Täiskogu istungid

Koostöö- ja kontrollküsimus keskendus maainimeste vara ja maade majandusliku väärtuse kahanemisele kaitsealadel ning sellele, kuidas riigi piirangud ja kaitse alla võtmise praktika mõjutavad eraomandit. Anti Allas esitas peaministrile küsimuse Keskkonnaameti käitumise kohta ning võrdles olukorda nende inimestega, kelle köögipidajal ei ole enam võimalik toimida – kirjeldades suure pildi kontekstis, kuidas kaitse-eesmärgid ja kohalikud majandamised võivad omavahel vastuollu sattuda. Debatt käsitles ka teavitusprotsessi, portaalide kasutamist ning õiglustunnet maainimeste vastu, kelle vara ja tulu võib piirangute tõttu kergesti kahaneda.

Teine küsimus Riigikogus keskendus peamiselt riigi eelarveliste kärbete ja nende suunamisele eri valdkondade vahel, sealhulgas plaanile ümber jagada 200 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondist kaitsevaldkonda. Arutelu puudutas nii eri ministeeriumide eelarvekärpeasutuste kasulikkust kui ka seda, kas ja millisel viisil võiks kriitilisel moel prioriteetselt suurendada kaitsevõimet, jättes samal ajal kaalumisele teiste valdkondade kriitilised rahastustarved. Lisaks pöörati tähelepanu energiatõhususe ja kortermajade renoveerimise rahastuse seostele ning digi- ja IT-investeeringute vajakajäämistele pensionide väljamaksmise tagamisel.
Teisel kuulamisel kerkisid esile küsimused Rail Balticu projekti rahastamise ja infrastruktuuri arenduste prioriseerimise kohta, sealhulgas koostöö Läti partneritega ning vajadus kaasata täiendavat Euroopa rahastust. Kokkuvõttes keskendus arutelu kahe peamise teema- ja rahastamisvoolu tingimuste üle mõtlemisele: ressursside ümberjaotusele kaitsevajaduse nimel ning samal ajal jätkuvale vajadusele tagada kriitilised sotsiaalsed ja infrastruktuurilised teenused ning projektide jätkusuutlik teke.

Eesti riigikogu avaettekandes puudutati teemalist mõistet “Ligi ja lambad” ning arutleti ametnike ja poliitikutega seotud vastutuse ning küsimuse – kes on need “lambad”, keda Riigikogus või valitsuses arutatakse. Seeder tõstatas, et ametnike ja poliitikute vastandamine on vist viinud vildakale mõtteviisile ning tungis vajaduse järele nimeliselt selgitada, kes neid lambakoore moodustavad. Samas viidati väliskeskkonna kommentaaridele ja ajaloolistele näidetele, mis rõhutavad tasakaalustatud suhtumist ning arutleti ka laiemalt riigi juhtimise kvaliteedi tagamisest läbi ametnike ja valitsuse koostöö.

Nelsonal neljas küsimus käsitles avaliku ruumi kaamerate võrgustiku olemust ja selle õiguslikku alust. Arutelu keskmes oli Madis Hindre artikli “Andmebaas, millest ei teadnud ka peaminister: kaamerad salvestavad iga kuu 20 miljonit autonumbrit” põhjal tekkinud kriitika: võrgustik kogub andmeid kõigi liiklejate kohta, mitte ainult õigusrikkujate kohta, ning puudub selge seaduslik alus. Ühisselgelt rõhutati, et andmete kogumine ja salvestamine peab toimuma seadusega, mis sätestab, millised andmed kogutakse, kes pääseb juurde, kui kaua neid säilitatakse ning kuidas neid hiljem kustutatakse. Õigus- ja andmekaitseasutuste esindajad kinnitasid, et praktika ei ole õiguslikult alustatud ning tuleb see korda teha. Sellest tulenevalt teatas siseminister kaamerate võrgustiku kasutamise peatamisest seni, kuni õiguslik alus on olemas ning algab põhjalik debatt.
Teine osa vestlusest keskendus vastutuse küsimusele ja tuleviku raamistikule: kui tulevikus jätkatakse sarnase tehnoloogia kasutamist, peab selleks olema selged reeglid, mis kaitsevad privaatsust ja intiimsust ning samal ajal võimaldavad tõhusat kuritegevuse avastamist. Arutelu viidi edasi selle üle, kuidas ja millistel tingimustel andmeid kogutakse, kellel on juurde pääs nendele andmetele ning kuidas neid andmeid kustutatakse. Üldises plaanis rõhutati vajadust koostöös riigivõimu ja parlamendiga kehtestada tulevane õiguslik raamistik, mis suunaks nii tehnoloogilise arenduse kui põhivabaduste tasakaalustamise.

Selle päevakorrapunkti käigus esitas Riigikogu liige Raimond Kaljulaid (opositsioon) peaminister Kristen Michalile küsimuse Kaitseministeeriumi juhtimise ja eriti kaitsetööstusele kriitiliste relvaseaduse rakendusaktide kinnitamisega viivitamise kohta. Kaljulaid tõi esile, et kuigi Riigikogu võttis seadusemuudatused vastu eelmise aasta lõpus ja need jõustusid 1. jaanuaril, on kaitseminister rakendusaktide kinnitamisega viivitanud ligi kuus kuud (133 päeva), mis takistab Eesti kaitsetööstuse arengut. Kaljulaid kritiseeris teravalt Kaitseministeeriumi "uimerdamist" ja küsis peaministrilt, millal ta näitab kaitseministrile punast kaarti. Peaminister Michal tunnistas viivituse olemasolu ja selle kahetsusväärsust, kuid selgitas, et ametnikud olid viivituse põhjuseks toonud vajaduse spetsiifiliste tehniliste ja inseneriteadmiste järele keeruliste nõuete (nt relvatehastele) väljatöötamisel. Michal lubas pidada kaitseministriga õppekasvatusliku vestluse, rõhutades, et aeg on valitsuse kõige kallim vara ja kaitseküsimustes tuleb liikuda kiiresti. Lisaküsimuses uuris Reili Rand, kas tegemist on erandliku viivitusega või on kaitsevaldkonnas veel olulisi tegematajätmisi. Peaminister kinnitas oma toetust kaitseministrile ja rõhutas vajadust asjad kiiresti ja korrektselt ära teha, et Eesti kaitsevõimet tugevdada.

Esitatud päevakorral käsitleti haiglate infosüsteemide konsolideerimist ja Tervisekassa lepinguid, mis mõjutavad tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja rahastust. Killustunud infosüsteemid (nt ESTER ja Watson) tekitavad suurt halduskulusit, suurendavad töökoormust ning ohustavad andmete turvalisust ja ravimeeskondade töövoogu. Arutelu keskmes oli ühtse või koordineeritud lahenduse loomine, vananenud süsteemide kasutusele võtmi lõpetamine ning riigi tasandil koordineeritud hinnamudeli ja rahastuse mudeli loomine, et vähendada kulutusi ning parandada töökindlust ja küberjulgeolekut.

Teises osas pöörati tähelepanu kindlustundele ja rahastusele ning sellele, mida oodata 2027. aastani ja valimiste ajaks. Arutati, kuidas säilitada arstide ja õdede palga kindlustust ning kuidas lahendada Tervisekassa eelarve puudujäät, mis mõjutab haiglate lepingute mahtu ning tervishoiuteenuste kättesaadavust esmatasandil. Arutleti ka töökorralduse parandamise ja e‑konsultatsioonide arendamise üle, et vähendada toksilist töökeskkonda ning tagada patsiendile õige abi õigeaegselt. Loodud oli ka ootused koalitsioonilepingu võimalikele sisule peredele ja hooldekoduteenuste laiendamisega seoses.

Seitsmenda küsimuse fookus oli maksudest ja maksumuudatustest, sealhulgas automaksu teemalised ettepanekud ja nende vastuväidud. Urmas Reinsalu esitas kriitilise kviisi valitsuse maksupaketi kohta ning esitas konkreetse ettepaneku automaksu loobumiseks, viidates kliimaeesmärkide elluviimisega kaasnevate kohustuste koormusele. Teises osas puudutati ka Natura-alade küsimusi ning metsandust, kus esitati mure seoses eelnõude 610 ja 612 SE ning 40 000 hektari ulatuses majandamise peatamisega; arutlusele tõsteti, kuidas piirangud mõjuvad majandusele ja kuidas neid või nende tõlgendust võiks selgemaks muuta. Lisaks käsitleti istungi läbiviimise protseduuri ja infotunni olemust kui vahendit teabe hankimiseks ning arutlusi, kuidas konkreetsetele küsimustele jah/ei-vastuseid saada.

Kokkuvõttes keskenduti kahe peamise teemaga: (1) maksud ja automaksu küsimus, sealhulgas plaanid tulumaksu, käibemaksu ning ettevõtete maksustamise osas ning automaksu võimaliku tühistamise kõhklused ja kaalutlused; (2) metsanduse ja Natura alade piirangud ning nende võimalik mõju majandusele, koos valitsuse ja koalitsiooni seisukohtade ning tulevaste printsiipide (nt 70% metsade majandatavusest) aruteluga. Lisaks toodi esile istungi korralduslikud ja infoarenduslikud küsimused, kuidas infotunni formaat ja vastuste vorm võivad mõjutada arutelu mõju ning tulemusi.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles juriidilise isiku vastutuse laiendamist ja sellega seotud õiguslikke ja praktika küsimusi hooldekodude valdkonnas. Arutelu algas Riigikogu liikme Arvo Alleri esitatud küsimusega, mille keskmes oli 2023. aasta novembris vastu võetud karistusseadustiku muudatus ning selle mõju juriidilise isiku vastutusele olukordades, kus juhtkonna tegematajätmised on kaasa aidanud kuritegude toimepanemisele (näiteks hooldekodu kontekstis). Minister Liisa-Ly Pakoste selgitas sätte eesmärki ning tõi välja, et põhjuslik seos peab olema tõestatud; arutluse all olid ka figuratsioonid ja piirangud, kuidas ning kas ja millisel määral hooldekodude töökorraldus ja järelevalve võivad vastutust tekitada. Lisaks puudutati laiemat debatti selle kohta, kas ja kui palju peaksid tehnilised meetmed (nt kaamerad) tagama turvalisuse ning milline on tasakaal tarbijate õiguste ja eraelu kaitse vahel.

Riigikogu alustas 632. eelnõu esimese lugemise, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu. Eelnõu on oluline osa laiemast kohtureformist ja selle peamine eesmärk on tagada kohtusüsteemi iseseisvus, tõhusus ja läbipaistvus: kohtuhaldus antakse kohtu enda haldusse, mitte täitevvõimu organile. Huvitav osa on ka Riigikogu rolli tugevdamine reformi raames ning strateegiliste otsuste koondamine nendesse organitesse, mis tegelevad kohtuhalduse ja arendustega. Lisaks kirjeldatakse nelja sambat, mille kaudu kohtureformi ellu viiakse: (1) kohtuhalduse võõrandamine ministeeriumilt kohtute enda kätte, (2) kohtumenetluse tõhustamine ja digiteerimise ning tehisaru kasutamise aluselingud, (3) töökoormuse ühtlustamine ja struktuurimuudatused, (4) arutelu teemad, mis ei peaks kohtu pädevusse kuuluma.

Kohtu reform loob ka suuremad raamid digitaalseks arenguks ning rõhutab, et tehnoloogilised lahendused peaksid olema kasutatavad rakenduskohtades, kus neid reaalselt tarbitakse ning kohtuotsuste tegemine jääb inimeste õiguskaitse aluseks. Eelnõu eesmärk on samal ajal kindlustada kohtute rahastuse ja eelarve läbipaistvus, suurendades Riigikogu rolli rahastuses ning tagades, et kulud ja ressursid liiguvad kohtu vastutusel sihipäraselt. Samuti rõhutatakse, et kuigi digilahendused ja tehisintellekt võivad aidata kiirendada ja täiustada menetlusi, jääb lõplik otsustusõigus kohtuhoone ja kohtunikute kätte. Lõpuks on tähelepanu suunatud kulude tasakaalule: muudatused on kavandatud kuluneutraalsena ning 350 000 eurot eraldatakse töökohtade ja majanduskulude katmiseks Justiits- ja Digiministeeriumist üle andmise teel, mis peab suurendama läbipaistvust ja selgust kohtu rahastuses.

Esimene lugemine: Maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu number 644. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on vähendada bürokraatiat seoses toitlustamise korraldamisega lastehoidudes, jättes välja toiduseadusest tuleneva loakohustuse nende ettevõtjate jaoks, kes tegelevad lastehoidudes toitlustamisega. Muudatused on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning maaelukomisjoniga. Esialgsed arutelud toimusid erakorraliselt 7. mail ja kahe istungi käigus. Esitluse eest vastutas maaelukomisjoni esimees ning esimese lugemise lõpetamise soov kinnitati konsensuslikult.

Läbi käis kolmanda päevakorrapunkti esimene lugemine Riigikogu otsuse eelnõust 581 “Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses”, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille ettekandjaks oli Lauri Laats. Põhitekst puudutas küsimust: kas Eestis tuleb korraldada rahvahääletus põlevkivist elektri tootmise lõpetamise suhtes aastaks 2040. Arutelu keskendus energia julgeolekule, maavaradelt sõltuvusele, võimalikele majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele ning Euroopa Liidu rohepöörde ja ENMAK-i arengukavade kontekstile. Samuti tõstatati küsimused rahva kaasamisest, rahvahääletuste korraldamise tingimustest ja referendumi õiguspärasusest ning võimalikest alternatiivsetest lahendustest, nagu CO2 püüde tehnoloogia ning põlevkivivõimsuste moderniseerimine.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti arupärimist nr 744, mis puudutas NATO liikmesriikide teavitamist seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel. Arupärijate nimel tutvustas arupärimist Lauri Laats, kes tõi esile, et põhiseaduse kiirendatud korras muutmise tulemusena jäeti hääleõigus ära ka Eestis püsivalt elavatelt NATO liikmesriikide (nt Island, Norra, USA, Kanada) kodanikelt. Laats seadis kahtluse alla Välisministeeriumi varasema seisukoha, et liitlastel puudusid ootused oma kodanike valimisõiguse osas, viidates Islandi saatkonna selgitustaotlusele.

Välisminister Margus Tsahkna vastas, rõhutades, et põhiseaduse muudatus oli Riigikogu algatus ning Välisministeeriumil puudus selle ettevalmistamisel otsene roll. Ta kinnitas, et liitlastel ei ole õiguslikku alust eeldada oma kodanikele valimisõigust, nimetades varasemat õigust erakordseks privileegiks. Tsahkna märkis, et Island oli ainus riik, kes küsis täpsustavat infot, ning et teavitamine toimus tavapäraste avalike ja diplomaatiliste kanalite kaudu. Laats ja Belobrovtsev kritiseerisid Välisministeeriumi distantseerumist teemast ja elementaarse viisakuse puudumist liitlaste ees, leides, et õiguste kitsendamise puhul oleks tulnud liitlasi proaktiivselt teavitada.

Riigikogu arutas teise punkti raames Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 13. veebruaril 2025 esitatud arupärimist hooldusreformi kohta (arupärimise nr 719). Eesmärk oli saada ministrilt selgitusi ning tegevuskava hooldereformi rakendumise kohta, võttes aluseks Riigikontrolli audit, mis viitas reformi jätkusuutlikkuse ning rahastamise probleemidele. Üks peamisi teemasid oli see, et hooldekodukoht peab olema keskmise pensioni eest kättesaadav ning äsja kirjeldatud hinnatõusud ja rahastamismudelid võivad seda eesmärki ohtu seada; arutelu hõlmas ka läbipaistvust hindade kujunemises, omavalitsuste võimalust hinnakujundust mõjutada ning plaani korraldada mõjuanalüüs 2026. aasta lõpuks.

Kolmandaks päevakorraks esitati arupärimine Riigikogu liikmete Vladimir Arhipovi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksandr Tšaplõgini poolt 26. märtsil 2025 esitatud arupärimine toimetulekupoliitika kohta (Nr 736). Arupärimise keskmes on kriitika koalitsiooni aluslepingu sotsiaalvaldkonna puudulikkuse ning inimeste toimetulekuga seotud küsimuste kohta. Esitatud on mitmed konkreetsed küsimused: millal plaanitakse koostada sotsiaalvaldkonna prioriteetide tegevusplaan koos uue valitsusega, kuidas suurendada perede toimetulekut ja kas toimetulekutoetuse automaatne sidumine elukalliduse indekseerimisega on kaalutluses; taotluse lihtsustamine, digitaalsed lahendused ning riigi võimalus arvestada tegelikke vajadusi ja kulutusi pikaajaliste toimetulekuprobleemide vähendamiseks. Teine osa arutelust piiras edasisi samme ning ootusi koalitsioonileppe lõplikule koostamisele ja konkreetsetele sammudele. Kolmanda päevakorrapunkti lõppvõtmeks oli ministri vastuste esitamine ning edasiste tööriikide koordineerimine sotsiaalvaldkonna teemadel.

Riigikogu neljandal päevakorrapunktil toimus Priit Sibula ja Rain Epleri esitatud arupärimine Võru lasketiiru kohta (nr 737), millele järgnes siseministri vastus. Arupärimise esitajad tõid välja kohaliku muret such as Võru lasketiiru olukorra ja potentsiaalseid laiapindse riigikaitse investeeringute võimalusi, mis hõlmavad Soome eeskuju järgnevaid harrastus- ja treeningvõimalusi ning eri ametkondade koostööd. Esindajad tõid esile vajaduse selgitada investeeringu ajakava, eelarvet ja staadiumi, ning võtsid sõnavõtus sissevõetuna teemad, mis puudutavad Põlva lasketiiru korrastamist ning võimalust anda laiapindse riigikaitse raames teenistusele lisavõimalusi erinevatele piirkondadele.
Käesolev arupärimine koondab nii kohaliku kogukonna kui ka riigi tasandi vajadused: peaeesmärgiks on selgitada, kuidas Võru idapiiri piirkonnas kavandatud taktikahoone ja siselasketiiru kompleksi arendus ning laiemaid valdkondi puudutav koostöö suunatakse realiseeruma ning millal ja kuidas need projektid võivad Eesti riigi eelarves ja arengukavas jätkuda. Vastu võeti mitmeid küsimusi investeeringute ajakava, täpse ettevalmistuse staadiumi, alternatiivide (nt Põlva lasketiiru korrastamine) ning Soome kogemuste kaasamise kohta, samuti arutleti selle üle, kuidas luua tiirud, mis oleksid kättesaadavad nii kaitse- kui ka tsiviilkasutuses. Koos arutelu lõpus rõhutas minister vajadust laiapindse riigikaitse kava kontekstis kaasata kohalikke omavalitsusi ning kaaluda Future-toimetusi erinevates piirkondades, sphera kaitse- ja päästevaldkonna jaoks.

Viienda päevakorrapunkti raames tehti Riigikogus arupärimine rahvastikuregistri kannete kohta, mille esitasid Helle-Moonika Helme, Rain Epleri ja Siim Pohlaku 17. aprillil 2025. Arupärimise ettekanne tuli Riigikogu liikmelt Rain Eplerilt. Arupärimine keskendus eeskätt nimevahetuste ja sooandmete muutuste seostele rahvastikuregistris ning palus valdkonna ametnikelt selgitusi ja fakte seoses transsoolise nimekasutuse ning muude mõjuvate põhjuste tõlgendamisega. Esitati neli konkreetset küsimust: 1) kui palju on tehtud nimevahetusi “transsoolise” põhjusega ilma otsustava soochange dokumendi olemasoluta; 2) milliseid õiguslikke aluseid on ametiisikud teinud eesnime muudatusi, kus põhjuseks on “transsooline”; 3) milliseid asjaolusid loetakse “mõõivateks” või “mitte-mõõivateks” põhjusteks ning kus need põhjused on loetletud; 4) millele tuginedes arvestavad ametnikud “transsoolisust” ametlikuks sooks, kui Eesti seadustes on määratud vaid mees ja naine kui sugu. Minister Igor Taro vastas nendele küsimustele ning andis seletusi rahvastikuregistri protsesside, nimeseaduse aluste ning kaalutlusõiguse mõiste kohta. Pärast põhjalikku arutelu väideti ning lõppkirjelduse kohaselt lõpetati arupärimise menetlus, kuid ei viidud läbi uut seadusandlikku otsust. Debatti hõlmasid erinevad riigikogu liikmed (peamiselt Rain Epler, Martin Helme, Anti Poolamets ja teised), kes tõid esile õiguspärasuse, kaalutlusõiguse piire ja sooküsimuste teemade poliitilisi hinnanguid. Kokkuvõttes keskendus arutelu püüdlusele balanseerida isiku õiguste ja riikliku õigusruumi ning rahvastikuregistris olevate andmete järjepidevuse vahel.

Päevakorral oli arupärimine relvaseaduse võimalike muudatuste kohta (nr 755), mille esitasid Riigikogu liikmed Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova, Reili Ranna, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Heljo Pikhof, Riina Sikkuti ja Anti Allas 22. aprillil 2025. Arupärimise eesmärk oli selgitada, kuidas tõhusamalt ja selgemalt võiks reguleerida relvade omandamist ning kasutamist ning millised muudatused oleks põhjendatud seada kaasaegse julgeoleku ja tehnoloogilise arenguga. Taustaks oli oluline arutelu julgeoleku ja isikute vabaduste tasakaalustamisest: kas ja kuidas võiks Eesti ühiskonnas olla rohkem relvi ning milline mõju sellel oleks turvalisusele, ennetusele ja õnnetustele. Riigikogu võttis kuulamiseks vajadusel vahetult kokkuvõtete ja kommentaaride pakkumise ning kõnelikult astuti samm-sammult läbi erinevad võimalused – alates bürokratIA vähendamisest kuni tervisekontrolli ja järelevalve tugevdamiseni. Teine rõhk oli kaasajastamisel ja arusaadavuse parandamisel, et seadus oleks arusaadav kõigile osapooltele ning vastaks kaasaegse julgeoleku vajadustele.
Teine para graf: Debaadis keskenduti eelkõige küsimustele, kas Eesti kodudes ja ühiskonnas võiks olla rohkem relvi; millised muudatused seadusesse võiksid viia suurema turvalisuseni või pigem seotud riskidega; kuidas vähendada bürokraatiat ning milline võiks olla noorte kaasatus riigikaitsesse. Rõhutati, et julgeolek koosneb mitte ainult relvakandmisest, vaid laiapindse riigikaitse ja kaitsetahtuse kasvatamisest ning vastutustundlikust ja ohutust käsutamisest. Samas peeti oluliseks, et võimalike muudatuste elluviimisel oleksid fookuses nii kasutusotstarbed kui järelevalve kvaliteet ning tervisekontrolli ja vaimse tervise hindamise mõistlikkus.

Esimene päevakorrapunkt käsitles Justiits- ja digiministeeriumi 2025. aasta etteannet "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" ning selle elluviimist. Ettekannet viidi läbi lühi- ja faktivaates, mille jooksul Riigikogu liikmetel oli õigus esitada üks küsimus ning fraktsioonidel oli võimalus arutleda ning vajadusel ministeriga küsimusi täpsustada. See oli võimalus ka näidata, kui oluline on teaduspõhine ja andmepõhine lähenemine kuritegevuse ennetusele ning nendest andmetest lähtuvale poliitikale. Lisaks puudutati laiemalt ennetustöö, tõenduspõhisuse ja digitehnoloogia rolli kriminaalpoliitikas ning mitmes punktis toodi välja noorte tervist ja turvalisust puudutanud trende ning korruptsiooniga võitlemise edusamme.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule ettekande "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest. Minister alustas positiivse noodiga, tuues esile OECD uuringu, mille kohaselt Eesti on õigusloome läbipaistvuse ja mõjude hindamise poolest 36 riigi hulgas neljandal kohal, ning kaasamise osas üheksandal kohal. Eelmise aasta jooksul muudeti Eestis 47% riigisisestest seadustest (186 seadust), kusjuures äärmiselt kiireloomuliste eelnõude arv vähenes.

Ettekande keskmes olid kaks peamist teemat: põhiseaduspärasuse analüüsi kvaliteet ja ülemäärase halduskoormuse vähendamine. Minister rõhutas põhiseaduslikkuse analüüsi olulisust vabaduste ülemäärase piiramise vältimisel ning teatas, et analüüsi kvaliteet on paranenud, kuid pole veel piisavalt hea. Ta toetas vandeadvokaat Hannes Vallikivi ettepanekut muuta seletuskirjade ülesehitust, et põhiseaduslikkuse analüüs oleks alati selgelt eraldi peatükis. Halduskoormuse vähendamiseks tutvustas minister valitsuse uut, jõulisemat lähenemist, mis nõuab iga uue halduskoormuse algatuse puhul ka koormust vähendava eelnõu esitamist ("üks-sisse-üks-välja" põhimõte), loobudes senisest vabatahtlikkuse printsiibist. Samuti mainiti 4000 määruse ülevaatamist ja tehisaru kasutamise kaalumist õigusloomes.

Debatis kritiseerisid Riigikogu liikmed, eriti Varro Vooglaid, asjaolu, et vaatamata kehtivale õigusloome ja normitehnika eeskirjale (HÕNTE) puudub põhiseaduslikkuse analüüs endiselt paljudes valitsuse eelnõudes. Vooglaid nõudis, et analüüsi tegemise kohustus peab jääma absoluutseks ning tegi ettepaneku, et Riigikogu juhatus ei lülitaks puudulikke eelnõusid päevakorda. Minister vastas, et äärmiselt tehniliste muudatuste puhul (nt asutuse nime muutmine) piisab lühikesest põhjendusest analüüsi puudumise kohta, et vältida tühisõnalist "sõnamulinat". Riina Solman tõstatas Pihlakodu juhtumi kontekstis vastutusahela selguse küsimuse õigusloomes.

Riigikogu arutles kolmanda lugemise eelnõu 555 ehk Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse üle. Põhiprotseduuriline poleemika keskendus peamiselt tuletatavatele teemadele: saartalitluse võimekuse tagamine, põlevkivienergeetika roll ning selle tasakaal tarbijatele ja võrguvedajatele mõeldud koormistega. Eelnõu eesmärk oli luua raam, mis kindlustaks elektrivarustuse stabiilsuse ka ajal, kui väliskonnektsioonid või taastuvenergia tootmine ei suuda süsteemi luhta tõrjeta; selleks plaaniti kasutada juhitavat võimsust, salvestusvõimsusi ja võimalikke maksumakseid. Debatil süvenesid erinevad arusaamad ridade ja tasude mõjust tarbijale, energiajulgeolekule ja Eesti majandusele tervikuna.
Teine aspekt oli võetud eesmärk pidada arutelu avatult: arutelu liikus ettevõtete ja poliitiliste jõudude vahel ning avaldas survet tasuda investeeringuid ja tagada basevõimsus ning stabiliseerimisvahendid, kui tuul või päike ei anna piisavalt energiat. Lõpuselts lõppes hääletusega, mille tulemusena eelnõu 555 sai seadusena vastu võetud. See tähistas olulist sammu Eesti energiapoliitikas, kuid jäigi teadvustama poliitilist erimeelsust selle koormiste ja investeerimise teoksa üle.

Käesolev päevakorrapunkt oli Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 kolmas lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada elutähtsate teenuste osutajate kohustusi kriisiolukordades, keskendudes eelkõige küberturvalisusele ja riskijuhtimisele ning parandada elanikkonnakaitse valdkonna ettevalmistust. Samuti tõstatati laiem arutelu elanikkonnakaitse süsteemse toimimise vajalikkusest, sealhulgas varjendid ja varjumiskohad ning elanikkonna koolituse kohustused. Lükati lauale küsimus, kui kiiresti ja kui ulatuslikult peaks riik ning avalik sektor ja elutähtsad teenused olema valmis kriisideks, ning kritiseeriti valitsuse ja Reformierakonna otsuste tegemise kiirust, mis on mõnede poliitiliste jõudude hinnangul jätnud elanikkonnakaitse parandused mahajäetuks.

Esitaja ja arutelu teema oli eelnõu 541 — Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ning selleks muudeti ja täiendati erinevaid õigusakte: elektrituruseadust (toetuste maksmise tingimused, föderaalsed ja lokaalset taset puudutavad regulatsioonid), keskkonnatasude seadust (tuulikutasu jagamine ja mõju kavandatu), ning planeerimisseadust (kohalike eriplaneeringute menetluse lihtsustamine, keskkonnamõjude hindamise tulemuslikkuse tagamine planeeringutes). Lisaks olid keskse tähtsusega muudatused, mis puudutasid tuulikute ja muude taastuvenergia objektide mõjusid, tootmise alustamise tähtaegade pikendamist ning üleminekureguleeringuid. Esimeses lugemises toimunud põhjalik arutelu ja osalejate arvamused on omavahel koondunud koostööks: ministeerium ja komisjon on esitanud ja kaalunud erinevaid muudatusettepanekuid, samuti on kaasatud huvigrupid ja erinevad turuosalised.
Paragrahvi lõikes on rõhutatud, et raamistik on loodud järgmiseks tuuleenergia vähempakkumisele ning selleks on vajalik teha täiendusi elektrituruseadusesse ja teistes õigusaktides, kuid samaaegselt on oluline tagada kaasamine ja läbipaistvus turuosaliste jaoks ning kooskõlastada kõik muudatused nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Teine osa arutelust keskendus kohaliku omavalitsuse rollile ja kaasamise mehhanismidele, planeeringumenetluste ajastusele ning jõustumise üleminekuvõtmetele, kusjuures olulise rolli mängivad nii kooskõlastused kui ka avalik väljapanek ning võimalus esitada arvamusi. Kokkuvõttes peegeldab päevakordse arutelu püüdlus leida tasakaal suureneva taastuvenergia arendamise kiirendamise ja samal ajal tarbija ning kohalike kogukondade huvide hinnangu vahel.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 teist lugemist. Eel Estonia? Eelnõu sisu keskmes on töötutoetuse asendamine seaduse jõustumisel 2026. aasta 1. jaanuaril töötuskindlustushüvitise baasmääraga, milleks on 50% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. Näiteks 2024. aastal oleks see olnud 374 eurot ja 50 senti. Õigustatud saajaskond peab olema viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud; hüvitist makstakse kuni 180 päeva (mõnel juhul pikem periood). Lisaks lisati komisjoni poolt täpsustavaid sätteid: piirialune andmevahetus, üleminek reservteenistusse ning töövõimetoetuse seadusesse muudatused ümardamise reeglite kohta. Sotsiaalkomisjon tõstatasid ka kaasamise teemat ning kutsusid 21. aprilli istungile osapooled välja, kelle seisukohti komisjon siis kuulas. Rahastusmõjude ja halduskoormuse küsimused olid samuti kesksete teemadena: lisaraha (ligikaudu 1,7 miljonit eurot) ja omavalitsuste rolli kaasamine. Eelnõu lõppkokkuvõttes kavandab teise lugemise jätkamist ning järgseks nädalaks kolmanda lugemise ettevalmistamist.

See päevakorrrapunni puudutab Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teist lugemist Riigikogu võttel. Eelnõu keskmes on mitmed tehnoloogilise neutraalsuse, võrguarenduste finantseerimise ja liitumistaristuste küsimused, mis puudutavad nii tootjaid kui ka tarbijaid. Komisoonide ja huvirühmade kaasamine oli ulatuslik: muudatusettepanekuid esitasid erinevad fraktsioonid ja huvirühmad ning majandusministeeriumi kommentaarid on kättesaadavad eelnõu kaardilt. Arutelu hõlmasid peamiselt tehnoloogia kasutuselevõtu piiranguid, sest "juhutootmise" (juhuelekter) roll võrgu stabiilsuse tagamisel ja võimalikule allakoormamise tasude kehtestamine ning nende jaotumine. Samuti puudutati otseliini pikkuse piirangu küsimust ning tasuvusanalüüse erinevate ühenduste puhul.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimest lugemist. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat ja parandada Eesti ettevõtete, eriti kaitsetööstuse valdkonnas tegutsejate, konkurentsivõimet riigihangetes. Olulisimad muudatused hõlmavad võimalust taotleda salastatud teabe töötlemisluba etteulatuvalt, ilma konkreetse hanke olemasoluta, ning toetava ametiasutuse nõude kaotamist. Lisaks jagatakse töötlemisload kahte kategooriasse (A ja B), kus B-kategooria võimaldab kasutada teise asutuse turvaala, säästes ettevõtete kulusid. Eelnõu tõstab ka nõuete rikkumise eest määratava trahvi määra 100 000 euroni ning kehtestab uute lubade taotlemisel riigilõivu 6000 eurot, et tasakaalustada riigi kulusid ja taotlemise paindlikkust. Põhiseaduskomisjon toetas eelnõu edasist menetlemist.

Esimeheks peetud päevakorrapunkt käsitleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 594 esimene lugemine. Eelnõu sisus on kavandatud mitmeid aktsiisimäärade alandusi ning käibemaksumäärade erisuse langetamist 5% peale, et vähendada tarbijate ja ettevõtjate energiahindade survet ning piirikaubandust. Täpsemalt käsitletakse pliivaba ja pliibiensiini, lennukikütuse, vedelgaasi, mootorivedelgaasi, diislikütuse, kerge- ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ning maagaasi aktsiisimäärade muutmise ettepanekuid ning käibemaksu eritused. Seaduse jõustumine on planeeritud 1. augustil ning eesmärk on energiahindade mõju leevendada, suurendada tarbijate ostujõudu ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet.

Esimesel lugemisel arutati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 595. Üritus pööras suuremaid tähelepanu maksupoliitika kriitikale ja koalitsiooni lubadustele maksude alandamisest, millele vastanduti tegelikes maksumuutustes ning eelarveprognoosides. Debatti iseloomustasid süüdistused valitsusele ja koalitsioonile maksumuudatuste mõju kohta – arutati, kas julgeolekumaks oli tõepoolest ajutine meede ja kas raha jaotub otstarbekalt ning kas see läheb riigikaitsele või mujale (nt infrastruktuuri toel ja subsiidiumitele). Samuti viidati sellele, et kaks kuud pole eelnõu olnud Riigikogus, ning osapooled tõstsid esile koalitsiooni läbirääkimiste raskused ning nendes peituvat poliitilist kommunikatsioonimängu. Teises osas käsitleti teisi päevakorra punkte (596 ja 597), kuid nende menetlemist ei õnnestunud avada ning toimus rõhk ühe peamise eelnõu menetlemise edasiliikumisele.

Täna Riigikogus esitati peaministrile Kristen Michalile küsimus bürokraatia paisumise ja majanduse konkurentsivõime kohta. Küsija, Riigikogu liige Jaanus Karilaid, tõi välja kaks peamist muret: esiteks avaliku sektori normide ja kontrollide kasv, mis muudab ettevõtluskeskkonna kohmakamaks ning raskendab majanduse laienemist; teiseks teedevõrgu remondivõla ja elektrivõimsuste puudulikkuse väljaspool Harjumaad, mis takistab uute tehaste ja töökohtade tekkimist. Sellega seotud teema puudutab ka vastutavat minister Erkki Keldo ja nendega seotud pikaajalisi probleeme. See on valmidus tegeleda struktuursete muudatustega, et ärikeskkond oleks konkurentsivõimega.

Peaminister vastas, rõhutades, et probleemid peituvad suuremal määral normatiivides ja kontrollide süsteemis ning mitte ainult inimeste tegevuses. Ta kirjeldas, kuidas valitsus jälgib edenemist veebis valitsus.ee loenduril, mis näitab kaotatud bürokraatlikke nõudeid ning tehtud otsuseid. Ta tõi välja näiteid ka lihtsustamisest, kuid samas rõhutas suuremate reformide vajadust: planeerimismenetluse lihtsustamine, alkoholiregistri kaotamine ning töökeskkonna lihtsustamine; teedevõrgu ja elektrivõrgu arendamise jätkamine ning fantoomvõimsuste kaotamine ja võrgu liitumiste fikseerimine Soome mudeli järgi. Lisaks mainis ta, et avaliku sektori palgad kasvavad aeglasemalt kui üldine palgatõus ning viitas eelseisvatele asjaoludele, sealhulgas riigipühade ja sümboolikanõuniku teemadele, rõhutades sümbolite väärikas kasutamist ning isiklike seisukohtade eraldamist ametlikust poliitikast.

Tänane riigikogu istung käsitles peamiselt inimeste toimetulekut ja majanduskasvu jaotumist ühiskonnas. Arutelu tõi esile, kui suur mõju omab majanduskasv erinevatele sissetulekutoimetajatele ning kuidas loodud jõukus ühiskonnas jaguneb. Riigikogu esindajad kõnelesid, et kasv ei pruugi automaatselt tähendada paremat elukvaliteeti kõigile ning et vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine nõuab nii maksu- kui sotsiaalpoliitika pidevat kohandamist. Eriti tähelepanu tõi Lauri Läänemets loogikale, mille kohaselt suurenenud majanduskasv kipub suurima osa ühiskonnast rikastama vaid mõne protsendi kasuks ning varade jaotumine on ebavõrdne – 10% elanikkonnast omab märkimisväärset osa varadest. Selline kontekst kutsus üles arutlema, kuidas ajutised maksu‐ ja maksusoodustused ning püsivad sissetuleku suurendamise meetmed võiksid viia parema tasakaaluni ja suurendada keskmise pere ostujõudu.

Veel tõsteti esile korruptsiooni ja erakondade rahastamise teemasid: opositsioon esitles väiteid Keskerakonna seotuse kohta korruptsiooniga ning küsis, milliseid samme valitsus kavatseb astuda erakondade rahastamise reformimisel. Vastusena rõhutati, et antikorruptsiooniga seotud tööd viivad ellu justiits- ja digiministrid ning eelnõud erakondade rahastamise kohta jõuavad parlamenti põhjalike arutelude läbimisel. Samuti puudutati pensioni väljamaksete usaldusväärsuse ja digitaalse riigi toimimist: lisaks pensionide õigeaegsele väljamaksmisele osundati vajadusele investeerida sotsiaalvaldkonna infosüsteemidesse ning tagada otseteede ja makselahenduste usaldusväärsus. Kokkuvõttes on eesmärk kui häälestada majandus kasvama nii, et see tooks võrdselt kasu ning samal ajal tagada läbipaistvad, tõhusad ja turvalised teenused kõigile kodanikele.

Kolmandaks rõhuti praktilistele infrastruktuuri ja digitaalse riigi arengut puudutavatele küsimustele. Pensioni- ja hüvitiste väljamaksete sujuvaks toimimiseks on oluline riigi infosüsteemide järkjärguline uuendamine ning eelarveläbirääkimiste kontekstis on oodata piisavate rahastuste taotlemist, et taotlused ja maksed eivät katkeks. See teema tõi esile, et digitaalse riigi põhiväärtuse – teenuste kättesaadavuse ja usaldusväärsuse – tagamine nõuab jätkuvat tähelepanu ning optimeerimist, et kriitilised maksud ja sotsiaaltoetused jõuaksid inimesteni õigeaegselt ning et süsteemid suudaksid vastu võtta suuremaid koormangu. Kõik need alateemad moodustavad ühtse pildi: soov paremini jagada loodud jõukust, vähendada ebavõrdsust ning tagada toimivad ja läbipaistvad riiklikud teenused.

Käesoleva istungi lõppmarker on olnud protseduuriline ning kajastus näitas vajadust selgituste ja teabe läbipaistvuse järele: lisaks sisulistele vastustele toimus ka arutelu selle üle, kuidas edaspidi läheneda hindade, maksude ja teenuste aruteludele ning milliseid investeeringuid tuleb esmajärjekorras prioriseerida, et suurendada kodanike usaldust riigi toimimises.

Kolmas küsimus puudutas Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse. Arutelus keskenduti Eesti osalusele välismissioonides, juhtimismudelile ja julgeolekuriskidele: kas ning kui palju peaks Eesti tegema koostööd liitlastega, millises vormis (kutselised kaitseväelased vs. palgasõdurid), ning millised on potentsiaalsed tagajärjed Venemaa suhtes. Kuna teema puudutab sõjalis-tehnilist panust ja rahvusvahelist rahu tagamist, tõstatas arutelu mitmeid küsimusi nii valitsuse kui ka opositsiooni esindajate poolt: mis on valitsuse seisukoht, milline on kaasnev risk ja kuidas kajastatakse kodanike huve ning õiguslikke raamistikku? Ühelt poolt rõhutati, et Eesti ei osale ajutiselt võitlusfaasis; teisalt kinnitati, et kutselised kaitseväelased on osalised rahu ja heidutusmissioonidel ning et otsus pärineb valitsuskabinetilt. Kogu arutelu peegeldab perekonna ning riigi julgeoleku tasakaalustamist koostöös liitlastega ning vajadust põhjaliku julgeolekuanalüüsi järele.

Riigikogu arutles neljanda küsimuse raames toidujulgeoleku üle regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Terrasele. Eesti toidutootmise sõltuvus impordist ning kohalike tootjate konkurentsivõime on viimastel aastatel pälvinud suurenenud tähelepanu ning küsimusele vastates rõhutati vajadust selge ja jätkusuutliku plaani järele toidujulgeoleku tagamiseks. Arutelus tõsteti esile, et impordist sõltuvus ning kliima- ja geopoliitilised riskid suurendavad haavatavust; üles oli märgitud vajadus luua kindel strateegia tootjate toetamist, varustuskindlust ning kriisivalmidust.

Minister vastas, et toidujulgeoleku tugevdamiseks on välja töötatud nelja koostisosa põhimõte: esiteks toidutarbimise ja tootmise tasakaalu parandamine ning arenguvõimalused, eriti köögiviljade ja marjade valdkonnas; teiseks ettevõtete jätkusuutlikkus ja kriisiohutus, sealhulgas akusalvesti loomine ja generaatorite tagamine tootmise jätkamiseks elektrikatkestuste korral; kolmandaks väliskaubanduse ja tarneahelate kindlustamine ning meie enda sisendite tootmise ja tarne hoidmine; neljandaks varud ja kriisitoit, riiklikud varud ning kriisipoodide toimivus kriisiolukorras. Puuakse täpsustada, et kriisiolukordadeks on luustunud kriisiplaanid ning pikaajaline varustuskindlus. Sealsamas tehti selgeks, et kriisiperioodidel peab poodide ja tarnekanalite toimivus tagama inimeste toidujulgeoleku.

Agenda keskmes oli võõrtööjõu sisse toomise teema ning sellega seonduvad tööturu ja majanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse küsimused. Küsimus esitati majandus- ja tööstusministeeriumile Erkki Keldele Riigikogu liikme Tõnis Lukase poolt. Arutelu tõi välja, et Eesti majandus vajab väljast tulevat oskustöörjõudu, kuid samas rõhutati, et odava tööjõu sissetoomine võib kahjustada kohalikke töötajaid ja ühiskonna pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks arutleti haridussüsteemi rolli täiendamisel, kutsehariduse reformi ning OSKA prognooside põhjal tööturu vajaduste ja pudelikaelte tuvastamisel. Teema eestkõnelejad rõhutasid, et probleeme tuleb lahendada suuremas plaanis: tugeva koolituspõhise investeeringu ja kontrollitud rändepoliitikaga, mitte lihtsa kvoodi muutmisega.

Tänane arutelu keskendus julgeolekuprogrammidele ja Eesti rollile rahvusvahelistes operatsioonides, eriti Ukrainas toimuva kontekstis. Käsitleti küsimust, milline võiks olla Eesti kontingendi katusriik (riik, kelle alluvuses Eesti üksused planeeritakse ja mida kontrollib) ning kuidas toimuks võimalik osalemine Ukraina julgeoleku tagamisel. Läbi kahepealisest arutelust tuli esile, et kontingendi koostus ja mandaadid sõltuvad laiemast rahvusvahelisest kokkuleppest ning Kaitseväe planeerimise käigust; lõplik kontingendi vorm ning katusriik selguvad planeerimise ja julgeoleku- ja välispoliitiliste otsuste kontekstis ning parlamendi mandaadiga. Samuti arutleti laiemalt Eesti osalemise üle rahvusvahelistes operatsioonides ning selle mõju liitluste ühis- ja heidutusvõimele ning Euroopa ja USA püüdlustele saavutada õiglast ja püsivat rahu Ukrainas.

Kaheksas küsimus keskendus peamiselt toimetulekule ning sellega seotud küsimustele korruptsioonivastase erikomisjoni töö kontekstis. Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas mitu ettepanekut avalike istungite korraldamiseks – sealhulgas Porto Franco kaasuse arutelu ja endiste erakonnakaaslaste kaasamine, et selgitada otsuste tausta, ning laiemalt Tallinnaga seotud korruptsioonikahtluste ja linnavalitsuse otsuste läbivaadamist. Lisaks tõsteti esile meretuulikute projekti rahastuse küsimus ning teised linnaga seotud teated, mis olid Koalitsiooni ajal läbi arutatud või oodatud arutelu teemad. Arutelu liikus lõpuks ka suuremale toimetulekuteemade ringile: kuidas koalitsioon on olnud suuteline parandama elujärge, ning millised on pikas perspektiivis tara- ja maksupoliitilised sammud, mis võiksid mõjutada inimeste igapäevast toimetulekut.

Ninehib küsimus puudutas regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Terrasele esitatud küsimust parvlaevaühenduste kohta suurtele saartele (Saaremaa ja Hiiumaa). Arutelu keskendus kohalike elanike elukvaliteedi, liikumise kindlustatuse ja majanduse tuleviku tagamisele, sealhulgas sellele, kuidas praamiliinide hinna ja kättesaadavuse küsimused mõjutavad saarte inimest ja nende võimalusi planeerida igapäevast elu. Samuti toodi välja kohalike omavalitsuste pöördumised ning märkis, et praamiliinide tasustamisel on juba riigi roll suur, ning arutati, kas ja kuidas võiks koostöö ja võimalused paremini toimida, kaasa arvatud ideed tasuta parvlaevatransportist ning ohud teenuse kvaliteedile.

Käesolev päevakorraprotokoll käsitles kaitseväelaste Ukrainasse saatmise teemat. Riigikogu võttis hindamise alla, kas ning millistes piirides Eesti peaks osalema rahuvalvemissioonil või rahu tagamisel koos liitlastega. Varro Vooglaid esitas küsimuse kriitilise analüüsiga valitsuse väljendatud valmidusest ning rõhutas Riigikogu põhiseadusest tulenevat otsustusõigust, mille kohaselt välismissioonide otsus peaks langetama Riigikogu, mitte valitsus. Ta tõi välja, et valmidus pole tingitud konkreetsetest ja olulistest tingimustest, ning esitas kolm tähelepanuväärset eeldust seoses USA osalemise, NATO Artikkel 5 ja Venemaa positsiooniga. Teises pooles vastas peaminister Kristen Michal, kinnitas, et välismissioonide otsus on Riigikogu pädevuses ja et valitsus esitab mandaadi arutamiseks ning parlamendi heakskiidule.|

Teine osa keskendus Eesti ja liitlaste koordineerimisele ning pikaajalise, õiglasema rahu saavutamise eesmärgile. Michal rõhutas, et 2025. aastal on kaitseväelastele mandaatide arv 128 ja tegelik lähetus sõltub parlamendi vastavast otsusest; lisaks on Eesti osalenud ja valmistub osalema rahutagamis- ning julgeolekumissioonidel koos partneritega. Ta märkis, et kui tekib kestev ja õiglane rahu ning kui liitlased, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja võimalusel USA, on valmis seda rahu tagama, siis kaasatakse need riigid koostöös Euroopa Liiduga ning Eesti jätkab oma panuse kaudu julgeoleku tagamist. Lõpuks ei toimunud konkreetsed otsused selle küsimuse raames; arutelu jätkub ning otsus tõenäoliselt tahetakse vastu võtta Riigikogu järgmistes menetlustes.

Päevakorras oli Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti need koheselt. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Enne hääletuse algust rõhutati, et seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lõpphääletusel osales 70 Riigikogu liiget: eelnõu poolt hääletas 64, vastu 6 ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 544 võeti seadusena vastu, misjärel istungi juhataja väljendas heameelt opositsiooni algatatud eelnõu laia toetuse üle parlamendis.

Selle päevakorralduse keskmes oli rahandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035” elluviimisest ning ülevaade avaliku teenistuse arengust 2024. aastal. Ettekande eesmärk oli olukorra, reformide ja investeeringute koondatud kirjeldus erinevate valdkondade jaoks ning vastavalt sellele tehtavate otsuste ja prioriteetide arutelu Riigikogus. Lisaks käsitleti majanduse, julgeoleku, kliima, maksu- ja eelarvepoliitika ning riigivalitsemise läbipaistvuse teemasid, sh rahatarkust, pensionisüsteemi ning teise samba tulevikku.
Debatil olid esindatud mitmed fraktsioonid ning fraktsioonide juhid esitasid küsimusi ReArm’i ja ELi vahendite kasutamise, riigi struktuurmuudatuste ning maksustruktuuri kohta. Lõpptulemusena toimus hääletus pangemaksude ja muude kulude koondumise kohta ning istungi pikendamise otsus, et jätkata läbirääkimisi ja arutelu päevakorra ammendumiseni.

Kolmanda päevakorrapunkti teemaks oli Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 teine lugemine. Ettekandjaks oli keskkonnakomisjoni esindaja ning istungi ülevaade keskendus eelnõu teise lugemise ettevalmistusele ning lisanduste tehnilisele ja menetluslikule poolele. Taustana tuuakse välja, et eelmise aasta lõpus kohtuotsuse tõttu peatatud hundijaht tekitas Eestis hundikriisi: hundipopulatsioon kasvas, kuid rahalised ja õiguslikud mehhanismid küttimiseks olid puudulikud. Esimene lugemine lõpetati 28. jaanuaril ning Andrus Seeme esitas ühe muudatusettepaneku; sellele järgnes huvigruppide kaasamise kohtumine 18. veebruaril ning mitmed tehnilised muudatused Kliimaministeeriumiga. Põhilise sisu jaoks loetakse ettenähtud, et haavatud loom võib ühes jahipiirkonnas teise liikudes jälgida ja hukata, ning kuigi muudatused on peamiselt tehnilised, käsitleti erinevaid arutelupunkte, sealhulgas relva laadimist, öösihikute kasutust ja naaberjahipiirkonna nõusolekut. Lõpuks otsustas komisjon eelnõu täielikult arvestada ning viia menetluses edasi järgmiste sammudega: täiskogu päevakorda 6. mail 2025, teises lugemises lõpetamist ning lõpphääletuse viimist 14. mail 2025.

Täna arutati Riigikogu päevakorra esimese punktina Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu 584 kolmandat lugemist. Läbirääkimised toimusid fraktsioonide vahel ning eelnõu esitles EKRE fraktsiooni nimel kõneleja Anti Poolamets. Teema puudutab teavitajate kaitset ning piiravate meetmete rakendamisega seotud õiguslikke mehhanisme, kuid kriitikud on toonitanud bürokraatia ja anonüümsete teavitajaterollide potentsiaalset mõju nii era- kui riigi sektorile. Üldine õhkkond oli järelemõtlik ning uuriti, kuidas uus regulatsioon sobitub Euroopa Liidu direktiivide elluviimise ja kodanikuoiguste kaitse konteksti.

Riigikogus toimus Eesti valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste muudatuste seaduse eelnö eelnõu 609 esimene lugemine. Ettekandena esines Riigikogu kõnetoolis justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kes selgitas eelnõu eesmärke, põhjendusi ja Euroopa Liidu konkurentsireeglite ülevõtmise konteksti. Põhiteemad hõlmasid ECN+ direktiivi ülevõtmise nõuet, konkurentsijärelevalve toimimist, tõendite kasutamist nii järelevalve- kui väärteomenetluses, ning enese mittesüüstamise privileegi (füüsiliste vs. juriidiliste isikute toimepanijad) ja menetlusõiguste kaitset. Lisaks käsitleti haldusmenetluse ja väärteomenetluse erinevusi, proportsionaalsuse testi kõlvikuid ning põhiprintsiipe, mis tagavad õiglasema ja efektiivsema konkurentsiolukorra tarbijatele ja väikesematele ettevõtjatele.

Kolmanda päevakorrapunkti arutelu keskmes oli Tanel Kiike kui arupärija esitatud küsimus töölepingu seaduse muutuste kohta ning nende potentsiaalne mõju nii töötajatele kui tööandjatele. Ühelt poolt tõstatati, et plaanitavad juhupalgalepingu vormid ning paindliku tööaja piirid võivad tuua kaasa suurema ebastabiilsuse töötulemustes ja sissetulekutes ning nõuda lisaturvalisust sotsiaalsetes garantiides. Teiselt poolt rõhutati vajadust säilitada kolmepoolne dialoog ja osapoolte kaasamine, et leida tasakaal töötajate kaitse ja ettevõtete paindlikkuse vahel. Arutelus tõsteti esile, et kavandatav lahendus laieneb laiema sihtgrupi tarbeks ning nõuab selget kokkulepet kahe täiskasvanud poole vahel, mis omakorda tagab lisaks õiguskindluse ja vajadusel võimaluse keelduda lisatundidest.

Arupärimine nr 720 käsitles sotsiaalhoolekande reformi ja selle rakendumist Eesti sotsiaalpoliitikas. Esitajateks olid Riina Solman, Mart Maastik ja Helir-Valdor Seeder, kandes laiapõhjalist muret reformi mõju üle eakatele, hooldekodukohtade kättesaadavuse ja hindade üle ning järelevalve ning vastutuse jaotuse kohta. Arupärimise eesmärk oli saada selgitus, kuidas reform on toimima hakanud ning millised on selle lühi- ja pikaajalised mõjud: hinnad, kättesaadavus, tööjõupunktid, koduhoolduse arendamine ning omavalitsuste rahastuse koormus. Esimesed vastused ja arutelu keskendusid ka sellele, kas algsed lubadused “hooldekodukoht keskmise pensioni eest” on jõukohased ning millised on tegelikud tulemused seoses hooldekodukohtade arvu, kohalike omavalitsuste rolli ja eraettevõtjate osalemisega turul. Teine osa keskendus kontrolli ja vastutuse küsimustele ning viimases etapis toodi välja konkreetsed meetmed ja edasised sammud, mille kohta minister andis vastused ning selgitused.

See päevakorrapunkt hõlmas Riigikogu arupärimuse №726 arutelu pensionäride toimetuleku teemal ning puudutas nii toimetuleku ja sissetulekute stabiilsust kui ka selle valdkonna jätkuvaid reforme ja nende rahastust. Kõnekanaliks oli Riina Solman, kes esitas arupärimise koos mitme allüksuse ning kolmanda isiku küsimustega (sh Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu, Aivar Koka ja Andres Metsoja). Esialgses sissejuhatavas selgituses tõsteti esile Eesti pensionäride vaesuse ja inflatsiooni mõju ning viidati Euroopa Liidu ja ÜRO võrdluste põhjal tehtud järeldustele vananemise indekseerimise kohta.
Vastaja rollis oli sotsiaalminister Karmen Joller, kellelt oodatakse selgitusi indekseerimise jätkusuutlikkuse ning plaanide kohta seoses keskmise pensioni indekseerimise lõpetamisega. Täiendavateks teemadeks kerkisid hooldereform ja hooldekodukoha kättesaadavus keskmise pensioni eest, elulõpu tahteavalduse ja eutanaasia teemad, vanemaealiste tööturule kaasamine ning infosüsteemide arenduste rahastamisvajadus pensionide väljamaksmise kindlustamiseks. Räägiti ka maksu- ja kulutuste kokkusuhte osakaalust sotsiaalpoliitikas ning vajadusest täiendavate abinõude järele inflatsiooni poolt mõjutatud pensionäride toimetuleku parandamiseks.
Kokkuvõttes oli päevakorral jätkuv arutelu ja rahvakaiendi huvi suur ning arutelu käigus esile tõstetud, et konkreetseid uut poliitilist otsust ei võetud, vaid esitati vastused ning rõhutati vajadust edasise töö ja IT-arenduste kiirendamise järele pensionide õigel ajal maksmise tagamiseks.

Käesolev päevakorrapunkt hõlmab kuue Riigikogu liikme Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri, Mart Maastiku, Tõnis Lukase, Priit Sibula ja Aivar Koka 27. jaanuaril 2025 esitatud arupärimist maapiirkondade kohta (nr 713). Esindajaks on arupärimises Riina Solman. Teema keskmes on maapiirkondade elujõud, teenuste kättesaadavus ja regionaalse tasakaalu tagamine; razgovor käsitleb toidupoede sulgemise, teenuste kättesaadavuse ja siserände mõju maapiirkondadele ning milliseid samme näeb valitsus ette piirkondade tasakaalustatud arenguks. Arupärimise raames toonitati vajadust tagada nelja põhikomponendi olemasolu maal: teed ja ligipääsetav taristu, koolid ja lasteaiad lähedal, esmatarbekaupade poed ning elementaarne meditsiiniteenus; mainiti ka taristu ja teenuste ümberkujundamist ning kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamist.
Teine pöördemoment puudutas regionaalpoliitika ja maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks erinevaid riigi ja ministeeriumide koostöömeetmeid: Leader-tüüpi rahastus, maaelu arendamise sihtasutuse laene, käenduslepingud, rändkaupluste omavahelised mudelid ja pop-up kontorid digiteenuste kasvatamiseks; arutluse all oli ka avalike teenuste kättesaadavuse edendamine, ning kuidas säilitada regionaalset tasakaalu võtmepoliitika meetingutes. Kolmandas osas kajastus arutelu riigi teenuste kohalolu ja infrastruktuuri mõju maapiirkondade elule ning võimalused vähendada negatiivset mõju, sealhulgas kontaktide vähendamine kesksetes keskustes ja paindlike lahenduste (nt digiteenused, ühistransport ja sotsiaaltransport) rakendamine. Kokkuvõtlikult on päevakorrapunk võrreldes minevikuga keskendunud maapiirkondade elujõu tugevdamisele, koostööle ministeeriumide vahel ning otsingutele, kuidas hoida ja parandada elu maal, ilma et see hooletusse jäetaks.
Pärast arupärimise vastust ja arutelu toodi esile, et otsuseid ei pruugitud konkreetselt vastu võeta ja teemat jätkatakse edasistes aruteludes ning ministeeriumide koostöös koostatakse leevendavaid meetmeid ja juhendeid vastastikusel koostööl, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi.

Seitsmes päevakorrapunkt käsitles Rohuküla raudtee rajamise kohta esitatud arupärimist, mille esitasid mitmed Riigikogu liikmed (režiimkriis: Haapsalu – Rohuküla lõigu jätkamine, Turba–Risti lõigu rahastamine ja sellega seotud regionaalpoliitilised prioriteedid). Arutelus võeti kokku, et kaugemas kontekstis on oluline ka Riisipere–Rohuküla lõigukava ning ühistranspordireformi viie põhisuuna järgne elluviimine. Plaanitava raudtee arendamine Lääne-Eestis on seotud nii kohaliku elu ja majanduse kui ka saarestiku eripäradega ning selle lahendused on ajaliselt jaotatud riigieelarve võimaluste ning prioriteetide põhjal.
Teine osa arutelust keskendub eelmise valitsuse otsustele Turba–Risti lõigu rahastamisel ning küsimustele, kas Haapsalu ja Rohuküla lõik saab jätkuda ning kas selle rahastust lubatakse uuesti järgnevates riigieelarve strateegiates. Samuti toodi välja, milliseid teisi regionaalpoliitilisi samme kavatseb valitsus rakendada Lääne-Eesti regionaalse arengu edendamiseks.

Esimene päevakorrapunkt käsitles Madis Kallase ja kaasosaliste esitatud arupärimise Kehtna Kutsehariduskeskuse ning Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamise kohta. Arupärimisel tõstatati regionaalsed väljakutsed ja mure piirkondliku elujõu säilimise eest, rõhutades, et kooli toimimise lõpetamine võib piirkonda pöördumatult mõjutada. Esitati viis põhiküsimust, mille eesmärk oli selgitada ministri plaani ning võimalikke samme piirkonna jaoks olulise asutuse tuleviku osas, kaasates kogukonda ja tagades teenuste järjepidevuse.

Teises osas toimus arutelu regionaalse ebavõrdsuse vähendamise üle kutsehariduse kontekstis. Minister Hendrik Terras esitas põhjaliku vastuse ning kinnitas, et on koostatud regionaalsete mõjude hindamise juhend ja vastavalt sellele on Haridus- ja Teadusministeerium koostanud oma eraldi kokkuvõtte, mis mängis otsuse langetamisel rolli. Rääkis ka sellest, et otsus käigus on arvestatud kogukonna arvamusega ning et protsess ei tohi peatuda, vaid tuleb sujuvalt jätkata, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukonda. Lisaks viitas ta, et regionaalpoliitika sisuline lähenemine on osa valitsuse tegevuskavast, hoolimata sõnast „regionaalpoliitika“ otsesest esinemisest koalitsioonileppes.

Esitatud päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liige arupärimist parvlaevaühenduse tuleviku kohta Hiiumaa ja Saaremaa kontekstis. Kohaliku elu jaoks on parvlaevaliiklus eluliselt oluline – see ühendab saared mandriga töö, kool, arstiabi ja äritegevusega ning moodustab osa kogukonna ühiskondlikust elust. Kuivõrd ühendus on tehniliselt heal tasemel, tõdeti samas, et sõltuvus poliitilistest otsustest ja rahastamismudelitest põhjustab põhjendatud muret piletihindade ja töökindluse kohta. Arupärijad rõhutasid vajadust vaadelda parvlaevu regionaalse “maanteepikenduse” kontekstis ning küsisid, kas riik võiks kogu dotatsiooni enda kanda ning teha praamisõidud kõigile tasuta. Küsimuste raames heideti pilk ka uude laevasse (Regula asendamine), hankeajale ning tulevase riigieelarve ettepanekutele parvlaevaliikluse tiheduse ja töökindluse suurendamiseks.

Teine osa arutelust keskendus rahastusele ja pikaajalisele visioonile: kui suur oleks riigi aastane kulu tasuta sõidule ning millal oleks võimalik alustada uue laeva hanket parvlaevaliinidel. Lisaks arutleti laiemalt, kuidas kaasata kohalikke omavalitsusi ning koordineerida eelarve- ja investeerimisotsuseid, et tugevdada saarte elujõulisust ning tagada ühenduste jätkusuutlikkus. Lõpuks tähistati plaani külastada Hiiumaad ja Saaremaad, et koguda täpsemat arendusteavet ja kaasata kogukondi otsustusprotsessi.

Käesoleva päevakorra põhiküsimus oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud riiklik küsimus "Tuuletööstuse pahupoolest" ning sellega seotud arutelu Riigikogus. Päevakorrale on kutsutud neli ettekandjat (enereetik Margus Sild, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest liige Urmas Maranik, arst Anti Kukkela ja EKRE fraktsiooni liige Rain Epler), keda kuulatakse kuni 20 minuti ulatuses ning küsimustele-vastustele on määratud kuni 25 minutit. Algatajad soovitasid istungimaja sujuva toimimise nimel pikendada istungit ammendumiseni, kuid maksimaalselt kella 14-ni, ning Riigikogu pidi hääletama selle ettepaneku üle. Esitatud ettepaneku vastuvõtmise korral istung pikendatakse, vastuseis puudub ning lõppkokkuvõttes arutelu lõpus otsust ei tehta. Esimulise tulemuse järgi võttis istung pikenduse vastu 28 poolt, 0 vastu ja 3 erapooletut. Seejärel jätkati ettekannete juurde ning riigikogu liikmed üritasid arutluse käigus selgitada tuuleenergia mõjusid ning vajalikke lahendusi energiajulgeoleku tagamiseks, püstitades vastu- ja poolduspunkte seoses tootmise ja tarbimise tasakaalu, salvestusvõimaluste, võrgu toimimise ning keskkonna- ja majandusmõjudega.
Üldiselt kujunes päevakord mitmekülgses vormis suuremal määral kriitiline arutelu tuuleenergeetika kui taastuvenergia laiemast pildist, keskendudes riskidele, kuludele, tehnilistele lahendustele (salvestus, hüdro-, vesiniku teel energiasalvestus, elektrivõrgu tasakaalustamine), kohtu- ja planeerimisprotsessidele ning kohalike kogukondade huvide kaitsele. Türgikeeruks oli peamiselt küsimus, kas ja mil määral on tuulepargid ning muud moodustuvad energiamahed piisavalt tasakaalustatud ning millised eeldatavad mõjud (tervis, keskkond, kinnisvara väärtus) tuleks ette näha ning kompenseerida.

Päevakorrapunkt nr 1 käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 223 kolmandat lugemist. Riigikogu liikmeid kutsuti arutelule, et otsus võtta vastu vajalikud muudatused ja üle võtta Euroopa Liidu direktiiv ning tugevdada noorte tervise kaitset. Esinduslik juhendatud arutelu keskendus eelkõige maitsete keelustamise mõjule noorte tarbimisele ja sõltuvuse ennetamisele ning sellele, kuidas uute toodete turundus ja disain võivad olla suunatud noortele. Riina Sikkut esindas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning rõhutas maitsetega seotud piirangute ja direktiivi ülevõtmise vajalikkust ning noorte tervise kaitse ühiskondlikku vastutust.

Selle päevakorrapunkti keskmes oli Vabariigi Valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu 583 teise lugemise menetlus. Riigikogu kuulas ette kandmas sotsiaalkomisjoni esimeest Signe Riisalo, kelle esitluse kaudu toodi välja protokolli sisuline sisu, selle rahvusvahelise mehhanismi olemus ning olulisemad arutuse küsimused: kas protokoll hõlmab kõiki inimesi või ainult naisi ning kuidas võrdsed õigused ja õiguspärane kättesaadavus praktikas toimivad. Kõnelust kaasa juhatasid küsimused andmete kogumise ja ulatuse kohta ning arutelu arnoos, et rahvusvaheline lisaprotokoll annaks naistele õiguse esitada kaebusi ÜRO-le juhul, kui riigisisestele kanalitele puudub tõhus kaitse. Teine lugemine viidi läbi konsensuslikult, määrates juhtivkomisjoniks ettekandjaks Riisalo ning kandmaks eelnõu täiskogu päevakorda ning lõpuks viia läbi lõpphääletus.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 629, millega nimetati Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu uued liikmed. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd esitas ettekande, selgitades, et asendusliikmete nimetamine on vajalik seoses Andres Suti ja Igor Taro asumisega Vabariigi Valitsuse liikmeteks, mis peatab nende volitused Eesti Panga Nõukogus, kuna seadus keelab valitsuse liikmetel nõukogusse kuulumise.
Rahanduskomisjon tegi konsensusliku ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeteks Tarmo Tamm (asendades Igor Taro, Eesti 200 fraktsiooni ettepanekul) ja Mart Võrklaev (asendades Andres Suti, Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul). Mõlemad kandidaadid kinnitasid vastavust nõuetele. Lühikese arutelu käigus esitas Helir-Valdor Seeder küsimuse Mart Võrklaeva nimetamise võimaliku seose kohta automaksu kehtestamisega, millele ettekandja vastas, et komisjon seda teemat ei arutanud. Kuna tegemist oli nõukogu liikme nimetamise otsuse eelnõuga, toimus arutelu ühel lugemisel ilma muudatusettepanekute esitamise võimaluseta. Eelnõu pandi salajasele lõpphääletusele, mille tulemusel võeti otsus vastu 61 poolthäälega.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 teise lugemise ettevalmistust. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg esitas ülevaate istungist, milles arutati huvigruppide arvamusi, muudatusettepanekute menetlust ning tehtud menetlusotsuseid. Eelnõu puudutas põhiseaduse muudatust seoseid edeneva üleminekuperioodi korral, mis piirab kohalikel valimistel hääleõiguse kehtivate kodakondsusnõuetega, ning pidas siduma kahte seadust ühes muudatusettepanekus.

Viienda päevakorrapunkti raames käsitleti Riigikogu esimese lugemise järel ettevalmistatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555 teist lugemist. Põhiteemad olid tihedalt seotud tasakaaluvõimsuste (sagedusreservi) hankimise ja arveldamise korraldusega ning saartalitluse jätkamiseks vajalike mehhanismide määratlemisega. Eelnõu eesmärk on tagada elektrivõrgu turvalisus ja hindade stabiilsus läbi tasakaalustamise ning põlevkivijaamade tegevusjõu säilitamise – lisamaks, et regulatsiooni arutati kaasamiskava ja huvirühmade tagasiside taustal. Tähelepanu keskmes olid nii regulatiivsed küsimused (kas tasu on avalik-õiguslik maks või süsteemiteenuse hind) kui ka tehnilised küsimused (arveldamise korraldus, järelevalve ja mõõtevahendid).

Antud päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 584 (teine lugemine). Eelnõu puhul oli pööratud tähelepanu peamiselt ülevõtmisele ja rakendamisele seoses Liidu piiravate meetmete direktiiviga ning lisaks analüüsiti varasemalt vastuvõetud „vilepuhuja“ seaduse praktikat, mis jõustus 1. jaanuaril. Õiguskomisjon tegi konsensuslikud muudatusettepanekud, sealhulgas muudeti jõustumise kuupäeva käsitlust ning tõmmati välja algne täitmise tähtaeg, et jääda tavapäraseks seaduse jõustumiseks. Pärast tööd komisjonis otsustati viia teine lugemine lõppu ning plaaniti kolmandat lugemist, mida esialgselt püüdsid teha samal nädalal, kuid see viidi lõpuks edasi.
Käimasolevad läbirääkimised katusedepostide osas lõppesid väitlustega: EKRE fraktsioon esitas ettepaneku teise lugemise katkestamiseks, kuid hääletustulemus näitas, et ettepanek ei saanud vajalikku toetust ning teise lugemine lõppes. Debatti kulminatsiooniks oli kriitiline vastuväide eestvaade “stalinistliku lehaga” eelnõu vastu ning kõnelejate arsenaal võttis kriitilise positsiooni nii teksti kui selle tõlgenduse suhtes, viies lõpuks päevakorra sulgemiseni.

Seitsmenda päevakorrapunkti all käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 teist lugemist. Eelnõu esimene lugemine lõppes 25. märtsil ning muudatusettepanekuid ei esitatud; Riigikaitsekomisjon vaatas eelnõu läbi enne teist lugemist 14. ja 21. aprillil. Komisjoni esindajatena olid kohal Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke ning kaasatute esindajatena Eesti Panga õigusteenistuse juhataja Marek Feldman, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar ja Eesti Haiglate Liidu tegevjuht Epp-Triin Võsu; keelelised ja normitehnilised täpsustused muudeti kooskõlas algataja esindajaga. 21. aprilli istungil kiitis Riigikaitsekomisjon häältega 7 poolt ja 1 erapooletu eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kõigi jaoks oluline eesmärk on tagada elutähtsa teenuse toimimine ka juhul, kui selle toimimiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis: selleks peab olema vähemalt kaks tehnoloogiliselt erinevat elektroonilise side teenust. Samuti kaotatakse Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne järelevalvet teha nende infosüsteemide üle, kui need asuvad välisriigis. Komisjoni menetluse ajal kinnitatud plaan oli viia eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. aprillil ning samal istungil soovitada teise lugemise lõpetamist.

Esimesel lugemisel käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 604, mille sisu keskendub patsiendi elulõpu tahteavaldusele. Eelnõu eesmärk on anda täisealisele teovõimelisele isikule õigus lõpulevaatuses teha selge juhis, millist meditsiinilist abi ta soovib saada või vältida, kui ta on võimetu ise otsustama. Oluline on rõhutada tahteavalduse vabatahtlikkust, digiloosse salvestamist, vajadusel nõustamist arstiga ja konsulteerimist, ning et see ei puuduta abistatud enesetappi ega eutanaasiat. Tahteavalduse koostamine ja järgimine on mõeldud peamiselt olukordades, kus inimesel on ajutiselt või püsivalt raske haigus ja ta ei ole teovõimeline oma tahet väljendada. Tihedam teavitamine, koolitused meditsiinilise персонali jaoks ning erinevate huvirühmade kaasamine olid samuti esile tõstetud.