Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Legislatiivne fookus on põllumajandustoodangu käibemaksu alandamine; kõneleja on selle algatused välja tõstnud ning on esitanud eelnõud, kuid nende kohta tihti puudub toetus. Ta soovib, et valitsus selle küsimuse lõimitakse ja arutatakse koalitsioonipartneritega.

Põhiseaduslikkuse ja EL-normide kooskõla tugev järelevalve ning seadusloomelise korrektuse rõhutamine. Nõuab ressursse ja personalipööritust kooskõlla viiva analüüsi jaoks ning toob välja konkreetsete seaduste näiteid (vaenukõne, vilepuhuja, kliimaseadus) kui valdkondlikke väljakutseid. Esitab küsimuse, kas ministeerium plaanib muudatusi teha ja kuidas tagada põhiseaduslikkuse järjepidev kontroll.

Relvaseaduse muudatused ja õigusliku vea parandamine; arutelu keskmes on, kas eelnõu lisab OECD riikide kodanikud ja tagab koostöö säilimise nende riikidega. Viitab eelnevale muudatusele (jõustunud ~1 aasta tagasi) ja Siseministeeriumi algatustele; eesmärk on täpsustada ja täiendada kehtivaid piiranguid.

Prioriteetsed eelnõud: lapsetoetus, koolitoidu rahastuse tõstmine riigi poolt, koolispordi toetus ja huviharidus; eelnõude rahastamiseks pakutud digimaksu kavatsus välismaistele suurkorporatsioonidele. Ta on eelnõude algataja ja korduvalt rõhutab vajadust nende lahenduste heakskiitmiseks ning väidab, et koalitsioon ei ole neid veel toetanud. Seos koalitsiooniga on otsene ning fookus on noorte ja perede heaolu tagamisel läbi konkreetsete ettepanekute.

Legislatīivne tähelepanu keskendub haigla arendusele ja tervishoiu arengukavade ning haiglavõrgu küsimustele (Tallinna Haigla osas eelnõude tõstatamine ja koalitsiooni toetus). Lisaks puudutab arutelu maksumuudatuste ja eelarve struktuuri ning opositsiooniliselt esitatud alternatiivseid lahendusi (nt pankade maksustamine).

Põhiseaduspärasuse analüüs ja menetluslik korrektne arutelu. Keskendub muudatusettepanekute eristamisele sisulise ja menetlusliku poolest ning rõhutab, et rahva ja huvirühmade häält ei tohi piirata. Mainib automaksu seadust ja selle vastuolu põhiseadusega ning rõhutab Riigikogu kui põhiseaduse valvuri rolli ning vajadust parema läbipaistvuse ja koostööprotsesside järele.

Keskendub korrakaitseseaduse eelnõule ja selgelt toob esile vajaduse arusaadava aluse ja läbipaistvuse järele; esitab küsimuse, mille alusel otsuseid langetatakse ja kuidas registri päringud toimivad.