Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Majandusvaated keskenduvad sotsiaalsele õiglusele, kritiseerides teravalt valitsuse suutmatust tagada pensionitõus, mis ületaks tegelikku inflatsiooni. Rõhutatakse valitsuse lubaduste rikkumist pensionäride maksustamise osas, mis viitab murele eakate majandusliku toimetuleku pärast.

Majandusvaated rõhutavad rahapakkumise stabiilsust ja turumajanduse kaitset, vastandudes ohjeldamatule rahatrükile ja kõrgetele intressimääradele, mis imevad Eesti majandusest välja suuri summasid. Kõneleja on tugevalt regulatsioonivastane, eriti rohepoliitika (CO2-maks, sundrenoveerimine) osas, mida peetakse konkurentsivõimet hävitavaks ja deindustrialiseerumist põhjustavaks. Kliimapoliitikat nähakse kui katset lõpetada eraomand ja turumajandus.

Pooldab majanduskasvu saavutamist maksude langetamise kaudu, väites, et see tooks riigieelarvesse tagasi 600–700 miljonit eurot ja vähendaks puudujääki. On tugevalt vastu riigieelarve kuludele ideoloogilistele projektidele nagu Rail Baltic ja taastuvenergia subsideerimine, mis viivad riigi miinusesse. Toetab odava ja tõhusa elektritootmise jätkamist.

Andmeid ebapiisavalt. Kõne puudutab peamiselt demokraatlikke protseduure ja e-valimiste süsteemi, mitte majanduspoliitikat, maksustamist või eelarvet.

Ebapiisavad andmed.

Kõneleja toetab riigi rahaliste vahendite otstarbekat ja efektiivset kasutamist ning fiskaaldistsipliini. Ta kritiseerib kallite plastmasspostide paigaldamist, eelistades selle asemel investeerida suurematesse ja pikaajalisematesse infrastruktuuriprojektidesse, nagu neljarealised teed.

Ebapiisavad andmed.

Majanduslikud seisukohad väljenduvad kaudselt, kritiseerides riigi ressursside jaotust, eriti suurt abi Ukrainale, mille jaoks tõstetakse makse. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse väited, et ukrainakeelsete koolide loomine käib riigile üle jõu, arvestades antud abi mahtu.

Majanduslikud vaated väljenduvad teravas vastuseisus valitsuse maksupoliitikale (automaks) ja toetuste kärpimisele (lastetoetuste äravõtmine), mis vähendavad jõukust ja kindlustunnet. Rõhutatakse majanduse langust (SKT on olnud languses kaheksa kvartalit järjest) ning väidetakse, et sisseränne teeb Eesti inimesi vaesemaks ja suurendab riigieelarve kulu.