Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Kõneleja on vastuseisja seaduseelnõudele, mis tulenevad Euroopa direktiividest (biokütused) ja valitsuse maksutõusudest (käibemaks). Ta rõhutab, et seaduste tegemisel peab lähtuma inimeste, mitte ministeeriumi või Euroopa nõuetest, ning kritiseerib ministeeriumi suutmatust seaduseelnõude mõju inimestele välja arvutada.

Andmeid pole piisavalt. (Kõneleja keskendub olemasolevate poliitikate ja valitsuse otsuste kritiseerimisele, mitte konkreetsete seaduseelnõude või muudatusettepanekute esitamisele või toetamisele.)

On peamiselt eelnõude vastustaja ja kriitik, keskendudes kolmele teemale: soolise tasakaalu regulatsioon börsiettevõtete nõukogudes (tugev vastuseis, näeb ülereguleerimisena), looduskaitselised piirangud erametsadele (näeb põhiseaduse rikkumisena) ja lennuohutuse seadus (kasutab seda vastaste kritiseerimiseks). Pöörab tähelepanu ka Riigikogu kodu- ja töökorra protseduurilistele küsimustele.

Seadusandlik fookus on suunatud kehtiva hooldereformi negatiivsete tagajärgede kritiseerimisele ja õiguskaitseorganite (prokuratuur) tegevusetusele kuritegude menetlemisel hooldekodudes. Kõneleja on reformi tugev vastane ja nõuab vastutuse võtmist ning karistuste rakendamist.

Fookus on õigusloome järelevalvel ja kriminaalpoliitika suuna seadmisel, eriti seoses peaprokuröri ametisse nimetamisega. Eesmärk on tagada, et kriminaalpoliitika ei hakkaks piirama sõnavabadust, mis viitab pigem järelevalve- kui algatusrollile.

Seadusandlik fookus on valitsuse maksupoliitika vastustamisel, eriti seoses julgeolekumaksu kaotamise ja Reformierakonna maksutõusudega tervikuna. Toetab eelnõu, mille eesmärk on tuua aktsiise ja makse natukenegi allapoole, et leevendada inimeste olukorda.

Seadusandlik fookus on suunatud automaksu vastustamisele, tuues esile selle ebaefektiivse laekumise ja majandusliku kahju. Oluline rõhk on ka Riigikogu töökorralduse ja liikmete õiguste kaitsmisel ministrite halvustamise eest, eriti küsimuste esitamise metoodika osas.

Keskendub konkurentsiametit puudutava direktiivi jõustumise analüüsile ja selle mõjule tarbijakaitsele. Oluline seadusandlik prioriteet on ka käibemaksulangetuse eelnõude uuesti Riigikokku toomine, kui direktiiv annaks selleks vajalikud kaitsehoovad.