Täiskogu istungid

Istungi alguses käsitleti Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini (pid: tqf_ePph_iY) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist usalduse kriisi teemal. Tšaplõgin viitas poliitikaanalüütik Martin Mölderi hinnangule, et valitsuserakondade toetus on erakordselt madal (umbes 20%), nimetades seda Eesti demokraatia lähiajaloo tumedaimaks perioodiks. Ta küsis otse, miks valitsus ei astu tagasi, kuna madal toetus kahjustab riigi juhtimise võimekust.
Peaminister Michal vastas, et riigielu korraldus on sätestatud põhiseaduses ja seadustes ning valitsus tegutseb parlamendi enamuse toel. Ta rõhutas valitsuse prioriteete: kaitsekulutuste tõstmine üle 5% SKP-st, millel on rahva toetus, ning maksukoormuse alandamine. Michal tõi näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja maksuküüru kaotamise.
Täpsustavas küsimuses süüdistas Tšaplõgin valitsust valimislubaduste murdmises ja pettuses, viidates maksutõusudele ning väites, et Eesti julgeolek (sh majandus- ja energiajulgeolek) on viimase 30 aasta halvim. Michal lükkas need väited ümber, esitades numbrid, mis näitavad maksukoormuse langust aastatel 2025–2029, ning nimetas opositsiooni viiteid uutele maksudele poliitpropagandaks. Anastassia Kovalenko-Kõlvart (pid: uIN2fJ9voPY) tõstatas lisaküsimuses mure seoses president Karise välja toodud Eesti elanike kuuluvustunde langusega, mis on tingitud valitsuse sõnamurdlikust käitumisest (ajutiste maksutõusude muutmine püsivaks, automaks). Peaminister Michal vastas, et Eurobaromeetri uuringu järgi on Eesti valitsuse usaldusväärsus Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Ta selgitas, et usalduse langus on sageli seotud majandusliku ebakindluse, poliitilise polariseerumise ja sihikindlate rünnakutega riigiasutuste vastu. Michal lubas, et valitsus tegeleb majanduse olukorraga ja kutsub üles vähendama polariseerumist.

Täna käsitleti Riigikogu teises küsimuses 2025. aasta lisaeelarvet. Küsitlus keskendus eeskätt julgeolekuga seotud vajadustele ja sellele, kas toimetulekutoetuse piiride tõstmine ning teiste julgeolekukomponentide rahastamine tuleb nüüd lisaeelarvega katta. Helmen Kütt esitas konkreetse malli: toimetulekutoetuse suurendamine võiks olla asjakohane kiiremini, kuid rahalised vahendid puuduvad ning see võiks käia eelarveprotsessi järgmisel etapil. Ta tõi paralleeli 2022. aastaga, mil sarnane samm tehtud sai, ning rõhutas, et praegune olukord on hinnad ning elukallidusest tulenevalt toimetulekutoetuste vajadus vägagi aktualne. Eelnõu laiema kiitmise taustal puudutas ta ka julgeoleku- ja küberjulgeoleku valdkonna rahastust ning eelarve puudutust riigikaitse ja julgeolekuvajaduste osas.

Teine osa arutelu tõi esile, et lisaeelarve on seotud peamiselt riigikaitse ja julgeoleku nõuetega – näiteks vajalike vahendite ostmine riigikaitsepädevust ning tugiteenuste jaoks (väljastusseadmed riiklikule meediale, raadiokriisilahendused, küberturvalisus, vastuluure, idapiiri korraldamine, PPA-le uued tugirelvad, Pärnu Haigla toimepidevus ja hapnikugeneraatorid kiirabile). Samas märgiti, et toimetulekutoetuse ajakohastamine tuleb üle vaadata ning arutelu selles valdkonnas jääb eelarveprotsessi raames pikaajalisemaks teema. Lisaks toodi välja SKAIS2 süsteemi täieliku töökorras töötamise olulisus ning vajadus investeeringute jooksvaks jaotamiseks ning on kavas selgitada, kui palju ja millal neid vahendeid juurde eraldada. Kokkuvõttes jäi mõttevahetus pöörlema tasakaalule: julgeolekukulusid katta lisaeelarvega ja samal ajal jätkata toimetulekutoetuste ning sotsiaalsete mehhanismide hindamist ja arutelu sügisel toimuvatel eelarvearuteludel.

Kolmanda küsimuse raames pöördus Riigikogu kuraatorina Helle-Moonika Helme peaministrile Kristen Michalile, et avaldada arvamust riigi olukorra kohta. Helme tõi välja inflatsiooni kiire tõusu ja tarbekaupade hindade kasvamise ning väitis, et ökoloogiliselt ja majanduslikult oluline on maksupoliitika mõju tavakodanikele. Ta esitas konkreetse näite kahe lapsega pere kohta ning küsis, kui palju nende pere kaotab või võidab järgmiseks aastaks koostatud maksupakettide tõttu. Arutelu keskmes oli ka riigieelarve ja maksusüsteemi mõju tarbijale ning politiku kestlikkus rahvuslikul tasandil.

Riigikogu neljandal küsimusel käsitleti eesti keele rolli avalikus ruumis ja selle positsiooni ühiskonnas. Küsimuse esitas Tõnis Lukas (Isamaa) haridus- ja teadusminister Kristina Kallasale ning puudutati eesti keele mõju teeninduses, taksonduses ja platvormitöödes. Esineja tõstatas mure eesti keele oskuse puudulikkuse ning keelenõuete rakendamise lükkumise kohta ning rõhutas vajadust realisatsiooniks ning riikliku keelesõbraliku praktika tugevdamiseks. Rõhutati ka lipu päeva kontekstis eestikeelse avaliku ruumi olulisust ning viiteid võimalikele muudatustele keeleõiguste ja -kasutuse osas.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele arupärimise õpetajate palkade ja koolitoidu rahastamise teemal. Palgateemal kritiseeris Belobrovtsev õpetajate palga alammäära aeglast kasvu (eriti 2025. aasta 0% tõusu) ning küsis, mis on realistlik tõus 2026. aastaks, arvestades ametiühingute soovi tõsta alammäär Eesti keskmise palga tasemele (2184 euroni). Minister Kallas selgitas, et 120% keskmise palga eesmärgi suunas liigutakse diferentseerimisfondi (DF) suurendamise kaudu (kuni 24%-ni 2028. aastaks), mis võimaldab koolipidajatel palka paindlikumalt maksta ja karjäärimudelit rakendada. Ta pidas ametiühingute pakutud 20%-list alammäära tõusu ebareaalseks, viidates ebakindlale majandusprognoosile, ning keeldus konkreetset numbrit 2026. aastaks nimetamast.

Koolitoidu osas tõi Belobrovtsev esile, et riigi panus (1 euro õpilase kohta päevas) on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast, hoolimata suurest inflatsioonist. Minister Kallas rõhutas, et 1 euro on toetus omavalitsustele, mitte koolilõuna tegelik maksumus. Ta nentis, et kuna kasvavaid kulusid on raske katta, on paratamatu, et lapsevanemate panus koolilõuna tasumisse suureneb (viidates ka riigikoolide praktikale). Ta ei andnud lubadust riigi panuse tõstmiseks 2026. aastal. Tõnis Lukas küsis täpsustavalt HTM-i ametliku eelarvetaotluse numbri kohta, millele minister vastas, et arvutused on veel käimas, kuid lähtutakse streigi lõpetamise kokkuleppes seatud eesmärkidest.

Kuuenda küsimuse arutelu keskendus Eesti inimeste toimetulekule kriisiolukorras. Anti Allas esitas peaministrile Kristen Michalile konkreetse küsimuse maksustruktuuri mõju kohta ning miks koalitsioon ei näe ette meetmeid, mis oleksid suunatud kõigi inimeste toimetulekule: nii maksusüsteemi ümbermõtestamine kui ka jõukamate panus võiksid aidata leevendada olukorda, kus hinnad on tõusnud ja inimeste toimetulek on pingelisem. Lisaks arutati koalitsioonilepingu nähtavaid vahendeid ja tulevasi maksukorralduse muudatusi, sealhulgas astmeline tulumaksu, maksuvaba miinimumi ning potentsiaalseid lihtsustusi ettevõtete jaoks.
Teine osa arutelu pani fookuse peaministri vastustele: kas ja kuidas plaanitakse tagada majanduskasv ning inimeste toimetulek läbi maksusüsteemi reformide, riigieelarve tasakaalu ja erimeny sõnastatud meetmete, nagu automaksu leevendused peredele ning puudega inimeste sõidukite kasutamise soodustused. Läbi arutluste toodi välja ka rahanduslike näitajate kontekst – defitsiit majanduse elavdamisel ning maksukoormuse prognoosid aastatel 2024–2029.

Seitsmes küsimus käsitles Rail Balticu edasist arengut ja Eesti rolli selles suurprojektis. Riigikogu liikme Rain Epleri küsimus puudutas otseselt võimalust Tallinnast Varssavisse sõita Rail Balticu lõigul juba 2030. aastal. Peaminister vastas, et Rail Balticu ehitamine on äärmiselt oluline taristuühendus ning Eesti valitsus ning erasektor teevad kõik, mis võimalik, et trass valmiks; juba kolmandik trassist on ehituses ja 2026. aasta lõpuks on suur osa töödest ellu viidud. Väga olulised on ka Balti riikide koostöö ning kolme riigi peaministrite hiljutine kohtumine, kus Leedu lubas õigeks ajaks valmis saada ning Läti kinnitas sama eesmärgi täitmist. Eesti on valmis oma trassi ehitama odavamalt ja kiiremalt, ning vajadusel on Eesti erasektori ettevõtted valmis pakkuma abi.

Teine osa arutelust keskendus Papiniidu silla olukorrale Rail Balticu kontekstis: kas ja kuidas võiks vaadelda maanteesilla ühis-lahendust raudteega. Riigikogu küsijad tõid välja, et tuleb vaadata koostöösöid ja võimalikke kokkuhoiukohti, kuid valitsus selgitas, et konkreetsete üksikobjektide üle otsustavad eeskätt taristu valdajad nagu Transpordiamet või Rail Balticus ning ajakava ja rahastuse aspekte arutatakse vastavate asutustega. Arutelu lõppviisil võeti üles idee, et valitsus edastab põhjendatud ettepanekud vastavatele asutustele ning jätkatakse parlamentaarse kultuuri ja arutelu kvaliteedi parandamist. Lõpuks ei tehtud selle istungi käigus formaalseid otsuseid, vaid suunati edasi mõtteid ning lubati edasiselt asjakohastele asutustele need üle anda.

Tänane kaheksas päevakorrapunkt käsitles taristuinvesteeringuid kultuuri- ja spordivaldkonnas. Riigikogu liige Andres Metsoja esitas kultuuriminister Heidy Purgale kaks küsimuste plokki. Esmalt tõstatas Metsoja Alutaguse tervisespordikeskuse rahastamise teema, mis erinevalt teistest suurtest keskustest (nagu Tehvandi ja Jõulumäe) tegutseb 100% kohaliku omavalitsuse rahastusel. Metsoja küsis, kas riik ja KOV võiksid kaaluda sihtasutuse mudeli juurutamist, eriti arvestades, et Alutaguse võõrustas hiljuti Tartu suusamaratoni. Minister Purga vastas, et Kultuuriministeeriumile ei ole Alutaguselt ametlikku initsiatiivi esitatud ning uute sihtasutuste loomine on praeguses pingelises eelarveolukorras keeruline, viidates ka olemasolevate keskuste investeeringute vähenemisele.

Teiseks küsimuseks oli Tartu Südalinna Kultuurikeskuse (Siuru/Süku) ehitus ja sellega seotud varjendi rajamine. Metsoja uuris, kas varjendi ehitamiseks võidakse kasutada laiapindse riigikaitse rahastust, et aidata Tartut rahaliste raskuste korral. Minister Purga selgitas, et see küsimus on väga spetsiifiline kohaliku omavalitsuse valdkond. Ta kinnitas, et Kultuurkapitali rahastus ei saa suureneda peale ehitushinnaindeksi korrigeerimise ning et tema teada ei ole laiapindsest riigikaitsest varjendi jaoks raha planeeritud, kuid lubas seda täpsustada.

Täna käsitleti üheksandat küsimust haridusvõimaluste kooskõlla viimisest ettevõtluse vajadustega. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vladimir Arhipov haridus- ja teadusministri Kristina Kallasele ning keskmes oli õpetajale ja ettevõtjale suunatud koolitusvõimaluste vastavus tööturu vajadustele. Arhipovi sõnum toonitas, et riigi haridussüsteem toob välja tuhandeid diplomeid, kuid paljudel juhtudel puudub vastavus tööturu nõudmistele ning puudujäägid on eriti inseneride ja tehnikute valdkonnas. Ta rõhutas vajadust kiire ja tõhusa koostöö järele, et lõpetajad oleksid kahtlemata konkurentsivõimelised ning Eesti ei peaks sõltuma suurtest sisserändekvootidest.

Küsimuste ja vastuste ring infotunnil keskendus julgeolekule seotatud küsimustele, mis puudutasid rahvastiku liikumist, tööjõu vajadust ja integratsiooni ning sellega kaasnevaid riske. Mart Helme esitas peaministrile Kristen Michalile laialdase küsimuse tööjõu puudusest ja potentsiaalsetest ohtudest, kui Eesti püüab asendada lahkuvad eestlased immigrandid. Ta tõstatas mure immigratsiooni turvalisuse ja kultuurilise kohanemise üle, rõhutades, et ohtude ilmnemisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kellel on ligipääs piiridele ja riigi turvalisusele. Paraku tugineti vastustes peamiselt majanduse ja leviku arusaamisele: majandus ja koolitused, OSKA raportid ning oskustööjõu erand.

Peaminister rõhutas, et Eesti majandus + haridus- ja ettevõtlussüsteem teevad tööd, et pakkuda eestlastele võimalusi kõrge lisandväärtusega töödele ning vajadusel tuua väljast oskustööjõudu, kuid kontrollide ja taustakontrolli raamistik on tugev ning sisemised süsteemid (nt OSKA põhised järeldused) määravad, milliseid erialasid on vaja. Kogu arutelu pidas keskendunud sellele, kuidas tasakaalustada rahvusliku turvalisuse ja majandusliku kasvu eesmärke ning milline roll on noorte liikumisel ja rahvusvahelisel kogemusel Eesti arengus. Lõpuks rõhutasid osalejad, et kuigi maailm on avatud ja noored liiguvad, on Eesti võime turvaliselt kasvada ning ühiskonnas esinev polariseerumine peab vähenema.

Taristuminister Kuldar Leis esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest taristuvaldkonnas. Minister rõhutas, et taristu arendamine on otseselt seotud julgeoleku, majanduse ja elukeskkonna kvaliteediga. Ettekande keskmes olid Rail Baltic, teedevõrk, ringmajandus, elamumajandus, lennundus, merendus ja veemajandus. Rail Balticut käsitleti strateegilise prioriteedina, mille ehitustegevus on alanud 100 km ulatuses ning mille eesmärk on valmida 2030. aastaks, tuues majandusele ja julgeolekule olulist kasu. Teedehoiule lubati koalitsioonileppega vähemalt 70 miljonit eurot lisaraha aastas, keskendudes 2+2 maanteelõikude (Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu) väljaehitamisele ja kruusateede mustkatte alla viimisele. Ringmajanduse valdkonnas on eesmärk viia ellu jäätmereform, et luua jäätmetest uus tööstusharu ja tõsta ringlussevõtu osakaal 65%-ni aastaks 2035. Elamumajanduses jätkatakse korterelamute tervikliku renoveerimise toetamist CO2 kvoodi tuludest ning suurendatakse riiklikku eluasemelaenu tagatist turutõrkepiirkondades.

Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti Rail Balticu tasuvust ja julgeolekut, Läti ja Leedu ehitusgraafikute realistlikkust ning Poola valmisolekut. Samuti tekitasid arutelu teede alarahastatus, lennujaamatasude tõusust tingitud lennuliinide kadu (Ryanair), veereformi konsolideerimisplaanid ja eluasemete kättesaadavus. Minister kinnitas, et Rail Baltic on Eestile plussinvesteering ning et jäätmereformi kogumõju on riigile positiivne (pluss 20 miljonit eurot). Fraktsioonide esindajad (Keskerakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, EKRE, Reformierakond) väljendasid nii toetust taristu arendamisele kui ka muret rahastuse, regionaalpoliitika ja eluasemete kättesaadavuse pärast.

Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 esimene lugemine toimus Riigikogu täiskogu kõnetoolis. Põhirõhk on riigikaitse tugevdamisel ja mittesõjaliste riigikaitse ülesannete rahastamisel, kus kavandatakse ühekordseid kulutusi summas umbes 44 miljonit eurot; ametikohti juurde ei luuata. Eeldatav laia riigikaitse mõju eelarves on ligikaudu 39 miljonit eurot ehk umbes 0,1% SKP-st. Lisaeelarve korrigeerib välistoetustest ja majandustegevusest laekuvad tulud ning vastavalt projekti täpsustustele ning prioriteetsusele tehakse kulusid ümber; finantseerimistehinguteks lisatakse 25 miljonit eurot (koos investeerimisfondi ja Eesti Energia aktsiakapitaliga). Samuti suurendatakse tulu 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit eurot ja investeerimistehinguid 32,5 miljonit eurot. Esimene lugemine lõpetati ning eelnõu liigub teisele lugemile. Teisel kohal arutelu kajas eelarve läbipaistvus, kriitika ning laiapõhjalised küsimused – sealhulgas toimetulekupiiri, riigikaitse ja kulude ümbertõstmiste põhjendused – ning erinevad fraktsioonid esitasid vastukäivaid positsioone.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Riina Sikkuti ja teiste esitatud arupärimist justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale seoses Tabasalu Pihlakodu juhtumi ning prokuratuuri tegevusega. Arupärijad kritiseerisid teravalt prokuratuuri esialgset seisukohta, mille kohaselt vägistamine ei pruugi kannatanule kahju põhjustada, ning otsust mitte algatada kriminaalmenetlust juriidilise isiku (Pihlakodu AS) vastu, hoolimata väidetavatest puudustest töökorralduses ja järelevalves. Minister Pakosta rõhutas oma vastustes prokuratuuri sõltumatust kriminaalmenetluses ning kinnitas, et prokuratuuri poolt varem tehtud vastuoluline avaldus oli "äärmiselt ebaõnnestunud väljendus", mille eest on vabandatud. Ta märkis, et prokuratuur tegi kõik endast oleneva, et kuriteo toimepanija kohtu alla saata ja taotles kannatanutele riigi õigusabi. Ministri sõnul uurib Advokatuuri Aukohus praegu, miks riigi poolt määratud esindaja jättis kannatanutele mittevaralise kahju hüvitamise nõuded esitamata. Arupärijad väljendasid jätkuvat muret ühiskonna õiglustunde riivamise ja haavatavate isikute ebapiisava kaitse pärast Eesti õigussüsteemis, nõudes konkreetseid seadusandlikke muudatusi, eriti nõusolekuseaduse (jah-mudel) kiirendatud menetlemist ja juriidilise isiku vastutuse sätte täpsustamist.

Arupärimine tuuleenergia arendamise mõjude ja regulatsioonide kohta Eestis (arupärimine nr 749) esitatud 14. aprillil 2025 Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme, Rene Koka ja Rain Epleri poolt. Arupärimise eesmärgiks on saada ministrilt selged ja sisulised vastused Eesti teadlastelt, seadustest ja ametkondadelt tuuleenergia mõjude hindamise raamistikule, kohalikule elanikkonnale ning keskkonnaseirele. Põhiteemadeks on mürahindamiste ja inframürast tingitud mõjud, madalsageduslik müra, vibratsioon, varjutamine (valgusmängu/-varjutuse mõju), kumulatiivsed mõjud ning järelevalve- ja seiremehhanismid. Esitatud küsimused käsitlevad olemasolevaid norme, metoodikaid ning puuduseid – nii õiguslike kui ka tehniliste aspektide kaudu – ning kavandatud riigi samme nende lünkade ja probleemide kõrvaldamiseks, kaasamiseks ja seire arendamiseks.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete teemal. Arupärijate nimel esinenud Reili Rand tõi esile valdkonna mure seoses ministri varasemate avaldustega, mis iseloomustasid kvalifikatsiooninõuete kujundamist kui liigset regulatiivset juhtimist, ning küsis valdkonna tuleviku ja rahastuse jätkusuutlikkuse kohta. Minister Kallas selgitas, et vaidlus ministeeriumis ei puudutanud mitte nõuete kehtestamist, vaid nende sisu ja eelkõige 2,6 miljoni euro suuruse eelarve kulutamise otstarbekust bürokraatlikele tegevustele, mitte otse noortele suunatud tegevustele (nt malevad, laagrid). Minister kinnitas toetust noorsootöötajate kutsenõuete kehtestamisele (tase 5, keskharidus), vastandudes esialgsele kõrghariduse nõude ettepanekule, mis oleks viinud ametist üle poole praegustest töötajatest. Kallas märkis, et praegu puudub vastav kutse ligi 1000-l 1700-st noorsootöötajast, mistõttu on üleminekuperiood vajalik ja kestab eeldatavasti 3–5 aastat. Arutleti ka huvihariduse rahastamise üle, mille puhul minister rõhutas omavalitsuste autonoomia suurendamise vajadust, kuid tunnistas muret rahastuse garanteerimise osas, viidates vajadusele analüüsida pearahapõhist rahastamist.

Viienda päevakorrapunkti raames käsitleti koolivõrgu korraldamist ja riigi rolli gümnaasiumihariduse osas. Arupärimise koostasid Riigikogu liikmed Tõnis Lukas, Helir-Valdor Seedr, Andres Metsoja, Riina Solman ja Priit Sibul ning nad küsisid laiemat pilti koolivõrgu muutustest, keskendudes gümnaasiumide eristamisele põhikoolidest ning kuidas need muudatused mõjutavad omavalitsusi ja õppetöö sisu. Kavas oli selgitada, millised on kavandatava reformi tähtajad (eeldusega 2035) ja millised on soovitud mehhanismid: halduslepingud, hoonete omandi ja vastutuse jaotamine ning riigi poolt koolide korraldamise roll. Lisaks toodi välja vajadus saada selge pilt selle kohta, kui suur on niigi väikeste gümnaasiumide pidamine ning millised korraldusvariandid võivad pakkuda stabiilsust ja kvaliteeti nii maapiirkondades kui suurtes maakondades. Teine osa pööras tähelepanu eelnevatele lubadustele palgatõusude ja õpetajate järelkasvu osas ning sellele, kuidas koolide riigi vastutusele võtmine mõjutab kutse- ja rakenduskõrghariduse taset ning üldist tööjõuturgu.

See päevakorrapunkt käsitles 5. mail 2025 Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist (nr 764) eesti keele kasutusala teaduskeelana ning ülikoolide õppe kvaliteediga seoses. Arupärimine on jätk 17. märtsil toimunud kahe arupärimisega ning põhiosas tõstatatakse, kas eestikeelse teaduse ja õppe ning eesti keele laienemise avalikus ruumis trendid on viimasel ajal ahenenud ning millised osad sellest saavad olla politikas ja administratsioonis paremini vastuvõetavad. Esindatavad andmed ja vaidluskohad hõlmavad doktoriõppe keeletaristust (eestikeelsed vs. ingliskeelsed kokkuvõtted ja tööd), rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste rolli ja nende keeleõppe potentsiaali, ning riigikeele globaalse nähtavuse taset. Põhipinged tekkisid seoses sellega, kas ingliskeelne õpe suurendab rahvusvahelist nähtavust ja õppe kvaliteeti ning kas eestikeelse teaduskeele edendamine on jätkusuutlik ja piisavalt tuge saav.
Arutelus rõhutati ka vajadust lõimitud rahastamismudelite ja halduslepingute ülevaatamiseks, et tagada eestikeelse teadustöö ja eestikeelse õppe jätkusuutlikkus, ning tõstatati küsimused välisõppijate integreerimise, eesti keele omandamise ning doktoriõppe lõpetajate keeleoskuse tasemete kohta. Kriitilistele punktidele viidati statistikale, sealhulgas doktoritööde keelele, magistriõppekavade võõrkeelsele osale, ning tudengite ja tööturul osalejate keelekasutuse mõju kohta. Kokkuvõttes on päevakorrapunkti eesmärk aruandlus ja arutelu Eesti keele staatuse, teaduskeele arengu ning akadeemilise kvaliteedi jätkusuutlikkuse üle kindlate näitajate ja rahvusvaheliste sidemete valguses.


Üle vaadatud teemad hõlmasid: 1) eestikeelse teaduskeele hoidmise ja arendamise roll ning avaliku ruumi keelekasutuse mõju; 2) ingliskeelse õppimise mõju rahvusvahelise nähtavuse ja teaduslike tulemusnäitajate jaoks; 3) doktoritööde keelekujundus (eesti vs inglise keel) ning õppejõudude järelkasv; 4) välisüliõpilaste koolitamise ja integratsiooni efektiivsus ning keeleõppe võimalused; 5) kodulehtede ja info-kättesaadavuse keelevalik ning riigi keelepoliitika kuvand rahvusvahelises kontekstis.

Riigikogu arutas 14. aprillil esitatud arupärimise Pihlakodu juhtumi ja hooldekodude turvalisuse kohta. Arupärimise esitasid 12 sotsiaaldemokraadi liikmed ning selle eesmärk oli selgitada, milliseid samme on valitsus viimastel aastatel astunud ning mida plaanitakse edaspidi teha, et suurendada hooldekodude järelevalvet, ennetada sarnaseid kuritegusid ning tagada elanike turvalisus ja väärikas kohtlemine. Arutelus käsitleti hooldekodude omanike ja juhtide vastutust, töötajate taustakontrolli parandamist ning riigi ja omavalitsuste koostööd, samuti planeeritud meetmeid inimväärikuse ja õiguste kaitse tugevdamiseks ning järelevalve mehhanismide täiustamiseks.

Arutelu keskmes oli vajadus suurendada läbipaistvust, parandada ennetust ning kindlustada kvaliteetne ja turvaline hooldekoduteenuse osutamine. Samuti puudutati koalitsioonilepingu hooldreformi konteksti, mis hõlmab kohalike omavalitsuste halduskoormuse vähendamist ning rahastuse ja personalivajaduste tasakaalustamist, et tagada taskukohane ja väärikust tagav teenus. Lõpuks rõhutati vajadust jätkusuutliku juhtimismudeli ja tugevama käsuahela järelevalves, et sarnaseid rikkumisi tulevikus tõhusamalt ennetada ning süüdlast võtta vastutusele.

Päevakorra kaheksas punkt puudutas Tallinna Haigla rajamisega seotud arupärimisega seotud küsimusi. Arupärijateks on Riigikogu liikmed Tanel Kiik, Lauri Läänemets, Ester Karuse, Reili Rand ja Andre Hanimäe ning nende soov oli saada selgeid vastuseid ja otsuseid Tallinna Haigla ehitamise ning rahastamise osas, mitte vaid välja tuua poliitilist kriitikat või eraldi analüüse. Vormiliselt esitati arupärimine ning seejärel vastas sellele sotsiaalminister Karmen Joller. Vormiliselt käsitleti teemat laiemalt nii Tallinna haiglate ühendamise kui uue meditsiinilinnaku ehitamise planeerimise kaudu, kaasates ka Tallinna linna ja võimalusel Tartu Ülikooli Kliinikumi ning arutades erinevaid finantseerimis- ja ajakavavariante. Teksti põhjal peegeldus püüdlus saada kindlust ja ühtset seisukohta nii eriarstiabi korraldamise kui suurte investeeringute teljel kogu Põhja-Eesti tervishoiu kontekstis.

Riigikogu arutelu käsitles Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa ja Kersti Sarapuu esitatud arupärimist seoses mesindussektori toetusmõjuga ja toidujulgeolekuga. Küsimuse tuum oli, kas toidujulgeolekuga tegelevad ainult suurmesinikud (16 või enam taru) ja kas see on õiguslikult ning majanduslikult õigustatud jaotuse aluseks. Võrdluseks tõsteti esile 15 taru piir ning üleminek 16+ taru keskmes oleva toetusmustri juurde, mille taustaks on eelarve väheneva kaasuse järel tehtud kaalutluslik lahendus. Samuti viidi läbi statistika Eestis registreeritud mesinike kohta ning märgiti, et kahjuritõrje, teabepäevad ja muud laiaulatuslikud toetusvõimalused jäävad kättesaadavaks kõikidele mesinikele. 17. detsembri ja 9. aprilli sektoriga toimunud kohtumised näitasid, et arutelu on olnud mitmesuunaline ning valmidus jätkata dialoogi ja otsuste õigsuse kontrolli puudutab nii läbipaistvust kui eelarve kasutamisel saavutatud mõju. Lõppotsuseid tõenäoliselt ei teostatud ning arutelu suunab edasise poliitilise arutelu ja potentsiaalsete muutuste jaoks koostööd mesindussektoriga, sealhulgas nime ja struktuuri üle, alates 2026. aastast.

Esimene päevakorrapunkt käsitleb õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. Ettekandjaks on õiguskantsler Ülle Madise. Menetluse käik on selgelt määratletud: ettekanne kuni 20 minutit ning iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse; seejärel järgneb Kalle Laaneti sõnavõtt kuni viie minutiga ja küsimuste võimalus lõpeb. Pärast seda jätkuvad läbirääkimised ning lõpuks hääletus. Palun, õiguskantsler Ülle Madise!

Teine päevakorrapunkt käsitles väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse muutmise eelnõu 646 esimese lugemise. Ettekandjaks oli Ester Karuse, väliskomisjoni liige. Eelnõu menetluse käigus täpsustati esindajate koosseisu ning arutati vajadust Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmete osas, tuginedes komisjoni koostöös tehtud otsustele. Komisjoni seletustest selgus, et Hele Everausi volituste lõppemise järel sooviti määrata tema asemele Balti Assamblee delegatsioonis Irja Lutsar; see muudatus esitati konsensuslikult ning tähtajad muudatusettepanekuteks määrati 16. mail kella 16-ni. Kuna muudatusettepanekuid ei laekunud, suunati eelnõu täisekreetsioonile ja soovitati seda toetada. Teine osa istungist keskendus eelnõu edasisele menetlusele ja lõpphääletusele.

Esitletud päevakorral jätkati eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud maksumuudatusi puudutava eelnõu 645 – ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ning seotud tulumaksu- ja julgeolekumaksu eelnõude läbivaatust. Arutelu keskmes olid maksukoormuse ümberjaotused ja nende mõju erinevatele sissetulekutasanditele, sealhulgas kaitsekulude ja julgeolekuvõimekuse tagamiseks vajaliku rahastuse vajadus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teatas ebaõnnestunud üllatuste vältimiseks ja elava arutelu säilitamiseks kindlalt astmelise tulumaksu poolt ning rõhutas programmi lubadust muuta maksusüsteem õiglasemaks, vältides samas maksukoormuse kandmist madalapalgaliste õlul.

Teises osas tuli päevakorda arutelu juhatuses ning kodukorra nõuete järgimine – kas eelnõu seletuskiri ja kaasatud institutsioonide seisukohad tuleb esitada ning kas menetluse kiirustatult viidates on võimalik esimesel lugemisel edasi liikuda. Võimalikud muudatusettepanekud (Kesk­erakonna ja SDE fraktsioonide ühisettepanek esimese lugemise tagasi lükata) olid samuti arutelul. Lõpuks lepiti kokku, et hääletusele viiakse esimesel lugemisel ei ole vastuvõetav eelnõu ning selle jaoks koostati vastav protseduuriline otsus; istung lõppes selgitusega, et esimene lugemine lõpetati ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg seabeks 3. juunil kell 17.15.

Teine päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 kolmandat lugemist. Avan läbirääkimised esines Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt; arutelu on tekkinud pärast viit sotsiaalkomisjoni istungi ning keskendub sellele, kuidas muuta süsteemi toimimist ja vähendada perekondade koormat, kus erihoolekandeteenuse osutamine on praegu ebapiisav. Eelnõu ei toonud juurde ega vähendanud erihoolekandeteenuse kohti, kuid on püüdnud lahendada murekohti ning võimaldada 16-aastastel esitada avaldus teenuse saamiseks; samuti tõstatati küsimused riigi rahastuse ja teenuste kättesaadavuse jätkusuutlikkuse kohta.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 kolmandat lugemist. Läbirääkimised avati ning kõnelejad pidasid olulist sisulist arutelu selle üle, kuidas börsil tegutsevad ettevõtted tagavad soolise tasakaalu juhtorganites. Eelnõu näeb ette võimaluse valida kahe variandi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest tuleb kuuluda vähem esindatud soosse. Eesmärk on ellu viia see 2026. aasta keskpaigaks ning vajadusel teavitada Finantsinspektsiooni. Arutluses tõstatati nii tingimuste ratsionaalne alustatus kui ka küsimused liidu toetamise ja tühisuse kohta: mõnede arvates on see pehme meede, teised nägid selles totalitaarsust ja liigselt riigi sekkumist eraettevõtetele. Kontseptsiooni piirjoonele toodi välja ka kompromiss riigi osaluspoliitika põhimõtetes, mis nõuab samasugust korda riigiettevõtetele, kuigi seadusandlikul tasandil see ei ole veel jõustatud. Debatti iseloomustasid tugevalt erinevad vaatevinklid soolise tasakaalu ja ettevõtlusvabaduse vahel, kuid lõppkokkuvõttes kiideti heaks eelnõu lõpphääletuse tulemusena. Lõpphääletuse tulemus oli: poolt 47, vastu 21, erapooletuid 1; eelnõu 588 on seadusena vastu võetud.

Päevakorrapunktis arutati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 601, millega tehti ettepanek Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks. Ettekandja Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas, et kestlikkusaruannete kohustus, mis on Eesti õiguskorda sisse viidud, tekitab ettevõtetele hinnanguliselt ligi 36 miljoni euro suuruse halduskoormuse ning kahjustab nende konkurentsivõimet. Isamaa seisukoht oli, et see on ideoloogiline bürokraatiapüramiid, mis tuleks Euroopa Liidu õiguskeskkonnast täies mahus kõrvaldada.

Debati käigus tekkis terav vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Reformierakonna esindajad (Kristo Enn Vaga, Õnne Pillak) väitsid, et eelnõu on tarbetu, kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem (pärast Isamaa eelnõu esitamist) kinnitanud seisukoha, et Euroopa Liidus tuleks taotleda aruandluse vabatahtlikuks muutmist, ning et Isamaa murrab "lahtisest uksest sisse". Reinsalu ja teised opositsiooni liikmed (Mart Maastik, Rene Kokk) aga rõhutasid, et Eesti seadustes on kohustus endiselt jõus ning parlamendil on vaja anda selge mandaat kohustuse täielikuks tühistamiseks. Samuti kritiseeriti valitsust teiste suurte halduskoormust tekitavate regulatsioonide (nt "Fit for 55" pakett) finantsmõjude varjamise eest. Juhtivkomisjon (majanduskomisjon) tegi ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält), lükati eelnõu 19 poolthäälega tagasi.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 teist lugemist. Ettekandjaks on põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Esimene lugemine toimus 9. aprillil ning lõppes. Teise lugemise ettevalmistamisel viis põhiseaduskomisjon läbi istungi 12. mail, otsustas esitada neli muudatusettepanekut ning vaatas üle ka eelnõus tehtud keelelised täpsustused.

Muudatusettepanekud moodustasid olulise osa arutelust: nr 1 asendab isikut tõendavate dokumentide seaduses konkreetse sihtasutuse nime viitega valdkondlikule sihtasutusele, mille tõttu ei ole mõistlik seaduses välja tuua konkreetset nime, kuna sihtasutus võib ajas muutuda; nr 2 toob välja, et mõned sätted, mis on juba kehtetuks tunnistatud 2025. aasta 26. märtsil vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, jäetakse eelnõust välja; nr 3 tuleneb Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekust ning täpsustab andmekogusid puudutavaid volitusnorme nii, et määruse andjale tuleneb kohustus täpsed säilitamise tähtaegad ette näha; nr 4 põhineb 2025. aasta 9. detsembril jõustuvatel muudatustel, millega isikut tõendavate dokumentide seadusest kaovad tagasipöördumistunnistused ja -lubadused ning asendatakse need Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusega; seetõttu tuleb neid sätete muudatused välja jätta ja korrigeerida lisatava lõigu numbrit.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid järgmised: eelnõu teine lugemine tuleb võtta Riigikogu täiskogu päevakorda 21. mail; eelnõu teise lugemise lõpetamine ning kui see lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. juunil 2025 ning viia läbi lõpphääletus.

Kava käsitleb Ottawa konventsioonist (jala- ja maamiinide keelustamise rahvusvaheline kokkulepe) taganemise seaduseelnõu 642 esimese lugemise läbivaatust. Eelnõu algataja on Vabariigi Valitsus ning juhtivaks ettekandjaks on välisminister Margus Tsahkna. Lähtudes muutunud julgeolekuolukorrast ning Venemaa agressioonist Ukrainas, esitatakse Riigikogule otsus, mis laiendab Eesti Kaitseväe paindlikkust ning lubab jalaväemiinide kasutamist ja varumist vajadusel ka kaitse‑ ja kriisirežiimis. Samas rõhutatakse, et Eesti jätkab rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ning teiste rahvusvaheliste normide rakendamist. Pakutakse mitmekülgset rahvusvahelist teavitust ning koostööd lähinaabrite Läti ja Leeduga konventsioonist lahkumise menetlemisel ning hoiulevõtjate teavitamisel.

Debatti kajastavad mitmed fraktsioonide esindajad, nende hulgas EKRE, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja teised, kelle sõnavõtud käsitlevad otsuse ajaloo konteksti, riigikaitse vajadusi ning juriidilisi ja rahvusvahelisi tagajärgi. Vaatluslikult on rõhutatud, et lahkumine toimub peamiselt ohu halvenenud ajajooksul ning et konventsioonist taganemise otsus tuleb langetada rahuajal, kuid selle jõustumine sõltub olukorra arengu ja kuuekuulise teavitustegevuse lõpust.

Seitsmes päevakorrapunkt käsitles energeetika- ja keskkonnaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ettetegandiks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Menetlemisest märgiti, et ettekanne kestab kuni 30 minutit ning iga Riigikogu liige sai esitada ühe suulise küsimuse, mille järel toimusid fraktsioonide läbirääkimised. See osa oli suunatud põhjanaelte ja plaane puudutavate arutelude käivitamisele ning pikaajaliste eesmärkide seadistamisele valitsuse ja parlamendi koostöös.

Esitluse 1. lugemine: Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada kestlike lennukikütuste kasutuselevõtuga seotud järelevalve ning vastutus ning täpsustada, millised asutused (Transpordiamet ja Keskkonnaamet) neid mehhanisme teostavad. Lähtutakse Euroopa Liidu reeglitest ja koostest ning astutakse samme Eesti ettevõtete valmisoleku suurendamiseks turu muutusteks, vähendades fossiilkütuste sõltuvust ning tagades järk-järgult laiemat kestliku lennukütuse kasutuselevõttu. Oluline on rõhutada, et üleminek oleks järkjärguline ja võtab arvesse sektori eripära ning turuolukorda; alates käesolevast aastast kehtib 2% kestliku kütuse osakaal ning täitmiseks kasutatakse paindlikku arvestusmeetodit.

Tänane päevakorrapunkt käsitleb Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE), mille eesmärk on vähendada ettevõtjatele langevat bürokraatiat. See on eelnõu esimene lugemine Riigikogus, ning ette kandjaks on Riigikogu liikmeline kolleeg Mart Maastik. Eelnõu erineb valitsuse plaanist selles mõttes, et Isamaa soovib aruande esitamise kohustuse edasilükkamist vähemalt kaheks aastaks ning rõhutab vajadust saneerida halduskoormust.

Debatis keskenduti peamiselt küsimusele, kas kestlikkusaruande kohustus peaks jääma osaliselt jõusse või tuleks see täielikult vabatahtlikuks teha ning milline on Euroopa Liidu üha globaliseeruvate standardite mõju Eesti ettevõtjatele. Lisaks toodi esile, et 2023. aasta majanduskomisjonis arutatud Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid ning valitsuse plaanid võivad ajas kattuda, kuid erinevad meetmete ajastus ja tegelik mõju ettevõtlusele. Lõpuks võttis komisjon vastu otsuseid ning kõne lõpus kinnitati, et esimene lugemine lõpetatakse ning menetlus jätkub, koos tähtaegadega täienduste esitamiseks.

Kümnes päevakorrapunkt käsitleb Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu 607 esimese lugemise arutelu ning sama fraktsiooni eelnõu 600 esimese lugemisega seotud mõtteid. Debatti juhib kõnetoolis eelnõude esitleja ning nad viitavad nii praeguse majandusliku olukorra kui ka kaitsekulude rahastamise vajaduste kontekstile, mille tõttu on maksurahu ning mõnede maksusoodustuste ajutine/vahetu tulevik hoitud päevakorda. Samal ajal tuleb esile koalitsiooni ning valitsuse plaanid ja põhjendused maksulangetuste või maksutõusude jätkamise või jätkuva tähtajalise mõju kohta ning arutatakse julgeolekumaksu ja teiste maksude pikaajalist mõju eelarvele.

Päevakorrapunkt nr 11 käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 597 esimese lugemise. Eelnõu eesmärk oli tulumaksumäära alandamine 20% peale, samal ajal kui valitsusplaanid nägid ette tulumaksu suurendamise 24% tasemele järgmisest aastast. Arutelul toodi välja nii maksusüsteemi loogika kui ka laiemad majanduslikud mõjud: netotulu suurendamine palgatöölistele, töötajate motiveerimine ja ühtlasi varimajanduse ning inflatsiooni mõju riigieelarvele. Pooled rõhutasid, et maksude alandamine võiks majandust ergutada ning inimestele rohkem raha kätte anda, teised hoiatasid maksuallikate kadumise ning eelarve- ja tarbimisvõimekuse nõrgenemise eest, mis võib äri- ja seadusloome olukorda veelgi risustada. Eelnõu lõppotsusena otsustati esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata ja menetlus lõpetada teatud tingimustel.

Oleme jõudnud viimase päevakorrapunktini: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on langetada käibemaksu määr 22% pealt 20% peale, mida koos vastaste argumentidega käsitleti kui viisi inflatsiooni vähendamiseks, ostujõu säilitamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks. Samuti toodi välja seisukoht, et maksusüsteemi õiglasemaks muutmise, väiksemate sisendkulude ning parema ettevõtluskeskkonna kaudu võiksid nii kodanikud kui ka ettevõtted saada serk vastupidavamat toimetulekut. Julge öelda, et eelarvepoliitilised mõjud on pikemas plaanis soodsad, kuigi alguses võib laekumine langeda ning vajada asendustegevusi. Seadusennistus näeb ette jõustumise aja 2026. aasta 1. jaanuaril, mis annab oluliselt aega kohanemiseks ja ettevalmistusteks.

Teemaga kaasnesid laiemad diskussioonid parteide vahel: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid esitasid kriitika maksutõusu ja eelarve jätkusuutlikkuse osas, samas kui EKRE ja kaaslased pidasid langetamist õigeks ning vajaduseks vähendada hinnatõusu survet kodanikele. Kõnesid ja kommentaare järgnesid mitme kolleegiumi poolt, hõlmates nii maksumuudatuste pikaajalisi mõjusid kui ka rahvusvahelisi võrdlusi. Kokkuvõttes oli päevakord tugeva valitsus- ja opositsioonikontakti ning sügava aruteluga teemal, kuidas maksud mõjutavad elatustaset ja riigi raamatupidamist.

Arutelu keskendus Eesti sõja- ja rahu küsimustele merejulgeoleku kontekstis ning hiljutisele operatsioonile Vene varilaevastiku peatamiseks. Esinejad vaidlustasid, kes andis korraldused ja kuidas kooskõlastus toimus, ning tõstatasid küsimuse, kelle vastutusele see otsus langeb, kui tekitatud riskid ja tagajärjed elanikkonnale ning riigile.
Lisaks viidati 9. aprillil 2025 vastu võetud seadusmuudatusele Kaitseväe korralduse seaduses ja majandusvööndi seaduses (merejulgeoleku tugevdamine), mille eesmärk on täpsustada Kaitseväe ja piirivalve mandaate ning sõjaliseks kasutamiseks ette nähtud abinõud, ning rõhutati jätkuvat laevade kontrolli ja kriitilise taristu kaitset koostöös NATO ja Euroopa Liiduga.

Riigikogu arutelu keskendus majandusliku koormuse mõjule ettevõtlusele ja ühiskonnale järgmise aasta kontekstis. Küsimuste põhieesmärk oli hinnata valitsuse samme maksustamisel, tasudel ja teenustega seotud kulude suurusega ning nende mõju niigi ebavõrdsele hinnakasvule. Lisaks käsitleti jäätmede ringluse reformi, elektrienergia tasude kehtestamist ning Euroopa Liidu tasandil toimuvat ETS2 (Emissions Trading System 2) läbirääkimiste dünaamikat ning selle mõju kütuse ja energia hindadele, kui parlamendil on mandaad antud ETS2-edasilükkamiseks või tühistamiseks. Elavnesid küsimused ka tulumaksu soodustuste ning maksukoormuse pikas perspektiivis toimiva püsiva karakteri kohta.

Teises osas esitati täpsustavad ja laiendavad küsimused ETS2 kohta ning rikuti tähelepanu ka jäätmereformi ja energiatasude koormustele. Kaasnes argumenteeritud väide, et valitsuse lubadused ja varasemad otsused on põhjustanud usalduskriisi ning koormused võivad väljuda reaalselt läbimõeldud ja prognoositavatesse raamidesse, kui paralleelselt arutatakse maksusoodustuste ja sissetulekute jaotust. Lõpuks sai selguse, et parlamenti on suuremal määral suunatud positsioon ETS2 edasilükkamiseks või tühistamiseks ning milline mõju võivad need sammud avaldada nii lühikeses kui ka pikemas vaates.

IMF-i ülevaade ja Eesti maksusüsteemi tulevik on tänase arutelu keskmes. IMF tõi välja, et Estonial on vaja struktuurireforme ning põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust, et majanduskasvu tagada läbi õiglasema ja mitmekesisema maksubaasi ning jätkusuutlike allikate leidmise kaitsekulude ja avalike teenuste finantseerimiseks. Arutelus jäi rõhk sellele, et maksutõusud peavad käima käsikäes maksusüsteemi tervikliku ja jätkusuutliku aruteluga ning varade, kapitali ja kõrgemate dividendide maksustamise küsimuste avamisel, mitte vaid käibemaksu ja viisalõivude suurendamisel. Samuti tõsteti esile vajadus võimalike eelnõude ja auditite suhtes ning tehtavates muudatustes kohaliku omavalitsuse roll maamaksu ja muude kohalike maksude kontekstis.

Teises peatükis said selgitused ning vastused rahandusministrilt: IMF kiidab Eesti maksupoliitikat ja konkurentsivõime hoidmist, kuid rõhutab, et eelarve tasakaalu ja struktuurimuudatuste vajadus püsib, ning tasakaaluvõimaluste leidmine ja alternatiivide kaalumine, sealhulgas varade ja tarbimismaksude suuremat tähelepanu. Debatil arutleti, kuidas tarbimismaksud moodustavad riigieelarvest suurema osa kui tulumaks ning kas see on õige ja jätkusuutlik viis vältida ebavõrdsust ja konkurentsivõimet. Lisaks arutati automaksu ja maamaksu rolli, laste ja puuetega inimeste erandid ning õiguskantslerile esitatud seisukohti automaksu põhiseaduslikkuse kohta. Kokkuleppele jõuti, et valitsus esitab lähiajal täiendavaid eelnõusid, kuid otsuseid ei võetud kohe sulgemiseks.

Lauri Läänemets esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise valitsuse tegevuse kohta, mis Läänemetsa hinnangul teenib kitsast ärihuvi avaliku huvi arvelt. Küsimuse keskmes oli valitsuse otsus võtta töösse Ettevõtluse ja Majanduskasvu Nõukoja ettepanek määrata 70% Eesti metsadest majandusmetsaks. Läänemets väitis, et see ettepanek on kasulik vaid mõnele üksikule ettevõtjale (nagu Raul Kirjanen) ning valitsus on otsuse teinud ilma avalikku huvi kaalumata ja kaasamisprotsessi läbi viimata. Peaminister Michal kaitses nõukoja tööd, rõhutades, et erasektori panus on riigile väärtuslik. Ta kinnitas, et valitsus otsib alati tasakaalu majanduse ja looduskaitse vahel. Michal selgitas, et 70% majandusmetsa eesmärk ei nõrgesta looduskaitset, kuna 68% metsadest on juba praegu majandusmetsad, ning eesmärk on tagada prognoositavus ja selged reeglid. Ta lisas, et 30% maismaast ja merest on kaitse all. Tiit Maran esitas täpsustava küsimuse nõukoja liikmete valikukriteeriumide, huvide konflikti vältimise ja 70:30 printsiibi staatika seadustamise tagajärgede kohta. Michal vastas, et nõukoda koosneb tippettevõtjatest, kes on nõus tasuta panustama, ning et 70:30 printsiip tuleb parlamendis debatti energeetika- ja keskkonnaministri eelnõuga, mis võimaldab avalikku arutelu.

Käesolev viienda küsimus arutles Eesti riigikaitse valmisoleku üle ning keskendus ebaõnnestunud opperatsiooniks nimetatud katse kohta Jaguar-tankeriga. Ühelt poolt tõstatati küsimused teisaldus- ja kontrollikorralduse ning käsuahela toimimise kohta: kas poliitilist otsust ei võetud vastu või kas siseminister ja kaitseminister olid kättesaamatud ning kuidas see kajastub otsuste vastuvõtus. Teiselt poolt toodi päevakorda rahvusvaheline õigus, mandaat Kaitseväele ja piirivalvele, ning kuidagi seotud teemad nagu varilaevastiku kontroll, lipuriikide puudumine laeval ning dokumentide kontroll. Kohalolijad selgitasid, milliseid toiminguid Eesti teeb taristute ja rahvusvahelise meresõiduvabaduse raames ning kuidas meediale ja avalikkusele suunatud teavitust tuleks korraldada.

Tänane istung keskendus peamiselt maksude ümberkujundusele ja nende mõju majandusele. Aivar Kokk esitas peaministrile küsimuse maksutõusude edasise planeerimise kohta, arutledes lubaduste ja tegelike meetmete vastuolu ning selgitust, miks erinevad maksud on tekkinud või tulevad ning kuidas see mõjutab inimeste ja ettevõtete sissetulekuid. Vastus sisaldas konkreetselt numbreid maksukoormuse arengu kohta aastatel 2025–2030 ning rõhutas, et koos julgeolekumaksu kaotamise ja tulumaksu ning käibemaksu muudatustega loodetakse maksukoormust vähendada ning eraldi tõstatatud eesmärkideks on parandada inimeste ja töötavate inimeste rahalist olukorda. Lisaks arutleti, kuidas seadusandlusega kaasnevad muudatused võivad mõjutada riigi eelarvet ning millised on ajakohastatud lubaduste ajad ja tingimused.

Seitsmes küsimus puudutas intsidenti varilaevastiku tankeriga merel ja sellega seotud õiguspärasusi ning operatsiooni läbiviimist Eesti vetes. Riigikogu küsis kaitseministri Hanno Pevkuri käest, milline seaduslik alus oli toimingutele ning kas tegu oli rutiinse kontrolli või erakorralise info alusel tehtud sekkumisega; samuti küsiti, kes konkreetselt vastava otsuse langetas ja kas selle taga olid poliitilised otsused või kõrgem ohvitser. Esimeses aruteluosalis viitas minister merekaitse ja ohutuse raamistusele ning selgitas, et iga juhtumit hinnatakse eraldi ning merevägi teostab kontrolli vastavalt väljakujunenud õigusraamistikule ja rahvusvahelisele õigusele (UNCLOS).

Esimene teema käsitleb metsanduse 30/70 põhimõtet: 30% kaitse all olev maa- ja mereala ning 70% majandusmets, kus metsandust majandatakse jätkusuutlikult. Arutelu keskmes on selguse ja tasakaalustatuse tagamine, kuidas 30% kaitse sätestatakse seaduses ning kuidas vajadusel kaitse alla võetavaid väärtuslikke alasid asendada madalama väärtusega aladega, ilma et see tähendaks automaatset maailma sissetungivat lageraiet. Lisaks kinnitati, et 70% ei tähenda automaatselt “lagedaks raiumist” ja suurendatakse tunnet looduskaitse olulisusest ning metsamaa majandamise jätkusuutlikkusest. Teine teema puudutab sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kompensatsiooni küsimusi: õiglane kompenseerimine omanikele, maksustamise tava, ning plaanid täiendada kompensatsioonimehhanisme Natura toetuste ja RMK kompensatsioonivahenditega ning võimalust kasutada metsakasutusõiguse mudeleid, et kompenseerida kaotatud tulu.

Riigikogu pidas infotunni teemal intsident Soome lahel, mille keskmes oli pardumise võimalik olemus ja selle õiguslik-korralduslik taust. Varro Vooglaid esitas kaitseministrile Hanno Pevkurile küsimuse, kas pardumine oli kavandatud ning kes vastutab selle otsuse ja tegevuse poliitilise heakskiidu eest. Vestluses arutati ka selle juhtumi üksikasju: kas laeva ja mehitatud kopteriga oli plaan parduda, millised toimingud viidi läbi (nt ankrute kontroll, dokumentide ülevaatus UNCLOS-i raamides) ning milline oli laeva tegevuse lõppviis ja majandusvööndis toimuva kontrolli õiguspädevus.

Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ning sellega seotud seaduste muudatusi eelnõu 633 esimese lugemise raames. Ettekandena esines Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Põhieesmärk oli parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ning suurendada Eesti õiguslikku kooskõla rahvusvaheliste standarditega, kaasa arvatud tasaarvelduse ja lõpetamise küsimused. See tähendaks paremat õiguskindlust välisinvestoritele ning suurendaks Eesti pankade ja muude finantsasutuste ligipääsu rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis omakorda võiks suurendada meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ühtlasi tutvustati mitmeid teisi muudatusi, mis puudutavad kriisimeetmete regulatsiooni, väikepangade likvideerimise kriteeriume, eluasemelaenude tagatiste hindamise korda ning rohevõlakirjade tähistust ja kontrolli tingimusi. Lisaks on juttu ka finantsinspektsiooni lubade menetlustest, et vabatahtlik lõpetamine oleks korrastatud. Esialgselt tõstatasid erinevad riigikogu liikmed arutelu küsimusi, mis puudutasid hindamiste ühtlustamist ja väikepangade olukorda. Lõppkokkuvõttes suunati arutelu edasi ning komisjon jätkab põhjalikku arutelu ja ettevalmistust järgnevateks istungiteks.

Päevakorrapunkti teemaks oli Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille aluseks on Euroopa Liidu välkmaksete määrus. Eelnõu peamine eesmärk on laiendada makseasutuste ja e-raha asutuste õigusi, võimaldades neil saada otsejuurdepääs välkmaksete arveldussüsteemidele, ilma et nad peaksid kasutama krediidiasutusi (panku) vahendajatena. See muudatus peaks soodustama eurodes tehtavate välkmaksete (kuni 10 sekundit) kättesaadavust ja suurendama konkurentsi ning innovatsiooni makseteenuste turul. Ligi rõhutas, et otsejuurdepääsu saamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba, et maandada rahapesu ja pettuste riske. Rahanduskomisjoni ettekandja Mart Võrklaev kinnitas, et komisjon toetas eelnõu edasist menetlemist ning märkis, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 9. aprill 2025.

Esimeseks punktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 esimene lugemine. Ettekande tegi rahandusminister Jürgen Ligi, kes selgitas eelnõu eesmärki ning tervikuna keskenduti rahapesu tõkestamise süsteemi tugevdamisele: muudetakse juhtivaid menetlusi, sätestatakse täpsemad kriteeriumid ettevõtte juhtorganite isikute sobivuse hindamisel ning täiustatakse tegelike kasusaajate andmekogu õiguslikku raamistust. Oluline osa arutelust oli Rahapesu Andmebüroo õiguste laiendamisel andmete töötlemiseks – massandmete, masinanalüüsi ja tekstitöötluse kasutamine koos rangete piirangutega (näiteks pseudonüümitus ja eraldi loa vajadus selgitada isikuid). Samuti rõhutati, et uued õigused ei too kaasa erameetmete andmete juurde kogumist ning erasektorile ei tule täiendavat koormust.

Esitletav päevakorrapunkt puudutab Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu (ja selle protokolli) ratifitseerimise seaduse eelnõu 641 esimesel lugemisel. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi ning leping on suunatud maksukeskkonna stabiilsuse tagamisele nii Eestisse investeerivatele välisturgude ettevõtetele kui ka Eesti äridele, kes laienevad välisturule. Lepingu põhivõtmed hõlmavad tuluallikate piiratud maksustamise õiguste jaotamist, maksustamisest hoidumise tõkestamist ning maksukontrolli suurendamist teabevahetuse kaudu. Lepingu sõlmimine 25. septembril mullu New Yorgis ja selle OECD tüüplepingu alus annavad signaali, et Eesti on jätkuvalt aktsepteerimas rahvusvahelist maksustamisdialoogi, lisades 63. riigi pikaaegset rivistust. Olulised näitajad hõlmavad dividendi, intressi, litsentsitasude ning tehniliste või nõustamisteenuste maksustamist, samuti erisuseid, mis puudutavad valitsuse, keskpanga või sihtasutuste saajate tulu. Lepingu teabevahetuse mehhanism on avalikult tugev, ulatudes kaugemale riikide residentide tuludest ning maksudest hoidub arvu suurenemisega.
Teises peatükis käsitleti komisjonis eelnõu olulisust seoses Aafrika partnerluse potentsiaaliga ning Botswana kui kasvava majandusega riigi kaasamisega. Rõhutati, et riigidena soovitakse kaasaegset maksustruktuuri, mis vähendab administratiivset koormust ning tugevdab koostööd, näidates pirekohtadena Liechtensteini ja Andorra lepinguideed, mis on liikumas allkirjastamise suunas. Komisjoni arutelu tõstatas potentsiaalse maksutulu tuleviku osas kahtlused, kuid rõhutas IT-sektori kasvupotentsiaali ning seeläbi täiendavate maksutulude võimalust. Lõpuks jõuti konsensuseni eelnõu esimeseks lugemiseks edasiliikumiseks ning plaani võtta see täiskogu päevakorda 20. mail, lõpetada esimene lugemine ning määrata Riina Sikkut juhtivkomisjoniks kinniseks esindajaks.

Riigikogu arutles eelmisel nädalal Riigikogu juhatuse poolt esimese lugemise jaoks laekunud eelnõu 645 kohta, mis koondab kolm valitsuse algatust: ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse. Ettekandjaks oli rahandusminister Jürgen Ligi, kelle sõnavõtus rõhutati maksurahastuse täiendava lihtustamise ja maksukoormuse vähendamise eesmärki ning julgeolekumak­sustuse tähtajalisuse kaotamist. Eelnõu näeb ette ulatuslikke muudatusi: füüsiliste isikute tulumaksu lõpetamine esimesest eurost ja 24% maksumäära kehtestamine, maksuküüru kõrvaldamine koos 700 euro suuruse maksuvabastuse säilitamisega, ning ettevõtetel samuti 24% tulumaksu ja käibe­tulusüsteemi viimist. Lisaks sätestatakse käibemaksu 24% ning kehtestatakse muudatuste jõustumise kuupäevad: käibemaks 1. juulil tänavu, tulumaks 1. jaanuarist 2026. Arutelu keskmes oli mõju majandusele ja eelarvele: tulu­kaotuse aastaks hinnati umbes 234 miljonit eurot, kuid arutleti pikas perspektiivis nii majanduskasvu kui kaitsekulusid silmas pidades. Samuti viidati kaitse- ja julgeolekujuttude majanduslikule kontekstile ning vajadusele tagada pikaajaline rahastamine ning hankeid planeerida pikemas vaates.

Esimeses päevakorrapunktis käsitleti Rain Epleri (ja kaasosaliste) esitatud arupärimist Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta. Riigikogu kuulatas peaministrit Kristen Michalit, kes andis vastused ja selgitused seoses piirivööndi julgeoleku tugevdamise plaanidega ning riigi meetmetega piirialade infrastruktuuri, elanikkonna püsimise ja sideteenuste tagamise osas. Vastu võeti mitmeid tehnilisi ja rahastusega seotud samme, sh piiri- ja infrastruktuuriehituse aikad ning kaugseiretehnoloogia rakendamine, ning lisaks käsitleti eluaseme ning regionaalse arengu mõjusid. Samuti on arutuse keskmes küsimus, kuidas tagada paremad sideteenused ja internetiühendus maapiirkondades ning milliseid meetmeid kavandatakse elanikkonna püsimise ja töökohtade loomise soodustamiseks piirialadel.

Esitletud arupärimine puudutas Eesti põllumajanduse tulevikku ning selle raames käsitleti peamiselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜP) tulevikulähenemisi, rahastust ja maapiirkondade elujõulisust. Riigikogu kõnetoolis esitatud küsimused ning vastused hõlmasid nii ministeeriumide struktuuri kui ka riigi suuniseid järgmisel eelarveperioodil, sealhulgas kriitilist tähelepanu toetusmudelite, konkurentsivõime ning toidutootmise julgeoleku tagamise teemadele. Arupärijad, sealhulgas Lauri Laats, Vladimir Arhipov, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Andrei Korobeiniku ja Vadim Belobrovtsevi, tõid välja murekohad riigikaitse ja toiduvarustuse kontekstis ning soovisid selgitust, kuidas Eesti valmistub uue vahendussüsteemi rakendamiseks ja millised on prioriteedid.

Teine osa arutelust keskendus sisetööde ja bürookraatia vähendamisele, ettevõtete maksustamise muutmisele ning rohepöörde mõjude käsitlemisele põllumajanduses. Valitsus esitas seisukohad: olulisi struktuurimuudatusi ei ole kavas teha ning töökorralduslikud otsused jäävad ministeeriumi juhtkonna pädevusse; eesmärgiks on tagada põllumajandustootjatele stabiilsus ning majanduslik elujõulisus, sealhulgas maksukorralduse muudatused (nt 2% kasumimaksu kaotamine ettevõtete jaoks, tulumaksuvaba miinimumi laienemine) ja sealse rahastuse jätkusuutlikkus; lisaks rõhutati, et järgmise pikkajalalisel perioodil on prioriteedid: õiglane sissetulek, suurenenud konkurentsivõime ning maapiirkondade elujõulisus teadmiste, innovatsiooni ja digitaalse üleminekuga. Arutelu hõlmas ka noorte kaasamist, kontrollide ühtlustamist ja viljaka põllumajandusmaa kaitse küsimusi, mis on seotud Eesti strateegiliste ressursside ja toidujulgeolekuga.

Kolmanda päevakorrapunktina käsitleti Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Aleksei Jevgrafovi ja Lauri Laatsi 26. märtsil esitatud arupärimist Via Baltica väljaehitamise kohta. Arupärijad tõid esile vajaduse selgitada, kas ja millises ulatuses plaanitakse teed neljarajalises vormis ehitada ning milline on arenduse ajakava ning rahastus. Sõnavõttudes rõhutati lisaks kaitse- ja julgeolekuaspekte ning Euroopa Liidu rahastuse rolli, samuti poliitilise kultuuri erinevusi Reformierakonna ja Keskerakonna vahel seoses Via Balticat puudutavate lubaduste täitmisega. Rääkijaid võtsid sõna nii arupärijad kui valitsuse esindajad, sealhulgas peaminister Kristen Michal, ning arutelu sisaldas rida ajaloolisi ja praeguseid nähtusi: valitsuse prioriteedid, eelarvetoimingud ja rahastuspoliitika, Euroopa Liidu kaasrahastuse kättesaadavus ning militaarse mobiilsuse potentsiaal.

Riigikogu arutles neljanda päevakorrapunkti all Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu 590 esimese lugemise üle. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida ILO põhikirja muudatused, mis toovad kaasa laiemama esindatuse haldusnõukogus, kaasavama protsessi peadirektori ametisse nimetamisel ning võimaldavad põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema liikmete toega. Selline ratifikatsioon väljendab Eesti valmidust täiendada organisatsiooni otsuste vastuvõtmiseks vajalikke kaasatus- ja legitiimsusmehhanisme ning tugevdada Eesti välissuhtlust ILO-s. Oluline on rõhutada, et ratifitseerimine ei kaasa riigi tasemel õigusakte muutusi ega tekita riigile lisakulutusi; eesmärk on rahvusvaheline koostöö ja vastastikune toetus.

Teises lõigus koostatakse käsitledavate muudatuste lõpp-eesmärgid: haldusnõukogu koosseisu muutmine, ILO peadirektori valimise protsessi kaasavamaks muutmine ning ILO põhikirja muutmise reeglite paika panemine. Komisjoni arutelu keskendus kolmele põhiküsimusele: miks suurendada haldusnõukogu liikmete arvu, kas Eesti on oma ILO liikmesuse tõhususes kogenud vajalikke kasulikke mõjusid ning millised on olnud praktilised ja rahalised mõjud liikmelisuse ajal. Kohe märgiti, et praegu ei kaasne riigile lisakulutusi ning muudatuste ratifitseerimine ei nõua riigisiseseid muudatusi. Kokkuvõttes puudutab eelnõu eesmärgiga tagada laiem kaasatus ja läbipaistvus ILO otsustes ning tugevdada Eesti rolli rahvusvahelises tööõiguse arutelus.

Viienda päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu 624 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada ostukviitungite ja ostuarvete esitamist ning säilitamist käsitlevaid norme, arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning digilahenduste laialdasemat kasutamist. Praegu kehtivad paberil esitatavad nõuded olid tekitanud nii halduskoormust kui ka keskkonnamõjusid, mistõttu on ettepanek muuta reeglid viisil, mis soodustaks digitaalseid kanaleid ning kuidagi ei sunni kauplejaid koheselt oma tarkvara ümber arendama. Samal ajal säilitatakse tarbija õigused: paberkviitung on endiselt kättesaadav neile, kes teavitavad või kes ostavad sularahas ning soovivad seda jätkuvalt, ning ostuandmete jälgimine digitaalses vormis on tarbija jaoks mugav ja turvaline. Eelnõu valmistasid koostöös ette kaupmeeste liit ja Sihtasutus Rohetiiger; eesmärk on vähendada paberitarvet ja halduskulusid ning samal ajal tagada tarbijakaitse ja ligipääsetavus. Kujundatavate muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril järgmisel aastal. Rimi näide näitab, kui suur potentsiaal on digitaalse kviitungi levikul: 2023. aastal säästeti Baltikumis 31,7 tonni paberit. Ühiskonnas on jätkuvalt oluline tagada tarbija õigus saada arve ja kasutada ostuajalugu, eriti vanemaealistele, ning säilitada võimalus postitatud paberkviitungite saamiseks neil, kes ei saa digitaalseid kanaleid kasutada.

Kuuenda päevakorrapunkti all käsitleti Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksei Jevgrafovi 7. aprillil 2025 esitatud arupärimist nr 740 välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas. Ettekandjaks oli Riigikogu liige Lauri Laats. Põhiprobleemiks oli Ukraina Raudtee keeld välisriikide kaubavagunite kasutamisest Ukraina territooriumil, millest tulenevalt oli üle 500 Eesti ettevõttele kuuluvat vagunit peatatud ning vagunite koguväärtuseks loeti umbes 20 miljonit eurot. Arupärimise eesmärk oli saada selgust, kuidas Eesti riik kavatseb oma ettevõtjaid kaitsta, kas on toimunud suhtlus Ukraina poolega ja millised on potentsiaalsed lahendusstsenaariumid.

Riigikogu arutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastuseid Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Leo Kunnase arupärimisele nr 742 tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta. Arupärijate esindaja Jaak Valge kritiseeris teravalt valitsuse majanduspoliitikat, tuues esile Eesti tööjõu tootlikkuse märkimisväärse languse (OECD andmetel 70%-le EL keskmisest) ja konkurentsivõime kukkumise 33. kohale. Valge ja teised opositsiooniliikmed (M. Helme, L. Laats, R. Kokk) väitsid, et valitsuse plaanid suurendada sisserännet (sh plaanitav oskustöötajate erand) on suunatud odavtööjõule, mis pärsib palgakasvu ja innovatsiooni ning süvendab demograafilist ja sotsiaalset kriisi.
Minister Erkki Keldo eitas majanduspoliitika läbikukkumist ja rõhutas, et sisseränne on viimastel aastatel suuresti tingitud Ukraina sõjapõgenikest, kes ei vasta tüüpilise välistöötaja profiilile. Ta kinnitas, et Eesti rändepoliitika on konservatiivne (kvoot 0,1% elanikkonnast) ning et palgakriteeriumid (Eesti keskmine või kõrgem) välistavad odavtööjõu sissetoomise. Keldo rõhutas valitsuse süstemaatilist tööd kõrgema lisandväärtuse loomise nimel (nt rakendusuuringute programmid) ning kinnitas, et julgeolekuasutused teevad sisserändajatele põhjaliku taustakontrolli. Debatt oli emotsionaalne ja keskendus vastandlikele statistilistele andmetele, eriti töötuse ja tootlikkuse näitajate tõlgendamisele.

Agenda käsitleb Anti Allase, Ester Karuse, Andre Hanimäe ja Helmen Küti esitatud arupärimist looduskaitsekorra ebaseadusliku muutmise kohta. Arupärimine tõstatab kriitilise küsimuse, miks kaitsealade kaitsekorra piiranguid muudeti maaomanike teadmata ja ebaausalt, ja miks looduskaitseseaduse menetlused ning Natura 2000 kohased nõuded ei olnud piisavalt rakendatud. Arupärimise sisu põhineb 2021. aastal algatatud Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusel ning sellele järgnenud riigi tegevustel seoses kaitsealade muutustega ja menetluste läbiviimisega. Esinevad mured, kuidas lahendada tekkinud kahju maaomanikele ning millal ja kuidas saab selgus Euroopa Komisjoni aruannetes ning milliseid kompenseerimis- või hüvitusmehhanisme riik on valmis rakendama. Laua üle käisid ka ettevalmistatavad seaduse muudatused ning nende mõju nii kaitsealustele kui ka kinnistutele ja kohalikele elanikele.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist Eesti keskkonnapoliitika ja Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) kinnitamise viivituse kohta. Arupärimise esitaja Tiit Maran juhtis tähelepanu asjaolule, et vaatamata laiaulatuslikule eeltööle ja 73-leheküljelise mustandi olemasolule, ei ole arengukava ligi kahe aasta jooksul Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatud. Maran küsis, kas Kliimaministeerium kavatseb dokumendiga edasi minna või see kaob sahtlisse.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas, et viivitus tuleneb Kliimaministeeriumi loomisest ja ministeeriumi strateegiliste tulemusvaldkondade ümberkorraldamisest. Endine keskkonnavaldkond on jagatud kahe uue tulemusvaldkonna vahel, mistõttu KEVAD-i mustand ei ole enam terviklik ja tulemusvaldkonnapõhine. Minister kinnitas, et arengukava koostamisel tehtud töö on väärtuslik ja seda kasutatakse tulevastes, kompaktsemates arengukavades, nagu "Energiamajanduse arengukava 2035", "Metsanduse arengukava 2035" ja "Eesti looduse taastamise kava". Debatt keskendus kiiresti valitsuse metsanduspoliitikale, eriti plaanile määratleda 70% metsamaast majandatavana. Opositsioon kritiseeris teravalt seda suunda, väites, et see teenib kitsaid ärihuve ja viib metsade muutumiseni "puupõldudeks". Minister Sutt lükkas need süüdistused tagasi, rõhutades, et 70% määr pakub investeerimiskindlust ning metsamajandamine peab järgima metsaseadust ja põlvkondadeülese majandamise põhimõtet. Opositsioon väljendas muret, et olulisi keskkonnaotsuseid tehakse ilma laiapõhjalise ja tervikliku strateegilise dokumendita.

Arupärimine elektrienergia tootmisvõimsuste kohta esitati 8. aprillil 2025 Riigikogu liikmete Jaak Aabi ja teiste Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete poolt minister Andres Sutilile. Arupärimise keskmes on Eestis vajalikud tootmisvõimsuste arendused, nende kiirem käivitamine ja varustuskindluse suurendamine, ning võrguturgude ja hinnajäägid. 2024. aastal tarbiti Eestis ligikaudu 8 teravatt-tundi elektrienergiat, millest toodeti 5,4 TWh. Prognooside kohaselt kasvab tarbimine aastaks 2030 üle 10 TWh ning lähiaastatel ei valmita naabritega ühenduste suuremaid võrgud kavandatud ajal. Põhieelsem nõue on taastuvenergia kaasava ja hajusa tootmise edendamine ning varustuskindluse tagamine, samas hoides inimeste ja tööstuse huve.

Päevakorral on haridus- ja teadusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest ning sellega seotud reformide ja võimalike väljakutsete arutelu. Esinejaks on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kelle kõne keskendus tehisintellekti mõju ning Eesti keele ja kultuuri kaitse vajadusele, TI-Hüppe programmi rollile ja eesti keele aluseks oleva haridustegevuse tugevdamisele. Lisaks toodi välja üleminek eestikeelsele õppele, kutse- ja rakendushariduse reformid, täiskasvanute oskuste arendamise süsteem ning kõrghariduse ligipääsetavus, kvaliteet ja rahastamine. Eri osapooled tõid esile regionaalsed erinevused ning haridussüsteemi nii sise- kui ka väliskeskkonna mõjud, hõlmates ENIC/NARIC-i diplomite tunnustamist, koolide võrgustiku ja juhtimise ning rahastuse planeerimise küsimusi. Erinevad erakonnad esitasid küsimusi ja kriitikat ning arutelu puudutas ka noorsootöö, kutseharidus ja kõrgem haridus, sealhulgas regionaalse võrgustiku mõju Hiiumaa, Narva ja teiste piirkondade arengule. Kokkuvõttes oli päevakord tugeva tehnoloogiast ja keele solidaarsusest lähtuv koostöö ning järjepidev reformide elluviimise aspekt.

Esimene osa annab ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 kolmandast lugemisest. Eelnõu eesmärk on muuta töötutoetuse baasmäär tööst sõltuvalt töötuskindlustuse baasmäärast ning samal ajal luua teatud olukordades täiendavaid toimetulekutoetusi noortele ning teistele gruppidele. Läbirääkimised ja kaasamised on olnud teema—the fraktsioonid näevad, et osapoolte kaasamine ning kolmeosalise (tööandjad–ametühingud–riik) kokkulepe on oluline, kuid loodetud läbipaistvuse ning konsensuse puudulikkus on tekitanud kriitikat.

Päevakorrapunktiks oli Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Läbirääkimiste käigus keskenduti suurkiskjate, eelkõige hundi, populatsiooni ohjamise vajadusele ja selle seostele keskkonnapoliitikaga.

Andres Metsoja (Isamaa) rõhutas, et eelnõu on vajalik, kuna hundi populatsioon on Eestis ja Euroopas liiga suur ning see tungib inimeste majandus- ja eluruumidesse. Ta märkis, et seadusandja peab saama oma tahet selgelt väljendada, sõltumata kohtuotsustest. Tiit Maran (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) toetas küll hundi arvukuse hoidmist sotsiaalselt talutavas vahemikus (20–30 pesakonda), kuid kasutas hunti "kanaarilinnu" metafoorina, viidates sügavamatele probleemidele Eesti metsanduses. Marani hinnangul on hundi konfliktid inimestega tingitud saakloomade vähesusest, mis on omakorda seotud üleraiete ja metsakestlikkuse puudumisega. Ta hoiatas ökoloogiliselt rumalate otsuste eest, mis suurendavad tulevikus sotsiaalseid pingeid. Yoko Alender (Reformierakond) toetas eelnõu, märkides, et tegemist on väikese, kuid olulise parandusega, mis aitab säilitada tasakaalu looduse ja inimese vahel ning on ka hundi enda huvides, hoidmaks ära tema muutumist viha objektiks. Eelnõu läbis lõpphääletuse.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 kolmandat lugemist. Eelnõu keskendub võrguarenduste ja liitumistasude ning võrgu alakasutuse tasu reguleerimisele, et suurendada varustuskindlust ning anda arendajatele selge ja prognoositu investeerimisõigus. Arutelu tähtsaimad küsimused olid, kuidas fikseeritud liitumistasu ja võrguarenduste kohustused mõjutavad tarbijate kulusid, ning kas need lahendused ergutavad juhitavate võimsuste arendamist (et vähendada sõltuvust juhitavatest allikatest ja vähendada riske võrgu- ning elektrituru toimimisel). Eesti diskussioonis tõdeti vajadust tasakaalustada rohepöörde tempo ja energiajulgeoleku tagamise vahel, arvestades ka võimalikke soodsaid vahendeid CO2-püüdmise tehnoloogiate kasutamiseks ning olemasolevate ressursside potentsiaali.

Teises osas toodi esile erinevad vaatepunktid ning nimetati ka regionaalse konteksti: Reformierakond rõhutas läbipaistvust ja varustuskindlust, samas kui EKRE, Isamaa ja SDE tegid täiendavaid tähelepanekuid tarbijate koormuse ning majandusliku tasakaalu osas. Läti uudis, milles riigimaade tuuleparkide arendamine peatatakse, kutsus esile mõtteviisi, et arukamad otsused võiksid vähendada kulude ja risikide kasvu ka Eestis. Lõpuks tehti selge järeldus, et eelnõu 556 võeti vastu kui seadusena, mis tähendab märgilist muutust Eesti elektrituru korralduses.

Neljanda päevakorrapunkti teema oli Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse [uuesti arutamine]. Istungijuhid selgitasid menetlemise korda: esmalt põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne (kuni 20 minutit), seejärel õiguskomisjoni esindaja ettekanne (kuni 20 minutit). Riigikogu liige võis esitada kummalegi ettekandjale ühe küsimuse. Seejärel toimuvad läbirääkimised, kus osaleda võivad kõik Riigikogu liikmed ning komisioonide ja fraktsioonide esindajad; sisuline küsimus on piirangute põhjendatus ja arutelu peab jääma just motiivide avaldamiseks. Lõpuks hääletus, mille sisu on otsus seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmise kohta. Selline hääletus on keeruline: need, kes leiavad, et Riigikogu on seaduse korrektselt menetlenud ja muutmist ei vaja, peaksid hääletama poolt; vastasel juhul, kui leebemad vormid või sisu muutmine on vajalik, tuleb hääletada vastu. Pärast esialgset selgitust jätkasid põhiseadus- ja õiguskomisjoni liikmed ning lõpetuseks viidi läbi lõpphääletus.

Väike, kuid oluline arutelu käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (IDEA) põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 teist lugemist. Juhtivkomisjon tegi esimeste lugemiste vahelisele perioodile järgnevad menetlustoimingud: esimeses lugemises lõpetati eelnõu ning muudatusettepanekute tähtaeg oli 24. aprill; niinimetatud keeleline korrektuur lisas tekstile sõna "ning". Juhtivkomisjon otsustas 5. mail esitada Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 14. mail, kinnitada eelnõu tekst ja seletuskiri ning lõpetada teises lugemises ja viia läbi lõpphääletus. Hääletusele pääseva eelnõu puhul on vaja poolthäälte enamust. Debatisoonis esitati tugevaid kriitilisi seisukohti: opositsioonvägede kriitikates väideti, et IDEA-ga ühinemine on sisulisel tasandil mõttetu ning pigem kujunduse küsimus demokraatia kuvandis. Arutelus tõsteti esile vajadust jätkusuutlike demokraatia- ja valimisuudete eest ning pakuti vastu alternatiivseid reforme, nagu rahva algatus, rahvahääletused, kohaliku omavalitsuse suurem autonoomia ning läbipaistvamad ja usaldusväärsemad valimissüsteemid. Kõik see lõppes lõpphääletusega, mille tulemused näitasid, et eelnõu sai vastu võetud.

Riigikogu kuuenda päevakorrapunktina käsitleti kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 643 esimese lugemise kohta, mille eesmärgiks oli määrata Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogusse kaks uut valdkondlikult tunnustatud ekspertliiget. Kultuurikomisjon otsustas 6. mail esitada Riigikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt nimetatakse nõukogusse kaks uut liikme, kelle volitused kestavad viis aastat. Samuti tuuakse esile, et käesoleva aasta 26. mail lõppevad Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volitused ning seepärast on vaja uusi eksperte. Eelnõu detailides rõhutatakse, et ERRi nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest ning Riigikogu nimetab liikmed fraktsioonide esindajatena ja nelja tunnustatud eksperdi hulgast. Konkursi korraldamine ja kandidaatide hindamine viidi läbi vastavalt 15. aprilli istungi otsusele; 29. aprilliks ootasime 13 kandidaati ning 6. mail toimunud hääletuse tulemusena esitati intervjuuks Paavo Nõgene ja Raul Rebane. Täpsemalt mainitakse, et olemasolevad tunnustatud eksperdid Sulev Valner ja Rein Veidemann jätkavad ning nende volitused kestavad 2027. aastani. Lõpuks rõhutatakse, et Riigikogu otsuse eelnõu võtab vastu poolthäälte enamusega ning hääletustulemuseks on 50 poolt, 11 vastu ning 0 erapooletut.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" esimene lugemine käsitles eelnõu sisu ning peamisi eesmärke. Eelnõu esindajana tegutses Urmas Reinsalu, kes esitas ettepaneku kehtestada negatiivne lisaeelarve ja võtta vastu meetmed valitsemiskulude vähendamiseks, et vähendada inflatsiooni mõju ühiskonnas. Samuti kritiseeriti valitsuse praegust maksupoliitikat ning esitati plaan mitte suurendada kaudseid maksusid, vaid hoopis viia ellu rahaline mehhanism, mille abil kompenseerida maksutõusud maksurahu põhimõtte järgi.

Teine lõik keskendus argumendile inflatsiooni ja elukalliduse mõjust Eesti inimestele ning valitsuse maksupoliitika koostoisele. Isamaa rõhutas, et praegune maksude tõstmine suurendab inflatsiooni ning seetõttu on vaja vähendada riigivalitsemiskulusid ning hoida kaudsete maksude tõusud minimeerituna. Samuti viidati Riigikontrolli ja teiste analüüside tähelepanekutele, mis näitavad valitsemiskulude kasvamist ning otsustavalt rõhutati, et riigieelarve muutmiseks tuleb kasutada negatiivse lisaeelarve vahendeid ning vähendada kulutusi ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses. Lõpuks oli näha, et eelnõu menetletakse edasi rahanduskomisjonis ja lahingu lõppu jõudes otsus Riigikogus jäi eelnõu tagasi lükkamiseks, mis kajastus ka hääletustulemustes.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 619, mille eesmärk oli esitada Vabariigi Valitsusele ülesanne alustada Läbirääkimisi Euroopa Komisjoni esitatud erandi saamiseks CO2-kvootide ostmise kohustusest energiatootmisettevõtetele. See oli esimene lugemine. Eelnõu tutvustas Riigikogu liige Rain Epler ning arutelu keskendus peamiselt Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikale ning Eesti võimalustele ja riskidele seoses kvoodimärgise eemaldamisega. Samuti puudutati naabrite Läti ja Leedu huve ning lõpp-järelduseks tõdeti vajadust jõuda ühisele positsioonile Euroopa Komisjoniga.

Järgnevalt käsitleti riigikogu istungil Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 teist lugemist. Eelnõu eesmärk oli muuta ja paindlikumalt korraldada erihoolekandeteenuste järjekordi ning sellega seonduvaid seaduste toimivust. Riigikogu määras juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni ning esimene lugemine toimus 29. jaanuaril 2025. Aruteludes keskenduti peamiselt lapse vanusepiiride ja erihoolekandeteenuse järjekorra küsimustele, samuti sellele, kuidas muudatused mõjutaksid kohalikke omavalitsusi ja teenuste kättesaadavust eri piirkondades, sh maapiirkondades. Üritati leida tasakaal vanemate murede ja teenuste kättesaadavuse vahel ning kaasati huvirühmad ja valitsusasutused – Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Eesti Arstide Liit – aruteludesse, et leida konsensuslike lahenduste suund.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on üle võtta EL-i direktiiv soolise tasakaalu parandamiseks börsil noteeritud äriühingute juhtorganites, seades eesmärgiks 40:60 soolise esindatuse. Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE) rõhutas ettekandes, et Eestis on naiste esindatus juhtorganites erakordselt madal, mistõttu on regulatiivne sekkumine vajalik. Kuigi muudatusettepanekuid tähtajaks ei laekunud, esitas Rahandusministeerium huvigruppide (Advokatuur, Tallinna Sadam, Kaubandus-Tööstuskoda) arvamuste põhjal ühe muudatusettepaneku, mis koosnes kolmest osast. Peamine muudatus puudutas Finantsinspektsioonile teabe esitamise tähtaega, mis nihutati 2026. aasta 30. juunile.

Järgnev debatt oli ideoloogiliselt laetud, kus konservatiivsed saadikud (EKRE, Isamaa) kritiseerisid riigi sekkumist erasektorisse ja sookvootide kehtestamist, pidades seda naisi alavääristavaks ja küsides korduvalt "alaesindatud soo" definitsiooni kohta transideoloogia valguses. Riina Sikkut kaitses eelnõu, selgitades, et see käsitleb bioloogilist sugu (mehed ja naised) ning et alaesindatud sugu määratletakse ettevõtte, mitte rahvastiku tasandil. Ta rõhutas, et kvoodid on vajalikud, et ületada hoiakulisi takistusi, mis takistavad pädevatel naistel juhtivatele kohtadele jõudmist.

11. päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 587 esimest lugemist. Eesmärk on luua selge ja õiguslik raamistiku, mis annab riigile volituse tegeleda pardal toime pandud õigusrikkumistega ja anda lennunduses suurem ohutuse ning korralduse tugi. Eesti ei ole varem liitunud Montreali protokolliga (1963. aasta Tokyo konventsiooni täpsustav protokoll), mistõttu puudub piisav õiguslik selgus, kes ja kuidas rikkujaid vastutusele võtab. Statistika näitab, et suur osa juhtumitest ei jõua menetlusse ning lennumeeskonnad ning salongipersonal kannatavad kiirabi ja ohutuse vajaduste all. Protokolli ühinemine toob kaasa selgemad jurisdiktsiooni reeglid, eeluurimise tingimused ja kaasreisijate üleandmise korra ning lennufirma õiguse kahjusid sisse nõuda, sõltumata lennuki registririigist. Lisaks rõhutati, et liitumine ei nõua riigisiseste õigusaktide muutmist ega lisa riigieelarvelisi kohustusi, kuid annab lennundussektorile ühtsed ning tugevalt paranenud ohutuse standardid ning koostöövõimalused teiste riikidega. Teises osas käsitleti, kuidas selles kontekstis lahendatakse reisijate käitumise ohustatus ja korrakaitse reageerimine, kui lend maandub Eestis ja rikkuja on pardal, ning kuidas vältida topeltmenetlusi koostöös teiste riikidega. Lõpuks olid esile toodud ka näited, nagu suitsetamine tualettruumis, e-sigaretid, turvavöö mittetõmbamine ja alkoholi tarvitamine, mis võivad ohustada salongi ja lennuohutust ning mille vastu uus protokoll annaks paremad vahendid. Konsensuslikult ei peetud eelnõu muutusi riigisiseste seaduste puhul, kuid rõhutati paremat ohutust ning õiguskindlust, ning kokkulepe järgmiste sammude osas oli kõlavalt selge: eelnõu esimene lugemine lõpetatakse ning arutelu viiakse edasi vastavalt juhatuse ettepanekutele.

12. päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu 610 esimese lugemise. Ettekandja oli Andres Sutt. Põhipunktiks oli Natura hindamise eraldi menetluse skeemi laienemine kõigi tegevuste suhtes, millel võib olla mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, kuid millel puudub laiem keskkonnamõju. Samuti täpsustati raiekeelde kehtestatud piiranguid ning võimalusi hindamiste ja kompensatsioonide süsteemi kaudu vähendada halduskoormust ametkondade ja metsaomanike jaoks. Arutelu lõimub EL-i rikkumismenetluse taustaga ning tõstatati küsimused põhiõiguste, läbipaistvuse ja oskuste vahel, kuidas Natura hindamisi teostatakse ning kuidas kaasatakse eksperte ning kuidas tagatakse nende sõltumatuse. Kokkuvõttes tõdeti, et eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja ajakulu, parandada selgust kaitsealadel ning tagada Natura 2000 aladel olevate metsaelupaikade kaitse, samal ajal hoides majandustegevuse võimalused tasakaalus. Teatavasti tekkisid ja kaasnesid ka mureküsimused erinevate huvigruppide ja kohtumenetluste võimalikkuse suhtes ning arutelu kulminatsiooniks oli konsensuslik otsus viia eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tiit Maran. Lõpuks võeti vastu otsus esimesel lugemisel jätkata menetlemist, kuid eelnõu sai ei-tõrge ja liikmesriikide ning kodanike huvide tasakaal on jätkuvalt arutelude ja täiendavate kommentaaride teema.

Koosolekul arutati Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on korrastada ja kaasajastada keskkonnakaitselubade süsteemi, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust. Muudatused hõlmavad künnisvõimsuste ja koguste tõstmist, registreerimiskohustustest loobumist ning menetlusaegade lühendamist. Näiteks lihtsustatakse jäätmekäitlust (kaotatakse topeltteavitused ja lubatakse kuni ühe tonni biojäätmete kohtkomposteerimist ilma registreeringuta), sinimajandust (vetikate ja karpide kasvatamine registreeringuga) ning loomakasvatust (sügavallapanusõnniku teatise automaatkontroll). Arutelus küsiti ministrilt sügavallapanuga loomalautade arvu kohta ning arutleti regulatsioonide ajaloolise tekke üle. Keskkonnakomisjoni ettekandja Hanah Lahe kinnitas, et komisjon toetas konsensuslikult eelnõu esimese lugemise lõpetamist, rõhutades, et järelevalve väiksema keskkonnariskiga tegevuste üle jääb kohalike omavalitsuste kanda.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 612 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille eesmärk on tugevdada looduskaitse tõhusust, vähendada bürokraatiat ja parandada õigusselgust. Oluliste muudatustena toodi esile Keskkonnaameti ainuõigus teha ettepanekuid loodusobjektide kaitse alla võtmiseks, erandite loomine julgeoleku- ja avaliku huvi projektidele (nt Rail Baltic, polügoonid) ning kohalike omavalitsuste kohustus hüvitada nende kehtestatud piiranguid. Samuti anti kohalikele omavalitsustele suurem autonoomia ehituskeeluvööndi vähendamise otsustamisel tiheasustusaladel.

Kõige teravam debatt tekkis kinnisasja omandamise ja hüvitamise korra üle. Eelnõu näeb ette, et kui kaitsekord muutub rangemaks juba kaitse all oleval maal, hüvitatakse maa väärtusest vaid 50%. Opositsioon (Isamaa, EKRE, SDE) kritiseeris seda sätet, pidades seda omandipõhiõiguse riiveks ja ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes teiste avalikes huvides võõrandamise juhtumitega, kus hüvitise määr on kõrgem. Minister Sutt kaitses 50% määra, selgitades, et piirangutega vara väärtus ongi madalam ja omanik peab olema teadlik piirangute võimalikust karmistumisest. Kolm fraktsiooni esitasid eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, mis hääletati maha (27 poolt, 47 vastu). Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Esitatud oli Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise kohta (eelnõu 580) ja selle esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust, muuta riigieelarve menetlemise protsess selgemaks ning täpsustada kulude jaotused. Nii taoline seadusemuudatus soovib eristada iga riigieelarve programmi raames tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud (sealhulgas amortisatsioon), ning laiendada sama jaotus ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. Lisaks tahetakse riigieelarve vahendite liigendust täpsustada ja eristada iga juriidilise isiku kaupa riigieelarve toetamisi, muutes ministri volitused piiratumaks ning andes selle õiguse kollektiivsele organile – Vabariigi Valitsusele. Selles plaanis nähakse ette, et kogu riigieelarve programmide kohta tuuakse välja sama jaotus ning et eelarve tõlgendamine oleks ühtne ja selge kõigile Riigikogu liikmetele.

Esimene päevakorrapunkt puudutas Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 586 moodustada meretuuleparkide rajamise plaani toetamise asjaolude uurimiseks. Ettekandja Mart Maastik andis lühikese ülevaate eesmärgist, ülesannetest ning ulatusest: välja selgitada, miks avalikkest vahenditest 2,6 miljardit eurot mõeldi eraldada, kas plaan oli kooskõlas avalike huvidega, hea ettevõtlustavaga ning korruptsioonivastaste reeglitega, ning tuua välja vastutus ning vajadusel teha õigusaktide või halduspraktiika muudatusi tulevikus suurinvesteeringute kavandamisel Riigikogu juhtimise suunamisel. Ülesannetena märgiti ka lõppearuande koostamise kuupäevad, milleks esialgu 1. maiks 2025 antud tähtaeg ning vajadusel 1. juulini laiendamine. Lisaks tõstatati küsimused eriplaneeringute jätkamisest Liivi lahel ja Saaremaal ning arutleti, kas selline komisjon on kooskõlas Eesti energiajulgeoleku ja ausa konkurentsi huvidega.
Teiseks oli päevakorrapunkti kulgu iseloomustav arutelu suunatud sellele, kas uurimiskomisjoni loomine on vajalik ning millised on võimalikud vastused ja piirangud. Lõpuks otsustati juhtivkomisjoni ettepanek esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata, mille tulemusena eelnõu 586 menetlus lõppes.
Teine päevakorrapunkt hõlmas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 599 esimese lugemise. Istungi lõpp jätkus neil distantsidel: ettekandja Martin Helmet puudumisel ei avatud menetus ja istung lõppes ning päevakorra jätkamist ei toimunud. See katusena näitas, et ilma ettekandja kohaloluta ei ole võimalik menüüsse liikuda ning istung lõppes rahulikult.

Seega kajastub agenda kahe peamise teemaga: 16. päevakorrapunkti puhul komisjoni moodustamise eelnõu ja selle menetluse otsus tagasi lükata, ning 17. päevakorrapunkti puhul menetluse mitteavamise tingimusel koosoleku lõpetamine Martin Helmeti puudumise tõttu. Üldises plaanis näitab päevakorrapunktide kahe erineva eesmärgiga arutelu parameetreid: uurimuslik järelevalve suurinvesteeringute puhul ning parandus- ja ajatata menetluse taga peidetud liikuvate teemade puhul.