Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Majandusvaated rõhutavad vajadust põhjaliku majandusliku suhtlemise analüüsi järele rahvusvaheliste lepingute puhul. Kõneleja on kriitiline eelnõude suhtes, mis mõjutavad majandust, kui need on raskesti loetavad ja neil puudub adekvaatne mõjuhinnang, viidates kaudselt äriringkondade (IT-liit) muredele regulatiivse koormuse pärast.

Majandusvaated toetavad digitaalse taristu arendamist, mis muudab teenused odavamaks ja kiiremaks. Eelistatakse regulatsioone, mis hoiavad kokku raha ja lihtsustavad ehitustöid (nt kaablite madalamale freesimine Rootsi eeskujul). Samuti rõhutatakse 120 miljoni euro suuruse trahvi vältimise olulisust.

Väljendab muret inimeste toimetulekuraskuste pärast tänastes oludes ja küsib tegevuskava järele nende murede lahendamiseks. Samuti tõstatatakse noorte tööpuuduse küsimus, seostades seda potentsiaalselt Ukraina noormeeste töölevõtmisega. Stants on suunatud siseriiklike majanduslike ja sotsiaalsete raskuste leevendamisele.

Nõuab Eesti maksusüsteemi põhjalikku revideerimist, kuna see on 30 aastat "kinni jooksnud". Toetab riigitulude (vangla rent) suunamist regionaalsetesse investeeringutesse, nagu Tartu suurhall, mille maht on ligikaudu 30 miljonit.

Kõneleja toetab tarbijate maksukoormuse vähendamist toiduainete käibemaksu alandamise kaudu, et leevendada kõrgeid toiduhindu. Nad on kriitilised valitsuse fiskaalpoliitika suhtes, mis hoiab toidu hinnad kõrgel, ning näevad seda kui rahva majanduslikku karistamist.

Majanduslikud seisukohad keskenduvad EL-i eelarve jaotusele, olles vastu põllumajanduse ja regionaalarengu rahastamise vähendamisele kaitse- ja innovatsioonikulutuste arvel. Peab põllumajandust julgeolekuasjaks ja toetab toidujulgeoleku tagamist. Käsitleb EL-i eelarvet (1,816 triljonit) kui tohutut, kuid samas SKT-ga võrreldes tühist summat, mille jagamine peab olema õiglane.

Toetab tugevalt toiduainete käibemaksu langetamist, pidades seda oluliseks abiks Eesti "väeteid ja vaeseid" elanikke. Kritiseerib teravalt valitsuse kulutuste planeerimise vigu (6,5 miljoni euro korrektsioon) ja peab tegevuspõhist eelarvestamist mõttetuks "totruseks", mille reformimine on asjatu.

Kõneleja toetab tugevalt toiduainete käibemaksu alandamist ja kritiseerib valitsuse vastuseisu sellele. Ta väljendab muret kõrgete tarbijahindade pärast, tuues näiteks Baltikumi kalleima andmeside ja interneti püsiühenduse hinna.

Majanduslikud vaated keskenduvad fiskaaldistsipliinile ja kriitikale ametnike aja ja raha raiskamise suhtes sisutühjadele tegevuspõhistele mõõdikutele. Toon on tugevalt suunatud valitsuse ebaefektiivsuse ja liigse bürokraatia vastu, mis tekitab arusaamatut "pahna".

Kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes, mis "röövib oma kõige nõrgemaid inimesi" (viide automaksule). Juhib tähelepanu Eesti kaubandusbilansi suurele tasakaaluhäirele (eksport 1.42M vs import 12M). Kuigi tunnistab vanglate rentimisest saadavat 30 miljoni euro suurust tulu, peab seda eetiliseks kompromissiks, mis ei lahenda oma inimeste probleeme.