Kuude kaupa: Andrei Korobeinik
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
09.2025
11 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu sisemiste protseduuride ja päevakorra kujundamise osas, viidates komisjoni tööle, juhatuse rollile ja eelnõu menetlemise ajakavale. Ta on kursis parlamendi sisese suhtluse detailidega, näiteks viidates ettekandjale helistamise lubadusele.
06.2025
31 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust riigi rahanduse, eelarve läbipaistvuse ja maksupoliitika alal, viidates konkreetsetele numbritele (0.5 miljardit, toimetulekupiir). Samuti on tal tehniline teadmine andmekaitse ja õigusloome kohta, kritiseerides tehisintellekti (AI Act) ja algoritmide kasutamist Rahapesu Andmebüroo töös. Ta nõuab selgitusi ministeeriumide ülekantavate kasutamata jääkide salastatuse kohta.
05.2025
19 Sõnavõtud
Eksperditeadmised ilmnevad sotsiaalpoliitika ja tööturu seadusandluse detailides, viidates toimetulekutoetuse ostujõu langusele ja omavalitsuste halduskoormuse kasvule. Samuti näitab ta teadmisi infrastruktuuri rahastamise ja arendamise ajakava osas (Via Baltica, Rail Baltic), kasutades majanduskriisi kontekstis EL-i statistikat ja eelarve numbreid.
04.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust nii fiskaalpoliitikas (rahanduskomisjoni liige, maksude struktuur, registritasu mõju) kui ka digi- ja justiitsvaldkonnas. Ta kasutab konkreetseid andmeid, viidates Eesti majanduslangusele (kolm aastat järjest EL-i kehvim), riigipalgaliste arvu kasvule (10 000) ja kohtumenetluste pikkusele (tsiviilmenetlus pikenenud veerandi võrra). Samuti on ta kursis spetsiifiliste IT-teemadega, nagu tehisintellekti rakendamine Töötukassas ja eesti.ee keskkonna probleemid.
03.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning komisjonide tööprotseduuridest. Eriti autoriteetne on ta Rahanduskomisjoni istungite kokkukutsumise, otsuste seaduslikkuse ja protokollide kehtivuse teemal. Ta rõhutab seaduse ja kirjalike reeglite järgimist vastandina juhatuse suvalistele otsustele.
02.2025
40 Sõnavõtud
Esineja näitab tugevat asjatundlikkust majandus- ja maksupoliitika vallas, kasutades konkreetseid andmeid inflatsiooni, pangakasumite ja riigieelarve kulude kohta (nt 50 miljonit toimetulekutoetustele vs üle miljardi pangakasumit). Ta on võimeline võrdlema Eesti majanduslangust Euroopa Liidu keskmisega ja analüüsib pangamaksu struktuurseid mõjusid, tuues näiteks Leedu ja Läti kogemused. Lisaks on ta kursis Riigikogu kodukorra ja protseduuriliste küsimustega (päevakorra muutmine, istungi pikendamine).
01.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu protseduurilistes küsimustes (päevakorra muutmine, juhatuse omavoli) ja e-riigi arengu teemadel. Ta kasutab tehnilisi detaile, viidates mobiilirakenduse reitingutele (2,6/5), AI investeeringutele EL-is ning Ukraina e-rakenduse (Diia) disainile. Samuti kasutab ta ajaloolisi paralleele (Roosevelt) majanduse elavdamise kontekstis.
12.2024
16 Sõnavõtud
Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust riigieelarve, maksupoliitika ja finantskomisjoni töö osas, viidates eelarve baasseadusele, avansilistele maksudele ja pangamaksu detailidele. Kasutatakse tehnilisi termineid ja statistilisi võrdlusi (nt 4% majanduslangus, võrdlus Haiti ja Euroopa Liiduga). Samuti on esile toodud teadmised digitaalvaldkonnast, kritiseerides Eesti riigiäpi kvaliteeti võrreldes Ukraina lahendusega.
11.2024
25 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust majanduspoliitikas, eriti maksude (käibemaks, pangamaks) ja eelarve katteallikate teemal, kasutades võrdlusi teiste EL riikidega (Leedu, Hispaania). Samuti on ta teadlik sotsiaalprobleemide statistikast (üledoosisurmad, vaesuse piirid) ja tunneb hästi Riigikogu töökorraldust ja menetluslikke nüansse (muudatusettepanekute esitamine, komisjoni töö).
10.2024
36 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles kõrget asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja eelarveprotseduuride osas, käsitledes detailselt kasutamata vahendite edasikandmist ja eelarve ridade ebatäpsust (nt ühistranspordi dotatsioon). Kasutab spetsiifilisi andmeid ja rahvusvahelisi võrdlusi (Eesti vs Läti rahvastiku tihedus, Leedu pangamaks, Eesti majanduslangus Euroopa Liidus). Samuti on esile toodud teadmised tehisintellekti rakendamisest riigisektoris.
09.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust rahanduse ja maksunduse valdkonnas, esitades detailseid küsimusi sisendkäibemaksu mahaarvestamise reeglite ja ettevõtluskonto maksustamise kohta. Ta kasutab konkreetseid numbreid (0.5 miljardit, 9:1 suhe) ja suudab vaidlustada ministrite/ettekandjate väiteid seaduseelnõu sisu kohta. Samuti on ta kursis sotsiaalvaldkonna ja narkopoliitika statistikaga, viidates noorte tarvitamise tõusule ja surmade arvu kasvule.
07.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust fiskaalpoliitika, sotsiaaltoetuste ja seadusandliku menetluskorra alal. Ta kasutab konkreetseid numbreid toetuste tõusu (nt 9 senti, 79 senti) ja majanduslanguse kohta ning viitab põhiseaduslikele probleemidele puuetega inimeste ja suurperede kohtlemisel automaksu eelnõus. Samuti on ta kursis seaduse jõustumise tähtaegade ja Riigikogu kodukorra detailidega.
06.2024
41 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarve- ja maksupoliitikas, käsitledes detailselt maksuküüru kaotamise kulusid, pangamaksu potentsiaalset tulu ja tööjõumaksude võrdlust Leeduga. Samuti on esindatud tehniline teadlikkus e-riigi arengust, personaalse riigi ideest ja krüptovaraturu regulatsioonist, kritiseerides andmete dubleerimise nõudeid. Kõneleja kasutab argumentide toetamiseks majanduslanguse kestvust ja Eesti positsiooni Euroopa Liidu edetabelites.
05.2024
44 Sõnavõtud
Kõneleja näitab tugevat asjatundlikkust makromajanduse, fiskaalpoliitika ja maksustamise alal, kasutades konkreetseid numbreid (eelarvepuudujääk, reservide maht) ja majandusnäitajaid (euribor, majanduslangus). Ta viitab rahvusvahelistele näidetele (Leedu pangamaks, OECD digimaksu arutelud) ning detailsetele seadusandlikele teemadele, nagu krüptosektori regulatsioon ja topeltandmete esitamise nõue. Samuti demonstreerib ta teadmisi pensioniindeksi arvutamise alustest, lükates ümber demograafiaga seotud väited.
04.2024
16 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust rahanduse ja majanduse valdkonnas, käsitledes Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) esindaja nimetamist, digiteenuste maksu ja pangamaksu. Ta kasutab majandusandmeid (7 miljonit eurot, kvartalikasum pool miljardit) ja viitab rahvusvahelistele allikatele (IMF) majanduslanguse iseloomustamisel. Samuti on tal teadmisi EL-i digitaalpoliitikast ja lobitööst (platvormitöö direktiiv, Bolti lobitöö).
03.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksunduse ja pangandussektori teemadel, kasutades konkreetseid andmeid pankade kasumite (miljard eurot aastas) ja dividendide maksmise kohta. Rõhutatakse rahvusvaheliste näidete (Leedu, Itaalia) analüüsi, et toetada pangamaksu kehtestamist ja kummutada valitsuse väiteid lisatulu kohta. Samuti on ta kursis seadusloome menetluslike detailidega, küsides komisjonide vahetamise võimalikkuse kohta.
02.2024
37 Sõnavõtud
Näitab asjatundlikkust Riigikogu töökorra ja protseduuride osas, viidates korduvalt konkreetsetele paragrahvidele (nt § 72 ja § 139) oma õiguste kaitsmisel. Omab teadmisi makromajandusest (SKT, inflatsioon) ja finantsküsimustest, pakkudes välja alternatiivseid maksulahendusi nagu pangamaks. Lisaks käsitleb globaalseid maksusüsteeme digiajastul ning narkosurmade statistikat ja seotud uuringuid.
01.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust pangandussektori maksustamise ja riigieelarve laekumiste prognooside osas. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid, viidates nii pankade üle miljardi euro suurusele puhaskasumile kui ka peaministri varasematele prognoosidele avansilise tulumaksu laekumiste kohta (80 miljonit ja 42 miljonit). Samuti tuuakse sisse võrdlusi Skandinaavia intressimäärade ja Leedu solidaarsusmaksu eeskujuga.