Kuude kaupa: Mait Klaassen
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
12.2024
25 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt ametlik, tehniline ja selgitav, olles tüüpiline seadusandliku ettekandja rollile. Toon on kannatlik ja detailne, eriti vastates küsimustele automaksu ja registrikustutamise protseduuride kohta. Ta kasutab loogilisi argumente, et kaitsta seaduseelnõude vajalikkust ja minimaliseerida õiguslikku riivet, olles samas kaitsev opositsiooni kriitika suhtes.
11.2024
3 Sõnavõtud
Retooriline stiil on analüütiline ja tungiv, rõhutades tegevusetuse ohtu, mis viib "musta maani". Kasutatakse loogilisi argumente ja viidatakse autoriteetidele, tsiteerides üht "väga armastatud riigimeest". Kõneleja esitab oma seisukohad peamiselt küsimuste vormis, mis on suunatud konkreetsete lahenduste genereerimisele.
09.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, protseduuriline ja informatiivne, olles tüüpiline juhtivkomisjoni esindajale, kes edastab arutelude kokkuvõtteid. Kasutatakse loogilisi argumente ja detailseid viiteid ametnike vastustele, hoidudes emotsionaalsetest apellidest. Ministri poole pöördudes väljendatakse tunnustust tema entusiasmi eest, samas kui õiguskantslerile esitatud küsimus kodu puutumatuse kohta on tõsine ja õigustele keskenduv.
06.2024
2 Sõnavõtud
Kõnestiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austavalt nii istungi juhataja kui ka õiguskantsleri ja Riigikohtu esimehe poole. Poliitik kasutab nii emotsionaalset toetust ("lõpuks ometi") kui ka süsteemseid, analüütilisi küsimusi hariduse ja õppekavade teemal. Ta rõhutab aususe väärtust ettekannete hindamisel ("ma toonitan: ausa ettekande eest").
05.2024
3 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes alati aupaklikult ettekandjate poole ("lugupeetud", "hea professor"). Samas on toon eelarve teemadel murelik ja tungiv, küsides katastroofi tekkimise kellaaega, kui midagi ette ei võeta. Ta esitab keerulisi, kahekordseid küsimusi, mis on suunatud nii õiguslikele kui ka majanduslikele tagajärgedele.
04.2024
5 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, asjatundlik ja murelik, rõhutades probleemi tõsidust ja pikaajalist iseloomu. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (kulude võrdlus humaanmeditsiiniga, statistika) kui ka emotsionaalseid elemente (viide kõrgele suitsidaarsuse määrale ja noorte eemaldumisele loodusest). Ta on detailne ja selgitav, pöördudes nii kolleegide kui ka laiema avalikkuse poole.
03.2024
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, keskendudes otsesele küsimuste esitamisele ja andmete puudujääkidele viitamisele. Toon on kriitiline, kuid lugupidav ("Austatud minister," "Hea ettekandja"), rõhutades loogilist põhjendatust ja pikaajalist perspektiivi. Sotsiaalprobleemide käsitlemisel kasutatakse isiklikku näidet (kolm last ja üheksa lapselast) usaldusväärsuse loomiseks.
02.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja lugupidav, kasutades parlamendile omaseid pöördumisi ("lugupeetud istungi juhataja"). Kõneleja toetub loogilistele argumentidele ja isiklikule institutsionaalsele kogemusele, esitades sageli retoorilisi küsimusi vastaspoole optimismi ja eelduste vaidlustamiseks. Toon on analüütiline, kuid teises kõnes ka veidi frustreeritud, kuna ta ei saa diskussiooni käigus aru vastaspoole optimismist.
01.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades loogilist argumentatsiooni ja viiteid teaduslikele põhimõtetele. Toon on esimeses kõnes tunnustav, kuid muutub teises kõnes otsekoheseks ja korrigeerivaks, kui vaidlustatakse vastaspoole väiteid füüsikaseaduste eiramise tõttu. Emotsionaalsete apellide asemel domineerib faktidele ja teadusele tuginev lähenemine.