Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu vastu, mis ähvardab sundlõpetamisega Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit. Kõneleja rõhutab, et tegelik arutelu peab käima põhiseadusele vastavuse tagamise ümber, mitte eestimeelsuse versus venemeelsuse raamistikus. Ta süüdistab eelnõu toetajaid põhiseaduslike õiguste rikkumises ja ühiskonna lõhestamises, seades esikohale õigusriikluse ja usuvabaduse kaitse. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes põhiseaduslikele printsiipidele.

Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu vastu, mis annab riigistruktuuridele õiguse süütute inimeste massiliseks profileerimiseks ja andmete kogumiseks. Kõneleja näeb selles fundamentaalset probleemi ja liikumist küsitavas suunas, kus kodanike vabadused on ohus. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades, et selline jälgimisühiskond ei ole soovitav valik. Eelnõu menetlust kutsutakse üles peatama.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes väärtuspõhisele vastuseisule (Rootsi vangide Eestisse toomine, mida peetakse rahvusliku väärikuse rikkumiseks) ja valitsuse ebausaldusväärsele käitumisele läbirääkimistel. Kõneleja rõhutab, et valitsuse tegevus peegeldab väärtushinnanguid, mis on parlamendi liikmetel väga erinevad. Samuti nõutakse ministritelt vastutust ja läbipaistvust õigussüsteemi haldamisel.

Poliitiline positsioon on tugevalt põhiseaduse ja põhiõiguste (usu- ja ühinemisvabadus) kaitsel. Ta on kategooriliselt vastu eelnõule, mis sunnib Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit kanoonilisi sidemeid katkestama, pidades seda põhiseadusvastaseks. Ta süüdistab eelnõu eestvedajaid valelikus propagandas ja põhiseaduse tahtlikus rikkumises julgeolekuargumendi varjus. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes põhiseadusliku korra austamisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ja poliitiliste otsuste (Reformierakond) kritiseerimisele. Peamised vastuseisud on seotud Rootsi vangide Eestisse toomise plaaniga (julgeolekuriskid, kuvand, vähene tulu) ja rahvusliku ühtekuuluvustunde drastilise langusega, mida seostatakse otseselt maksutõusude ja sotsiaalsete reformidega.

Poliitiline fookus on suunatud õigushariduse taseme kriisile ja Riigikogu liikmete ebapiisavale ettevalmistusele õigusloomes, mis viib põhiseaduse suhtes hoolimatuseni. Ta nõuab radikaalseid samme olukorra parandamiseks, sealhulgas põhiseaduskohtu eraldamise debati algatamist kassatsioonikohtust ning parlamendiliikmete kohustuslikku enesetäiendamist. Seisukohad on tugevalt kriitilised ja väärtuspõhised, rõhutades põhiseaduse ülimuslikkust.

Kõige olulisem teema on õigusriigi põhimõtete rikkumine PPA poolt massilise autonumbrituvastuse süsteemi salajase püstitamisega. Poliitiline seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades vajadust taastada poliitiline kontroll jõustruktuuride üle ja nõudes vastutust õigusliku aluseta andmete kogumise eest. Rõhutatakse, et selline tegevus riivab tõsiselt eraelu puutumatust ja on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Poliitiline raamistik on tugevalt protseduuriline, keskendudes sellele, et Riigikogu ei ole kunagi sellist süsteemi arutanud ega heaks kiitnud.