Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Keskne teema on e-valimiste süsteemi tugev vastustamine, mida peetakse põhiseaduse vastaseks ja mis on muutnud Eesti "mafioosseks riigiks". Teine prioriteet on Riigikogu kuluhüvitiste kaotamine, mille kohta on esitatud eelnõu. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja jõudlusel põhinev, rõhutades valitsuse tekitatud pidevat pahameelt laia elanikegrupi seas. Esineja väidab, et praegune koalitsioon on kunstlikult tekitatud, et suruda maha igasugune teisitimõtlemine.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule õigussüsteemi poliitilisele ja moraalsele korrumpeeritusele, eriti Prokuratuuris, mida peetakse õigusriikluse põhimõtete eiramiseks. Kõige salientsem teema on seaduse ees võrdsuse puudumine, kus poliitilised kaalutlused määravad menetluste algatamise või lõpetamise. See on tugevalt väärtuspõhine seisukoht, mis rõhutab vajadust õigusselguse järele, et vältida "süvariigi" omavoli.

Poliitilised prioriteedid on riigikaitse tugevdamine kaasaegse sõja väljakutsete valguses, sotsiaalne turvalisus (ravimite kättesaadavus eakatele) ja sündimust toetav eluasemepoliitika. Esineja väljendab tugevat muret, et riigikaitsevõime tagamisega on jäädud hiljaks ning kritiseerib valitsuse plaane pensionide maksustamiseks. Fookus on suunatud riigi tegeliku suutlikkuse ja elanikkonna toimetuleku tagamisele.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud Eesti riigikaitse prioriseerimisele, nõudes piisava laskemoona varu tagamist (viidates 1,6 miljardi euro suurusele puudujäägile kahe nädala varu jaoks) ja mobilisatsioonireservi hoidmist Eestis. Esineja vastustab kindlalt Eesti vägede saatmist Ukrainasse, isegi kui Ukraina seda küsiks, ning kritiseerib valitsuse välispoliitilist kurssi kui Eestit kaitsetuks jätvat. Seisukohad on väärtuspõhised ja jõuliselt vastanduvad valitsuse tegevusele.

Kõige silmatorkavamad teemad on katastroofiline demograafiline olukord, valitsuse maksupoliitika ja peaministri abikaasa äritegevusest tulenev julgeolekuoht. Kõneleja on valitsuse suhtes intensiivses ja väärtuspõhises opositsioonis, nõudes konkreetseid rahvastiku kasvu eesmärke ja süüdistades valitsust majanduse tapmises maksude abil. Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja perekonnakeskne, rõhutades rahvuse kasvu olulisust.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusevastane, keskendudes majanduse allakäigule maksude ja ideoloogiliste eksperimentide tõttu ning sisejulgeoleku ohtudele, mis tulenevad liberaalsest sisserände- ja valimispoliitikast. Rõhutatakse vajadust arvestada meretuuleparkide kogukulu ühiskonnale ja hoiatatakse demograafiliste muutuste pikaajaliste tagajärgede eest. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine (rahvuslik julgeolek) ja tulemuspõhine (majanduse tapmine).

Kõneleja keskendub tugevalt kahele peamisele teemale: julgeolek ja haridus. Julgeolekupoliitikas nõutakse valitsuselt selget ja ühemõttelist eitust Eesti sõdurite Ukrainasse saatmise osas. Haridusvaldkonnas on seisukoht tugevalt maakoolide säilitamise poolt, nõudes valitsuse sekkumist Metsküla kooli positiivse lahenduse leidmiseks, isegi kui kohalik omavalitsus on koolipidaja.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse tegevusele, eriti haridusvaldkonnas, mida nähakse ületsentraliseerimise ja pidevate, kuid süsteemiväliste reformide tulemusena. Kõige olulisemad teemad on maakoolide sulgemise vastustamine ja haridussüsteemi katastroofiline olukord, mis on tingitud ideoloogilistest eksperimentidest. Poliitilist tegevust juhib tugev kriitika ideoloogiliste eksperimentide aadressil, mis on tema hinnangul muutnud Eesti Vabariigi ohvriks.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitikale, keskendudes elukalliduse tõusule ja maapiirkondade väljasuretamisele. Poliitika on raamitud tulemuspõhiselt, väites, et valitsuse statistika on lahus inimeste tegelikust elust, kasutades selle illustreerimiseks Nõukogude parteikomitee analoogiat. Eriti tugev vastuseis on maksutõusudele (käibemaks, automaks) ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikale. Poliitilist tegevust juhib veendumus, et valitsus on riigi juhtimisega katastroofiliselt ebakompetentne.