protseduuriline kriitika majandusliku planeerimise osas, kus tundub, et tegutsetakse enne mõtlemist ("tehtud-mõeldud"), ning väljendatakse muret väliskapitali kasumi ja saaste pärast. Samuti korrigeerib ta ajaloolist väärarusaama Vabaerakonna eelnõu puuduste kohta puuetega laste toetuste tõstmisel.
04.2024

2 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud majandus- ja infotehnoloogiaministri tegevusele, kritiseerides teda protseduurilise ebakorrektsuse eest, kuna töötuskindlustuse muudatusi ei arutatud vastavas sotsiaalkomisjonis. Samuti kritiseeritakse valitsuse suutmatust luua projekte seenioride digikoolituseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
03.2024

4 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud poliitika rakendamisele, mitte isikutele, eriti kaasava hariduse süsteemi võimalike negatiivsete tagajärgede osas, mis võivad tekitada vaimse tervise probleeme. Samuti väljendab ta vastuolu eelnõu suhtes, mis piirab valimisliitude tegevust, leides, et ebastabiilsuse väide vajab uuringutel põhinevat tõestust.
01.2024

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja kolme ministeeriumi (Sotsiaal-, Justiits-, Siseministeerium) suunas, kes ei toeta algatatud eelnõu ja viitavad ebatõenäolistele probleemidele nagu tulevane inimkaubanduse oht. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusvõimetusele ja lahenduse edasilükkamisele, kuigi probleem on ministeeriumidele teada.