Täiskogu istungid

Riigikogu istungil esitas peaminister Kristen Michal valitsuse nimel 2026. aasta riigieelarve eelnõu, nimetades seda "Julgeoleku ja jõukuse eelarveks". Peaminister rõhutas kahte peamist prioriteeti: riigikaitse tugevdamine ja majanduskasvu edendamine. Kaitsekulud tõusevad järgmisel neljal aastal keskmiselt üle 5% SKP-st, lisades kaitse-eelarvesse 2,8 miljardit eurot. Majanduse elavdamiseks taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning jäetakse ära planeeritud tulumaksu tõus, jättes majandusse ligi 780 miljonit eurot. Samuti lubati palgatõusu eesliinitöötajatele (päästjad, politseinikud, õpetajad), mille katteks tehakse ministeeriumide tegevuskuludes kärpeid.

Opositsioon kritiseeris eelarvet teravalt, süüdistades valitsust vastutustundetus rahanduspoliitikas ja võlakoormuse kiirendamises. Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Martin Helme (EKRE) heitsid ette valitsemiskulude tegelikku kasvu, inflatsioonilise surve suurendamist ja valimislubaduste rahastamist laenuga, viidates "Pärast mind tulgu või veeuputus" mentaliteedile. Helme väitis, et maksusüsteem muutub regressiivseks, soosides rikkamaid. Lauri Läänemets (SDE) ja Lauri Laats (Keskerakond) kritiseerisid eelarve ebaõiglust, märkides, et see ei paku leevendust madalapalgalistele ja ignoreerib ühiskonna ootust langetada tarbimismakse, eriti toiduainete käibemaksu. Koalitsioon (Õnne Pillak, Peeter Tali) kaitses eelarvet, rõhutades vajadust julgete otsuste järele julgeoleku tagamiseks ja majanduse elavnemise toetamiseks, kinnitades, et Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud.

Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?". Arutelul esinesid ettekannetega Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu ning majanduseksperdid Raivo Vare, Peeter Raudsepp ja Heido Vitsur. Reinsalu tõi esile 2021. aasta algusest 2025. aasta teise kvartalini ulatuva 46,2%-lise hinnatõusu, rõhutades selle ebaeetilist mõõdet ja valitsuse süsteemseid samme inflatsiooni kiirendamisel (maksutõusud, valitsemiskulude kasv). Ta pakkus lahendustena välja kaudsete maksude koormuse kriitilise ülevaatamise ja valitsemiskulude vähendamise. Eksperdid kinnitasid Eesti majanduse stagnatsiooni ja konkurentsivõime langust (IMD edetabelis 33. koht, Leedu ja Läti on möödunud). Peeter Raudsepp tõi esile tarbijabaromeetri andmed, mis näitasid inimeste ostujõu ja finantsilise kindlustunde halvenemist kõigis sissetulekukvartiilides. Heido Vitsur rõhutas, et Eesti hinnatase, eriti toiduainete osas, on Euroopa tipus, mis ei sobi kokku meie madalama produktiivsuse ja jõukuse tasemega. Eksperdid soovitasid julgemalt eksperimenteerivat majanduspoliitikat, riigikulude auditit ning tõsist maksude ja regionaalpoliitika debatti, viidates IMF-i soovitusele kaaluda astmelist tulumaksu. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris teravalt koalitsiooni puudumist arutelul ja valitsuse regressiivset maksupoliitikat, mis süvendab ebavõrdsust ja pidurdab majandust.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonid seaduse ajakriitilisust ja olulisust Eesti kriisikindluse ning laiapindse riigikaitse arendamisel. Mati Raidma (Reformierakond) tõi esile, et eelnõu loob seadusandliku aluse elanikkonnakaitse kiirendatud väljaarendamiseks, reguleerides riikliku ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, varjumisnõudeid ja elanikkonnakaitse koolitusi. Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) jagas Ukraina siseministri soovitust tagala kindlustamise kohta, et tagada eesliinil tugev vastupanu, ning nimetas seaduse vastuvõtmist 30 aastat oodatud ajalooliseks otsuseks. Vladimir Arhipov (Keskerakond) toetas eelnõu, kuid nõudis valitsuselt ausat analüüsi kulude ja tehniliste võimaluste kohta, kiites samas Päästeameti tööd EE-ALARM süsteemi korrastamisel. Läbirääkimiste järel viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 650, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Ettekandja Evelin Poolamets (EKRE) kritiseeris projekti teravalt, nimetades seda läbikukkunuks ja "savijalgadel" seisvaks. Ta tõi esile projekti tohutu rahastamata osa (ligi 2 miljardit eurot), ajakava venimise (esialgse 2025 asemel 2030) ning olulised ehituslikud kompromissid (üherööpmeline lahendus, viaduktide ja jaamade ärajätmine). Poolamets rõhutas, et tegemist on finantsplaani asemel "soovmõtlemisega" ning et puuduvad arvestused hilisemate hoolduskulude ja rongide ostmise osas.

Majanduskomisjoni esindaja Õnne Pillak tutvustas komisjoni seisukohti, kinnitades, et valitsuse eesmärk on valmimine 2030. aastaks ning et ehitustempo on realistlik. Kliimaministeeriumi esindajad olid komisjonis hoiatanud, et lepingutest väljumine tooks kaasa vajaduse lahkuda Euroopa Liidust ning tooks kaasa suuri rahalisi ja õiguslikke nõudeid, lisaks ohustaks see julgeolekulist logistikat. Debatt oli kirglik, keskendudes projekti majanduslikule kahjulikkusele, siseriikliku taristu arendamise eelistamisele ning julgeolekuaspekti ebaselgusele. Mart Helme (EKRE) nimetas projekti Eesti "kääbusriigi gigantomaniaks" ja kutsus üles lahkuma Euroopa Liidust, kui see on ainus viis mõistusevastasest projektist loobumiseks. Eelnõu lükati lõpphääletusel tagasi, kuna see ei saavutanud vastuvõtmiseks vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Päevakord keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 teisele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson esitas ettekande, selgitades, et eelnõu eesmärk on luua numbrituvastuskaamerate süsteemile selge õiguslik alus, kuna varasem PPA praktika oli õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul põhiseadusega vastuolus. Komisjon arutas üht Vabariigi Valitsuse poolt esitatud muudatusettepanekut, mis sai heakskiidu kõigilt kaasatud institutsioonidelt. Debatis kerkisid esile küsimused kaamerate arvu piiramatusest, näokujutiste tuvastamisest ja ligipääsust andmetele (sh Maksu- ja Tolliametile). Opositsioon (EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, pidades seda sammuks jälgimisühiskonna suunas ja rõhutades PPA varasemat ebaseaduslikku tegevust andmete kogumisel. Varro Vooglaid jagas oma kogemust PPA poolt töödeldud piltide väljastamisest keeldumise kohta. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (12 poolt, 50 vastu). Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 8. oktoobril 2025.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu 633 teine lugemine. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd esitas juhtivkomisjoni ettekande, andes ülevaate kolmel istungil (9., 15. ja 22. septembril) toimunud aruteludest. Eelnõu põhisisu oli viia tuletis- ja repotehingute regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste standarditega. Arutelude käigus tõusis esile ka kõrvalteema, mis puudutas tarbijakrediidilepingute tagatiseks oleva kinnisvara hindamist, eriti statistiliste mudelite kasutuselevõttu elamukinnisvara hindamisel, mille osas Eesti Kinnisvarafirmade Liit väljendas muret tarbijate huvide ohustamise pärast. Rahanduskomisjon esitas eelnõule kokku üheksa muudatusettepanekut, mis olid suures osas tehnilist laadi ja täpsustasid Finantsinspektsiooni pädevusi, rohevõlakirjade emiteerimise nõuete rikkumise vastutust ning tasaarvelduste regulatsiooni. Kõik üheksa muudatusettepanekut arvestati täielikult. Juhtivkomisjon tegi konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia lõpphääletus läbi 15. oktoobril. Täiskogu lõpetas eelnõu teise lugemise.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 703 esimest lugemist, mis puudutas Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Kaitseminister Hanno Pevkur esitas eelnõu, andes sissejuhatuseks ülevaate Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise üldisest vähendamisest järgmisel aastal, keskendudes Kaitseväe sisesele taseme tõstmisele ja instruktorite koolitamisele. Operatsioon Iraagis on lõppenud ja sinna enam ei panustata. EUNAVFOR Med/Irini operatsiooni puhul tegi minister ettepaneku suurendada panustamist ühelt staabiohvitserilt kahele, kusjuures kogu mandaadi suurus oleks kuni kuus kaitseväelast. Operatsiooni eesmärk on tagada vabad veeteed ning rakendada ÜRO relvaembargot Liibüa suhtes.

Riigikaitsekomisjoni nimel esinenud Alar Laneman kinnitas komisjoni toetust eelnõule, rõhutades operatsiooni tähtsust ÜRO relvaembargo rakendamisel, illegaalse naftaekspordi ja inimkaubanduse tõkestamisel. Komisjon oli eelnõu arutanud 15. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 704 esimene lugemine. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et operatsioon käivitati 2023. aasta oktoobris alanud huthide rünnakute tõttu Punase mere piirkonnas, eesmärgiga tagada meresõiduvabadus. Minister kinnitas, et olukord on piirkonnas paranenud. Eesti panustaks operatsiooni kuni kolme kaitseväelasega 2026. aastal, kusjuures esialgne panus oleks üks kaitseväelane Itaalia juhtimise all.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu andis põhjaliku ülevaate juhtivkomisjoni aruteludest ja operatsiooni taustast. Ta täpsustas, et EL Nõukogu moodustas operatsiooni EUNAVFOR Aspides 8. veebruaril 2024 merendusjulgeoleku tagamiseks. Operatsiooniala hõlmab Punast ja Araabia merd ning mitmeid lahtesid ja väinasid. Operatsiooni iseloom on rangelt kaitsev, keskendudes aluste kaitsmisele ja eskortimisele. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. oktoober 2024.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 705 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sellesse esmakordsel panustamisel. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et eelnõu eesmärk on anda valitsusele paindlik mandaat saata vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast uutele, ettenägematutele operatsioonidele, mis toimuvad NATO, EL-i või ÜRO juhtimisel. Pevkur rõhutas, et mandaat on vajalik kiireks reageerimiseks ning tõi näiteid varasematest kiireloomulistest vajadustest (nt EUNAVFOR Med/Irini, Mosambiik, Punase mere operatsioonid). Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas toetas eelnõu, märkides, et senine praktika on end õigustanud ja et vaatamata mandaadi olemasolule on järgmisel aastal Eesti panus operatsioonidesse plaanitud ajalooliselt väike. Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) esitas terava vastuseisu, väites, et eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 128 lõikega 1, kuna parlament delegeerib oma otsustusõiguse valitsusele, andes sisuliselt "blanketvolituse" missioonideks, mille detaile (sh potentsiaalset osalemist Ukrainas) ei teata. Ta rõhutas, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab istungeid kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel. Vladimir Arhipov (Keskerakond) rõhutas paindlikkuse ja liitlassuhete tugevdamise olulisust. Läbirääkimiste järel otsustati esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 706, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (EUTM Mozambique). Ettekandjaks oli kaitseminister Hanno Pevkur.

Minister Pevkur selgitas, et missioon algatati 2021. aasta juulis ning kuigi julgeolekuolukord on paranenud, näevad 11 osalevat riiki vajadust missiooni jätkamiseks. Eesti panustaks missiooni ühe ohvitseriga, ning operatsiooni kulud on ligikaudu 40 000 eurot. Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa andis ülevaate komisjoni tööst, rõhutades, et tegemist on Eesti ainsa missiooniga Aafrika mandril ning panustatakse solidaarselt teiste EL-i liikmesriikidega. Eelnõu kinnitab valmisolekut jätkata panustamist kuni 2026. aastani kuni kolme kaitseväelasega, kuigi tegelikult räägitakse ühe õigusnõuniku saatmisest, kelle ülesanne on nõustada missiooniülemat ja koolitada kohalikke relvajõude inimõiguste küsimustes. Riigikaitsekomisjon toetas eelnõu üksmeelselt.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 707 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisus. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud tahtekoalitsioon, kuhu kuulub kümme liiget, ning selle fookuses on Läänemere regiooni julgeolek, Kaug-Põhi ja Atlandi ookean. Minister rõhutas JEF-i kiiret reageerimisvõimet, tuues näiteks tegevuste aktiveerimise pärast Estlink 2 merealuse kaabli lõhkumist. Eelnõu teeb ettepaneku anda mandaat kasutada JEF-i valmidusüksuses kuni 24 võitlejat, kuigi otsest vajadust järgmisel aastal ette ei nähta. Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga esitas juhtivkomisjoni kokkuvõtte, kinnitades, et koostöö JEF-i raames on Eestile strateegiliselt oluline, kuna Ühendkuningriik on tähtis julgeolekupartner. Eelnõu kinnitab Eesti valmisolekut panustada JEF-i valmidusse sarnaselt käesoleva aastaga ka 2026. aastal kuni 24 kaitseväelasega. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määras muudatusettepanekute tähtaja.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 708 esimene lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO missioonil Iraagis (NMI). Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et missioon käivitati 2018. aastal ning kuigi Eesti on Erbilist välja tulnud, soovitakse jätkata panustamist Bagdadis baseeruvasse missiooni ühe staabiohvitseriga. Minister rõhutas liitlaste kohaloleku olulisust ja kinnitas, et Iraagi keskvõim soovib liitlaste tegevuse jätkumist.

Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni, arutelu võttis kokku Peeter Tali. Ta märkis, et eelnõu arutati mitmel istungil, kaasates nii kaitseministri kui ka Kaitseväe esindajaid (kolonel Erki Soo ja kolonel Priit Pikner). Komisjon leidis, et kõik küsimused said vastatud ning tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ning Riigikogu otsustas juhtivkomisjoni ettepanekuga nõustuda, lõpetades eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 709 "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuse koosseisus" esimest lugemist. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et Eesti panustab NATO valmidusüksusesse (NRF) mereväeüksusega, kokku kuni 76 kaitseväelasega. Tegemist on kõrgevalmidusega üksusega, mis on valmis operatsioonideks erinevates maailmapunktides. Minister märkis, et selle kohustuse eelarvemaht on 1,2 miljonit eurot, olles kõigist missioonidest suurim, kuna eeldab merel käimist.

Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni, esimees Kalev Stoicescu andis ülevaate komisjoni aruteludest, mis toimusid 15. ja 22. septembril. Ta rõhutas, et osalemine kiirreageerimisvägedes (ARF ehk Allied Reaction Force ja SNF ehk Standing Naval Forces) on oluline NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel ning seotud otseselt Eesti julgeolekuga. Eelnõu kohaselt panustab Eesti 2026. aastal ARF-i ja SNF-i miinijahtija meeskonna ja staabiohvitseriga (kokku kuni 76 kaitseväelast). ARF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et vajalik on ka Eesti nõusolek. Riigikaitsekomisjon tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas 12. päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 710 "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" esimest lugemist. Ettekandja, kaitseminister Hanno Pevkur, selgitas, et Liibanoni operatsioon (UNIFIL) on ulatuslik, kuid Eesti panus on tagasihoidlik – praegu teenib seal üks staabiohvitser Naqoura linnas. Eelnõu palub mandaati kuni kolme tegevväelase kasutamiseks, kuigi koosseisu suurendamist ette ei nähta. Missiooni aastased kulud jäävad alla 60 000 euro.

Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili andis ülevaate komisjoni istungitest, kus arutati eelnõu ja julgeolekuolukorda. Ta rõhutas, et UNIFIL on klassikaline ÜRO rahuvalveoperatsioon, mis loodi 1978. aastal ja milles osaleb üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist. Kiili kinnitas, et Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Läbirääkimisi ei avatud ja Riigikogu nõustus juhtivkomisjoni ettepanekuga.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 711, mis puudutab Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et tegemist on ÜRO vanima rahuvalveoperatsiooniga, kus osaleb üle 30 riigi. Eelnõu kohaselt pikendatakse mandaati 2026. aasta lõpuni ja suurendatakse Eesti kontingendi ülempiiri kuni kuue kaitseväelaseni (varem kuni kolm). Suurendamise põhjuseks on võimalus asuda juhtima Kairo lähikontorit, mistõttu tehti ettepanek saata ühe ohvitseri asemel missioonile kaks ohvitseri. Operatsiooni kulud kahe kaitseväelase puhul oleksid ligikaudu 120 000 eurot.

Juhtivkomisjoni, Riigikaitsekomisjoni, nimel võttis arutelu kokku Kristo Enn Vaga. Ta kinnitas, et komisjon käsitles eelnõu põhjalikult 15. ja 22. septembri istungitel, saades ülevaate nii kaitseministrilt kui ka Kaitseväe peastaabi ja toetuse väejuhatuse esindajatelt. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eesti kaitseväelased on UNTSO missioonil osalenud sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena alates 1997. aastast. Pärast läbirääkimiste lõpetamist otsustati esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu asus esimesele lugemisele Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 649 juurde. Eelnõu eesmärk oli vähendada bürokraatiat, kaotades kohustuse kindlustada eraldi üle 750 kg täismassiga haagiseid. Ettekandja Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et haagis ei liikle iseseisvalt ning selle kindlustus peaks olema automaatselt kaetud vedava mootorsõiduki kindlustusega, tuues eeskujuks Norra Kuningriigi praktika. See aitaks vältida sundkindlustuse rakendamist haagistele, mida kasutatakse harva. Metsoja rõhutas, et tegemist on kasutajamugavuse ja süsteemi lihtsustamise küsimusega.

Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik tutvustas komisjoni seisukohta, mis oli eelnõu suhtes kriitiline. Rahandusministeerium ja Liikluskindlustuse Fond olid eelnõule vastu, viidates Euroopa Liidu direktiividele, mis nõuavad kõigi registris olevate sõidukite kindlustamist. Samuti toodi välja rahvusvahelised riskid, eriti Saksamaa näitel, kus kahju jaguneb haagise ja veduki kindlustuste vahel. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata (poolt 7, vastu 3). Hääletusel toetas eelnõu tagasilükkamist 44 Riigikogu liiget, mistõttu eelnõu langes menetlusest välja.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas Riigikogule 2025. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Minister rõhutas, et Eesti seisab silmitsi geopoliitilise ebastabiilsuse, kliimamuutuste ja jaheneva majandusega, mis nõuab tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Ta tõi esile demograafilise murdepunkti, kus 60% elanikkonnast koondub Harju- ja Tartumaale, luues "kuldse ringi" ja tühjeneva ääremaa. Selle trendi muutmiseks on valitsuse eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole suurlinnu ning suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Olulise reformina tutvustati targa ja kättesaadava liikuvuse reformi, mis peaks tagama paindliku ühistranspordi (ühine piletisüsteem, taktigraafikud, nõudetransport).
Põllumajanduse osas rõhutas minister vajadust suurendada lisandväärtust ja vähendada ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest (väetised, sööt). Eesmärgiks seati 80%-line isevarustatuse tase peamistes toidugruppides, pidades seda osaks laiapindsest riigikaitsest. Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku (SAK) kriisi, mis augustis 2025 tabas Eesti suurimaid seakasvatuskomplekse, tuues kaasa üle 50 000 sea piirangud ja koondamised. Minister teatas ettevalmistustest riikliku garantiiskeemi loomiseks põllumajandussektorile, et maandada tururiske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku, ning vajadusest pikaajalise metssea populatsiooni kontrolli plaani järele. Debatis kritiseeris opositsioon valitsuse aeglust SAK-i kriisi lahendamisel ja maksutõusude negatiivset mõju maapiirkondadele.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise Eesti valikute kohta seoses Euroopa Liidu ambitsioonikate kliimaeesmärkidega. Seeder kritiseeris teravalt valitsuse otsust toetada tingimusteta 2040. aastaks seatud 90% süsinikuheite vähendamise eesmärki, väites, et see on ebarealistlik ja kahjustab Eesti majanduse konkurentsivõimet, eriti kuna puuduvad igasugused põhjalikud majanduslikud ja sotsiaal-majanduslikud mõjuanalüüsid. Seeder nimetas seda valikut "rumalaks ja kahjulikuks". Ta heitis peaministrile ette ka Eesti vaikimist olulistes küsimustes, nagu ETS2 edasilükkamine ja naaberriikide (Läti, Poola) ettepanekute mittetoetamine seoses militaarkulutuste arvestamisega.

Peaminister Michal vastas, et Eesti positsioon lähtus Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) mandaadist ning toetus oli tingimuslik. Ta rõhutas, et majanduse tulevik ja konkurentsivõime peituvad uutes tehnoloogiates, säästlikus ja kestlikus toimetamises. Michal korrigeeris Seederi väiteid, märkides, et Eesti on ETS2 osas olnud esimeste riikide hulgas, kes on toetanud selle edasilükkamist või tühistamist. Lisaküsimuses tõstatas Mart Helme (EKRE) küsimuse Donald Trumpi hoiatuse kohta, et kliimapoliitika viib Euroopa majanduse kollapsini. Peaminister lükkas selle väite tagasi, viidates Eesti Panga positiivsele prognoosile, mis näeb Eestit 2026.–2027. aastal regiooni ühe kiiremini kasvava majandusega riigina. Michal rõhutas valitsuse samme (maksutõusude ärajätmine, kärped, tugev kaitsevõime), mis tagavad majanduskasvu ja inimeste kindlustunde.

Riigikogu infotunnis käsitleti peaminister Kristen Michali vastuseid riigi rahanduse teemal, kus fookuses olid eelarvedefitsiit, riigivõla kasv ja maksupoliitika õiglus. Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) süüdistas valitsust rekordilises riigivõla kasvus ja eelarve tasakaalu poole liikumise lubaduse rikkumises, nimetades valitsuse tegevust riigi rahandusega "purjus meremeheks litsimajas". Helme väitis, et majanduslangus on tingitud valitsuse energiapoliitikast ja maksutõusudest. Peaminister Michal kaitses valitsuse fiskaalpoliitikat, rõhutades, et eelarvet on säästlikumaks muudetud (viidates struktuursele ülejäägile vahepealsetel aastatel) ja et valitsus on kokku leppinud 1,4 miljardi euro ulatuses kärpeid. Michal tõi esile ka astmelise tulumaksu kaotamise 2026. aastast, mis jätab majandusele ja inimestele kätte 780 miljonit eurot maksualandusi, andes keskmise palga teenijale sisuliselt 13. palga. Varro Vooglaid (EKRE) jätkas kriitikat riigieelarve tasakaalu poole liikumise lubaduse rikkumise ja intressikulude suurenemise teemal.

Lauri Läänemets (SDE) keskendus maksupoliitika sotsiaalsele õiglusele, süüdistades peaministrit parlamendi ees valetamises maksuküüru mõju osas. Läänemets väitis, et valitsuse muudatused suunavad 114 miljonit eurot 10% rikkaimate inimeste toetamiseks, samas kui madalama sissetulekuga inimesed saavad minimaalset leevendust. Michal lükkas valetamissüüdistuse tagasi, selgitades, et eelmisel nädalal käsitleti vaid maksuküüru mõju, ning kaitses astmelise tulumaksu kaotamist kui keskklassi toetamise meedet. Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõstatas lisaks rahandusküsimustele ka ETS2 teema ning küsis valitsuse rahandusliku korralageduse kohta, viidates ministeeriumide ebaselgusele raha kasutamise osas. Michal kinnitas, et Eesti seisukoht ETS2 osas on edasilükkamine ja tühistamine, ning kaitses ministeeriumide tegevust, märkides, et investeeringuid suunatakse ümber (nt teedesse).

Tänane neljas küsimus Riigikogus oli adresseeritud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole ning käsitles maksude mõju Eesti majandusele. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vladimir Arhipov, kes väljendas muret Eesti majanduse hetkeseisu pärast, tuues esile aeglustunud kasvu, eelarvedefitsiidi süvenemise, hinnatõusu ja ulatuslikud koondamised. Arhipov soovis teada, kuidas valitsus näeb maksude mõju Eesti konkurentsivõimele ja investeeringute ligimeelitamisele, arvestades kasvavat ebakindlust.

Minister Keldo vastas, rõhutades uhkust Eesti maksusüsteemi üle, mis on OECD riikide seas valitud 11 aastat järjest kõige konkurentsivõimelisemaks. Ta selgitas, et süsteemi nurgakivi on tulumaksu puudumine reinvesteeritud kasumilt. Keldo tõi esile valitsuse plaanitavad maksualandused, nimetades järgmise aasta tulumaksureformi ajalooliseks – 700 euro suurune tulumaksuvaba miinimum ja ära jääv 2-protsendipunktine tulumaksumäära tõus jätab inimestele kätte ligi 800 miljonit eurot. Samuti jääb ära juriidiliste isikute maksutõus. Minister viitas positiivsetele investeeringutele (nt kolme uue tehase avamine/laiendamine eelmisel nädalal) ja Eesti Panga prognoositud 3%-lisele majanduskasvule, rõhutades stabiilsuse ja etteaimatavuse olulisust ettevõtjatele.

Lisaküsimuses kritiseeris Reili Rand (Sotsiaaldemokraadid) valitsuse "pimedat optimismi" ja riigirahanduse poliitikat, mis suurendab oluliselt laenukoormust ja murrab põhimõtet mitte võtta laenu jooksvateks kuludeks. Rand küsis, kuidas see mõjutab Eesti krediidireitingut ja laenude hinda. Keldo kaitses laenuvõtmist, selgitades, et defitsiit (4,5%) on otseselt seotud riigikaitsesse tehtavate investeeringutega (5% SKP-st), mis on Euroopas laialt levinud trend. Ta kinnitas, et riigikaitse on prioriteet ning maksulangetused parandavad inimeste tarbijakindlust ja majanduse konkurentsivõimet pikemas plaanis.

Riigikogu infotunnis esitati peaminister Kristen Michalile kaks küsimust riigis valitseva olukorra kohta. Esimene küsimus tuli Urmas Reinsalult (Isamaa), kes kritiseeris teravalt valitsuse riigieelarve strateegiat (RES), nimetades seda katteta numbritega täidetud ja vastutustundetuks. Reinsalu nõudis selgitusi 100 miljoni euro suuruse vajaduspõhise toetuse kohta aastatel 2028–2029, kaitsekulude edasilükkamise (mitusada miljonit eurot) 2026. ja 2027. aastasse ning 2029. aastaks kavandatud investeeringute revisjoni osas. Lisaks küsis ta, miks on RES-i planeeritud 330 miljonit eurot ETS2 (täiendav mootorikütuse maks) katteks, kuigi peaminister on sellele vastu. Peaminister Michal kaitses eelarvestrateegiat, selgitades, et vajaduspõhiste toetuste sihistamine nõuab SKAIS-i IT-arendusi ning kaitsekulutuste 5% eesmärk püsib, kuid Kaitseministeerium jaotab hanked aastate vahel. Ta rõhutas, et investeeringute revisjon on vajalik kulude kärpimiseks maksutõusude vältimiseks. Michal kinnitas, et valitsuse ametlik seisukoht on ETS2 edasilükkamine ja tühistamine. Jätkuküsimustes käsitleti ka valitsemiskulude kasvu ja erihooldustöötajate madalaid palku.

Teise küsimuse esitas Helle-Moonika Helme (EKRE), kes süüdistas peaministrit olukorra ilustamises ja võrdles tema esinemist Põhja-Korea uudistesaatega. Helme kritiseeris valitsuse suurt eelarvedefitsiiti ja maksuküüru kaotamise rahastamist laenurahaga, väites, et see on regressiivne ja kahjustab madalapalgalisi. Michal kaitses maksuküüru kaotamist, nimetades seda Eesti ajaloo suurimaks maksulangetuseks (780 miljonit eurot) ning vajalikuks, kuna astmeline tulumaks koormas ebaõiglaselt keskmise palga teenijaid. Jätkuküsimuses kritiseeris Helme teravalt ka valitsuse poolt heaks kiidetud nõusolekuseadust (nn jah-mudel), nimetades seda "jaburaks ideoloogiliseks plämaks". Michal väljendas hämmeldust EKRE vastuseisu üle jah-mudelile, rõhutades, et seadus on mõeldud ohvrite kaitseks ja nõrgema poole toetuseks.

Esitatud päevakorra kirjutatud teemaks on riigi olukord ning sellest tulenevad majandus- ja eelarvemeetmed. Kõnepaaride seas kujunes peamiselt kriitiline arutelu valitsuse majanduspoliitika üle: arutleti eelarvedefitsiidi vähendamise, maksusüsteemi muutmise ja laenamise vajaduse üle, samuti kinnitati mitmeid kavandatavaid samme nagu SKAIS2 ja investeeringute revisjon. Kaasatud olid samal ajal ka kaitsekulutused ning Euroopa reeglite mõju eelarve tasakaalule. Kaitsevõrdluses ja valdkondade rahastamises tõsteti esile Ukraina ja välispoliitika olulisust ning samas kritiseeriti mõningaid otsuseid ja kõneviise, mis puudutasid perceeritavat kulude kontrolli ja maksudepromotsioone.

Teine suur teema oli nõusolekuseadus ja sellega kaasnev arutelu ning selle mõju ohvri kaitsele. EKRE esindajad esitasid kriitikat ja tõid välja potentsiaalsed ohtud ning soovitasid varjata mõningaid rakenduslikke aspekte. Samuti käsitleti välisministeeriumi eelarve suurendamist koos teiste kulude jagunemisega ning võrdlati erinevaid arvandmeid ning allikate usaldusväärsust. Kokkuvõttes oli päevakord tihedalt seotud riigi majanduse ja ühiskondlike seaduste arutlemisega — eesmärgiks oli selgitada, kuidas tagada eelarve tasakaal ja õiglasem maksusüsteem, samal ajal vähendades negatiivset mõju madala ja keskmise sissetulekuga inimestele.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kristen Michali vastust Riigikogu liikme Tiit Marani arupärimisele Riigikantselei ja Advokaadibüroo Sorainen OÜ vahel sõlmitud lepingu teemal, mis puudutab metsade majandamise dereguleerimist ja looduskaitselisi piiranguid. Küsija Tiit Maran (pYyodysuidU) väljendas sügavat muret, miks sõlmiti selline leping, mille fookuses on "bürokraatia vähendamine" metsade majandamisel, just Riigikantselei poolt, mitte Kliimaministeeriumi kaudu. Maran kahtlustas, et analüüs, mille eesmärk on anda sisend efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale, peab looduskaitset bürokraatiaks ning teenib tegelikult toormetööstuse ärihuve. Ta tõi esile ka kummalise asjaolu, et lepingule oli lisatud ChatGPT ja kellegi koostatud eelanalüüs.

Peaminister Michal selgitas, et analüüs telliti Ettevõtjate Nõukoja töö toetamiseks, mida Riigikantselei teenindab. Ta rõhutas, et tegemist on ühega kolmest tellitud analüüsist, mille eesmärk on leida võimalikult lihtne regulatsioon, mis kaitseks samal ajal keskkonda. Michal kinnitas, et leping sõlmiti koostöös Kliimaministeeriumiga, selle maksumus jäi alla 30 000 euro ja tulemused avalikustatakse. Ta lükkas tagasi Marani väited volituste ületamisest, selgitades, et analüüsi fookuses on Eesti regulatsioonide võrdlemine EL-i miinimumkohustuste ja naaberriikide praktikatega, et liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas, säilitades samal ajal loodusväärtused. Lisaküsimuses küsis Züleyxa Izmailova (OiizOPZyy6I), miks telliti analüüs eraettevõttelt, millele Michal vastas, et õiguslike ja keeruliste analüüside tellimine väljastpoolt ministeeriume on tavaline ja loogiline praktika.

Tänane kaheksas küsimus käsitles Eesti katastroofilist demograafilist olukorda. Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev tõi esile murettekitava statistika: 2024. aastal langes sündimus Eestis esimest korda ajaloos alla 10 000 lapse piiri (9646 last), samal ajal kui surmasid oli 15 756. Belobrovtsev kritiseeris valitsuse tegevusetust ja perede kindlustunde puudumist, mis tema hinnangul on tingitud ebastabiilsest perepoliitikast, viidates näiteks paljulapseliste perede toetuste esialgsele suurendamisele ja seejärel kärpimisele. Ta nõudis valitsuselt reaalseid samme kindlustunde suurendamiseks.

Peaminister Kristen Michal tunnistas madala sündimuse probleemi, kuid rõhutas, et tegemist on laiaulatusliku Euroopa trendiga. Ta viitas Sotsiaalministeeriumis valminud vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüsile, mille ettepanekud on töös. Michal rõhutas, et Eesti on peretoetuste osas Euroopa tipus, kulutades sellele valdkonnale umbes 2,2% SKP-st (ligikaudu 1 miljard eurot), ning tõi näiteid teistest riikidest (Poola, Saksamaa), et illustreerida, kuidas ainuüksi rahaline toetus sündimust ei taga. Ta loetles meetmeid, mis toetavad sündimust, sealhulgas paindlikumad töötingimused, lastehoiusüsteem ja viljatusravi kättesaadavuse paranemine. Kindlustunde loomiseks pidas peaminister oluliseks investeeringuid riigikaitsesse ja majanduskasvu. Lisaküsimuses kahtles Lauri Laats olemasolevate meetmete tõhususes ja nõudis konkreetseid lahendusi, eriti noorperede eluasemete soodsamaks muutmise osas. Peaminister kinnitas, et valitsus tegeleb bürokraatia vähendamisega eluaseme hinna alandamiseks ning kaalub pensionisamba kasutamist korteri tagatisena.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 esimest lugemist. Siseminister Igor Taro tutvustas eelnõu, rõhutades selle kolme peamist eesmärki: halduskoormuse ja riigi töökoormuse vähendamine ning asjaajamise lihtsustamine inimeste jaoks. Oluliste muudatustena tõi minister esile võimaluse registreerida lapse sünd rahvastikuregistris täiendavate tõendite alusel (nt rasedakaart, kiirabikaart, DNA-test), kui tervishoiuteenuse osutaja sünni juures ei viibinud, vältides seeläbi tarbetuid kohtuvaidlusi. Samuti lihtsustatakse EL-i kodanikele isikukoodi moodustamist elukoha registreerimise menetluse osana ning lubatakse neil esitada elukohateateid Eestist lahkumise kohta välismaalt ilma digiallkirjata. Eelnõu laiendab 15–17-aastaste haldusteovõimet oma andmete haldamisel rahvastikuregistris.

Arutelu käigus tekitasid enim küsimusi sünni registreerimise kohtade vähendamine 79-lt 16-le (maakonnakeskused pluss Narva), mida minister põhjendas e-teenuste laialdase kasutamise ja ametnike praktikapuudusega. Samuti tundsid saadikud muret Euroopa Liidu kodanike lihtsustatud elukohateate esitamise turvalisuse ning uute sünni registreerimise tõendite puhul ametnike liiga laia kaalutlusõiguse pärast. Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann kinnitas, et komisjon arutas sarnaseid kaalutlusõiguse küsimusi ja tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. Määrus hõlmab kõiki patareisid ja akusid, alates väikestest kuni elektriautode ja suurte energiasalvestiteni, seades eesmärgiks keskkonnasäästlikuma tootmise, vastupidavuse ja materjalide ringlussevõtu. Oluliste muudatustena toodi välja digitaalse tootepassi nõue akudele (andmed päritolu ja käitluse kohta) ning kohustus tagada akude vahetatavus seadmetes alates 2027. aastast. Eelnõu on suuresti tehniline, eemaldades dubleerivaid sätteid, kuid sisuline muudatus puudutab tootjavastutust: edaspidi peavad tootjate ühendusega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad, et vältida jäätmekäitluskulude jäämist riigi kanda.

Arutelul tekkis elav diskussioon kulude ja tarbija õiguste üle. Kalle Grünthal väljendas muret, et uus määrus võib piirata tarbija õigust akusid ise eemaldada ja remontida, teenides seeläbi suurtootjate huve. Minister Leis selgitas, et määrus ise remonti ei keela, vaid akude eemaldamise keerukus on pigem tehniline küsimus. Mart Maastik ja Henn Põlluaas kahtlesid ministri väites, et uued kohustused (nt akupass) ei too kaasa bürokraatiat ega kulu suurenemist tarbijale. Minister kinnitas, et akupassi kohustus lasub tootjal ning Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt tõuseb väikeste akude hind 0,5–2 euro võrra, mis arvestatakse toote hinna sisse. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas, et süsteem tagab tarbijale kõikide akude tasuta käitlemise ja kogumisvõrgustik on juba suures osas olemas.

Riigikogu asus arutama Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi esitatud arupärimist probleemide kohta pensionide väljamaksmisel. Arupärimise tutvustaja Lauri Laats tõi esile, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) infosüsteemi tõrgete tõttu ei jõudnud pensionid 2024. aastal lausa 11 kuul õigel ajal pensionärideni, kuigi väljamaksmise päev on 5. kuupäev. Arupärijad tundsid muret, kas süsteem on korda tehtud ja kas pensionärid on tulevaste tõrgete eest kaitstud.

Peaminister Kristen Michal vastas arupärimisele, lükates tagasi väite, et SKAIS-süsteem on "kokkuvarisemise äärel," kuid tunnistas, et SKAIS2 ei ole parim infosüsteem ja selle puudused on teada olnud juba ligi 10 aastat. Michal teatas, et valitsus on eraldanud süsteemi kordategemiseks märkimisväärsed vahendid: 17,4 miljonit eurot riigi eelarvestrateegia (RES) raames aastateks 2026–2029 ning täiendavalt 2,16 miljonit eurot SKAIS-i baasarendustesse kevadsuvel. Peaminister kinnitas, et SKA-l on olemas kriisiplaan infosüsteemi töökindluse tagamiseks. Järelküsimustes käsitleti varusüsteemide vajadust, infosüsteemide üldist kulukust ja jätkuvat probleemi, kus nädalavahetusele langev pensionipäev lükkab väljamakse edasi esmaspäevale või teisipäevale, mida Vadim Belobrovtsev nimetas pensionäride kiusamiseks. Peaminister kordas, et eraldatud investeeringud peaksid süsteemi lähiaastatel korda tegema.

Arupärimine nr 784 käsitles Eesti mereväe operatsiooni Venemaa varilaevastikku kuuluva tankeri Argent/Jaguar peatamiseks Eesti majandusvööndis 2025. aasta mais. Arupärijad, eesotsas Martin Helmega (EKRE), kritiseerisid operatsiooni kui ebaõnnestunud ja ohtlikku, mis viis Vene hävitajate sekkumiseni ning näitas Eesti võimetust. Helme rõhutas, et Eesti majandusvöönd on rahvusvaheline vesi ning operatsiooni varjamine avalikkuse eest oli lubamatu. Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) lükkas tagasi süüdistused ebaõnnestumisest, rõhutades, et tegemist oli rutiinse kontrolliga lipuriigita aluse üle, mis oli kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega (UNCLOS artikkel 110). Michal süüdistas EKRE-t Venemaa narratiivi levitamises, samal ajal kui valitsus püüab takistada Venemaa "vereraha" liikumist. Michal kinnitas, et pardumist plaanis ei olnud ja operatsiooni eesmärk oli tankeri suunamine Eesti vetesse dokumentide kontrollimiseks. Opositsioon (Vooglaid, Poolamets, Aller) kahtles valitsuse aususes ja võimekuses, viidates endise mereväe ülema Jüri Saska hinnangutele, et pardumine oli siiski plaanis, ning kritiseeris Eesti üksinda tegutsemist olukorras, kus teised Läänemere riigid sarnaseid kontrolle ei teosta.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist ettevõtjate nõukoja loomise ja selle liikmete võimaliku huvide konflikti kohta. Arupärija Tiit Maran (SDE) tutvustas arupärimist, väljendades muret nõukoja ootamatu moodustamise (märts 2025) ja liikmete valiku läbipaistmatuse pärast. Maran kritiseeris, et nõukoda annab valitud suurettevõtjatele otsetee valitsuse juurde, keskendudes kitsalt bürokraatia vähendamisele ja majanduskasvule, jättes kõrvale teised ühiskonnagrupid, nagu kohalikud omavalitsused, ametiühingud ja keskkonnaorganisatsioonid. Ta tõi esile ka huvide konflikti ohu, kuna mitmed nõukoja liikmed on valitsuserakondade rahalised toetajad.

Peaminister Kristen Michal kaitses nõukoda, rõhutades, et selle eesmärk on koondada praktilisi kogemusi liigse bürokraatia allikate tuvastamiseks ja majanduskasvu toetavate ettepanekute tegemiseks. Michal kinnitas, et nõukoda on vaid nõuandev organ, millel puudub otsustusõigus, ning kõik ettepanekud läbivad tavapärase õigusloomeprotsessi ja kaasamise. Ta lükkas tagasi süüdistused huvide konfliktist, märkides, et nõukojas on esindatud eri suuruse ja sektori ettevõtted ning olulisemad ettevõtlusorganisatsioonid. Debati käigus tõstatati küsimusi soolise tasakaalu (16 liikmest 4 naist) ja valitsuse madala usalduse kohta, mis nõuaks laiapõhjalisemat koostööd. Peaminister rõhutas, et nõukoda on vajalik, et hoida järjepidevat survet riigi efektiivsuse suurendamiseks, viidates oma varasemale nullbürokraatia projektile.

Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Andre Hanimäe ja Jaak Aabi esitatud arupärimist nr 792 Rootsi vangide Eestisse toomise kohta Tartu Vanglasse. Arupärijate nimel esinenud Riina Sikkut tõi esile kolm peamist murekohta: sisejulgeoleku kulud, tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemine Eestis ja tööjõu nappuse süvenemine Lõuna-Eestis. Sotsiaaldemokraadid küsisid peaministrilt, kuidas suurendab võõrvangidega vangla täitmine Eesti turvalisust, milline on sisejulgeolekuasutuste seisukoht ja kuidas kaetakse tervishoiu- ning kohtukulud.

Peaminister Kristen Michal kaitses valitsuse otsust, rõhutades, et tegemist on julgeolekupartnerlusega, mis aitab Rootsit ja säilitab Eestis olulise sisejulgeolekutaristu. Ta märkis, et Tartu Vangla väljarentimine tagab 160 töökoha säilimise ja loob juurde 250 uut ametikohta, hoides ära spetsiifilise kompetentsi kadumise. Michal kinnitas, et rendihind katab kõik välisvangidega seotud kulud, sealhulgas tervishoiu- ja tõlketeenused. Ta rõhutas, et Eestisse ei tooda raskelt haigeid ega psühhiaatrilist ravi vajavaid kinnipeetavaid ning vangid vabanevad Rootsis. Opositsioon (Läänemets, Valge, Ernits, Kiik) kritiseeris plaani teravalt, nimetades seda riigikapitalismiks, mis halvendab PPA tööjõu olukorda ja pikendab Eesti inimeste ravijärjekordi, ning heitis ette Tartu elanike arvamuse eiramist. Michal lükkas kriitika tagasi, tuues paralleele teiste Euroopa riikide vanglarendilepingutega.

Riigikogu arutas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale esitatud arupärimist (nr 807) kohtutäiturite tegevuse kohta, mille ajendiks olid ajalehes Õhtuleht ilmunud artiklid kohtutäituritest Enno Kermikust ja Priit Petterist. Arupärijad (Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits ja Vladimir Arhipov) tõid esile juhtumeid, kus kohtutäiturid on omandanud vara iseenda korraldatud oksjonitelt või lähisugulaste kaudu, teeninud üüritulu ning tegutsenud sisuliselt ettevõtjatena, mis on tekitanud laialdase usalduskriisi.

Minister Pakosta tunnistas probleemide tõsidust, rõhutades, et huvide konfliktiga vara omandamine ei ole kooskõlas kohtutäituri ametikohustustega. Ta selgitas, et Justiits- ja Digiministeerium teostab haldusjärelevalvet vajaduspõhiselt, kuid ressursid on piiratud (sisuliselt 1,5 ametikohta). Viimase üheksa aasta jooksul on laekunud üle 1700 pöördumise, mille tulemusena on algatatud 17 distsiplinaarmenetlust ja üks kohtutäitur on ametist tagandatud. Minister märkis, et paljud meedias kirjeldatud rikkumised on aegunud, kuna süüteod aeguvad kolme aastaga. Pakosta tõi esile, et süsteemi parandamiseks on töös "täitemenetluse kiirreformi" väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on anda riigi nõuete sissenõudmine Maksu- ja Tolliametile. See peaks vähendama kohtutäiturite arvu 10–15-le, võimaldades tõhusamat järelevalvet. Minister rõhutas ka võlanõustajate teenuse olulisust võlgnike abistamisel. Lauri Laats ja Peeter Ernits kritiseerisid süsteemi läbipaistmatust ja riigi vähest toetust vabade elukutsete esindajatele, nagu kohtutäiturid, mis on süsteemseid probleeme soodustanud.

Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Peeter Ernitsa, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. mail 2025 esitatud arupärimine nr 789 käsitles parvlaevaühenduse olukorda Eesti saartega, keskendudes piletihindadele, TS Laevad OÜ kasumitele ja viienda parvlaeva hankele. Arupärimise ettekandja Lauri Laats rõhutas, et kõrged piletihinnad ja praamijärjekorrad pärsivad saarte majandusarengut, ning tõi esile TS Laevad OÜ suured kasumid (ligi 20% käibest).

Taristuminister Kuldar Leis vastas arupärimisele, kuid piiritles kohe oma vastutusala, teatades, et küsimused 1–4 ja 9 (mis puudutasid piletihindu ja regionaalpoliitilist mõju) kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse. Kliimaministeeriumi pädevusse kuuluvatele küsimustele vastates selgitas minister, et eelmine parvlaevahange ebaõnnestus, kuna soodsaim pakkumine ületas eelarvet 1 899 000 euro võrra ja selle aktsepteerimine oleks olnud riskantne (leping oleks sõlmitud mikroettevõtjaga, kes tugines väljaspool EL-i/WTO-d asuvatele alltöövõtjatele). Uus hankemenetlus viiakse läbi "Võistleva dialoogi" meetodil ning kvalifitseerus neli laevatehast, sealhulgas Eesti ettevõte Baltic Workboats koos BLRT-ga. Viienda parvlaeva eeldatav valmimisaeg on lükkunud edasi 2028. aasta suvele. Minister kinnitas, et uus laev on elektritoitega, varuks biodiislil töötavad diiselgeneraatorid. Järgnenud läbirääkimistel kritiseeris Lauri Laats ministrit teravalt keeldumise eest hinnapoliitikat kommenteerida, lubades esitada uued arupärimised regionaalministrile, et selgitada välja tasuta parvlaevaühenduse majanduslik mõju saartele.

Riigikogu arutas taristuminister Kuldar Leisi vastust Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimisele Uikala prügila probleemide kohta (nr 776). Arupärimise esitaja Lauri Laats tõi esile prügila korduvad põlengud, mis raiskavad päästeressursse (nt 2024. aasta maikuu suurpõleng, kus osales 200 päästjat üheksa päeva jooksul) ning prügila operaatori (Ekovir OÜ) suure maksuvõla, mis ületas esitamise hetkel 2,5 miljonit eurot. Laats kritiseeris riigi "hambutust" olukorra lahendamisel.

Minister Kuldar Leis kinnitas, et on probleemidega kursis ja arutanud neid ka keskkonnaministriga. Ta nõustus, et Uikala probleemid kahjustavad kogu jäätmekäitlussektori usaldusväärsust. Leis viitas lahendusena Riigikogus menetluses olevale jäätmereformi eelnõule (657 SE), mis eraldab veo- ja käitlushanked, suurendades konkurentsi ja läbipaistvust. Seoses musta stsenaariumiga, kus ettevõte tegevuse lõpetab, märkis minister, et Keskkonnaamet on stsenaariumid läbi analüüsinud. Vastutus langeb esmalt maaomanikule, Toila vallale, kuid Kliimaministeerium lubas KOV-i toetada ja vajadusel kasutada KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskus) kiireloomulisi vahendeid. Leis lisas, et Ekovir pingutab olukorra parandamise nimel, sulgedes ladealasid (kaks kolmest on suletud, kolmas plaanis aasta lõpuks) ning et maksuvõlg (tänaseks 2,1 miljonit eurot) on ajatatud. Debati käigus kritiseerisid Vladimir Arhipov ja Lauri Laats riigi kriisiplaani ebaselgust ja KOV-ide ebapiisavat rolli, rõhutades, et probleemid Uikalas ja mujal (nt Jõelähtme prügila) on süsteemsed ja ohustavad elukeskkonda.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 13. mail 2025 esitatud arupärimist Kopli päästekomando sulgemise kohta (nr 774). Arupärijate nimel esinenud Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas teema jätkuvat aktuaalsust, tuues esile Põhja-Tallinna kiiret elanikkonna kasvu (prognoositav kuni 100 000 elanikku) ja piirkonna eripärad (poolsaar, puitmajad, tööstusettevõtted), mis suurendavad oluliselt tulekahjuriske. Ta kritiseeris endise siseministri Lauri Läänemetsa otsust komando sulgemise kohta 2024. aasta alguses, mille eesmärk oli säästa 800 000 eurot aastas, märkides, et Tallinna Linnavalitsus oli valmis katma poole summast. Belobrovtsev viitas ka endise rahandusministri Mart Võrklaeva väidetele, et Siseministeeriumil jäi samal eelarvereal kasutamata miljoneid eurosid, mis viitab sellele, et sulgemise põhjus polnud rahapuudus, vaid poliitiline valik.

Siseminister Igor Taro vastas, et Kopli komando sulgemine oli raske, kuid möödapääsmatu otsus, mis tulenes riigieelarve strateegia kärbetest. Ta selgitas, et Siseministeerium suutis algselt kavandatud kolme komando sulgemise ja 50 politseiniku koondamise asemel piirduda ühe komando sulgemisega, optimeerides sisemisi ressursse. Taro rõhutas, et päästeteenuse kättesaadavus Põhja-Tallinnas on tagatud Kesklinna ja Lilleküla komandode valmisolekuga, mida täiendab Kopli vabatahtlik päästekomando, mis pakub ööpäevaringset elupäästevõimekust. Minister kaitses siseturvalisuse valdkonna pikaajalist optimeerimist, märkides, et see on võimaldanud tõsta päästjate miinimumpalka. Ta kinnitas, et päästevõrgustikku analüüsitakse pidevalt vastavalt rahvastiku muutustele, kuid Kopli kutselise komando taastamist hetkel ei plaanita. Läbirääkimistel tekkis terav vaidlus kärpeotsuse algataja üle, kus Raimond Kaljulaid (SDE) juhtis tähelepanu 2021. aasta kärpeotsusele, mis tehti Keskerakonna siseministri Kristian Jaani ametiajal.

Riigikogu käsitles Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksei Jevgrafovi 15. mail 2025 esitatud arupärimist nr 780 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) töötajate palkade kohta. Arupärimise esitaja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas teema aktuaalsust, viidates ülikiirele inflatsioonile viimase kahe aasta jooksul, mis on hinnad tõstnud keskmiselt 40% võrra, samas kui PPA töötajate palgad tõusid viimati 2023. aasta alguses. Belobrovtsev küsis, kas praegused palgatingimused on väärikad ja kas valitsus suudab täita PPA ootust tõsta palgad 1,2-kordse Eesti keskmise palga tasemele.

Siseminister Igor Taro vastas, et tema hinnangul praegused palgatingimused väärikad ei ole. Ta kinnitas, et politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palgad järgmisel aastal tõusevad. Valitsus on eraldanud Siseministeeriumi valitsemisala palgafondi täiendavalt 28,9 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 10% palgafondist. Minister rõhutas, et palgatõusu fookuses on eesliinitöötajad, kelle sissetulekud on kõige madalamad. Lisaks 10% palgafondi kasvule tõi minister esile valitsuse otsuse kaotada maksuküür, mis tema sõnul annab just päästjate ja politseinike palgatasemel olevatele inimestele kõige tuntavama protsentuaalse võidu, viies nende sissetuleku kasvu tõenäoliselt 15% lähedale. Opositsioon (Belobrovtsev, Arhipov, Kaljulaid, Allas) kritiseeris 10% tõusu tagasihoidlikkust, eriti võrreldes varasemate tõusudega ja valitsuse maksupoliitiliste otsustega, mis nende hinnangul soosivad jõukamaid elanikkonna detsiile. Minister Taro kaitses valitsuse otsuseid, rõhutades, et tegemist on raske pingutusega, kus palgatõusu said vaid kolme ministeeriumi valitsemisalad.

Riigikogu arutas siseminister Igor Taro arupärimist numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793), mille esitasid Andre Hanimägi, Riina Sikkut, Reili Rand, Jaak Aab, Anti Allas, Tanel Kiik ja Helmen Kütt. Arupärimise esitaja Andre Hanimägi kritiseeris ministri otsust süsteem kevadel seisata, rõhutades, et see on politsei jaoks elutähtis ressurss raskete kuritegude (narkokuriteod, kadunud isikud, pedofiilide võrgustikud) lahendamisel. Hanimägi pidas kogu protsessi, kus Siseministeeriumi eelnõu esmalt tagasi lükati ja seejärel koalitsioonisaadikud peaaegu identse eelnõuga välja tulid, veidraks ja liigselt aega võtvaks.

Siseminister Igor Taro kaitses oma otsust, selgitades, et süsteemi peatamine oli vajalik õigusriigi põhimõtete ja inimeste põhiõiguste kaitse tagamiseks, arvestades Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni kriitikat kehtiva regulatsiooni ebaselguse osas. Ta rõhutas, et teadlik rikkumine oleks olnud õigusriigile kohatu. Minister kinnitas, et seadusandlikud muudatused on kiiresti menetluses (teine lugemine toimub ülehomme) ning et PPA on suutnud ka suveperioodil alternatiivsete, kuigi aeganõudvamate meetoditega kuritegusid lahendada. Taro vastas ka küsimustele koostöö kohta Justiitsministeeriumiga ja eelnõu kiire edasiliikumise tagamise kohta Riigikogus, kinnitades, et sisulisi kuritarvitusi süsteemi kasutamisel tuvastatud ei ole, kuigi Maksu- ja Tolliameti päringute vormistus oli kohati puudulik.

Riigikogu istungi päevakord koosnes peamiselt mitmest Vaba Mikrofoni sessioonist, kus käsitleti laia spektrit poliitilisi ja sotsiaalseid teemasid. Kriitika oli suunatud eelkõige valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitikale ning õigusriigi põhimõtetele.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas Kalle Grünthal ja Rain Epler, kritiseerisid teravalt valitsuse tegevust, alates maksutõusudest ja lõpetades Euroopa Parlamendi valimiste kontekstiga. Grünthal seadis kahtluse alla erakondade reitingute usaldusväärsuse, väites, et need on manipuleeritud valitsuserakondade kasuks. Mart Helme käsitles Kert Kingo kohtuotsust kuluhüvitiste asjus, nimetades seda poliitiliseks kiusuks ja hoiatades õigusriigi põhimõtete rikkumise eest. Sotsiaaldemokraadid (Läänemets, Arhipov, Allas, Kütt) keskendusid ebavõrdsuse süvenemisele, kritiseerides 2026. aasta eelarvekava, mis soosib jõukamaid, ning juhtides tähelepanu erihoolekande ja madalapalgaliste töötajate kriitilisele olukorrale. Anti Allas ja Igor Taro kasutasid Võro keele nädala puhul võimalust kõnelda Võro keeles, nõudes Lõuna-Eesti keeltele piirkonnakeele staatuse andmist. Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi korruptsioonivastase erikomisjoni arutelu valguses esile Bolti tõukerataste kindlustuskohustusest vabastamise, viidates võimalikule lobitööle ja poliitilistele annetustele.

Riigikogu istungil arutati Eesti Panga 2024. aasta aruannet, mille esitas keskpanga president Madis Müller. Müller andis põhjaliku ülevaate Eesti Panga tegevustest, rõhutades hinnastabiilsuse tagamist ja rahapoliitika elluviimist euroalal. Ta tõi esile, et euroala intressimäärad on hakanud langema, mis on leevendanud laenukoormust, ning Eesti majandus ilmutab elavnemise märke, kuigi taastumine on vaevaline. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot, millest 18,5 miljonit suunatakse riigieelarvesse. Ettekandes rõhutati ka kriisikindluse parandamise olulisust sularaharingluses ja makseteenustes, samuti digieuro projekti ettevalmistusi.
Küsimuste ja läbirääkimiste voorus keskenduti peamiselt riigirahanduse jätkusuutlikkusele ja kasvavale laenukoormusele, mille osas Müller hoiatas, et püsiv eelarvepuudujääk kütaks Eestis inflatsiooni ja tooks kaasa suuremad intressikulud. Fraktsioonid toetasid laialdaselt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamiseks (sh notariaalse kinnituse ja ennetähtaegse lõpetamise tasu kaotamine), nähes selles võimalust suurendada pangandusturu konkurentsi ja parandada eluaseme kättesaadavust.

Istung algas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) kolmanda lugemisega. Läbirääkimistel väljendusid fraktsioonide vastandlikud seisukohad.
Opositsioon (Isamaa, EKRE, Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt. Andres Metsoja (Isamaa) tõi esile halva õiguspraktika, viidates tagasiulatuvale maksekohustusele ja õiguskindluse puudumisele. Ta rõhutas, et vildakas EL-i õiguse ülevõtmine koormab Eesti ettevõtteid (nt metsandus- ja turbasektoris) sedavõrd, et nad surutakse konkurentsist välja. Tarmo Tamm (Eesti 200) seevastu toetas eelnõu, rõhutades, et see reguleerib CO2 heidet Euroopa merelaevanduses võrdselt kõigis liikmesriikides, pakkudes Eesti ettevõtetele kindlust ja aidates kaasa puhtama keskkonna eesmärkide saavutamisele. Lauri Laats (Keskerakond) lisas, et rohepaplus seab Euroopa ettevõtted globaalses konkurentsis (nt Hiinaga) ebasoodsasse olukorda. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) uuesti vastuvõtmist. Menetlus algas Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ettekandega, kes tutvustas komisjoni 4. augusti istungil toimunut. Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo selgitas, et veto põhjus oli seaduse ebaselge "õpetusliku aluse" mõiste, mis võib riivata usuvabadust, kuigi seaduse põhieesmärk – ohtlike haldussidemete katkestamine – oli kooskõlas põhiseadusega. Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe soovitas seaduse vastu võtta muutmata kujul, rõhutades, et oht julgeolekule võib seisneda ka õpetuslikes alustes ning olukorda tuleb hinnata kogumis. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi kinnitas, et ka nende komisjonis arutati põhjalikult põhiseaduslikkuse küsimust, kusjuures Siseministeeriumi seisukoht, et seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, leidis enamuse toetust.

Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Keskerakond, EKRE) parlamendi enamust presidendi veto ignoreerimise eest, nimetades protsessi "naeruväärseks" ja "juriidiliseks praagiks" ning ennustades, et Riigikohus toetab presidenti. Koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa) rõhutasid, et seaduse eesmärk on julgeolekualane – vähendada Moskva patriarhaadi mõju, mis toetab Venemaa agressiooni. Nad kinnitasid, et seadus ei piira usuvabadust ega usu praktiseerimist. Lõpphääletusel otsustas Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtta, mis tähendab, et see saadetakse uuesti Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks või Riigikohtule põhiseaduslikkuse kontrolliks.

Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti vastuvõtmist. Ettekandjad olid põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Mõlemad komisjonid olid jõudnud konsensuslikule otsusele mitte toetada seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist, nõustudes presidendi seisukohaga, et seadus riivab liialt informatsioonilise enesemääramise õigust (Põhiseaduse § 26 ja 44). Ando Kiviberg selgitas, et Rahandusministeerium lubas esitada uued parandused, et kitsendada Rahapesu Andmebüroo (RAB) volitusi. Maris Lauri lisas, et Rahandusministeeriumil on muudatusettepanekud olemas ning viitas ka Riigikohtu eelotsusele Euroopa Kohtule RAB-i pädevuse ja andmekaitse üldmääruse kohaldamise osas. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (eriti Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Peeter Ernits) teravalt koalitsiooni kiirustamist ja põhiseadusvastase eelnõu läbisurumist, süüdistades valitsust totalitaarse jälgimisühiskonna loomises. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas vajadust leida tasakaal menetluse salajasuse ja inimeste usalduse vahel e-riigis. Hääletusel lükati seadus muutmata kujul tagasi.

Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 teist lugemist. Enne ettekande algust esitas Kalle Grünthal protseduurilise küsimuse, väites, et eelnõu on liiga mahukas kvaliteetseks läbitöötamiseks. Istungi juhataja lükkas selle väite ümber, märkides, et eelnõu pikkus on vaid viis lehekülge, ning palus Riigikaitsekomisjoni esimehel Kalev Stoicescul ettekandega alustada. Stoicescu kinnitas, et tegemist ei ole mahuka eelnõuga, ning tutvustas juhtivkomisjoni tööd. Eelnõule esitati kokku seitse muudatusettepanekut, millest üks tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kuus Riigikaitsekomisjonilt. Kõige olulisem sisuline muudatus (ettepanekud nr 4 ja 5) oli varjendite rajamise kohustuse tähtaja ühtlustamine nii avalike kui ka mitteavalike varjendite puhul 1. juulile 2026. Algtekstis oli mitteavalike varjendite tähtaeg seatud 2028. aastasse. Stoicescu rõhutas kiiruse olulisust riigikaitseasjades, kuna see tekst sulandub hiljem niikuinii tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse. Läbirääkimistel toetasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 fraktsioonid eelnõu kiiret vastuvõtmist, rõhutades Ukraina sõja õppetunde ja varjendite olulisust. Keskerakonna fraktsioon toetas samuti eelnõu, kuid tõi esile vajaduse riigipoolse rahastusmudeli järele, et leevendada lisakulusid ettevõtjatele ja omavalitsustele. Peeter Ernits kritiseeris aga varasemat "molutamist" ja kiirustamise puudumist, kuigi toetas eelnõu sisu.

Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja mitmete Riigikogu liikmete algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tõsta esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 100 eurole kuus, et võrdsustada toetused kolmanda ja järgnevate laste toetustega. Ettekandja Reili Rand (SDE) rõhutas, et tegemist on väärtuspõhise sammuga, mis saadab sõnumi iga lapse võrdsest väärtustamisest ning aitab leevendada majanduslikku ebakindlust süveneva demograafilise kriisi taustal.

Arutelu käigus kerkis esile küsimus eelnõu rahastamisest. Kuigi madala sündimuse tõttu jääb perehüvitiste eelarvesse hinnanguliselt 10–11 miljonit eurot üle, ulatub eelnõu aastane kulu umbes 57,3 miljoni euroni. Juhtivkomisjoni (Sotsiaalkomisjon) aseesimees Riina Solman (Isamaa) toetas eelnõu põhimõtteid, kuid tunnistas katteallikate puudujääki. Reformierakonna fraktsiooni esindaja Signe Riisalo leidis, et eelnõu on pakutud alternatiividest kõige kulukam ning kutsus üles ootama Sotsiaalministeeriumi terviklikku tegevuskava (valmimas 2026. aasta kevadeks), mis käsitleks kõiki demograafilise kriisi aspekte (eluase, töö-pereelu ühitamine jne). Opositsioon kutsus koalitsiooni üles eelnõu toetama kui olulist positiivset signaali peredele. Hääletusel lükati eelnõu juhtivkomisjoni ettepanekul tagasi.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu 631 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli laiendada kohustuslikku liikluskindlustust kõikidele renditavatele kergliikuritele, sõltumata nende kaalust, et tagada kannatanutele piisav kaitse ja luua turul võrdsed konkurentsitingimused. Ettekandja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) kritiseeris teravalt kehtivat seadust, mis nõuab kindlustust vaid üle 25 kg kaaluvatele kergliikuritele. Ta tõi välja, et see piir on spetsiifiliselt seatud nii, et turuliidri Bolti tõukerattad (mis kaaluvad 24,8 kg) jäävad kindlustuskohustusest välja, samas kui teised ettevõtted (nagu Tuul) peavad kindlustuse tegema. Kovalenko-Kõlvart viitas Rahandusministeeriumi ametnike, PPA, Tervisekassa ja Konkurentsiameti toetusele ühtsele regulatsioonile ning süüdistas valitsust poliitilises otsuses, mis eelistab Bolti, viidates ettevõtte asutajate suurtele annetustele võimuerakondadele.

Majanduskomisjoni esindaja Mario Kadastik (Reformierakond) esitas komisjoni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (poolt 5, vastu 2). Komisjoni seisukoht oli, et eelnõu läheb liiga kaugele EL-i direktiivist ja võib pärssida innovatsiooni. Kadastik väitis, et tegelik probleem on eratõukeratastega, mille õnnetuste statistika kasvab hüppeliselt, ning pidas esitatud eelnõud kitsaks "plaastereelnõuks", mis ei lahenda valdkonna laiemat regulatsioonivajadust. Ta lükkas tagasi süüdistused poliitilisest mõjutamisest kui "kokkusattumuse". Riigikogu hääletas juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 620 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tõsta riigipoolset koolilõuna toetuse alammäära 1 eurolt 2 eurole õpilase kohta päevas, kuna riigi panus pole muutunud alates 2018. aastast, samal ajal kui inflatsioon ja toiduhinnad on märgatavalt kasvanud. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et kvaliteetne koolitoit on paljudele lastele ainus soe toit päevas ning praegune madal toetus viib toidu kvaliteedi languseni ja laste keeldumiseni seda süüa.

Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna (Reformierakond) tutvustas valitsuse mittetoetavat seisukohta. Valitsuse argumendi kohaselt ei ole seaduse muutmine toetuse tõstmiseks sobiv viis, kuna seda saab teha Vabariigi Valitsuse määrusega. Kersna rõhutas, et koolilõuna toetus on alati olnud kolmepoolne (riik, kohalik omavalitsus, lapsevanem) ning valitsuse prioriteediks on õpetajate palgatõus, mitte koolilõuna toetuse suurendamine, mille kulu oleks 30 miljonit eurot. Läbirääkimistel käsitleti ka katteallikate küsimust, kus Keskerakonna esindajad viitasid maksuküüru kaotamise kulukusele kui võimalikule katteallikale. Lõpphääletusel lükati eelnõu tagasi.

Esimene osa infotunnist keskendus sotsiaalministeeriumi vastutusalale jääva olukorra selgitamisele ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldisele olukorrale. Riigikogu liige Lauri Laats esitas küsimused seoses andmete õigsuse, umbusalduse ning ametkondade koostööga, mille eesmärk on parandada inimeste ligipääsu tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Euroopa Liidu ja Eesti kontekstis toodi välja, et Euroopa Stati statistikast pärinevad arvud näitasid märkimisväärset puudulikkust tervishoiuteenuste kättesaamisel; minister pidas vajalikuks täpsustada allikaid ja meetmeid olukorra hindamiseks ning parandamiseks. Samas arutleti Tervisekassa ja ministri vahelise koostöö ning sõltumatuse üle, rõhutades, et tulevane juht peab olema sõltumatu ning poliitiline sekkumine raviotsustesse peab jääma piiridesse.

Teise osa keskmes oli Tervisekassa juhtimise küsimus: kuidas leida uus, professionaalne juht ning millised on kulud ja korraldamise vormid. Nõukogu teatas, et uut juhti otsitakse välise personalotsingufirma abil; teenuse hind kavandati vahemikku 28 000–32 000 eurot, ning kui hind ületab 30 000 eurot, tuleb korraldada hange. Samuti rõhutati, et JUHTIMISELE tuleb läheneda professionaalselt ja koostöös ning et ambitsioon on säilitada Tervisekassa sõltumatu staatioon; arutluse all oli ka büroopinna küsimus ja mõju riigieelarvele, kuid sellega otsuseid sel korral ei langetatud. Lõpuks rõhutati vajadust parema koostöö järele tervishoiu ja sotsiaalse valdkonna vahel, et inimeste heaolu oleks ühtne ja järjepidev.

Riigikogu infotunnis käsitleti riigi rahanduse teemat, mille algatas Riigikogu liige Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) küsimusega peaminister Kristen Michalile (Reformierakond). Läänemets kritiseeris Eesti maksusüsteemi regressiivsust, väites, et see maksustab madalapalgalisi (umbes 1400 eurot teenivaid) inimesi proportsionaalselt rohkem kui jõukamaid (4000+ eurot teenivaid) isikuid. Ta rõhutas, et valitsuse plaan kaotada maksuküür võimendab seda probleemi, tuues suurema võidu jõukamale osale elanikkonnast. Läänemets pakkus lahendusena välja toiduainete käibemaksu langetamist 9%-le, et aidata madalama sissetulekuga inimesi, ning süüdistas peaministrit rikaste eelistamises.

Peaminister Michal kaitses valitsuse seisukohta, väites, et maksuküüru kaotamine on suunatud keskklassi toetamisele, kes on seni ebaõiglaselt kõrge maksukoormuse all kannatanud (tuues näiteks õpetajad, ajakirjanikud ja tehnikud, kes maksavad tema andmetel 1300–1500 eurot aastas rohkem makse). Michal lükkas tagasi käibemaksu langetamise ettepaneku, viidates selle ebatõhususele ja tuues esile rahvusvahelised uuringud, mis näitavad, et maksusoodustuste kasu ei jõua täielikult tarbijateni. Ta eelistas tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 700 euroni, mis annab raha otse inimeste kätte. Lisaküsimuses süüdistas Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid) peaministrit demagoogias ja väitis, et maksuküüru kaotamine on ebatõhus viis keskklassi toetamiseks, ning et valitsuse otsused on "kingitus kõige jõukamatele". Istungi juhataja tervitas ka Saksamaa Liitvabariigi Tüüringi parlamendi delegatsiooni.

Kolmanda küsimuse arutelu haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele keskendus eesti keele rollile ühiskonnas ning keeleseaduse rakendamise küsimustele. Arutelu tõstatasid erinevad aspektid – kuidas keelekasutus puudutab teenindust, tööjõudu ja avalikku ruumi ning millised muutused on vajalikud keelekasutuse selgemaks kaasajastamiseks ning tagasiulatuvate nõuete vältimiseks. Minister tõi välja plaanid keeleseaduse muudatusteks, sealhulgas trahvide ja sunnirahade suurendamise ning muude sätete tugevdamise, et eesti keel saaks üheselt töötada nii teeninduses kui ametiasutustes. Samuti puudutati murde- ja lõunaeesti keelte regulatsiooni ning nende küsimuste edasist käsitlemist Riigikogus. Kõne katkestasid küsimused ja täpsustused, mis väljendasid muret eesti keele kasutamise vähenemise pärast ning vajadust tagada keeleline kaasatus kõigis olulistes sektorites. Teine teema oli eestikeelsele õppele üleminek ja Ukraina põgenike keeleareng: arutleti selle üle, kuidas riik ja omavalitsused tagavad piisava ressursi eestikeelseks õppeks ning emakeele õpetamiseks Ukraina laste puhul, ning kuidas säilitada emakeelt ja kultuuri kõrval mõjuvtes olukordades. Minister rõhutas, et eestikeelsele õppele üleminekut ei taheta tagasi pöörata ning riik on valmis aitama ning kohalikud omavalitsused peavad leidma vajalikke õpetajaid ja ressursse, sealhulgas ukraina keele õppe osas. Arutelu lõppes nõrga selguse ning uute koostöövormide otsinguga, kuid vastav seadus- ja eelarveline raamistik on planeeritud lähiajalRiigikogule esitada.

Täna arutati Riigikogu neljandat küsimust peaministrile Kristen Michalile julgeoleku kontekstis drooniintsidendi valguses. Küsimused esitas Riigikogu liige Varro Vooglaid ning keskne teema oli drooni päritolu, lennutrajektoor ja Eesti õhuruumi võimaliku kasutuse küsimused Ukraina-Venemaa konflikti valguses. Intsident juhtus 24. augusti varahommikul Elva vallas Võrtsjärve lähedal ning droon kukkus; see tõstatas küsimuse julgeolekuolukorra süvenemisest ning Venemaa ja Ukraina vaheline sõjategevus on jõudnud Eesti territooriumi piiridele. Kahjuks ei olnud avalikult avaldatud lõplikku tõendit drooni läbitungimistoimingutest ning arutelu näitas, et avalikku infot jagatakse piiratud ulatuses. Teine olulne teema oli see, kas Eesti on andnud Ukrainale luba kasutada Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks ning kui droon võis Eesti õhuruumi siseneda, milline võis olla trajektoor.

Viidult küsimuselt keskendus arutelu peamiselt Tervisekassa puudujäägile ja selle tulevikuperspektiivile. Prognoosid näitavad süvenevat defitsiiti: käesoleva aasta eelarvepositsioon on –167,6 miljonit eurot, 2026 –177,6 miljonit, 2027 –225 miljonit ning 2028 –254,2 miljonit eurot. Jaotamata tulemi ja reservide jääk kokku on 2028.aastal –148,4 miljonit eurot. Selline olukord tekitab küsimusi, milline plaan tagab jätkusuutliku toimimise ning inimeste ligipääsu vajalikele tervishoiuteenustele.

Minister vastas, et vältimatuks nähtud on rahastusprobleemi lahendamisel nii läbipaistvuse kui kulude põhjendatuse suurendamine, ning pöörati tähelepanu ka süsteemi sisemiste skeemide korrastamisele: näiteks laborihindade põhjendatus ja eriarsti järjekordide ülevaade. Samuti rõhutati perearstiabi tugevdamise olulisust ja tervishoiu ning sotsiaalvaldkonna koostöö integreerimise rolli kulude reuseemi vähenemisel. Kavatsuste ja ajaliste rubriikide osas viidati nõukogu oktoobri koosolekule ning eelarve üldistavatele avalikustustele, mis peaksid andma täpsema pildi reservide ja kulujaotuse kohta. Lõpuks rõhutati vajadust realistlikuks lahenduseks, mitte ainult rahastuse suurendamiseks, ning viidi läbi mõtteid reformide järjepideva rakendamise kohta.

Käesolev kuuenda küsimus puudutas Hiiumaa hariduspoliitikat ning keskendus peamiselt gümnaasiumi ja ametikooli tuleviku seosele, kohaliku kogukonna kaasamise rollile ning kultuuriväärtuste, nagu Suuremõisa loss, säilitamise mõjule. Arutelu tõstatas mure kohaliku elanikkonna arvamuste ja osalemise puudumise üle otsuste tegemisel, samuti ministeride kättesaadavuse ning kooskõlastusringide tõhususe küsimused. Lisaks tõsteti esile, et mõjukad otsused on tehtud viisil, mis ei pruugi arvestada saare eripäradega ning et kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumi koostöös ning rahastamismudelite kestlikkus vajab täpsustamist.
Teises osas toodi välja, et ametikool ning kutseharidus vajavad kontekstis jätkusuutlikku andekohast lahendust ning kohalike ettevõtjate huvi on suur, kuid protsessina on endiselt segadused ja halb koostoime. Komisjoni osa ning ministeri rolli üle arutleti, ning kõikide osalejate huviks oli leida tasakaal hariduse kvaliteedi, kogukonna vajaduste ja kultuuriliste väärtuste säilimise vahel. Istung lõpetati märgiga, et kuuenda küsimuse käsitlemine on lõpetatud ning otsused puudusid.

Seitsmes küsimus keskendus maksufestivali jätkumisele ja automaksu tuleviku üle peetud debatile. Riigikogu liikmed vaagisid, kas automaksu muutmise eelnõud jõuavad lõpuks otsustamiseni enne 2027. aasta Riigikogu valimisi ning millised laekumised ja eelarves ootatud mõjud sellest tulenevad. Kriitikutes heideti valitsusele ette ebakindlust ja lubaduste järjepidevuse kadumist maksupoliitikas ning toodi välja mure, et investeeringud võivad Eestis kaudsemalt väheneda, kui maksudest ja maksupoliitikast ei olda järjepidevad. Samuti tõstatati küsimus, kui suur osa automaksust laekub riigivara arvelt (arvestus ca 200 miljoni kohta) ning kuidas see raha teede ja taristu jaoks suunatakse.
Teine tähelepanu all olnud teema puudutas istungi läbiviimise protseduuri. Kuna Mart Helme puudus, otsustati, kuidas küsimusi edasi arutatakse, kuidas puuduv küsija käsitlemise korral edasi liigutakse ja kui kaua ühele kajastatavale küsimusele vastatakse. See osa rõhutas presidiumi ja komisjoni protokollseid reegleid ning küsimuste esitamise ajaraamistikku istungi lõikes.

Istung käsitles kolme peamist teemat. Esiteks tegi Riigikogu küsitluse Eesti Energia Enefit Greeni kaasuse kohta ja siseringi infokäitumise võimalike tagajärgede üle, sealhulgas insider’ite nimekirja avalikustamise õiguse suhtes ning kuidas sellised analüüsid ja andmed peaksid avalduma. Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõstatas küsimuse siseringist infot omanud isikute nimekirja kohta ning märgitas, et esialgsed materjalid puudulikud ning Insider’ite nimekirjade jagamisel on jäänud küsimusi. Samuti toodi välja, et kriminaalmenetlus on käimas ning Finantsinspektsioon on rõhutanud Riigikogu liikmete õigust tutvuda kogu insider’ite nimekirjaga. Teine teema oli Maksupoliitika valdkonna uurimistöö ja teaduspartnerlus Rahandusministeeriumile, mille hanke maksumus oli 330 000 eurot; küsimuseks oli, kas korraldati uurimusi, mis mõõdavad maksumuudatuste mõju majanduskeskkonnale ja inimeste toimetulekule ning kui lõpphanke raames kaasatakse teaduslikku võimekust, et põhjalikult analüüsida tehtud otsuste mõju. Kolmas osa keskendus istungi läbiviimise protseduuri ja ekraanile ilmunud nimede küsimusele, mida arutati koos Kantselei korralduse ning protokollilise menetlusega seotud piirangutega; näiteks selgitati, miks mõnel juhul võib esineda olukordi, kus vastajad ei saa saali jõuda ja kuidas juhised selliseid olukordi lahendavad. Kokkuvõttes ilmnesid soovid suurendada läbipaistvust ja teaduspõhiseid väärtusi, kuid samas rõhutati põhiseaduslikke vahendeid ja institutsioonide sõltumatust ning järelevalve–uurimise ja menetluse piiride säilitamist.

Infoistung keskendus Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu lõpetamisele. Räägiti, miks on mõistlik lõpetada praegune teemaplaneering, ning milline on edasine suunamine maavarade kasutuse ja planeerimise osas. Kõnepilu keskmes oli andmete ja suutlikkuse kaalumine, et investeeringud jääksid Eestis ning et planeeringute eesmärgid ja õiguskindlus oleksid säilinud; lisaks arutleti, kuidas menetleda arendustegevust juhtumipõhiselt ning mis saab edasi Harju maakonna maavarade teemaplaneeringust. Arutelus too tõstatatud teemad hõlmasid ka keskkonnamäärusi, turba kaevandamise teemade muutmist ja lubjakivi/dolokivi alade suunamist.

Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude seadusega pandud ülesannete täitmisest perioodil 1. september 2024 kuni 31. august 2025. Õiguskantsler tõi esile mitu murekohta, sealhulgas liigse bürokraatia, suurriikide juhtimismetoodikate sobimatuse Eestisse ning seaduslikkuse põhimõtte eiramise. Ta rõhutas, et riigiasutused kulutavad maksumaksja raha põhiõigusi piiravale tehnoloogiale (nt jälgimisseadmed) ilma Riigikogu eelneva loata. Madise hoiatas ka "preventiivriigi" suunas liikumise ja superandmebaaside loomise eest, mis ohustavad kodanike privaatsust ja andmete hajutatuse põhimõtet.

Küsimuste-vastuste voorus käsitleti laialdaselt hariduse valikukriteeriume (koolikatsed), ligipääsetavust, e-valimiste usaldusväärsust, omandiõiguse piiranguid (looduskaitsealad) ja pangasaladuse kaitse haprust. Madise rõhutas vajadust selgete, eestikeelsete õigusnormide järele, mis reguleeriksid andmete kogumist ja kasutamist. Fraktsioonide kõned keskendusid õiguskantsleri tõstatatud teemadele, kritiseerides valitsuse tegevust seoses vabaduste piiramise, ebakvaliteetse õigusloome (sh riigieelarve baasseadus) ja tagasiulatuva maksustamisega. Madise kinnitas, et tema ametkonnal on seadusega pandud ülesannete täitmiseks ressursse napiks jäänud, kuid lubas jätkata tööd õigluse ja põhiseaduslikkuse tagamisel.

Riigikogu arutas kaitseministrile Hanno Pevkurile esitatud arupärimist kaitsetööstuse arengu takistamise kohta. Arupärimise esitasid mitmed Riigikogu liikmed, eesotsas Raimond Kaljulaidiga. Kaljulaid kritiseeris teravalt nii arupärimise arutelu neljakuulist viivitust kui ka Kaitseministeeriumi tegevust, tuues esile relvaseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega viivitamise (viis kuud pärast tähtaega) ja kaitsetööstusliidu kriitika kaitsetööstuspargi aeglase planeerimise osas. Samuti tõstatati küsimused Riigikontrolli aruandes esile toodud rahakasutuse ja ettemaksete probleemide ning Nursipalu harjutusala laiendamise kohtuotsuse kohta, rõhutades vastutuse küsimust.

Minister Hanno Pevkur kaitses ministeeriumi tegevust, selgitades, et rakendusaktide väljatöötamine nõudis paljude ametkondade ja ekspertide kaasamist, et tagada regulatsioonide selgus. Ta rõhutas, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu menetlus (poolteist aastat) oli kehtivas õigusruumis kiireim võimalik viis, arvestades ka keskkonnamõjude hindamise vajadust. Pevkur eitas, et viivitused oleksid majandusele kahju toonud või investeeringuid peletanud. Ta kinnitas, et Riigikontrolli märkuste järel on tugevdatud sisekontrolli ja auditit, ning kolm vastutavat isikut on ametist lahkunud. Debati käigus kritiseeris Leo Kunnas Eesti kaitsetööstuse arengut võrreldes Läti ja Leeduga, heites ette suutmatust tagada suurinvestoritele ostugarantiisid, mis pärsib majanduskasvu ja sõjaaja tootmisvõimet.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Vladimir Arhipovi ja Peeter Ernitsa (Keskerakond) esitatud arupärimist regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusõiguse suurendamise kohta maamaksumäärade kehtestamisel. Arupärimise esitaja Lauri Laats kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat ja väitis, et eelmisel aastal vastu võetud maamaksuseaduse muudatused, mis suurendasid maksustamise määra, sundisid KOV-e makse tõstma, kuna keskvalitsus oli samal ajal suurendanud nende kohustusi ja kehtestanud muid makse. Laats tõi esile, et seadusemuudatusega kaotati KOV-ide senine õigus kehtestada põllumajanduslikus kasutuses olevale haritavale maale ja looduslikule rohumaale madalam maksumäär võrreldes üldise maatulundusmaa määraga. Pärast 2022. aasta maa hindamist, kus haritava maa maksustamishind kasvas märkimisväärselt (keskmiselt 22,5 korda), tekitas see ühtne määr olukorra, kus KOV-id peavad valima põllumeeste liigse maksustamise ja metsamaalt laekuva tulu drastilise languse vahel.

Minister Hendrik Johannes Terras lükkas tagasi väite, justkui oleks KOV-ide otsustusõigus vähenenud, rõhutades, et neile on antud suurem paindlikkus (kolm diferentseerimisgruppi, õigus kehtestada aastase kasvu lagi alates 2026. aastast ja summapõhine kodualuse maa soodustus). Küll aga tunnistas minister probleemi, mis on tekkinud metsamaa ja haritava maa maksustamise pingest, mis tuleneb maa väärtuse erinevast kasvust. Terras pidas põhjendatuks arutelu eraldi maksumäärade taastamise üle, viidates põllu- ja metsamaa erinevale majandusloogikale (iga-aastane tulu vs. pikaajaline investeering). Ta kinnitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on käimas põhjalik analüüs, mis valmib käesoleva aasta sügisel, ning selle tulemuste põhjal kavatseb valitsus kaaluda maamaksuseaduse muutmise eelnõu algatamist, et luua õiglasem ja kestlikum süsteem. Läbirääkimistel kritiseerisid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) valitsust, süüdistades neid KOV-ide sundimises maksukoormust inimestele edasi kandma, eriti maapiirkondades, kus elanike toimetulek on juba niigi raske.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri, Rene Koka, Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Anti Poolametsa esitatud arupärimist Läti punahirvede kohta Eestis. Arupärimise tutvustas Arvo Aller, kes tõi esile kohalike põllumeeste mure seoses kõrvamärkidega hirvedega, kes rüüstasid põlde Kunda ja Viru-Nigula ümbruses. Segadus valitses selle üle, kas tegemist on mets- või koduloomadega, mistõttu ametkonnad (Keskkonnaamet ja PTA) ei suutnud pikalt ühtset lahendust pakkuda.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras vastas arupärimisele, kinnitades, et 18–20 punahirve toodi Eestisse ebaseaduslikult Lätist Tukumsi maakonnast (ettevõttest SIA Dunduru plavas) eraisik Meelis Järve poolt 2024. aasta detsembris vorstitootmise eesmärgil. Loomad pääsesid vabadusse mahalaadimisel. Kuna loomadel on kõrvamärgid, vastutab nende tekitatud kahju (mis ületab 4000 eurot) omanik või tema pärijad. Keskkonnaamet on väljastanud kolm luba nuhtlusisendite küttimiseks, millest üks on realiseeritud. Minister rõhutas, et ametnikud on tegutsenud oma pädevuse piires ja ministeerium töötab välja selget tegevusjuhist sarnaste piiriüleste ja juriidiliselt keerukate hübriidolukordade lahendamiseks. Läbirääkimistel laiendati teemat metsloomade populatsiooni ohjamisele (hundid, karud, metssead) ja toidujulgeolekule, eriti seoses seakatku leviku ja ebasoodsate põllumajandustingimustega.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Aleksandr Tšaplõgini 19. mail 2025 esitatud arupärimist nr 781 kultuuritöötajate palkade kohta. Arupärimise esitaja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et kultuuritöötajate palgad on ajale jalgu jäänud, kuna kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalk on püsinud 1600 euro juures (bruto) alates 2023. aastast, samal ajal kui inflatsioon on ületanud 40%. Belobrovtsev kritiseeris Reformierakonna juhitud valitsusi vaenulikkuse eest riigiteenistujate suhtes ja nõudis ministrilt vastust, kas palgatõus on 2026. aastal oodata ning kas TALO ettepanek tõsta alampalk 2036 euroni on realistlik.

Kultuuriminister Heidy Purga nõustus, et kultuuritöötajate palgad peavad tõusma, ja kinnitas, et seisab riigieelarve läbirääkimistel nii alampalga kui ka palgafondi suurendamise eest. Ta tõi välja, et tänu kultuuriasutuste (teatrid, muuseumid) sihtasutusteks muutmise reformile on asutuste omatulu maht kasvanud ning kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutopalk on juba ületanud 2000 euro piiri. Minister lubas täpsemat infot palgatõusu suuruse kohta nädala jooksul, kui valitsus on eelarvekõnelused lõpetanud. Järgnevas arutelus tõstatati ka kohalike omavalitsuste kultuuritöötajate madalate palkade probleem, mille lahendamisse riik otseselt sekkuda ei saa, kuid mida minister lubas Linnade ja Valdade Liiduga suheldes südamele panna. Belobrovtsev lõpetas arutelu, nõudes, et palgatõus peaks olema vähemalt 20%, et see oleks praeguses inflatsiooniolukorras märgatav.

Riigikogu arutas kultuuriminister Heidy Purga vastuseid Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Peeter Ernitsa ja Vladimir Arhipovi esitatud arupärimisele nr 808 rahvaraamatukogu seaduse muutmise kohta. Arupärimise esitajad väljendasid muret, et kavandatav reform vähendab kohalike omavalitsuste otsustusõigust raamatukogukorralduse üle, suurendab seonduvaid kulusid ning kaotab maakondlikud keskraamatukogud.

Minister Purga selgitas, et reformi eesmärk on kaasajastada raamatukogude tegevust, kiirendada digitaalset arengut ning vähendada teenuste killustatust ja dubleerimist, tuginedes mitmetele uuringutele (sh PricewaterhouseCoopers ja Praxis). Ta kinnitas, et kohalike omavalitsuste kulud ei suurene, vaid pigem vähenevad tänu riigi poolt kaetavatele süsteemiarenduskuludele ja tsentraalsetele raamhangele, mis tagavad soodsamad hinnad ja ühtse logistika. Minister lükkas ümber väited, nagu oleks reformi eesmärk kokkuhoid, rõhutades, et vabanevad ressursid suunatakse tagasi e-teenuste arendamisse.

Läbirääkimistel kritiseerisid Peeter Ernits ja Anti Allas (SDE) reformi teravalt, nähes selles järjekordset sammu riigi väljatõmbumisel provintsist ja muretsedes maakondades kaotatavate töökohtade pärast. Ernits hindas kaotatavate töökohtade arvuks umbes 60 ja väljendas kartust, et tsentraliseeritud komplekteerimine hakkab ette kirjutama, mida rahvas lugema peaks. Minister Purga rõhutas vastuseks, et tegemist on pika ja sisulise kaasamisprotsessiga ning kutsus Ernitsat üles oma sõnakasutust (viidates Eesti piirkondadele kui "provintsidele") üle vaatama.

Arupärimine nr 770 käsitles koolitoidu rahastamise ja kvaliteedi küsimusi, mille esitas Keskerakonna fraktsioon eesotsas Vadim Belobrovtseviga haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Arupärijad rõhutasid, et riigipoolne panus koolilõuna kompenseerimisel on püsinud 1 euro juures alates 2018. aastast, mis on inflatsiooni (eriti toiduainete kallinemise) tõttu ebapiisav. Samal ajal plaanib Sotsiaalministeerium kehtestada uued, tervislikumad menüünõuded (vähem soola ja suhkrut), mille tagamine on praeguse rahastuse juures keeruline. Arupärijad küsisid, kas riik peaks panust suurendama ja kas tuleks hakata kompenseerima ka lasteaiatoitu.

Minister Kallas toetas Sotsiaalministeeriumi plaani toidu kvaliteedi parandamiseks, märkides, et tal on kirjalik kinnitus nii ministeeriumilt kui ka toitlustajatelt, et uued nõuded ise hinda oluliselt ei tõsta. Küll aga möönis ta, et inflatsioon on koolitoidu hinda kergitanud. Kallas eelistas lahendust, kus koolitoidu rahastus (pärast vajalikku tõusu) viidaks riigieelarvest üle kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi, kuna koolitoidu pakkumise kohustus lasub seaduse järgi KOVidel. Ta selgitas, et kuigi koalitsioon on selle eesmärgi seadnud, ei võimalda 2026. aasta riigieelarve (kaitsekulude kasvu tõttu) panust suurendada, mistõttu lükkub rahastuse ümbertõstmine KOV tulubaasi hiljemalt 2027. aastasse. Järgnevates küsimustes käsitleti KOVide tulubaasi suurendamise detailsust ja seda, miks väidetav 800 miljoni euro suurune eelarvejääk ei võimalda koolitoidu rahastust koheselt tõsta.

Riigikogu arutas seitsmenda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Peeter Ernitsa esitatud arupärimist nr 778 õpetajate palkade kohta. Arupärimise esitaja Vadim Belobrovtsev (2BHGSELLyV4) rõhutas, et õpetajate praegune brutopalga alammäär (1820 eurot) on ajale jalgu jäänud ja on peamine põhjus õpetajate teravale puudusele ning järelkasvu ebapiisavusele. Ta küsis Haridus- ja Teadusministrilt (HTM) Kristina Kallaselt, kas kehtivad palgatingimused on väärikad, kas alammäär tõuseb 1. jaanuarist 2026 ning kas koalitsioonileppe eesmärk saavutada õpetajate arvestuslik palk 120% Eesti keskmisest palgast aastaks 2027 on jätkuvalt jõus.

Minister Kristina Kallas lükkas ümber väite viimase palgatõusu suuruse kohta (see oli 71 eurot bruto, mitte 17 eurot) ja nõustus, et 1820 eurot bruto ei ole piisav. Ta kinnitas, et õpetajate töötasu alammäär järgmisel aastal tõuseb, kuigi protsenti ei saa eelarveläbirääkimiste tõttu veel avaldada. Minister tõi esile, et maksuküüru kaotamine suurendab õpetajate aastatulu 1500 euro võrra. Samuti kinnitas ta diferentseerimisfondi tõusu 22%-ni ja astmelise karjäärimudeli rakendamist (vanemõpetaja koefitsient 1,1 ja meisterõpetaja 1,3). Kallas kinnitas, et 120% eesmärgist ei ole loobutud, kuid Haridustöötajate Liidu ettepanek tõsta alammäär riigi keskmise palga tasemele (20% tõus) ei ole realistlik. Debatis kritiseeris Peeter Ernits (1CrXKnSHxU8) valitsust kaitsekulude taha peitumise eest ja kutsus õpetajaid ning teisi avaliku sektori töötajaid üles massiliselt streikima. Lauri Laats (gnfWQsWjdaE) laiendas arutelu koolitoidu kvaliteedile ja eestikeelsele õppele ülemineku puudustele, millele minister Kallas vastas, rõhutades, et keelenõuete täitmiseks on olnud aega neli aastat ja üleminek on hädavajalik laste keeleoskuse tagamiseks.

Riigikogu arutas Madis Kallase, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Helmen Küti, Reili Ranna ja Riina Sikkuti esitatud arupärimist nr 790 õpetajate töötasude regionaalse erinevuse kohta. Arupärijate esindaja Madis Kallas (SDE) rõhutas, et eesmärk on konstruktiivne dialoog haridusliku ebavõrdsuse teemal, mis väljendub ka õpetajate palgalõhes. Ta tõi esile, et paljudes omavalitsustes ei küündi õpetajate palk 1,2-kordse Eesti keskmiseni, isegi kohalike lisatoetustega, ning küsimuse all on palga seotus õpilaste arvuga ja hajaasustuse eripärade arvestamine.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, et õpetajate palgaerinevused on tõepoolest suured ja kohati seletamatud. Ta tõi näite, et Tartu maakonnas asuvad nii Eesti kõrgeima kui ka madalaima palgatasemega omavalitsused (vahe 600 eurot), mida ei saa seletada objektiivsete regionaalsete teguritega. Minister pakkus hüpoteesina, et palgaerinevused tulenevad omavalitsuste eelarvestrateegiast ja sellest, kuidas planeeritakse õpetaja ametikohti (nt tugispetsialistide arvestamine õpetajatena). Ta kinnitas, et Ida-Virumaa palgakoefitsient on toiminud hästi, tuues kahe aastaga ametisse 400 uut inimest. Minister rõhutas, et ministeeriumi prioriteet on alampalga tõstmine ja diferentseerimisfondi suurendamine (järgmisel aastal +2%), et omavalitsused saaksid ise palgata ainepõhiseid koefitsiente (nt matemaatikaõpetajatele) rakendada. Samuti toetatakse õpetajaid uue karjäärimudeliga, mis pakub mentorlust ja professionaalse arengu eest palgatõusu, mitte ainult lisatundide võtmise eest.

Riigikogu arutas haridusliku ebavõrdsuse teemalist arupärimist, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna liikmed (Heljo Pikhof, Ester Karuse jt). Arupärimise ettekandja Heljo Pikhof rõhutas, et kuigi Eesti PISA tulemused on kõrged, varjavad need süvenevat sotsiaal-majanduslikust taustast tingitud ebavõrdsust, mis väljendub nii õpitulemustes kui ka huvihariduse kättesaadavuses. Pikhof tõi esile, et koolide vahel on suured erinevused perede sissetulekutes (mediaansissetulekud 1000 € kuni 4500 €) ning küsis ministrilt, miks puuduvad koalitsioonilepingus konkreetsed sammud ebavõrdsuse vähendamiseks.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnistas, et sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpitulemustele (eriti matemaatikas) on kasvanud, kuid rõhutas, et olemasolevad andmed (PISA 2023 ja Arenguseire Keskuse lühiraport) on lünklikud ja ei näita põhjuslikku seost. Minister vaidles vastu arusaamale, et probleem on otseselt haridussüsteemis (nt õpetajate palgas), vaid pigem ühiskondlikus segregatsioonis, kus jõukamad pered koonduvad teatud piirkondadesse ja koolidesse. Kallas oli ettevaatlik Põhjamaade mudelite (nt lisarahastus nõrgematele koolidele) ülevõtmisel, kuna puudub tõendus nende meetmete efektiivsuse kohta Eesti kontekstis. Debati käigus tõsteti esile huvihariduse ja tugiteenuste (sh pikapäevakoolide ja treenerite) olulisust sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisel. Minister Kallas mainis Islandi eeskujul põhinevat pearahapõhise huvihariduse rahastamise süsteemi analüüsimist kui potentsiaalset lahendust. Madis Kallas tõi läbirääkimistel esile transpordiprobleemid, mis takistavad maapiirkondade lastel huvihariduses osalemist.

Arupärimine käsitles gümnaasiumihariduse kättesaadavust Eestis, keskendudes 2025. aasta kevadel tekkinud vastuvõtukriisile. Arupärija Ester Karuse tõi esile, et sajad põhikoolilõpetajad, sealhulgas väga heade hinnetega õpilased, jäid Tallinnas, Harjumaal, Tartus ja Pärnus teadmatusse ja ootejärjekordadesse. Ta rõhutas, et samal ajal, kui linnades kohti napib, vähendatakse maapiirkondades gümnaasiumide arvu, luues ebatervisliku konkurentsi. Karuse nõudis riigilt tervikpilti ja lahendusi, et vältida sama olukorra kordumist järgmisel aastal.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et stressirohke olukorra põhjustas vastuvõtueeskirjade muutus, mis keelas koolidel eelistuste küsimise, mistõttu vastuvõtuprotsess venis pikaks. Ta kinnitas, et augustiks olid paljud kohad tegelikult täitmata. Kallas teatas, et kohtade puudus on lokaalne (Tartu, Pärnu, Tallinn õpirände tõttu), mitte üleriigiline. Tartu probleemide lahendamiseks suurendatakse kohti Tamme Riigigümnaasiumis ja VOCO-s ning võetakse kasutusele uus hoone. Harjumaa ja Saaremaa väikeste gümnaasiumide tulevik on veel analüüsimisel, kuid kindlaid investeeringuplaane Harjumaale RES-is veel pole.