Täiskogu istungid

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelarve, mille tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Valitsussektori defitsiit ulatub 4,5%-ni SKP-st, mis on tingitud peamiselt julgeolekukulu erakorralisest kasvust (üle 5% SKP-st), jäädes siiski Euroopa Liidu erandi piiridesse. Ligi rõhutas, et eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le SKP-st, peamiselt tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule 700 eurole ja maksuküüru kaotamisele, mida minister pidas oluliseks majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu (kuni 10%) politseinikele, päästjatele, õpetajatele ja erihoolekande töötajatele.

Debatt keskendus eelarve suurele defitsiidile ja laenukoormuse kasvule. Opositsioon (Urmas Reinsalu, Martin Helme jt) kritiseeris valitsust valimislubaduste võlarahaga täitmises ja riigi rahanduse pikaajalises halvendamises. Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on suuresti tingitud välisest tegurist (kaitsehangete import) ning süüdistas eelarvereeglite lõdvendamises varasemaid valitsusi. Samuti kritiseeris minister teravalt Konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, süüdistades teda metoodilistes vigades ja negatiivse meelsuse õhutamises. Arutleti ka Tervisekassa miinuse vähendamise plaanide, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning kohalike omavalitsuste tulubaasi üle.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu regulatsioonidega ning soodustada Eesti kapitalituru arengut, vähendades selle panganduskesksust. Minister tõi esile neli peamist muudatust: esiteks, väärtpaberiemissioonide prospekti koostamise künnise tõstmine 8 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole (säilitades teabedokumendi nõude alla 12 miljoni euroste emissioonide puhul); teiseks, keelenõuete leevendamine prospekti osas, andes emitendile valikuvabaduse (kuid säilitades eestikeelse kokkuvõtte nõude); kolmandaks, halduskoormuse vähendamine investeerimisteenuste osutajatele, kaotades teatud aruandluskohustused; ning neljandaks, Finantsinspektsioonile paindlikumate rahatrahvide määramise võimaluste andmine, sh protsendina äriühingu käibest.

Rahanduskomisjoni esindaja Aivar Sõerd kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult, rõhutades selle tähtsust Eesti finantsturu mitmekesistamisel ja ettevõtetele pangandusvälise rahastuse võimaldamisel. Komisjonis arutati tasakaalupunkti leidmist halduskoormuse vähendamise ja investorite kaitse vahel, leides, et 12 miljoni euro künnis on Euroopa kontekstis mõistlik. Aivar Sõerd vastas ka Ando Kivibergi küsimusele keelenõuete leevendamise põhjendatuse kohta, selgitades, et kuigi prospekti keel muutub valikuliseks, jääb kokkuvõte eestikeelseks.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 692. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, selgitades, et lepingu eesmärk on tagada maksukeskkonna stabiilsus nii Eestisse investeerivatele välismaistele ettevõtjatele kui ka Eesti ettevõtjatele välisturgudel. Leping põhineb OECD tüüplepingul ja on Eestile 64. või 65. kehtiv maksuleping. Ligi tõi välja olulisemad sätted, sealhulgas tuluallikariigi piiratud maksustamisõiguse dividenditulule (ülempiir 10%, vabastus 20% osaluse puhul), intressitulule (ülempiir 5%) ja litsentsitasudele (ülempiir 8%). Samuti rõhutati maksuhaldurite põhjalikku teabevahetuse kohustust.

Riigikogu liige Peeter Ernits esitas ministrile ja hiljem ka komisjoni esindajale küsimusi Omaani valiku ja Eesti-Omaani kaubandusbilansi suure tasakaaluhäire (eksport 1,42 miljonit, import 12 miljonit) kohta. Minister Ligi vastas, et lepingute sõlmimine sõltub vastaspoole huvist ning väikeriigi kaubandusbilanss ongi traditsiooniliselt miinuses, samas kui teenuste bilanss on ülejäägis. Rahanduskomisjoni liige Diana Ingerainen tutvustas komisjoni arutelu, kinnitades, et komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid ei arutanud Ernitsa poolt tõstatatud küsimust partnerriikide valiku kriteeriumide kohta.

Tänane kolmas päevakorrapunkt oli Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on leevendada lastega perede maksukoormust, vähendades mootorsõidukimaksu kohustust iga lapse eest kuni 100 eurot aastas. See meede peaks vähendama maksulaekumist 16,3 miljoni euro võrra. Lisaks plaanitakse vähendada üle seitsme istekohaga M-kategooria sõidukite maksumäära, maksustades neid N-kategooria määraga, mis on oluliselt madalam ja puudutab suurperesid ning puuetega inimesi. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.

Arutelu oli äärmiselt emotsionaalne ja keskendus suuresti automaksu kehtestamise poliitilisele taustale ja õiglusele. Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) kritiseeris maksu kui tervikut, nõudes selle tühistamist, viidates negatiivsele mõjule majandusele, regionaalsele ebavõrdsusele ja puuetega inimeste olukorrale. Minister Ligi kaitses maksu vajalikkust riigieelarve ja keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Debatis tõstatusid ka tehnilised küsimused, näiteks see, kas juba makstud maks tagastatakse pangakontole või jääb ettemaksukontole. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Päevakorrapunktiks oli rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE esimene lugemine. Ettekandja, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, selgitas, et eelnõu algatamise ajendiks oli õiguskantsleri 26. veebruari ettepanek viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla. Eelnõu keskendub maksustamisperioodi lühendamise aluste loomisele kahel juhul: sõiduki kustutamisel liiklusregistrist või ajutisel kustutamisel varguse tõttu tagaotsitavaks kuulutamise ajaks. Akkermann rõhutas, et eelnõu eesmärk on lahendada kõige otsesem põhiseaduse riive kiiresti ja lakooniliselt, ning see peaks jõustuma tagasiulatuvalt alates 2025. aasta 1. jaanuarist, eeldusel, et see võetakse vastu enne 1. detsembrit, et Maksuamet saaks teha vajalikud korrektsioonid teise maksuteatega.

Opositsioon (Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Isamaa) kritiseeris teravalt koalitsiooni lähenemist, heites ette seaduse puudulikku ettevalmistust ja vigade parandamist "saba jupikaupa raiumise" meetodil. Anti Allas ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõid esile, et seaduses puuduvad endiselt regionaalne komponent, õiglased registreerimistasud ning erisused puuetega inimestele, mis nende hinnangul jätab seaduse jätkuvalt põhiseadusvastaseks. Peeter Ernits küsis korduvalt, miks koalitsioon asub mõistlikke lahendusi otsima alles pärast õiguskantsleri sekkumist. Akkermann kaitses komisjoni tempot, viidates suurele töökoormusele ja selgitas, et teised küsimused, nagu puuetega inimeste toetused (milleks on juba suunatud 14 miljonit eurot), vajavad lahendamiseks eraldi eelnõusid.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist (nr 794) Ukraina põgenike, eriti mobilisatsiooniealiste meeste kohta. Arupärija Jaak Valge (EKRE) kritiseeris teravalt Eesti pagulaspoliitikat, väites, et see eelistab mobilisatsiooniealisi mehi, kes põgenevad oma riigi mobilisatsiooni eest, mitte aga sõja tõelisi ohvreid (naisi ja lapsi). Valge tõi esile, et rahvusvahelise kaitse saanud ukrainlastest moodustavad mobilisatsiooniealised mehed koguni 65% (4643 meest), mis on tema sõnul kordades kõrgem näitaja kui naaberriikides Lätis ja Leedus. Ta süüdistas Eestit Ukraina kaitsetahte õõnestamises, andes desertööridele varjupaiga.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) lükkas Valge esitatud numbrid ja väited demagoogiana ümber. Minister selgitas, et kui arvestada kõiki kaitse saanud ukrainlasi (nii ajutise kui ka rahvusvahelise kaitse saajaid, kokku ligikaudu 35 000), on mobilisatsiooniealiste meeste osakaal alla 30% (12 500 meest), mis on lähedane Euroopa keskmisele (24%). Taro rõhutas, et rahvusvaheline kaitse ei küsi sugu ega vanust ning seda antakse Venemaa agressori eest. Ta kinnitas, et Siseministeerium on korduvalt pöördunud Ukraina suursaadiku poole, pakkudes abi mobilisatsiooniealiste meeste teemal, kuid ametlikku palvet meeste tagasisaatmiseks pole Ukraina riigilt tulnud. Debati käigus süüdistasid arupärijad ministrit faktidega vassimises ja mõistete segiajamises, samas kui minister süüdistas arupärijaid numbrite moonutamises ja Venemaa propaganda ohvriks langemises.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Andre Hanimäe, Reili Ranna, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase ja Lauri Läänemetsa (nr 803) arupärimist siseminister Igor Tarole Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta. Arupärijad, keda esindas Heljo Pikhof (SDE), väljendasid sügavat muret Justiitsministeeriumi algatatud kokkuleppe pärast, millega saadetakse Rootsi kriminaalkurjategijad karistust kandma Tartu vanglasse. Pikhof rõhutas, et see samm halvendab Eesti siseturvalisust, eriti Lõuna-Eestis, kus PPA-l on juba tõsine politseinike puudus. Ta küsis, kuidas Siseministeerium tagab siseturvalisuse võimekuse, kui samal ajal värvatakse vanglateenistusse lisatööjõudu, ning kas tehingut kaaludes konsulteeriti PPA ja Kaitsepolitseiametiga.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) kaitses valitsuse plaani, kinnitades, et Siseministeeriumi haldusala asutustega konsulteeriti ning riskid kaardistati ja maandati. Ta rõhutas, et vanglarent on kasulik lahendus alakasutatud Tartu vangla taristu säilitamiseks, vältides 150 koondamist ja luues Lõuna-Eestisse 250 uut ametikohta. Taro tõi esile majandusliku kasu, mainides, et leping tagab Eesti riigile minimaalselt 30 miljonit eurot tulu. Ta kinnitas, et vangivalvurite palgatõusud on sünkroonis PPA palgatõusudega, et vältida tööjõu ümbervoolu. Debatis tõstatati ka küsimusi Eesti mainele avalduva mõju (Raimond Kaljulaid) ja eelarvestrateegia läbipaistvuse (Urmas Reinsalu) kohta. Arupärijad jäid oma seisukoha juurde, et tegemist on turvalisuse kaubaks tegemisega ja süsteemi nõrgestamisega, ning Heljo Pikhof lõpetas oma kõne sõnumiga: "Eesti ei ole vangla, Eesti on ikkagi meie kodu."

Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimist koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Reili Rand tõi esile, et toiduainete kiire kallinemine on muutnud koolitoidu riikliku toetuse (mis on aastaid püsinud muutumatuna) ebapiisavaks, sundides kohalikke omavalitsusi (KOV) kas kärpima teistest valdkondadest või nõudma lapsevanematelt omaosalust, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Rand rõhutas, et koolitoit on oluline sotsiaalne tugi, tervise tagaja ning toidujulgeoleku ja kohaliku majanduse toetaja.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, rõhutades riigi ja KOV-ide vastutuse selget jaotust. Ta selgitas, et koolipidaja (enamasti KOV) on koolitoidu kulude põhikandja ning riik pakub vaid toetust. Minister lükkas tagasi ettepaneku siduda koolitoidutoetus inflatsiooniga, viidates KOV-ide autonoomiale hangete korraldamisel. Kallas kinnitas, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul uued tervislikkuse nõuded hinnatõusu kaasa ei too. Ta märkis, et tema prioriteet riigieelarve läbirääkimistel oli õpetajate palgatõus. Minister kordas oma eelistust anda koolitoidutoetus üle KOV-ide tulubaasi, et suurendada nende autonoomiat. Mitmed Riigikogu liikmed (sh Tanel Kiik, Vladimir Arhipov, Lauri Läänemets) kritiseerisid ministri jäika seisukohta, leides, et riigi vähene panus viib koolitoidu kvaliteedi languseni ja ebavõrdsuse süvenemiseni üle Eesti.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Reili Ranna, Madis Kallase, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova ja Andre Hanimäe 17. juunil 2025 esitatud arupärimist nr 800 põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta, keskendudes matemaatikaeksami kehvadele tulemustele. Arupärija Ester Karuse tõi ettekandes esile Valga Põhikooli äärmusliku olukorra, kus 85 lõpetajast 50 ei sooritanud matemaatikaeksamit positiivsele hindele, rõhutades, et tegemist on laiaulatusliku sotsiaalse ja regionaalse probleemiga. Karuse küsis, kuidas toetatakse järeleaitamist nõrkade teadmistega õpilaste puhul ning kuidas lahendatakse koolikohustusest kõrvalehoidjate probleem seoses kohustuse pikendamisega 18. eluaastani. Ta kritiseeris ka Valga ebavõrdset kohtlemist võrreldes Ida-Virumaaga riigikeeleoskuse toetuste osas.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, et matemaatikaeksami keskmine tulemus (64%) oli üle-eestiliselt sarnane varasemate koroonaajajärgsete aastatega, kuid tunnistas, et teatud koolides, kus on palju hariduslike erivajadustega või nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi (nagu Valga Põhikool), olid tulemused väga kehvad. Minister selgitas, et seoses õppimiskohustuse pikendamisega 18. eluaastani kaotatakse järgmisel aastal põhikooli lõpueksami järeleksam (koolieksam), kuna puudub vajadus õpilasi haridussüsteemist välja juhatada. Õpilünkadega noortele luuakse riigikoolides, peamiselt kutsekoolides, ettevalmistava õppe õppekavad, mille rahastamise kohustus lasub riigil. Minister kinnitas, et Valga Põhikool vajab erituge. Riigikogu liikmed küsisid täiendavalt toetusmeetmete (väiksemad õpperühmad, temporühmad) ja eksamisüsteemi muutuste vaimse tervise mõju kohta. Ester Karuse lõpetas läbirääkimised, kritiseerides teravalt Valga valla haridusjuhtimist, tuues näiteks vallavalitsuse kohtuvaidlused õpetajatega ja suure õpetajate lahkumise Valga Põhikoolist.

Riigikogu arutas Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri ja Mart Maastiku esitatud arupärimist põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumis õpingute jätkamise korralduse kohta. Arupärimise keskmes oli mure seoses tänavuse riikliku lõpueksamite korraldusega, kus eksamid toimusid oluliselt varem kui varasematel aastatel. Arupärijate esindaja Riina Solman (V6xrhBxABHI) tõi esile, et eksamite varasemaks toomine suurendas õpilaste koormust ja vaimset pinget, kuna eksamiteks tuli õppida paralleelselt igapäevase õppetööga, vähendades kordamisperioodi. Samuti kritiseeriti järeleksamite tulemuste mittearvestamist riigigümnaasiumides sisseastumisel ja avalduste vastuvõtu sulgemist enne lõpueksamite toimumist.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kaitses muudatusi, selgitades, et varasem süsteem, kus gümnaasiumisse astuti enne põhikooli lõpetamist, tekitas õpilastele veelgi pikema ja stressirohkema perioodi. Minister kinnitas, et eksamite varasemaks toomine ei mõjutanud eksamitulemusi ning tõi esile, et paljud riigikoolid loobusid vastuvõtukatsetest, mis vähendas laste stressi. Kallas rõhutas, et järeleksamite kaotamine on seotud uue õppimiskohustusega, mis nõuab põhihariduse omandanud noortelt õpingute jätkamist. Õpilünkadega laste toetamiseks luuakse riigikoolides ettevalmistava aasta õppekohad. Solman väljendas läbirääkimistel rahulolematust ministri vastustega, leides, et pedagoogide ja lapsevanemate tagasisidet ei ole piisavalt arvesse võetud.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Anti Allase, Tiit Marani ja Züleyxa Izmailova arupärimist Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve jääkide kohta. Arupärija Züleyxa Izmailova tõi esile, et vaatamata haridusvaldkonna rahapuudusele ja reformidest tingitud kärbetele (nt Vana-Vigalas ja Hiiumaal) on HTM-i valitsemisala eelarve jääk 107,9 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Olukord on valdkonna rahapuudust arvestades raskesti mõistetav.

Minister Kristina Kallas selgitas, et enamik jääkidest on kohustustega kaetud vahendid, mida ei saa mujale suunata. Suuremad jääkide grupid on seotud teadus- ja arendustegevusega (sh 45 miljonit eurot *twinning* projektide kaasfinantseeringuks, mis ootab Euroopa Komisjoni otsuseid) ning eestikeelsele õppele ülemineku vahenditega. Viimase puhul oli tegemist halvasti planeeritud summadega, mis tuli ümber tõsta tulevaste aastate (eriti 2027/2028) puudujääkide katteks. Kallas kinnitas, et Vana-Vigala ja Hiiumaa kutsehariduse ümberkorraldused ei ole seotud kärbetega, vaid OSKA analüüsist tuleneva ületootmise, amortiseerunud taristu ja vajadusega tagada põhikoolilõpetajatele kutseõppe kättesaadavus igas maakonnas. Kallas täpsustas ka, et HTM andis riigikassasse tagasi umbes 18 miljonit eurot kasutamata jäänud eestikeelsele õppele ülemineku raha ning tegi lisaks kokkulepitud 76 miljoni euro suurusele kärpele veel 5 miljoni euro suuruse täiendava kärpe. Arutelu käigus tõstatati ka lasteaiaõpetajate palgafondi ja huvihariduse rahastamise (Islandi mudeli analüüs) teemad.

Riigikogu istungil esitas peaminister Kristen Michal valitsuse nimel 2026. aasta riigieelarve eelnõu, nimetades seda "Julgeoleku ja jõukuse eelarveks". Peaminister rõhutas kahte peamist prioriteeti: riigikaitse tugevdamine ja majanduskasvu edendamine. Kaitsekulud tõusevad järgmisel neljal aastal keskmiselt üle 5% SKP-st, lisades kaitse-eelarvesse 2,8 miljardit eurot. Majanduse elavdamiseks taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning jäetakse ära planeeritud tulumaksu tõus, jättes majandusse ligi 780 miljonit eurot. Samuti lubati palgatõusu eesliinitöötajatele (päästjad, politseinikud, õpetajad), mille katteks tehakse ministeeriumide tegevuskuludes kärpeid.

Opositsioon kritiseeris eelarvet teravalt, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas ja võlakoormuse kiirendamises. Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Martin Helme (EKRE) heitsid ette valitsemiskulude tegelikku kasvu, inflatsioonilise surve suurendamist ja valimislubaduste rahastamist laenuga, viidates "Pärast mind tulgu või veeuputus" mentaliteedile. Helme väitis, et maksusüsteem muutub regressiivseks, soosides rikkamaid. Lauri Läänemets (SDE) ja Lauri Laats (Keskerakond) kritiseerisid eelarve ebaõiglust, märkides, et see ei paku leevendust madalapalgalistele ja ignoreerib ühiskonna ootust langetada tarbimismakse, eriti toiduainete käibemaksu. Koalitsioon (Õnne Pillak, Peeter Tali) kaitses eelarvet, rõhutades vajadust julgete otsuste järele julgeoleku tagamiseks ja majanduse elavnemise toetamiseks, kinnitades, et Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud.

Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?". Arutelul esinesid ettekannetega Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ning majanduseksperdid Raivo Vare, Peeter Raudsepp ja Heido Vitsur. Reinsalu tõi esile 2021. aasta algusest 2025. aasta teise kvartalini ulatuva 46,2%-lise hinnatõusu, rõhutades selle ebaeetilist mõõdet ja valitsuse süsteemseid samme inflatsiooni kiirendamisel (maksutõusud, valitsemiskulude kasv). Ta pakkus lahendustena välja kaudsete maksude koormuse kriitilise ülevaatamise ja valitsemiskulude vähendamise. Eksperdid kinnitasid Eesti majanduse stagnatsiooni ja konkurentsivõime langust (IMD edetabelis 33. koht, Leedu ja Läti on möödunud). Peeter Raudsepp tõi esile tarbijabaromeetri andmed, mis näitasid inimeste ostujõu ja finantsilise kindlustunde halvenemist kõigis sissetulekukvartiilides. Heido Vitsur rõhutas, et Eesti hinnatase, eriti toiduainete osas, on Euroopa tipus, mis ei sobi kokku meie madalama produktiivsuse ja jõukuse tasemega. Eksperdid soovitasid julgemalt eksperimenteerivat majanduspoliitikat, riigikulude auditit ning tõsist maksude ja regionaalpoliitika debatti, viidates IMF-i soovitusele kaaluda astmelist tulumaksu. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris teravalt koalitsiooni puudumist arutelul ja valitsuse regressiivset maksupoliitikat, mis süvendab ebavõrdsust ja pidurdab majandust.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonid seaduse ajakriitilisust ja olulisust Eesti kriisikindluse ning laiapindse riigikaitse arendamisel. Mati Raidma (Reformierakond) tõi esile, et eelnõu loob seadusandliku aluse elanikkonnakaitse kiirendatud väljaarendamiseks, reguleerides riikliku ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, varjumisnõudeid ja elanikkonnakaitse koolitusi. Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) jagas Ukraina siseministri soovitust tagala kindlustamise kohta, et tagada eesliinil tugev vastupanu, ning nimetas seaduse vastuvõtmist 30 aastat oodatud ajalooliseks otsuseks. Vladimir Arhipov (Keskerakond) toetas eelnõu, kuid nõudis valitsuselt ausat analüüsi kulude ja tehniliste võimaluste kohta, kiites samas Päästeameti tööd EE-ALARM süsteemi korrastamisel. Läbirääkimiste järel viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 650, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Ettekandja Evelin Poolamets (EKRE) kritiseeris projekti teravalt, nimetades seda läbikukkunuks ja "savijalgadel" seisvaks. Ta tõi esile projekti tohutu rahastamata osa (ligi 2 miljardit eurot), ajakava venimise (esialgse 2025 asemel 2030) ning olulised ehituslikud kompromissid (üherööpmeline lahendus, viaduktide ja jaamade ärajätmine). Poolamets rõhutas, et tegemist on finantsplaani asemel "soovmõtlemisega" ning et puuduvad arvestused hilisemate hoolduskulude ja rongide ostmise osas.

Majanduskomisjoni esindaja Õnne Pillak tutvustas komisjoni seisukohti, kinnitades, et valitsuse eesmärk on valmimine 2030. aastaks ning et ehitustempo on realistlik. Kliimaministeeriumi esindajad olid komisjonis hoiatanud, et lepingutest väljumine tooks kaasa vajaduse lahkuda Euroopa Liidust ning tooks kaasa suuri rahalisi ja õiguslikke nõudeid, lisaks ohustaks see julgeolekulist logistikat. Debatt oli kirglik, keskendudes projekti majanduslikule kahjulikkusele, siseriikliku taristu arendamise eelistamisele ning julgeolekuaspekti ebaselgusele. Mart Helme (EKRE) nimetas projekti Eesti "kääbusriigi gigantomaniaks" ja kutsus üles lahkuma Euroopa Liidust, kui see on ainus viis mõistusevastasest projektist loobumiseks. Eelnõu lükati lõpphääletusel tagasi, kuna see ei saavutanud vastuvõtmiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu 633 teine lugemine. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd esitas juhtivkomisjoni ettekande, andes ülevaate kolmel istungil (9., 15. ja 22. septembril) toimunud aruteludest. Eelnõu põhisisu oli viia tuletis- ja repotehingute regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste standarditega. Arutelude käigus tõusis esile ka kõrvalteema, mis puudutas tarbijakrediidilepingute tagatiseks oleva kinnisvara hindamist, eriti statistiliste mudelite kasutuselevõttu elamukinnisvara hindamisel, mille osas Eesti Kinnisvarafirmade Liit väljendas muret tarbijate huvide ohustamise pärast. Rahanduskomisjon esitas eelnõule kokku üheksa muudatusettepanekut, mis olid suures osas tehnilist laadi ja täpsustasid Finantsinspektsiooni pädevusi, rohevõlakirjade emiteerimise nõuete rikkumise vastutust ning tasaarvelduste regulatsiooni. Kõik üheksa muudatusettepanekut arvestati täielikult. Juhtivkomisjon tegi konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 15. oktoobril. Täiskogu lõpetas eelnõu teise lugemise.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 703 esimest lugemist, mis puudutas Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Kaitseminister Hanno Pevkur esitas eelnõu, andes sissejuhatuseks ülevaate Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise üldisest vähendamisest järgmisel aastal, keskendudes Kaitseväe sisesele taseme tõstmisele ja instruktorite koolitamisele. Operatsioon Iraagis on lõppenud ja sinna enam ei panustata. EUNAVFOR Med/Irini operatsiooni puhul tegi minister ettepaneku suurendada panustamist ühelt staabiohvitserilt kahele, kusjuures kogu mandaadi suurus oleks kuni kuus kaitseväelast. Operatsiooni eesmärk on tagada vabad veeteed ning rakendada ÜRO relvaembargot Liibüa suhtes.

Riigikaitsekomisjoni nimel esinenud Alar Laneman kinnitas komisjoni toetust eelnõule, rõhutades operatsiooni tähtsust ÜRO relvaembargo rakendamisel, illegaalse naftaekspordi ja inimkaubanduse tõkestamisel. Komisjon oli eelnõu arutanud 15. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 704 esimene lugemine. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et operatsioon käivitati 2023. aasta oktoobris alanud huthide rünnakute tõttu Punase mere piirkonnas, eesmärgiga tagada meresõiduvabadus. Minister kinnitas, et olukord on piirkonnas paranenud. Eesti panustaks operatsiooni kuni kolme kaitseväelasega 2026. aastal, kusjuures esialgne panus oleks üks kaitseväelane Itaalia juhtimise all.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu andis põhjaliku ülevaate juhtivkomisjoni aruteludest ja operatsiooni taustast. Ta täpsustas, et EL Nõukogu moodustas operatsiooni EUNAVFOR Aspides 8. veebruaril 2024 merendusjulgeoleku tagamiseks. Operatsiooniala hõlmab Punast ja Araabia merd ning mitmeid lahtesid ja väinasid. Operatsiooni iseloom on rangelt kaitsev, keskendudes aluste kaitsmisele ja eskortimisele. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. oktoober 2024.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 705 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sellesse esmakordsel panustamisel. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et eelnõu eesmärk on anda valitsusele paindlik mandaat saata vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast uutele, ettenägematutele operatsioonidele, mis toimuvad NATO, EL-i või ÜRO juhtimisel. Pevkur rõhutas, et mandaat on vajalik kiireks reageerimiseks ning tõi näiteid varasematest kiireloomulistest vajadustest (nt EUNAVFOR Med/Irini, Mosambiik, Punase mere operatsioonid). Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas toetas eelnõu, märkides, et senine praktika on end õigustanud ja et vaatamata mandaadi olemasolule on järgmisel aastal Eesti panus operatsioonidesse plaanitud ajalooliselt väike. Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) esitas terava vastuseisu, väites, et eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 128 lõikega 1, kuna parlament delegeerib oma otsustusõiguse valitsusele, andes sisuliselt "blanketvolituse" missioonideks, mille detaile (sh potentsiaalset osalemist Ukrainas) ei teata. Ta rõhutas, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab istungeid kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel. Vladimir Arhipov (Keskerakond) rõhutas paindlikkuse ja liitlassuhete tugevdamise olulisust. Läbirääkimiste järel otsustati esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 706, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (EUTM Mozambique). Ettekandjaks oli kaitseminister Hanno Pevkur.

Minister Pevkur selgitas, et missioon algatati 2021. aasta juulis ning kuigi julgeolekuolukord on paranenud, näevad 11 osalevat riiki vajadust missiooni jätkamiseks. Eesti panustaks missiooni ühe ohvitseriga, ning operatsiooni kulud on ligikaudu 40 000 eurot. Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa andis ülevaate komisjoni tööst, rõhutades, et tegemist on Eesti ainsa missiooniga Aafrika mandril ning panustatakse solidaarselt teiste EL-i liikmesriikidega. Eelnõu kinnitab valmisolekut jätkata panustamist kuni 2026. aastani kuni kolme kaitseväelasega, kuigi tegelikult räägitakse ühe õigusnõuniku saatmisest, kelle ülesanne on nõustada missiooniülemat ja koolitada kohalikke relvajõude inimõiguste küsimustes. Riigikaitsekomisjon toetas eelnõu üksmeelselt.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 707 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud tahtekoalitsioon, kuhu kuulub kümme liiget, ning selle fookuses on Läänemere regiooni julgeolek, Kaug-Põhi ja Atlandi ookean. Minister rõhutas JEF-i kiiret reageerimisvõimet, tuues näiteks tegevuste aktiveerimise pärast Estlink 2 merealuse kaabli lõhkumist. Eelnõu teeb ettepaneku anda mandaat kasutada JEF-i valmidusüksuses kuni 24 võitlejat, kuigi otsest vajadust järgmisel aastal ette ei nähta. Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga esitas juhtivkomisjoni kokkuvõtte, kinnitades, et koostöö JEF-i raames on Eestile strateegiliselt oluline, kuna Ühendkuningriik on tähtis julgeolekupartner. Eelnõu kinnitab Eesti valmisolekut panustada JEF-i valmidusse sarnaselt käesoleva aastaga ka 2026. aastal kuni 24 kaitseväelasega. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määras muudatusettepanekute tähtaja.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 708 esimene lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO missioonil Iraagis (NMI). Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et missioon käivitati 2018. aastal ning kuigi Eesti on Erbilist välja tulnud, soovitakse jätkata panustamist Bagdadis baseeruvasse missiooni ühe staabiohvitseriga. Minister rõhutas liitlaste kohaloleku olulisust ja kinnitas, et Iraagi keskvõim soovib liitlaste tegevuse jätkumist.

Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni, arutelu võttis kokku Peeter Tali. Ta märkis, et eelnõu arutati mitmel istungil, kaasates nii kaitseministri kui ka Kaitseväe esindajaid (kolonel Erki Soo ja kolonel Priit Pikner). Komisjon leidis, et kõik küsimused said vastatud ning tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ning Riigikogu otsustas juhtivkomisjoni ettepanekuga nõustuda, lõpetades eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 709 "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuse koosseisus" esimest lugemist. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et Eesti panustab NATO valmidusüksusesse (NRF) mereväeüksusega, kokku kuni 76 kaitseväelasega. Tegemist on kõrgevalmidusega üksusega, mis on valmis operatsioonideks erinevates maailmapunktides. Minister märkis, et selle kohustuse eelarvemaht on 1,2 miljonit eurot, olles kõigist missioonidest suurim, kuna eeldab merel käimist.

Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni, esimees Kalev Stoicescu andis ülevaate komisjoni aruteludest, mis toimusid 15. ja 22. septembril. Ta rõhutas, et osalemine kiirreageerimisvägedes (ARF ehk Allied Reaction Force ja SNF ehk Standing Naval Forces) on oluline NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel ning seotud otseselt Eesti julgeolekuga. Eelnõu kohaselt panustab Eesti 2026. aastal ARF-i ja SNF-i miinijahtija meeskonna ja staabiohvitseriga (kokku kuni 76 kaitseväelast). ARF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et vajalik on ka Eesti nõusolek. Riigikaitsekomisjon tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas 12. päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 710 "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" esimest lugemist. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et Liibanoni operatsioon (UNIFIL) on ulatuslik, kuid Eesti panus on tagasihoidlik – praegu teenib seal üks staabiohvitser Naqoura linnas. Eelnõu palub mandaati kuni kolme tegevväelase kasutamiseks, kuigi koosseisu suurendamist ette ei nähta. Missiooni aastased kulud jäävad alla 60 000 euro.

Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili andis ülevaate komisjoni istungitest, kus arutati eelnõu ja julgeolekuolukorda. Ta rõhutas, et UNIFIL on klassikaline ÜRO rahuvalveoperatsioon, mis loodi 1978. aastal ja milles osaleb üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist. Kiili kinnitas, et Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja Riigikogu nõustus juhtivkomisjoni ettepanekuga.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 711, mis puudutab Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et tegemist on ÜRO vanima rahuvalveoperatsiooniga, kus osaleb üle 30 riigi. Eelnõu kohaselt pikendatakse mandaati 2026. aasta lõpuni ja suurendatakse Eesti kontingendi ülempiiri kuni kuue kaitseväelaseni (varem kuni kolm). Suurendamise põhjuseks on võimalus asuda juhtima Kairo lähikontorit, mistõttu tehti ettepanek saata ühe ohvitseri asemel missioonile kaks ohvitseri. Operatsiooni kulud kahe kaitseväelase puhul oleksid ligikaudu 120 000 eurot.

Juhtivkomisjoni, Riigikaitsekomisjoni, nimel võttis arutelu kokku Kristo Enn Vaga. Ta kinnitas, et komisjon käsitles eelnõu põhjalikult 15. ja 22. septembri istungitel, saades ülevaate nii kaitseministrilt kui ka Kaitseväe peastaabi ja toetuse väejuhatuse esindajatelt. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eesti kaitseväelased on UNTSO missioonil osalenud sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena alates 1997. aastast. Pärast läbirääkimiste lõpetamist otsustati esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu asus esimesele lugemisele Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 juurde. Eelnõu eesmärk oli vähendada bürokraatiat, kaotades kohustuse kindlustada eraldi üle 750 kg täismassiga haagiseid. Ettekandja Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et haagis ei liikle iseseisvalt ning selle kindlustus peaks olema automaatselt kaetud vedava mootorsõiduki kindlustusega, tuues eeskujuks Norra Kuningriigi praktika. See aitaks vältida sundkindlustuse rakendamist haagistele, mida kasutatakse harva. Metsoja rõhutas, et tegemist on kasutajamugavuse ja süsteemi lihtsustamise küsimusega.

Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik tutvustas komisjoni seisukohta, mis oli eelnõu suhtes kriitiline. Rahandusministeerium ja Liikluskindlustuse Fond olid eelnõule vastu, viidates Euroopa Liidu direktiividele, mis nõuavad kõigi registris olevate sõidukite kindlustamist. Samuti toodi välja rahvusvahelised riskid, eriti Saksamaa näitel, kus kahju jaguneb haagise ja veduki kindlustuste vahel. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata (poolt 7, vastu 3). Hääletusel toetas eelnõu tagasilükkamist 44 Riigikogu liiget, mistõttu eelnõu langes menetlusest välja.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise Eesti valikute kohta seoses Euroopa Liidu ambitsioonikate kliimaeesmärkidega. Seeder kritiseeris teravalt valitsuse otsust toetada tingimusteta 2040. aastaks seatud 90% süsinikuheite vähendamise eesmärki, väites, et see on ebarealistlik ja kahjustab Eesti majanduse konkurentsivõimet, eriti kuna puuduvad igasugused põhjalikud majanduslikud ja sotsiaal-majanduslikud mõjuanalüüsid. Seeder nimetas seda valikut "rumalaks ja kahjulikuks". Ta heitis peaministrile ette ka Eesti vaikimist olulistes küsimustes, nagu ETS2 edasilükkamine ja naaberriikide (Läti, Poola) ettepanekute mittetoetamine seoses militaarkulutuste arvestamisega.

Peaminister Michal vastas, et Eesti positsioon lähtus Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) mandaadist ning toetus oli tingimuslik. Ta rõhutas, et majanduse tulevik ja konkurentsivõime peituvad uutes tehnoloogiates, säästlikus ja kestlikus toimetamises. Michal korrigeeris Seederi väiteid, märkides, et Eesti on ETS2 osas olnud esimeste riikide hulgas, kes on toetanud selle edasilükkamist või tühistamist. Lisaküsimuses tõstatas Mart Helme (EKRE) küsimuse Donald Trumpi hoiatuse kohta, et kliimapoliitika viib Euroopa majanduse kollapsini. Peaminister lükkas selle väite tagasi, viidates Eesti Panga positiivsele prognoosile, mis näeb Eestit 2026.–2027. aastal regiooni ühe kiiremini kasvava majandusega riigina. Michal rõhutas valitsuse samme (maksutõusude ärajätmine, kärped, tugev kaitsevõime), mis tagavad majanduskasvu ja inimeste kindlustunde.

Riigikogu infotunnis käsitleti peaminister Kristen Michali vastuseid riigi rahanduse teemal, kus fookuses olid eelarvedefitsiit, riigivõla kasv ja maksupoliitika õiglus. Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) süüdistas valitsust rekordilises riigivõla kasvus ja eelarve tasakaalu poole liikumise lubaduse rikkumises, nimetades valitsuse tegevust riigi rahandusega "purjus meremeheks litsimajas". Helme väitis, et majanduslangus on tingitud valitsuse energiapoliitikast ja maksutõusudest. Peaminister Michal kaitses valitsuse fiskaalpoliitikat, rõhutades, et eelarvet on säästlikumaks muudetud (viidates struktuursele ülejäägile vahepealsetel aastatel) ja et valitsus on kokku leppinud 1,4 miljardi euro ulatuses kärpeid. Michal tõi esile ka astmelise tulumaksu kaotamise 2026. aastast, mis jätab majandusele ja inimestele kätte 780 miljonit eurot maksualandusi, andes keskmise palga teenijale sisuliselt 13. palga. Varro Vooglaid (EKRE) jätkas kriitikat riigieelarve tasakaalu poole liikumise lubaduse rikkumise ja intressikulude suurenemise teemal.

Lauri Läänemets (SDE) keskendus maksupoliitika sotsiaalsele õiglusele, süüdistades peaministrit parlamendi ees valetamises maksuküüru mõju osas. Läänemets väitis, et valitsuse muudatused suunavad 114 miljonit eurot 10% rikkaimate inimeste toetamiseks, samas kui madalama sissetulekuga inimesed saavad minimaalset leevendust. Michal lükkas valetamissüüdistuse tagasi, selgitades, et eelmisel nädalal käsitleti vaid maksuküüru mõju, ning kaitses astmelise tulumaksu kaotamist kui keskklassi toetamise meedet. Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõstatas lisaks rahandusküsimustele ka ETS2 teema ning küsis valitsuse rahandusliku korralageduse kohta, viidates ministeeriumide ebaselgusele raha kasutamise osas. Michal kinnitas, et Eesti seisukoht ETS2 osas on edasilükkamine ja tühistamine, ning kaitses ministeeriumide tegevust, märkides, et investeeringuid suunatakse ümber (nt teedesse).

Tänane neljas küsimus Riigikogus oli adresseeritud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole ning käsitles maksude mõju Eesti majandusele. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vladimir Arhipov, kes väljendas muret Eesti majanduse hetkeseisu pärast, tuues esile aeglustunud kasvu, eelarvedefitsiidi süvenemise, hinnatõusu ja ulatuslikud koondamised. Arhipov soovis teada, kuidas valitsus näeb maksude mõju Eesti konkurentsivõimele ja investeeringute ligimeelitamisele, arvestades kasvavat ebakindlust.

Minister Keldo vastas, rõhutades uhkust Eesti maksusüsteemi üle, mis on OECD riikide seas valitud 11 aastat järjest kõige konkurentsivõimelisemaks. Ta selgitas, et süsteemi nurgakivi on tulumaksu puudumine reinvesteeritud kasumilt. Keldo tõi esile valitsuse plaanitavad maksualandused, nimetades järgmise aasta tulumaksureformi ajalooliseks – 700 euro suurune tulumaksuvaba miinimum ja ära jääv 2-protsendipunktine tulumaksumäära tõus jätab inimestele kätte ligi 800 miljonit eurot. Samuti jääb ära juriidiliste isikute maksutõus. Minister viitas positiivsetele investeeringutele (nt kolme uue tehase avamine/laiendamine eelmisel nädalal) ja Eesti Panga prognoositud 3%-lisele majanduskasvule, rõhutades stabiilsuse ja etteaimatavuse olulisust ettevõtjatele.

Lisaküsimuses kritiseeris Reili Rand (Sotsiaaldemokraadid) valitsuse "pimedat optimismi" ja riigirahanduse poliitikat, mis suurendab oluliselt laenukoormust ja murrab põhimõtet mitte võtta laenu jooksvateks kuludeks. Rand küsis, kuidas see mõjutab Eesti krediidireitingut ja laenude hinda. Keldo kaitses laenuvõtmist, selgitades, et defitsiit (4,5%) on otseselt seotud riigikaitsesse tehtavate investeeringutega (5% SKP-st), mis on Euroopas laialt levinud trend. Ta kinnitas, et riigikaitse on prioriteet ning maksulangetused parandavad inimeste tarbijakindlust ja majanduse konkurentsivõimet pikemas plaanis.

Riigikogu infotunnis esitati peaminister Kristen Michalile kaks küsimust riigis valitseva olukorra kohta. Esimene küsimus tuli Urmas Reinsalult (Isamaa), kes kritiseeris teravalt valitsuse riigieelarve strateegiat (RES), nimetades seda katteta numbritega täidetud ja vastutustundetuks. Reinsalu nõudis selgitusi 100 miljoni euro suuruse vajaduspõhise toetuse kohta aastatel 2028–2029, kaitsekulude edasilükkamise (mitusada miljonit eurot) 2026. ja 2027. aastasse ning 2029. aastaks kavandatud investeeringute revisjoni osas. Lisaks küsis ta, miks on RES-i planeeritud 330 miljonit eurot ETS2 (täiendav mootorikütuse maks) katteks, kuigi peaminister on sellele vastu. Peaminister Michal kaitses eelarvestrateegiat, selgitades, et vajaduspõhiste toetuste sihistamine nõuab SKAIS-i IT-arendusi ning kaitsekulutuste 5% eesmärk püsib, kuid Kaitseministeerium jaotab hanked aastate vahel. Ta rõhutas, et investeeringute revisjon on vajalik kulude kärpimiseks maksutõusude vältimiseks. Michal kinnitas, et valitsuse ametlik seisukoht on ETS2 edasilükkamine ja tühistamine. Jätkuküsimustes käsitleti ka valitsemiskulude kasvu ja erihooldustöötajate madalaid palku.

Teise küsimuse esitas Helle-Moonika Helme (EKRE), kes süüdistas peaministrit olukorra ilustamises ja võrdles tema esinemist Põhja-Korea uudistesaatega. Helme kritiseeris valitsuse suurt eelarvedefitsiiti ja maksuküüru kaotamise rahastamist laenurahaga, väites, et see on regressiivne ja kahjustab madalapalgalisi. Michal kaitses maksuküüru kaotamist, nimetades seda Eesti ajaloo suurimaks maksulangetuseks (780 miljonit eurot) ning vajalikuks, kuna astmeline tulumaks koormas ebaõiglaselt keskmise palga teenijaid. Jätkuküsimuses kritiseeris Helme teravalt ka valitsuse poolt heaks kiidetud nõusolekuseadust (nn jah-mudel), nimetades seda "jaburaks ideoloogiliseks plämaks". Michal väljendas hämmeldust EKRE vastuseisu üle jah-mudelile, rõhutades, et seadus on mõeldud ohvrite kaitseks ja nõrgema poole toetuseks.

Esitatud päevakorra kirjutatud teemaks on riigi olukord ning sellest tulenevad majandus- ja eelarvemeetmed. Kõnepaaride seas kujunes peamiselt kriitiline arutelu valitsuse majanduspoliitika üle: arutleti eelarvedefitsiidi vähendamise, maksusüsteemi muutmise ja laenamise vajaduse üle, samuti kinnitati mitmeid kavandatavaid samme nagu SKAIS2 ja investeeringute revisjon. Kaasatud olid samal ajal ka kaitsekulutused ning Euroopa reeglite mõju eelarve tasakaalule. Kaitsevõrdluses ja valdkondade rahastamises tõsteti esile Ukraina ja välispoliitika olulisust ning samas kritiseeriti mõningaid otsuseid ja kõneviise, mis puudutasid perceeritavat kulude kontrolli ja maksudepromotsioone.

Teine suur teema oli nõusolekuseadus ja sellega kaasnev arutelu ning selle mõju ohvri kaitsele. EKRE esindajad esitasid kriitikat ja tõid välja potentsiaalsed ohtud ning soovitasid varjata mõningaid rakenduslikke aspekte. Samuti käsitleti välisministeeriumi eelarve suurendamist koos teiste kulude jagunemisega ning võrdlati erinevaid arvandmeid ning allikate usaldusväärsust. Kokkuvõttes oli päevakord tihedalt seotud riigi majanduse ja ühiskondlike seaduste arutlemisega — eesmärgiks oli selgitada, kuidas tagada eelarve tasakaal ja õiglasem maksusüsteem, samal ajal vähendades negatiivset mõju madala ja keskmise sissetulekuga inimestele.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kristen Michali vastust Riigikogu liikme Tiit Marani arupärimisele Riigikantselei ja Advokaadibüroo Sorainen OÜ vahel sõlmitud lepingu teemal, mis puudutab metsade majandamise dereguleerimist ja looduskaitselisi piiranguid. Küsija Tiit Maran (pYyodysuidU) väljendas sügavat muret, miks sõlmiti selline leping, mille fookuses on "bürokraatia vähendamine" metsade majandamisel, just Riigikantselei poolt, mitte Kliimaministeeriumi kaudu. Maran kahtlustas, et analüüs, mille eesmärk on anda sisend efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale, peab looduskaitset bürokraatiaks ning teenib tegelikult toormetööstuse ärihuve. Ta tõi esile ka kummalise asjaolu, et lepingule oli lisatud ChatGPT ja kellegi koostatud eelanalüüs.

Peaminister Michal selgitas, et analüüs telliti Ettevõtjate Nõukoja töö toetamiseks, mida Riigikantselei teenindab. Ta rõhutas, et tegemist on ühega kolmest tellitud analüüsist, mille eesmärk on leida võimalikult lihtne regulatsioon, mis kaitseks samal ajal keskkonda. Michal kinnitas, et leping sõlmiti koostöös Kliimaministeeriumiga, selle maksumus jäi alla 30 000 euro ja tulemused avalikustatakse. Ta lükkas tagasi Marani väited volituste ületamisest, selgitades, et analüüsi fookuses on Eesti regulatsioonide võrdlemine EL-i miinimumkohustuste ja naaberriikide praktikatega, et liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas, säilitades samal ajal loodusväärtused. Lisaküsimuses küsis Züleyxa Izmailova (OiizOPZyy6I), miks telliti analüüs eraettevõttelt, millele Michal vastas, et õiguslike ja keeruliste analüüside tellimine väljastpoolt ministeeriume on tavaline ja loogiline praktika.

Tänane kaheksas küsimus käsitles Eesti katastroofilist demograafilist olukorda. Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev tõi esile murettekitava statistika: 2024. aastal langes sündimus Eestis esimest korda ajaloos alla 10 000 lapse piiri (9646 last), samal ajal kui surmasid oli 15 756. Belobrovtsev kritiseeris valitsuse tegevusetust ja perede kindlustunde puudumist, mis tema hinnangul on tingitud ebastabiilsest perepoliitikast, viidates näiteks paljulapseliste perede toetuste esialgsele suurendamisele ja seejärel kärpimisele. Ta nõudis valitsuselt reaalseid samme kindlustunde suurendamiseks.

Peaminister Kristen Michal tunnistas madala sündimuse probleemi, kuid rõhutas, et tegemist on laiaulatusliku Euroopa trendiga. Ta viitas Sotsiaalministeeriumis valminud vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüsile, mille ettepanekud on töös. Michal rõhutas, et Eesti on peretoetuste osas Euroopa tipus, kulutades sellele valdkonnale umbes 2,2% SKP-st (ligikaudu 1 miljard eurot), ning tõi näiteid teistest riikidest (Poola, Saksamaa), et illustreerida, kuidas ainuüksi rahaline toetus sündimust ei taga. Ta loetles meetmeid, mis toetavad sündimust, sealhulgas paindlikumad töötingimused, lastehoiusüsteem ja viljatusravi kättesaadavuse paranemine. Kindlustunde loomiseks pidas peaminister oluliseks investeeringuid riigikaitsesse ja majanduskasvu. Lisaküsimuses kahtles Lauri Laats olemasolevate meetmete tõhususes ja nõudis konkreetseid lahendusi, eriti noorperede eluasemete soodsamaks muutmise osas. Peaminister kinnitas, et valitsus tegeleb bürokraatia vähendamisega eluaseme hinna alandamiseks ning kaalub pensionisamba kasutamist korteri tagatisena.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle kolme peamist eesmärki: halduskoormuse ja riigi töökoormuse vähendamine ning asjaajamise lihtsustamine inimeste jaoks. Oluliste muudatustena tõi minister esile võimaluse registreerida lapse sünd rahvastikuregistris täiendavate tõendite alusel (nt rasedakaart, kiirabikaart, DNA-test), kui tervishoiuteenuse osutaja sünni juures ei viibinud, vältides seeläbi tarbetuid kohtuvaidlusi. Samuti lihtsustatakse EL-i kodanikele isikukoodi moodustamist elukoha registreerimise menetluse osana ning lubatakse neil esitada elukohateateid Eestist lahkumise kohta välismaalt ilma digiallkirjata. Eelnõu laiendab 15–17-aastaste haldusteovõimet oma andmete haldamisel rahvastikuregistris.

Arutelu käigus tekitasid enim küsimusi sünni registreerimise kohtade vähendamine 79-lt 16-le (maakonnakeskused pluss Narva), mida minister põhjendas e-teenuste laialdase kasutamise ja ametnike praktikapuudusega. Samuti tundsid saadikud muret Euroopa Liidu kodanike lihtsustatud elukohateate esitamise turvalisuse ning uute sünni registreerimise tõendite puhul ametnike liiga laia kaalutlusõiguse pärast. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas sarnaseid kaalutlusõiguse küsimusi ja tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. Määrus hõlmab kõiki patareisid ja akusid, alates väikestest kuni elektriautode ja suurte energiasalvestiteni, seades eesmärgiks keskkonnasäästlikuma tootmise, vastupidavuse ja materjalide ringlussevõtu. Oluliste muudatustena toodi välja digitaalse tootepassi nõue akudele (andmed päritolu ja käitluse kohta) ning kohustus tagada akude vahetatavus seadmetes alates 2027. aastast. Eelnõu on suuresti tehniline, eemaldades dubleerivaid sätteid, kuid sisuline muudatus puudutab tootjavastutust: edaspidi peavad tootjate ühendusega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad, et vältida jäätmekäitluskulude jäämist riigi kanda.

Arutelul tekkis elav diskussioon kulude ja tarbija õiguste üle. Kalle Grünthal väljendas muret, et uus määrus võib piirata tarbija õigust akusid ise eemaldada ja remontida, teenides seeläbi suurtootjate huve. Minister Leis selgitas, et määrus ise remonti ei keela, vaid akude eemaldamise keerukus on pigem tehniline küsimus. Mart Maastik ja Henn Põlluaas kahtlesid ministri väites, et uued kohustused (nt akupass) ei too kaasa bürokraatiat ega kulu suurenemist tarbijale. Minister kinnitas, et akupassi kohustus lasub tootjal ning Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt tõuseb väikeste akude hind 0,5–2 euro võrra, mis arvestatakse toote hinna sisse. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas, et süsteem tagab tarbijale kõikide akude tasuta käitlemise ja kogumisvõrgustik on juba suures osas olemas.

Riigikogu arutas tänasel istungil Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi esitatud arupärimist probleemide kohta pensionide väljamaksmisel. Arupärimise esitas Lauri Laats, kes tõi välja, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) infosüsteemis (SKAIS) on esinenud korduvaid tõrkeid, mis on takistanud pensionide õigeaegset laekumist (milleks on reeglina 5. kuupäev). Laats mainis, et SKA juhi sõnul oli 2024. aastal tõrkeid lausa 11 kuul, ning küsis valitsusjuhilt, kas süsteem on korda tehtud ja kas pensionärid on tulevikus kaitstud.

Peaminister Kristen Michal vastas, et väide SKAIS-i "kokkuvarisemise äärel" olemisest on liialdus, kuid tunnistas, et SKAIS2 ei ole parim infosüsteem ja selle puudused on olnud teada juba ligi kümme aastat. Michal teatas, et valitsus on eraldanud 2026.–2029. aasta riigieelarve strateegia (RES) menetluses SKAIS-i kordategemiseks 17,4 miljonit eurot, lisaks kevadsuvel 2,16 miljonit eurot baasarendusteks. Peaminister kinnitas, et SKA-l on olemas kriisiplaan infosüsteemi töökindluse tagamiseks. Järelküsimustes käsitleti varusüsteemide vajalikkust (Vladimir Arhipov), infosüsteemide kasvavat kulu ja koormust e-riigile (Anastassia Kovalenko-Kõlvart) ning pensionide väljamaksmise edasilükkamist nädalavahetustelt tööpäevadele (Vadim Belobrovtsev), mida viimane nimetas pensionäride kiusamiseks. Michal rõhutas korduvalt eraldatud rahasummat kui lahendust süsteemi pikaajaliseks korrastamiseks.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka esitatud arupärimist nr 784, mis käsitles ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväeoperatsiooni Venemaa varilaevastikku kuuluva tankeri (Argent/Jaguar) peatamiseks 2025. aasta mais. Arupärimise esitaja Martin Helme kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, heites ette operatsiooni läbikukkumist, infosulgu ja Eesti abitud käitumist Venemaa provokatsioonide ees. Helme rõhutas, et laev liikus rahvusvahelistes vetes ning Eesti katse sundida seda territoriaalvetesse sisenema oli ebaõnnestunud ja ohtlik, eriti kuna kohale ilmusid Vene hävitajad.

Peaminister Kristen Michal lükkas süüdistused kategooriliselt tagasi, nimetades opositsiooni narratiivi Venemaa advokaatidele au tegevaks. Michal rõhutas, et operatsioon oli rutiinne kontrollimeede, mis oli kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikliga 110, andes õiguse kontrollida lipuriigita aluseid. Operatsiooni eesmärk oli takistada Venemaal teenimast "vereraha" sõja pidamiseks. Peaminister kinnitas, et jõuga pardumise plaani ei olnud, vaid eesmärk oli suunata tanker Eesti vetesse dokumentide kontrollimiseks mitteeskaleerivate vahenditega. Opositsioon (eelkõige Varro Vooglaid ja Martin Helme) seadis peaministri vastused kahtluse alla, viidates endise mereväe ülema Jüri Saska hinnangule, et pardumine oli siiski plaanis, kuid jäeti pooleli. Debatt oli äärmiselt vastandlik, keskendudes valitsuse läbipaistvuse puudumisele ja Eesti julgeolekupoliitika adekvaatsusele laiemalt.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete esitatud arupärimist (nr 788) ettevõtjate nõukoja loomise ja selle liikmete võimaliku huvide konflikti kohta. Arupärimise esitas Tiit Maran, kes väljendas muret nõukoja ootamatu moodustamise, liikmete valiku läbipaistmatuse ning asjaolu pärast, et see annab valitsusele otsetee vaid teatud suurettevõtjate huvide esindamiseks, jättes kõrvale teised ühiskonnagrupid (nagu kohalikud omavalitsused, MTÜ-d ja ametiühingud). Maran tõi esile kahtluse korruptsioonivõimaluse osas, kuna nõukoja liikmed on valitsuserakondade rahalised toetajad.

Peaminister Kristen Michal vastas, et Efektiivsuse ja Majanduskasvu Nõukoda on puhtalt nõuandev organ, millel puudub otsustusõigus, mistõttu huvide konflikt on välistatud. Ta rõhutas, et liikmed valiti esindama erinevaid sektoreid ja ettevõtete suurusi ning et nõukoja eesmärk on vähendada bürokraatiat ja toetada majanduskasvu. Michal kinnitas, et kõik nõukoja ettepanekud läbivad tavapärase õigusloomeprotsessi ja kaasamise etapid. Opositsioonipoliitikud (Läänemets, Kiik, Izmailova) kritiseerisid nõukoja kitsast fookust ja soolist tasakaalustamatust. Peeter Ernits seevastu kiitis algatust, kuid kutsus üles laiemale koostööle ja ametnike arvu vähendamisele.

Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi esitatud arupärimist nr 792 Rootsi vangide Eestisse toomise kohta Tartu Vanglasse. Arupärijate nimel esinenud Riina Sikkut tõi esile kolm peamist murekohta: sisejulgeoleku kulud, tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemine Eestis ja tööjõu nappuse süvenemine Lõuna-Eestis. Sotsiaaldemokraadid küsisid peaministrilt, kuidas suurendab võõrvangidega vangla täitmine Eesti turvalisust, milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht ja kuidas kaetakse tervishoiu- ning kohtukulud.

Peaminister Kristen Michal kaitses valitsuse otsust, rõhutades, et tegemist on julgeolekupartnerlusega, mis aitab Rootsit ja säilitab Eestis olulise sisejulgeolekutaristu. Ta märkis, et Tartu Vangla väljarentimine tagab 160 töökoha säilimise ja loob juurde 250 uut ametikohta, hoides ära spetsiifilise kompetentsi kadumise. Michal kinnitas, et rendihind katab kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas tervishoiu- ja tõlketeenused. Ta rõhutas, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid ega psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid ning vangid vabanevad Rootsis. Opositsioon (Läänemets, Valge, Ernits, Kiik) kritiseeris plaani teravalt, nimetades seda riigikapitalismiks, mis halvendab PPA tööjõu olukorda ja pikendab Eesti inimeste ravijärjekordi, ning heitis ette Tartu elanike arvamuse eiramist. Michal lükkas kriitika tagasi, tuues paralleele teiste Euroopa riikide vanglarendilepingutega.

Riigikogu arutas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale esitatud arupärimist (nr 807) kohtutäiturite tegevuse kohta, mille ajendiks olid ajalehes Õhtuleht ilmunud artiklid kohtutäituritest Enno Kermikust ja Priit Petterist. Arupärijad (Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits ja Vladimir Arhipov) tõid esile juhtumeid, kus kohtutäiturid on omandanud vara iseenda korraldatud oksjonitelt või lähisugulaste kaudu, teeninud üüritulu ning tegutsenud sisuliselt ettevõtjatena, mis on tekitanud laialdase usalduskriisi.

Minister Pakosta tunnistas probleemide tõsidust, rõhutades, et huvide konfliktiga vara omandamine ei ole kooskõlas kohtutäituri ametikohustustega. Ta selgitas, et Justiits- ja Digiministeerium teostab haldusjärelevalvet vajaduspõhiselt, kuid ressursid on piiratud (sisuliselt 1,5 ametikohta). Viimase üheksa aasta jooksul on laekunud üle 1700 pöördumise, mille tulemusena on algatatud 17 distsiplinaarmenetlust ja üks kohtutäitur on ametist tagandatud. Minister märkis, et paljud meedias kirjeldatud rikkumised on aegunud, kuna süüteod aeguvad kolme aastaga. Pakosta tõi esile, et süsteemi parandamiseks on töös "täitemenetluse kiirreformi" väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on anda riigi nõuete sissenõudmine Maksu- ja Tolliametile. See peaks vähendama kohtutäiturite arvu 10–15-le, võimaldades tõhusamat järelevalvet. Minister rõhutas ka võlanõustajate teenuse olulisust võlgnike abistamisel. Lauri Laats ja Peeter Ernits kritiseerisid süsteemi läbipaistmatust ja riigi vähest toetust vabade elukutsete esindajatele, nagu kohtutäiturid, mis on süsteemseid probleeme soodustanud.

Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Peeter Ernitsa, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. mail 2025 esitatud arupärimine nr 789 käsitles parvlaevaühenduse olukorda Eesti saartega, keskendudes piletihindadele, TS Laevad OÜ kasumitele ja viienda parvlaeva hankele. Arupärimise ettekandja Lauri Laats rõhutas, et kõrged piletihinnad ja praamijärjekorrad pärsivad saarte majandusarengut, ning tõi esile TS Laevad OÜ suured kasumid (ligi 20% käibest).

Taristuminister Kuldar Leis vastas arupärimisele, kuid piiritles kohe oma vastutusala, teatades, et küsimused 1–4 ja 9 (mis puudutasid piletihindu ja regionaalpoliitilist mõju) kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse. Kliimaministeeriumi pädevusse kuuluvatele küsimustele vastates selgitas minister, et eelmine parvlaevahange ebaõnnestus, kuna soodsaim pakkumine ületas eelarvet 1 899 000 euro võrra ja selle aktsepteerimine oleks olnud riskantne (leping oleks sõlmitud mikroettevõtjaga, kes tugines väljaspool EL-i/WTO-d asuvatele alltöövõtjatele). Uus hankemenetlus viiakse läbi "Võistleva dialoogi" meetodil ning kvalifitseerus neli laevatehast, sealhulgas Eesti ettevõte Baltic Workboats koos BLRT-ga. Viienda parvlaeva eeldatav valmimisaeg on lükkunud edasi 2028. aasta suvele. Minister kinnitas, et uus laev on elektritoitega, varuks biodiislil töötavad diiselgeneraatorid. Järgnenud läbirääkimistel kritiseeris Lauri Laats ministrit teravalt keeldumise eest hinnapoliitikat kommenteerida, lubades esitada uued arupärimised regionaalministrile, et selgitada välja tasuta parvlaevaühenduse majanduslik mõju saartele.

Riigikogu arutas taristuminister Kuldar Leisi vastust Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimisele Uikala prügila probleemide kohta (nr 776). Arupärimise esitaja Lauri Laats tõi esile prügila korduvad põlengud, mis raiskavad päästeressursse (nt 2024. aasta maikuu suurpõleng, kus osales 200 päästjat üheksa päeva jooksul) ning prügila operaatori (Ekovir OÜ) suure maksuvõla, mis ületas esitamise hetkel 2,5 miljonit eurot. Laats kritiseeris riigi "hambutust" olukorra lahendamisel.

Minister Kuldar Leis kinnitas, et on probleemidega kursis ja arutanud neid ka keskkonnaministriga. Ta nõustus, et Uikala probleemid kahjustavad kogu jäätmekäitlussektori usaldusväärsust. Leis viitas lahendusena Riigikogus menetluses olevale jäätmereformi eelnõule (657 SE), mis eraldab veo- ja käitlushanked, suurendades konkurentsi ja läbipaistvust. Seoses musta stsenaariumiga, kus ettevõte tegevuse lõpetab, märkis minister, et Keskkonnaamet on stsenaariumid läbi analüüsinud. Vastutus langeb esmalt maaomanikule, Toila vallale, kuid Kliimaministeerium lubas KOV-i toetada ja vajadusel kasutada KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskus) kiireloomulisi vahendeid. Leis lisas, et Ekovir pingutab olukorra parandamise nimel, sulgedes ladealasid (kaks kolmest on suletud, kolmas plaanis aasta lõpuks) ning et maksuvõlg (tänaseks 2,1 miljonit eurot) on ajatatud. Debati käigus kritiseerisid Vladimir Arhipov ja Lauri Laats riigi kriisiplaani ebaselgust ja KOV-ide ebapiisavat rolli, rõhutades, et probleemid Uikalas ja mujal (nt Jõelähtme prügila) on süsteemsed ja ohustavad elukeskkonda.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 13. mail 2025 esitatud arupärimist Kopli päästekomando sulgemise kohta (nr 774). Arupärijate nimel esinenud Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas teema jätkuvat aktuaalsust, tuues esile Põhja-Tallinna kiiret elanikkonna kasvu (prognoositav kuni 100 000 elanikku) ja piirkonna eripärad (poolsaar, puitmajad, tööstusettevõtted), mis suurendavad oluliselt tulekahjuriske. Ta kritiseeris endise siseministri Lauri Läänemetsa otsust komando sulgemise kohta 2024. aasta alguses, mille eesmärk oli säästa 800 000 eurot aastas, märkides, et Tallinna Linnavalitsus oli valmis katma poole summast. Belobrovtsev viitas ka endise rahandusministri Mart Võrklaeva väidetele, et Siseministeeriumil jäi samal eelarvereal kasutamata miljoneid eurosid, mis viitab sellele, et sulgemise põhjus polnud rahapuudus, vaid poliitiline valik.

Siseminister Igor Taro vastas, et Kopli komando sulgemine oli raske, kuid möödapääsmatu otsus, mis tulenes riigieelarve strateegia kärbetest. Ta selgitas, et Siseministeerium suutis algselt kavandatud kolme komando sulgemise ja 50 politseiniku koondamise asemel piirduda ühe komando sulgemisega, optimeerides sisemisi ressursse. Taro rõhutas, et päästeteenuse kättesaadavus Põhja-Tallinnas on tagatud Kesklinna ja Lilleküla komandode valmisolekuga, mida täiendab Kopli vabatahtlik päästekomando, mis pakub ööpäevaringset elupäästevõimekust. Minister kaitses siseturvalisuse valdkonna pikaajalist optimeerimist, märkides, et see on võimaldanud tõsta päästjate miinimumpalka. Ta kinnitas, et päästevõrgustikku analüüsitakse pidevalt vastavalt rahvastiku muutustele, kuid Kopli kutselise komando taastamist hetkel ei plaanita. Läbirääkimistel tekkis terav vaidlus kärpeotsuse algataja üle, kus Raimond Kaljulaid (SDE) juhtis tähelepanu 2021. aasta kärpeotsusele, mis tehti Keskerakonna siseministri Kristian Jaani ametiajal.

Riigikogu käsitles Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksei Jevgrafovi 15. mail 2025 esitatud arupärimist nr 780 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) töötajate palkade kohta. Arupärimise esitaja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas teema aktuaalsust, viidates ülikiirele inflatsioonile viimase kahe aasta jooksul, mis on hinnad tõstnud keskmiselt 40% võrra, samas kui PPA töötajate palgad tõusid viimati 2023. aasta alguses. Belobrovtsev küsis, kas praegused palgatingimused on väärikad ja kas valitsus suudab täita PPA ootust tõsta palgad 1,2-kordse Eesti keskmise palga tasemele.

Siseminister Igor Taro vastas, et tema hinnangul praegused palgatingimused väärikad ei ole. Ta kinnitas, et politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palgad järgmisel aastal tõusevad. Valitsus on eraldanud Siseministeeriumi valitsemisala palgafondi täiendavalt 28,9 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 10% palgafondist. Minister rõhutas, et palgatõusu fookuses on eesliinitöötajad, kelle sissetulekud on kõige madalamad. Lisaks 10% palgafondi kasvule tõi minister esile valitsuse otsuse kaotada maksuküür, mis tema sõnul annab just päästjate ja politseinike palgatasemel olevatele inimestele kõige tuntavama protsentuaalse võidu, viies nende sissetuleku kasvu tõenäoliselt 15% lähedale. Opositsioon (Belobrovtsev, Arhipov, Kaljulaid, Allas) kritiseeris 10% tõusu tagasihoidlikkust, eriti võrreldes varasemate tõusudega ja valitsuse maksupoliitiliste otsustega, mis nende hinnangul soosivad jõukamaid elanikkonna detsiile. Minister Taro kaitses valitsuse otsuseid, rõhutades, et tegemist on raske pingutusega, kus palgatõusu said vaid kolme ministeeriumi valitsemisalad.

Riigikogu arutas siseminister Igor Taro arupärimist numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793), mille esitasid Andre Hanimägi, Riina Sikkut, Reili Rand, Jaak Aab, Anti Allas, Tanel Kiik ja Helmen Kütt. Arupärimise esitaja Andre Hanimägi kritiseeris ministri otsust süsteem kevadel seisata, rõhutades, et see on politsei jaoks elutähtis ressurss raskete kuritegude (narkokuriteod, kadunud isikud, pedofiilide võrgustikud) lahendamisel. Hanimägi pidas kogu protsessi, kus Siseministeeriumi eelnõu esmalt tagasi lükati ja seejärel koalitsioonisaadikud peaaegu identse eelnõuga välja tulid, veidraks ja liigselt aega võtvaks.

Siseminister Igor Taro kaitses oma otsust, selgitades, et süsteemi peatamine oli vajalik õigusriigi põhimõtete ja inimeste põhiõiguste kaitse tagamiseks, arvestades Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni kriitikat kehtiva regulatsiooni ebaselguse osas. Ta rõhutas, et teadlik rikkumine oleks olnud õigusriigile kohatu. Minister kinnitas, et seadusandlikud muudatused on kiiresti menetluses (teine lugemine toimub ülehomme) ning et PPA on suutnud ka suveperioodil alternatiivsete, kuigi aeganõudvamate meetoditega kuritegusid lahendada. Taro vastas ka küsimustele koostöö kohta Justiitsministeeriumiga ja eelnõu kiire edasiliikumise tagamise kohta Riigikogus, kinnitades, et sisulisi kuritarvitusi süsteemi kasutamisel tuvastatud ei ole, kuigi Maksu- ja Tolliameti päringute vormistus oli kohati puudulik.

Riigikogu istungite seeria, mis keskendus peamiselt vaba mikrofoni sõnavõttudele, oli täis teravat kriitikat valitsuse poliitika ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise teemal. Mitmed saadikud (Läänemets, Arhipov, Allas) kritiseerisid valitsuse kavandatavat maksureformi, väites, et tulumaksuvaba miinimumi muudatused ja maksuküüru kaotamine toovad suurima kasu jõukamatele, samal ajal kui madalama sissetulekuga inimesed kannatavad käibemaksu tõusu tõttu. Samuti väljendati muret tööjõu ekspluateerimise suunas liikumise pärast uute paindlike töölepingute kaudu.

Kõne all olid ka poliitilise läbipaistvuse ja õigusriigi küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi esile kahtlused lobitöös elektritõukerataste kindlustusnõuete osas, mis näiliselt soosivad Bolti. Mart Helme nimetas Kert Kingo süüdimõistmist kuluhüvitiste asjas poliitiliseks kiusuks, hoiatades õigusriigi põhimõtete murenemise eest. Kalle Grünthal seadis kahtluse alla erakondade reitingute usaldusväärsuse, viidates võimalikele manipulatsioonidele küsitlustes. Välispoliitilistes teemades hoiatas Grünthal kolmanda maailmasõja eskaleerumise ohu eest seoses kaugmaarelvade kasutamisega Ukrainas. Rain Epler andis põhjaliku ülevaate maailmauudistest, keskendudes rohepöörde ebaõnnestumistele ja Euroopa konkurentsivõime langusele. Lisaks tähistati Võro keele nädalat, kus Igor Taro ja Anti Allas kõnelesid võru keeles, rõhutades maaraamatukogude olulisust ja paludes Lõuna-Eesti keeltele piirkonnakeele staatust.

Riigikogu arutas Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Ettekandes rõhutas Müller Eesti Panga põhiülesannete täitmist, eriti hinnastabiilsuse tagamist euroalal. Ta märkis, et euroala inflatsiooni aeglustumine on võimaldanud Euroopa Keskpangal alustada intressimäärade langetamist, mille tulemusena on nii keskpanga peamine intressimäär kui ka 6 kuu euribor langenud poole võrra oma rekordtasemelt. Eesti majandus näitab elavnemise märke, kuigi taastumine on aeglane. Keskpank prognoosib Eestis 2025. aastaks 5–6% hinnatõusu, millest kolmandik tuleneb maksutõusudest.

Müller tõi esile finantsstabiilsuse riske, eriti Eesti kiire laenukasvu tõttu (ligi 10% aastas), mistõttu hoitakse vastutsüklilist kapitalipuhvrit 1,5% tasemel. Oluline osa ettekandest keskendus kriisikindlusele, sealhulgas sularaharingluse ja maksesüsteemide toimepidevuse tagamisele ning digieuro projektile. Keskpank rõhutas ka korras riigirahanduse tähtsust majanduskasvu nurgakivina, hoiatades püsiva eelarvepuudujäägi eest, mis kütaks inflatsiooni. Lisaks tutvustati ettepanekuid eluasemelaenuturu konkurentsi parandamiseks, näiteks notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasude kaotamine refinantseerimisel. Fraktsioonide läbirääkimistel kiideti Eesti Panga tööd ja rõhutati vajadust vastutustundliku eelarvepoliitika järele, eriti kaitsekulude püsiva katte leidmisel.

Päevakorra esimeseks punktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 kolmas lugemine. Läbirääkimistel väljendas Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja tugevat vastuseisu, kritiseerides eelnõu kehva õiguspraktika, eriti tagasiulatuva maksekohustuse loomise tõttu, mis on vastuolus põhiseaduslike põhimõtetega. Metsoja rõhutas, et eelnõu moonutab konkurentsi ja surub Eesti ettevõtteid (nt turba- ja metsandussektoris) turult välja, tuues näiteks olukorra, kus kohaliku kasvatamise asemel imporditakse tomateid Hollandist. Ka Keskerakonna esindaja Lauri Laats toetas vastuseisu, märkides, et Eesti ettevõtted konkureerivad globaalselt (nt Hiinaga) ning Euroopa rohepoliitika (rohepaplus) seab neile liigseid koormisi. Eesti 200 fraktsiooni esindaja Tarmo Tamm seevastu toetas eelnõu, rõhutades, et puhtam õhk ja biomajandusele suundumine on Eestile ja Euroopale majanduslikult kasulik ning direktiivi ülevõtmine tagab võrdsed reeglid merelaevanduses kõigile liikmesriikidele. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti vastuvõtmist. Menetlus algas Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ettekandega, millele järgnes Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi ettekanne. Mõlemad komisjonid olid arutanud presidendi veto põhjendusi, mis puudutasid peamiselt seaduse ebaselgust ja liialt laia "ohu" mõiste määratlust, eriti seoses usuühenduste õpetusliku alusega. Komisjonid kuulasid ära nii Presidendi õigusnõuniku Hent-Raul Kalmo kui ka Siseministeeriumi nõuniku Erik Salumäe seisukohad. Siseministeerium ja komisjonide enamus leidsid, et seadus on põhiseadusega kooskõlas ning selle eesmärk on julgeolekukaalutlustel katkestada ohtlikud haldussidemed, mitte piirata usuvabadust. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) kritiseeris parlamendi otsust saata seadus muutmata kujul tagasi, pidades seda juriidiliseks praagiks ja presidendi kompetentsi eiramiseks. Koalitsioon rõhutas seaduse vajalikkust riigi julgeoleku tagamisel ja pidas Riigikohtusse pöördumist normaalseks demokraatlikuks protsessiks. Lõpphääletusel võeti seadus muutmata kujul uuesti vastu 63 poolthäälega.

Riigikogu kolmanda päevakorrapunktina arutati Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti vastuvõtmist. President oli jätnud seaduse välja kuulutamata, viidates vastuolule Põhiseaduse §-dega 26 ja 44, kuna see piirab liialt kodanike informatsioonilise enesemääramise õigust.

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri andsid ülevaate komisjonide aruteludest. Mõlemad komisjonid jõudsid konsensuslikule otsusele, et seadust ei tohiks muutmata kujul uuesti vastu võtta, nõustudes seega presidendi seisukohaga. Aruteludel osalenud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo ja Rahapesu Andmebüroo (RAB) esindajad möönsid, et andmesubjekti õiguste piiramise alus on seaduses liiga lai ning seda tuleks täpsustada. Lauri tõi esile ka pretsedenditu juhtumi Riigikohtus, mis on pöördunud Euroopa Kohtu poole selgituse saamiseks RAB-i andmetöötluse õigusliku aluse osas.

Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits) teravalt seaduse totalitaarset olemust, mis võimaldaks tehisintellekti abil luua kõigist kodanikest ja ettevõtetest profiile, rikkudes privaatsust ja luues jälgimisühiskonda. Opositsioon nõudis seaduse täielikku tagasivõtmist, mitte kosmeetilist muutmist. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas vajadust sisuliseks aruteluks, et leida tasakaal menetluse salajasuse ja e-riigi usalduse vahel. Hääletusel lükati seaduse muutmata kujul vastuvõtmine tagasi 70 häälega. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. oktoober 2025 kell 17.15.

Riigikogu täiskogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 teist lugemist. Istung algas protseduurilise küsimusega Kalle Grünthalilt, kes pidas eelnõu liiga mahukaks ja soovis selle menetluse edasi lükata, kuid istungi juhataja lükkas selle väite tagasi, märkides eelnõu lühidust. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu tutvustas komisjoni tööd, märkides, et eelnõule esitati kokku seitse muudatusettepanekut (üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kuus juhtivkomisjonilt). Olulisim sisuline muudatus (ettepanekud nr 4 ja 5) puudutas varjendite rajamise tähtaega. Konsensuslikult otsustati tuua nii avalike kui ka mitteavalike varjendite rajamise kohustuse tähtaeg varasemaks, 1. juulile 2026, rõhutades kiiruse olulisust julgeolekuolukorras.

Läbirääkimistel toetasid Reformierakond (Kristo Enn Vaga), Sotsiaaldemokraadid (Raimond Kaljulaid) ja Eesti 200 (Peeter Tali) eelnõu kiiret vastuvõtmist, rõhutades elanikkonnakaitse ja varjumisvõimaluste parandamise hädavajalikkust, õppides Ukraina sõja kogemustest. Keskerakond (Vladimir Arhipov) toetas eelnõu, kuid tõi esile mure majandusliku koormuse ja riigipoolse kompensatsiooni puudumise pärast, eriti 1200 ruutmeetri ja suuremate hoonete puhul. Peeter Ernits kritiseeris ajaloolist aeglust varjendite rajamisel. Kõik muudatusettepanekud arvestati täielikult või sisuliselt ning juhtivkomisjoni ettepanekul teine lugemine lõpetati.

Riigikogus toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli tõsta esimese ja teise lapse toetus 100 euroni kuus (praeguse 80 euro asemel) ning samuti tõsta üksikvanema lapse toetus 100 euroni, et väärtustada iga last võrdselt ja leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Ettekandja Reili Rand (SDE) rõhutas, et Eesti seisab silmitsi ajaloo sügavaima demograafilise kriisiga ning majanduslik ebakindlus on sündimuse peamine takistaja. Ta märkis, et eelnõu aastane kulu on hinnanguliselt 57,3 miljonit eurot, kuid osa sellest oleks võimalik katta laste arvu vähenemisest tulenevate kokkuhoidudega haridus- ja sotsiaalvaldkonnas (hinnanguliselt 10–11 miljonit eurot).

Juhtivkomisjoni (sotsiaalkomisjon) aseesimees Riina Solman (Isamaa) kinnitas, et Isamaa toetab eelnõu eesmärke, kuid tõi esile mure katteallikate puudumise pärast. Ta rõhutas vajadust erakondadeülese konsensuse järele rahvastikupoliitikas. Reformierakonna fraktsiooni nimel esinenud Signe Riisalo nõustus eesmärgiga väärtustada lapsi võrdselt, kuid leidis, et eelnõu on pakutud alternatiividest kõige kulukam ja ei ole piisavalt sihipärane vaesuse leevendamiseks. Ta kutsus üles ootama Sotsiaalministeeriumi terviklikku tegevuskava (valmib 2026. aasta kevadeks), mis käsitleks kõiki lastega perede muresid. Debati käigus süüdistasid opositsioonierakonnad koalitsiooni perepoliitika meetmete blokeerimises. Lõpphääletusel lükati juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 631 esimest lugemist, mille eesmärk oli kehtestada renditavate kergliikurite (elektritõukerataste) ühtne kindlustuskohustus. Ettekandja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (pid: G-9DV4OtynM) rõhutas, et praegune seadus, mis nõuab kindlustust vaid üle 25 kg kaaluvatele kergliikuritele, jätab turuliidri Bolti tõukerattad (mis kaaluvad 24 kg) kindlustuskohustusest välja. Ta kritiseeris seda kui poliitilist otsust, mis on tingitud Bolti ulatuslikust lobitööst ja heldetest annetustest valitsuserakondadele, luues ebavõrdse konkurentsiolukorra (viidates näiteks Eesti ettevõtte Tuul Mobility müügile Lätile) ning jättes kannatanud ilma piisavast hüvitisest. Kovalenko-Kõlvart tõi esile, et nii Rahandusministeeriumi ametnikud, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kui ka Tervisekassa toetasid algselt ühtset kindlustuskohustust.

Juhtivkomisjoni, Majanduskomisjoni, ettekandja Mario Kadastik (pid: wv3u8Rqtm2o) teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata (poolt 5, vastu 2). Kadastik põhjendas seda Rahandusministeeriumi seisukohaga, et eelnõu läheb liiga kaugele EL-i direktiivist ja võib pärssida innovatsiooni. Ta väitis, et politsei statistika kohaselt on suurem probleem eratõukeratastega juhtuvad õnnetused, mitte renditõukeratastega seotud juhtumid, ning et teema vajab laiemat ja terviklikumat regulatsiooni. Debatis käsitleti korduvalt Bolti lobitöö ja annetuste teemat, mida Kadastik pidas pelgalt kokkusattumuseks. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tõsta riigipoolne koolilõuna toetuse alammäär 1 eurolt 2 eurole õpilase kohta päevas, kuna riigi panus pole alates 2018. aastast inflatsioonist hoolimata suurenenud. Ettekandja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et toiduainete hinnatõus (viimase kahe aastaga 40%) on viinud olukorrani, kus pakutava koolitoidu kvaliteet on langenud, mistõttu lapsed seda ei söö. Ta kritiseeris valitsust, kes on keeldunud seadust muutmast, väites, et piisab ministri määrusest, kuid pole seda määrust ise kehtestanud, jättes olukorra lahendamata.

Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tutvustas komisjoni arutelu ja mittetoetavat seisukohta. Valitsuse seisukoht oli, et seaduse muutmine ei ole toetuse tõstmiseks sobilik viis, kuna seda saab teha Vabariigi Valitsuse määrusega. Kersna rõhutas, et koolilõuna rahastamine on alati olnud kolmepoolne (riik, kohalik omavalitsus, vanemad) ning valitsuse prioriteet on õpetajate palgatõus, mitte koolilõuna toetuse suurendamine, mille kulu oleks 30 miljonit eurot. Debatis käsitleti ka katteallikate küsimust, kus Belobrovtsev pakkus lahendustena pangamaksu kehtestamist ja maksuküüru kaotamise edasilükkamist. Pärast läbirääkimisi pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Riigikogu infotunnis käsitleti sotsiaalminister Karmen Jolleri vastutusala puudutavaid küsimusi, mille esitas Riigikogu liige Lauri Laats. Arutelu keskendus kolmele peamisele teemale: tervishoiuteenuste kättesaadavus Eestis, Tervisekassa uue juhi leidmise kulukus ning ministri fookus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondade vahel.

Lauri Laats tõi esile Eurostati andmed, mille kohaselt 15,5% Eesti elanikkonnast on loobunud tervishoiuteenustest kättesaamatuse või kõrge hinna tõttu, asetades Eesti selles negatiivses edetabelis Euroopas esikohale. Minister Joller küsis andmete allika kohta, kuid möönis, et raviprotseduure on ära jäänud. Laats kritiseeris ministrit lubaduse mittetäitmise eest andmetesse süüvida ja viitas allikale (Euronews/Eurostat, jagatud tema Facebooki lehel).

Teine suur teema oli Tervisekassa nõukogu otsus palgata uue juhi leidmiseks personaliotsingufirma, mille teenuse hind ulatub 35 000 euroni. Joller kaitses otsust, rõhutades, et asutuse 2,5 miljardi eurose eelarve ja kogu Eesti tervise sõltuvuse tõttu on vajalik leida professionaalne juht, mitte valida tutvuste põhjal. Laats kritiseeris riikliku süsteemi "hambutust" ja maksumaksja raha kasutamist erasektori teenustele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas täpsustava küsimuse Tervisekassa tegevuskulude ja büroopinna teemal, kritiseerides juhatuse kõrgeid tasusid ja kallima A-klassi büroohoone valikut (Arteri), kus prioriteediks oli süsinikujalajälg, mitte maksumaksja raha optimaalne kasutus. Minister Joller distantseeris end endise Tervisekassa juhi otsustest (nt suvepäevad) ja rõhutas Tervisekassa sõltumatuse vajalikkust, et vältida poliitilist sekkumist raviotsustesse. Ta lükkas tagasi ettepaneku Tervisekassa ministeeriumi alla viia. Istungi lõpus esitas Peeter Ernits protseduurilise küsimuse koalitsioonisaadikute vähese kohaloleku kohta, mille Riigikogu esimees tagasi lükkas.

Riigikogu infotunnis käsitleti riigi rahanduse teemat, mille algatas Riigikogu liige Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) küsimusega peaminister Kristen Michalile. Läänemets kritiseeris Eesti maksusüsteemi regressiivsust, väites, et madalamat palka (umbes 1400 eurot) teenivad inimesed kannavad proportsionaalselt suuremat maksukoormust kui jõukamad (4000+ eurot). Ta rõhutas, et valitsuse plaan kaotada maksuküür võimendab seda probleemi, andes absoluutnumbrites suurema võidu jõukamale elanikkonnakihile. Läänemets pakkus lahendusena toiduainete käibemaksu langetamist 9%-le, viidates teiste Põhjamaade eeskujule.

Peaminister Michal kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades Reformierakonna liberaalset filosoofiat, mille kohaselt on parem anda inimestele teenitud raha kätte tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu, mitte loota käibemaksuerisustele, mis ei pruugi tarbijateni jõuda. Michal esitas arvutused, mille kohaselt maksuküüru kaotamine leevendab eelkõige keskklassi, nagu õpetajate, ajakirjanike ja tehnikute maksukoormust, kes praegu maksavad ebaõnnestunud astmelise tulumaksu tõttu aastas 1300–1500 eurot rohkem makse. Ta vaidlustas Läänemetsa väited, et Riigikogu liikmed saavad maksuküüru kaotamisest ebaproportsionaalselt suurt kasu. Lisaküsimuses süüdistas Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid) peaministrit demagoogias ja pakkus maksuküüru kaotamise asemel välja selle edasinihutamise, et suunata maksukoormuse leevendus just neile ametikandjatele, kes seda vajavad.

Riigikogu liige Tõnis Lukas esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele küsimuse eesti keele positsiooni ja keeleseaduse kaasajastamise kohta. Lukas väljendas muret eesti keele kasutamise halvenemise pärast teenindussektoris, eriti seoses võõrtööjõu ja platvormitöö levikuga, kus nõuded tunduvad olevat iganenud. Ta kritiseeris valitsust keeleseaduse eelnõu pideva edasilükkamise eest, märkides, et lubatud juuni keskpaiga tähtaeg on möödas. Minister Kallas vastas, et keeleseaduse muudatused on jõudmas valitsuse istungile kas kohe või järgmisel nädalal ning seejärel Riigikokku. Ta selgitas, et viivitus ei olnud seotud teenindussektori keelenõuetega, vaid keeruliste juriidiliste vaidlustega murdekeelte ja Lõuna-Eesti keelte staatuse üle. Kallas kinnitas, et eelnõu sisaldab trahvimäärade ja sunnirahade suurendamist eesti keele oskuse nõuete rikkumise eest, samuti sätteid, mis puudutavad volikogu liikmete ja teatud ametikohtadel töötavate inimeste keelekasutust.

Lisaküsimuses tõstatas Helir-Valdor Seeder eestikeelsele haridusele ülemineku teema, viidates Narva poliitiku Jaan Tootsi avaldustele, mis nimetasid reformi "äpardunud eksperimendiks". Minister Kallas kinnitas, et valitsus on jätkuvalt pühendunud eestikeelsele õppele üleminekule ning "tagasiteed ei ole". Ta mainis ka algatatud erakooliseaduse muudatust, et riik rahastaks pearahaga ainult eestikeelseid erakoole, vältimaks kohalike omavalitsuste katseid rahastada venekeelseid erakoole. Seeder küsis ka Ukraina sõjapõgenike emakeeleõppe korraldamise kohustuse kohta kohalikele omavalitsustele (nt Viljandis), muretsedes ressursside ja õpetajate leidmise pärast. Kallas rõhutas, et emakeeleõpe (kaks tundi nädalas) toetab eesti keele omandamist ja lubas riigipoolset tuge õppevahendite vahendamisel koostöös Ukraina riigiga.

Raport käsitleb Riigikogu infotunnis peaminister Kristen Michalile esitatud küsimust julgeolekuolukorra kohta seoses 24. augustil Tartumaal Elva vallas alla kukkunud ja plahvatanud ründedrooni intsidendiga. Riigikogu liige Varro Vooglaid (EKRE) nõudis peaministrilt selgitust drooni lennutrajektoori kohta ning soovis teada, kas on täiesti välistatud, et droon tõusis õhku Eesti Vabariigi territooriumilt. Vooglaid rõhutas, et tegemist on väga tõsise intsidendiga, mis näitab sõjategevuse jõudmist Eesti pinnale.

Peaminister Michal vastas, et uurimist juhib prokuratuur ning praeguse informatsiooni kohaselt on tegemist suure tõenäosusega Ukraina drooniga, mida kasutati enesekaitseks Venemaa rünnakute vastu. Michal rõhutas, et probleemi juur on Putini Venemaa agressioon ning lükkas tagasi väite, justkui oleks sõda Eestisse jõudnud alles nüüd, viidates majandusmõjudele, varilaevastikule Läänemerel ja pidevatele küberrünnakutele. Korduvatele täpsustavatele küsimustele vastates kinnitas peaminister, et Eesti Vabariik ei ole andnud Ukrainale luba kasutada Eesti territooriumi või õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks. Martin Helme (EKRE) kritiseeris valitsuse vastuseid, süüdistades Reformierakonna valitsust riigikaitse läbikukkumises ja Kremli narratiivide tootmises, mille peaminister omakorda kategooriliselt tagasi lükkas.

Riigikogu käsitles sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud küsimust Tervisekassa süveneva finantsdefitsiidi teemal, mille esitas Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Jevgrafov tõi esile Tervisekassa kriitilised eelarveprognoosid, mis näitavad defitsiidi kasvu (prognoositav miinus 254,2 miljonit eurot 2028. aastaks) ja jaotamata tulemi ning reservide lõppemist samaks aastaks. Ta nõudis ministrilt konkreetset tegevuskava kriitilise olukorra lahendamiseks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Minister Joller tunnistas probleemi, kuid rõhutas, et tema prioriteet on süsteemi korrastamine, mitte lihtsalt raha juurde valamine, võrreldes Tervisekassa eelarvet aukliku potiga. Ta tõi esile süsteemseid ebaefektiivsusi, nagu põhjendamatud laborikulud (umbes 20%) ja patsientide sattumine valede eriarstide juurde (umbes kolmandikul juhtudel), mille eest Tervisekassa siiski maksab. Joller teatas, et Tervisekassa eelarvepositsioonid on muutunud ning uue prognoosi kohaselt peaks 2029. aastaks reservi jääma üle 200 miljoni euro. Lahendustena nägi ta rahastamise läbipaistvuse suurendamist, perearstiabi tugevdamist ja sotsiaal- ning tervishoiusüsteemi integreerimist. Jevgrafovi täpsustavale küsimusele ravijärjekordade kohta vastas minister, et peamine takistus kättesaadavusele on arstide ja õdede puudus, mitte ainult rahastus, ning selle lahendamine nõuab pikaajalist koolitamist. Reili Rand küsis täiendavalt, kas minister on riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel taotlenud lisavahendeid, kaheldes, kas süsteemisisesed kokkuhoiud suudavad katta sadades miljonites ulatuva puudujäägi. Joller vastas, et enne süsteemiaukude lappimist ei ole mõtet lisaraha sisse valada.

Infotunni kuues küsimus käsitles hariduspoliitikat Hiiumaal, keskendudes Hiiumaa Gümnaasiumi ja Suuremõisa Ametikooli kavandatavale liitmisele. Riigikogu liige Reili Rand väljendas sügavat muret, süüdistades valitsust (Reformierakonda) toimiva haridussüsteemi lõhkumises ja kohaliku kogukonna arvamuse eiramises. Rand tõi esile ühemõttelise vastuseisu saarel ning küsimused ametikooli jätkusuutlikkuse ja kultuuriväärtusliku Suuremõisa lossi tuleviku osas. Ta kritiseeris ka haridusministri suutmatust Hiiumaad külastada.

Peaminister Kristen Michal vastas, rõhutades, et gümnaasiumiharidus Hiiumaal säilib, nagu ta oli lubanud oma suvisel visiidil. Ta suunas hariduspoliitika detailsemad küsimused haridusministrile. Järelküsimuses kritiseeris Tiit Maran Haridusministeeriumi "mehhanitsistlikku" lähenemist ja tõi näiteks Kultuurikomisjoni istungi, kus ametnikud lubasid arvestada Suuremõisa Ametikooli säilitamise olulisusega, kuid ministeerium jätkas otsuste elluviimist, muutes komisjoni töö sisuliselt mõttetuks. Michal kinnitas lühidalt, et komisjonide otsustel on roll. Rand süüdistas seejärel peaministrit retoorilises trikis ja hiidlaste vastuseisu pisendamises "peenhäälestuseks", mille peaminister kategooriliselt tagasi lükkas, kinnitades toetust Hiiumaale ja lubades arvestada kogukonna seisukohtadega kooli nime valikul.

Riigikogu seitsmendal küsimusel arutati peaminister Kristen Michali ja Riigikogu liikme Mart Maastiku (Isamaa) vahel valitsuse maksupoliitikat, mida Maastik nimetas "maksufestivaliks" ja mis on tema hinnangul tekitanud kaose riigi rahanduses ning kaotanud ettevõtjate kindlustunde. Maastik kritiseeris automaksu kehtestamise pidevalt muutuvaid põhjendusi (kliima, kaitse, teedeehitus) ja nõudis konkreetset vastust, kas valitsus kavatseb automaksu tühistada enne 2027. aasta valimisi.

Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused ebakindluse tekitamises, rõhutades, et valitsuse eesmärk on majandusolukorra paranedes jätta inimestele maksude alandamise kaudu rohkem raha kätte. Ta tõi esile maksukoormuse languse (tulumaksuvaba miinimumi tõusu ja maksuküüru kaotamise tõttu) ning kinnitas, et lastega peredele mõeldud automaksusoodustused (100 eurot lapse kohta) on parlamendis menetluses. Michal rõhutas, et maksukoormus langeb 1995. aasta tasemele, samal ajal kui kaitsekulud tõusevad 5%-le SKP-st, tagades seeläbi kindlustunde. Täpsustavas küsimuses kritiseeris Andres Metsoja (Isamaa) maapiirkondade mahajäetuse tunnet ja ebaõiglast automaksu, millele Michal vastas, et automaks muutub õiglasemaks ja selle laekumine suunatakse teedeehitusse.

Istungil liiguti edasi üheksanda küsimuse juurde, mis oli adresseeritud peaminister Kristen Michalile. Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõstatas küsimuse valitsuse otsuste ja Eesti Energia Enefit Greeni kaasuse kohta, mis puudutas siseringi teabe väärkasutamist aktsiatega kauplemisel. Kovalenko-Kõlvart nõudis teavet siseringi kuulunud isikute nimekirja kohta, mille edastamisest Eesti Energia oli keeldunud, ning küsis peaministri seisukohta Riigikogu liikmete õiguse kohta saada kätte kogu insaiderite nimekiri, eriti korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetena. Peaminister Michal kinnitas oma põhimõttelist toetust Riigikogu liikmetele materjalide jagamisele, kuid rõhutas võimude lahususe printsiipi. Ta selgitas, et kuna tegemist on käimasoleva kriminaalmenetlusega, mida viib läbi Prokuratuur, ei saa parlamendikomisjon uurimisse sekkuda ega seda üle võtta. Komisjoni roll on süsteemne analüüs pärast kohtuotsust. Lisaküsimuses küsis Riigikogu liige Lauri Laats Rahandusministeeriumi 330 000 eurose riigihanke kohta maksupoliitika uurimistööks. Laats kritiseeris, et süvaanalüüsi hange viiakse läbi pärast ulatuslike maksutõusude kehtestamist, viidates teadmispõhise otsustusprotsessi puudumisele. Peaminister Michal selgitas, et tegemist on järelanalüüsi hankega, mille kohustus tuleneb juba vastu võetud seadusmuudatuste seletuskirjadest. Eesmärk on hinnata, kas muudatused on saavutanud soovitud eesmärgid ja millised on olnud nende mõjud.

Infotund algas ebatavalise palvega jätta kõrvale protseduurilised küsimused, et anda Riigikogu liikmele Andres Metsojale võimalus esitada peaminister Kristen Michalile küsimus Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamise kohta. Metsoja väljendas muret Maa- ja Ruumiameti ettepaneku pärast lõpetada maavarade planeerimine nendes maakondades, kartes, et see vähendab avalikku selgust ja tekitab pingeid, eriti arvestades, et Harjumaal planeerimist jätkatakse. Ta nägi selles ohtu, et kaevandamistegevus suunatakse juhtumipõhiselt kaugematele aladele, viidates võimalikule "kuldsest ringist" väljapoole suunamise poliitikale.

Peaminister Michal selgitas, et teemaplaneeringu lõpetamine on tingitud tehnilistest ja geoloogilistest asjaoludest. Rapla- ja Pärnumaal on perspektiivseid ehitusmaavarade alasid vähe ja neid on otstarbekam käsitleda üksikjuhtumitena. Lisaks ei ole Rail Balticu ehituse toetamine enam aktuaalne eesmärk, kuna vajalik materjal on suures osas tagatud. Oluline tegur oli ka keskkonnaministri määruse muudatus (jõustus 22. juulil 2024), mis uuendas turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja, mistõttu turba kaevandamist teemaplaneeringus enam ei käsitleta. Lubjakivi ja dolokivi osas on Eesti Geoloogiateenistuse tööde tulemusel selgunud, et sobivaid alasid on nendes maakondades geoloogiliselt väga vähe, piirates planeeringu praktilist rakendatavust vaid olemasolevate aladega. Infotund lõpetati ajanappuse tõttu.