Täiskogu istungid

Riigikogu täiskogu istungil arutati Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruannet, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate FI tegevusest ja arengust viimase 12 aasta jooksul, rõhutades inspektsiooni rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse finantsjärelevalvajana. Ta tõi esile Eesti finantsturu tugevnemise, märkides suurte regionaalsete pankade (nagu SEB ja Luminor) peakorterite kolimist Tallinna, mis kinnitab usaldust Eesti ärikeskkonna vastu. Kessler käsitles ka nelja olulist teemat: ettevõtete koondumised, õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning FI küpsemine ja tõhustamine (sh Tagatisfondi funktsioonide ülevõtmine).

Küsimuste voorus ja läbirääkimistel käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas Enefit Greeni siseteabe juhtumit, mille kohta FI on esitanud kuriteoteate. Olulist tähelepanu pöörati tarbijakaitsele ja pangavälisele krediiditurule. Kessler toetas finantsombudsmani loomist, et pakkuda tarbijatele kiiret ja odavat vaidluste lahendamise võimalust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist, kus FI seisukoht on rakendada pangalaadset järelevalvet üle 50 miljoni euro suuruse laenuportfelliga ühistute suhtes. Fraktsioonide esindajad tunnustasid FI tööd finantsstabiilsuse tagamisel, kuid rõhutasid vajadust piirata kiirlaenude sotsiaalset kahju ning kiirendada positiivse krediidiregistri loomist ja finantsombudsmani institutsiooni käivitamist.

Riigikogus toimus arutelu sotsiaalminister Karmen Jollerile avaldatud umbusaldusavalduse üle, mille esitasid 21 Riigikogu liiget, peamiselt EKRE ja Keskerakonna fraktsioonidest. Umbusaldusnõude esitajate nimel esines Martin Helme, kes süüdistas Jollerit poliitilise vastutuse vältimises Tervisekassa skandaalide (glamuursed suvepäevad, preemiad) eest, sotsiaalvaldkonna eiramises, tervishoiu rahastuskriisi süvendamises ning Eesti-USA suhete kahjustamises terava retoorikaga. Minister Joller kaitses oma tegevust, rõhutades, et ta on võtnud vastutuse süsteemi reformimiseks, keskendudes tervishoiu kvaliteedi parandamisele ja rahastuse läbipaistvusele. Ta lükkas tagasi süüdistused, et ta ei tegele sotsiaalvaldkonnaga, ning kaitses oma teaduspõhist lähenemist, kritiseerides samal ajal opositsiooni väärinfo levitamise eest. Debatt oli emotsionaalne, sisaldades mitmeid vahelehüüdeid ja süüdistusi. Pärast küsimuste-vastuste vooru ja fraktsioonide läbirääkimisi pandi umbusaldusavaldus hääletusele. Umbusalduse avaldamiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust ei saavutatud.

Esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused” esimene lugemine käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu 638. Eelnõu eesmärk oli pakkuda stiimulit noorte, eriti 19-aastaste ja alla selle vanusegrupi, töölevõtmiseks maksukorralduse muudatuste kaudu. Ettekandjaks oli Lauri Laats ning arutelu keskendus peamiselt noorte tööhõivet puudutavatele väljakutustele: mida kujutab endast tööturul noorte osa ning millised on potentsiaalsed mõjud, kui sotsiaalmaksu koormust noorte töö puhul vähendatakse. Lisaks toodi esile naabrite näited (Läti, Eesti ja Leedu) ning tehtud arvutused osutavad võimalikele mõjudele riigieelarvele ja noorte tööhõive tasemele.
Teine oluline osa oli arutelu rahandusministeeriumi ning komisjoni esindajate hinnangute üle—kas ja kuidas võiks selline soodustus toimida ning kas on ohtus tekkinud skeemide või maksupettuste tekkeks. Lõpuks jõuti aruteludes järeldusele, et meedet tuleb analüüsida põhjalikumalt ning kaaluda seadusandluse ettevalmistamist, kuid hääletusele jõudes otsustati eelnõu tagasi lükata. See näitab opositsiooni ja koalitsiooni vahelisi erinevaid oletusi ning erinevaid kaalutlusi maksusoodustuste mõju kohta noorte tööhõivele ning riigieelarvele.

Järgneval kolmandal päevakorrapunkti istungil käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on osaliselt üle võtta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiive ja sellega kaasnevad muudatused, sealhulgas meretranspordi lisamine süsteemi, tasuta lubatud heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning fondide rahastuse suurendamine. Esialgse lugemise andis ülevaate Riigikogu kõnetoolis Keskkonnakomisjoni liige Tarmo Tamme; eelnõu esimene lugemine toimus 18. juunil 2025 ning muudatusettepanekute tähtaeg oli 4. juuli 2025. Keskkonnakomisjon esitas 9 komisjonipoolset muudatusettepanekut ning teiseks lugemiseks koostati ettepanekud nende valguses. Üheks muudatusettepanekust tuli Andres Metsojalt; komisjon töötas teise lugemise ettevalmistamiseks kaks istungit (17. juuni ja 25. august). Aruteludes osalesid laevaomanikud, Viru Keemia Grupp, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Kliimaministeeriumi esindajad; 25. augustil kujundati komisjoni seisukoht, tehti menetlusotsused ning esitati muudatusettepanekud. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond esitas kaks arvamust: õiguspärase ootuse põhimõtte ning siseriikliku õiguse tasakaalustatuse kohta. Üldjoontes olid komisjoni ettepanekud tehnilist laadi ning oluline juriidiline kaalutlus oli direktiivide nõuetekohane ülevõtmine, mis toob kaasa ajalised ja koguselised kohustused liikmesriigile. Teadlikult arutleti, kas muudatusettepanek nr 8 oleks põhiseaduslike riskidega; lõplikult otsustati, et arvesse võtta seda muutust ei tuleks. Keskkonnakomisjon otsustas esitada teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 10. septembril 2025, ning kui teine lugemine lõpeb, jätkatakse kolmanda lugemise päevakorra moodustamisega 17. septembril 2025. Lõpuks jõuti arutelude ning menetluste järele järeldusele, et Euroopa Liidu õigusaktide nõuetekohane ülevõtmine on õiguskindluse tagamisel kriitilise tähtsusega.

Neljas päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 – see on esimese lugemise käik. Eelnõu võtab üle Euroopa Liidu välisriigi subsiidiume käsitleva määruse ning seab Eesti jaoks kontaktpunktiks Ko‑nkurrentsiameti Euroopa Komisjoni koostöös. Määrus on otsekohaldatav, mistõttu eelnõu ei sisalda eraldi siseriiklikku üle võtmist, vaid sätestab, et Eesti poole pealt on Konkurentsiamet kontaktpunktiks Euroopa Komisjonile. Eesmärk on tagada ühtne ja aus konkurents turul ning tarbijatele parimate teenuste ja kaupade pakkumine, vältida kolmandate riikide subsiidiumide mõju Eesti ettevõtete konkurentsiolukorrale.

Riigikogu käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 esimese lugemise. Eelnõu peamine eesmärk on parandada sideinfrastruktuuri arendamist Eestis, muuta ehitusprotsessid tõhusamaks ning suurendada tarbijate ja ettevõtjate võimalusi saada odavamalt ja kvaliteetseid sideteenuseid. Olulisteks muudatusteks on sidetaristu ühisjuhendi loomine ja andmete koondamine Maa- ja Ruumiameti ning ehitusregistri kaudu, et taristuprojektide kavandamisel oleks nähtav ja koordineeritud üle riigi tasandi; ning nõuded kaablikõrile (või kõri läbimõõdule), mis peab võimaldama mitme sideettevõtja kaablite samaaegset läbipääsu, et tarbijatel oleks reaalselt konkurentsivõimelised hinnad. Lisaks on olulisel kohal mobiilside levi parandamine: kui sobivat paigalduspinda ei leita erakapitalil, tuleb riigil ja kohalikel omavalitsustel lasta paigaldada tugijaamu ning mobiilimaste kohalike infrastruktuuride külge, et parandada mobiilivõrgu katvust. Eelnõu puudutab ka järelevalvet (TTJA) ja lahendab probleemikollektiivselt selle kohta, kuidas kapitaalremontide ja uute ehitiste käigus kaabeldus paigaldatakse ning kuidas hajusale elanikkonnale tagada soodsad ja kättesaadavad teenused.

Riigikogu arutab valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on tugevdada Kaitseväe valmisolekut ning suurendada riigikaitset läbi panustamisvõimaluste laiendamise erinevatele osapooltele – nii kaitseväeteenistuse raames teenivatele kui ka teiste teenistusliikide esindajatele. Tähelepanu pööratakse lisaks seaduse tasandile ka selle rakendamisega seotud regulatsioonidele ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe käsitlemise tingimustele, et võimalikke ülekandmisprobleeme vältida.

Seitsmenda päevakorrapunktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimene lugemine. See on märkimisväärne ja laiapindne õigusruumi revisjon, mille eesmärk on koondada senised sõltuvad õiguskordade tekstid ühtseks raamistikuks ja selgemaks juhtimiseks kriisiolukordades. Eelnõu põhieesmärk on suurendada Eesti valmisolekut ning luua selgem koordineerimise ja vastutuse süsteem tsiviilkriiside ja riigikaitse valdkonnas, võttes ühiselt arvesse COVID-19 õppetunde ja Ukraina sõja konteksti.

Peamised uuendused hõlmavad kriisiolukorra ja kriisiülesannete koondamist ning lisamist elanikkonnakaitse õiguslikku raami, kohalike omavalitsuste rollide selgemdamist, toimivus- ja varustuskindluse tagamist ning ametkondadevahelise dekonfliktimise mehhanismide loomist. Samuti rõhutati bürokraatia vähendamist ja õigusruumi järk-järgult ühtlustamist, et kriiside korral oleks reageerimine kiirem ja koordineeritum. Arutelus tõdeti, et ettevalmistused on tehtud põhjalikult ning seadus on koostatud mitme ministeeriumi ja institutsiooni koostöös ning jõuab lähiajal mitmesse fraktsiooni ja komisjoni tasandile põhjalikuks arutamiseks.

Esitatud on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova ja Ester Karuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu (636) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on anda lisapuhkepäev esmaspäeval, kui riiklik püha langeb nädalavahetusele (laupäevale või pühapäevale), nii et rahvas saaks nädalalõppede asemel püsivamat hingetõmbeaega. Oluline on rõhutada, et lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis alati langeb nädalavahetusele, ning kehtestatud regulatsioonide ulatus ja kompensatsioonid sõltuvad kalendriaastast. Eelnõu näide on Euroopa liidus ning naaberriikides kasutatavad lahendused, mis annavad inimestele täiendava vaba päeva või muud kompenseerimise vormid, kui püha langeb nädalavahetusele.

Eelnõu 637, esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, puudutab pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmist ning käsitleb ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja vabaks päevaks määramist. Ettekandjaks oli Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. Eelnõu eesmärk seisneb selles, et esimesel ülestõusmispühade päeval (pühapäev) langev teine püha oleks riigipüha ning esmaspäev muutuks lisapuhkuspäevaks, et inimestel oleks võimalus pühade järel puhata ja veeta aega perega. Lugupeetud tõstatati ka, et kuigi Eestis on 11 riigipüha ja üks rahvuspüha, peab euroopalikus kontekstis riigid kalduma ühe lisapuhkepäeva kasuks—eriti kui teised riigid, sealhulgas Malta ja Portugal, käsitlevad ülestõusmispüha teist püha kui tavapärast tööpäeva. Eesti Kirikute Nõukogu on samuti toetanud eelnõu. Teine vaatenurk tõi välja majanduslikke ja sotsiaalseid mõjuaspekte: lisapuhkepäev võib suurendada tööviljakust järgmistel tööpäevadel, vähendada haiguspäevi ja soodustada siseturismi, kuid võib põhjustada ajutisi majanduskahjusid. Teine osa arutelust keskendus valitsuse seisukohale ja analüüsi puudumisele ning tekkinud küsimustele mõjuanalüüsi ja koormuse kohta nii tööjõuturul kui haridussüsteemis. Esmalt toimus põhiseaduskomisjonis arutelu ning lõpuks anti lõplik plenaarne kokkuvõte: esimene lugemine eelnõust 637 lõpetati ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määrati 24. septembri kell 17:15. See on osa laiemast riigipühade süsteemi korrastamise protsessist ning konkurents näiteks Balti riikide ja Euroopa Liidu praktikale.

Kõne all on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 639 esimene lugemine. Ettekandjaks oli Martin Helme, kelle sõnul puudutab eelnõu laialdast valimist puudutavat korda: senine elukoha aadressi nõue asendub või selgitatakse registreeritud elukoha andmetega. Arutelu keskmes on kandideerimiseks vajalik elukoha piirangu tüüp ning kuidas see mõjutab takistusi ja pahatahtlikku tagantjärele tegelemist kohalikes omavalitsustes, sealhulgas kohtuprotsesse ja kaebuste tekkimist. Komisjoni kevadine läbivaatamine ja määrus näitasid, et lahendust tuleb täpsustada ning vältida üle jõu käivaid juriidilisi segadusi. Teise jutuna arutati teiste fraktsioonide seisukohti ja tulubaasi küsimust – kui kandideerid omavalitsuses, kas tulumaks ning eelarve jagamine peaks olema seal omavalitsusel ning kas sissekirjutus või registriandmed oleksid alus. Lõpuks otsustasid fraktsioonid ja komisjon teha eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükkamise ettepaneku ning tähtaegu ning menetlustoiminguid täpsustada, sealhulgas muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kaotada krediidiandja õigus nõuda ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral laenusaajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Muudatus puudutaks eelkõige olukordi, kus laenuvõtja soovib panga vahetamise teel saada soodsamaid laenutingimusi.

Ettekandja Lauri Laats rõhutas, et Eesti kommertspankade omakapitali tootlus (15–20%) on tunduvalt kõrgem kui teiste Euroopa riikide keskmine (umbes 8%). Ta märkis, et ettepanek põhineb Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni soovitustel, mille eesmärk on suurendada pankade konkurentsi ja muuta laenude pidamine ning pankade vahetamine tarbijatele odavamaks. Debati käigus tõstatusid küsimused eelnõu mõjust noortele peredele ja eluaseme kättesaadavusele. Laats kinnitas, et see on üks meede laiemas paketis, mis peaks hõlmama ka notari tasude kaotamist hüpoteegi üleminekul. Koalitsioonipoolsed saadikud heitsid ette mõjuanalüüsi puudumist ning kahtlustasid, et eelnõu ahistab suurpankasid, millele Laats vastas, et pangad saavad oma suurte kasumitega ka ilma riigipoolse kaitsmiseta hakkama. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi kinnitas, et komisjonis jagunesid hääled ideoloogiliselt (5 poolt, 4 vastu tagasilükkamisele) ning komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Riigikogu toetas juhtivkomisjoni ettepanekut.

Käesolev aruanne koondab ülevaate Riigikogu infotundide avasõnadest ja protseduurilistest aruteludest, mis toimusid ajavahemikul jaanuarist oktoobrini (ja hiljem ka järgmise aasta jaanuarist veebruarini). Infotunnid järgisid ranget ja korduvat struktuuri, alustades tervitustega Riigikogule, valitsuse liikmetele ja külalistele, millele järgnes kohaloleku kontroll. Kohalolek oli enamikul istungitel madal, registreerunud liikmete arv jäi tihti 9 ja 27 vahele, puudujate arv ulatus pidevalt üle 70. Infotundides osalesid peaministrid Kaja Kallas ja hiljem Kristen Michal, samuti mitmed teised ministrid (nt Hanno Pevkur, Margus Tsahkna, Kristina Kallas, Lauri Läänemets). Infotunni reeglid olid järjepidevad: igal Riigikogu liikmel oli õigus esitada üks küsimus (2 minutit), millele järgnes vastus (3 minutit), üks täpsustav küsimus küsijalt ja üks lisaküsimus teiselt liikmelt. Protseduurilistes aruteludes tõusis esile vajadus küsimuste teemade täpsemaks sõnastamiseks (vältimaks liiga üldist "Varia" või "Poliitika" rubriiki) ning mure küsimuste jaotamise pärast ministrite vahel, kuna mitmel korral olid kõik küsimused suunatud vaid peaministrile. Märgiti ka ära, et üks infotund (6. november) alustati võru keeles.

Riigikogu liige Martin Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise riigikaitse olukorra kohta, keskendudes hiljutistele drooniintsidentidele ja kaitsekulutuste haldamisele. Helme süüdistas valitsust avalikkuse teadlikus eksitamises seoses Eesti õhuruumi kaitsevõimega. Ta viitas augusti lõpu sündmustele, kus valitsuse esindajad (minister Taro ja kolonel Karu) lubasid tundmatute droonide tuvastamist ja allatulistamist, mis hiljem kaitseminister Pevkuri sõnul osutus bluffiks, kuna alla 300 meetri kõrguselt on tuvastamine keeruline. Helme küsis, kas tegemist on valetamise või ebakompetentsusega, ning seostas seda Reformierakonna mainekujundusega. Peaminister Michal vastas, et Eesti kaitsevõime on kasvav, rõhutades valitsuse otsust tõsta kaitsekulutused 5%-le SKP-st. Ta märkis, et droonid ongi disainitud märkamatult lendama ning rahuajal ei ole võimalik tagada 24/7 lahinguvalvet igas olukorras. Täpsustavas küsimuses laiendas Martin Helme kriitikat Riigikontrolli raportile, mis tema sõnul paljastas kaitsevaldkonnas "metsiku raha kantimise, laristamise ja korralageduse". Ta nõudis vastutust ja ametnike või ministrite (Pevkuri või Michali enda) tagasiastumist. Mart Helme toetas seda nõudmist, süüdistades valitsust suutmatuses tagada kaitsevõimekuse arendamist ning skandaalses asjaolus, et Riigikontroll ei saanud kõiki dokumente kätte. Peaminister Michal lükkas süüdistused tagasi, viidates Martin Helme varasemale tegevusele idapiiri ehituse pidurdamisel ning kinnitas, et Kaitseministeerium teeb Riigikontrolliga koostööd puuduste kõrvaldamiseks. Ta rõhutas 5% kaitsekulutuste olulisust ja liitlaste toetust.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise automaksu teemal, kritiseerides valitsuse poliitika ümber valitsevat segadust ja ebakindlust. Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et koalitsioonierakondade poliitikud on ühel päeval rääkinud maksu kaotamisest (viidates Kristina Kallase ettepanekule), kuid järgnenud on vaid kosmeetilised muudatused. Ta tõi esile, et automüügiturg Eestis on drastiliselt langenud (üle 40% võrreldes Läti ja Leeduga) ning autoteenindused on sunnitud inimesi koondama. Ta nõudis peaministrilt selget vastust, kas automaks kaotatakse ära.

Peaminister Michal kinnitas, et koalitsioon on kokku leppinud automaksu muudatustes, mis puudutavad soodustusi lastega peredele (100 eurot maksuvähendust iga alaealise lapse kohta). See muudatus on eelnõu kujul Riigikokku jõudnud ja peaks leevendama koormust paljudele peredele. Lisaks on plaanis langetada M- ja N-kategooria väikekaubikute maksustamise määra. Michal rõhutas ka, et kogu aastamaksust laekuv osa suunatakse teedesse (neljarealised ja kohalikud teed). Vastates maksu täieliku kaotamise küsimusele, viitas Michal eelarvepiirangutele ja vajadusele tagada kaitsekulutused (5% SKP-st) ning rahastada õpetajate, politseinike ja päästjate palgad. Ta möönis, et maksu tase ja disain on tekitanud arusaamatusi, kuid hetkel takistab täielikku kaotamist riigieelarve defitsiit.

Järgnevas täpsustavas küsimuses süüdistas Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) peaministrit "maksutsirkuse" loomises, tuues esile kaootilised maksupoliitika muutused (tulumaks, ettevõtte tulumaks, ajutised/püsivad tõusud). Ta kritiseeris, et lastega peredele tehtavad soodustused on vaid kosmeetilised, samal ajal kui puuetega inimestel, pensionäridel ja maaelanikel on kontod automaksu tõttu arestitud. Michal lükkas süüdistused tagasi, selgitades Reformierakonna järjepidevat soovi madalama tulumaksu järele ja kinnitades plaanitavat maksuküüru kaotamist 2026. aastal, mis tema sõnul vähendab keskklassi maksukoormust.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise riigi juhtimisvalikute kohta, keskendudes eelkõige droonitõrje võimekuse arendamisele ja pädevusjaotusele. Reinsalu tõi esile mure seoses PPA ja Kaitseväe vastutusvaldkondade erinevusega sõltuvalt drooni lennukõrgusest, küsis relvakasutusprotokolli kohta ründedroonide likvideerimisel ning uuris akustilise seiresüsteemi soetamise ja rakendumise ajakava kohta.

Peaminister Michal kinnitas, et PPA ja Kaitseväe vaheline koostöö mehitamata õhusõidukite tõrjumisel toimib, vastutus on jagatud: Kaitsevägi vastutab üleriigilise õhuseire eest, PPA maismaapiiri ja piiriveekogude seire eest. Sõjalise ründe korral rakendab aktiivseid meetmeid Kaitsevägi. Akustilised seadmed ja täiendavad radarid on Kaitseväe võimearenduse prioriteetide hulgas ning kaitseinvesteeringute tõstmine 5%-le peaks tagama vajaliku rahastuse. Reinsalu täpsustavatele küsimustele vastates viitas peaminister ohuteavitussüsteemi arendamise osas Siseministri tegevusele, märkides, et katsetused on näidanud vajadust süsteemi muutmiseks. Istungi lõpus esitas Peeter Ernits lisaküsimuse Eesti kõrge inflatsiooni ja noorte tööpuuduse kohta. Peaminister selgitas, et inflatsioon on tingitud nii maksutõusudest kui ka maailmaturu toormehindade ja palgatõusust, ning rõhutas tulumaksuvaba miinimumi tõstmise olulisust inimeste toimetuleku parandamiseks.

Nelja küsimuse arutelu riigi olukorra üle keskendus peamiselt julgeolekule, riigi kaitsevõime ja valitsuse rahastusele. Põhiteemad hõlmasid sõja mõju ühiskonnale, meedia ja poliitilise retoorika rolli kartuste tekitamisel ning Euroopa Liidu ja Eesti rahvusvahelise koostöö konteksti. Kriitika keskmes oli, et riigi valmisolek ja julgeolekukulud suurenevad ning see on mõjutanud sissetulevaid otsuseid ja elanike ootusi ning muresid, mis puudutavad nii majandust kui ka sotsiaalseid struktuure. Samuti tõstatati küsimus naiste kaasamise ja kohustusliku ajateenistuse arutelu ning perede ja demograafilise stabiilsuse seisukohad, mis kõik puudutab riigi pikaajalist kaitsevõimet ja üldist sotsiaalset tasakaalu.

Viies küsimus Riigikogu ees puudutas valitsuse otsust Enefit Greeni tagasiostmise kohta ning sellega kaasnevaid poliitilisi ja järelevalvega seotud teemasid. Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas kriitilise ülevaate otsuste loogikast ning tõi välja, et kiired erastamised ja seejärel nende tagasiostmine on tekitanud maksumaksjas kahju ning võimalikke siseteabe lekke ja korruptsioonikahtlusi. Talevantseeris keskse probleemina siseringi info liikumise ja börsi teatud toiminguid, mis on tekitanud kahtlustusi ning kutsus üles põhjalikumale järelevalvele ja suuremale läbipaistvusele.

Lisaks arutati laiemat valitsuse tegevust ja selle mõju erinevatele avalikele teenustele ning rahandusministri vastuseid puudutasid ka teised valdkonnad, sealhulgas Tervisekassa kulud ja suurenenud personali- ning tulemustasusubalansid. Arutus hõlmas ka maksupoliitilisi plaane, sealhulgas toidu käibemaksu olukorda ja maksuvaba miinimumi suurendamist, kus minister selgitas oma vaateid ja põhjendusi ning kontrollisõnastusena esile tõsteti vajadust vältida ebaõiglust ja tagada kindel majanduskeskkond.

Riigikogu liige Riina Solman esitas rahandusminister Jürgen Ligile küsimuse valitsuse eelarveplaanide kohta majanduse ja inimeste ostujõu turgutamisel. Solman alustas kriitikaga, et valitsuse maksupoliitika muudatustest võidab pigem jõukam osa elanikkonnast, mitte madalapalgalised. Peamine küsimus puudutas aga haridusminister Kristina Kallase meedias esitatud vastuolulist väidet, et riigil on "väga palju raha" (kasutades rahvalikku ebatsensuurset väljendit). Solman palus Ligi kommentaari ja rahandusministrina hinnangut, millises suurusjärgus selline summa võiks väljenduda. Minister Ligi lükkas tagasi Solmani väited maksude kohta, viidates uuringutele, mis näitavad, et näiteks toidu käibemaksu langetamisest võidaksid jõukamad tarbijad. Kallase väite osas selgitas Ligi, et tegemist oli kibedusega öeldud märkusega raskete eelarveläbirääkimiste ajal, mitte tegeliku väitega riigi rahalisest üleküllusest. Ligi kinnitas, et raha on puudu, mitte üle. Jätkuküsimuses palus Solman kasutada madala sündimuse tõttu üle jäävat peretoetuste raha lastetoetuste tõstmiseks 80 eurolt 100 eurole. Ligi keeldus eelarveotsuseid lubamast, rõhutades valitsuse tehtud suuri maksukergendusi (maksuvaba miinimumi tõstmine) ja erandeid automaksus lastega peredele. Lõpetuseks tõstatas Priit Sibul küsimuse Tervisekassa personalikulude ja ürituste (suvepäevad, jõulupidu) käsitlemise kohta palgafondi osana, millele Ligi vastas, et õige termin on "personalikulu," mis sisaldab ka kaasnevaid kulusid, ning pidas seda pigem moraali- kui rahandusküsimuseks.

Esitlusal on seitsmes küsimus peaminister Kristen Michalile teemaga: “Valetava kaitseministri sobivus oma ametisse.” Riigikogu küsib Rain Eplerilt, kas Hanno Pevkur sobib oma ametisse, võttes aluseks Riigikontrolli kriitilise hinnangu kaitseinvesteeringute kasutamise kohta ja varude halduse kontrollmehhanismide puudused. Arutelu kütkemsena tekitab tähelepanu piiriehituse maksumuse kohta ning kaasabil on kriitika aususe ja vastutuse avalikustamine, sealhulgas isiklike ja institutsiooniliste vastutuste selgitamine.

Debatti lõikuvad erinevad positsioonid: Rain Epler esitab konkreetseid väiteid ja viiteid Riigikontrolli raportile, rõhutades vajadust vastutuse ja läbipaistvuse järele; vastaspool, peaminister, väidab, et ametiasutused tegelevad probleemidega ning kontrollmehhanismid ning raamatupidamine on korras ning vajadusel parendused rakendatakse. Kuna teema puudutab ministrite sobivust ning riigikaitse eelarve osade kasutamist, jääb istung lõpuks suunatud edasisteks tegevusteks ja järelevalveks, mitte otsustamiseks konkreetsest ametikoha muutusest.

Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise maksude ja riigieelarve olukorra kohta, viidates avalikkuses levinud teatele ligi 800 miljoni euro suurusest eelarveülejäägist. Arhipov soovis teada, kust see summa täpselt tekkis ja miks valitsus jätkab uute maksude kehtestamist, kui riigieelarves on selline ülejääk. Ta küsis ka valitsuse plaanide kohta maksusurve vähendamiseks. Peaminister Michal selgitas, et tegemist ei ole jagatava ülejäägiga, vaid planeeritud defitsiidi (–3%) olulise vähenemisega (umbes –1%), mis näitab, et riik on majandanud säästlikumalt 800 miljoni euro võrra. Ta tõi defitsiidi vähenemise põhjustena välja ühekordsed ettevõtete tulumaksu laekumised, parema füüsilise isiku tulumaksu laekumise palgakasvu tõttu ning riigi kulude kärpimise eesmärgid. Michal rõhutas, et maksukoormus on tegelikult langemas tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 euroni ja maksuküüru kaotamisele 2026. aastal, mis annab keskmise palga saajale aastas umbes 1500 eurot rohkem kätte. Lisaküsimuses vaidlustas Martin Helme (EKRE) valitsuse säästlikkuse narratiivi, süüdistades valitsust majanduse hukka ajamises ja nõudes selget seisukohta automaksu osas, mille kaalumist koalitsioon eelmise nädala erakorralisel istungil läbi kukutas. Michal kinnitas, et automaksu tase on tema isiklikul hinnangul liiga kõrge ja seda arutatakse, kuid prioriteediks jääb riigikaitse. Arhipovi täpsustavale küsimusele toidu käibemaksu langetamise kohta vastas peaminister eitavalt, viidates uuringutele, mis näitavad, et selline meede annab hindadele vaid ajutise mõju, ning ostujõu suurendamiseks on efektiivsem tulumaksuvaba miinimumi tõstmine.

Infotund käsitles julgeolekuküsimusi ja eelkõige idapiiri väljaarendamise edenemist. Kõnelus algas asjaoluga, et üheksanda küsimuse esitas Jaanus Karilaid, kuid ta ei saanud täna küsida, ning seetõttu see küsimus avamata jäi. Järgnes kümnes küsimus Varro Vooglaidle, kelle saalis kohalolu puudus, mistõttu ka see küsiti ei avatud. Saabus 11. küsimus, mille esitas Mart Helme ja mille teema oli julgeolek. Arutelul tõstatati kriitika seoses piiril tehtu ja kavandatuga: kas midagi on tehtud, kuidas on rahastust ja hanked lahendatud ning milline on idapiiri turvalisus ja jälgimisseadmed.

Teiseks tegi peaminister Kristen Michal sissejuhatuse selle kohta, millised sammud on viimastel aastatel astutud ja millised on plaane, ning selgelt toodi välja, et idapiir ehitatakse lõpuni ning et piir on vaja kindlustada ja turvata kogu vajaliku tehnika ja seirega. Infotunni lõpus meenutati põhireegleid ja ettekandja, sõnavõtja või küsija tuleb päevakorraküsimusele keskenduda; vajadusel viidi koostöö ja järgnevate toimingute selgitamiseks välja ka menetluslikud kaalutlused.

Tänane päevakord keskendus kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest ning sellele järgnenud laialdasele arutelule riigikaitse rahastamise ja planeerimise teemal. Eesmärk oli käsitleda, milline peaks Eesti kaitsevõime tulevik nägema ning milliseid võimeid ja taristut on vaja arendada, et säilitada ja tugevdada riigi turvatunnet ning liitlasvõimekus. Rikkalik ettekandmises peetud ülevaade sisaldas nii 10-aastase eelarve raamistiku loomist kui ka vaatepunkti, kuidas kasutada 5% SKP-st kaitseks, laiapindse riigikaitse raames koostatavate programmide ja brigaadide arendamist ning kaitsetööstuse ja taristu tähtsust. Uuenduste seas olid mehhaniseeritud jalaväebrigaadide ja divisiooni struktuuri tugevdamine, kaug- ja keskmaa õhukaitse ning ründetoetuste võimekuste arendamine, droonide vastupanuvõime ja elektroonilise sõja sihilises koostoimes toimuva arendused ning liitlaste pikaajaline kohalolu Eestis tagamine. Lisaks tõsteti esile riigikaitse planeerimise eelseisvat laiapõhjalist raamistikku ning riikidevahelist koostööd kaitsevõime suurendamiseks.
Teiseks käsitleti Riigikontrolli auditiga seotud aspekte: varude inventeerimise, lepingute jagu ja ettemaksete jälgimise nõrgad kohad ning audititulemustest tulenevad julgeolekuküsimused. Räägiti droonitõrjevõime vajalikkusest ja selle kiireloomulisest arendamisest ning rõhutati võrreldavat vajadust laiapindse riigikaitse korraldamise ja läbipaistvuse järele. Debatil tõsteti esile, et kaasaegne riigikaitse on terviklik süsteem, kus inimese valmisolek ja ühiskondlik toetus on sama olulised kui tehnilised vahendid ja rahaline toetus. Lõpuks vaadeldi päeva lõpus parlamendi protseduure ning istungi pikendamise küsimusi, mis tõstatasid küsimuse vastutuse, läbipaistvuse ja järelevalve rolli kohta riigikaitse kulutuste ning hangete puhul.

Teine päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse eelnõu 671 — hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse esimene lugemine. Ettekandja oli rahandusminister Jürgen Ligi, kelle sõnavõtud tutvustasid seaduseesmärke: senise hoiu-laenuühistu seaduse ajalugu ning probleemid, mis nende muutuste tulemusel on tekkinud alates 2010. aastast. Hindatud probleemid hõlmasid ühistute vara kasvu ja fondide kasutamist laenudena, puudulik riiklik järelevalve ning hoiustajate kahjusid ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu maksejõuetuse tõttu. Samuti kerkis esile küsimus, kuidas tagada hoiustajate raha turvalisus ning ühistute roll kogukonnast laenuandjana on muutunud reaalsuseks, kus liikmete nutune teadmine laekuvastusest ja kontrollist on piiratud. Eelnõu esitles lahendusena ühistuid ühtse pangalise vormi suunas: võimaldada vaid pankadeks või ühistupankadeks muutuvate ühistute hoiuste kaasamist ning tagada Tagatisfondi kaitse kuni 100 000 euro ulatuses.

Teises osas arutleti plaani kohta, mis on jaotisena jaotatud kolmeks etapiks: 1) kohustuste jõustumine 1. novembril (väära kaaluda võimalikku edasilükkamist); 2) 1. juulil järgmisel aastal rakenduvad rangemad nõuded juhatuse ning nõukogu liikmetele, suurendatakse osakapitali ning lisatakse audiitorkontrolli ja revisjonikomisjoni nõuded; 3) alates 1. jaanuarist 2029 jätkavad ühistud toimimist vaid panga või ühistupanga vormis, kui nad soovivad jätkuvalt hoiuseid kaasata, ning neil peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Lisaks rõhutati, et Eesti liberaliseeritud regulatsioonid on äärmuslikult liberaalsed ning sarnaselt muude riikidega kujutletakse tulevikus ühistulist finantstegevust ühistupanga vormis ning suurem järelevalve ning hoiuste tagatised. Lõppsõnum, mida tõstatati, oli vajadus kaitsta hoiustajate vara ning tagada börsiväline, kuid turvaline ja kontrollitud hoiuste kaasamine.

Kokkuvõttes on eelnõu suunatud riskide vähendamisele ja hoiustajate vara kaitsmisele, samas püüdes säilitada mõistlikku jätkusuutlikkust ning paindlikkust: võimalus jätkata ühistulise finantsteenuse pakkumist, kuid rangema järelevalve ja kindlate kaitsemehhanismidega—nii, et hoiused oleksid turvaliselt tagatud ning ühistud saaksid vajaduse korral pankadeks või ühistupankadeks transformeeruda. Kõik see on mõeldud tasakaalustada hoiustajate õiguste kaitset ja finantsstabiilsust, vähendades samas riske, mis on tekkinud seni reguleerimata tegevuse tõttu.

Esimesel päevakorrapunktil arutleti Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Madis Kallase, Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Anti Allase, Heljo Pikhofi ja Helmen Küti esitatud arupärimise üle seoses elulõpuga seonduvate regulatsioonidega. Oluline teema kerkis esile Riigikohtu Paul Tammerti juhtumi valguses: kui inimene pakub teisele enesetapu vahendit, ning milline on õiguslik ja eetiline raamistik inimese elu lõpu otsuste kohta. Arupärimisele vastas sotsiaalminister ning rõhutati, et tegemist on kahe tasandi küsimusega – õigusaline regulatsioon ning eetilised kaalutlused –, ning vajadust koostöös Justiits- ja Digiministriga jätkata arutelu ja seadusloomet. Tähtsateks punktideks tõidetud olid elulõpu tahteavalduse seaduse rakendamine (kui tahet on võimalik konkreetselt väljendada ka siis, kui inimene ise ei saa enam rääkida) ning võimalus arutada laiemat raamistikku, mis hõlmab ka eetikaga, meditsiiniga ja palliatiivse raviga seotud aspekte. Lisaks jõuti järeldusele, et 2027. aasta jaanuarist saavad patsiendid esitada elulõpu tahteavalduse tervise infosüsteemi kaudu ning vajalik on jätkata arutelusid ja teenuste arendamist ning koostoimet eri valdkondade vahel. Teine oluline osa puudutas palliatiivse ravi kättesaadavuse suurendamist, laste palliatiivset ravi ning pilootprojekte, mille eesmärk on testida uusi teenusemudeleid ja kaasata haridusasutusi täiendkoolituste loomiseks. Kokkuvõttes esitatud plaanid näitavad, et riik on valmis edasiliikuma nii õiguslikul kui ka sotsiaal- ja tervishoiualasel tasandil, kuid rõhutavad kaasamises ja laiapõhjalises arutelus leiduvat konsensust ning põhjalikku eetikakõlama.

Arupärimine käsitleb 2025. aasta mesindustoetuse muudatusi ning nende mõju väikemesinikele. Kaasatud olid Evelin Poolamets, Rene Koka, Siim Pohlak, Martin Helme, Mart Helme, Anti Poolametsa ja Arvo Aller; arupärimine esitati 23. aprillil 2025 ning arutelu suunati regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele. Põhjenduslikult sooviti välja tuua kitsaskohti, mis kaasnevad meetmete muutmisega ning selgitada, miks 16 mesilasperet ületanud ettevõtjal on tulevikus oodatud surutud toetus ning mis saab väikemetsanduse jätkest ja taustast seoses taotlemise vähenemisega. Komisjoni jaoks oli oluline mõista, kuidas muudatused mõjutavad väikestes piirkondades tegutsevaid mesinikke ning millised on võimalikud alternatiivid ja koostöövõimalused järgmiste sammude nimel.

Riigikogu arutas 13. mail 2025 esitatud arupärimist nr 773 elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustes, mille esitasid Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Anti Allas, Reili Rand, Heljo Pikhof ja Jaak Aab. Arupärimise esitaja Ester Karuse (SDE) tõi esile Valga ja Põlva maakondade olukorra, kus füüsilised pangakontorid on suletud (viimati SEB Valgas), jättes kümned tuhanded elanikud, eriti eakad ja digioskusteta inimesed, ilma vajalikust teenindusest ja nõustamisest. Karuse rõhutas, et pangateenus on ühiskondlikult hädavajalik teenus, mitte pelgalt äritegevus, ning küsis ministrilt konkreetseid samme dialoogi pidamiseks pankadega ja riigi valmisolekut tagada füüsiline pangateenus maakonnakeskustes.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tunnistas muret, kuid tõi välja, et pangakontorite arv on Eestis viimase kümne aastaga vähenenud ligi poole võrra (2015. aasta 107-lt 58-le 2024. aasta lõpuks) tulenevalt tarbijakäitumise muutusest ja digitaliseerimisest. Ta täpsustas, et Coop Pank pakub Valgas ja Põlvas sularahavabu kontoriteenuseid. Minister rõhutas, et teenuste kättesaadavus on olulisem kui füüsiline kontor ning tõi esile alternatiivid, nagu sularahaautomaadid (ristkasutatavad ja sissemaksevõimalustega), sularaha väljavõtmine poodides/tanklates ning Omniva postkontorite makseteenused. Terras kinnitas, et kavatseb pangandussektori esindajatega kohtuda, kuid hetkel keskendub ministeerium laiemale regionaalarengu probleemile, milleks on elanikkonna koondumine pealinnapiirkonda. Arutelu käigus kritiseerisid opositsioonipoliitikud ministri juhtimisstiili ja regionaalpoliitika lodevust.

Riigikogu istungil arutati neljanda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Jaanus Karilaiu, Andres Metsoja, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Enn Eesmaa ja Ants Froschi 7. mail 2025 esitatud arupärimist nr 768, mis käsitles töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, keskendudes tööstuse ja tootmise arengule energia puudujäägi kontekstis. Arupärijate nimel esines Jaanus Karilaid, kes rõhutas, et regionaalne ebavõrdsus ja töökohtade puudus väljaspool Tallinna "kuldsest ringist" on pikaajaline probleem, mida valimislubadustest hoolimata pole lahendatud. Karilaid tõi esile Läänemaa ettevõtete praktilised mured, kus laienemist takistab energiavõimsuse puudujääk või liitumise miljonitesse ulatuv maksumus, ning rõhutas, et majanduskeskkonna parandamiseks on lisaks energiale vaja ka teedevõrgu korrashoidu.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas arupärimisele, märkides, et energiataristu on küll Kliimaministeeriumi vastutusala, kuid energia on tööstuse jaoks kriitiline sisend. Minister tutvustas meetmeid, millega püütakse regionaalset arengut toetada, sealhulgas varustuskindluse toetust ettevõtetele, otseliini pikkuse pikendamist 15 kilomeetrini suurtarbijate jaoks ning täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaa elektrivõrkudesse. Ta tõi esile ka suuremahuliste investeeringute toetuse, kus toetusmäär on väljaspool Harjumaad kõrgem (15% vs 10%), ning planeerimisseaduse muudatused strateegiliste tööstusalade kiirendatud menetlemiseks regioonides. Minister Keldo kinnitas, et konkreetsed kaebused Läänemaa ettevõtete laienemise takerdumisest pole ministeeriumini jõudnud, kuid avaldas valmisolekut ettevõtjaid aidata. Arutelu lõpus tegi Jaanus Karilaid ettepaneku ministri visiidi korraldamiseks Läänemaale lähikuudel, millega minister Erkki Keldo koheselt nõustus.

Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 15. mail 2025 esitatud arupärimist nr 779, mis käsitles tööpuuduse kiiret kasvu ja tööhõive langust. Arupärija Lauri Laats (Keskerakond) kritiseeris oma avasõnavõtus teravalt valitsuse regionaalpoliitikat, heites sotsiaaldemokraatidele ette automaksu kehtestamist, tasuta maakondliku ühistranspordi lõpetamist ja kõigi maksutõusude vastuvõtmist. Ta rõhutas, et tööpuuduse kasv ja tööhõive langus on tekitanud suurt muret, tuues esile suured regionaalsed erinevused, eriti Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, ning kahekordse palgalõhe Tallinna/Harjumaa ja teiste maakondade vahel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo andis ülevaate tööturu hetkeolukorrast, märkides, et töötuse määr saavutas tipu 2025. aasta esimeses kvartalis (8,5%), kuid langes teises kvartalis 6,9%-ni. Ta tõi esile Eesti kõrge tööjõus osalemise määra (88,1% 20–64-aastaste seas), mis on Euroopa Liidus kõrgeim. Ministri sõnul tegeleb valitsus töötuse leevendamisega uue Töötukassa strateegia kaudu, mis keskendub noorte oskuste parandamisele (NEET-noored) ja kutseharidusreformile. Regionaalse ebavõrdsuse leevendamiseks suunatakse Ida-Virumaale Õiglase Ülemineku Fondist 350 miljonit eurot ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Järgnevates küsimustes keskenduti noorte töötusele. Lauri Laats pakkus välja maksusoodustused õpilaste töötamisele (vabastus 13% sotsiaalmaksu osast), kuid minister Keldo lükkas selle ettepaneku tagasi, viidates riigieelarve seisule ja eelistades regulatsioonide lihtsustamist. Minister lubas uurida kohalike omavalitsuste NEET-noorte spetsialistide töö tulemusi ja töötute kodakondsuse jaotuse andmeid.

Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige ja teiste sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimist valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta. Arupärijad väljendasid muret Eesti majanduse tootlikkuse languse, noorte rekordilise tööpuuduse ja lõimumisprobleemide pärast, küsides, kuidas aitab sisserände suurendamine neid probleeme lahendada, eriti arvestades tehisaru arengut. Riina Sikkut (SDE) rõhutas vajadust kvantitatiivsete andmete järele Eesti ühiskonna vastuvõtuvõime ja migratsioonistatistika kohta.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) vastas, et valitsuse prioriteet on kvalifitseeritud spetsialistide toomine, mitte madalapalgaline tööjõud. Ta kinnitas, et sisserände kvoot (0,1% elanikkonnast) jääb muutmata, kuid OSKA raportil põhinevad erandid oskustöötajatele on vajalikud töötleva tööstuse kasvupotentsiaali realiseerimiseks. Minister hindas Eesti ühiskonna vastuvõtuvõimet heaks, tuues esile paranenud lõimumisnäitajad ja avalikkuse toetuse Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele. Ta rõhutas, et valitsuse esmane fookus on kohaliku tööjõu, sealhulgas 45 000 registreeritud töötaja, oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmisel. Debatis tõstatati ka küsimus Põhjamaade immigratsioonikogemustest ja Rootsi vangide Tartu vanglasse toomisest, mida minister pidas liitlastevaheliseks kasulikuks koostööks. Jaak Valge (EKRE) kritiseeris teravalt massiimmigratsiooni, väites, et see on põhiseaduse vastane, pärsib palgakasvu ja on viinud tootlikkuse languseni. Reili Rand (SDE) küsis selgitust palgakriteeriumide leevendamise kohta oskustöötajate erandis.

Käimasolev kaheksas arupärimine puudutas kuuseistikute hävitamist ning RMK-i taimlate haldamist ja metsa uuendamisega seotud küsimusi. Arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Peeter Ernits, Kalle Grünthal, Lauri Laats, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Vladimir Arhipov, eelkäivaks ettekandjaks märgiti Peeter Ernits ning arutelu toimus 19. mail 2025. Avaldatud materjal näitas, et keskne teema oli kuuseistikute hävitamise ulatus ja vastutuse jaotumine: kas ning kuidas riigimetsas ja erametsas kasutatavate istikute kvaliteet ning nende erimärgistused ja turustus on kooskõlas riiklike normidega. Lisaks vaagiti, kuidas looduskaitse ja metsanduse tasakaalustatuse printsiibid peaksid kajastuma tulevikus ning millised on RMK-i meetmed ebastandardsete istikute teatud juhtudel kasutusele võtmiseks või kõrvaldamiseks.

Esitletud oli üheksas riigikogu arupärimine tuumaenergia arendamise kohta Eestis, mille esitasid 20. mail 2025 Riigikogu liikmed Jaak Aab, Reili Ranna, Tiit Maran, Züleyxa Izmailova ja Riina Sikkut. Ettekandjaks oli Jaak Aab ning arutelu keskmes oli, miks ja kuidas võiks Eesti territooriumil teha ettevalmistusi tuumajaama jaoks ning millised riskid, kulud ja vajadused kaasnevad sellega. Taustaks viidati Kanada Ontario provintsis käimasolevale moodulreaktorite projektile BWRX-300 ning selle potentsiaalsetele mõjudele Eesti kontekstis, sealhulgas esitatud kulude ja ajakavade hindamine. Arupärimine tõstatas mitmeid küsimusi: kuidas hinnatakse majanduslikku ja tehnoloogilist sobivust, millised on alternatiivid (taastuvenergia, salvestus, juhitavad võimsused), kui läbipaistvalt ja kaasavalt suudetakse protsesse korraldada ning mida õpiti rahvusvahelistest kogemustest. Väikse ja suure pildiga arutelus rõhutati vajadust selgeks teha riigi eriplaneeringu eesmärgid, eeldused ja finantseerimise mehhanismid enne suurte otsuste langetamist.
Teiseks kerkisid esile küsimused suurte investeeringute majandusliku jätkusuutlikkuse, tehnoloogiariskide ja taristukaitse ning energialiigi mitmekesistamise osas. Arupärimise lõpphumuna oli soov saada valitsuse seisukohti ning vastuseid 5 põhiküsimusele, mis puudutasid eriplaneeringu aluseid, BWRX-300 riske ja maksumust, alternatiivide analüüsi, läbipaistvust ja kaasatust ning järeldusi Euroopa ja Põhja-Ameerika projektide kogemustest.

Riigikogu käsitles tänase istungi viimase päevakorrapunktina kuue Riigikogu liikme (Lauri Laats, Aleksandr Tšaplõgin, Andrei Korobeinik, Vadim Belobrovtsev, Aleksei Jevgrafov ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart) esitatud arupärimist Eleringi strateegia kohta. Arupärimise ajendiks oli Eleringi juhi Kalle Kilgi aprillikuine väljaütlemine, et elektrivõrgu välisühenduste rajamisel ei puutu Eesti sotsiaal-majanduslikud mõjud Eleringi ning lähtutakse Euroopa ühisturu vajadustest.

Arupärijate nimel tutvustas küsimusi Vadim Belobrovtsev (TqT5YjnBr0U), kes soovis teada, kas Vabariigi Valitsus on teadlik Eleringi väidetavast Eesti sotsiaal-majanduslike mõjudega mittearvestamisest, millistele analüüsidele selline volitus tugineb, ning kas siseriikliku võrgu arendamine on Eleringi jaoks endiselt prioriteet. Samuti küsiti Eesti-Läti neljanda ühenduse kriitika valguses, kas kaalutud on investeeringu suunamist siseriiklikesse võrkudesse.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sut vastas, et Elering ei ignoreeri Eesti sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Vastupidi, Eleringi uuendatud omaniku ootustes on selgelt seatud eesmärgiks konkurentsivõimeline energia lõpphind Eesti tarbijale. Minister rõhutas, et regionaalse turu toimimine ja ühendatud elektrisüsteem on sotsiaal-majanduslikult kõige kasulikum, vähendades hinnavolatiilsust. Ta kinnitas, et kõik välisühendused (sh Estlink 3 ja Eesti-Läti neljas ühendus) on Euroopa ühishuviprojektid (PCI), mille tasuvust on analüüsitud ning mis toovad regioonile kümneid miljoneid eurosid tulu aastas. Sut lisas, et siseriikliku võrgu arendamine on jätkuvalt Eleringi prioriteet ning välisühenduste rajamise kulu ei kandu edasi võrgutariifi, kuna kasutatakse ülekoormustulu.

Järgnevates läbirääkimistes kritiseeris Rain Epler (rx1gaVuW0Ng) teravalt valitsuse liberaaldemokraatlikku totalitarismi ja energeetikapoliitikat, heites ette ministrile George Orwelli stiilis "värdkeele" kasutamist Kilgi sõnade tõlgendamisel. Epler tõi esile Euroopa langeva konkurentsivõime, suure sõltuvuse fossiilkütuste impordist (73% primaarenergiast) ja tuule- ning päikeseenergia vähese panuse (5%). Ta kutsus ministrit üles loobuma taastuvenergia armastusest ja seadma eesmärgiks Eesti naasmise elektrienergia eksportija rolli juurde.

Riigikogu tööaasta algas uue kalendriaastaga, mida iseloomustas erakordselt tihe ja pingeline töögraafik, mis ulatus mitmesse istungjärkudesse. Istungeid saatsid pidevad protseduurilised vaidlused, eriti päevakordade kinnitamisel, kuna opositsioon (peamiselt EKRE, Isamaa ja Keskerakond) kasutas ulatuslikult obstruktsioonitaktikaid. Korduvalt lükati edasi või arvati päevakorrast välja arvukalt arupärimisi ja eelnõusid, sageli menetluse võimatuse tõttu. Peamised aruteluteemad keerlesid valitsuse maksutõusude (eriti mootorsõidukimaks), energiapoliitika (sh tuuleparkide toetused ja energiakriis), õpetajate palgakriisi ja julgeolekuküsimuste ümber. Poliitilised pinged kulmineerusid mitme umbusaldusavaldusega valitsuse liikmetele, mis tõi esile sügava usalduskriisi parlamendi ja täitevvõimu vahel. Riigikogu juhatus pidi korduvalt selgitama oma otsuseid, viidates Riigikohtu lahenditele ja vajadusele tagada parlamendi töövõime.

Päevakorra esimese punktina arutati Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 kolmandat lugemist, mille eesmärk oli lükata edasi kohustusliku kestlikkusaruandluse (ESG) kehtestamine. Isamaa fraktsiooni nimel esinenud Urmas Reinsalu kritiseeris valitsust selle eest, et too surus sügisel läbi süsteemi, mis oleks ettevõtetele toonud üle 30 miljoni euro lisakoormust. Reinsalu rõhutas, et eelnõu vastuvõtmine on õige samm, kuid see on vaid ajutine lahendus. Ta kutsus valitsust üles avama Euroopa Liidu tasemel sisulist dialoogi, et muuta kestlikkusaruandlus vabatahtlikuks, tuues näiteks NG Investeeringute grupi miljonieurose aastase kulu aruandlusele, mida keegi tegelikult ei loe. Reinsalu kritiseeris ka valitsuse kahetist lähenemist bürokraatiale, tuues näiteks kaubaautode parkimiskeelu kõnniteedel.

Reformierakonna esindaja Õnne Pillak kinnitas, et valitsus toetab bürokraatia vähendamise suunda ja on teinud juba 202 vastavat otsust. Ta tervitas opositsiooni eelnõu kiiret menetlemist ja kinnitas, et ka Euroopa tasandil püütakse aruandlus tulevikus vabatahtlikuks muuta. EKRE esindaja Rain Epler süüdistas aga Reformierakonda valetamises ja silmakirjalikkuses, väites, et koalitsioon likvideerib alles nüüd oma varasemat viga, olles varem ise ESG-aruandluse vajalikkust kaitsnud. Keskfraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas oluliseks koalitsiooni ja opositsiooni koostööd eelnõu toetamisel. Eelnõu läbis lõpphääletuse ja võeti seadusena vastu.

Istung liikus Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 kolmanda lugemise juurde, mis oli ühtlasi hooaja viimane päevakorrapunkt. Enne läbirääkimiste avamist tõstatasid mitmed saadikud (Kalle Grünthal, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev) protseduurilisi küsimusi, kritiseerides eelnõu kiirmenetlust (teine ja kolmas lugemine samal nädalal) ning selle potentsiaalset põhiseadusvastasust. Kriitika keskendus eelnõu sätetele, mis lubavad Rahapesu Andmebürool luua 11 registri andmeid koondava "superandmebaasi" ja kasutada tehisintellekti isikute profileerimiseks, riivates seeläbi isikupuutumatust ja põhiõigusi. Opositsioon palus istungi juhatajal pöörduda rahanduskomisjoni poole, et eelnõu päevakorrast maha võetaks või võetaks vaheaeg erakorralise komisjoni istungi kokkukutsumiseks, kuid need ettepanekud lükati tagasi, viidates sellele, et juhatajal puudub selleks pädevus.

Fraktsioonide läbirääkimistel väljendasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa tugevat vastuseisu. Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) nimetas eelnõu vastuvõtmist sisenemiseks "jälgimisühiskonna ajastusse" ning kritiseeris, et põhiõigused müüakse maha 3,5 miljoni euro suuruse EL-i rahastuse eest. Rain Epler (EKRE) süüdistas koalitsioonisaadikuid eelnõu sisu mitteteadmises ja hoiatas, et seadus on politseikaamerate skandaaliga võrreldes "lapselalin". Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas, et sarnast andmebaasi ei eksisteeri üheski teises EL-i liikmesriigis ning et eelnõu menetleti pretsedenditu kiirusega. Hoolimata opositsiooni viimase hetke katsetest (sh Lauri Laatsi palutud vaheaeg) eelnõu menetlust peatada, viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 652 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Arutelu keskendus peamiselt positiivse krediidiregistri loomise ajakavale, kiirlaenude mahu kasvule ja selle sotsiaalsetele tagajärgedele ning inkassofirmade tegevuse reguleerimisele. Vadim Belobrovtsev tõstatas küsimuse andmete koondamise vastuolust e-riigi detsentraliseerimise põhimõttega, millele minister vastas, et koondatakse vaid krediidiandmed. Reili Rand ja Heljo Pikhof väljendasid muret registri hilise jõustumise (2028) pärast, mille osas minister lubas konsulteerida tehniliste töötajatega kiirendamise võimalikkuse üle. Ligi rõhutas, et riik ei peaks registrit looma, kuna see on erasektori asi. Lauri Laats ja Heljo Pikhof käsitlesid läbirääkimistel kiirlaenude kasvu (mis ületab Euroopa keskmist) ja selle seost inimeste halvenenud toimetulekuga. Minister Ligi seostas kiirlaenuäri kasvu muu hulgas teise pensionisamba lammutamisega. Rahanduskomisjoni esindaja Maris Lauri tutvustas komisjoni otsuseid, kinnitades, et inkassofirmade registrisse kaasamist ei toimu ning et komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.

Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.

Riigikogu arutas kolmandal lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA). Debatt keskendus eelnõu põhiseaduslikkusele ja selle mõjule usuvabadusele ning julgeolekule, eriti seoses Moskva Patriarhaadiga seotud usuühendustega. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) väitis, et eelnõu on endiselt põhiseadusega vastuolus, hoolimata kosmeetilistest muudatustest, ning survestab ebaseaduslikult Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit katkestama kanoonilised sidemed Moskvaga. Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) avaldas lootust, et president jätab seaduse teist korda välja kuulutamata. Varro Vooglaid (EKRE) rõhutas, et tegelik küsimus on õigusriikluse tagamine, mitte eestimeelsus, ning hoiatas, et sundlõpetamise ähvardamine suurendab ühiskonna lõhestatust ja julgeolekuohte. Koalitsiooni ja toetavate fraktsioonide esindajad (Isamaa, Eesti 200, SDE) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et see on kooskõlas põhiseadusega (viidates Siseministeeriumi analüüsile) ja selle eesmärk on piirata vaenulikku mõjutustegevust, mitte usuvabadust. Jaanus Karilaid (Isamaa) ja Peeter Tali (Eesti 200) sidusid Moskva Patriarhaadi otseselt Kremli ja FSB-ga, nimetades seda Putini režiimi ideoloogiliseks toeks. Andre Hanimägi (SDE) rõhutas, et eelnõu puudutab institutsiooni, mis õigustab vägivallaideoloogiat, mitte usku ennast. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu 603 kolmas lugemine. Läbirääkimistel kujunes terav vastasseis riigi julgeoleku ja õigusriigi põhimõtete teemal. Isamaa fraktsiooni nimel esinenud Henn Põlluaas kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda umbusalduse avaldamiseks PPA-le ning Sise- ja Välisministeeriumile. Ta rõhutas, et viisa andmisest keeldumine on riigi suveräänne õigus ja muudatuse vastuvõtmine ohustab sisejulgeolekut, ummistab kohtusüsteemi ning avab ukse massilistele kohtuvaidlustele kahtlaste isikute, eriti Vene ja Valgevene kodanike poolt.

Eesti 200 fraktsiooni esindaja Ando Kiviberg lükkas need väited ümber, märkides, et Eesti on Euroopa Liidus viimane riik, kus viisaotsuseid kohtus vaidlustada ei saa, ning et Riigikohus on viidanud sellele kui põhiseadusega vastuolus olevale puudusele. Ta selgitas, et seadus annab õiguse vaidlustada üksnes menetlusvigu, mitte sisulist põhjendust, ning riigi suveräänsus säilib. Pärast lühikest vastusõnavõttu Urmas Reinsalult viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu 603 võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 kolmandat lugemist. Debatt keskendus valitsuse maksupoliitika püsivaks muutmisele ja selle mõjule ühiskonnale. Opositsiooniparteid kritiseerisid teravalt valitsust lubaduste murdmise eest, kuna algselt ajutiseks julgeolekumaksuks nimetatud tõusud (käibemaks 24%-le, tulumaks 22%-le) muudetakse püsivaks, samal ajal kui plaanitud 2% ettevõtte tulumaksu tõus tühistatakse. Keskerakonna esindaja Lauri Laats süüdistas valitsust solidaarsuse puudumises, kuna maksukoormus langeb tarbimismaksude kaudu kõige haavatavamatele. Isamaa fraktsioon (Urmas Reinsalu) hääletas eelnõu vastu, viidates majanduse konkurentsivõime halvenemisele ja reaalsissetulekute kahanemisele. Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets rõhutas, et eelnõu põlistab regressiivset maksusüsteemi, mis soosib rikkaid ja pidurdab majanduskasvu, ning kutsus üles kehtestama astmelist tulumaksu. Reformierakonna esindaja Annely Akkermann kaitses eelnõu, selgitades, et see jätab madalama sissetulekuga inimestele ja pensionäridele 2% tulumaksuvabastuse kaudu rohkem raha kätte ning et maksukoormus tervikuna langeb järgmisel aastal maksuküüru kaotamise tõttu. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651) kolmandat lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas ettekande, selgitades, et eelnõu sisu on menetluse käigus muutunud, suurendades tulusid 26,3 miljoni, kulusid 36,9 miljoni ja investeeringuid 41,9 miljoni euro võrra. Märkimisväärne osa (44,2 miljonit) suunatakse laiapõhjalisele riigikaitsele, millest 30 miljonit läheb Siseministeeriumi haldusalasse, ning 12 miljonit teedeehitusse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut: toimetulekupiiri tõstmine (6 miljonit eurot) ja tasuta lasteaiakohtade pakkumine kõigis omavalitsustes (22 miljonit eurot). Mõlemad ettepanekud lükati Rahanduskomisjonis tagasi, viidates valitsuse seisukohale, et lisaeelarvega ei tohiks luua täiendavaid püsikulusid, ning rõhutades kohalike omavalitsuste autonoomiat. Debatt oli terav, keskendudes Reformierakonna vastuolulisele seisukohale lasteaia kohatasu osas (toetades seda Tallinnas, kuid mitte riiklikul tasandil) ning toimetulekupiiri tõstmise edasilükkamisele. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat, eelarve läbipaistmatust ja riigisektori paisumist. Eelnõu viidi lõpphääletusele, kus see vastu võeti.

Päevakorrapunkti number seitse käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist selgus, et kõnesoove ei olnud, mistõttu läbirääkimised koheselt suleti. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti viivitamatult eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 71 Riigikogu liiget. Eelnõu poolt hääletas 70 liiget, vastu ei hääletanud keegi ning üks liige jäi erapooletuks. Tulemusena võeti eelnõu 518 seadusena vastu.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu kolmas lugemine. Debatt keskendus eelnõu mõjule planeerimismenetlustele ja kohalike kogukondade õigustele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Evelin Poolamets kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda arendajate tellimuslikuks seaduseks, mis ohustab inimeste tervist, elukeskkonda ja kultuuripärandit, mööndes detailplaneeringutest ja sisulistest keskkonnamõju hindamistest möödavaatamist. Ka Keskerakonna esindaja Aleksandr Tšaplõgin pidas roheagendat pettuseks, mis sunnib tarbijaid subsideerima tuuleparke, eemaldades neilt ligipääsu odavale energiale, ning rõhutas põlevkivi konkurentsivõimet. Reformierakonna esindaja Mario Kadastik lükkas ümber väited põlevkivi odavuse kohta, tuues välja selle kõrge omahinda koos CO2 tasudega. Ta selgitas, et seaduse eesmärk on bürokraatia vähendamine ja planeerimisprotsesside optimeerimine, hinnates keskkonnamõjusid täpsemalt juba esimeses etapis, et kiirendada ehituslubade väljastamist. Lõpphääletusel võeti eelnõu 541 seadusena vastu 46 poolthäälega.

Päevakorra üheksanda punktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 573 kolmandat lugemist. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti viivitamatult eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 58 Riigikogu liiget, vastu hääletas 1 liige ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 573 võeti seadusena vastu.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetustoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 kolmas lugemine, mis käsitles eelkõige elulõpu tahteavalduse regulatsiooni. Läbirääkimistel osalesid fraktsioonide esindajad.

Eesti 200 fraktsiooni nimel esinenud Irja Lutsar rõhutas, et eelnõu annab inimestele võimaluse väljendada oma tahet edasise ravi suhtes olukorras, kus aju funktsioneerib minimaalselt ja elukvaliteet ei vasta patsiendi soovile. Ta kinnitas, et tegemist ei ole eutanaasia ega abistatud vabasurmaga, vaid inimese autonoomia kaitsmisega. Keskerakonna esindaja Lauri Laats kritiseeris eelnõu prioriteetsust, tuues esile Eesti tervishoiusüsteemi tõsised puudujäägid, nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav palliatiivravi, ning leidis, et enne elulõpu tahteavalduse seadustamist tuleb korda teha esmatasandi tervishoid. Reformierakonna esindaja Margit Sutrop toetas eelnõu, märkides, et see kaitseb inimeste vabadust ja väärikust ning annab arstidele julgust lõpetada nn mõttetu ravi, mis pikendab vaid suremist. Isamaa fraktsiooni esindaja Priit Sibul ei olnud eelnõu sisu vastu, kuna see ei anna uusi õigusi, vaid parandab tahteavalduse kättesaadavust meedikutele, kuid väljendas muret sellega kaasneva libeda tee pärast eutanaasia suunas ning lihtkirjaliku tahteavalduse ebaselguse pärast. Läbirääkimiste järel viidi läbi eelnõu lõpphääletus.

Päevakorrapunkti number 11 all käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 kolmandat lugemist. Menetlus algas läbirääkimiste avamisega, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 51 Riigikogu liiget. Vastuhääli ega erapooletuid ei olnud, mistõttu eelnõu 611 võeti seadusena vastu.

Tänane 12. päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 kolmandat lugemist ehk lõpphääletust. Pärast läbirääkimiste avamist need koheselt suleti, kuna Riigikogu liikmetel kõnesoove ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti läbi viima eelnõu lõpphääletust. Hääletusel osales 49 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastu- ja erapooletuid hääli ei registreeritud. Seega võeti eelnõu 613 seadusena vastu.

Päevakorrapunkt number 13 käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 kolmandat lugemist. Pärast eelnõu tutvustamist avati läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde.
Hääletuse tulemusena toetas eelnõu vastuvõtmist 46 Riigikogu liiget, vastu hääletas 3 liiget ning erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu 622 seadusena vastu.

Päevakorrapunkti nr 14 raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas eelnõu teemal läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 51 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastu- ja erapooletuid hääli ei registreeritud, mistõttu eelnõu 623 võeti seadusena vastu.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 624 kolmas lugemine. Enne läbirääkimiste avamist teavitati Riigikogu liikmeid olulisest protseduurilisest parandusest: teise lugemise tekstist oli ekslikult välja jäänud üks täielikult arvestatud muudatusettepanek. See viga oli nüüdseks parandatud ja vastav muudatus kanti kolmanda lugemise teksti.

Kuna kõnesoove läbirääkimiste avamisel ei esitatud, sulgeti need koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu 624 lõpphääletuse juurde. Hääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 51 Riigikogu liiget, vastu- ega erapooletuid hääli ei olnud. Seega võeti eelnõu 624 seadusena vastu.

Päevakorrapunkti nr 16 all arutati Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist selgus, et kõnesoove ei olnud, mistõttu läbirääkimised koheselt suleti. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Protseduuri kiirendamiseks tehti ettepanek loobuda tavapärasest kaheminutilisest kutsungist, kuna saalist ei olnud keegi lahkunud ja kõik kohalolijad andsid selleks nõusoleku. Lõpphääletusel võeti eelnõu 634 seadusena vastu 52 poolthäälega, vastuhääli ega erapooletuid ei registreeritud.

Päevakorras oli tänase istungi 17. punkt, milleks oli maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu 644 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas eelnõu üle läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 50 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastu- ega erapooletuid hääli ei olnud, mistõttu eelnõu 644 võeti seadusena vastu.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu 666 teine lugemine. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas ettekande, milles kinnitas, et eelnõu oli teiseks lugemiseks ette valmistatud ning muudatusettepanekute tähtajaks ei esitatud ühtegi ettepanekut. Leping Valgevenega, mis oli kehtinud alates 1998. aastast, lõpetatakse. Juhtivkomisjon tegi konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada ning viia läbi kohe lõpphääletus. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, asuti viivitamatult hääletuse juurde. Eelnõu võeti seadusena vastu.

Tänane 19. päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 630 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele", millega sooviti algatada pettustevastase tegevuskava väljatöötamine. Eelnõu esitaja Anti Allas rõhutas, et pettuste hulk ja keerukus (sh investeerimiskelmused, libakõned ja tehisintellekti abil loodud skeemid) on Eestis plahvatuslikult kasvanud, tuues igal aastal kaasa miljoneid eurosid kahju. Ta rõhutas vajadust koordineeritud koostöö järele Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, õiguskaitseorganite ja erasektori (pangad, telekomid) vahel, et paremini kaitsta Eesti inimesi ja nende toimetulekut.

Õiguskomisjoni esindaja Valdo Randpere kandis ette komisjoni seisukoha, mille kohaselt on asjakohased tegevused (analüüsid, strateegiad, koostöö) ametkondade poolt juba käimas. Komisjon väljendas skepsist, et uus riiklik tegevuskava annaks olukorra lahendamisele sisulist lisaväärtust, pidades seda pigem ideoloogiliseks enesenäitamiseks ja tarbetuks bürokraatiaks. Randpere rõhutas, et riik ei peaks olema "lapsehoidja" ning lahendus peitub õiguskaitseorganite ja erasektori koostöös ning teavituskampaaniates. Pärast pikka arutelu, kus käsitleti nii kodanikuvastutust kui ka riigi rolli, lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogu alustas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on laiendada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) merendussektorile (laevad kogumahutavusega vähemalt 5000 GT). Minister rõhutas, et HKS on efektiivne kliimapoliitika tööriist ning prognoosis Eestile süsteemist nelja aasta jooksul ligikaudu miljardi euro suurust tulu. Sutt kinnitas, et laevandussektori toetamiseks on ette nähtud 25 miljonit eurot laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamiseks ning taastatakse reisilaevanduse toetusmeede.

Debati käigus kritiseeris opositsioon (eelkõige Isamaa fraktsioon) eelnõu teravalt, väites, et see kehtestab tagasiulatuvaid kohustusi, mis kahjustavad Eesti laevandusettevõtete, eriti Tallinki, konkurentsivõimet. Urmas Reinsalu nimetas seda "ogarduseks" ja küsis, kas tegemist pole "kummalise sotsialismiga", kus valitsus esmalt maksustab ja seejärel toetab. Minister Sutt lükkas tagasi süüdistused tagasiulatuvas mõjus, märkides, et seirekohustus on kehtinud juba 2018. aastast ning toetusmeetmed on mõeldud just konkurentsivõime parandamiseks. Juhtivkomisjoni esindaja Tarmo Tamm kinnitas, et keskkonnakomisjon toetas eelnõu konsensuslikult, leides, et põhiseaduslikkusega probleeme ei ole ning et Läänemere jääklassilaevadele kehtib erand, mis on Eesti laevandusele kasulik. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see hääletati maha.

Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.

Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.

Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.

Käesoleva päevakorrapunkti keskmes on konkurentsiseaduse menetlusprotsess ja selle rakendamise viiside vahetu mõju Eesti konkurentsiolukorrale. Küsitlus toimus Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa poolt peaminister Kristen Michalile ning puudutas varasemaid koalitsioonilisi seisukohti Reformierakonna jaoks – eriti nende varasemat arusaama eelnõu sobivusest ning selle ülevõtu mõjust. Taustselt kõlasid viited Kaja Kallase valitsusele, Riigikantselei ja Eesti 200 varasematele ettepanekutele ning murranguline muutus koalitsiooni positsioonis, mis tekitas küsimusi, miks ja millele tuginedes uus versioon on võetud kasutusele.
Teine osa arutelust keskendusRiigikantselei ülevaatele kahe võimaliku menetlusvariandi kohta – haldusmenetluse ja väärteomenetluse – ning selle põhistusele, miks valiti viimane, kui eesmärgiks on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtt ja õiguskaitse ning selge õigusraami tagamine. Lisaks toimus täpsustav küsimustevoor, mille käigus tõstatati Reformierakonna positsiooni muutumise põhjused, ning järgmised arutlused puudutasid karistatuse, aegumise ja trahvide küsimusi ning vastutust võimaliku direktiivi mittetäieliku ülevõtmise korral.

Istungil käsitleti siseminister Igor Taro vastust Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi küsimusele migratsioonipoliitika ja sisserände kvoodi suurendamise teemal. Valitsus plaanib tõsta kolmandatest riikidest sisserände kvooti seniselt 1300 inimeselt 4000-ni, eesmärgiga toetada Eesti majanduskasvu ja leevendada oskustööjõu puudust. Arhipov väljendas muret, et sisserände märkimisväärne kasv võib tekitada sotsiaalseid pingeid piirkondades, kus elanikud tunnevad juba survet töökohtadele ja teenustele, eriti arvestades Eesti kõrget töötuse määra (8,6%). Ta küsis, miks riik suunab ressursid võõrtööjõu sissetoomisele, selle asemel et investeerida kohaliku inimvara ümberõppesse ja rakendamisse.

Minister Taro selgitas, et tegemist on struktuurse tööpuuduse lahendamisega, kus olemasolevate tööotsijate oskused ei kattu ettevõtjate vajadustega. Ta rõhutas, et kvoodi erand puudutab vaid teadmispõhistel OSKA raportitel põhinevaid oskustöölisi konkreetsetel erialadel, mitte odavat tööjõudu. Meede on ajutise iseloomuga, sõltub majanduse olukorrast ja sisaldab ranget palgakriteeriumi. Taro kinnitas, et kuigi pikaajalised investeeringud haridusse ja ümberõppesse on olulised, annab sissetoodav oskustööjõud kohest majanduslikku hoogu, tuues riigile oluliselt rohkem lisandväärtust. Lisaküsimuses vaidlustas Jaak Valge ekspansiivse arengu tee, viidates vajadusele luua vähem, kuid targemaid töökohti, millele minister vastas, et ettevõtted vajavad laienemiseks ja lisandväärtuse tõstmiseks praegu puuduolevat ressurssi, näiteks pingioperaatorite ja keevitajate näol.

Kolmas päevakorrapunkt puudutas valitsuse poliitika tagajärgede hindamist, keskendudes kliima- ja transpordipoliitika maksustamisele ning eriti automaksule. Riigikogu esindaja Urmas Reinsalu esitas põhjaliku kriitilise küsimuse selle maksustamise disaini ja selle mõjust inimestele, viidates 2023. aasta alguses tehtud nõudmistele kliimaeesmärkide täitmise kohta ning sellest tulenevale tulude ja koormuste suurenemisele. Ta küsis, kas automaks on tegelikult läbikukkunud eksperimend ja kas selle jätkamine on põhjendatud, ning palus selgitust, kuidas järjekorras toimivad muudatused võivad mõjutada inimeste tasumist. Arutelu puudutas ka avalikku arusaama ja meediakajastust alternatiivide kohta ning küsimuse, kuidas järjeldused erinevate maksuvõlgade ja tekkinud arvekasvude kohta tõlgendada. Taotluslikult püüti selgitada, miks ja kuidas maks tasub muutuda ning kas on vaja teha suuremaid remonte või jätta see lõpetamata. Paragraphis kaks liigutati peamiselt edasi arutelu konkreetsete lahenduste ja tulevaste sammude suunas, sealhulgas plaanid maksu mugandamiseks.Eriti tähtis oli PM-i vastuse sisu, milles võeti kokku koalitsiooni ja rahandusministeeriumi kavatsused ning väljakujunenud kava edasisteks sammudeks.

Riigikogu liige Arvo Aller esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise Eesti majanduse ja konkurentsivõime teemal, viidates Eesti langusele rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis (33. koht, majanduse seisundi faktorvaldkonnas 57. koht), samal ajal kui Läti ja Leedu on teinud märkimisväärse tõusu. Aller kritiseeris valitsuse tegevust, pidades paigalseisu edasiminekuks, ning küsis, mida on Eestil naabritelt õppida. Ta sidus konkurentsivõime languse ka inflatsiooni ja maksutõusudega (käibemaks), mis nullivad tulumaksuvaba miinimumi tõusu mõju.

Peaminister Michal vastas, et inflatsiooni peamine põhjus on palgatõus (umbes kaks kolmandikku hinnatõusust) ning valitsus tegeleb inflatsiooni ohjeldamisega riigi kulutuste kärpimise kaudu (1,4 miljardit eurot kolme aastaga, avaliku sektori kärbe 10%, välja arvatud kriitilised sektorid). Ta rõhutas, et valitsus on koostöös tippettevõtjatega astunud üle 200 sammu ärikeskkonna parandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Michal tõi esile ka maksukoormuse languse 1,2% võrra järgmisel aastal, mis saavutatakse ettevõtete kasumimaksu kaotamise ja astmelise tulumaksu kaotamisega, mis tõstab tulumaksuvaba määra 700 euroni. Lisaküsimuses tõstatas Mart Helme toidujulgeoleku teema seoses evakuatsioonilepingutega Balti riikide vahel, küsides, kuidas tagatakse nii oma elanike kui ka sadade tuhandete evakueeritavate toitmine. Michal suunas selle küsimuse siseministri pädevusse, kuid tervitas ettepanekuid piirangute kaotamiseks individuaalmajapidamistes seapidamise ja muu loomapidamise soodustamiseks.

Viienda küsimuse raames arutati Riigikogu peaministri Kristen Michalile esitatud teemat konkurentsiseadusest. Põhikeskkonnaks oli Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise menetlus ning sellega seotud erinevad menetlusliigid ning kooskõlastamise praktika. Arutelu tõi esile kahe võimalikku lähenemist: haldusmenetlus ning väärteomenetlus, ning pöörase tähelepanu pöördelisele küsimusele, kuidas tagada õigusselgus ning samas hoida ettevõtluskeskkond võimalikult vähe koormavaks. Samas võttis arutelu kokku ka koalitsiooni sees toimunud lobivõrsed ning Riigikantselei ja õiguskantsleri seisukohad, mis puudutasid nii menetlusvormide valikut kui ka kaasamise taset.

Teine peamine teema oli ühe koosoleku raames tehtud kooskõlastamise piiratuse mõju ning mõjuvõimu tasakaal riigi halduskoormuses ja ettevõtjate kohustuste osas. Arutelus tuuakse välja, et erinevad ekspertide ja akadeemiliste institutsioonide arvamused liiguvad erinevates suundades – nii haldustrahvi kui ka väärteomenetluse pool, ning arutelu viitas faktile, et menetluslik valik ei ole ainult tehniline küsimus, vaid mõjutab laiemat õiguskorra ja ettevõtluse toimimist.

Häälestuskuuenda küsimuse raames keskenduti Eesti energeetika tulevikule ja energiatootmise valikutele. Külalisena esines energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning küsimused pöörati peamiselt tuuleenergia laienemisele, hindade kujunemisele ja subsiidiumide rollile tarbijate jaoks. Arutelu võttis samuti ette riigi plaanid hoida kontrolli kohaliku tootmise üle, vaadeldi tarbijale soodsama hinna saavutamise võimalusi ning käsitleti turu toimimist, sealhulgas Nord Pooli börsi rolli ja spekulatsioonide küsimust. Minister tutvustas lähiaja samme: vähempakkumise käivitamist taastuvenergias võimsuste loomiseks, jätkusuutliku energiaportfelli loomist ning ningu- ja gaasikonteksti kontekstis lähiaja arenguid, sealhulgas tulevikus tuumaenergeetika ja CO2-kväädimise teemade kaalumist.

Riigikogu seitsmenda päevakorrapunkti raames esitas Riigikogu liige Mart Maastik energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile küsimusi energiapoliitika ja elektri hinna konkurentsivõime teemal. Maastik viitas Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud AFRY uuringule, mille kohaselt on elektri hind suurtele tööstustarbijatele Eestis naaberriikidest kõrgem ning maatuule- ja päikeseenergia on piisavas mahus konkurentsivõimeline ka ilma uute toetusteta. Maastik küsis ministrilt, kuidas õigustatakse jätkuvat soovi maatuuleparkide rajamist subsideerida, arvestades uuringu tulemusi, mis viitavad orgaanilise stsenaariumi madalaimale lõpphinnale.
Minister Sutt kinnitas, et on AFRY uuringu põhijäreldustega kursis, kuid märkis, et ministeeriumile ei ole kogu teksti ametlikult üle antud ning tekkis küsimusi uuringu eelduste kohta. Ta viitas TalTechi teadlaste uuringule, mis näitas, et taastuvenergia siiski alandab tarbija lõpphinda teatud tasemeni. Sutt rõhutas vajadust suurendada kodumaist tootmisvõimsust impordisõltuvuse vähendamiseks ning leidis, et taastuvenergeetika on selleks kiireim viis. Ta möönis, et suure tarbimismahuga ettevõtetele on hind tõesti kõrgem.
Jätkuküsimuses keskendus Mart Maastik riigi osalusele meretuuleenergia arendamisel (Elwind) ja ülikallile Eesti-Läti neljanda elektriühenduse (330 kV) projektile läbi Saaremaa, mille vajalikkuse on eksperdid kahtluse alla seadnud. Minister Sutt selgitas, et välisühenduste planeerimine nõuab põhjalikku uurimist ja sotsiaal-majanduslike mõjude hindamist. Ta põhjendas Saaremaa trassi vajalikkust sellega, et optimaalne ühenduskoht Läti poolel on Ventspilsis. Sutt kinnitas, et ühendus on esitatud Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja, et tagada võimalikult suur kesksest rahastusest toetus. Lisaküsimuse esitanud Lauri Laats küsis, kas rohepoliitika on ainus viis majanduse elavdamiseks, viidates naaberriikide pidurdustele roheenergeetikas ja volatiilsetele hindadele. Minister Sutt vastas, et puhas energia on majanduse konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega, tuues näiteks Soome, ning rõhutas, et turg liigub tootmisvõimsuste ja salvestuslahenduste kombineerimise suunas hinnastabiilsuse saavutamiseks.

Kaheksas küsimus käsitles peaministri Kristen Michali ja osutati OSCE ODIHR-i raportile e-valimiste kohta. Mart Helme esitas kriitilise ja väga põhjaliku küsimuse, väljendades soovi kaasata opositsioon, kõhklevad ning kriitilised rühmad ümarlauale või muusse foorumi, et analüütika lahti võtta, järeldused teha ning astuda samme puuduste likvideerimiseks või e-hääletuse kasutusest loobumiseks vähemalt järgmistel valimistel. Raporti sisu loetleti lühikeses, kuid tugevas loetelus puudustest alates õigusraamistikust ja protseduuridest kuni läbipaistvuse ja järelevalve ning tehniliste turvalisuse küsimusteni. See peegeldas muret valimiste usaldusväärsuse üle ning oluline oli mõttekoja ja otsuste suuna selgitamine.

Infotunnis käsitleti Riigikogu liikme Jaak Valge (pid: nyBcZM7ODqU) arupärimist siseminister Igor Tarole seoses Ukraina mobilisatsiooniealistele meestele Eestis antava ajutise ja rahvusvahelise kaitsega. Valge tõi esile, et Eestis on kaitse saanud mobilisatsiooniealiste meeste (18–60) osakaal ebatavaliselt kõrge, ulatudes 31. mai seisuga 30%-ni (11 971 meest), mis on tema hinnangul naeruväärne, arvestades, et neil on üldjuhul Ukrainast lahkumine keelatud. Ta küsis, kas Eesti kaitseb neid mehi Ukraina riigi eest ja miks on olukord kardinaalselt erinev Läti ja Leeduga võrreldes, kus kaitse on saanud vaid üksikud mobilisatsiooniealised mehed. Valge soovis teada, kas Eesti kontrollib kaitse andmisel väeteenistusest vabastamise tõendit ja kas Ukraina presidendi soovile vastates on Eestis jagatud nende meeste andmeid Ukrainale.

Minister Igor Taro rõhutas, et Eesti toetab Ukrainat igakülgselt ja pakub kaitset Venemaa agressiooni eest vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele, mis ei tee vahet sool ega vanusel. Ta kinnitas, et Eesti ei kaitse kedagi Ukraina eest. Taro selgitas, et Eesti on korduvalt pakkunud Ukraina saatkonnale koostööd ja infovahetust nende meeste andmete osas, kuid Ukraina ei ole seda pakkumist seni kasutanud. Seega ei varja Eesti kedagi. Erinevust teiste Balti riikidega selgitas minister võimalusega, et Eestisse saabus enne täiemahulise sõja algust tööle rohkem Ukraina mehi, kes olid siin juba enne ajutise kaitse regulatsiooni kehtestamist.

Kõnelejad arutasid Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv ja tugevdada Eesti konkurentsijärelevalvet, luues selgemad reeglid ning piisavad tööriistad Konkurentsiametile rikkumiste kiireks avastamiseks, ennetamiseks ja karistamiseks. Olulise teemana rõhutati, et õiglane konkurents tagab tarbijatele paremad hinnad ning võrdse ja efektiivse olukorra nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, eriti elutähtsate kaupade ja teenuste valdkonnas. Hirmud suurte trahvide osas ja haldusmenetluse kasutus olid kõneainena, kuid eesmärk oli selgitada, kuidas seadusrahastus ja menetlused toimima hakkavad. Pärast laialdast arutelu tehti lõppmõte ning lõpp-hääletusel võeti eelnõu vastu seadusena.

Päevakorrapunkti teine teema oli Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554 kolmas lugemine. Läbirääkimiste avamise järel esines Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liina Kersna, kes rõhutas seaduseelnõu pikka ja põhjalikku ettevalmistusprotsessi, mis näitas parlamentaarse riigi seadusloomeprotsessi suurepärasust. Kersna tõi esile, et eelnõu on läbinud laiaulatusliku kaasamise, mille tulemusel sõnastati Kultuurikomisjonis konsensuslikult ligi 40 muudatusettepanekut, kaasates 15 teadus- ja arendusasutuse esindajat.

Kõneleja selgitas, et seaduseelnõu määrab selgelt vastutuse Haridus- ja Teadusministeeriumi (alusteadus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (rakendusuuringud ja innovatsioon) vahel, kehtestades ühtlasi uue rahastamisstruktuuri ja teadus- ja arendustegevuse eetika korralduse. Kersna rõhutas, et seaduse vastuvõtmine on hädavajalik, et Eesti majandus saaks targemaks muutuda ning ühiskond rikkamaks, tagades seeläbi võrdsed võimalused hariduses ning kultuuri ja keele hoidmise. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi eelnõu lõpphääletusele.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 652, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku laenamist ja kaitsta nii laenuandjaid kui ka laenuvõtjaid ülelaenamise eest. Rahandusminister Jürgen Ligi esitles eelnõu, tuues esile probleemi tõsiduse Eestis, kus ligi 100 000 inimest on täitemenetluses. Seadus näeb ette keskse krediidiregistri loomise, kuhu krediidiandjad peavad edastama andmed kõigi finantskohustuste (sh eluasemelaenud, järelmaksud, liisingud) kohta ning tegema registripäringu enne uue laenu andmist. Register hakkab tööd tegema riigihanke korras leitud registripidaja kaudu, kellele kehtivad ranged turvalisuse ja kapitalinõuded.

Debati käigus tõstatas Reili Rand küsimuse eelnõu pika jõustumistähtaja kohta – täisvalmidus saabub alles 2028. aasta juunis. Minister Ligi põhjendas viivitust ajalooliselt madala poliitilise prioriteetsuse, turuosaliste (eriti pankade) vastuseisu ja IT-arenduste keerukusega, kuid tunnistas, et ka tema pole tähtajaga rahul. Peeter Ernits küsis prioriteetide erinevuse kohta võrreldes rahapesu tõkestamise seadusega, millele Ligi vastas, et rahapesu eelnõu kiireloomulisus tuleneb EL-i taasterahastu tähtaegadest. Arutelu lõpetati istungi juhataja poolt ajapuuduse tõttu enne küsimuste vooru lõppu.