Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Koostöövalmidus valitsusparteidega puudub; esineja esindab EKRE fraktsiooni seisukohti ja on tugevalt opositsioonis. Kuluhüvitiste eelnõu puhul pakutakse võimalust seda menetleda ja leida lahendus, kuid üldine toon on vaenulik ja süüdistav, eriti Reformierakonna suunas.

Koostööst kolleegide või teiste erakondadega andmed puuduvad; kõneleja keskendub oma seisukohtade esitamisele ja süsteemi kriitikale. Viidatakse teiste poliitikute (nt Kalle Laanet, Alar Karis) muredele, et toetada oma narratiivi süsteemi probleemidest.

Esineja näeb lahendusi riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös, pakkudes välja riigi sildfinantseerimise kasutamist eluasemeprobleemi lahendamiseks. See viitab avatusele valitsustasandite vahelisele koostööle, eriti sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Otsest erakondadeülest koostööd tekstis ei mainita.

Koostöövalmidus puudub; esineja positsioon on puhtalt opositsiooniline ja konfronteeriv. Viidatakse koalitsiooni võimele suruda läbi eelnõusid ("blankoveksel"), mis viitab sellele, et kompromiss on välistatud.

Kõneleja on valitsuse suhtes täielikult vastanduv ega näita üles valmisolekut kompromissiks. Märgitakse ära ja kiidetakse kolleegi (Anastassia) sisulist sõnavõttu, mis viitab koostööle opositsiooni sees.

Koostööstiil on ettevaatlik ja kahtlustav, süüdistades koalitsiooni ülbes käitumises ja konsulteerimata jätmises (nt hääleõiguse küsimuses). Kuigi pakutakse välja lahendusi, süüdistatakse koalitsiooni koheselt sisulise töö vältimises ja keeldumises probleeme terviklikult lahendada, viidates, et koalitsioon keeldub pakutud sisulise töö võimalusest.

Kõneleja jätkab teise opositsioonisaadiku (Varro Vooglaid) tõstatatud julgeolekuteemat, näidates koostööd opositsioonisiseste teemade esitamisel. Puudub igasugune viide avatusele kompromissidele koalitsiooniga; pigem rõhutatakse, et koalitsioon lükkab opositsiooni ettepanekud tagasi.

Koostööstiil on valdavalt konfronteeriv ja kriitiline, rõhutades vajadust seista silmitsi reaalsusega ilma ideoloogilise pitserita. Ainus mainitud konsensus saavutati protseduurilises küsimuses (lisaaja saamine). Puuduvad viited soovile teha sisulist koostööd või kompromisse poliitiliste vastastega.

Koostööd nähakse opositsioonierakondade, eelkõige Keskerakonnaga, keda tunnustatakse sisulise töö eest arupärimiste esitamisel. Koalitsiooniga dialoogi puudumist kritiseeritakse, süüdistades ministreid küsimustele mitte vastamises ja ebakompetentsuses. Avatust kompromissidele valitsusega ei väljendata, vaid rõhutatakse valitsuse ebaõnnestumiste paljastamist.