Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse ja Riigikogu töö kvaliteedi kriitikale. Kõneleja vastustab eelnõude esitamist, mis on tema hinnangul toored, ebaküpsed ja sisulise mõjuhinnanguta. Samuti kritiseeritakse valitsuse tegevust "kummitemplina" rahvusvaheliste suhete arutelul, rõhutades vajadust sisulise debati järele.

Poliitiline positsioon on toetav digiriigi arengule ja gigabititaristu määrusele, kuid kriitiline selle eelnõu puuduliku ja ebaselge Eesti-sisese rakendamise suhtes. Nimeseaduse vastuvõtmist peetakse hädavajalikuks, et vältida 120 miljoni euro suurust EL-i trahvi, mis näitab seadusandluse raamimist välise surve kaudu. Kõneleja kritiseerib valitsuse poliittehnoloogilist lähenemist eelnõude "surema jätmisel" (nt lastepäeva eelnõu).

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, süüdistades valitsust (Michal, Ligi) riigi viimises "mudaliigasse" ja halvas juhtimises. Olulised teemad on valitsuse ebakompetentsus, sotsiaalne õiglus (heteroseksuaalide mured, toimetulek) ja kohtureformi vajadus. Poliitiline raamistik on peamiselt väärtuspõhine ja valitsuse tegevust ning tulemuslikkust kritiseeriv. Esitatakse küsimus ka peaministri kohusetäitjale reaalse võimu ülevõtmise kohta, viidates vajadusele pika plaani järele.

Toetab tugevalt Tartu suurhalli rajamist ja peab vajalikuks Eesti 30 aastat seisnud maksusüsteemi revideerimist. Kriitika on suunatud preventiivriigi mudeli suunas liikumisele, süüdistades vastaspoolt poliitilises ebakõlas ja põhiseadusvastaste eelnõude toetamises. Poliitiline raamistik on segu poliitika- ja väärtuspõhisest kriitikast, rõhutades õigluse ja otstarbekuse tunnetuslikku tajumist ühiskonnas.

Kõige silmatorkavam teema on toiduainete kõrge hind ja valitsuse vastuseis käibemaksu vähendamisele. Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse poliitikale, mis hoiab toidu hinda kõrgel, ning kritiseerib seda kui rahvast alavääristavat ja ebamõistlikku. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes valitsuse tegevusetuse negatiivsele mõjule.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline nii valitsuse kui ka Euroopa Komisjoni prioriteetide suhtes. Kõneleja nõuab fundamentaalseid reforme, nagu presidendi otsevalimised, ja kritiseerib valitsuse tegevust kui "kosmeetikat" ajal, mil "maa põleb jalge all." Ta on tugevalt vastu paruness von der Leyeni plaanile, mis vähendaks põllumajanduse ja regionaalarengu rahastamist, rõhutades toidujulgeoleku olulisust. Kriitika on peamiselt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, rõhutades rahva usalduse puudumist valitsuse vastu (14%).

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline ja valitsuse tegevust kritiseeriv, keskendudes eelkõige valitsuse ebatäpsusele ja prioriteetide valikule. Kõneleja rõhutab vajadust seada esikohale Eesti rahva sotsiaalne ja majanduslik heaolu (toiduainete käibemaksu langetamine) välisabi ees. Valitsuse ministrite tegevust kirjeldatakse kui enese ülehindamise sündroomi, mis viib suurte eelarvevigadeni (nt 6,5 miljonit eurot eestikeelsele õppele üleminekul).

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse prioriteetide ja tegevuse kritiseerimisele. Kõige teravamad teemad on toiduainete käibemaksu alandamise eiramine, puudega inimeste murede eiramine ning oluliste eelnõude (nt käibemaks ja puudega inimeste maks) paigutamine öövarju. Kriitika on suunatud nii poliitilistele väärtustele (sotsiaalne hoolimatus) kui ka valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja ebaselgele seadusloomele.

Kõneleja vastandub tugevalt bürokraatlikule keerukusele ja poliitilisele grafoomaaniale, kritiseerides ministri esitatud 900-leheküljelist materjali kui "pahna". Poliitiline positsioon on suunatud riigi tegevuspõhise totruse ja sisutühjade mõõdikute massi vastu, rõhutades vajadust lihtsuse ja mõistlikkuse järele. See on tugevalt tulemuspõhine kriitika, mis keskendub riigi ebaefektiivsusele ja ressursside raiskamisele.

Tugev opositsioon koalitsiooni poliitilisele tegevusele ja menetlusviisidele. Keskendub valitsuse teerullitaktika kritiseerimisele, süüdistades neid põhiseaduse ja rahva arvamuse korduvas eiramises. Välispoliitiliselt toetab Ukraina kaitsmist, pakkudes välja Eesti-Ukraina diviisi loomise ideed, ning on kriitiline Rootsi vanglakoostöö lepingu (Tidö diil) suhtes.