Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja stiil on väga võitluslik, süüdistav ja konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja labaste valede süüdistusi (Läänemets). Vastaste diskrediteerimiseks tsiteeritakse ulatuslikult nende varasemaid solvanguid ja ebaviisakaid väljendusi ("pohhui, nahhui ja kärbatanud pabul"). Samuti rõhutatakse protseduuriliste reeglite rikkumist (Kivimägi) ning vastandatakse EKRE "retoorikat" Reformierakonna "värvikatele väljaütlemistele".

Kõneleja stiil on väga ründav ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "totaalne ebakompetentsus" ja "vahkvihas". Kasutatakse korduvalt retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla vastaste moraal ja ausus ("Kas teil häbi ei ole? Millal te tagasi astute?"). Toon on konfronteeriv ja nõuab kohest vastutuse võtmist, viidates ministrite kohatutele repliikidele ja vastustest kõrvale hoidmisele.

Kõnestiil on väga konfronteeriv ja ründav, kasutades tugevaid sildistamisi (nt "neostalinistlik külvivolinike erakond"). Toon on irooniline ja isiklik, eriti vastates süüdistustele isiklikes rünnakutes, defineerides sellist käitumist kui poliitika loomulikku osa. Kasutatakse isiklikke kogemusi (endine ministriamet) argumentide toetuseks, et õigustada agressiivset debati stiili.

Kõneleja stiil on äärmiselt ründav, emotsionaalne ja tungiv, kasutades tugevaid süüdistusi (nt "totaalne jama", "ebakompetentne"). Apelleeritakse isiklikule elukogemusele ("elukogenud inimesena") ja rahva muredele, samal ajal lükatakse vastaste argumendid tagasi kui "naiivne õhu võngutamine". Vastaseid süüdistatakse sisuliste vastuste puudumises ja kulunud "Kremli-meelsuse" kaardi kasutamises.

Kõneleja retooriline stiil on väga võitluslik ja konfronteeriv, süüdistades vastajat pahatahtlikus poliitilises rünnakus ja kohatus käitumises. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid hinnanguid (nt eelarve nimetamine "rumalaks" ja "jaburaks") ning lihtsaid loogilisi analoogiaid (auto näide) argumentide toetamiseks. Kõneleja kaitseb oma küsimuste asjakohasust ja nõuab ministrilt džentelmenlikku käitumist.

Toon on võitlev, süüdistav ja pakiline, rõhutades valitsuse tegevuse mustrilisust ja korduvust. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle, viidates "masendavatele kaadritele" ja ajaloolistele näidetele politsei omavolist (Lihula, Kaldalu, Ilves). Stiil on otsene ja kasutab teravat keelt, süüdistades vastaseid "laiamises" ja "poliitilises ärapanemises".

Retooriline stiil on äärmiselt konfronteeriv ja agressiivne, kasutades tugevaid ideoloogilisi süüdistusi, nagu "täiesti fašistlik" ja viited koonduslaagritele. Kõneleja esitab küsimusi pigem süüdistuste ja väljakutsetena ("tulge mõistusele seal valitsuses!"), rõhudes emotsionaalsele ja ideoloogilisele apellile, mitte niivõrd andmetele.

Kõneleja stiil on tungiv ja kohati alarmeeriv, hoiatades riigi ees seisva katastroofi eest ("kumm läheb kohe katki"). Kuigi nõutakse teaduslikku analüüsi, statistikat ja pikema ajalõigu andmeid, on apellatsioonid tugevalt emotsionaalsed, rõhutades rahvusriigi kadumise ohtu ja vastaste "kapituleerumist". Kasutatakse otsekõnet ("sõbrad") ja retoorilist vastandamist (rahvusriik vs. sisseränne).