Täiskogu istungid

Riigikogu arutas hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728, mille algatas 16 Riigikogu liiget, eesotsas Tanel Teiniga. Eelnõu põhieesmärk on luua kultuuri ja spordi rahastamiseks uus, stabiilne mudel, kaasates rahvusvahelist maksutulu kaughasartmängude sektorist. Selle saavutamiseks kavandatakse hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist 6%-lt 4%-le aastaks 2029, et muuta Eesti rahvusvahelistele operaatoritele atraktiivsemaks. Prognoositav lisatulu suunataks Kultuurkapitali juurde loodavatesse sihtfondidesse: Eraraha kaasamise fond ja Spordiehitiste fond. Eelnõu tutvustaja Tanel Tein rõhutas, et see toob Eestisse uusi litsentse ja maksustatavat tegevust, prognoosides laekumiste kasvu kuni 100 miljoni euroni aastas. Kriitika (eelkõige Isamaa ja Varro Vooglaiu poolt) keskendus eelnõu moraalsele aspektile (kas hasartmängu soosimine on õiglane), rahapesuriskidele ja sellele, et valitsus keeldus eelnõu ise esitamast. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi valitsuse arvamust polnud saabunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 735 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada riigihangete vaidlustamise riigilõivumäärasid. Minister selgitas, et kehtivad määrad on püsinud muutumatuna 17 aastat, samal ajal kui tarbijahinnaindeks on tõusnud 76% ja vaidlustuskomisjoni töökoormus on kasvanud. Praegused lõivud katavad vaid poole komisjoni personalikuludest. Eelnõu näeb ette riigilõivude kahekordistamise, tõstes need alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 1280 eurole ja üle piirmäära hangete puhul 2560 eurole. Ligi rõhutas, et uued määrad on kulupõhised, katavad tegevuskulud ja loovad eelduse neljanda liikme palkamiseks, et tulla toime kasvanud vaidluste keerukuse ja arvuga.

Aivar Kokk ja Peeter Ernits küsisid ministrilt korduvalt, kuidas on jõutud just kahekordse tõusuni ja kas see number on täppisarvutustel põhinev. Ligi kinnitas, et lõivud püütakse hoida kulupõhised, arvestades vajadust palgata lisatöötaja. Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus tutvustas komisjoni seisukohta, märkides, et komisjonis ei tekkinud eelnõu sisu kohta täiendavaid küsimusi ning otsus teha ettepanek esimene lugemine lõpetada oli konsensuslik. Peeter Ernits kritiseeris komisjoni üksmeelt ja küsis, miks muudatusi hakatakse tegema alles ligi 20 aastat pärast eelmiste määrade kehtestamist. Tiidus vastas, et kõik materjalid ja selgitused töökoormuse kasvu ning kulude katmise puudujäägi kohta on Riigikogu liikmetele kättesaadavad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on likvideerida Omandireformi reservfond, mis loodi 1996. aastal omandireformiga kaasnevate kulude katmiseks. Minister selgitas, et fondi eesmärgid on enamjaolt täitunud, kuna maareform on sisuliselt lõpusirgel, lahendamata on veel vaid kümmekond vaidlust. Edaspidi tuleb fondist varem rahastatud tegevusi, mille seotus algse eesmärgiga on kaudne (nt tööhõiveprogrammid ja ettevõtluse arendamine), rahastada tavapärase riigieelarve menetluse kaudu. Fond plaanitakse lõpetada 2025. aasta 31. detsembri seisuga. Riigikogu liikmed Peeter Ernits ja Arvo Aller esitasid küsimusi järelejäänud lahendamata juhtumite ja fondi kasutamise seaduslikkuse kohta kohalike omavalitsuste ühinemistoetuste maksmisel, millele minister vastas eitavalt, rõhutades, et Eestis valitseb eelarvedefitsiit ja raha tuleb planeerida ausalt riigieelarves. Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas kinnitas, et komisjon toetas eelnõu lõpetamist, olles konsulteerinud ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kes on muudatustega kursis.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) esimesel lugemisel. Eelnõu eesmärk on määrata Eesti Vabariigis järelevalveorganid (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon) Euroopa Liidu otsekohalduva poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määruse (2024/900) rakendamiseks. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta rõhutas oma ettekandes, et Eesti ei toetanud määruse vastuvõtmist selle õigusselgusetuse tõttu, eriti poliitreklaami definitsiooni osas, kuid kuna määrus jõustus 10. oktoobril, on järelevalveorganite määramine vältimatu. Minister selgitas, et eelnõu eesmärk on säästa Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) nende ülesannete täitmisest ning rõhutas, et seadusesse on erandlikult lisatud säte, mis rõhutab kaalutlusõigust, et vältida vähetähtsate rikkumiste puhul menetluste alustamist.

Debatt oli emotsionaalne ja keskendus peamiselt määruse enda absurdsele ülereguleerimisele, ebaselgele poliitreklaami määratlusele (näiteks pastapliiatsite ja jõulukaartide näitel) ning ebaproportsionaalselt suurtele trahvimääradele (kuni 20 miljonit eurot). Varro Vooglaid (EKRE) ja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseerisid teravalt Euroopa Liidu sekkumist ja Eesti valitsuse leiget vastuseisu. Majanduskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutelu teemal "Miks toit on kallis?" toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatusel. Arutelu eesmärk oli käsitleda toidukaupade hinnatõusu ja selle leevendamise võimalusi, keskendudes käibemaksu alandamisele.

Esimese ettekandjana esines Jana Guzanova, toidukaupade käibemaksumäära vähendamise rahvaalgatuse algataja, kelle petitsioon kogus ligi 100 000 allkirja. Guzanova tõi esile toidukorvi maksumuse järsu kasvu ja rõhutas, et 25% Eesti elanikest elab vaesuses, mistõttu kõrge käibemaks (24%) on ebaõiglane ja tabab valusalt just madalama sissetulekuga inimesi. Ta viitas restoranide sulgemistele ja toiduvarguste kasvule kui märkidele süvenevast kriisist.

Majandusteadlane Heido Vitsur kinnitas, et Eesti toiduhinnad on sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrged, asetades Eesti Euroopa jõukamate riikide hulka. Ta selgitas, et toidu hind määrab suures osas palgataseme ja seega riigi konkurentsivõime. Vitsur nõustus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitusega maksusüsteemi paindlikumaks muuta, kuid leidis, et poliitilise jäikuse tõttu on käibemaksu alandamine praegu ainus reaalne hoob hindade mõjutamiseks.

Kolmas ettekandja, Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats, kritiseeris teravalt Reformierakonna juhitud valitsuse maksupoliitikat, mis on tema sõnul viinud toiduhinnad alates 2019. aastast 57% kõrgemale. Laats tõi esile alternatiivsed tulumeetmed, nagu pangamaks, ja viitas teiste EL-i riikide (nt Hispaania ja Läti) edule käibemaksuerisuste kehtestamisel. Läbirääkimistel toetasid käibemaksu langetamist Sotsiaaldemokraadid (Züleyxa Izmailova) ja Keskerakond (Vadim Belobrovtsev), samas kui Eesti 200 (Diana Ingerainen) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks, eelistades sihitud toetusi. Isamaa (Riina Solman) rõhutas vajadust tervikliku maksureformi järele. Arutelu lõppedes otsust vastu ei võetud, kuid istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni.

Lugupeetud Riigikogu liikmetele esitleti Euroopa Komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) kohta, mis ulatub aastani 2035. Kõneleja rõhutas Eesti ajaloolist rolli ja praegust strateegilist tähtsust Euroopa Liidu kirdepiiril, eriti Narvas, pidades silmas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Ettepaneku eesmärk on saavutada tasakaal edukate poliitikate (ühtekuuluvus, põllumajandus) säilitamise ning uute geopoliitiliste väljakutsetega (kaitse, julgeolek, konkurentsivõime) tegelemise vahel.

MFF-i ettepanek hoiab ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarved nominaalselt stabiilsena, kuid suunab uued vahendid strateegilistesse valdkondadesse. Kaitse ja kosmose komponent konkurentsivõime fondis kasvab viiekordseks, ulatudes 131 miljardi euroni. Piirihalduse ja rände toetus liikmesriikidele kolmekordistub 34 miljardi euroni, samuti kahekordistatakse Frontexi ja Europoli rahastust. Lisaks luuakse 150 miljardi euro suurune SAFE rahastu kaitsevaldkonna investeeringuteks, kasutades EL-i laenuvõimekust. Sõjalise liikuvuse rahastus suureneb kümnekordselt 18 miljardi euroni, toetades taristuprojekte nagu Rail Baltic. Eesti rolli EL-i välispiiri kaitsel tunnustatakse selgelt, mis toob kaasa tugevdatud piirihalduse ja taristu rahastuse. Eelarve rõhutab ka paindlikkust kriisidele reageerimisel ning õigusriigi põhimõtte austamise jätkuvat tingimuslikkust EL-i rahastuse saamisel.

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu 633 kolmas lugemine. Juhatus avas läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti need koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletustulemused näitasid eelnõule laialdast toetust: poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 633 võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.

Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.

Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.

Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.

Riigikogu liige Martin Helme esitas kultuuriminister Heidy Purgale arupärimise seoses Eesti Rahva Muuseumis (ERM) 27. septembril toimunud üritusega "ÖÖ25". Helme kirjeldas ürituse raames esinenud artisti "Valge Tüdruk" etteastet kui "ilget roppust", mis sisaldas ropendamist, poolpaljast aelemist, vahekorra, orgasmi ja vägistamise imiteerimist, ning publiku mõnitamist, lüües neile otsaette templeid sõnadega "libu" ja "suguhaige". Helme küsis, kas selline tegevus on Kultuuriministeeriumi poolt heaks kiidetud kultuur, mida maksumaksja peaks rahastama, ning mida minister kavatseb ette võtta riigimuuseumi direktori Laura Kipperi suhtes.

Minister Purga keeldus andmast sisulist hinnangut ERM-i programmile, rõhutades, et Kultuuriministeerium ei sekku kultuuriasutuste sisutegevusse ega koosta nende programmi. Purga rõhutas loomingulise vabaduse tähtsust ja hoiatas, et avalik kriitika ei tohiks muutuda poliitiliseks surveks või enesetsensuuriks. Ta väljendas usaldust ERM-i juhi Laura Kipperi vastu ja märkis, et kõnealune õhtune programm oli vaid väike osa päev läbi kestnud seminarist. Lisaküsimuses kritiseeris Varro Vooglaid ministri seisukohta, et ta peseb käed puhtaks ja annab vaba voli protsessidele, mis lagundavad rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja kultuurilisi norme. Purga jäi oma seisukoha juurde, et usaldab tugevaid juhte ning ei hakka poliitiliselt survestama ühegi kultuuriasutuse tööd.

Riigikogu infotunni teine küsimus käsitles valitsuse rahanduspoliitikat ja riigieelarve strateegiat. Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) esitas peaminister Kristen Michalile terava kriitika seoses kavandatava eelarvedefitsiidiga, mis ulatub mitmel aastal 4,5%-ni SKP-st. Reinsalu tsiteeris Eelarvenõukogu hoiatust, et tegemist on ajalooliselt suure puudujäägiga, mis viib riigi "juhitamatutesse rahanduslikesse voogudesse" ja toob kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks. Ta küsis, kuidas kavatseb valitsus jõuda pikaajalise jätkusuutlikkuse hinnangus ette nähtud -1% defitsiidini, ning kritiseeris, et Euroopa Komisjoni antud riigikaitsekulude erandit (1,5%) kasutatakse laenurahaga Reformierakonna "maksuküüru" projekti teenindamiseks, mitte reaalajas kulude kärpimiseks.

Peaminister Michal tunnistas defitsiidi olemasolu, kuid rõhutas, et see on suuresti tingitud hädavajalikest riigikaitsekuludest (mis kasvavad 5%-ni SKP-st). Ta selgitas, et akuutsetele kriisidele reageeritakse tihtipeale laenamisega ning defitsiit hakkab langema pärast 4,5% tippu (prognoosides 3,8% ja 3,6%). Michal kaitses valitsuse poliitikat, rõhutades, et eelarvet tõmmatakse trimmi kulude kärpimise teel, viidates juba tehtud 1,4 miljardi euro suurustele kärbetele ja lubades lisakärpeid järgmistel aastatel. Ta lükkas tagasi Reinsalu väited maksuküüru kohta, märkides, et selle astmelise tulumaksu loojaks oli eelmine koalitsioon (sh Isamaa) ning et maksuküüru kaotamine toob kaasa maksukoormuse languse ja jätab keskmise palga teenijale aastas umbes 1800 eurot rohkem kätte. Lisaküsimuses kritiseeris Mart Maastik (Isamaa) 100 000 euro kulutamist Kliimaministeeriumi tellitud tuulikute tervisemõjude uuringule, mille tulemused olevat saadaval ka ChatGPT abil. Peaminister Michal kaitses teadlaste tööd, süüdistades küsijat teadlaste ründamises.

Riigikogu kolmas küsimus käsitles kultuuritöötajate palkade teemat, mille esitas kultuuriminister Heidy Purgale Riigikogu liige Helmen Kütt. Kütt alustas terava võrdlusega, tuues esile, et õdede ja ämmaemandate keskmine palk on viie aastaga tõusnud 67%, samas kui kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on tõusnud vaid 23%, jõudes 1600 euroni. Ta viitas ka Olari Eltsi välja toodud rahvusvahelise kuulsusega sümfooniaorkestri tippmuusikute madalale mediaanpalgale (1640 eurot) ning küsis, kuidas minister seletab sellist "karjuvat materiaalset alaväärtustamist ja ebavõrdsust", kartes Leedu sarnaseid proteste.

Minister Purga vastas, et Kultuuriministeeriumi haldusalas töötavate 3600 inimese palgafondi 10% tõus on praeguses eelarveolukorras hea tulemus. Ta rõhutas, et ministeeriumi eesmärk "Kultuur 2030" arengukavas on jõuda aastaks 2030 kultuuritöötajate keskmise palgaga 90%-ni Eesti keskmisest palgast. Purga selgitas, et asutuste juhid on andnud selge signaali, et nad eelistavad palgafondi diferentseerimist miinimumpalga massilisele tõstmisele, kuna järjest vähem inimesi saab miinimumi. Järelküsimuses uuris Kütt ministri plaanide kohta muuta 2001. aastal TALO-ga sõlmitud kultuuritöötajate miinimumpalga süsteemi. Minister kinnitas, et on teadlik kahepoolse kokkuleppe vajadusest süsteemi muutmiseks ning et arutelu selle üle, kuidas kultuuritöötajaid kõige paremini motiveerida, on vajalik. Lisaküsimuse esitanud Madis Kallas uuris, miks kultuuritöötajate palkade eest pole sama tugevalt seistud kui õpetajate palkade eest. Purga vastas, et õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palkasid on alati koos tõstetud ning 10% palgafondi tõus oli maksimum, mis suudeti valitsuses kokku leppida, hõlmates ka treenereid ning laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhte.

Riigikogu liige Helle-Moonika Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise teemal "Olukord riigis", keskendudes valitsuse prioriteetide ja rahakasutuse ebakõladele. Helme kritiseeris teravalt kultuurivaldkonna alarahastamist, tuues näiteks ERSO orkestrantide madalad palgad, ning vastandas seda miljarditesse ulatuvate kulutustega Rail Balticule, tuulikuärimeestele ja väidetavalt 400 miljoni suurusest palgatõusust Kliimaministeeriumis. Ta süüdistas valitsust põhiseaduse rikkumises ja "käpardlikus korruptiivses valitsemises", küsides, kelle heaks riiki tehakse.

Peaminister Michal lükkas tagasi väited 400 miljoni suurusest palgatõusust Kliimaministeeriumis ning kaitses kultuuriministrit, rõhutades, et kultuurivaldkond oli üks viiest, kus palgatõusud toimusid. Ta tõi esile ERSO rahastuse kasvu ja uute kultuuriobjektide (Rahvusraamatukogu, Kunstihoone) valmimise. Täpsustavas küsimuses keskendus Helme Konjunktuuriinstituudi ja selle direktori Peeter Raudsepa ründamisele, süüdistades valitsust sõltumatute majandusanalüüside mahasurumises, kuna need näitavad 13 kvartalit kestnud majanduslangust. Michal vastas, et majanduseksperdid on ise metoodika küsitavusele viidanud ning tõi seejärel Konjunktuuriinstituudi enda viimastest uuringutest esile positiivsed näitajad, sealhulgas paranenud majanduskliima indeksi ja kasvanud usalduse valitsuse majanduspoliitika vastu. Martin Helme sekkus, nimetades Michali retoorikat "nõukogudeaegseks propagandaks" ja tema tsiteeritud eksperte "Reformierakonna suuvoodriteks". Michal omakorda rõhutas, et tsiteeris just seda Konjunktuuriinstituuti, mida opositsioon usaldusväärseks peab.

Riigikogu liige Mart Maastik esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise valitsuse plaanitava laenukäenduse skeemi kohta suurtele energeetikaprojektidele, nagu meretuulepargid, salvestid ja tuumajaam. Maastik kritiseeris meedet, väites, et see on vastuolus valitsuse lubadusega turupõhisest energeetikast ning et see seab maksumaksja olulise riski alla: kahjumi korral tasub kulud riik, kasumi korral riisub koore ettevõtja. Ta viitas Rootsi negatiivsele kogemusele sarnase programmiga. Peaminister Michal vastas, et käendusmeede on alles kontseptuaalsel tasandil ja seda töötavad välja mitu ministeeriumi eesmärgiga tuua Eestisse pika elueaga tööstus- ja energiainvesteeringuid, kus erasektori finantseerijad üksi riske kanda ei soovi. Michal lükkas tagasi kaudse kriitika taastuvenergia aadressil, süüdistades Maastiku erakonda (Isamaa) EKRE-stumises.

Täpsustavas küsimuses kritiseeris Maastik Kliimaministeeriumi poolt tellitud 100 000 eurost uuringut tuulikute tervisemõjude kohta, väites, et tegemist oli arutu riigi raha raiskamisega, kuna ülevaate tulemused olemasolevatest teadustöödest oleks saanud kätte tehisintellekti abil. Michal kaitses uuringut, rõhutades, et teadlaste töö on vajalik, et pakkuda inimestele teaduslikult põhjendatud vastuseid nende muredele. Lisaküsimuses kritiseeris Rain Epler peaministri "armastust juhuelektri vastu" ja soovitas tal tutvuda Hispaania blackout'i analüüsidega, mis näitavad taastuvenergia eelisarendamise ohte. Michal vastas irooniliselt, et Eesti energeetikud on ammu teadlikud vajadusest tasakaalustada juhitamatuid ja juhitavaid energiaallikaid.

Kuues päevakorrapunkt käsitles julgeolekut piiril, keskendudes Saatse saapa teelõigule Kagu-Eestis, mis läbib lühikese maa ulatuses Venemaa territooriumi. Riigikogu liige Anti Allas esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks pole aasta pärast raha eraldamist (mis toimus sotsiaaldemokraatide nõudmisel 2024. aasta sügisel) alustatud Saatse saapa ümbersõidu tee ehitusega. Allas rõhutas julgeolekuriski, mis kulmineerus Vene relvastatud võitlejate ilmumisega teele ja sellele järgnenud teelõigu sulgemisega.

Peaminister Michal kinnitas, et tee ettevalmistustööd algasid 2024. aastal ja rahastus leiti 2025. aastal. Ta pidas Politsei- ja Piirivalveameti otsust teelõik sulgeda ainuõigeks. Kiireloomuliste meetmetena teatas Michal, et valitsus arutab koheselt RMK teede laiendamist ja hooldamist alternatiivse ühenduse tagamiseks. Uue püsiva ümbersõidu ehitamise tähtaega püütakse kiirendada algselt planeeritud 2027. aastalt 2026. aastale, kasutades selleks võimalikke seadusemuudatusi või riigikaitselisi erandeid. Lisaküsimuses tundis Tiit Maran huvi keskkonnakaitse (Mustoja maastikukaitseala, Natura alad) arvestamise vastu kiirendatud ehituse käigus, millele peaminister vastas, et riigikaitseline ja julgeolekuline huvi kaaluvad praeguses olukorras keskkonnapiirangud üles, ning kinnitas, et kompensatsioonimeetmeid kaalutakse.

Riigikogu liige Rain Epler esitas peaminister Kristen Michalile detailse küsimuse Euroopa Ülemkogul käsitletavate rände- ja kliimaeesmärkide teemal, püüdes välja selgitada Eesti konkreetseid plaane ja initsiatiivi. Rändepakti osas küsis Epler, kas Eesti plaanib Poola eeskujul taotleda erandit kvoodipagulaste vastuvõtmise kohustusest, arvestades suurt hulka Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Peaminister Michal vastas, et Ülemkogul annab Euroopa Komisjoni president esmalt ülevaate ning seejärel toimub arutelu, viidates, et seisukoht võetakse pärast ülevaate ärakuulamist. Ta rõhutas, et Eesti eeldab põgenike suure arvu arvessevõtmist erinevate tegevuste juures.

Kliimaeesmärkide osas küsis Epler, kas peaminister kavatseb anda Ülemkogule sõnumi Eesti LULUCF-i (maa, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) sektori koormavate kohustuste ülevaatamiseks ning kas plaanis on teha koostööd Poolaga kohustuste leevendamise suunas. Peaminister kinnitas, et Eesti lähtub Riigikogus arutatud tingimustest (tehnoloogiate ja rahastuse olemasolu, ülevaatusklausel) ning et LULUCF-i metoodika muutmiseks on korduvalt ettepanekuid tehtud. Martin Helme kritiseeris seejärel peaministrit initsiatiivituse eest, süüdistades teda passiivsuses ja lootmises, et teised riigid (Poola) võitlevad Eesti huvide eest. Peaminister Michal lükkas kriitika tagasi, nimetades seda Orbáni-stiilis EL-vastaseks võitluseks, ning rõhutas, et Eesti esitab oma seisukohad viisakalt debati käigus ja teeb koostööd samameelsete riikidega.

Riigikogu kaheksanda päevakorrapunkti raames käsitleti peaminister Kristen Michali vastuseid Riigikogu liikme Priit Sibula (Isamaa) küsimustele, mis puudutasid piiritaristut, Saatse saapa teelõiku ja Balti kaitsevööndi rajamist. Sibul tundis huvi peaministri teekonna vastu Saatsesse ja küsis täpsustusi, miks on Saatse saapa teelõik suletud, samas kui Lutepää kolmnurka saab endiselt läbida. Ta rõhutas vajadust kiire lahenduse järele Saatse tee osas ning tõi esile murekohti seoses maaomanike õiguste piiramisega (nn "neonatsionaliseerimine") kaitsealade laiendamise kontekstis, viidates Vastseliina juhtumitele. Samuti soovis Sibul teada piiritaristu ehituse ja infotehnoloogilise valmiduse täpset ajakava.

Peaminister Michal kinnitas, et RMK tee laiendamine ja uue tee rajamine on töös, ning lahendust otsitakse seadusemuudatuste või riigikaitselise erandi kaudu, rõhutades inimeste ohutuse prioriteeti. Ta andis ülevaate idapiiri taristu ehitusest, märkides, et peamine osa maismaapiirist valmib 2025. aasta lõpuks, mil 80% ehk 90 kilomeetrit piiratakse viivitusaiaga. Seiretehnika valmidus saavutatakse 2026.–2027. aastal, sealhulgas statsionaarse drooniseire võimekuse loomine. Balti kaitsevööndi osas kirjeldas Michal 2024. ja 2025. aasta hankeid tõkestuselementide osas ning tugipunktide rajamist (28 punkrit, millest 26 tulevad riigimaale). Kaitsevööndi eelarve on 60 miljonit eurot ja valmimine on planeeritud 2027. aastaks. Lisaküsimuses kritiseeris Martin Helme (EKRE) teravalt siseminister Igor Taro tegevust seoses Saatse teelõigu sulgemisega, süüdistades teda hüsteeria õhutamises isikliku või erakondliku kasu eesmärgil. Peaminister Michal lükkas need süüdistused tagasi, kaitstes PPA otsust kui õiget ja kohast, mis põhineb ohuhinnangul Venemaa ebaratsionaalse käitumise tõttu.

Riigikogu liige Mart Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise julgeoleku teemal, mis keskendus Saatse saapa piiriprobleemidele ja sisejulgeoleku ohtudele. Helme selgitas esmalt, et Saatse saapasse pole teed ehitatud teadlikult, kuna tegemist on vahetatava territooriumiga, mille osas oodatakse piirilepingut Venemaaga. Ta kritiseeris ka Vene piirivalvurite liikumise ümber puhutud "poliittehnoloogilist hüsteeriat".

Arutelu peamine fookus liikus kiiresti sisejulgeolekule ja "viienda kolonni" ohule. Helme hoiatas, et Eestis on hinnanguliselt 5000 väljaõppe saanud isikut ja suur hulk kontrollimata taustaga Ukraina sõjapõgenikke, kes võivad Putini käsul korraldada siseriikliku märuli, vallutades kiiresti Stenbocki maja ja kuulutades välja Tallinna Vaba Linna või autonoomse Ida-Virumaa, millele NATO ei sekkuks. Ta küsis valitsuse valmisoleku ja kriisireservi puudumise kohta. Peaminister Michal pidas Helme esitatud stsenaariume "ilukirjanduslikeks". Ta rõhutas Eesti sisejulgeoleku eeskujulikku toimimist, Kaitsepolitseiameti (KAPO) edukat vastuluuret ning eitas organiseeritud "viienda kolonni" tegevust riigi destabiliseerimiseks. Martin Helme laiendas teemat immigratsioonile, kritiseerides valitsuse hoiakut, et "kõik on hästi", ning juhtis tähelepanu idaslaavi riikidest sisserännanute suurele hulgale, kelle tausta julgeolekuasutused Kapo avaliku tunnistuse kohaselt ei suuda kogumina kontrollida. Peaminister Michal kinnitas lõpetuseks, et Eesti on faktide kohaselt üks turvalisemaid riike, ränne on kontrollitud ning valitsus jätkab panustamist nii kaitsesse kui ka siseturvalisuse tagamisse.

Infotunni käigus tõstatati julgeolekuteemaline küsimus, mis puudutas relvade omamise ja soetamise piiranguid Eestis. Riigikogu liige (PID: lbM-4Rz4iuw) küsis peaministrilt, kas valitsus kavatseb praeguses julgeolekuolukorras liikuda selles suunas, et rohkematel Eesti inimestel oleks võimalik soetada relvi enesekaitseks, pere ja vara kaitseks. Küsimuse esitaja märkis, et Riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium on olnud lihtsustuste osas ühtmeelel, samas kui Siseministeerium on olnud kriitiline, kuigi siseminister Igor Taro lubas debati käigus piirangute mahavõtmist.

Peaminister vastas, et valitsuses on arutatud relvaseadusi eelkõige kaitsetööstuse konkurentsivõime parandamise kontekstis, tuues näiteid takistustest relvade tootmisel Eestis. Erakätesse relvade soetamise osas väljendas peaminister vaistlikku seisukohta, et seaduskuulekatel, kontrollitud ja Eesti riigile lojaalsetel kodanikel võiks relva omamine olla kindlasti lihtsam. Ta rõhutas, et ootab ära siseminister Igor Taro lubatud materjali ja positsiooni valitsusse toomise, et täpselt üle vaadata, mis takistused hetkel kehtivad.

Päevakorra esimese punktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 689 esimest lugemist. Ettekande tegi regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes selgitas, et seaduse eesmärk on ratifitseerida 2023. aastal vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu (UPU) üldeeskirjade neljanda lisaprotokolli ja postikonventsiooni esimese lisaprotokolli muudatused. Muudatuste peamine eesmärk on täpsustada UPU nõuandekomitee rolli, suurendada UPU eelarve piirmäära ning muuta universaalses postiteenuses väikepakiteenused konkurentsivõimelisemaks ja e-kaubanduse ootustele vastavamaks. See hõlmab tarbijate oodatud teenuste, nagu elektrooniline jälgitavus, lisamist kohustuslike lisateenuste hulka.

Kaasettekande tegi majanduskomisjoni liige Urve Tiidus, kes andis ülevaate eelnõu arutelust komisjonis. Komisjonis käsitleti põhjalikult küsimusi ohtlike esemete postiga saatmise ennetamise ja tõkestamise kohta, millele vastati, et Eesti Post on rakendanud turvamehhanisme (nt anonüümse saatmise kaotamine pakiautomaatidest) ja tegeleb personali koolitamisega. Samuti arutati tollireformi ja saadetiste turvalisuse tagamise direktiive. Tiidus tõi esile ka üldhuvitava teema postireformi kontekstis, märkides, et pakiautomaatide levik on muutnud inimeste käitumist, kuid postkaardi saatmise võimalus jääb alles, kuigi selle hind peaks katma tegelikud kulud. Ministri esindaja kinnitas, et konventsiooni valguses ei ole postiseaduse muutmine vajalik, kuid Eesti Post võib vajada oma tüüptingimuste muutmist. Lisaks anti teada, et alates 2027. aastast väheneb kirisaadetiste maksimaalne kaalupiir 2 kg-lt 1 kg-le. Majanduskomisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Eelnõu peamine eesmärk on korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega, ning lõpetada andmete dubleerimine kahe registri vahel. Edaspidi hallataks kõik taksoteenusega seotud andmed (veoluba, sõidukikaart, teenindajakaart) ainult Majandustegevuse Registris (MTR), mis võimaldab sulgeda vananenud Transpordiameti Ühistranspordiregistri. See samm peaks vähendama halduskoormust, IT-kulusid ja küberriske. Teine oluline muudatus on teenindajakaardi fotonõude kaotamine, kuna see ei loo enam lisaväärtust ja tekitab andmekaitsega seotud riske.

Debati käigus keskendusid Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) peamiselt fotonõude kaotamisele, rõhutades, et pilt on vajalik kliendi turvatunde tagamiseks ja juhi identifitseerimiseks. Minister tunnistas turvatunde aspekti, kuid rõhutas, et teenindajakaart ei ole seaduse järgi isikut tõendav dokument. Samuti tõstatati Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada platvormiteenuste osutajate suhtes kontrolltehinguid, mille minister lükkas edasi laiema ühistranspordiseaduse muudatuse paketti, viidates käesoleva eelnõu kiireloomulisele tehnilisele iseloomule. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon soovib foto säilitamist, soovitades kasutada selleks Rahvastikuregistris olevaid fotosid, ning minister lubas seda võimalust teiseks lugemiseks analüüsida. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 718 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, selgitades, et lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid, vältida diskrimineerivat maksustamist ja tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Leping põhineb OECD tüüplepingul ja on Eestile 64. kehtiv maksuleping (koos Omaaniga 65.). Minister tõi välja olulisemad sätted, nagu piiratud maksustamisõigus dividenditulult (kuni 10% füüsilistele isikutele), äriühingute intresside vabastamine kinnipeetavast maksust ning litsentsitasude maksustamise ülempiir 5%. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti vabastus- või tasaarveldusmeetodit ning leping sätestab põhjaliku teabevahetuse kohustuse maksuhaldurite vahel.

Rahanduskomisjoni esindaja Riina Sikkut tutvustas komisjoni arutelu, mis toimus 7. oktoobril 2025. Komisjonis ja täiskogul tõstatas Peeter Ernits küsimuse, millised on erinevused Liechtensteini ja hiljuti menetletud Omaani lepingute vahel. Selgitati, et kuigi aluseks on OECD tüüpleping, on läbirääkimiste käigus tehtud mugandusi, mis puudutavad passiivsete tulude maksustamise määrasid ja spetsiifilisi vabastusi, et need vastaksid partnerriikide maksusüsteemidele. Rahanduskomisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi, märkides, et tegemist on tänavu juba teise lisaeelarvega, mille eesmärgid on mitmekesised. Eelarvega vähendatakse kulusid 19,9 miljoni euro võrra ja investeeringuid 12 miljoni võrra, samas suurendatakse eelarveneutraalseid finantseerimistehinguid 72,3 miljoni euro võrra. Peamine fookus jäi riigikaitsele: Kaitseministeeriumi eelarvet suurendatakse 39 miljoni euro võrra (hanked ja Ukraina abistamine). Laia riigikaitse raames suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit suunatakse energiataristu (trafode) kaitsmiseks hübriidohtude eest. Mitmed projektid lükatakse edasi, kuna neid ei suudeta sel aastal ellu viia, sealhulgas eestikeelsele haridusele ülemineku tegevused (6,5 miljonit eurot).
Küsimuste voorus tundsid saadikud Aivar Kokk, Rain Epler ja Peeter Ernits huvi eelkõige SmartCapi kaudu jagatavate innovatsioonilaenude läbipaistvuse, Eleringi aktsiakapitali suurendamise põhjendatuse ning ministrite kalduvuse üle hinnata oma võimekust raha kulutada. Minister Ligi selgitas, et fondide otsused on projektipõhised ja autonoomselt kontrollitavad ning Eleringi kapitali tugevdamine on vajalik võõrkapitali kaasamiseks. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi ettekande komisjoni arutelust, kus otsustati konsensuslikult teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on parandada Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimet, loobudes eelmise koalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõstmisest 24%-le (jättes selle 22%-le). Samuti tühistatakse kõigi eraisiku tulude 2%-line maksustamine. Ligi rõhutas, et maksutõusu ärajätmine ja maksuküüru kaotamine annab keskmise palga saajale aastas kätte ligi 1848 eurot. Lisaks pikendatakse Ukraina abistamisega tegelevatele MTÜ-dele annetuste tulumaksuvabastust 2027. aasta lõpuni.

Debatt oli emotsionaalne ja keskendus maksupoliitilisele vastutustundele. Opositsioon (Isamaa, EKRE, SDE) kritiseeris valitsust maksupoliitilise "tõmblemise" ja eelarvedefitsiidi süvendamise eest, kuna makse langetatakse laenurahaga. Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esile rekordilise negatiivse välisinvesteeringute netopositsiooni 2024. aastal, mille Ligi vaidlustas. Sotsiaaldemokraadid (Riina Sikkut, Anti Allas) heitsid ette lühinägelikkust ja populismist kantud otsuseid, mis kahjustavad riigi rahandust. Ligi omakorda kaitses eelnõu majandust ergutava mõju eest ja kritiseeris toiduainete käibemaksu langetamise ideed kui rumalat ja sotsiaalselt valesti suunatud poliitikat.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamised eesmärgid olid Euroopa Liidu eelarveraamistiku direktiivi ülevõtmine (sh struktuurse puudujäägi uue piirmäära kehtestamine 1,5% SKP-st), eelarve läbipaistvuse suurendamine (integreerides 2026. aasta eelarvesse tegevus- ja majandusliku vaate), toetuste andmise tõhustamine ning kohalike omavalitsuste rahastamise paindlikkuse suurendamine. Ligi selgitas ka valitsuse reservi piiramist 3%-le kulude mahust ja kasutamata jäägi ülekandmise lõpetamist.

Debati käigus kritiseerisid Riigikogu liikmed (Peeter Ernits, Rain Epler, Aivar Kokk) uusi reegleid, pidades neid bürokraatiat suurendavaks ja demokraatlikku otsustusprotsessi (eriti seoses EL-i nelja-aastaste raamistikega) piiravaks. Ligi kaitses uusi reegleid, rõhutades ekspertiisi ja Euroopa Komisjoni rolli poliitilise populismi ohjeldamisel. Samuti tekkis diskussioon eelarve detailsuse üle, kus opositsioon nõudis kulude (tööjõu-, majandus-, sotsiaalkulud) täpsemat liigendust, millele Ligi vastas, et rahvusvahelised soovitused ja praktiline vajadus nõuavad paindlikkust kulude ümbertõstmisel. Rahanduskomisjoni ettekandja Maris Lauri kinnitas, et Riigikogu liikmetel on eelarve infosüsteemi kaudu erakordselt hea ligipääs detailsetele eelarveandmetele.

Riigikogu arutas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele esitatud arupärimist nr 802, mis käsitles kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi olukorda. Arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Anti Allas, Reili Rand ja Jaak Aab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Arupärijad rõhutasid vajadust tagada võrdsed ja kättesaadavad avalikud teenused kõikides Eesti piirkondades ning soovisid selgust nn Robin Hoodi meetme mõju osas.

Minister Terras vastas kuuele küsimusele, lükates ümber Tartu abilinnapea Meelis Leidti väite, et Robin Hoodi meede võtab Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot. Ministri analüüsi kohaselt on Robin Hoodi meetme mõju Tartu linnale aastatel 2025–2028 kokku umbes 8,7 miljonit eurot, mis on oluliselt väiksem kui linna prognoositav maamaksu laekumise kasv. Terras kinnitas, et Robin Hoodi reform töötab ootuspäraselt, vähendades omavalitsuste rahalist ebavõrdsust. Negatiivne mõju puudutab ligikaudu viiendikku omavalitsusi (peamiselt Harjumaal ja Tartumaal), samas kui ligi 80% omavalitsustest, sealhulgas piirkondlikud keskused ja hõredamalt asustatud vallad, saavad sellest kasu. Minister tõi esile, et KOV-ide suurim struktuurne probleem on vähenev finantsautonoomia, kuna vaid 2,3% tuludest pärineb kohalikest maksudest. Tulevikuplaanid näevad ette riiklike toetuste (nt põhikoolide ja kohalike teede rahastus) üleviimist KOV-ide püsivasse tulubaasi ning uute kohalike tasude (nt päikeseparkide ja sotsiaalse taristu arendustasud) õigusliku raamistiku loomist. Järgnenud läbirääkimistel rõhutasid Riigikogu liikmed, et Eestil on vaja laiapõhjalist poliitilist debatti riigi ja omavalitsuste ülesannete ja rahastuse jaotuse üle.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Tiit Marani, Tanel Kiige, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Andre Hanimäe esitatud arupärimist nr 804 energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta. Arupärijate nimel esinenud Züleyxa Izmailova rõhutas, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning lindude arvukus väheneb. Ta viitas 2022. aasta uuringule, mille kohaselt 93% inimestest toetab pesitsusrahu kehtestamist nii era- kui ka riigimetsas. Izmailova kritiseeris, et Eestis puudub siduv ja universaalne pesitsusrahu ning RMK soovituslikud piirangud ei ole piisavad, eriti eramaadel.

Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva ning Keskkonnaameti kohtuvaidluse kohta, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Sutt märkis, et RMK rakendab riigimetsas vabatahtlikku raierahu (viimastel aastatel kuni 30. juunini), mis katab umbes poole metsamaast. Ta rõhutas, et üldise pesitsusrahu kehtestamisel tuleb arvestada kaasneva sotsiaal-majandusliku mõjuga. Sutt selgitas, et Keskkonnaamet kasutab haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve tegemiseks, mis on aidanud suunata kontrolli suurema mõjuga aladele. Debati käigus kritiseeris Izmailova ministri vastuseid kui ebamääraseid ja mittemidagiütlevaid, süüdistades valitsust looduskaitse teemade eiramises. Minister Sutt lükkas süüdistused tagasi, tuues esile, et Eestis on range kaitse all 18–19% metsadest, mis on oluliselt rohkem kui naaberriikides.

Riigikogu arutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimist (nr 809) kliimaseaduse tuleviku kohta, mille esitasid Tiit Maran, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiik, Riina Sikkut ja Heljo Pikhof. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris seaduse väljatöötamise pikka venimist ja fookuse muutumist. Ta meenutas, et kliimaseadus oli algselt koalitsiooni keskne teema, lubati avalikke konsultatsioone 2024. aasta juuniks, kuid selle asemel esitati augustis 2024 oluliselt kitsam "kliimakindla majanduse seaduse" eelnõu, mis Marani hinnangul ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ja jättis kohanemise aspekti (elanike ettevalmistamise paratamatuteks muutusteks) praktiliselt tähelepanuta. Maran tõi esile ka segaduse, mis tekkis pärast valitsuse vahetust 2025. aastal, kus minister Sutt alguses kahtles ühe seaduse tulekus, kuid hiljem kinnitas selle.

Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet, rõhutades kliimamuutuste mõju (nt 2025. aasta suve erakordselt suured sademed). Ta selgitas, et uus kliimakindla majanduse seadus on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis seab riigiülesed ja sektoripõhised heite vähendamise eesmärgid. Oluline erinevus varasemast eelnõust on see, et rakenduslikud detailid viiakse valdkondlikesse teekaartidesse, mis koostatakse koostöös huvirühmadega ja peaksid valmis saama aasta lõpuks. Sutt rõhutas, et see lähenemine tagab paindlikkuse ja võimaldab vältida seaduse pidevat muutmist. Minister lubas, et eelnõu jõuab Riigikogu menetlusse käesoleva aasta jooksul. Järelküsimustes käsitleti LULUCF-i (maakasutus) nõuete ebaõiglust ja nende muutmise protsessi EL-i tasandil, samuti heite vähendamise eesmärkide võimalikku lõdvendamist, mida minister eitas, kinnitades kliimaneutraalsuse eesmärgi püsimist aastaks 2050.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Aivar Koka ja Priit Sibula arupärimist energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile Endla looduskeskuse sulgemise kohta Toomal. Arupärija Aivar Kokk väljendas nördimust, et 80 000 euro suuruse aastase kuluga looduskeskus suleti ilma kohaliku kogukonna ja omavalitsusega konsulteerimata, samal ajal kui riik kulutab Tallinnas Lennusadama kõrvale rajatavale uuele keskkonnamajale 67 miljonit eurot. Kokk küsis ka RMK saamata jäänud omanikutulu kohta seoses kaitsealuse metsaga ja uue Tallinna keskkonnamaja vajalikkuse kohta. Minister Andres Sutt selgitas, et Endla kontori sulgemine oli Keskkonnaameti eelarvekärbete (üle 3 miljoni euro) tulemus, kusjuures hoone (üle 800 m²) oli vähese kasutusastmega, teenindades vaid kahte töötajat (kes viidi üle Jõgeva riigimajja). Sutt rõhutas, et Tallinna keskkonnamaja ehitus ei olnud Endla sulgemise põhjus. Ta kinnitas, et loodusala infrastruktuuri hooldab edasi RMK ning haridusmaterjalid jagati laiali kohalikele haridusasutustele. Sutt pakkus täpsed finantsandmed (Endla kulud ja Jõgeva riigimaja rendikulud) kirjalikult esitada. Aivar Kokk kordas läbirääkimistel, et suurim probleem oli kohaliku omavalitsuse teavitamata jätmine ja rõhutas Endla keskuse olulisust loodusturismi ja koolituste läbiviimisel.

Riigikogu arutelu keskendus Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekanded andsid põhjaliku ülevaate majanduse hetkeseisust ja tulevikuvisioonidest. Maris Lauri (Reformierakond) analüüsis Eesti konkurentsivõime nelja sammast: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmiste arukas kasutamine, rõhutades vajadust pideva innovatsiooni ja loodusvarade väärindamise järele, kuna odava tööjõu eelis on kadunud. Ta kritiseeris ka teise pensionisamba lammutamist kodumaise kapitali vähendamise eest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas optimistliku prognoosi, nähes Eestit lähiaastatel Euroopa kiireima kasvuga majandusena, toetudes julgeolekule (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu eesmärkidele (43 miljardit eurot 2028. aastaks) ja teadus-arendustegevuse (TA) investeeringutele. Ta tõi esile ka suured investeeringud (400 miljonit eurot) ja vajaduse kiirendada planeeringuid. Allan Martinson (Eesti Asutajate Selts) keskendus idusektorile, mis panustab 4,5% SKP-sse ja liigub ekstensiivselt intensiivsele kasvule, eriti tehisaru ja kaitsetehnoloogia valdkonnas. Ta rõhutas stabiilse majanduskeskkonna vajadust. Liina Vahtras (EIS) andis ülevaate e-residentsuse edust, mis on toonud riigikassasse 370 miljonit eurot tulu, ning tutvustas plaanis olevat kaardivaba lahendust, mis peaks lühendama ettevõtte asutamise aega kahe nädalani, et säilitada Eesti digiriigi konkurentsieelis. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tervishoiusüsteemi reformimise järele, samas kui Urmas Reinsalu kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente ja majandususaldust purustavat poliitikat.

Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande tegi rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes andis ülevaate eelarve menetlemisest komisjonis ja tutvustas selle põhiparameetreid: tulud 18,6 miljardit, kulud 19,5 miljardit ning valitsussektori finantseerimisvajadus 1,7 miljardit eurot. Akkermann rõhutas eelarve kahte peamist märksõna: kaitsekulude jõuline kasv (üle 5% SKP-st) ja maksukoormuse langus (maksuküüru kaotamise kaudu).

Järgnenud küsimuste ja läbirääkimiste voorus kritiseeris opositsioon teravalt eelarve vastutustundetust, eriti rekordilist defitsiiti ja laenuraha kasutamist jooksvate kulude katteks. Keskseks teemaks oli ka tulumaksureformi õiglus, kus opositsioon (sh Tanel Kiik, Riina Sikkut, Reili Rand) väitis, et suurima võidu saavad jõukamad, samal ajal kui sotsiaal- ja kultuurivaldkond kannatavad kärbete all. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid eelarvet, rõhutades riigikaitse prioriteetsust ja maksuküüru kaotamise positiivset mõju keskmisele palgasaajale. Neli opositsioonifraktsiooni (Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE) esitasid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel ettepanek toetust ei leidnud (32 poolt, 44 vastu). Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, keskendudes tervise ja heaolu valdkondadele. Minister rõhutas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi parema integreerimise vajadust. Tervisevaldkonnas tõi Joller esile naiste oodatava eluea tõusu (83,4 a), kuid rõhutas muret meeste madalama eluea ja tervise ebavõrdsuse pärast, mis on eriti terav regionaalselt (Hiiumaa ja Võrumaa vahel on tervena elatud aastates 12-aastane erinevus). Suurimad rahvatervise probleemid on kasvav ülekaalulisus (üle poolte täiskasvanutest), kõrge alkoholitarbimine ja e-sigarettide levik noorte seas. Minister kinnitas, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on vähenenud (plaanitud 177,6 miljonilt 104,9 miljonile eurole), kuid süsteem vajab tõhustamist haiglavõrgu korrastamise ja e-konsultatsioonide laiendamise kaudu. Heaolu valdkonnas on suurimaks murekohaks sündimus, mis langes 2024. aastal sajandi madalaimale tasemele (9690 sündi). Joller lükkas tagasi süüdistused perede survestamises ning rõhutas, et perepoliitika peab olema valdkondadeülene. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon valitsust tervishoiu alarahastamise, pikkade ravijärjekordade ja sotsiaalvaldkonna (nt erihoolekanne) ebapiisava toetamise eest. Teravat kriitikat pälvis Tervisekassa halduskulude laristamine ja SKAIS2 süsteemi jätkuv arendamine.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mille eesmärk oli seadustada ja reguleerida numbrituvastuskaamerate süsteemi kasutamine. Debatt oli äärmiselt polariseeritud, puudutades sügavalt põhiõiguste, privaatsuse ja riigivõimu usalduse küsimusi.

Opositsioonierakonnad (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseerisid teravalt Siseministeeriumi ja valitsuse käitumist, heites ette süsteemi ebaseaduslikku käivitamist ja tagantjärele seadustamist. Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ja Varro Vooglaid (EKKE) nägid eelnõus sammu jälgimisühiskonna suunas, rõhutades, et puudus laiapõhjaline debatt kaamerate tiheduse ja ametnike ligipääsu proportsionaalsuse üle. Urmas Reinsalu (Isamaa) süüdistas valitsust argpükslikus meetodis ja usalduse kaotamises, viidates ka Maksu- ja Tolliameti ligipääsu andmetele kui murettekitavale arengule. Eelnõu toetajad, Andre Hanimägi (SDE) ja Peeter Tali (Eesti 200), kaitsesid eelnõu kui hädavajalikku tööriista Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) raskete kuritegude lahendamiseks. Nad rõhutasid, et eelnõu on kompromiss, mis on saanud heakskiidu nii õiguskantsleri büroolt kui ka Andmekaitse Inspektsioonilt, ning lükkasid tagasi süüdistused hirmutaktikas. Lõpphääletusel võeti eelnõu 670 seadusena vastu.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu 658 OE, mille eesmärk oli kohustada Vabariigi Valitsust töötama välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenused on Balti riikide võrdluses 30–35% kallimad, viidates operaatorite kõrgetele kasumimarginaalidele (umbes 20% käibest). Peamine probleem seisneb selles, et pikk numbri teisaldamise aeg (kuni 50% juhtudest jääb vahetus pooleli) võimaldab operaatoritel pakkuda soodsamaid hindu vaid neile klientidele, kes ähvardavad lahkuda, luues nn mugavusmaksu. Eelnõu pakkus välja numbri teisaldamise lühendamist maksimaalselt ühe tööpäevani ning tulevikus reaalajas liikuvuse loomist.

Arutelul tõstatati küsimusi hajaasustuse leviprobleemide ja valitsuse tegevusetuse kohta. Majanduskomisjoni esindaja Mario Kadastik teatas, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba numbriliikuvuse kiirendamisega, plaanides seda lühendada loetud tundideni. Vaatamata sellele, et valitsus teemaga tegeles, Keskerakond eelnõu tagasi ei võtnud. Läbirääkimistel rõhutas Andres Metsoja, et riik on teinud vea, jättes sagedushangetega kohustamata kvaliteetse andmeside pakkumise maapiirkondades. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kuid vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust ei saavutatud (poolt 17, vastu 0, erapooletuid 1) ning eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, rõhutades, et IALA on muutunud valitsustevaheliseks organisatsiooniks ning Eestil on vaja konventsiooniga ühineda, et saada hääleõigus ja osaleda otsustusprotsessides. Praegu on Eesti piiratud õigustega liige, kes maksab liikmemaksu, kuid ei saa kaasa rääkida standardite ja juhiste väljatöötamisel. Ühinemine kinnitab Eesti usaldusväärsust meresõiduohutuse tagamisel. Minister kinnitas, et seaduse rakendamisega riigile lisakulusid ei kaasne. Küsimused ministrile puudutasid peamiselt kaudselt merendusega seotud teemasid, nagu laevade Eesti lipu alla toomine ja Peipsi järvel toimunud piirimärkide eemaldamine, mille minister liigitas piirivalve teemaks. Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus kinnitas komisjonis toimunud arutelu ja toetas eelnõu edasist menetlemist. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 esimene lugemine. Sotsiaalminister Karmen Joller tutvustas eelnõu nelja peamist muudatust, mille eesmärk on muuta ravikindlustussüsteem õiglasemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Olulisemate muudatustena tõi minister esile võimaluse alustada osakoormusega töötamist pikaajalise haiguse ajal juba 31. päeval (senise 61. päeva asemel), vabatahtliku ravikindlustuse maksete paindlikkuse suurendamise (võimalus tasuda osade kaupa) ning topelthüvitise maksmise lõpetamise töötuskindlustushüvitise saajatele haigushüvitise näol.

Kõige teravamat diskussiooni tekitas neljas muudatus, mis puudutab rasedate töövõimetushüvitise arvutamise aluse muutmist. Edaspidi hakatakse hüvitist arvutama eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel (MTA andmed), võrdsustades rasedad teiste töötavate inimestega. Seni arvestati rasedate puhul tööandja esitatud kuue kuu keskmist palka. Minister põhjendas muudatust halduskoormuse vähendamise ja süsteemi kuritarvitamise riski maandamisega. Riina Solman (Isamaa) ja Rain Epler (EKRE) väljendasid muret, et see muudatus võib tuua negatiivseid tagajärgi neile rasedatele, kes on äsja naasnud lapsehoolduspuhkuselt või kelle palk on hiljuti tõusnud, ning leidsid, et rasedate kahtlustamine pettuses on silmakirjalik. Sotsiaalkomisjoni esindaja Irja Lutsar kinnitas, et komisjonis arutati muudatust põhjalikult, tuues esile ametnike selgitused, et muudatus puudutab umbes 1300 isikut ja on vajalik pettuste vältimiseks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimest lugemist. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Muudatuste peamine eesmärk on lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus, mis puudutas EL-i direktiivi (Seveso III) puudulikku ülevõtmist, ning ennetada ohtlike kemikaalidega seotud suurõnnetusi. Eestis on 133 sellist ettevõtet (nt kütuseterminalid, väetishoidlad). Muudatused keskenduvad kolmele teemale: ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesannete täpsustamine pärast õnnetust, ettevõtjate kohustuste selgemaks muutmine (sh koostöö doominoefekti ohu korral ja naabrite teavitamine) ning halduskoormuse vähendamine. Halduskoormuse vähendamiseks hakatakse kõiki nõutavaid dokumente esitama elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Lisaks võtab riik enda kanda ohuteavituse (sireenid ja e-alarmid/SMS-teavitused), et ettevõtjad ei peaks ise kalleid süsteeme looma.
Debati käigus esitas Rain Epler (Cjw223MbyUk) küsimusi seoses piiramatu vastutusega heastavate meetmete eest ning ettevõtja vastutusega juhul, kui riiklikud teavitussüsteemid (e-alarmid) õnnetuse korral ebaõnnestuvad. Minister Keldo kinnitas, et vastutuse piire ei peeta mõistlikuks ning vaidlused lahendatakse õigusriigis kohtus. Teavituse vastutuse osas lubas minister täpsustada, kas ettevõtja kohustus loetakse täidetuks info edastamisega Häirekeskusele. Keskkonnakomisjoni esindaja Mait Klaassen (RqbcXTim2Pc) andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et eelnõu lahendab rikkumismenetluse ja vähendab halduskoormust. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimest lugemist. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, vähendades bürokraatiat ja suurendades õigusselgust. Olulisemate muudatustena tõi minister välja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, asendades selle detailplaneeringuga, ning uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (alates 2027. aastast), kui elluviimisega pole alustatud. Samuti lühendatakse avalikust väljapanekust etteteatamise aega 14 päevalt ühele päevale ja kaotatakse kohustus avaldada teateid maakonna- ja üleriigilistes lehtedes, jättes valikuvabaduse kohalikule omavalitsusele. Eelnõu lisab ka nõude arvestada planeerimisel kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega.

Debatt oli pingeline, eriti seoses kaasamise ja teavitamise küsimustega. EKRE fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller) kritiseeris teravalt ettepanekuid, nähes neis kogukondade kaasamist piiravat teerulli, mis on suunatud suurte arendusprojektide (nt tuulikud) läbisurumisele. Minister Keldo rõhutas, et muudatused on suunatud efektiivsuse tõstmisele, majanduskasvu toetamisele ja tarbetu venitamise vältimisele, ning kinnitas, et Maa- ja Ruumiamet hakkab teostama järelevalvet tähtaegadest kinnipidamise üle. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid EKRE fraktsioon esitas eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, mis hääletati maha (5 poolt, 45 vastu).

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 681 SE esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, märkides, et Eesti siseriiklik õigus vastab konventsiooni nõuetele juba praegu ning ühinemine ei too kaasa uusi kohustusi, vajadust Karistusseadustikku täiendada ega täiendavat rahastust. Ühinemise peamine eesmärk on parandada Eesti rahvusvahelist mainet ja kaalu.

Debati käigus tekkis küsimusi konventsiooni terminoloogia ja selle asjakohasuse kohta Eesti kultuuriruumis. Rain Epler kritiseeris mõistet "sunniviisiline kadumine" kui kantseliitlikku. Minister selgitas, et tegemist on spetsiifilise kuriteoliigiga, mis erineb röövimisest, kuna ohvrit sunnitakse lahkuma. Peeter Ernits küsis, kas konventsiooni uuesti päevakorda võtmine on seotud immigratsiooniga riikidest (nt Iraak, Sri Lanka), kus sellised kuriteod on levinud, millele minister vastas eitavalt. Õiguskomisjoni aseesimees Peeter Ernits esitas komisjoni seisukoha, nimetades eelnõu irooniliselt "libahundieelnõuks" ehk eelnõuks, mis käsitleb nähtusi, mida Eesti kultuuriruumis ei esine. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu 656 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, mis lahendab mitmest hiljutisest sündmusest tingitud õiguslünki. Eelnõu laiendab Eesti karistusõiguse kehtivust välisesinduste valdustes toime pandud süütegudele (vastusena Riigikohtu otsusele diplomaadi trahvi tühistamise kohta) ning laiendab jurisdiktsiooni Eesti majandusvööndis ja mandrilaval asuva kriitilise taristu kahjustamise suhtes. Oluliselt tõstetakse karistusmäärasid merealuse taristu lõhkumise eest, nähes ette kuni kümme aastat vangistust ja juriidilistele isikutele kuni 4 miljardi euro suuruse trahvi. Lisaks lisatakse karistusseadustiku § 203 (vara kahjustamine) juurde võimalus kasutada jälitustoiminguid, et uurida Eestile vaenulike riikide eriteenistuste tellitud vandalismiakte, isegi kui varaline kahju ei ole suur.

Arutelu käigus tõstatati küsimusi Soome kohtu hiljutise otsuse kohta Estlink 2 kaabli lõhkumise asjus, kus Soome kohus leidis, et neil puudub jurisdiktsioon. Minister Pakosta kritiseeris Soome kohtuotsust, leides, et see tugineb valedele rahvusvahelise mereõiguse sätetele, ning kinnitas, et Eesti kaalub asja menetlemist, kuna majanduslik kahju tekkis Eestis. Samuti arutati karistusseadustiku laiendamise ulatust ja 4 miljardi euro suuruse trahvi heidutavat mõju. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades selle tehnilist iseloomu. Eelnõu eesmärk on viia Eesti siseriiklik õigus vastavusse nelja erineva Euroopa Liidu õigusaktiga, mille puhul Euroopa Komisjon on hilisema kontrolli käigus leidnud, et Eesti õigus vajab täiendavat täpsustamist. Muudatused puudutavad arvutikuritegude ettevalmistamise karistatavaks muutmist (KarS § 137), kolmanda riigi kodanike loovutamise aluste ühtlustamist Euroopa vahistamismääruse raames, õigust kaitsjale ja kinnipidamisest teavitamise regulatsiooni ning alaealiste kahtlustatavate menetluslike tagatiste selgemaks muutmist, sealhulgas sagedasemat vahi all pidamise otsuste kontrolli. Saadik Peeter Ernits esitas küsimusi muudatuste tehnilise keerukuse ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise pideva kontrolliprotsessi kohta. Minister selgitas, et tegemist on pideva ühtlustamisprotsessiga, kus õigusakte võrreldakse rida-realt, ja et sellised täpsustused on vajalikud üleeuroopalise ühetaolise kohaldatavuse tagamiseks. Juhtivkomisjoni (õiguskomisjoni) liige Anti Haugas kinnitas, et komisjon arutas eelnõu ja leidis, et kuigi rikkumismenetlused on algatatud, need lõpetatakse puuduste kõrvaldamisel. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimest lugemist, mille eesmärk oli langetada põhitoiduainete käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets rõhutas, et toiduainete hinnatõus Eestis on olnud pretsedenditu (üle 50%) ning madalama käibemaksu kehtestamine aitaks leevendada regressiivse maksu koormust, toetaks väiksema sissetulekuga inimesi, elavdaks sisetarbimist ja parandaks kodumaise põllumajandussektori konkurentsivõimet. Läänemets tõi esile, et Eesti on üks väheseid EL riike, kus toidule soodusmäära ei kohaldata, ning kritiseeris valitsuse plaani võtta laenu, et jagada tulumaksusoodustusi jõukamale elanikkonnale, pakkudes käibemaksu langetamist parema alternatiivina.

Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt eelnõu tagasilükkamist toetati peamiselt seetõttu, et maksulangetus tekitaks riigieelarvesse ligi 200 miljoni euro suuruse puudujäägi ning puudus kindlus, et see langus jõuaks lõpptarbijani. Debati käigus heideti sotsiaaldemokraatidele ette silmakirjalikkust, kuna nad olid varem valitsuses olles toetanud käibemaksu tõusu ja hääletanud Keskerakonna sarnaste eelnõude vastu. Vaatamata opositsiooni ja mitmete erialaliitude toetusele hääletati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogu arutelu keskendus tänase istungi viimasele punktile, milleks oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja vabastada puudega isiku omandis olevad mootorsõidukid aastamaksust, jättes registreerimismaksu kehtima. Ettekandja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et puudega inimesed on põhiseadusega eriliselt kaitstud ja sõltuvad sageli isiklikust transpordist liikumispiirangute tõttu. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, mis jättis puudega inimesed algsest maksuerandist ilma, pakkudes asemele ebapiisavaid toetusi.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas komisjoni seisukohta, märkides, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Akkermann selgitas, et pärast seda, kui president jättis algse automaksu seaduse välja kuulutamata (viidates ebavõrdsele kohtlemisele, kuna soodustus kehtis vaid ümberehitatud autodele), otsustas valitsus tõsta sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas. Ta põhjendas maksuvabastusest loobumist tehniliste raskustega (Transpordiameti ja puuetega inimeste registrite ühendamine) ning võimaliku kuritarvitamise ohuga. Opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Helmen Kütt) vaidles vastu, rõhutades, et toetuste tõus ei olnud piisav ega katnud kõiki puudega inimeste rühmi ning et õiguskantsler ja president nõudsid ühtset maksuvabastust, mitte toetusi. Läbirääkimiste järel pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata, mis ka toetust leidis.

Riigikogu istungil käsitleti riigi rahanduse teemat, kus peaminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa (SDE) ja Jaak Aabi (KE) küsimustele. Arutelu keskendus valitsuse kavandatavatele maksumuudatustele, eelkõige maksuküüru kaotamisele ja selle mõjule erinevatele sissetulekugruppidele, samuti riigi laenukoormuse kasvule.

Lauri Läänemets kritiseeris valitsuse eelarvepoliitikat, väites, et maksuküüru kaotamine on põhjendamatu "kingitus" kõige rikkamatele (10. detsiil, palgad 4000–7000 eurot), kes saavad aastas juurde 1848 eurot, samas kui madalapalgalised (1000–1400 eurot) võidavad minimaalselt. Läänemets rõhutas, et nende muudatuste rahastamiseks võtab riik laenu, mis kasvatab intressikulud nelja aastaga 464 miljoni euroni, mis on samaväärne 3,7% tulumaksu välismaale maksmisega. Ta pidas seda rahanduspoliitiliselt ebaratsionaalseks.

Peaminister Michal lükkas tagasi süüdistused "kingitustest", rõhutades, et maksude vähem kogumine on põhimõtteline valik jätta inimestele teenitust rohkem kätte. Ta väitis, et maksuküüru kaotamine aitab eelkõige keskklassi, tuues näiteks põhikooliõpetaja (palk 2133 eurot), kelle aastane võit on samuti 1848 eurot. Michal esitas ka andmeid madalapalgaliste (nt turvatöötaja 1306 eurot, võit 325 eurot aastas) võitude kohta, vaidlustades Läänemetsa väite, et nad ei võida midagi. Michal kritiseeris Sotsiaaldemokraate ja nende endisi koalitsioonipartnereid maksuküüru loomise eest, mis koormas just keskklassi.

Jaak Aab tõi lisaküsimuses esile kõrge käibemaksu mõju toiduhindadele ja sisetarbimisele, küsides, miks valitsus ei kaalunud toiduainete käibemaksu langetamist, mida avalikkus laialdaselt toetab. Michal selgitas, et käibemaksu tõus on vajalik kaitsekulutuste (5% SKP-st) ning pensionide ja tervishoiu rahastamiseks. Ta kinnitas, et hinnatõus peaks järgmisel aastal raugema ning parim viis toimetulekuks on jätta inimestele maksuküüru kaotamise kaudu rohkem raha kätte.

Riigikogu liige Lauri Laats tõstatas taristuminister Kuldar Leisile suunatud küsimuses teedeohutuse, keskendudes eelkõige kergliikurite (tõukerattad ja pisimopeedid) põhjustatud "pidurdamatule kergliiklusanarhiale" linnades. Laats rõhutas järelevalve puudumist, liiklusõnnetuste ebatäpset registreerimist (viidates Pärnu näitele, kus haigla andmetel oli ühe aasta jooksul 72 õnnetust, samas kui riiklik register puudub) ning munitsipaalpolitsei volituste puudumist olukorra kontrollimiseks. Ta kritiseeris ka hiljutist kindlustusnõude erisust (alla 25 kg kaaluvatele sõidukitele), mis tema hinnangul soosib teatud ettevõtteid, ning kutsus üles kiirele ametkondadevahelisele koostööle.

Minister Kuldar Leis tunnistas probleemi tõsidust ja selle kasvavat ohtlikkust suurlinnades ja nende valglinnastutes. Ta kinnitas, et Kliimaministeerium ja Transpordiamet tegelevad teemaga süsteemselt. Minister teatas, et kergliikurite olukorda arutatakse Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni plaanilisel istungil 29. oktoobril, kaasates Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tallinna linna ja Tehnikaülikooli. Leis pakkus välja, et lahendus peab olema mitmetahuline, hõlmates nii karmistamist, halduskoormuse suurendamist (nt lubade nõue) kui ka karistuste lisamist. Lisaküsimuses kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart valitsusparteide (Reformierakond ja Eesti 200) poolt varasemate regulatsioonieelnõude mahahääletamist. Ta pakkus välja lahendusi, nagu renditavate kergliikurite piirarvu kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt, vanusekontrolli kohustus äpis ja kiivri kasutamise reguleerimine, seades kahtluse alla, kas ettevõtlusvabadus kaalub üles laste tervise kaitse. Minister rõhutas, et lahendus peab olema terviklik ja süsteemne, mitte pelgalt üksikute meetmete rakendamine.

Riigikogu liige Martin Helme esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse teemal "Paremini kaitstud Eesti", seades kahtluse alla Reformierakonna võimekuse riigikaitse ja julgeoleku tagamisel. Helme väitis, et Reformierakonna enesekuvand kindlalt kaitstud Eestist on purunenud, viidates Riigikontrolli kriitikale kaitsekulutuste kasutamise osas ja ebaõnnestumistele piiriehituses (droonimüür, kraavid). Peamine küsimus puudutas aga väidetavat sõnavahetust NATO peasekretäri Mark Ruttega seoses NATO artikkel 4 käivitamisega pärast piiriintsidenti. Helme spekuleeris, et Rutte noomis Eestit liiga kergekäelise artikkel 4 kasutamise eest, kartes olukorra eskaleerumist või NATO bluffi paljastamist.

Peaminister Kristen Michal lükkas Helme väited kategooriliselt ümber. Ta kinnitas, et Mark Rutte on nii omavahel kui ka avalikult toetanud artikkel 4 käivitamist, pidades seda põhjendatuks ja õigeaegseks. Michal rõhutas, et NATO toimib väga hästi ja kollektiivkaitse mehhanismid on korrektselt läbi viidud. Michal vastas Helme süüdistustele vasturünnakuga, tuues esile 2019. aasta ERR-i artikli, kus Martin Helme rahandusministrina otsustas idapiiri ehituse ja droonivõimekuse rahastamist vähendada. Lisaküsimuses Mart Helme süüdistas valitsust korruptsioonis seoses tuuleparkide ja kaitsetööstuspargiga ning kordas muret Rutte pahameele pärast, küsides, kas valitsus annab endale aru, et kergekäeline artikkel 4 käivitamine võib Eestit sõtta tõugata. Michal lõpetas debati rõhutades, et Venemaa on agressor ja EKRE püüab luua muljet, justkui Euroopa otsiks sõda.

Riigikogu infotunni neljas küsimus puudutas eelarve- ja maksupoliitikat, mille esitas peaminister Kristen Michalile Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Seeder kritiseeris valitsuse eelarvekava teravalt, väites, et see toidab maksutõusude kaudu inflatsiooni, suurendab laenukoormust jooksvate kulude katteks ning sisaldab "õhku" ja pettust, eriti seoses 2027. aasta järgse perioodiga, viidates uuele mootorikütuse maksule (ETS2). Seeder palus peaministril vältida korduvat demagoogilist vastust maksuküüru ja õpetajate palkade teemal.

Peaminister Michal lükkas kriitika tagasi, rõhutades, et maksukoormus hoopis langeb järgmisel aastal 36,6%-lt 35,2%-le, mis on tema sõnul ajaloo suurim maksulangetus (780 miljonit eurot). Ta kaitses maksuküüru kaotamist, nimetades seda "rumalaks valimislubaduseks", mille kehtestas eelmine valitsus (Isamaa, sotsid ja Keskerakond). Täpsustavas küsimuses keskendus Seeder "lombakale automaksule", kritiseerides rahandusministri ettevalmistamatust ja küsides, kas valitsus on valmis selle tühistama. Michal kaitses automaksu muudatusi, eriti soodustusi lastega peredele. Lisaküsimuse esitanud Mart Maastik seadis kahtluse alla valitsuse lubatud kokkuhoiu, tuues näiteks ministeeriumide töötajate arvu kasvu ja palgatõusud. Michal kinnitas, et kärped on tegelikult suured (kokku 1,4 miljardit eurot) ja tõi näiteid haldusreformist, kus töötajate arvu on vähendatud.

Riigikogu liige Helmen Kütt esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise erihoolekande olukorra kohta, tuues esile valdkonna alarahastamise, madalad palgad (keskmine brutopalk €1150–€1250) ja pikad teenusejärjekorrad (1000 inimest ootab teenust). Kütt viitas Riigikontrolli auditile, mille kohaselt kehtestatud teenuste hinnad katavad vaid 60% tegelikest kuludest, sundides omavalitsusi riigi kohustusi täitma. Ta küsis, mida valitsus plaanib olukorra lahendamiseks ette võtta ja millist nõu annab omavalitsustele, kes on sunnitud kohtusse pöörduma.
Peaminister Michal vastas, rõhutades erihoolekande eelarve märkimisväärset kasvu – 2026. aastaks on see 57,7 miljonit eurot, mis on 154% rohkem kui 2015. aastal. Michal kinnitas, et vaatamata riigieelarve defitsiidile on erihoolekanne üks viiest prioriteetsest valdkonnast, mis saab palgatõusuks lisaraha (€4,2 miljonit). Ta lisas, et Sotsiaalministeerium tegeleb teenusejärjekordade korrastamisega, et tagada suuremate abivajajate kiirem teenusele pääs. Lisaküsimuses palus Madis Kallas peaministril sõnastada erihoolekande peamise probleemi, millele Michal vastas, et praeguse lisarahastusega lahendatakse eelkõige töötajate palga ja majandusliku toimetuleku küsimust.

Siseminister Igor Taro vastas Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi arupärimisele päästjate ja politseinike palkade teemal. Belobrovtsev tõi esile eesliinitöötajate rahulolematuse valitsuse kavandatava kuni 10% palgatõusuga, märkides, et see on naeruväärselt väike, arvestades viimase kahe aasta 40% inflatsiooni. Samuti rõhutas ta, et töötajatel puudub kindlus palgatõusude jätkumise osas järgmistel aastatel (2027, 2028), mistõttu ongi tulemas meeleavaldus. Päästjate algne soov oli saavutada palk Eesti keskmise palga koefitsiendiga 1,2.

Minister Taro kinnitas, et Siseministeeriumi valitsemisala sai palgafondi suurendamiseks 28,9 miljonit eurot, mis oli praeguses eelarveolukorras maksimaalne saavutus. Ta selgitas, et 10% keskmine kasv palgafondis võimaldab asutuste juhtidel suunata suurema tõusu (üle 10%) neile ametikohtadele, kus palk on kõige kriitilisem. Lisaks tõi minister esile, et maksuküüru kaotamine mõjutab positiivselt just keskmise palga saajaid, nagu päästjad, suurendades seeläbi nende sissetulekut. Taro tunnustas päästjaid meeleavalduse eest, mis hoiab teemat üleval, ning kinnitas, et on teadlik ka töötingimuste (eriti 24-tunniste vahetuste) puudutavatest muredest. Pikaajaliste, mitmeaastaste palgatõusude kirjalikke lubadusi ta anda ei saanud, kuid kinnitas valitsuse tööd majanduse elavdamise nimel, et tulevikus oleks võimalik paremaid palgatõuse tagada. Lauri Laats tõstatas lisaküsimuses palgavaesuse teema, millele minister vastas, et 10% tõus ületab viimase kaheksa aasta keskmist palgatõusu (6,6%).

Aruanne käsitleb Riigikogu liikme Varro Vooglaiu (küsimus nr 7) arupärimist peaminister Kristen Michalile rahvastikukriisi teemal. Vooglaid rõhutas rahvastikukriisi äärmist tõsidust, tuues esile summaarse sündimuskordaja languse 1.18-le ja sündide arvu kahanemise alla 9000 aastas (surmade arv on 16 000). Ta kritiseeris valitsust selle eest, et rahvastikukriisile ei pöörata ligilähedaseltki võrreldavat tähelepanu ja ressursse nagu julgeolekukriisile, märkides, et rahvastikukriis on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise seisukohast vähemalt sama oluline. Vooglaid tõi näiteks Kaitseministeeriumi haldusalasse suunatavad suured lisavahendid (845 miljonit) ning pakkus välja, et sarnaseid summasid tuleks kulutada laste vastuvõtmise tahte edendamiseks ja perekonnaõpetuse sisseviimiseks koolidesse.

Peaminister Michal tunnistas rahvastikukriisi tõsidust, märkides, et see on Euroopa-ülene probleem. Ta kaitses valitsuse tegevust, rõhutades, et Eesti perepoliitika on maailma tipus, eriti vanemahüvitiste süsteem, ning riigi panus lastele ja peredele on umbes 1 miljard eurot (2,2% SKP-st), mis on Euroopa kõrgeim näitaja. Michal viitas Sotsiaalministeeriumi värskele analüüsile ("Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud"), mis pakub laia valikut meetmeid (eluaseme kättesaadavus, töö- ja pereelu ühitamine) ning rõhutas, et sündimuse kasvu parim eeldus on rahulik ja lastesõbralik keskkond. Ta rõhutas ka liberaalset seisukohta, et inimesed teevad ise arukad valikud, vastandudes Vooglaiu konservatiivsele seisukohale, et valikuid peaks juhatama. Täpsustavates küsimustes kritiseeriti valitsuse varasemaid maksumuudatusi ja küsiti uute eesmärkide seadmise kohta, millele Michal vastas, et uued sammud põhinevad värskel analüüsil.

Riigikogu infotunni kaheksas küsimus käsitles valitsuse eelarveprojekti ja defitsiiti, küsijaks oli Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning vastajaks peaminister Kristen Michal. Reinsalu kritiseeris eelarvet teravalt, nimetades seda "kehvakene" ja "pärast meid tulgu või veeuputuse" eelarveks. Ta heitis valitsusele ette vastutustundetut käitumist, kuna Reformierakonna maksuküüru kaotamise lubadust täidetakse laenurahaga, mis näeb ette defitsiidi jätkumise 2070. aastani. Reinsalu väitis, et valitsuse lubadus valitsemiskulusid vähendada on jäänud täitmata; tema andmetel kasvavad valitsemiskulud (personal, majandus, mitteseaduspärased toetused) 2024. aasta eelarvega võrreldes 2026. aastaks hoopis 1,9 miljardit eurot. Ta tõi näiteks ebamõistlikke kulutusi, nagu 60 miljonit eurot maksev keskkonnaasutuste palkmaja ehitus ja suured summad automaksu administreerimiseks.

Peaminister Michal lükkas Reinsalu numbrid tagasi, süüdistades teda meelevaldses opereerimises. Michal kinnitas, et valitsus on Kaja Kallase valitsuse ajast alates kärpinud 1,4 miljardi euro eest ning lisakärped on tulemas. Ta rõhutas eelarve positiivseid külgi, eelkõige kaitsekulutuste tõstmist 5%-ni SKP-st ja maksumäära alandamist, mis jätab töötavale inimesele aastas kätte umbes 13. palga väärtuses raha. Michal nõudis Reinsalult konkreetseid kärpeettepanekuid, mitte üldsõnalist kriitikat. Täpsustavas küsimuses jätkas Reinsalu vaidlust numbrite üle, nõudes konkreetset selgitust, kust see 1,4 miljardi eurone kokkuhoid 2026. aasta eelarves nähtav on. Michal vastas, et kärped seisnevad ka inflatsioonilises keskkonnas kasvude äralõikamises ja raha ümbertõstmises, tuues näiteks Maa- ja Ruumiameti liitmisel saavutatud 19% töötajate vähenemise. Lisaküsimuses küsis Tõnis Lukas õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli kokkulepete kohta omavalitsustega, millele Michal vastas, et peaminister läbirääkimisi ei pea, kuid kinnitas alampalga tõusu umbes 8% ja diferentseerimisfondi suurenemist 2% võrra.