Kuude kaupa: Anti Allas
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
5 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud populistlikele poliitilistele lähenemistele, mis lubavad korraga makse vähendada ja toetusi suurendada, ning varasematele ebaõnnestunud seadusandlikele lahendustele (nt sundkindlustuse aegne lammutustõendi nõue). Nimetab otseselt Urmas Reinsalu, vihjates tema ebapiisavale süvenemisele alkoholipoliitika majanduslikesse kahjudesse. Samuti seab kahtluse alla saali teisest servast tuleva narratiivi põlevkivienergia tootmise takistamise kohta.
11.2024
9 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele tegevuspõhise eelarve ebaõnnestunud elluviimise eest, mis on tekitanud rohkem segadust ja on kulukam. Ta kritiseerib ka opositsiooni ebakonsistentsust (kritiseerides korraga nii kärpeid kui ka kulutamist). Isiklikul tasandil kritiseerib ta kolleege, kes jonnakalt seavad kahtluse alla teadlaste öeldut, ja neid, kes kasutavad ebaviisakat käitumist (näpuga näitamine).
10.2024
3 Sõnavõtud
Otsene kriitika konkreetsete vastaste või poliitika suhtes puudub, kuid poliitik seab kahtluse alla sotsiaalhoolekande rahastamise praeguse korralduse, mis sunnib pensionäre juurde maksma. Samuti vaidlustatakse negatiivne sildistamine, mis puudutab piirkondlike vajaduste eelarvestamist ehk "koledaks katuserahaks" nimetamist.
09.2024
4 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud peamiselt riigi poliitilistele ja protseduurilistele puudujääkidele, nagu läbipaistmatus Nursipalu uuringutes ja maaelu laenuturbe puudumine. Kõneleja kritiseerib varasemaid valitsusi, kes on väitnud, et omavalitsused on "rikkad ja laiutavad", ning on tugevalt vastu ajaloolise väärtusega sõidukite automaksu alla viimisele. Kriitika on suunatud süsteemsete ebaõnnestumiste parandamisele.
07.2024
5 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud opositsioonierakondadele, keda süüdistatakse Eesti riigi pikaajalises alarahastamises ja "õhukeseks lihvimises," mis sundis kehtestama automaksu. Kriitika on intensiivne ja keskendub varasemate valitsuste fiskaalpoliitilistele vigadele, mis jätsid õpetajad, politseinikud ja päästjad näljapajukile.
06.2024
2 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud diskussioonis esineva demagoogia ja populismi vastu, eriti maamaksuküsimuses. Ta kritiseerib ka riiki, kes jättis maa korralise hindamise 21 aastaks tegemata, mis on praeguse olukorra peamine juur. Lisaks hoiatab ta valitsust, et maamaksu tõusu ootusega ei seotaks kõiki omavalitsuste täiendavaid kulutusi.
05.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja kritiseerib Isamaa erakonda "ehtsa populismi" eest seoses maamaksu teemaga, heites neile ette kaugemate omavalitsuste vaesumise ignoreerimist. Ta väljendab ka tugevat kahtlust tuumaenergia arendamise ümber oleva lobitöö suhtes, nõudes, et majanduslik arvestus peab olema prioriteetne.
04.2024
9 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, mis on jätnud ettevõtjad madalseisu ajal toetuseta ja vähendanud kriitilisi investeeringuid. Samuti väljendab ta skepsist konkreetse eelnõu eesmärkide siiruse suhtes, viidates aastakümneid lahendamata jäänud probleemidele väikekoolide rahastamisel. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline.
03.2024
7 Sõnavõtud
Peamine ja intensiivseim kriitika on suunatud EKRE fraktsiooni vastu, keda süüdistatakse populistliku eelnõu esitamises, mis on vastuolus nende endi liikmete kulutamisharjumustega (viidates Martin Helmele ja Rain Eplerile). Ta kritiseerib ka keskvalitsuse lähenemist haridusreformile, mis hävitab väikseid piirkondi. Kriitika on nii poliitikapõhine (miks eelnõu on halb) kui ka isiklik/protseduuriline (vastaste silmakirjalikkus).
02.2024
6 Sõnavõtud
Tugev vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale (autode registreerimistasu) ja EKRE fraktsiooni eelnõule valimisliitude keelustamiseks. Maksukriitika on poliitika- ja prognoosipõhine, samas kui valimisliitude keelustamise vastane kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, nimetades seda ebademokraatlikuks katseks vastaseid kõrvaldada. Kõneleja seab kahtluse alla vastaste motiivid, küsides, kas erakonnad on ausas konkurentsis liiga nõrgad.
01.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja vastandub tugevalt eelnõudele, mis püüavad korduvalt lahendada juba lahendatud küsimusi (pronkssõduri teisaldamine), kuna see kisub lahti vanu haavu ja tekitab ühiskonnas uusi pingeid. Ta kritiseerib riigi tasandil levivat "mustvalget käsitlust" koolide reformimisest, mis mõjub maaelule hävitavalt.