Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja on usuvabaduse ja usulise sallivuse tugev kaitsja, kritiseerides riiki sallimatuse ja kitsarinnalisuse eest Pühtitsa kloostri suhtes. Ta toob esile vastaspoole retoorilise vastuolu, kes on varem rõhutanud sallivuse vajadust homoseksuaalsete suhete normaliseerimisel, kuid ignoreerib seda religioossete organisatsioonide puhul. Ta rõhutab, et õigusriigis ei tohi represseerida organisatsioone, kes pole midagi halba teinud.

Kõneleja peamine sotsiaalne mure on kodanike põhiõiguste ja privaatsuse kaitse massilise riikliku jälgimise eest. Ta rõhutab tugevalt, et süütute inimeste andmete kogumine ja profileerimine rikub põhimõtteid, ning seab tsiviilvabadused turvakaalutlustest kõrgemale, eriti arvestades õiguskaitseorganite võimalikku korruptsiooni.

Tugev vastuseis välisriikide (Rootsi) vangide Eestisse toomisele, mida käsitletakse rahvusliku väärikuse ja väärtushinnangute küsimusena. Rõhutatakse, et Eesti ei peaks olema riik, kuhu hakatakse vedama teiste riikide vange.

Keskendub tugevalt sotsiaalsetele küsimustele läbi usu- ja ühinemisvabaduse prisma, kaitstes neid põhiõigusi riikliku sekkumise eest. Ta rõhutab, et riigil ei ole õigust sundida usulisi ühendusi kanoonilisi sidemeid katkestama, isegi julgeoleku argumendiga.

Kõneleja rõhutab tugevalt rahvusliku ühtekuuluvuse ja identiteedi teemat, märkides murega eestlaste ühiskonda kuulumise tunde drastilist langust. Ta seob selle languse otseselt valitsuse poliitikatega, sealhulgas abielu ümbermääratlemisega ja ebausaldusväärse valimissüsteemiga, viidates konservatiivsele hoiakule sotsiaalsete reformide suhtes.

Sotsiaalne fookus on suunatud kõrghariduse kvaliteedile, eriti õigusteaduses, kritiseerides selle muutumist liiga tehniliseks ja akadeemilise sisu (loogika, õigusfilosoofia) puudumist. Ta rõhutab, et see mõjutab otseselt juristide ja seadusandjate kompetentsust.

Peamine sotsiaalne teema on kodanike vabaduste ja eraelu puutumatuse kaitse massijälgimise eest, rõhutades isikuandmete kaitse seaduse austamist. Seisukoht on tugevalt tsiviilvabadusi toetav, nõudes, et rikkumisi mittetoime pannud isikute andmeid ei tohi koguda ega andmebaasi kanda. Samuti tõstatatakse küsimus näotuvastuskaamerate süsteemi võimalikust salajasest kasutuselevõtust.