Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja õigusriikluse teemadel, viidates presidendi õiguslikule analüüsile ja karistusseadustiku paragrahvidele. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "kanoonilised sidemed", "sundlõpetamine" ja "kosmeetilised muudatused", rõhutades eelnõu sisulist vastuolu põhiseadusega. Ta toetub presidendi kantselei esindaja (Mall Gramberg) poolt õiguskomisjonis antud hinnangule eelnõu muudetud kuju kohta.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust andmetöötluse, tehisintellekti ja riikliku jälgimise valdkonnas, kasutades termineid nagu profileerimine, pseudonüümitud andmed ja isikustatud tasand. Ta toob konkreetse näitena PPA üle-eestilise numbrituvastuskaamerate võrgustiku, mis teeb igas kuus keskmiselt 20 miljonit pilti. Lisaks on tal teadmisi Eesti õiguskaitseorganite korruptsioonijuhtumitest, viidates endise KAPO ametniku raamatule "Sündikaat".

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu kodukorra ja protseduuride osas, tehes ettepanekuid pildistamise reeglite paremaks rakendamiseks. Samuti on ta kursis õigussüsteemi haldusstruktuuriga, eriti Prokuratuuri sõltumatuse ja Justiitsministeeriumi järelevalve piiridega, viidates prokuratuuriseadusele.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja seadusloome protseduuride vallas. Ta viitab täpselt õiguskomisjoni istungite protokollidele, Vabariigi Presidendi seisukohtadele ning analüüsib eelnõu muudatuste juriidilist tuuma (kanooniliste sidemete nõue). Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "proportsionaalsus" ja "tuumne nõudmine", toetudes Mall Grambergi (Presidendi Kantselei esindaja) tunnistustele.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust sotsioloogiliste uuringute ja andmete analüüsimisel, vaidlustades peaministri esitatud numbreid Riigikantselei tellitud küsitluse tulemuste osas. Samuti nõuab ta finantsilist selgust, küsides konkreetseid numbreid vanglaprojektiga seotud netotulu (tulu miinus kulud) kohta, näidates huvi fiskaalse detaili vastu.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust õigushariduse, kohtukorralduse ja põhiseadusõiguse valdkonnas, kasutades tehnilist terminoloogiat (nt abstraktne normikontroll, kassatsioonikohus). Ta toetub oma varasemale töökogemusele Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning viitab rahvusvahelistele eeskujudele (Saksamaa, Prantsusmaa) kohtusüsteemi reformi arutelul.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi massijälgimissüsteemide tehnilistest ja juriidilistest aspektidest, viidates konkreetsetele andmetele (üle 200 kaamera, 20 miljonit pilti kuus) ja süsteemi ajaloole (alates 2009. aasta määrusest). Eriti rõhutatakse isikuandmete kaitse seaduse rikkumist ja viidatakse õiguskantsleri ning Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadele. Samuti on teadlik PPA sisemistest toimingutest ja päringute hulgast andmebaasi.