Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Otsesed seisukohad klassikaliste sotsiaalsete teemade kohta puuduvad. Esineja väljendab muret selle üle, et Eestist on tehtud "ideoloogiline katselabor", kus püütakse inimeste ajusid pesta ja neid alla suruda, mis viitab murele kodanikuvabaduste ja teisitimõtlemise mahasurumise pärast.

Peamine sotsiaalne teema on õigusemõistmise ebaõnnestumine ja ebavõrdsus seaduse ees, mis on tingitud õiguskaitseorganite poliitilisest ja moraalsest korrumpeeritusest. Rõhutatakse vajadust tagada, et kõik kodanikud, olenemata nende staatusest, oleksid seaduse ees võrdsed.

Põhilised sotsiaalteemad on eakate toimetulek ja eluliselt vajalike ravimite kättesaadavus, mis on ohus pensionide maksustamise tõttu. Teine oluline teema on sündimuse toetamine, lahendades noorte perede eluasemeprobleeme soodustingimustel elamispindade pakkumise kaudu.

Ainus sotsiaalne teema, mida käsitletakse, on Eestis viibivate Ukraina desertööride (10 000–11 000) küsimus. Esineja nõuab tungivalt, et need isikud saadetaks Ukrainasse.

Kõige olulisem sotsiaalne teema on demograafia ja rahvuse kasv, nõudes valitsuselt selgeid eesmärke (nt 3 last pere kohta). Süüdistatakse valitsust negatiivse ühiskondliku atmosfääri loomises (rohepööre, kliimakatastroof, sõjahirm), mis pärsib noorte soovi lapsi saada. Samuti kritiseeritakse valitsuse fookust võõrtööjõule ("orjad").

Sotsiaalpoliitiliselt vastandutakse liberaalsetele väärtustele (homoabielud) ja rõhutatakse sisejulgeoleku ohte, mis tulenevad kontrollimatust sisserändest. Nõutakse burkade ja nikaabide keelustamist naiste alandamise ja poolorjanduslikku seisu surumise vastase meetmena. Julgeolekuriske rõhutatakse viidetega moslemi kogukonna kasvule, vägivallajuhtumitele Eestis ja Rootsi ühiskonna destabiliseerumisele jõukude ja aumõrvade tõttu.

Kõige olulisem sotsiaalne teema on haridus ja maakoolide säilitamine, eriti olukordades, kus õpilased ja vanemate tahe on olemas. Metsküla kooli küsimust peetakse "väga selgeks testküsimuseks" Eesti haridusmaastikule tervikuna.

Sotsiaalvaldkonnas on tugev vastuseis kaasavale haridusele, mida peetakse läbikukkunuks, ja eestikeelsele õppele üleminekule, mis süvendab hariduslikku katastroofi. Samuti kritiseeritakse "abieluvõrdsuse kehtestamist" kui osa Eesti Vabariiki ohvriks muutvast ideoloogilisest eksperimendist. Kliimakriisi narratiivi peetakse ideoloogiliselt ajupestud inimeste peas eksisteerivaks nähtuseks.

Sotsiaalpoliitikas on tugev vastuseis soolisele võrdõiguslikkusele, mida käsitletakse perverssuse legaliseerimisena ja traditsiooniliste väärtuste vastasena. Väljendatakse muret rahvastiku väljavahetamise pärast seoses ukrainlaste töölevõtmisega. Rõhutatakse vaeste inimeste trööstitut elu ja kritiseeritakse valitsuse eeldusi vaeste elustiili kohta (luksusmaasturid, restoranid).