Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse õelutsemises, ilkumises ja mõnitamises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (e-valimised, kuluhüvitised) kui ka protseduuridele (seadusandluse delegeerimine ametnikele). Vastasseis on intensiivne, väites, et Riigikohus, õiguskantsler ja justiitssüsteem seisavad e-valimiste muutmise vastu, toetades "mafioosset riiki".

Peamised kritiseeritavad vastased on Prokuratuur ja laiemalt "süvariigi impeerium", keda süüdistatakse poliitilises korrumpeerituses ja võimu kuritarvitamises. Kriitika on intensiivne ja süsteemne, keskendudes menetluslikule ebaõiglusele, inimeste ebavõrdsele kohtlemisele seaduse ees ja poliitiliste tellimuste täitmisele. Rünnatakse ka ministri erakonnakaaslasi ja kolleege, kelle puhul õiguskaitseorganid on menetlused lõpetanud.

Tugev vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, eriti pensionide suurema maksustamise plaanile ja kaitsevõime puudujääkidele. Peaminister Kaja Kallast kritiseeritakse otseselt arupärimiste teema mahasuramise ja nende "rumalaks" nimetamise eest. Kriitika on nii poliitiline (maksustamine, kaitsevõime) kui ka protseduuriline/isiklik (arupärimiste väärtustamine).

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse Eesti viimises "katastroofikursile" nii majanduslikult kui ka välispoliitiliselt. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi otsuseid (vägede saatmise oht) kui ka valitsuse tegevust, nõudes peaministri lahkumist Stenbocki majast. Esineja kritiseerib ka koalitsiooni tuima hääletusmasinana, mis surub läbi Eesti sõtta viivaid otsuseid.

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja tema valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliselt (demograafia, maksud) kui ka isiklikult (ebaviisakas suhtumine, julgeolekuoht abikaasa äride tõttu). Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades valitsust sõja õhutamises, inimeste hirmutamises ja riigi majanduse hävitamises. Eraldi heidetakse ette koalitsioonipartnerite rahastamist oligarhide rahaga.

Peamised vastased on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse majanduse tapmises, arrogantsuses ja poliittehnoloogilises "pingpongis" oluliste teemade lahendamisel. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni rumaluses, empaatiavõimetuses ja sisulise töö vältimises. Eriti kritiseeritakse Kaja Kallast, kes olevat süüdistanud majandusraskustes kõiki teisi peale valitsuse.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse valeinformatsiooni levitamises, opositsiooni alternatiivsete ettepanekute tagasilükkamises ning rahva tahte (nt automaksu vastasus) ignoreerimises. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades vastajaid parlamendi töökorra rikkumises.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja poliitilisele eliidile, keda süüdistatakse süsteemi ületsentraliseerimises ja ideoloogiliste eksperimentide läbiviimises. Kriitika on intensiivne, kirjeldades olukorda kui "hariduslikku katastroofi" ja "Titanicut," ning Metsküla kooli juhtumit tuuakse näitena tsentraliseeritud diktaadist. Lisaks kritiseeritakse Riigikogu juhatuse suhtlusstiili küsijatega.

Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse saamatuse, küünilisuse ja süüdistuste esitamises. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest ebaõnnestumistest (maksupoliitika) kuni moraalsete süüdistusteni (väidetav sõja üle rõõmustamine). Kõneleja nõuab tungivalt Kaja Kallase tagasiastumist. Kriitika ulatub ka Isamaa erakonnale, keda peetakse Reformierakonnaga koos Eesti hävitajaks.