Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja tunneb muret tuuleenergia planeeringute andmete tervikliku kättesaadavuse puudumise pärast, viidates sellele kui olulisele kitsaskohale. Ta suudab esitada tehnilisi küsimusi taastuvenergia katkendlikkuse (intermittency) ja regionaalse varustuskindluse kohta, tuues näiteks päikese ja tuule puudumise sünkroonsuse naaberriikides. Samas rõhutab ta ise, et ei ole valdkonna spetsialist, positsioneerides end teadliku huvilise rolli.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelise õiguse ja diplomaatiliste suhete (Viini konventsioon) alal, rõhutades sekkumiskeelu printsiipi. Ta on kursis Gruusia sündmuste detailidega, viidates konkreetsetele sanktsioonide arvudele (11 ja 14 isikut) ning Gruusia valitsuse avaldustele Eesti ja Leedu suunal. Ta nõuab tõendite esitamist väidete kohta, mis puudutavad Gruusia valimiste ebademokraatlikkust.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust õigusloome, põhiseadusõiguse ja kohtumenetluse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "põhiseaduslikkuse analüüs" ja "hea õigusloome tava". Ta tugineb andmetele (nt 70% eelnõudest ilma analüüsita) ning viitab Põhiseaduse § 3 lõikele 1. Lisaks demonstreerib ta filosoofilist tausta, sidudes seaduste paljususe ühiskonna kõlbelise seisundiga (Platoni käsitlus).

Kõneleja näitab teadmisi tuuleenergia planeerimise (detailplaneeringud, omavalitsuste info puudus) ja tsiviilraadiohäirete valdkonnas, viidates konkreetsetele mõõtmistele (16 km, 100-kordne normi ületamine) ja Kaitseväe muredele. Samuti on ta kursis Riigikogu otsuste menetlemise ja põhiseaduslike volituste delegeerimisega sõjaliste missioonide osas, viidates otsusele 479. Ta kasutab tehnilisi termineid, kuigi tunnistab, et ei ole füüsik ega matemaatik.

Kõneleja näitab üles teadmisi haldusõiguse ja seadusloome vallas, keskendudes riigilõivu mõiste ja eesmärgi täpsele tõlgendamisele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "riigilõivude määrad", "toimingute kulud" ja "kontseptuaalne viga", rõhutades, et lõiv peab katma kulutused, mitte olema trahv.

Kõneleja näitab teadmisi maavarade majandamise mehhanismidest, vastandades kontsessiooni mudelit riikliku aktsiaseltsi loomisele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "kontsessioonimehhanism" ja viidatakse Eesti Energia näitele, demonstreerides asjatundlikkust riiklike majandusmudelite osas.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku seadusandluse kokkupuutepunktides, eriti seoses Lapse õiguste konventsiooniga. Ta tsiteerib ja analüüsib konkreetseid konventsiooni artikleid (nt Art 12 lõige 1, Art 24, Art 36), et näidata nende laialivalguva tõlgendamise ohtu. Ekspertiis keskendub juriidilistele tagajärgedele, mis kaasnevad rahvusvahelise komitee otsuste vastuoluga Eesti kehtiva õigusega.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust rahvusvahelise ja Eesti põhiseadusõiguse alal, viidates konkreetsetele paragrahvidele (Põhiseaduse § 128, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) ning rahvusvahelise õiguse printsiipidele (riigi nõusolek relvajõudude opereerimiseks). Samuti demonstreerib ta teadmisi kaitseväe võimekusest ja varustusest (tankide, hävitajate ja õhutõrjesüsteemide puudumine).

Kõneleja näitab teadmisi seadusloome põhimõtetest, rõhutades vajadust lihtsa ja ühemõttelise sõnastuse järele ning kritiseerides normide koostoime keerukust. Ta käsitleb lastekaitse ja karistusõiguse puutepunkte, mainides kohtuotsuse jõustumist ja Sotsiaalkindlustusameti potentsiaalset rolli keeldude ümbervaatamisel. Samuti viitab ta põhiseadusest tulenevale õigusele elule sündimata laste kontekstis.