Täiskogu istungite kaupa: Mario Kadastik

Kõneleja stiil on väga analüütiline, kohati konfronteeriv ja nõudlik, keskendudes vastaste faktivigade parandamisele ("peaaegu et kõik numbrid on valed"). Ta kasutab tugevaid loogilisi ja teaduslikke argumente, et lükata ümber vastaste emotsionaalsed või hirmutavad väited (nt infraheli mõju nimetamine "absurdseks" ja "notseeboefektiks"). Üldine toon on kriitiline ja nõuab riiklikult olulise debati kvaliteedi tõstmist, süüdistades vastaseid "udu ajamises".

Aruande esitamisel on stiil formaalne ja protseduuriline, kuid vastates opositsioonile muutub see teravaks ja võitlevaks. Kõneleja tugineb loogilistele ja andmepõhistele argumentidele, süüdistades vastaseid "populismis" ja "tahtlikus vales" ning lükates agressiivselt ümber nende finantsprognoose (nt 120 miljonit). Ta kasutab retoorikat, mis rõhutab vastaste matemaatilist ebakompetentsust ja poliitilist oportunismi.

Kõnestiil on valdavalt loogiline, selgitav ja andmepõhine, keskendudes vastuväidete ümberlükkamisele konkreetsete faktide ja turureeglite abil. Toon on ametlik, kuid kohati ka isiklikult selgitav, eriti korduvate teemade (elektrituru toimimine) puhul, pakkudes isegi vastaspoolele informaalset arutelu.

Retooriline stiil on korrigeeriv ja autoriteetne, eesmärgiga juhtida tähelepanu valeinfole ja seda ümber lükata. Apellatsioon on peamiselt loogiline ja seadusandlik, keskendudes faktidele ja regulatsioonidele. Kõne lõpeb otsese soovitusega lugeda seadust, mitte toetuda ebausaldusväärsetele allikatele.

Retooriline stiil on väga loogiline, analüütiline ja andmepõhine, keskendudes müütide ümberlükkamisele füüsika ja teaduskirjanduse abil. Toon on asjatundlik ja formaalne, kasutades keerukaid tehnilisi termineid ning vastandades teaduslikku rangust emotsionaalsele hirmutamisele ("üritatakse inimesi üles kütta teadmatuse baasil"). Kasutatakse lihtsaid võrdlusi (nt trepist astumine, autos lahtine aken) teaduslike nähtuste selgitamiseks.