Täiskogu istungid

Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.

Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.

Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 SE teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu Seveso III direktiivi sätteid, mis puudutavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamist suurõnnetuste korral, ning ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) koostööd. Sisulisi uusi nõudeid eelnõu ei lisa, kuid muudab seaduse õiguslikult selgemaks ja vähendab halduskoormust, nõudes dokumentide esitamist edaspidi vaid elektrooniliselt.

Keskkonnakomisjon arutas eelnõu teist lugemist ja Rain Epleri esitatud ainsat muudatusettepanekut. Ettepanek täpsustas, et ettevõtja viib väljaspool oma territooriumi teavituse läbi Päästeameti kaudu, mitte ei ole kohustatud isikuid otse teavitama. Komisjon leidis, et ettepanek on igati mõistlik ja viib sätte kooskõlla direktiiviga, ning otsustas selle konsensuslikult täielikult arvestada. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 18. novembril.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 teine lugemine. Ettekandjaks oli keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Eelnõu peamine eesmärk on patareide ja akude direktiivi ülevõtmine ning väärtuslike materjalide, nagu muldmetallide, ringlussevõtu parandamine elektroonika- ja akujäätmetest.

Keskkonnakomisjon vaatas teiseks lugemiseks ettevalmistamisel läbi neli muudatusettepanekut, mis keskendusid elektroonikajäätmetele ja digiplatvormide vastutusele. Olulisim muudatus puudutas digiplatvorme (nt Temu ja teised väljaspool EL-i tegutsevad edasimüüjad), luues neile võimaluse registreerida end tootjana ja täita laiendatud tootjavastutuse (LTV) kohustusi oma tuhandete kauplejate eest. See peaks süsteemi tooma suuremat õiglust ja suurendama ringlusse jõudvate materjalide hulka. Ettekandes rõhutati ka vajadust parandada akude kogumise sihtarvude täitmist (praegune 40–42% asemel on eesmärk 65%) ning laiendada teavitustööd kogumispunktide osas suuremates kaubanduskeskustes. Keskkonnakomisjon toetas kõiki muudatusettepanekuid konsensuslikult. Läbirääkimisi ei avatud ning kõik neli juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekut arvestati täielikult. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Istungil liiguti edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 kolmas lugemine. Juhataja avas fraktsioonidele läbirääkimised. Kuigi Rain Epler registreeris kõnesoovi, võttis ta selle koheselt tagasi. Kuna teisi kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised kiiresti. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletuse tulemusena võeti eelnõu seadusena vastu suure häälteenamusega.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.

Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.

Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.

Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.

Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).

Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.

Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.

Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.

Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist, mis oli alanud eelmisel istungil. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta naasis kõnetooli, et vastata Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele. Debatt oli äärmiselt polariseeritud ja keskendus peamiselt Tartu vangla väljarentimise majanduslikule otstarbekusele, siseturvalisuse riskidele ja riiklikule väärikusele. Opositsioonierakonnad (SDE, EKRE, Isamaa, Keskerakond) kritiseerisid plaani teravalt, nimetades seda vastutustundetuks, eriti arvestades valitsuse madalat toetust ja Tartu linna vastuseisu. Nad rõhutasid, et see vähendab turvalisust Lõuna-Eestis, koormab tervishoiusüsteemi ja on põhimõtteliselt vale. Minister Pakosta ja koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et leping on Eestile majanduslikult kasulik (katab tühja vanglakompleksi ülalpidamiskulud ja toob tulu), loob Lõuna-Eestis uusi töökohti ning tugevdab siseturvalisust Rootsi rahastatava koolituse kaudu. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) ettekandja Valdo Randpere kinnitas, et komisjonis arutati teemat põhjalikult ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Opositsioon esitas ühise ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha. Esimene lugemine lõpetati.

Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu [726] esimesel lugemisel tutvustas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta eelnõu peamisi eesmärke. Eelnõu keskne muudatus on täitmisregistri liidestamine andmejälgijaga, mis muudetakse kõigile andmekogudele kohustuslikuks. See samm on mõeldud suurendama avalikkuse usaldust registri vastu, tagades inimestele õiguse näha, millised riigiasutused (kohtutäiturid, PPA jne) on nende pangakontode andmete kohta päringuid teinud.

Teine oluline muudatus puudutab võlgnike andmete avalikustamist. Eelnõu pöörab tagasi varasema otsuse teha kõik võlad avalikuks, sätestades, et avalikult jäävad nähtavaks vaid juriidiliste isikute võlad. Eraisikute võlgnevuste (umbes 70 000 inimest) lausaline avalikustamine tühistatakse, et vältida stigmatiseerimist ja töö leidmise raskusi. Debati käigus tõstatasid Riigikogu liikmed küsimusi eelnõu tehnilise kvaliteedi (vastuolud sätete kehtetuks tunnistamise ja täiendamise osas) ning Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti erandite kohta andmejälgija teavituskohustusest. Varro Vooglaid (EKRE) kritiseeris julgeolekuasutustele antud blanketset vabastust ja pankade kaalutlusõiguse puudumist ulatuslike kontoandmete väljastamisel, tehes fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust ning esimene lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas läbirääkimised, kuid kuna Riigikogu liikmed läbirääkimiste soovi ei avaldanud, sulges juhataja need koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Lõpphääletusel osalesid Riigikogu liikmed, mille tulemusena võeti eelnõu seadusena vastu suure häälteenamusega.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663 teine lugemine. Majanduskomisjoni nimel esitas ettekande Urve Tiidus, kes selgitas, et eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril ning muudatusettepanekute tähtajaks (22. oktoober) ei laekunud ühtegi ettepanekut ega arvamust. Seetõttu tegi juhtivkomisjon konsensusliku ettepaneku viia lõpphääletus läbi teisel lugemisel, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115.

Küsimuste voorus päris Helir-Valdor Seeder, kas eelnõu vastuvõtmine aitab kaasa Narva piiripoide taastamisele, millele ettekandja vastas, et rahvusvahelised kokkulepped peaksid igal juhul navigatsioonile kasuks olema. Läbirääkimistel kasutas Peeter Ernits võimalust rääkida laiemalt Eesti merenduspoliitikast ja laevade Eesti lipu alla toomise programmist, märkides, et suured plaanid pole täitunud. Signe Riisalo esitas protseduurilise küsimuse Ernitsa kõne teemavälisuse kohta, mille juhataja lahendas, selgitades, et teisel lugemisel on kõigil liikmetel õigus sõna võtta. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu seadusena vastu võeti.

Päevakorrapunkti nr 5 all arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuse tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 718 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas juhtivkomisjoni ettekande. Ta kinnitas, et eelnõu järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tüüplepingut ning et muudatusettepanekuid eelnõule ei laekunud.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kuna läbirääkimiste soovi ei olnud, pandi eelnõu koheselt lõpphääletusele. Eelnõu võeti seadusena vastu suure häälteenamusega, misjärel päevakorrapunkt lõpetati.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 703 teine lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Ettekandjaks oli riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman. Ta selgitas, et juhtivkomisjon arutas eelnõu kahel istungil ning muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon tegi vaid keelelisi täpsustusi, ühtlustades eelnõu punkte 1 ja 2. Eelnõu kohaselt jätkab Eesti panustamist operatsiooni, suurendades Kaitseväe isikkoosseisu piirarvu kolmelt kuni kuue kaitseväelaseni. Kuna läbirääkimiste soovi ei olnud ja muudatusettepanekuid ei esitatud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Lõpphääletusel toetas eelnõu 66 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ja erapooletuid 1. Eelnõu võeti otsusena vastu.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse eelnõu 704 OE teine lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides. Ettekande tegi riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, kes kinnitas, et eelnõu menetlus oli sujunud tõrgeteta. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut ning juhtivkomisjon kiitis eelnõu teksti konsensuslikult heaks.

Riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ning eelnõu koheselt lõpphääletusele panna. Kuna istungi juhataja avatud läbirääkimistel kõnesoove ei esitatud ja küsimusi ettekandjale ei olnud, viidi läbi lõpphääletus. Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ja erapooletuks jäi 1 liige, mistõttu otsus vastu võeti. Eelnõu annab loa kasutada järgmise kalendriaasta jooksul operatsioonil EUNAVFOR Aspides kuni kolme kaitseväelast.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 705 teist lugemist, mis käsitleb Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel esmakordsel panustamisel kuni 100 kaitseväelasega. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas teatas, et eelnõule ei esitatud muudatusettepanekuid ning komisjon kiitis teksti konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna.

Debati käigus tõstatus korduvalt küsimus eelnõu põhiseaduspärasusest. Saadikud Rene Kokk ja Varro Vooglaid vaidlesid vastu volituse delegeerimisele Vabariigi Valitsusele, rõhutades, et Põhiseaduse § 128 annab Kaitseväe kasutamise otsustamise õiguse ainult Riigikogule. Nad tõid esile, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab koguneda erakorraliselt või täiendaval istungil piisavalt kiiresti (kas või järgmiseks päevaks), mistõttu puudub reaalne vajadus anda valitsusele blankovolitusi. Lisaks kritiseeriti otsustusõiguse andmist valitsusele, mille rahva toetus on madal. Leo Kunnas tunnistas, et tal puuduvad argumendid Riigikogu kiire kokkukutsumise võimaluse ümberlükkamiseks. Alar Laneman kaitses eelnõu, viidates riigi tegutsemisvõimele ettenägematutes olukordades ja strateegilise sügavuse vajadusele. Lõpphääletusel võeti eelnõu otsusena vastu 52 poolthäälega, 6 vastu ja 1 erapooletuga.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 706 teist lugemist, millega pikendatakse Kaitseväe kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (EUMAM Mozambique). Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa kandis ette, et juhtivkomisjon kiitis eelnõu konsensuslikult heaks ning tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna, kuna muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu pikendab kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega 2026. aasta 31. detsembrini.

Läbirääkimistel esines Rain Epler, kes selgitas missiooni tausta, mis on seotud Mosambiigi Cabo Delgado provintsis avastatud gaasimaardlate ja kohaliku elanikkonna mässuga tulude ebavõrdse jaotamise tõttu. Epler kritiseeris missiooni kui Euroopa silmakirjalikkuse näidet, kus fossiilkütuste vajadus kaalub üles varasemalt rõhutatud inimõiguste kaitse, kuna tehakse koostööd korruptiivse valitsusega. Lõpphääletusel võeti otsus vastu 53 poolthäälega.

Riigikogu päevakorras oli täna kümnenda punktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 707, mis käsitles Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. Eelnõu teise lugemise ettekande tegi Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Ettekandja selgitas, et eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 20. oktoobril ja 3. novembril ning kiitis selle konsensuslikult heaks, tehes ettepaneku viia eelnõu lõpphääletusele. Pärast ettekannet läbirääkimisi ei avatud, kuna kõnesoove ei esitatud. Seejärel asuti kohe eelnõu lõpphääletuse juurde, mille tulemusena eelnõu otsusena vastu võeti.

Tänane päevakorrapunkt keskendus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 708 teisele lugemisele ja lõpphääletusele, mis puudutas Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis. Riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali kandis ette, et juhtivkomisjon kiitis eelnõu konsensuslikult heaks ning muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu pikendab kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega 2026. aasta 31. detsembrini. Lühikeses küsimuste voorus tõstatas Peeter Ernits küsimuse Iraagi missiooni vähese vaidluse kohta võrreldes Mosambiigi missiooniga, millele Tali vastas, et Iraagi puhul on tegemist selge NATO missiooniga. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, suunduti koheselt lõpphääletusele, kus eelnõu võeti vastu suure häälteenamusega.

Päevakorrapunkt number 12 käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 709, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus. Eelnõu tutvustas riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Ta teatas, et pärast esimest lugemist 24. septembril ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu kahel istungil ning kiitis selle 3. novembril konsensuslikult heaks. Stoicescu rõhutas, et Eesti kaitseväelaste panustamine NATO kõrgvalmiduses olevatesse üksustesse (ARF – Allied Reaction Force ja SNF – Standing Naval Forces) on otseselt Eesti julgeoleku huvides, toetades kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiiret käivitamist. Kuna läbirääkimisi ei soovitud ja muudatusettepanekuid polnud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Lõpphääletusel võeti otsus vastu 58 poolthäälega, 3 vastu.

Päevakorras oli 13. punktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 710, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis (UNIFIL). Eelnõu tutvustas Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili. Ta märkis, et eelnõu esimene lugemine toimus 24. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut. Kiili rõhutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu on pikendanud UNIFIL-i mandaati kuni 2026. aasta 31. detsembrini ning Eesti jätkab panustamist kuni kolme kaitseväelasega ka järgmisel aastal.

Juhtivkomisjon (Riigikaitsekomisjon) otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna see kohe lõpphääletusele. Pärast ettekannet läbirääkimisi ei avatud, kuna kõnesoove ei esitatud. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see võeti vastu 55 poolthäälega, 2 vastuhäälega ja 1 erapooletuga.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 711, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO (The United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga tutvustas eelnõu teist lugemist, märkides, et muudatusettepanekuid ei esitatud, kuid komisjon tegi teksti keelelisi täpsustusi. Komisjon kiitis eelnõu konsensuslikult heaks ning tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna. Eelnõu pikendab kuni kuue Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega 2026. aasta lõpuni. Debati käigus esitas Rain Epler küsimuse operatsiooni nimetuse "konfliktijärgne" kohta, millele Vaga selgitas, et tegemist on ÜRO ametliku nimetusega 1948. aastal alguse saanud missioonile. Läbirääkimistel analüüsis Peeter Ernits varasemate missioonide hääletustulemusi, tuues esile erakondade erineva geopoliitilise huvi. Eelnõu võeti lõpphääletusel vastu.

Riigikogu päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 teine lugemine. Riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali esitas eelnõu eesmärgid, milleks oli reageerimine muutunud julgeolekuolukorrale, Kaitseväe personalipuuduse leevendamine ja bürokraatia vähendamine. Tali rõhutas, et sõja võidavad eelkõige reservväelased ning kiitis kaitseministrit palgafondi suurendamise eest.

Ettekandes tutvustati seitset muudatusettepanekut, mis olid esitatud Riigikogu liikmete ja riigikaitsekomisjoni poolt. Olulisemad muudatused hõlmasid reservväelaste ja tegevväelaste karjäärimudelite ühtlustamist (kahekordse auastme vanuse nõude kaotamine reservväelastel), ajateenijate eesti keele oskuse nõude tõstmist B1-tasemele ohutuse tagamiseks ning ajateenijate sõidukulude hüvitamise lihtsustamist. Samuti lisati võimalus maksta tegevväelastele lisatasu teenistuses oldud aja eest, et neid motiveerida ja hoida. Riigikaitsekomisjon kiitis kõik muudatusettepanekud heaks ja tegi Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja kõik muudatusettepanekud arvestati täielikult või sisuliselt.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 teine lugemine. Ettekande tegi majanduskomisjoni esimees Marek Reinaasa. Komisjon oli eelnõu käsitlenud 23. oktoobril ning esitatud oli kaks muudatusettepanekut (mõlemad juhtivkomisjoni poolt), mis leidsid konsensusliku toetuse ja arvestati täielikult. Sisuliseks muudatuseks oli välisriigi subsiidiumite arvestamine koondumiste hindamisel, kui need moonutavad Euroopa Liidu siseturgu. Reinaasa selgitas, et seaduse vastuvõtmisel saab Eestis Euroopa Komisjoni kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Debati käigus küsiti muudatuse praktilise mõju kohta (Aivar Kokk) ning täpsustati koondumise mõistet määruse artiklite 20 ja 21 lõike 5 tähenduses (Peeter Ernits). Samuti arutleti direktiivi efektiivsuse üle suurriikide subsiidiumite vastu ja võimaliku vastupigistuse üle (Rain Epler). Reinaasa kinnitas, et trahvid ulatuvad 5–10% ülemaailmsest käibest, mis on piisavalt mõjus. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, mis ka tehti, ning kolmas lugemine planeeriti 12. novembriks.

Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.

Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate komisjoni tööst, mis toimus 23. oktoobril ja 3. novembril. Eelnõu kohaselt vähendatakse kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot. Kulude vähendamine on peamiselt tingitud projektide ajagraafikute täpsustumisest ja vahendite ümberplaneerimisest järgnevatesse aastatesse. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni võrra Ukraina abistamiseks ja kaitseotstarbelisteks hangeteks.

Komisjon arutas Isamaa esitatud muudatusettepanekut, mille eesmärk oli vähendada keskvalitsuse kulusid täiendavalt 200 miljoni võrra (välja arvatud riigikaitse ning õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasud). Rahanduskomisjon otsustas jätta ettepaneku läbi vaatamata, kuna see ei vastanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, puududes täpne arvuline sõnastus eelarvepildis. Aivar Kokk tõstatas küsimuse mootorsõidukimaksu registreerimistasu laekumise prognoosidest, millele Akkermann vastas, et Rahandusministeerium esitab tulude vähenemise osas muudatusettepaneku kolmandaks lugemiseks. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega kiirema menetluse vajadusest tulenevalt.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise eelnõu esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas aruannet, märkides, et 2024. aasta oli majanduse jaoks keeruline, eriti tarbimiskindluse osas, kuigi fundamentaalnäitajad olid paranemas. Valitsussektori statistiline puudujääk ulatus 601 miljoni euroni (1,5% SKPst), mis oli oodatust väiksem tänu heale maksulaekumisele ja kulude kokkuhoiule. Aasta jooksul võeti vastu negatiivne lisaeelarve ning kehtestati julgeolekumaks ja tõsteti käibemaksumäära, mille peamine mõju avaldub järgnevatel aastatel. Riigikontroll auditeeris aruannet ja leidis, et see kajastab riigi finantsseisundit õiglaselt, kuid tegi märkusi Kaitseministeeriumi varude arvelevõtmise ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Kaitseväe sisekontrolli puuduste kohta, mis on korduv probleem. Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate arutelust, kus keskenduti eelkõige tulemusnäitajate (mõõdikute) ja rahastamise seose puudumisele. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.

Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702 SE esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille eesmärk on luua selgem, bürokraatiat vähendav ning julgeolekuolukorrast lähtuv õigusraamistik. Minister tõi esile neli peamist muudatuste plokki: aeronavigatsiooniseadmete sertifikaatide kehtetuks tunnistamine EL-i õiguse dubleerimise vältimiseks (mis vähendab ettevõtete kulusid umbes 10 000 euro võrra aastas); kaitselennunduse lennuväljade ja kopteriväljakute spetsiifiliste siseriiklike reeglite loomine (nt Ämari puhul); lennuvälja lähiümbruses puude raadamisega seotud tasude maksmise kohustuse üleviimine kinnistu omanikult lennuvälja käitajale või valdajale, et vähendada omanike haldus- ja finantskoormust; ning lennujaamatasude määrade vaidlustamise korra selgendamine, andes Konkurentsiametile nelja nädala pikkuse otsustusaja vaidluse ajal tasude rakendamise osas. Majanduskomisjoni esindaja Kristina Šmigun-Vähi kinnitas, et komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu istungi 23. ja viimase päevakorrapunktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 716 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada raudteeohutust, tagada vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontroll (nõutav B1 või A2 tase) ning vähendada bürokraatiat. Olulisemate muudatustena tõi minister välja ohutuslubade väljastamise tähtaja pikendamise 30 päevalt maksimaalselt neljale kuule, et tagada põhjalik hindamine, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile antava õiguse kontrollida raudtee-ettevõtjaid kohapeal. Samuti anti Keeleametile õigus kontrollida vedurijuhtide keeleoskust. Bürokraatia vähendamiseks antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele õigus ise määrata abiteenuste hinnad.

Majanduskomisjoni liige Õnne Pillak andis ülevaate eelnõu arutelust komisjonis. Komisjonis keskenduti peamiselt ohutuslubade tähtaegade pikenemise põhjustele (mis tulenesid Euroopa raudteeameti auditist), teenuste kättesaadavusele ja riigieelarve rahastamise küsimustele. Peeter Ernits esitas ettekandjale küsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/782 kohta, mis käsitleb rongireisijate õigusi ja kohustusi. Komisjoni ettepanekul otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Peaminister Kristen Michali ees käsitleti Martin Helme (EKRE) algatatud küsimust Rootsi vangide Eestisse, täpsemalt Tartu vanglasse toomise lepingu ratifitseerimise teemal. Helme väljendas äärmist vastuseisu, süüdistades valitsust demagoogias, valetamisele ja Eesti riigi väärikuse alandamises, kuna lepingut sõlmitakse väidetavalt riigi rahalise pankroti tõttu. Ta küsis konkreetselt, kas Tartu Reformierakonna liikmete avalik vastuseis on jõudnud erakonna juhtkonnani ja kas plaan on kaalumisel. Peaminister Michal kaitses lepingut, rõhutades, et vangid ei vabane Eestisse, vaid naasevad Rootsi. Ta tõi esile lepingu majanduslikud eelised (30 miljonit eurot ja töökohad), mis tagavad sisejulgeoleku taristu säilimise Tartus. Michal kinnitas, et Tartu linna muresid võetakse tõsiselt. Täpsustavas küsimuses süüdistas Helme Reformierakonda kriminaalpoliitika läbikukkumises ja Eesti riigiga "prostitueerimises". Rain Epler (EKRE) lisas, et valitsus müüb odavalt Eesti sisejulgeolekut, viidates teiste riikide ebaõnnestunud vanglarendi kogemustele. Michal vastas, et majandusprognoosid on positiivsed ja tõi esile Hollandi eduka vanglarendi näite, kus lepingute lõppemist kahetseti töökohtade kadumise tõttu, mitte kuritegevuse kasvu pärast.

Istungil käsitleti Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa küsimust peaminister Kristen Michalile rahanduse ja toimetuleku teemal, keskendudes valitsuse maksumuudatuste mõjule madalapalgalistele. Läänemets tõi esile, et 1000 eurot teeniv inimene võidab maksureformist vaid 10 eurot kuus, samal ajal kui riigivõla kasv sunnib teda tulumaksust 3,7 protsendipunkti suunama välismaistele pankadele intressideks. Ta nõudis selgitust selle majanduspoliitilise loogika kohta. Peaminister Michal vältis konkreetset 1000 eurot teeniva inimese teemat, keskendudes hoopis keskmise palga (2100 eurot) saajale, kelle võit olevat 1800 eurot aastas. Michal rõhutas maksukoormuse üldist langust ja majanduse elavdamist, kritiseerides samas varasemaid astmelise tulumaksu katseid. Jätkuküsimuses süüdistas Läänemets peaministrit ühiskonna tegelike probleemide eiramises ja hoiatas, et madalapalgaliste murede lahendamata jätmine soodustab parempopulismi kasvu. Helmen Kütt tõi esile toimetulekutoetuse saajate olukorra, kritiseerides toetuse piiri (220 eurot) madalust võrreldes absoluutse vaesuse piiriga (345,80 eurot) ja vastandades seda kõrgepalgalistele antud maksukingitustega. Michal kinnitas, et abi peab olema sihitatud, ning viitas alampalga ja pensionide kasvule ning tööhõive kõrgele tasemele. Istungi lõpus esitas Peeter Ernits protseduurilise küsimuse, miks istungi juhataja ei sekkunud, kui peaminister vastas korduvalt teemaväliselt, millele juhataja vastas, et tal puudub volitus sundida vastama konkreetsele küsimusele laia teema piires.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles hambaravi olukorda Eestis, mille tõstatas Riigikogu liige Lauri Laats sotsiaalminister Karmen Jollerile. Laats rõhutas suutervise otsest seost üldise tervisega ning tõi esile murettekitava statistika: 1,3 miljonist elanikust kasutab Tervisekassa 60-eurost hambaravihüvitist vaid 327 000 inimest aastas. Laats väitis, et peamine takistus hambaarsti külastamisel on rahaline puudus, viidates uuringutele, mille kohaselt inimesed on sunnitud hambaravi eest tasumiseks võtma kiirlaene, eriti noorte seas. Minister Joller kinnitas suutervise olulisust, kuid rõhutas eelkõige ennetuse, hügieeniharjumuste ja tervisliku toitumise tähtsust. Ta märkis, et riik on hüvitisi tõstnud, lastele on ravi tasuta (kuigi külastatavus on vaid 60%) ning tulevikuplaanid hõlmavad teenuste paremat suunamist madalama sissetulekuga inimestele ja meeldetuletuste saatmist lastevanematele. Arutelu muutus teravaks, kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas lisaküsimuse, mis puudutas Sotsiaalministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondi raha väidetavat ebaefektiivset kasutamist (projektijuhtide palgad, seminarid, reisid) erivajadustega laste teenuste arendamise asemel. Minister Joller lükkas süüdistused tagasi, kaitstes kaasamise olulisust reformide läbiviimisel ning süüdistades küsijat ebaeetilises käitumises ja faktivigade esitamises. Istungi juhataja palus osalejatel hoiduda sildistamisest.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikontrolli raportit transpordi ja liikuvuse valdkonna taristu puudujäägi kohta, mis ulatub 1,35 miljardi euroni. Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa) küsis peaminister Kristen Michalilt, milline on valitsuse tööplaan selle puudujäägi katmiseks ja Eesti konkurentsivõime säilitamiseks. Peaminister Michal korrigeeris esmalt küsija poolt esitatud eelarvedefitsiidi numbrit ja selgitas, et valitsus suunab automaksu aastamaksust laekuva raha (u 280 miljonit eurot lähiaastatel) täielikult teedesse, lubades suuri investeeringuid 2+2 teede ehitusse Pärnu ja Tartu suunal ning Rail Balticu graafikus püsimist. Karilaid esitas täpsustava küsimuse Turba–Rohuküla raudteelõigu ehitusprojekti kohta, millele peaminister vastas, et see jääb tulevaste koalitsioonide prioriteetide otsustada. Arutelu võttis ootamatu pöörde, kui Mart Maastik (Isamaa) esitas lisaküsimuse, mis puudutas välisminister Margus Tsahkna Hiina visiiti ja Eesti-Hiina suhteid. Istungi juhataja tegi Maastikule märkuse teemast kõrvalekaldumise eest, mis vallandas seejärel pika ja kirgliku protseduurilise vaidluse Helir-Valdor Seederi (Isamaa) ja istungi juhataja vahel. Seeder vaidlustas istungi juhataja õiguse reguleerida lisaküsimuste sisu, viidates kodukorra seaduse puudujääkidele selles osas. Istungi juhataja kaitses oma seisukohta, rõhutades, et registreeritud küsimuste raames peab teemasse jääma, et tagada teiste registreeritud küsimuste käsitlemine.

Istungil käsitleti viiendat küsimust, mille esitas Mart Helme (hiljem lisandus täpsustava küsimusega Martin Helme) peaminister Kristen Michalile julgeoleku teemal. Mart Helme alustas Riigikaitsekomisjoni lekkinud raporti arutamisega, väites, et see paljastab Reformierakonna pikaajalise müüdi "kindlates kätes julgeolekust" kokkukukkumise ja osutab tõsistele julgeolekulünkadele. Ta nõudis vastutust tegematajätmiste ja vastutustundetu rahade kulutamise eest. Lisaks tõstatas ta elanikkonnakaitse teema, küsides riigi valmisoleku kohta evakueerida kriisiolukorras sadu tuhandeid inimesi Tallinnast maapiirkondadesse. Helme tõi esile ka sisejulgeoleku probleemi, viidates korduvatele Sinimägede leegionäride kompleksi rüüstamistele ja küsides, miks e-riik Eesti ei suuda sellist Eesti-vastast tegevust tuvastada ja ennetada.

Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused Eesti kaitsmata olekus ning kinnitas, et Eesti julgeolek on hästi tagatud, tuginedes oma kogemustele ja NATO liitlassuhte toimimisele. Ta rõhutas, et raportit tuleks käsitleda konstruktiivselt, keskendudes parendusettepanekutele, mitte emotsionaalsele süüdistamisele. Michal loetles valitsuse suured investeeringud laia riigikaitsesse (sh 219 miljonit eurot aastatel 2025–2027), mis on suunatud nii evakuatsioonivõime tõstmisele, PPA kriisireservi loomisele kui ka haiglate traumavarude suurendamisele. Sinimägede juhtumite osas kinnitas Michal, et neid uurib politsei ning need on sageli seotud vaenuliku naaberriigi propagandaga. Lõpetuseks rõhutas Michal, et vastutus julgeoleku eest lasub kollektiivselt parlamendil, valitsusel ja temal endal, kuid Eesti riik on kenasti hoitud.

Riigikogu liige Tanel Kiik esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise tervishoiu rahastuskriisi teemal, süüdistades valitsust valede prioriteetide seadmises. Kiik kritiseeris teravalt valitsuse otsust anda eelarvedefitsiidi tingimustes üle 100 miljoni euro maksusoodustusi ühiskonna jõukamale osale, samal ajal kui Tervisekassa on süvenevas miinuses ning sotsiaalvaldkond, sealhulgas erihoolekanne, on alarahastatud. Kiik küsis, miks on tervishoid ja sotsiaalvaldkond jäetud "vaeslapse rolli" ning miks ei rakendata astmelist tulumaksu.

Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused ajaloolise defitsiidi tekitamises, suunates vastutuse varasematele valitsustele. Ta kaitses maksureformi, rõhutades, et maksuküüru kaotamine toob suurt leevendust keskmise palga saajatele (õpetajatele, politseinikele), andes neile sisuliselt ühe kuupalga aastas juurde. Tervishoiu rahastuse osas märkis Michal, et Tervisekassa puudujääk on plaanitust väiksem ning reservid ei ammendu. Ta rõhutas, et lahendus ei peitu mitte lisaraha süstimises, vaid süsteemi tõhustamises, dubleerimise kaotamises ja e-konsultatsioonide suurendamises. Lisaküsimuses tundis Reili Rand muret haiglavõrgu tõhustamise pärast, kartes teenuste kättesaadavuse halvenemist äärepiirkondades (nagu Hiiumaa ja Saaremaa). Peaminister kinnitas, et sotsiaalminister töötab kava kallal, mis valmib aasta lõpuks ning kaasab kogukondi, lähtudes tervest mõistusest.

Istungil käsitleti sotsiaalminister Karmen Jolleri vastust Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi küsimusele hinnatõusu mõju ja hooldusreformi kohta. Arhipov kritiseeris hooldusreformi, väites, et see ei ole vähendanud omavalitsuste koormust, vaid hoopis suurendanud kulusid, muutes hooldekodud kallimaks ja pannes pered surve alla. Ta küsis, miks peavad omavalitsused maksma üha suurema osa kuludest ja kuidas riik tagab teenuste kättesaadavuse hinnatõusu tingimustes.

Minister Joller rõhutas, et reform on olnud edukas, võimaldades üle tuhande inimese hooldekodudesse suunduda, mis näitab kättesaadavuse paranemist. Ta tõi esile, et riik on eraldanud omavalitsustele toetuseks ligikaudu 76 miljonit eurot ja et inimeste omaosalus hooldekodu maksumuses on oluliselt langenud (81% kaetud). Joller lubas vaadata järgmise aasta lõpuks üle kõik ettepanekud KOV-ide rahastamise suurendamiseks. Lisaküsimuses esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart terava kriitika ministri aadressil seoses delikaatsete andmete käitlemise ja Tervisekassa kulutustega (reklaam, nõustamine). Joller vastas, et Kovalenko-Kõlvart ületas korruptsioonivastase erikomisjoni volitusi, püüdes ebaseaduslikult välja nõuda eriliigilisi isikuandmeid, millele tal puudub järelevalveõigus. Minister süüdistas Kovalenko-Kõlvartit ebaeetilises käitumises ja seaduste mittetundmises, mille järel istungi juhataja lõpetas teema käsitlemise, kuna see väljus registreeritud küsimuse raamest.

Infotunni kaheksas küsimus käsitles peaminister Kristen Michali sekkumist Läti siseasjadesse seoses Läti parlamendi otsusega taanduda Istanbuli konventsioonist. Küsimuse esitaja Varro Vooglaid (pid: EYvDQyWULUg) kritiseeris teravalt peaministri Facebooki avaldust, kus Michal oli väitnud, et Läti parlamendis on jõude, kelle jaoks naiste õigused ja turvatunne ei kujuta endast väärtust. Vooglaid leidis, et peaministri tasandil on selline kriitiline sekkumine teise riigi parlamendi otsustesse täiesti kohatu ning rikub diplomaatia baasprintsiipe. Lisaks vaidlustas ta konventsiooni väärtuse, väites, et naiste turvalisus sõltub riiklikest seadustest ja nende jõustamisest, mitte loosunglikest lepetest.

Peaminister Michal kaitses oma seisukohta, rõhutades, et ta on Läti peaministri Evikaga Istanbuli konventsiooni väärtuse osas täiesti ühel meelel. Michal rõhutas konventsiooni eesmärki kaitsta naisi vägivalla eest ja edendada soolist võrdõiguslikkust. Ta kinnitas, et Eesti valitsus ei kavatse EKRE ettepanekule vaatamata konventsioonist taganeda. Michal nõustus Vooglaiuga vaid selles osas, et karistuspoliitika (eriti tingimisi vangistused isikuvastaste kuritegude eest) vajab ülevaatamist, kuid leidis, et laiematel ühiskondlikel teemadel arvamuse avaldamine on igati kohane.

Istungil arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades Eesti edulugu madala kuritegevuse ja maailmatasemel vanglasüsteemi näol. Minister kinnitas, et vanglarent on Eestile majanduslikult äärmiselt kasulik (Rootsi katab kõik kulud, sh riskimarginaali, ning loob uusi töökohti siseturvalisuse valdkonnas) ja turvalisus on tagatud: kinnipeetavad vabanevad Rootsi, mitte Eestisse, ning vastu võetakse vaid hoolikalt kontrollitud taustaga isikud. Opositsioon kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, süüdistades Eestit "alltöövõturiigiks" muutumises ning kohaliku kogukonna (Tartu) arvamuse eiramises. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et Riigikogu liikmetele ei olnud tehtud kättesaadavaks Kaitsepolitseiameti (KAPO) koostatud ohuhinnangut, mis viis mitmete protseduuriliste küsimusteni ja nõudmisteni arutelu katkestamiseks. Istungi juhataja Toomas Kivimägi ja hiljem Arvo Aller püüdsid olukorda lahendada, viimane võttis isegi 15-minutilise vaheaja. Arutelu jätkus, kuid lõppes küsimuste-vastuste faasis kella 14:00 ajal, ilma et eelnõu esimene lugemine oleks lõpetatud.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 678, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kord pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa (100 eurot) maksmiseks. Ettekandja Lauri Laats rõhutas, et tegemist on sügavalt moraalse küsimusega, kuna üle 327 000 pensionäri elab olukorras, kus elukallidus on viimastel aastatel kasvanud oluliselt kiiremini kui pensionid, eriti toidu- ja esmatarbekaupade hinnad (tõus üle 40%). Ta tõi esile, et Eesti pensioni asendusmäär (umbes 34%) on Euroopa Liidu madalaim ja ligi 40% eakatest on vaesusriskis. Laats leidis, et 33 miljonit eurot maksev toetus on riigile jõukohane ja aitaks leevendada eakate toimetulekuraskusi, elavdades samal ajal sisetarbimist. Katteallikatena pakkus fraktsioon pangamaksu ja progressiivse tulumaksu kehtestamist, samuti kokkuhoidu bürokraatia ja rohepöörde kuludelt.

Arutelus küsiti toetuse universaalsuse kohta, millele Laats vastas, et eelnõu näeb ette toetuse maksmist kõigile pensionäridele, kuid erandite tegemine on läbiräägitav. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo andis ülevaate lühikesest komisjoni arutelust, märkides, et komisjon ei tööta lahendusi välja, kuid viitas vajadusele erakorraliselt tõsta rahvapensioni, et vähendada eakate vaesust. Läbirääkimistel kritiseerisid Aleksandr Tšaplõgin ja Mart Helme valitsust, süüdistades seda eakate unarusse jätmises ja valimislubaduste murdmises. Sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi toetas eakate abistamise samme, kuid rõhutas süsteemsete lahenduste vajadust. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Eelnõu lükati tagasi, saades vaid 22 poolthäält.

Riigikogu arutelu keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 713, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 300 euroni kuus. Ettekandja Helmen Kütt rõhutas, et kehtiv 200-eurone piir (mis tõuseb 2026. aastast 220 euroni) on ebapiisav ja jääb kaugele alla absoluutse vaesuse piiri (345.80 eurot). Eelnõu eesmärk oli pakkuda kiiremat ja vajaduspõhist tuge üksikvanematele, eakatele ja madala sissetulekuga inimestele, eriti külmadel kütteperioodidel. Sotsiaaldemokraadid olid teinud ka riigieelarve muudatusettepaneku, et tõus 300 euroni oleks võimalik.

Arutelu käigus toodi välja, et toimetulekupiiri tõstmine 300 euroni tooks riigieelarvele lisakulu umbes 12–13 miljonit eurot aastas, kuid see raha läheks koheselt tagasi Eesti majandusse tarbimise kaudu. Sotsiaalkomisjoni esindaja Eero Merilind kinnitas, et kuigi eelnõu eesmärk on õige, on riigieelarve võimalused piiratud. Opositsioonierakonnad (Keskerakond, EKRE) toetasid ettepanekut, kuid EKRE esindaja Rain Epler kritiseeris sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda varasemate maksutõusude eest, mis vaesemaid elanikke ebaproportsionaalselt tabasid. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud, kuna poolt hääletas vaid 28 Riigikogu liiget, mis ei olnud piisav Riigikogu koosseisu häälteenamuse (51 häält) saavutamiseks.

Põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann esitas ettekande Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 teise lugemise kohta. Komisjon menetles eelnõu kahel istungil, arutades Siseministeeriumi seisukohti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid, millest viimaseid (nt eestkostjate digiallkirjastamise erand ja broneerimissüsteemi parandamine) ministeerium ei toetanud. Peamine arutelu käis sündide registreerimise pädevuse koondamise üle maakonnakeskustesse (lisaks Narvale), mille eesmärk on tagada keerukamate juhtumite puhul kõrgem kompetents ja vältida 79 omavalitsuse ametnike pidevat koolitamist, arvestades e-teenuste laialdast kasutamist.

Läbirääkimistel kritiseeris Kalle Grünthal (Isamaa) teravalt pädevuse koondamist, väites, et see suurendab maapiirkondade elanike kulusid ja halduskoormust, võrreldes riigi tegevust maksustava "maffiaga". Pipi-Liis Siemann selgitas vastusõnavõtus, et enamik registreerimisi toimub e-teenuste kaudu ning omavalitsustel on kohustus abistada transpordiga neid, kes vajavad kohapealset teenust. Hääletusele pandi Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek nr 1, mis lükati tagasi. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas taristuminister Kuldar Leisile esitatud arupärimist minimopeedide ja kergliikurite turvalisuse ja regulatsiooni kohta, mille esitasid Lauri Laats ja teised Riigikogu liikmed. Arupärimise esitaja Lauri Laats (pid: q-NH4yPMXTY) rõhutas, et valdkonnas valitseb "korralagedus" nii tehnilise kui ka juriidilise regulatsiooni osas, viidates traagilistele õnnetustele (sh hiljutine surmaga lõppenud õnnetus Tartus). Minister Kuldar Leis tänas teema tõstatamise eest ja esitas statistika, märkides, et kergliikuritega seotud õnnetuste arv on viimase üheksa kuuga vähenenud 26%, kuid rõhutas, et fookus on nihkunud rendisõidukitelt erakergliikuritele, eriti 7–14-aastaste seas. Leis kinnitas, et Eestis on sõidukitüübid seadusega täpselt piiritletud. Ta tõi välja ministeeriumi plaanid: kaalutakse kergliikurijuhi vanuse alammäära tõstmist ja juhtimisõiguse nõude laiendamist alaealistele (jalgrattaload). Samuti tegeletakse rendiettevõtetele usaldusväärsete vanuse- ja identiteedikontrolli meetmete kohustuse kehtestamisega. Minister lubas, et Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse seadusemuudatused, mis püütakse Riigikokku tuua enne järgmist hooaega (kevadet). Järgnevas debatis kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart (pid: pRsZT2E8hTk) teravalt koalitsiooni, heites ette Keskerakonna varasemate eelnõude mahahääletamist (nt rendisõidukite piirarvu kehtestamine, kiivrirent, liikluskindlustuse kohustus) ning süüdistas valitsust ettevõtjate huvide eelistamises inimeste tervise ees.

Riigikogu arutelu keskendus sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele tervishoiu rahastuskriisi kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja teiste opositsioonifraktsioonide liikmed eesotsas Tanel Kiigega. Arupärijad tõid esile Tervisekassa kroonilise puudujäägi (200–300 miljonit eurot) ja Eesti tervishoiu alarahastatuse võrreldes OECD ja EL-i keskmisega, hoiatades, et valitsuse tegevusetus süvendab ravijärjekordi ja ebavõrdsust. Küsimused puudutasid jätkusuutlikkuse tagamist, 2026. aasta puudujäägi katmist, eraraha kaasamist esmatasandile ja patsientide omaosaluse vähendamist.

Minister Joller tunnistas rahastamisprobleemi, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteet on esmalt tervishoiukulutuste tõhustamine ja haiglavõrgu optimeerimine, et tagada raha suunamine tulemuspõhistele eesmärkidele. Ta selgitas, et 2024. aasta eelarve puudujääki suudeti vähendada 70 miljoni euro võrra tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja tõhustamisele. Joller kritiseeris opositsiooni keskendumist vaid kättesaadavusele, rõhutades ravi kvaliteedi olulisust. Ta kinnitas, et valitsuse konkreetsed ettepanekud pikaajalise rahastuse osas esitatakse veebruaris, kuid möönis, et suures mahus lisaraha leidmine eeldaks uusi maksutõuse või vahendite äravõtmist teistelt prioriteetidelt, nagu riigikaitse. Arutelus kerkis esile ka mure kahekiiruselise meditsiini ja regionaalsete haiglate (nt Hiiumaa) tuleviku pärast haiglavõrgu tõhustamise kontekstis.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Jaak Valge, Riina Solmani ja Leo Kunnase sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele sündimuse toetamise kohta (nr 812). Ettekandja Jaak Valge rõhutas Eesti rahvastiku kriitilist seisu, viidates Sotsiaalministeeriumi analüüsile, mis kinnitab sündimuse jätkuvat langustrendi. Valge rõhutas, et riigi ülesanne on tagada võrdsed eneseteostusvõimalused neile, kes soovivad lapsi, ning ületada takistused, mis pereloomist pärsivad.

Minister Karmen Joller vastas arupärimisele, kinnitades, et ministeerium töötab tervikliku perepoliitika kallal. Ta lükkas ümber süüdistused, nagu sunniks analüüs naisi sünnitama. Joller tõi välja valitsuse plaanid, mis hõlmavad vanemahüvitise paindlikumaks muutmist (sh võimalus maksta seda vanavanematele), eluaseme kättesaadavuse parandamist (pensionisamba vahendite kasutamine kodulaenu tagatisena) ning viljatusravi ja vaimse tervise teenuste ligipääsu laiendamist. Joller märkis, et terviklik tegevuskava peaks valmima 2026. aasta kevadeks. Debatis tõstatati küsimusi peretoetuste indekseerimise, lastepäeva riigipühana kehtestamise ning rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni Riigikantselei juhtimise alla viimise teemal, mida minister toetas. Peeter Ernits kritiseeris valitsuse prioriteete, seades kahtluse alla suure kaitsekulutuse vajalikkuse sündimuse drastilise languse kontekstis.

Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.

Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.

Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 692 teist lugemist. Rahanduskomisjoni nimel kandis ette Diana Ingerainen, kes teatas, et komisjon arutas eelnõu 14. ja 21. oktoobril ning otsustas konsensuslikult teise lugemise lõpetada ja viia läbi lõpphääletuse.

Debati käigus esitati mitmeid küsimusi, mis keskendusid lepingu majanduslikule põhjendatusele ja Eesti-Omaani kaubavahetuse tasemele. Saadikud (Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats, Peeter Ernits, Rene Kokk, Priit Sibul) tundsid huvi, millised konkreetsed lisahüved Eestile kaasnevad, millised on kaubavahetuse mahud ning millised ettevõtlusliigid on lepingust huvitatud. Ettekandja Diana Ingerainen tunnistas, et komisjonis ei küsitud ega saadud ülevaadet konkreetsetest rahalistest summadest ega laiemast majanduslikust vaatest, kuid mainis, et initsiatiiv lepingu sõlmimiseks tuli eelkõige IT-ettevõtetelt. Peeter Ernits kritiseeris komisjoni tegevust, süüdistades seda valitsuse "kummitemplina" tegutsemises. Samuti tõstatati küsimus Omaani autoritaarse režiimi ja inimõiguste piirangute kontekstis sellise lepingu sõlmimise sobivusest. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi eelnõu lõpphääletusele.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (NIS2 direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 esimesel lugemisel. Minister rõhutas seaduse vajalikkust küberohtude kiire kasvu tõttu, tuues näiteks eduka rahvusvahelise politseioperatsiooni SIMCARTEL ja küberrünnakud Eesti haiglate vastu. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus ja ühtlustada reegleid.

Eelnõu laiendab rangemate küberturvalisuse nõuete kohaldamist umbes 3000 uuele organisatsioonile, tõstes subjektide koguarvu Eestis ligikaudu 6500-ni. Oluline muudatus on ka see, et küberturvalisuse eest vastutab edaspidi terve organisatsioon, mitte ainult konkreetne elutähtis teenus. Minister kinnitas, et eesmärk oli vältida Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist ning tutvustas uut "valgusfooriga" tabelit, mis aitab hinnata ülevõtmise täpsust. Arutelude käigus tõstatati küsimusi eelnõu keerulise sõnastuse (viidates advokatuuri ja ITL-i kriitikale) ja puuduva majandusliku mõjuanalüüsi kohta. Minister vastas, et täpset kulu on keeruline hinnata, kuid riik pakub uutele subjektidele kolmeaastast üleminekuaega, toetusmeetmeid ja tasuta veebikursusi.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toetas eelnõu üldpõhimõtteid, märkides vajadust viia eelnõu kooskõlla teiste menetluses olevate seadustega. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Tänane päevakord keskendus Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 696 esimese lugemise menetlemise lõpetamisele. Koosoleku juhataja teatas, et juhtivkomisjon oli teinud ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. See ettepanek võeti vastu ning esimene lugemine kuulutati lõppenuks. Ühtlasi fikseeriti muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, milleks määrati käesoleva aasta 5. november kell 17.15. Sellega loeti esimene päevakorrapunkt lõpetatuks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teist lugemist. Ettekande esitas majanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Eelnõu peamine eesmärk on kohustada uutesse või põhjalikult uuendatavatesse kortermajadesse rajama kiire internetiühenduse jaoks vajaliku taristu, et hõlbustada sidetaristu ehitajate tööd, säästa kulusid ja kiirendada digiriigi arengut. Majanduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette 14. oktoobril, kaasates menetlusse ligi 50 huvirühma.

Komisjon arutas nelja muudatusettepanekut. Kolm majanduskomisjoni ettepanekut (nr 1, 2 ja 4) võeti konsensuslikult vastu. Need täpsustasid mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmete paigaldamise ja eemaldamisega seotud kulude hüvitamist, tagasid sideettevõtjatele suurema õigusselguse (eemaldades abstraktse tulevikule viitava otsustusruumi) ning muutsid seaduse jõustumise aja 1. jaanuarile 2026. Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 3, mis käsitles Eestit okupeerinud režiime toetavate rajatiste ja sümboolika keelamist, jäeti juhtivkomisjoni poolt arvestamata (poolt 2, vastu 4), kuna see ei haakunud eelnõu 655 digitaristu regulatsiooni esemega. Läbirääkimistel tõstatati küsimusi tugimastide paigaldamise piirangute (50 m teest) ja kaablikõride standardite ning jagamise tingimuste kohta, millele ettekandja vastas, et neid spetsiifilisi teemasid komisjonis teise lugemise ettevalmistamisel ei käsitletud. Teine lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 688 esimest lugemist. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas oma ettekandes, et 1993. aastast pärinevat KOKS-i on muudetud üle saja korra, mistõttu on seadus killustunud ja vajab korrastamist. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada selgust ja usaldust kohaliku omavalitsuse vastu, mitte kirjutada uut seadust. Oluliste muudatustena tõi minister välja volikogude bürokraatia vähendamise, otsustusõiguse delegeerimise valitsustele ja ametiasutustele ning kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärgi selgema sõnastamise, lisades turvalise elukeskkonna loomise ja ettevõtluse toetamise. Samuti lihtsustatakse rahvaalgatust ja antakse KOV-idele õigus teha järelevalvet oma määruste täitmise üle.

Debati käigus keskenduti korduvalt uue ettevõtluskeskkonna toetamise ülesande rahastamisele, millele minister ja Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann vastasid, et KOKS on raamseadus ning rahastamise meetmeid arutatakse teistes formaatides. Samuti küsiti hallatavate asutuste juhtide volikogu liikmelisuse peatamise teemal, mis jäeti eelnõust välja, et tagada konsensus. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas eelnõu põhjalikult ning kõik menetlusotsused tehti konsensuslikult. Eelnõu jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2024, vajadusel märts 2024, et anda omavalitsustele piisav üleminekuaeg.

Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimesele lugemisele, mille eesmärk oli muuta 1. juuni (Lastepäev) riigipühaks ja puhkepäevaks. Eelnõu ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et see on peresõbralik samm, mis tugevdaks peresuhteid ja annaks vanematele võimaluse lastega koos aega veeta. Ta tõi esile, et ideed toetab 36 autoriteetset organisatsiooni, ning märkis, et Eestis on puhkepäevi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähe. Belobrovtsev kritiseeris valitsuse vastuseisu, mis oli esitatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt, viidates peamiselt mõjuanalüüsi puudumisele, kuigi idee ise tunnistati positiivseks. Mitmed saadikud (SDE, Isamaa) väljendasid eelnõule tugevat toetust, rõhutades laste väärtustamise ja demograafilise olukorra parandamise olulisust. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Jaak Valge (EKRE) selgitas, et komisjonis ei suudetud eelnõu tagasilükkamise osas otsust vastu võtta (hääletus 4 poolt, 4 vastu). Kuna täiskogus ei teinud ükski fraktsioon ettepanekut eelnõu tagasi lükata, lõpetati esimene lugemine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel hääletuseta.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki viia nimevahetus 21. sajandisse, kasutades e-teenuseid, automaatotsuseid ja -kandeid. Minister rõhutas, et tegemist on tehnoloogilise sammuga, mis vähendab bürokraatiat ja suurendab usaldust, ning nimetas seda "vabaduse eelnõuks" ja "digiriigi tugevdamise eelnõuks". Taro tõi esile ka projekti rahastamise Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust, märkides, et muudatused peavad rakenduma enne 2025. aasta detsembrit, et vältida raha tagasimaksmise kohustust.

Kõige teravam arutelu käis kurjategijate nimevahetuse teemal. Saadikud (Andre Hanimägi, Riina Solman, Tanel Kiik) tundsid muret, et uus automaatne süsteem ei tohi lihtsustada kuritegeliku mineviku varjamist. Minister kinnitas, et sisulised piirangud, mis kaitsevad ühiskonda (sh välistamaks elavate isikute nimede võtmist), pannakse paika uues terviklikus nimeseaduse eelnõus, mis valmib käesoleva kalendriaasta jooksul. Automaatotsused on praeguse eelnõu kohaselt võimalikud vaid lihtsate, registripõhiselt kontrollitavate põlvnemisseostega seotud juhtumite puhul. Peeter Ernits (Keskerakond) toetas eelnõu sisu, kuid kritiseeris selle kiiret menetlemist, mis on tingitud Euroopa rahastuse tähtajast (120 miljoni euro suuruse trahvi vältimiseks). Vilja Toomast (Õiguskomisjon) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et nime saab muuta ka edaspidi neljas regionaalses perekonnaseisuametis ning et automaatne nimevahetus on lubatud kord elus, vältides samas üldtuntud isikute nimede kasutamist.

Riigikogu istungil käsitleti esimest küsimust, mis oli suunatud haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele (täites peaministri ülesandeid) ning puudutas LGBT teemade edendamist maksumaksja rahaga. Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin (U2iy-Elt4HU) alustas debatti, rõhutades Eesti sügavat demograafiakriisi ja küsides, kuidas aitab Majandusministeeriumi poolt ettevalmistatav LGBTIQ inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava (2025–2030) tõsta sündimust. Ta soovis teada, milliseid rahalisi ja administratiivseid ressursse kavatsetakse kulutada "LGBT propagandale" võrreldes traditsioonilise pere ja sündimuse propageerimisega.

Minister Kallas vastas, et tegevuskava eesmärk ei ole demograafia, vaid inimeste õiguste ja turvalisuse kaitsmine. Ta rõhutas, et tegemist ei ole kampaania ega propagandaga, vaid praktilise töövahendiga, mis lahendab sügavalt juurdunud probleeme. Kallas tõi esile murettekitava statistika: 76% LGBT õpilastest on kogenud koolikiusamist, iga teine on kogenud ahistamist ning 20% noortest mõtleb sageli enesetapule. Minister kinnitas, et tegevuskaval puudub eraldi eelarve ning tegevused viiakse ellu olemasolevate programmide raames, pakkudes täiendavat tuge arstidele ja õpetajatele. Lisaks rõhutas Kallas, et riik toetab kõiki perekondi võrdselt, olenemata nende koosseisust. Lisaküsimuse esitanud Peeter Ernits (c88zg8PwZqQ) küsis, miks rõhutatakse pidevalt homoseksuaalsete inimeste õigusi ja kas plaanis on ka tegevuskava heteroseksuaalsete inimeste murede lahendamiseks. Minister vastas, et riik ei jaga inimesi kategooriatesse ning kõik Eesti inimesed vajavad tuge, eriti arvestades LGBT kogukonna ees seisvaid tõsiseid turvalisuse ja vaimse tervise probleeme.

Tänane teine küsimus käsitles kohtumäärusega määratud erihoolekandeteenuse kättesaadavust, mille esitas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale Riigikogu liige Helmen Kütt. Kütt tõi esile tõsise probleemi, kus mitmed isikud, kes on kohtumäärusega suunatud kinnisesse erihoolekandeasutusse (kuna võivad olla ohtlikud endale või teistele), on teenuse järjekorras. See tekitab suuri raskusi omavalitsustele ja lähedastele, kes peavad tagama turvalisuse, sageli lisakuludega. Kütt küsis ministrilt soovitusi, kas omavalitsused peaksid pöörduma kohtusse riigi vastu või esitama lisakulude arved Sotsiaalministeeriumile.

Minister Pakosta kinnitas, et Eesti on õigusriik ja kohtuotsuseid tuleb täita. Ta selgitas, et õiguskaitsevahenditena on võimalik pöörduda halduskohtusse kas kohustamiskaebusega (kui haldusorgan on jätnud midagi tegemata) või nõuda sisse kahju riigivastutuse seaduse alusel (nt turvafirma kulud). Minister rõhutas, et kuigi need õiguslikud vahendid on olemas, on riigi eesmärk siiski teenuste kiire ja efektiivne kättesaadavus. Järelküsimustes rõhutas Kütt, et järjekorrad on pikad ka edasiliikumisel ebastabiilsesse teenusesse ning küsis lootuse kohta olukorra paranemisele 2025. aasta eelarves. Pakosta tunnistas, et tal puudub detailne ülevaade sotsiaalministri haldusalast, kuid kinnitas Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohta, et kohtulahendid tuleb täita ning prioriteet on ohtlike isikute järelevalve tagamine, isegi kui see tähendab ajutisi lahendusi, mis ei vasta täielikult teenuse standarditele. Riina Sikkut seostas probleemi erihoolekande üldise alarahastamisega ja küsis ministri toetust sotsiaaldemokraatide eelarvemuudatusettepanekule, mille eesmärk on luua uusi kohti ja maksta väärikat palka. Pakosta vastas, et eelarve eelnõu sisaldab palgatõusu, kuid kordas, et tema prioriteet on ühiskondliku ohutuse tagamine ja kiire järelevalve olemasolu.

Riigikogu liige Aivar Kokk esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele (peaministri ülesannetes) arupärimise 2026. aasta riigieelarvesse prognoositud käibemaksutulude struktuuri kohta. Kokk oli mures, et 4,6 miljardi euro suurune käibemaksutulu on eelarves esitatud ühe reana, samas kui aktsiisid on detailiseeritud. Ta nõudis teada, kui suur osa sellest tulust on prognoositud laekuma elektri- ja soojamüügist, viidates, et eelarve tulude pool on "praktiliselt pime".

Minister Kallas selgitas, et käibemaks on ühetaoline maks ning Rahandusministeerium prognoosib seda kogusummana, tuginedes makroandmetele nagu eratarbimine, investeeringud ja maksumuudatused, mitte aga tegevusalade või konkreetsete kaupade lõikes. Ta rõhutas, et sellist detailset prognoosi pole võimalik teha. Kallas tõi näiteks 2024. aasta andmed, mille kohaselt moodustas energeetika tegevusala käibemaksu laekumine ligikaudu 66 miljonit eurot, mis on alla 2% kogu tegevusalade laekumisest. Kokk jäi oma seisukoha juurde, väites, et elektri tarbimise prognoosid on täpsed ja Rahandusministeeriumil peaks olema võimalik need numbrid esitada. Minister soovitas küsimuse esitada kirjalikult prognoosi koostajatele, kuna detailne jaotus ei vasta kehtivale prognoosimudelile.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale arupärimise sideteenuste maksumuse ja kiiruse kohta Eestis, tuues esile, et Eesti internetiühendus on Euroopa Liidus jätkuvalt üks aeglasemaid ja kallimaid. Minister Pakosta selgitas, et mobiilside valdkonnas moonutavad ametlikke hinnastatistikat nn letialused pakkumised, kus operaatorid pakuvad madalamat hinda klientidele, kes on avaldanud soovi operaatorit vahetada. Selle probleemi lahendamiseks kiirendatakse numbri liikumise aega, et sundida operaatoreid pakkuma soodsamaid hindu kohe.

Statsionaarse internetiühenduse osas, mis oli Belobrovtsevi peamine murekoht, tõi minister välja mitu meedet. Konkurentsiameti analüüs jaeturu kohta on töös. Lisaks on Telia määratud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, millega kaasnes 11 uut kohustust hulgikonkurentsi elavdamiseks. Samuti on Riigikogu menetluses eelnõu 655 ning eraldatud on 45 miljonit eurot täiendavate kaablite väljaehitamiseks koostöös kohalike omavalitsustega, kusjuures liitumistasu tarbijale piirdub 200 euroga. Riigikogu liige Anti Allas küsis kiire interneti kättesaadavuse pikaajalise plaani kohta maapiirkondades. Minister kinnitas, et kuigi universaalseks katmiseks oleks vaja umbes 800 miljonit eurot, on järgmise aasta eelarves eraldatud rekordiline 45 miljonit eurot. Samas kaalutakse kehtiva arenguplaani ülevaatamist, kuna kogu vajalik summa on riigieelarvest ebarealistlik, ning otsitakse laiemaid lahendusi, sealhulgas paremaid õhu kaudu levivaid ühendusi.

Riigikogu liige Riina Sikkut esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele (peaministri ülesannetes) küsimuse huvihariduse teemal, keskendudes eelkõige Keskkonnaameti poolt tehtud kärbetele keskkonnahariduse valdkonnas. Sikkut tõi esile Endla ja Iisaku looduskeskuste sulgemise, koondamised ning transpordikulude hüvitamise reeglite muutmise, mille tulemusena ligi poole vähem lapsi saab keskkonnaharidust. Ta kritiseeris valitsuse valikuid, mis tema hinnangul tabavad ebaproportsionaalselt Tallinnast eemale jäävaid piirkondi, ning küsis, kas hariduses väärtustatakse vaid akadeemilist edukust (PISA) laiemate eluliste oskuste ja regionaalse tasakaalu arvelt.

Minister Kallas vastas esmalt, et Keskkonnaameti kärpeotsused ei kuulu tema haldusalasse ning ta ei saa neile detailidele vastata. Ta andis ülevaate huvihariduse üldisest rahastusest, märkides, et kohalikud omavalitsused rahastavad valdkonda 208 miljoni euroga aastas, millest suur osa läheb sporditaristusse. Jätkuküsimustes rõhutas Sikkut regionaalse aspekti olulisust ja Tiit Maran küsis, kas minister on suhelnud Kliimaministriga loodusharidussüsteemi tsentraliseerimise teemal. Lõpuks edastas Kallas täpsustatud informatsiooni, selgitades, et Kliimaministeerium muutis rahastussüsteemi, suunates raha otse kvaliteedimärgisega keskkonnaharidusprogrammidele, mitte enam transpordikulude katteks. Kuigi kogueelarve vähenes 200 000 euro võrra, suurendati toetust programmi kohta, et tõsta kvaliteeti. Kallas märkis, et süsteem on kehtinud vaid kaks kuud ja selle mõju hindamiseks on veel vara.

Tänane kuues küsimus keskendus kohtureformile, mille esitas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale Riigikogu liige Riina Solman. Solman tõi esile kohtunike kasvava stressi ja menetluste venimise, viidates nii Harju maakohtunike muredele kui ka Riigikohtu esimehe Villu Kõve avalikule üleskutsele süsteemi reformimiseks. Solman küsis ministri nägemuse, sammude ja olemasoleva plaani kohta. Minister Pakosta kinnitas, et ministeerium jagab neid muresid ja on aasta jooksul teinud intensiivset koostööd kohtusüsteemi esindajatega. Ta viitas Riigikogu menetluses olevale eelnõule 632, mis käsitleb kohtunike töökoormuse ühtlustamist, asenduskohtunike ametisse nimetamist ja lisatasude maksmise võimaldamist, eesmärgiga muuta kohtute tööd efektiivsemaks. Pakosta rõhutas ka plaani moodustada üks maakohus, üks halduskohus ja üks ringkonnakohus, mille põhiseaduslikkuse analüüs on positiivne, kuid mis nõuab asukohaküsimuste lahendamist. Täpsustavas küsimuses käsitleti regionaalseid erinevusi ja Jõhvi kohtumaja saatust. Minister kinnitas, et kohtupidamine Jõhvis jätkub, kuid ruumiprogrammi on ratsionaliseeritud. Digilahenduste osas tunnustas Pakosta Riigikogu rahanduskomisjoni, kes eraldas vahendid uue kohtute infosüsteemi lähteülesande väljatöötamiseks, rõhutades vajadust eraldada kohtusüsteemi digiarendus täitevvõimust. Peeter Ernitsa küsimusele kohtunikkonna suhtumise kohta vastas minister, et kohtunikud on andnud põhjalikku tagasisidet, mis on aidanud eelnõu oluliselt parandada. Pakosta rõhutas, et reformi peamine eesmärk on tagada Eesti inimestele ja ettevõtetele kiiremad, õiguskindlamad ja paremini ennustatavad kohtuotsused, kuna statistika näitab menetluste aeglustumist hoolimata kohtunike arvu kasvust.

Riigikogu liige Jaanus Karilaid esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, kes täitis peaministri ülesandeid, arupärimise teemal "Segadus riigi juhtimisel". Karilaid alustas terava kriitikaga valitsuse madala toetuse (viidates 2%-le) ja peaministri ülesannetes oleva ministri positsiooni üle, süüdistades koalitsiooni suutmatuses lahendada probleeme tervishoius, rahanduses, energeetikas ja majanduse käivitamises. Ta küsis otse, kas valitsus on arutanud tagasiastumist või tõsist valitsusremonti.

Minister Kallas lükkas kriitika tagasi, rõhutades, et demokraatlik mandaat tuleb täita 2027. aasta märtsini. Energeetika osas rõhutas ta, et segadus oli pärand varasematest valitsustest ning praegune koalitsioon on teinud otsustavaid samme Venemaa sõltuvusest vabanemiseks. Majandusküsimuses korrigeeris Kallas Karilaiu väiteid investeeringute kohta, märkides, et Eesti on Euroopa Liidu suurim investeerija eelarve osakaalus. Majanduslanguse põhjuseks tõi ta välja töötleva tööstuse (eriti puidutööstuse) madalseisu, mis on tingitud Põhjamaade kinnisvaraturu ja tooraine kättesaadavuse probleemidest. Lisaküsimuses käsitles Riina Solman haridusvaldkonna demograafilisi väljakutseid. Kallas selgitas, et kuigi õpilaste arvu vähenemine ja õpiränne mõjutavad maakoole, on valitsus loonud toetusmeetme väikestele kuueklassilistele koolidele, et tagada nende jätkusuutlikkus.

Riigikogu infotund jätkus formaadis, kus Riigikogu liikmed said registreerida küsimusi Vabariigi Valitsuse liikmetele. Esimesena esitas Aleksandr Tšaplõgin küsimuse justiitsministrile Euroopa Liidu poliitilise reklaami läbipaistvuse määruse kohta, muretsedes selle mõju pärast põhiseaduslikule kogunemisvabadusele, eriti ametiühingute meeleavalduste kontekstis. Justiitsminister kinnitas, et Eesti ei toetanud määrust selle ebaselguse tõttu, ning rõhutas, et see ei piira meeleavalduste õigust. Ta märkis, et ebaselguse tõttu piirdub Eesti esialgu suulise nõustamisega, mitte karistamisega.

Järgnes terav poliitiline vaidlus Jaanus Karilaiu ja rahandusminister Jürgen Ligi vahel. Karilaid kritiseeris Reformierakonna kehvi tulemusi kohalikel valimistel ja nõudis Ligi poolt enesekriitikat maksupoliitika ja majanduse visioonipuuduse osas. Ligi vastas ründavalt, süüdistades Karilaidu laimamises ja isiklikus ebaedus, ning kaitses oma analüütiku ja ökonomisti pädevust, eitades Eesti majanduse kuulumist "mudaliigasse".

Haridusminister vastas kahele Peeter Ernitsa küsimusele. Esimene puudutas Palamuse aabitsanäitust, kus Ernits imestas, miks on esindatud Ukraina, kuid puuduvad Soome, Rootsi ja Venemaa aabitsad. Minister selgitas, et näitus on rahvusvahelise koostöö tulemus kindlate koolimuuseumidega ning Eesti ei tee koostööd Venemaa koolimuuseumidega väärtusruumi erinevuste tõttu. Teine Ernitsa küsimus käsitles noorte tööpuudust ja väidet, et see puudutab peamiselt Ukraina noori. Minister selgitas töötuse statistika erinevusi ja rõhutas uue seaduse olulisust, mis kohustab noori omandama vähemalt kutse- või keskhariduse, et parandada nende konkurentsivõimet tööturul.

Riina Solman esitas rahandusministrile küsimuse rahvastikupoliitika valdkondadeüleseks muutmisest, et iga minister, sealhulgas rahandusminister, arvestaks oma otsustes sündimuse mõjuga. Ligi kordas oma seisukohta, et perepoliitika peab keskenduma teenustele (haridus, tervishoid), mitte valimatule sularaha jagamisele, ning et riigi jätkusuutlikkus on laste jaoks olulisem kui sotsialistlik toetuste süsteem.