Kuude kaupa: Madis Kallas

Kokku kuid: 14

Täielikult profileeritud: 14

10.2025

12 Sõnavõtud

Otsest vastandumist ei esine, pigem on tegemist kriitilise küsitlemisega poliitika rakendamise ja analüüsi puudujääkide osas (nt Valga ja Saaremaa koolide analüüs). Kõneleja kritiseerib olukorda, kus õpetajate õigused (nt mobiili äravõtmine, klassist välja saatmine) on jäänud lapsevanemate ja laste õiguste kõrval kaotajaks. Ta hoiatab olukorra normaliseerimise eest, kus aktsepteeritakse kvalifikatsioonita õpetajaid.
09.2025

30 Sõnavõtud

Otsene kriitika on suunatud neile, kes annavad hinnanguid maaelu kohta, olles ise asjadega absoluutselt kursis, viidates sellele kui kohatule tegevusele. Konkreetselt kritiseeritakse Keskerakonda praamipiletite hinnatõusu eest Saaremaa ja Hiiumaa vahel, mis mõjutas negatiivselt saarte laenuturgu ja elukallidust. Kriitika on suunatud poliitilisele tegevusele ja ebapädevusele teatud valdkondades.
06.2025

24 Sõnavõtud

Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse tegevust regionaalpoliitika ja sotsiaalse võrdsuse tagamisel, heites ette otsuste tegemata jätmist ja ühiskondliku pettumuse eiramist. Eraldi kriitika on suunatud Tallinna linnavalitsusele (ühe erakonna poolt juhitavale) lasteaia kohatasu kaotamise arutelu pärast, pidades seda ebaõiglaseks ülejäänud Eesti suhtes. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
05.2025

8 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse ja ministrite vastu konkreetsete poliitiliste otsuste (nt Vana-Vigala kooli reform, püsielaniku soodustuse tühistamine) ja protseduuriliste puudujääkide pärast. Eriti kritiseeritakse otsuste tegemist ilma piisava mõjude analüüsita, mis süvendab ääremaastumist. Samuti heidetakse ette keskkonnajuhtimise hüplikkust ja lühiajalist planeerimist.
04.2025

3 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse poliitilistele prioriteetidele, eriti kultuuri ja sotsiaalvaldkonna tagaplaanile jätmisele ("alati homme"). Vastuseis on poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et kavandatavad muudatused (nt kõrghariduse tasulisus) võivad viia osa ühiskonnast veel raskemasse toimetulekuolukorda.
03.2025

2 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud "mitmele Riigikogu liikmele", kes on tegelenud ebaeetilise käitumisega, jagades kõneleja telefoninumbreid ja kutsudes üles mõjutustegevusele. See kriitika on suunatud nii isiklikule käitumisele kui ka menetlusnormide rikkumisele, mida peetakse põhiseaduse muutmise menetluse raames ebanormaalseks.
02.2025

4 Sõnavõtud

Kõige resoluutsem vastuseis on suunatud agressorriikidele (Venemaa ja Valgevene) ning nende sportlaste rahvusvahelisele areenile lubamise toetajatele, kusjuures kompromiss on välistatud. Samuti kritiseerib ta kaudselt neid, kes ei mõista põhiseaduse muutmise pakilisust valimisõiguse küsimuses, rõhutades, et Putini toetajad ei tohi kohalikel valimistel hääletada.
12.2024

7 Sõnavõtud

Opositsiooniline seisukoht väljendub Isamaa fraktsiooni esindaja süüdistuste ümberlükkamises, mis puudutasid sotsiaaldemokraatide seotust maamaksu tõusu ja väidetava omadele töökohtade loomisega. Kõneleja lükkab need väited kategooriliselt tagasi, kuid teeb seda isiklikku austust säilitades ja kutsudes üles sisukale koostööle.
11.2024

6 Sõnavõtud

Otsest ja intensiivset vastasseisu kõnedes ei esine. Kõneleja teeb ühe faktiparanduse kolleeg Mart Maastikule seoses metsanduse haldusalaga. Samuti esitab ta küsimuse, mis seab kahtluse alla sotsiaaldemokraatide võimaliku skeptilisuse kohalike omavalitsuste positiivse vastukaja suhtes maamaksu muudatustele.
10.2024

2 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud Putini-meelsetele isikutele, kellelt soovitakse hääleõigus ära võtta, mis on selgelt väärtuspõhine ja julgeolekuga seotud kriitika. Samuti esitatakse korduv küsimus ministrile, mis viitab rahulolematusele valitsuse suutmatusega pakkuda konkreetseid seadusandlikke lahendusi hääleõiguse piiramiseks enne 2025. aasta kohalikke valimisi.
09.2024

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud süsteemsele probleemile, kus Harjumaal elavad ametnikud langetavad otsuseid, mis ei arvesta kaugemate piirkondade vajadustega. Otsest poliitilist vastast või isiklikku rünnakut ei esitata, vaid rõhutatakse poliitika ja regionaalse tegelikkuse lahknevust.
07.2024

2 Sõnavõtud

Otseseid poliitilisi vastaseid või parteisid ei kritiseerita; kriitika on suunatud senisele rahastamissüsteemile, mis süvendas regionaalset tasakaalustamatust. Kõige suuremaks ohuks peetakse otsustamatust ja muutuste kartmist, mis viiks Eesti veelgi suuremasse tasakaalust välja olekusse.
06.2024

6 Sõnavõtud

Otsest vastandumist konkreetsetele poliitilistele vastastele või fraktsioonidele kõnedes ei esine. Kõneleja vaidlustab kategooriliselt vaid üldist seisukohta, et kohalikud omavalitsused ei sooviks suuremat autonoomiat, kaitstes oma seisukohta, et antud eelnõu pakub neile võimalusi, mitte kohustusi.
05.2024

9 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse fiskaalpoliitikale, mis ei suuda tagada eelarve stabiilsust ilma ulatuslike kärbeteta. Samuti kritiseerib ta riigi haldusasutuste (RKAS, RTK) tööd ja konsolideerimisprotsesse, mis viivad töökohtade sulgemiseni kaugemates piirkondades. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik, ning esitatud mõõduka intensiivsusega.