Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Andmeid pole piisavalt.

Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse riigipühade kehtestamist (Lastepäev, Ülestõusmispüha 2. püha) ning abipolitseinikele minimaalsete õiguste andmise venimist. Nimeseaduse puhul rõhutatakse vajadust reguleerida identiteedivahetust, et vältida kurjategijate ja pedofiilide uue identiteedi saamise probleeme.

Sotsiaalsetes küsimustes vastandub pidevale homoseksuaalsete inimeste õiguste rõhutamisele, nõudes tegevuskava heteroseksuaalide murede lahendamiseks. Tõstatab küsimuse Ukraina noorte mõjust Eesti noorte tööpuudusele. Samuti sekkub ta parlamendi protseduuridesse, nõudes ministri korrale kutsumist rassistliku sõnapruugi ("oma valge käega") pärast.

Puudutab kaudselt sotsiaalprobleeme, mainides sõltuvusravi ja mängurlust seoses arutatava eelnõuga. Rõhutab vajadust, et ühiskond tajuks seadusemuudatusi õiglasena, mis viitab sotsiaalse õigluse väärtustamisele.

Sotsiaalprobleeme käsitletakse kaudselt, viidates rahaministri väidetavale seisukohale rahva kaalu ja toitumise kohta. See viide on retooriline vahend majanduspoliitika kritiseerimiseks, mitte poliitiline seisukoht rahvatervise küsimustes.

Sotsiaalsetest teemadest domineerib mure õigusriigi ja demokraatia pärast, kritiseerides teravalt "nuhkimise eelnõusid" ja superandmebaaside loomist, mis viivad riiki "suvariigi" suunas. Rõhutab vajadust kuulata rahva tahet ja tegeleda totaalse usalduskriisiga. Toetab kodanike suuremat kaasamist poliitiliste otsuste tegemisse, näiteks presidendi otsevalimiste kaudu.

Tõstatab eestikeelsele õppele ülemineku teema, kritiseerides sellega seotud eelarvekorrektsiooni. Sotsiaalne fookus on suunatud Eesti vaesema elanikkonna toetamisele majandusmeetmete (käibemaksu langetamine) kaudu, seades selle prioriteediks välisabi ees.

Sotsiaalsetes küsimustes on esiplaanil puudega inimeste mured ja valitsuse väidetav hoolimatus nende suhtes. Ta väljendab ka sügavat skeptitsismi rahvusvahelise konventsiooni (sunniviisilise kadumise vastu) vajalikkuse osas Eestis, viidates, et sellised probleemid "meie kultuuriruumis ei esine," ning seostades konventsiooni kaudselt immigratsiooniga.

Andmeid pole piisavalt.

Keskendub sotsiaalpoliitiliste eelnõude (sh laste ja puudega inimeste puhul pehmendatavad muudatused) ebakvaliteetsele menetlemisele. Tõstatab küsimuse rahva tahte eiramisest (77 442 allkirja) ja küsib andmeid toitumise ning õpitulemuste korrelatsiooni kohta.