Täiskogu istungid

Riigikogu istung algas õiguskantsler Ülle Madise ülevaatega õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja tema ülesannete täitmisest perioodil 01.09.2024–31.08.2025. Õiguskantsler tänas Riigikogu ja ametnikke hea koostöö eest, märkides, et tema ametkonda laekus üle 5500 kirja, millest üle 2500 vajas sisulist lahendamist. Madise tõi esile mitu süvenevat probleemi: seaduste täitmise eiramine, suurriikide vigaste juhtimismetoodikate rakendamine Eestis ning liigne sõltuvus masinatest ja tehisintellektist, mis ei tohi asendada inimlikku kaalutlusõigust. Ta kritiseeris põhiõigusi piiravate tehnoloogiliste vahendite soetamist ilma Riigikogu seadusliku loata ja rõhutas andmekogude hajutatuse põhimõtte olulisust, hoiatades "superandmebaaside" loomise eest. Hariduse vallas kritiseeris ta vastuolulisi seadusi ja laste vaimset tervist kahjustavat võistlust koolikohtade pärast. Madise rõhutas, et Eesti on rajatud vabadusele ja vastutusele, mitte preventiivriigi totaalsele kontrollile. Küsimuste-vastuste voorus käsitleti elukoha registreerimise (propiska) kriminaalasja, ligipääsetavuse arengut, pangasaladuse kaitset, eesti keele staatust, meditsiiniandmete kasutamise piiranguid, omandiõiguse piiramist looduskaitsealadel ning õiguskantsleri kantselei ebapiisavat ressurssi. Fraktsioonide esindajad (SDE, Reformierakond, Isamaa, Keskerakond) kiitsid õiguskantsleri tööd, kuid kasutasid kõnetooli valitsuse õigusloome (sh maksutõusud, riigieelarve baasseadus, andmekogude eelnõud) ja bürokraatia kritiseerimiseks.

Koosolek keskendus Riigikogu liikmete arupärimisele kaitsetööstuse arengu takistamise kohta, mille esitasid Raimond Kaljulaid ja teised. Arupärijate esindaja Raimond Kaljulaid (SDE) kritiseeris teravalt Kaitseministeeriumi viivitusi, märkides, et arupärimise arutelu toimus neli kuud pärast selle esitamist. Peamised kriitikaobjektid olid relvaseaduse rakendusaktide viiekuuline hilinemine ja kaitsetööstuspargi planeerimise aeglus, mille tõttu Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on kaotatud investeeringuid. Kaljulaid tõi esile ka Riigikontrolli märkused finantsjuhtimise puuduste ja Nursipalu harjutusala laiendamise kohtuvaidluse kohta, küsides, kes vastutab tekkinud probleemide eest. Kaitseminister Hanno Pevkur kaitses ministeeriumi tegevust, selgitades, et rakendusaktide väljatöötamine oli spetsiifiline ja nõudis laialdast ekspertide kaasamist. Ta rõhutas, et kaitsetööstuspargi eriplaneeringu menetlus (1,5 aastat) oli kehtivas õigusruumis kiireim võimalik viis, arvestades ka keskkonnamõjude hindamise vajadust. Minister kinnitas, et Riigikontrolli tuvastatud probleemide lahendamiseks on algatatud erakorraline inventuur ja mitmed vastutavad isikud on ametist lahkunud, sealhulgas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juht. Debati käigus tõstatati ka küsimused RKIK juhi keelenõuete alandamisest ja Eesti suutmatusest pakkuda suurinvestoritele ostugarantiisid. Leo Kunnas (EKRE) kritiseeris lõppsõnas teravalt Eesti kaitsetööstuse arendamise strateegilist puudulikkust võrreldes Läti ja Leeduga, hoiatades, et ilma omatoodanguta muutub riigikaitse rahastamine pikemas perspektiivis majanduslikult jätkusuutmatuks.

Riigikogu arutas Keskerakonna fraktsiooni liikmete (Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Aleksei Jevgrafov, Andrei Korobeinik, Aleksandr Tšaplõgin, Vladimir Arhipov ja Peeter Ernits) 14. mail esitatud arupärimist kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusõiguse suurendamise kohta maamaksumäärade kehtestamisel. Arupärimise esitaja Lauri Laats kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat ja väitis, et eelmisel aastal vastu võetud maamaksuseaduse muudatused, mis suurendasid maa maksustamise määra, sundisid KOVe maamaksu tõstma, kuna keskvalitsus oli samal ajal tõstnud teisi makse ja lisanud omavalitsustele kohustusi. Peamine murekoht oli aga see, et seadusemuudatus kaotas KOVidel võimaluse kehtestada erinev maksumäär põllumajanduslikuks kasutuseks olevale haritavale maale ja looduslikule rohumaale võrreldes teiste maatulundusmaa liikidega. See tekitas pingeid, eriti arvestades 2022. aasta maa hindamise tulemusi, kus haritava maa maksustamishind kasvas keskmiselt 22,5 korda, metsamaa oma aga 4,6 korda.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras lükkas tagasi väite, et KOVide otsustusõigus on vähenenud, tuues esile uued paindlikkuse hoovad (maksumäärade diferentseerimine kolmes grupis, aastase kasvu piirmäära lokaalne otsustamine alates 2026. aastast ja summapõhine kodualuse maa soodustus). Samas tunnistas minister probleemi metsamaa ja haritava maa maksustamise tasakaalustamisel ning pidas põhjendatuks arutelu õiguse taastamise üle eristada põllumajanduslikku maad teistest maatulundusmaa liikidest. Minister kinnitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on käimas põhjalik analüüs selle mõjude hindamiseks, mis valmib eeldatavasti käesoleva aasta sügisel. Analüüsi tulemuste põhjal on valitsus valmis algatama maamaksuseaduse muutmise eelnõu. Järgnenud läbirääkimistel kritiseerisid opositsioonipoliitikud (Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Arvo Aller) teravalt valitsuse tegevust, süüdistades seda KOVide sundimises ebapopulaarsete maksutõusude elluviimisele.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri, Rene Koka, Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Anti Poolametsa 16. juunil esitatud arupärimist Eestis hulkuvate Läti punahirvede kohta. Arupärimise tutvustas Arvo Aller, kes tõi esile kohalike põllumajandustootjate mure seoses loomade tekitatud kahjuga Kunda ja Viru-Nigula piirkonnas. Segadust tekitas loomade staatus (kõrvamärkidega põllumajandusloomad vs. metsloomad) ja ametkondade (Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet) vastutus.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras andis põhjaliku ülevaate. Ta kinnitas, et 18–20 punahirve toodi Eestisse 2024. aasta detsembris eraisik Meelis Järve poolt ebaseaduslikult Lätist (Tukumsi maakonnast, SIA Dunduru plavas), ilma nõuetekohase veterinaarsertifikaadita. Loomad pääsesid vabadusse mahalaadimisel. Kahju (taliviljapõllud, metsanoorendikud) on kannatanud kolm maaomanikku. Kuna loomadel on kõrvamärgid, vastutab kahju eest omanik (või tema pärijad), mitte Keskkonnaamet. Kannatanutele soovitati pöörduda politseisse, kuna kahjusumma ületab 4000 eurot. Hulkuvate loomade probleemi lahendatakse Keskkonnaameti ja kohalike jahimeeste koostöös reguleeritud küttimise abil. Minister kinnitas, et ametnikud on tegutsenud vastutustundlikult ja ministeerium töötab välja selget tegevusjuhist sarnaste juriidiliselt keerukate piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Järgnevas arutelus tõstatati ka laiemad teemad, nagu kiskjate (hundid, karud) arvukus, seakatk ja võõrliikide (nt puuma, kährikkoer) levik Eestis.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Aleksandr Tšaplõgini 19. mail 2025 esitatud arupärimist nr 781 kultuuritöötajate palkade kohta. Arupärimise esitaja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et kultuuritöötajate palgad on ajale jalgu jäänud, kuna kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalk on püsinud 1600 euro juures (bruto) alates 2023. aastast, samal ajal kui inflatsioon on ületanud 40%. Belobrovtsev kritiseeris Reformierakonna juhitud valitsusi vaenulikkuse eest riigiteenistujate suhtes ja nõudis ministrilt vastust, kas palgatõus on 2026. aastal oodata ning kas TALO ettepanek tõsta alampalk 2036 euroni on realistlik.

Kultuuriminister Heidy Purga nõustus, et kultuuritöötajate palgad peavad tõusma, ja kinnitas, et seisab riigieelarve läbirääkimistel nii alampalga kui ka palgafondi suurendamise eest. Ta tõi välja, et tänu kultuuriasutuste (teatrid, muuseumid) sihtasutusteks muutmise reformile on asutuste omatulu maht kasvanud ning kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutopalk on juba ületanud 2000 euro piiri. Minister lubas täpsemat infot palgatõusu suuruse kohta nädala jooksul, kui valitsus on eelarvekõnelused lõpetanud. Järgnevas arutelus tõstatati ka kohalike omavalitsuste kultuuritöötajate madalate palkade probleem, mille lahendamisse riik otseselt sekkuda ei saa, kuid mida minister lubas Linnade ja Valdade Liiduga suheldes südamele panna. Belobrovtsev lõpetas arutelu, nõudes, et palgatõus peaks olema vähemalt 20%, et see oleks praeguses inflatsiooniolukorras märgatav.

Riigikogu arutas kultuuriminister Heidy Purga vastuseid Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Peeter Ernitsa ja Vladimir Arhipovi esitatud arupärimisele nr 808 rahvaraamatukogu seaduse muutmise kohta. Arupärimise esitajad väljendasid muret, et kavandatav reform vähendab kohalike omavalitsuste otsustusõigust raamatukogukorralduse üle, suurendab seonduvaid kulusid ning kaotab maakondlikud keskraamatukogud.

Minister Purga selgitas, et reformi eesmärk on kaasajastada raamatukogude tegevust, kiirendada digitaalset arengut ning vähendada teenuste killustatust ja dubleerimist, tuginedes mitmetele uuringutele (sh PricewaterhouseCoopers ja Praxis). Ta kinnitas, et kohalike omavalitsuste kulud ei suurene, vaid pigem vähenevad tänu riigi poolt kaetavatele süsteemiarenduskuludele ja tsentraalsetele raamhangele, mis tagavad soodsamad hinnad ja ühtse logistika. Minister lükkas ümber väited, nagu oleks reformi eesmärk kokkuhoid, rõhutades, et vabanevad ressursid suunatakse tagasi e-teenuste arendamisse.

Läbirääkimistel kritiseerisid Peeter Ernits ja Anti Allas (SDE) reformi teravalt, nähes selles järjekordset sammu riigi väljatõmbumisel provintsist ja muretsedes maakondades kaotatavate töökohtade pärast. Ernits hindas kaotatavate töökohtade arvuks umbes 60 ja väljendas kartust, et tsentraliseeritud komplekteerimine hakkab ette kirjutama, mida rahvas lugema peaks. Minister Purga rõhutas vastuseks, et tegemist on pika ja sisulise kaasamisprotsessiga ning kutsus Ernitsat üles oma sõnakasutust (viidates Eesti piirkondadele kui "provintsidele") üle vaatama.

Riigikogu arutas Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimist nr 770 koolitoidu finantseerimise ja kvaliteedi kohta. Arupärijate nimel kõnelenud Vadim Belobrovtsev rõhutas, et teema on aktuaalne, kuna riigipoolne panus koolilõuna kompenseerimisel on püsinud 1 euro tasemel alates 2018. aastast, hoolimata viimase kahe aasta jooksul toimunud enam kui 40% inflatsioonist toiduainete sektoris. Arupärijad küsisid, miks riik ei suurenda oma panust ja miks ei kompenseerita toitlustamist lasteaedades, eriti olukorras, kus Sotsiaalministeerium plaanib kehtestada uued, tervislikumad menüünõuded (vähem soola ja suhkrut).

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas toetas Sotsiaalministeeriumi plaani toidukvaliteedi parandamiseks, kinnitades, et ministeeriumil on kirjalik kinnitus, et uued nõuded ei tõsta oluliselt toitlustamise hinda. Minister möönis, et 1-eurone panus ei vasta tänapäeva reaalsusele ning toetuse suurendamine oleks mõistlik. Küll aga rõhutas ta, et koolitoidu eest vastutamine on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse (KOV) kohustus. Koalitsiooni pikaajaline eesmärk on viia koolitoidu toetus (pärast selle tõstmist) KOV-ide tulubaasi, et vältida riigi ja omavalitsuste vahelist "teki kiskumist". Kallas selgitas, et vajalikku tõusu ei ole võimalik 2026. aasta eelarves teha, kuna kaitsekulude kasv sööb ära majanduskasvust tuleneva tulu, kuid siht on see muudatus ellu viia hiljemalt 2027. aastaks.

Riigikogu arutas seitsmenda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Peeter Ernitsa esitatud arupärimist õpetajate palkade kohta (nr 778). Arupärijate nimel esinenud Vadim Belobrovtsev rõhutas, et õpetajate praegune palga alammäär (1820 eurot bruto) on ammu ajale jalgu jäänud ja on peamine põhjus teravale õpetajate puudusele. Ta nõudis Haridus- ja Teadusministeeriumilt (HTM) selget lubadust palgatõusu osas, meenutades koalitsioonilepingu eesmärki viia õpetajate arvestuslik palk 120%-ni Eesti keskmisest palgast aastaks 2027.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, et 1820 eurot bruto ei ole piisav, kuid lükkas ümber väite, nagu oleks viimane palgatõus olnud vaid 17 eurot (tegelik tõus oli 71 eurot bruto). Minister kinnitas, et õpetajate töötasu alammäär tõuseb 2026. aastal, kuigi täpset protsenti ei saa eelarveläbirääkimiste tõttu veel avaldada. Kallas tõi esile, et maksuküüru kaotamine toob õpetajatele järgmisel aastal nominaalselt 1500 eurot aastas lisatulu. Lisaks tõuseb diferentseerimisfond 22%-ni ja rakendub karjäärimudel (vanemõpetaja koefitsient 1,1 ja meisterõpetaja 1,3). Minister pidas Haridustöötajate Liidu ettepanekut tõsta alammäär riigi keskmise palga tasemele (umbes 20% tõus) ebareaalseks. Läbirääkimistel kritiseerisid opositsioonisaadikud (Ernits, Laats) valitsuse prioriteete, viidates kaitsekulude eelistamisele sotsiaalvaldkonna ees. Lauri Laats laiendas arutelu koolitoidu kvaliteedile ja eestikeelsele õppele ülemineku probleemidele, millele minister Kallas vastas, rõhutades, et keelenõuete täitmiseks on olnud piisavalt aega (neli aastat) ja üleminek on hädavajalik laste keeleoskuse tagamiseks.

Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud arupärimist nr 790 õpetajate töötasude erinevuse kohta. Arupärimise esitaja Madis Kallas rõhutas vajadust sisuka dialoogi järele, tuues välja, et Eesti koolivõrgu kaardistus näitab suurt hariduslikku ja regionaalset ebavõrdsust, mis väljendub ka õpetajate palkade suures erinevuses üle Eesti omavalitsustes. Kallas kritiseeris palgasüsteemi, mis on liigselt seotud õpilaste arvuga klassis, ignoreerides hajaasustusest tulenevaid väljakutseid. Ministrile esitati kuus küsimust, mis puudutasid palkade ühtlustamist, rahastuse aluste muutmist, Ida-Virumaa palgakoefitsiendi mõju analüüsi ning uute toetusmeetmete (nt eluasemetoetused) käivitamist.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnistas, et õpetajate palgaerinevused on tõepoolest väga suured. Ta tõi esile üllatava näite, kus Eesti kõrgeima ja madalaima palgatasemega omavalitsused (välja arvatud Ida-Virumaa) asuvad samas maakonnas (Tartumaal), kusjuures palgavahe ulatub 600 euroni. Minister selgitas, et ministeeriumil puudub täielik ülevaade omavalitsuste palgakujundamise loogikast ja eelarvestrateegiatest, mis on ilmselt peamine põhjus. Ta kinnitas, et Ida-Virumaa palgakoefitsient on toiminud hästi, tuues kahe aastaga tööle ligi 400 uut õpetajat. Kallas märkis, et otsest analüüsi õpetajate palga ja õpitulemuste korrelatsiooni kohta tehtud ei ole, kuid varasemad uuringud näitavad, et õpitulemused korreleeruvad tugevalt õpilase sotsiaal-majandusliku taustaga. Uute toetusmeetmete asemel keskendub ministeerium õpetajaameti väärtustamisele läbi karjäärimudeli (mentorlus, vanem- ja meisterõpetaja astmed) ning abiõpetaja kutsestandardi loomise, et vähendada õpetajate koormust. Arutelu käigus selgitas minister, et riik toetab maapiirkondi kõrgema pearahakoefitsiendiga (nt Setomaa vald saab Tallinnast 2200 eurot rohkem õpilase kohta), kuid omavalitsuste autonoomia tõttu ei ole see taganud palkade ühtlustumist.

Riigikogu arutas üheksanda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Ester Karuse, Reili Ranna, Lauri Läänemetsa, Helmen Küti, Züleyxa Izmailova, Riina Sikkuti, Madis Kallase, Anti Allase, Jaak Aabi ja Andre Hanimäe 12. juunil 2025 esitatud arupärimist haridusliku ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Heljo Pikhof (PID Dx796Jhwguw) rõhutas, et haridusvõimaluste ebaühtlane jaotumine süvendab sotsiaalset kihistumist, kuna lapse hariduslik edasijõudmine sõltub Eestis liiga palju vanemate sissetulekust ja elukohast. Ta viitas Arenguseire Keskuse ja PISA uuringutele, mis näitavad sotsiaal-majandusliku tausta tugevat mõju õpitulemustele, eriti matemaatikas, ning küsis ministrilt konkreetseid samme rahastusmudeli diferentseerimiseks ja tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnistas sotsiaal-majandusliku tausta mõju kasvu matemaatikatulemustele (PISA 2023), kuid märkis, et see on endiselt alla OECD keskmise. Minister rõhutas, et praegused andmed on lünklikud (Arenguseire Keskuse lühiraport) ning enne sekkumismeetmete rakendamist on vaja põhjalikumat analüüsi, et selgitada välja, kas probleem on haridussüsteemis (nt koolikatsed, rahastamine) või laiemas elukohapõhises sotsiaalses segregatsioonis. Arutelus tõstatati ka huvihariduse ja tugiteenuste (nt pikapäevakool, spetsialistid) oluline roll ebavõrdsuse leevendamisel. Minister Kallas mainis Islandi pearahapõhise huvihariduse rahastamise mudeli analüüsimist kui potentsiaalset lahendust huvihariduse kättesaadavamaks muutmiseks. Samuti väljendas ta muret haridusliku erivajadusega (HEV) laste koondumise pärast teatud koolidesse, mis süvendab segregatsiooni.

Riigikogu arutas 11. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Ester Karuse jt esitatud arupärimist gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kohta Eestis. Arupärija Ester Karuse tõi esile 2025. aasta kevadel tekkinud stressirohke olukorra, kus sajad põhikoolilõpetajad jäid teadmatusse gümnaasiumikohtade saamise osas, eriti Tallinnas, Tartus ja Pärnus, samal ajal kui maapiirkondades koole suletakse. Karuse rõhutas, et riik ei saa nõuda koolikohustuse täitmist, kui ta ei suuda kõigile kohta pakkuda, ning nõudis koheseid lahendusi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et kuigi üleriigiliselt kohti jagub (augustiks jäi neid üle), oli kevadel tekkinud stress tingitud vastuvõtuprotseduuri muudatusest, mis keelas koolidel küsida õpilaste eelistusi, venitades seeläbi vestluste ja katsete perioodi pikaks. Minister teatas, et sügisel esitatakse Riigikogule seadusemuudatus, mis lubab koolidel eelistusi küsida, et vastuvõttu kiirendada. Regionaalselt on puudujääke Tartus (~240 kohta) ja Pärnus (~50 kohta) suure õpirände tõttu. Tartus on plaanis kohti juurde luua Tamme Riigigümnaasiumis ja kutsekoolis VOCO, kasutades endist Rahvusarhiivi hoonet. Tallinnas valmivad uued riigigümnaasiumid (Tõnismäe ja Lasnamäe) alles 2030. aastal. Minister kinnitas, et riik kaalub keskhariduse eest vastutuse täielikku ülevõtmist, kuid Harjumaa uute koolide rajamise plaanid on ebakindlad riigieelarve seisu tõttu.

Riigikogu istungil oli päevakorras Finantsinspektsiooni (FI) 2024. aasta aastaaruanne, mille esitas juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kessler andis põhjaliku ülevaate inspektsiooni 12-aastasest tegevusest, rõhutades FI rolli apoliitilise, sõltumatu ja professionaalse järelevalveasutusena, mis annab aru otse seadusandjale. Ta tõi esile neli peamist teemat: ettevõtete koondumised finantsturul (sh SEB Balti peakorteri toomine Tallinna), õigusraamistiku ülereguleerimine (üle 700 õigusakti), uute järelevalvevaldkondade (nt krüptovara, krediidiandjad, kriisilahendus) käivitamine ning edukas riskide maandamine kriisides (ID-kaardi kriis, COVID, Ukraina sõja algus). Kessler rõhutas, et FI on Euroopa Liidu väikseim finantsjärelevalveasutus (140 eksperti), mis valvab riskipõhiselt üle 60 miljardi euro väärtuses varasid. Tulevikuprognoosides nägi ta vajadust lihtsustada EL-i reegleid, tulla toime süveneva digitaliseerimise ja tehnoloogiliste riskidega ning kasutada Tallinna potentsiaali panganduskeskusena.

Küsimuste voorus käsitleti Enefit Greeni siseteabe väärkasutamise juhtumit, mille kohta Kessler kinnitas kuriteoteate edastamist, rõhutades turu aususe tagamise olulisust. Samuti arutati hoiu-laenuühistute reguleerimist (soovitades järelevalvet alates 50 miljoni euro suurusest portfellist) ja pangavälise krediidituru probleeme, kus FI on vastutustundetu laenamise tõttu tühistanud 20% tegevuslubadest. Kessler kordas oma pikaajalist seisukohta finantsombudsmani loomise vajalikkusest, et tagada tarbijatele kiire ja odav vaidluste lahendamine. Läbirääkimistel toetasid Maris Lauri (Reformierakond) ja Andre Hanimäe (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Finantsinspektsiooni tööd, kuid rõhutasid samuti vajadust luua finantsombudsman ja parandada pangavälise krediidituru regulatsiooni, sealhulgas positiivse krediidiregistri loomist.

Riigikogus arutati sotsiaalminister Karmen Jolleri vastu esitatud umbusaldusavaldust, millele kirjutas alla 21 Riigikogu liiget, peamiselt EKRE ja Keskerakonna fraktsioonidest. Umbusalduse algatajate nimel esinenud Martin Helme süüdistas ministrit poliitilise vastutuse vältimises Tervisekassa skandaalide (sh glamuursed suvepäevad ja juhtkonna preemiad) tõttu, tervishoiu rahastamise katastroofilises seisus ning Eesti välissuhete kahjustamises, nimetades Jollerit "poliitiliseks aktivistiks" ja "teadusvastaseks".

Minister Karmen Joller kaitses oma tegevust, rõhutades, et on ametis olnud vaid lühikest aega ning tegeleb süsteemsete probleemide lahendamisega, nagu rahastuse läbipaistvuse ja kvaliteedisüsteemi loomine. Ta tunnistas Tervisekassa suvepäevade ebaeetilisust, kuid selgitas, et nõukogu oli juriidiliselt seotud varasemate kokkulepetega tulemustasude maksmisel. Joller rõhutas oma pühendumust tõenduspõhisele meditsiinile ja lükkas tagasi süüdistused USA suhete rikkumises, kahetsedes vaid ühte varasemat sõnakasutust. Debati käigus kerkisid esile ka teemad nagu ravijärjekordade pikkus, sotsiaalvaldkonna alarahastamine ja perepoliitika meetmete puudumine. Isamaa fraktsioon (Urmas Reinsalu) teatas, et hääletab umbusalduse poolt, viidates ministri juhtimislikule nõutusele ja perepoliitika eiramisele. Sotsiaaldemokraadid (Tanel Kiik) aga teatasid, et toetavad ministrit tema teaduspõhise meditsiini eest seismisel, kuid kritiseerisid teravalt tema tegevusetust tervishoiu lisarahastuse küsimuses ja sotsiaalreformide kiirustamises. Hääletusel umbusaldusavaldus ei leidnud Riigikogu koosseisu enamuse toetust.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 638, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja maksusoodustused õpilaste töötamise soodustamiseks. Ettekandja Lauri Laats (Keskerakond) rõhutas, et Eesti noorte (kuni 25-aastaste) tööpuudus on Balti riikide kõrgeim (22%) ning pakkus lahenduseks sotsiaalmaksu määra alandamist kuni 19-aastaste töötavate noorte puhul 33%-lt 20%-le. Põhjenduseks oli see, et riik tagab õppivatele noortele niigi ravikindlustuse (13% sotsiaalmaksust), mistõttu tööandja maksukoormuse vähendamine motiveeriks neid noori tööle võtma.

Debati käigus kritiseeriti valitsuse teerullipoliitikat ja Reformierakonna jäika usku ühetaolisse maksusüsteemi, mis takistab majanduslikult mõistlike ettepanekute arutamist. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen kinnitas, et ministeerium nägi ette Tervisekassale ligikaudu 5,4 miljoni euro suurust miinust, kuigi koondmõju tööturule võiks olla positiivne. Opositsioonipoliitikud (Vadim Belobrovtsev, Aivar Kokk) toetasid eelnõu, nähes selles võimalust elavdada majandust ja siduda noori Eesti ettevõtetega. Eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuid hääletusel toetas seda vaid 23 liiget ning eelnõu lükati tagasi.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on osaliselt üle võtta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi muudatused, laiendades süsteemi meretranspordile, kaotades tasuta heitkoguste ühikud lennunduses ning suurendades moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastust. Keskkonnakomisjoni ettekandja Tarmo Tamm selgitas, et komisjon esitas üheksa tehnilist muudatusettepanekut ning jättis rahuldamata Andres Metsoja ettepaneku nr 8, mis soovis leevendada meretranspordi kohustusi. Komisjon põhjendas Metsoja ettepaneku tagasilükkamist vajadusega tagada õiguskindlus ja vältida Eesti laevandusettevõtjate halvemasse konkurentsiolukorda sattumist. Arutelu käigus tõstatasid opositsiooniliikmed (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Evelin Poolamets) korduvalt küsimusi eelnõu tagasiulatuva mõju ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta, viidates ettevõtjate (sh Tallinki) protestikirjadele. Tarmo Tamm kinnitas, et need kirjad olid saadetud Vabariigi Valitsusele enne eelnõu koostamist ning nende sisu oli arvesse võetud, mitte aga Riigikogu komisjonile. Samuti arutati CO2 maksust tulenevat koormust (hinnanguliselt 8 miljonit eurot aastas) ja selle kompenseerimist laevapere palgatoetuse kaudu, mida Tamm pidas vajalikuks meetmeks, et vältida laevade teiste riikide lipu alla viimist. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ettepanek hääletusel toetust ei leidnud (poolt 13, vastu 48). Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, selgitades, et tegemist on lühikese, ühe sättega tehnilise eelnõuga, mis tuleneb otsekohalduvast Euroopa Liidu määrusest, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Eelnõu eesmärk on määratleda Konkurentsiamet kontaktpunktiks Euroopa Komisjoniga koostöö tegemisel koondumise kontrolli valdkonnas. Minister rõhutas, et Eesti osales aktiivselt määruse väljatöötamisel ning eelnõu on suunatud Eesti ettevõtjate huvide kaitsmisele, et tagada õiglane konkurents kolmandate riikide subsideeritud pakkujate vastu (tuues näiteks Hiina subsideeritud raudteehanked).

Riigikogu liikmed Peeter Ernits ja Aivar Kokk esitasid küsimusi eelnõu vajalikkuse, Konkurentsiameti uue pädevuse maksumuse ja töömahu kohta. Minister Pakosta kinnitas, et kuna määrus on otsekohalduv, on seadusemuudatus vajalik vaid kontaktpunkti määramiseks. Ta selgitas, et Konkurentsiameti roll piirdub kaasabi osutamisega Euroopa Komisjoni uurimiste puhul ning arvestades regulatsiooni kõrgeid lävendeid (alates 50 miljonist eurost välisriigi abist), ei nähta ette Konkurentsiameti eelarve ega töökoormuse kasvu. Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas kinnitas oma ettekandes, et komisjon toetas eelnõu, leides samuti, et Eestis on selliseid juhtumeid, mida hinnata, äärmiselt vähe või üldse mitte. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on parandada Eesti digitaalset ühenduvust, alandada sideteenuste hinda ja lihtsustada taristu rajamist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades kolme peamist muudatust: sidetaristu koosrajamine teiste trassidega, et vältida tänavate korduvat üleskaevamist; uued nõuded kaablikõri läbimõõdule, mis peab mahutama mitme operaatori kaableid, tagamaks tarbijatele konkurentsi ja odavamad hinnad; ning riigi ja kohalike omavalitsuste kohustus lubada mobiilsideantenne paigaldada oma ehitiste külge levi parandamiseks hajaasustuses. Ehitisregister hakkab täitma ka ühtse teabepunkti rolli.

Arutelu oli kriitiline, eriti Isamaa fraktsiooni liikme Aivar Koka poolt, kes nimetas ministri ettekannet "roosamannajutuks" ja küsitles eelnõu majanduslikku loogikat. Kokk vaidlustas väite, et teenused odavnevad, kuna kõri omanik määrab rendihinna, ning küsis korduvalt kaablikõri täpset läbimõõtu. Minister Pakosta selgitas, et kõri läbimõõdu nõuded (mis peavad mahutama vähemalt viie operaatori kaableid) on reguleeritud määrusega ning rendihindade üle teostab kulupõhist järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus kinnitas komisjoni otsust teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 esimest lugemist. Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas eelnõu eesmärki laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimalusi kaitsevalmiduse tugevdamiseks. Eelnõu hõlmab viit peamist muudatust: tsiviilteenistujate kaasamist õppustele tegevväelastega samadel tingimustel; uue vabatahtliku teenistuse liigi loomist (nt reservistide pikemaks panustamiseks Ukraina võitlejate väljaõppesse); ajateenijate kaasamise võimaldamist Kaitseväe ülesannete täitmisesse (eriti mereväes, et vältida väljaõppe halvenemist NATO missioonidel); ajutise ligipääsu andmist ajateenijatele riigisaladusele laevadel; ning kaitseministri poolt ametisse nimetatavatele kümnele tipptegevväelasele viieaastase ametiaja kehtestamist roteerumise soodustamiseks.

Juhtivkomisjoni, Riigikaitsekomisjoni, ettekande tegi Peeter Tali, kes kinnitas, et komisjon toetas eelnõu üldpõhimõtteid konsensuslikult. Komisjon keskendus arutelus eelkõige vabatahtlikule teenistusele ja ajateenijate kaasamisele rahvusvahelistele operatsioonidele. Riigikaitsekomisjon tegi Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimeseks lugemiseks. Eelnõu eesmärk on koondada senised riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus ühtsesse raamistikku, et tõsta Eesti kriisivalmidust ja tagada laiapindses riigikaitses selgus. Minister rõhutas, et kuigi eelnõu on koos seletuskirja ja rakendusaktidega mahukas (viidati 1600 leheküljele), väheneb põhiteksti paragrahvide arv oluliselt (259-lt 178-le). Oluliste muudatustena tõi Pevkur välja koondmõiste "kriisiolukord" sissetoomise, kohalike omavalitsuste (KOV) rollide täpsustamise (prioriteetide seadmine kriisi ajal) ning elanikkonnakaitse esmakordse sisustamise seaduse tasandil, andes Päästeametile koordineeriva rolli. Debati käigus tekitasid Riigikogu liikmetes enim küsimusi eelnõu maht, KOV-ide rahastus ja valmisolek ning valitsuse otsus lükata edasi varjendite rajamise kohustus uutes korterelamutes. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kartes valitsuse liigset võimu kriisiolukorra väljakuulutamisel. Riigikaitsekomisjoni esindaja Mati Raidma toetas eelnõu menetlemist, rõhutades selle ajakriitilisust ja vajadust laiapindse riigikaitse tugevdamiseks.

Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja mitmete Riigikogu liikmete algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu [636] esimest lugemist. Eelnõu eesmärk on kompenseerida nädalavahetusele sattunud riigipühad (v.a ülestõusmispühade ja nelipühade esimene püha) täiendava vaba päevaga järgmisel tööpäeval. Ettekandja Heljo Pikhof rõhutas, et Eestis on riigipühi vähem kui Euroopa Liidu keskmine ning eestlased on Euroopa Liidus aastaste töötundide arvestuses liidrid. Lisapuhkepäevad aitaksid parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning vaimset heaolu. Pikhof viitas ka varasematele analüüsidele, mis näitasid, et lisapuhkepäevade majanduslik mõju ei ole tingimata negatiivne, vaid võib turismi ja tarbimise kaudu majandust hoopis stimuleerida.

Juhtivkomisjoni (põhiseaduskomisjoni) ettekandja Katrin Kuusemäe edastas Vabariigi Valitsuse seisukoha, mis eelnõu ei toetanud. Valitsus põhjendas oma vastuseisu võimaliku negatiivse mõjuga tööandjatele, viidates tootmismahu langusele ja täiendavatele töökorralduslikele kuludele. Arutelu käigus küsiti korduvalt valitsuse seisukohtade põhjendatuse kohta, eriti seoses haridusasutuste ja ettevõtjate väidetava negatiivse mõjuga, kuna pühad satuvad niigi sageli nädala sisse. Komisjon otsustas eelnõu esimese lugemise lõpetada.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 637 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada ülestõusmispühade teine püha (esmaspäev) riigipühaks ja vaba päevaks, tuues põhjenduseks Eesti viimise kooskõlla enamiku Euroopa riikidega ning peresuhete tugevdamise. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et Eesti on Euroopas vähemuses (koos Malta ja Portugaliga), kus see päev ei ole puhkepäev, mis tekitab probleeme rahvusvahelises ärikoostöös, eriti Balti riikide ja Põhjamaadega. Ta märkis, et eelnõu on saanud heakskiidu Eesti Kirikute Nõukogult.

Arutelu käigus kerkis esile Vabariigi Valitsuse vastuseis, mis tugines peamiselt sisulise mõjuanalüüsi puudumisele. Opositsioonisaadikud (Kovalenko-Kõlvart, Laats, Jevgrafov) kritiseerisid valitsuse seisukohta, pidades mõjuanalüüsi nõudmist silmakirjalikuks taktikaks, eriti arvestades, et valitsus ise ei esita oluliste eelnõude (nt maksutõusud) puhul piisavaid analüüse. Belobrovtsev kinnitas, et majanduslikku mõju ongi keeruline üheselt hinnata, kuna positiivsed ja negatiivsed küljed (nt suurem produktiivsus puhkuse järel vs. kaotatud tööpäev) tasakaalustavad teineteist. Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe andis ülevaate komisjoni istungist, kus valitsus põhjendas oma vastuseisu vajadusega lähtuda sisemisest sotsiaal-majanduslikust tasakaalust, mitte pelgalt harmoniseerimise soovist.

Riigikogu asus arutama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 639 esimest lugemist. Ettekandja Martin Helme selgitas, et eelnõu eesmärk on lahendada ligi 30 aastat kestnud segadus kohalikel valimistel kandideerimise elukohanõude tõlgendamisel. Kuigi traditsiooniliselt on lähtutud rahvastikuregistri sissekirjutusest, on kohtulahendid keeranud olukorra "sõlme", nõudes tegeliku püsiva elukoha tõendamist, mis on viinud kaebuste, kriminaalasjade ja volikogude liikmete taandamiseni. EKRE algne ettepanek oli elukohanõue täielikult kaotada, sarnaselt Riigikogu valimistele. Kuid pärast fraktsioonidevahelisi konsultatsioone pakkus Helme kompromissina välja seaduses fikseerida, et registrikanne ongi piisav alus elukoha määramiseks, vältimaks tegeliku elamise asjaolude kontrollimist.

Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann andis ülevaate komisjoni arutelust, kus käsitleti kandidaadi seotust kogukonnaga ja "peibutuspartide" teemat. Komisjon otsustas eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Läbirääkimistel tõstatas Lauri Laats (Keskerakond) küsimuse kohalike omavalitsuste tulubaasist, kuna sissekirjutus on seotud tulumaksu laekumisega. Hoolimata komisjoni ettepanekust eelnõu tagasi lükata, teatas Keskerakond, et hääletab eelnõu poolt, et see saaks edasi liikuda teisele lugemisele muudatusettepanekute tegemiseks. Hääletusel ei leidnud juhtivkomisjoni ettepanek toetust, mistõttu eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kaotada krediidiandja õigus nõuda ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral laenusaajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Ettekandja Lauri Laats (Keskerakond) rõhutas, et see meede, mida toetavad ka Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, on vajalik pankadevahelise konkurentsi suurendamiseks ja laenuintresside langetamiseks, kuna Eesti pankade omakapitali tootlus (15–20%) ületab tunduvalt Euroopa keskmist (8%). Laats väitis, et muudatus teeb panga vahetamise odavamaks ja kergemaks, aidates seeläbi leevendada eluaseme kallinemist.

Arutelu käigus tõstatati küsimusi eelnõu mõju kohta noortele peredele ja kritiseeriti Reformierakonna liikmete vastuseisu, mida peeti pankade kaitsmiseks. Laats juhtis tähelepanu ka valitsuse poolt tegemata jäänud mõjuanalüüsidele, viidates Rahandusministeeriumi hiljutisele hankele maksutõusude mõju analüüsimiseks. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi selgitas, et komisjonis tekitas vaidlust eelnõu mõjuanalüüsi puudumine ja ideoloogiline küsimus riigi sekkumisest lepingulistesse suhetesse. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata (5 poolt, 4 vastu). Riigikogu hääletas juhtivkomisjoni ettepaneku poolt (47 poolt, 13 vastu) ning eelnõu langes menetlusest välja. Järgmine päevakorrapunkt lükkus ettekandja puudumise tõttu edasi ja istung lõppes.

Käesolev aruanne hõlmab Riigikogu infotundide avasõnu ajavahemikus jaanuarist septembrini 2024. Infotunnid järgisid rangelt ettenähtud korda: igal istungil tehti kohaloleku kontroll, tutvustati osalevaid valitsuse liikmeid (tavaliselt peaminister või peaministri ülesannetes olev minister ja kaks või kolm ministrit) ning korrati üle protseduurireeglid. Kohalolek oli istungitel üldiselt madal, jäädes enamasti 10–25 Riigikogu liikme vahele. Küsimuste esitamiseks oli aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, lisaks oli ette nähtud täpsustav ja lisaküsimus.

Märkimisväärne oli 6. novembri infotunni algus, mis toimus võru keeles. Mitmel korral tõstatati protseduurilisi küsimusi, sealhulgas juhataja viga kohalolijate arvu fikseerimisel 6. märtsil (parandati 92 puudujaks) ning juhataja palve 9. aprillil, et Riigikogu liikmed täpsustaksid oma küsimuste teemasid, vältimaks liiga üldiseid kategooriaid nagu "Varia" või "Poliitika". Viimast vaidlustas Helir-Valdor Seeder. Samuti teavitati 12. veebruaril peaminister Kristen Michali tehnilisest pausist seoses umbusaldushääletuse ettevalmistusega. Korduvalt esitas protseduurilisi küsimusi ka Aleksandr Tšaplõgin, kes uuris nii Riigikogu koosseisu suuruse kui ka peaministri vabandamise teemal.

Riigikogu liige Martin Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise riigikaitse olukorra kohta, keskendudes hiljutistele drooniintsidentidele ja kaitsekulutuste haldamisele. Helme süüdistas valitsust avalikkuse teadlikus eksitamises seoses Eesti õhuruumi kaitsevõimega. Ta viitas augusti lõpu sündmustele, kus valitsuse esindajad (minister Taro ja kolonel Karu) lubasid tundmatute droonide tuvastamist ja allatulistamist, mis hiljem kaitseminister Pevkuri sõnul osutus bluffiks, kuna alla 300 meetri kõrguselt on tuvastamine keeruline. Helme küsis, kas tegemist on valetamise või ebakompetentsusega, ning seostas seda Reformierakonna mainekujundusega. Peaminister Michal vastas, et Eesti kaitsevõime on kasvav, rõhutades valitsuse otsust tõsta kaitsekulutused 5%-le SKP-st. Ta märkis, et droonid ongi disainitud märkamatult lendama ning rahuajal ei ole võimalik tagada 24/7 lahinguvalvet igas olukorras. Täpsustavas küsimuses laiendas Martin Helme kriitikat Riigikontrolli raportile, mis tema sõnul paljastas kaitsevaldkonnas "metsiku raha kantimise, laristamise ja korralageduse". Ta nõudis vastutust ja ametnike või ministrite (Pevkuri või Michali enda) tagasiastumist. Mart Helme toetas seda nõudmist, süüdistades valitsust suutmatuses tagada kaitsevõimekuse arendamist ning skandaalses asjaolus, et Riigikontroll ei saanud kõiki dokumente kätte. Peaminister Michal lükkas süüdistused tagasi, viidates Martin Helme varasemale tegevusele idapiiri ehituse pidurdamisel ning kinnitas, et Kaitseministeerium teeb Riigikontrolliga koostööd puuduste kõrvaldamiseks. Ta rõhutas 5% kaitsekulutuste olulisust ja liitlaste toetust.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise automaksu teemal, kritiseerides valitsuse poliitika ümber valitsevat segadust ja ebakindlust. Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et koalitsioonierakondade poliitikud on ühel päeval rääkinud maksu kaotamisest (viidates Kristina Kallase ettepanekule), kuid järgnenud on vaid kosmeetilised muudatused. Ta tõi esile, et automüügiturg Eestis on drastiliselt langenud (üle 40% võrreldes Läti ja Leeduga) ning autoteenindused on sunnitud inimesi koondama. Ta nõudis peaministrilt selget vastust, kas automaks kaotatakse ära.

Peaminister Michal kinnitas, et koalitsioon on kokku leppinud automaksu muudatustes, mis puudutavad soodustusi lastega peredele (100 eurot maksuvähendust iga alaealise lapse kohta). See muudatus on eelnõu kujul Riigikokku jõudnud ja peaks leevendama koormust paljudele peredele. Lisaks on plaanis langetada M- ja N-kategooria väikekaubikute maksustamise määra. Michal rõhutas ka, et kogu aastamaksust laekuv osa suunatakse teedesse (neljarealised ja kohalikud teed). Vastates maksu täieliku kaotamise küsimusele, viitas Michal eelarvepiirangutele ja vajadusele tagada kaitsekulutused (5% SKP-st) ning rahastada õpetajate, politseinike ja päästjate palgad. Ta möönis, et maksu tase ja disain on tekitanud arusaamatusi, kuid hetkel takistab täielikku kaotamist riigieelarve defitsiit.

Järgnevas täpsustavas küsimuses süüdistas Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) peaministrit "maksutsirkuse" loomises, tuues esile kaootilised maksupoliitika muutused (tulumaks, ettevõtte tulumaks, ajutised/püsivad tõusud). Ta kritiseeris, et lastega peredele tehtavad soodustused on vaid kosmeetilised, samal ajal kui puuetega inimestel, pensionäridel ja maaelanikel on kontod automaksu tõttu arestitud. Michal lükkas süüdistused tagasi, selgitades Reformierakonna järjepidevat soovi madalama tulumaksu järele ja kinnitades plaanitavat maksuküüru kaotamist 2026. aastal, mis tema sõnul vähendab keskklassi maksukoormust.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise riigi juhtimisvalikute teemal, keskendudes eelkõige droonitõrje võimekusele ja julgeolekuküsimustele, mille ajendiks oli hiljutine droonijuhtum Eestis ja Vene droonide allalaskmine Poolas. Reinsalu küsis PPA ja Kaitseväe vastutusvaldkondade pädevusjaotuse muutmise, ründedroonide likvideerimise relvakasutusprotokolli ning madallennul droone tuvastava akustilise seiresüsteemi soetamise ja rakendumise aja kohta.

Peaminister Michal kinnitas, et PPA ja Kaitseväe koostöö mehitamata õhusõidukite tõrjumisel toimib, rõhutades, et täielikku ja kõikehõlmavat kaitsevõimekust pole võimalik luua. Ta selgitas, et üleriigilise õhuseire eest vastutab Kaitsevägi (prioriteetideks akustilised seadmed ja radarid), samas kui piiriveekogude ja maismaapiiri seire eest rahuajal vastutab PPA. Sõjalise ründe korral rakendab aktiivseid meetmeid Kaitsevägi oma pädevuse piires. Akustilise seiresüsteemi soetamine on prioriteet, mille rahastamine peaks olema tagatud 5% kaitseinvesteeringute tasemega, kuigi hankeid raskendab üleeuroopaline relvastumise hoog. Lisaküsimuses tõstatas Peeter Ernits Eesti kõrge inflatsiooni teema. Peaminister selgitas, et inflatsioon tuleneb osaliselt maksutõusudest (vajalikud riigikaitseks) ning suuremas osas maailmaturu toormehindade ja kiire palgatõusu mõjust. Ta prognoosis hinnatõusu raugemist järgmisel aastal ja rõhutas tulumaksuvaba miinimumi tõstmise olulisust inimeste toimetuleku parandamiseks.

Riigikogu neljanda päevakorrapunkti raames esitas Riigikogu liige Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michalile arupärimise olukorrast riigis, keskendudes valitsuse tegevusele ja väidetavale sõjahüsteeria kasutamisele sisepoliitilistel eesmärkidel. Helme alustas valitsuse ministrite ebakompetentsuse kritiseerimisega ning süüdistas valitsust elanikkonna hirmutamises eelseisva sõjaga, et õigustada maksutõuse ja kärpeid. Ta küsis, kui kaua plaanitakse sõjaohtu kasutada sisepoliitilise mobiliseerimise tööriistana ning kas ei oleks võimalik ehitada üles kaitsevõimekust ilma inimesi emotsionaalselt ja materiaalselt kurnamata.

Peaminister Michal lükkas kategooriliselt tagasi väite, et sõda on Eestis välja mõeldud, rõhutades, et oht tuleneb reaalsest agressioonist Ukrainas. Ta kaitses valitsuse otsust tõsta riigikaitsekulutused 5%-le SKP-st, märkides, et valmisolek on rahu eeltingimus ja see vastab ka liitlaste ootustele. Täpsustavas küsimuses tõi Helme esile mure Kaitseministeeriumis arutlusel oleva naiste kohustusliku ajateenistuse plaani pärast, väites, et see ohustab rahvastiku jätkusuutlikkust, kuna mobiliseeritud naised ei saa lastega evakueeruda, mis kiirendab noorte perede emigreerumist. Peaminister vastas, et ta ei ole teadlik laiaulatuslikust kohustuslikust debatist valitsuses ning rõhutas naiste vabatahtliku osalemise positiivset rolli Kaitseväes. Lõpuks sekkus Mart Helme, kes süüdistas peaministrit teadmatuses ja valetamises naiste ajateenistuse plaani osas ning kutsus üles lõpetama sõjahüsteeria õhutamise, keskendudes vaiksele ja sihikindlale kaitsevõimekuse tõstmisele. Michal kinnitas, et arutelu ei ole otsus ning Eesti tugevus peitub kõigi kodanike panuses riigikaitsesse.

Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas rahandusminister Jürgen Ligile küsimuse valitsuse otsuste kohta, keskendudes esmalt Enefit Greeni tagasiostule. Kovalenko-Kõlvart kritiseeris valitsuse poliitika kaootilisust (esialgne erastamine, seejärel tagasiost 68 miljoni euro eest) ning viitas siseteabe lekkega seotud kuritegelikule tulule, mille osas Keskkriminaalpolitsei on esitanud kahtlustuse. Ta heitis Ligile ette, et minister keeldus varem korruptsioonivastase erikomisjoni istungile tulemast ja hakkas hoopis komisjoni tööd maha tegema, süüdistades Ligi tööd sisuvabaduses.

Minister Ligi vastas süüdistustele kategoorilise eitusega, nimetades neid laimuks ja avalikkust eksitavaks. Ta rõhutas, et Enefit Greeni börsilt äratulek ei olnud valitsuse otsus, vaid üldkoosoleku otsus ning tegemist oli investeeringu, mitte maksumaksja kuluga. Ligi kaitses oma keeldumist osaleda komisjoni istungitel, mille ainus eesmärk on tema hinnangul segaduse tekitamine. Jätkuküsimuses laiendas Kovalenko-Kõlvart teemat Tervisekassale, kritiseerides selle asutuse suuri kulusid motivatsiooniüritustele (pool miljonit eurot aastas), tulemustasusid ja palgafondi kasvu, samal ajal kui Tervisekassa on 200 miljoniga miinuses. Ligi lükkas Tervisekassa puudujäägi numbri tagasi ja kaitses kulusid, märkides, et koolitused ja tulemustasud on osa palgafondist. Lisaküsimuse esitanud Lauri Laats süüdistas valitsust avalikkuse eksitamises seoses maksutõusudega ("maksufestival") ja tõi esile Rahandusministeeriumi hanke teadlaste leidmiseks maksuralli mõju uurimiseks, väites, et see tõestab analüüside puudumist. Ligi vastas, et ministeerium uurib majandusasju pidevalt ning selgitas, miks toiduainete käibemaksu langetamine oleks sotsiaalselt ebaõiglane ja ebaefektiivne meede, eelistades maksuvaba miinimumi tõstmist.

Riigikogu kuues küsimus käsitles valitsuse eelarveplaane majanduse ja inimeste ostujõu turgutamisel. Küsimuse esitas Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa) rahandusminister Jürgen Ligile. Solman alustas debatti tulumaksuvabastuse mõju üle, väites, et sellest võidab pigem jõukam elanikkond. Seejärel esitas ta oma põhiküsimuse, mis puudutas haridusminister Kristina Kallase meedias kõlanud vastuolulist ja ebatsensuurset väidet riigi suurest rahalisest seisust. Solman soovis teada, kuidas rahandusminister seda hinnangut kommenteerib ja millises suurusjärgus see summa eelarves väljendub.

Minister Ligi selgitas, et Kallase väljaütlemine oli ajakirjaniku ebaausa käitumise tulemus ning väljendas tegelikult ministri kibedust raskete eelarveläbirääkimiste üle, kinnitades, et raha on pigem puudu. Ligi lükkas ümber ka Solmani varasema väite maksukergenduste kohta, viidates uuringutele, mis näitavad, et näiteks toidu käibemaksu langetamisest võidab jõukam tarbija ja see hajub tarneahelas. Jätkuküsimuses esitas Solman palve, et Ligi kutsuks korrale sotsiaalministri, kes ei kavatse madala sündimuse tõttu laste toetusteks üle jäänud raha järgmisel eelarveaastal kasutada. Solman pakkus välja, et see raha tuleks suunata lastetoetuste ja üksikvanema toetuste tõstmiseks 100 euroni. Ligi vastas, et ta ei saa langetamata eelarveotsuseid välja lubada, kuid rõhutas valitsuse suuri maksukergendusi (maksuvaba miinimumi tõstmine) ja erandeid automaksus lastega peredele (sh M-kategooria busside soodustamine). Lõpetuseks esitas Priit Sibul lisaküsimuse Tervisekassa personalikulude ja koolituste/ürituste palgafondi arvestamise kohta. Ligi täpsustas, et tegemist on personalikuluga, mis jaguneb palgakuludeks ja kaasnevateks kuludeks, ning pidas Tervisekassa juhtumit pigem moraali- kui rahandusküsimuseks.

Riigikogu liige Rain Epler esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse kaitseminister Hanno Pevkuri sobivuse kohta ametisse, süüdistades Pevkurit valetamises seoses Riigikontrolli raportiga. Epler tõi esile Riigikontrolli kriitika Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute raha kasutamise ja sisekontrollisüsteemide puuduste osas, märkides, et Riigikontroll ei saanud ülevaadet 723,9 miljoni euro suuruse varude saldo õigsusest. Epler süüdistas Pevkurit otseselt manipuleerimises ja valetamises, lugedes ette väljavõtteid nii Riigikontrolli raportist kui ka Pevkuri eelmisel päeval Riigikogus antud vastustest.

Peaminister Michal lükkas tagasi Epleri väited Pevkuri valetamises ja soovitas Epleril faktid otse kaitseministriga täpsustada. Michal rõhutas, et Kaitseministeeriumis tehakse suuri pingutusi kiiresti kasvava rahastuse haldamiseks ning minister ja kantsler on lubanud Riigikontrolli etteheiteid tõsiselt võtta ja kontrollmehhanismid korda teha. Debati käigus pöörduti ka piiriehituse ajaloo juurde, kus Michal tsiteeris Martin Helmet, kes olevat 2019. aastal soovinud piiriehituse kulusid vähendada. Martin Helme sekkus, süüdistades Reformierakonda valetamises ja varastamises ning väites, et Pevkuri ametisse jätmine näitab, et keegi ei võta riigikaitses valitsevat korralagedust tõsiselt. Michal parandas Helme väiteid piiriehituse alguse kohta, kinnitades, et ehitus algas varem ning et Ratase valitsus (kus Helmed osalesid) vähendas kulusid.

Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise maksude ja riigieelarve olukorra teemal, keskendudes hiljuti avalikustatud ligi 800 miljoni euro suurusele eelarveülejäägile. Arhipov soovis teada, kust see summa täpselt pärineb ja miks kehtestab valitsus uusi makse, kui riigil näib olevat raha üle. Samuti küsis ta valitsuse plaanide kohta maksusurve vähendamiseks. Peaminister Michal selgitas, et tegemist ei ole jagatava ülejäägiga, vaid planeeritust oluliselt väiksema eelarvedefitsiidiga (planeeritud –3% asemel ligikaudu –1%), mis näitab riigi säästlikumat majandamist. Ta tõi välja, et parem eelarvepilt tuleneb ühekordsetest ettevõtte tulumaksu laekumistest, palgakasvust tingitud füüsilise isiku tulumaksu paremast laekumisest ning riigi kulude kokkuhoiust. Michal rõhutas, et maksukoormus tervikuna on langemas ning tõi näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni, mis jätab keskmise palga saajale aastas umbes 1500 eurot rohkem kätte. Lisaküsimuses vaidles Martin Helme peaministri väidetele vastu, süüdistades valitsust majanduse hukkaajamises ja väites, et eelarve on jätkuvalt sügavas miinuses. Helme nõudis selget seisukohta automaksu osas, viidates koalitsiooni vastukäivatele signaalidele. Michal kinnitas, et automaksu taset peab ta isiklikult liiga kõrgeks, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteedid on riigikaitse ja kriitiliste valdkondade palgad. Arhipovi täpsustavale küsimusele toidu käibemaksu langetamise kohta vastas Michal, et see meede oleks ebaefektiivne, kuna uuringud näitavad, et hindadele on mõju ajutine ja raha kaob pigem vahemeeste taskusse. Ta kordas, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on parem viis inimeste ostujõu suurendamiseks.

Infotund algas päevakorra küsimuste 9 ja 10 vahelejätmisega, kuna küsijad Jaanus Karilaid ja Varro Vooglaid puudusid saalist. Seega liiguti edasi 11. küsimuse juurde, mille esitas peaminister Kristen Michalile Mart Helme julgeoleku teemal.

Mart Helme süüdistas peaministrit ja valitsust idapiiri väljaehitamisega seotud vassimises ja tegevusetuses. Helme väitis, et enne tema siseministriks saamist oli tehtud vaid kolme kilomeetri pikkune "pakasuhha" välismaalastele näitamiseks ning et just tema alustas reaalsete hangete väljakuulutamisega. Ta kritiseeris teravalt peaaegu viie aasta pikkust paigalseisu pärast EKRE lahkumist valitsusest, tuues näiteks Venemaa poolt piiripoi varguse, mis tema hinnangul näitab Eesti abimehust. Peaminister Kristen Michal vastas, kinnitades, et idapiir ehitatakse välja 2027. aasta lõpuks. Michal lükkas Helme väited ümber, viidates rahvusringhäälingu uudisele, mis kajastas Martin Helme sõnu piirirahastuse koomale tõmbamise vajadusest Jüri Ratase valitsuse ajal. Peaminister korrigeeris ka Helme väidet piiripoi varguse asukoha kohta. Istungi juhataja lõpetas seejärel infotunni, tuletades meelde Riigikogu kodukorra ja töökorra seaduse reegleid küsimuste käsitlemise kohta.

Kaitseminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest Kaitseministeeriumi haldusalas. Minister rõhutas Eesti kaitse-eelarve kasvu, tuues välja, et 2025. aasta eelarve ületab 2 miljardit eurot (üle 5% SKP-st), mis on 250 000 korda suurem kui taasiseseisvumise algusaastatel. Ta kinnitas, et Eesti on nüüd tugev ja sirge seljaga riik, mis suudab ise oma vabadust kaitsta. Pevkur andis ülevaate sõjaliste võimete arendamisest, sealhulgas diviisi struktuuri loomisest, 2. jalaväebrigaadi mehhaniseerimisest, suurtükiväe rügemendi loomisest (HIMARS, K9, Caesar) ja mitmekihilise õhukaitse arendamisest (IRIS-T süsteemid, õhukaitsebrigaadi loomine). Ta kutsus Riigikogu üles kinnitama 5% kaitsekulutuste taset pikaajaliselt julgeolekupoliitika alustes ning teatas plaanist luua kaitseplaneerimisele 10-aastane eelarveraam.

Debati keskmes oli Riigikontrolli hiljutine audit, mis paljastas süsteemsed puudujäägid Kaitseministeeriumi ja selle allasutuste rahakasutuse ja varude arvestuse osas (üle 700 miljoni euro ulatuses). Opositsioon (eelkõige Varro Vooglaid, Urmas Reinsalu ja Martin Helme) nõudis ministrilt vastutuse võtmist ja tagasiastumist, süüdistades teda juhtimisnõrkuses ja avalikkuse eksitamises. Minister Pevkur kaitses ministeeriumi, kinnitades, et kõik soetatud varud on olemas ja kasutusel, kuid möönis vajadust parandada inventeerimis- ja raamatupidamisprotsesse, teatades erakorralise inventuuri algatamisest. Arutelu käigus käsitleti ka Elva droonijuhtumit, Nursipalu harjutusala laiendamise kiirmenetlust ja naiste ajateenistuse teemat.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelnõu, selgitades, et alates 2010. aasta muudatustest on hoiu-laenuühistud kaotanud oma algse kogukondliku iseloomu ning tegutsevad sisuliselt pankadena, kuid ilma adekvaatse riikliku järelevalveta. See on viinud olukorrani, kus hoiustajad on maksejõuetuse tõttu kaotanud mitukümmend miljonit eurot, eriti vanemaealised inimesed, kes lootsid kõrget intressi. Hoiuste maht on kasvanud 2 miljonilt eurolt 87 miljonile, millest suurem osa (76 miljonit) laenatakse äriühingutele.

Eelnõu peamine eesmärk on lõpetada kontrollimatu raha kaasamine avalikkuselt ja tagada hoiustajate kaitse. Ainus lahendus on see, et hoiuseid kaasavad ühistud peavad edaspidi saama Finantsinspektsioonilt pangaloa või moodustama ühistupanga. Pangana tegutsemine tagab hoiustajatele Tagatisfondi kaitse kuni 100 000 euro ulatuses. Muudatused jõustuvad kolmes etapis, lõppeesmärgiga, et alates 1. jaanuarist 2029 saavad hoiuseid kaasata vaid pangad või ühistupangad.

Debati käigus esitasid Riigikogu liikmed küsimusi eelnõu proportsionaalsuse ja põhiseaduslikkuse kohta, küsides, miks ei piisa järelevalve tõhustamisest ning kas radikaalne ümberkujundamise nõue ei riiva liigselt ettevõtlusvabadust. Rahanduskomisjoni esindaja Mart Võrklaev rõhutas, et varasemad katsed (nt keskühistu loomine) enesekontrolliks ei ole toiminud ja hoiustajate kaitse tagamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ettepanek hääletati maha, mistõttu esimene lugemine lõpetati.

Esimesel päevakorrapunktil arutleti Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Madis Kallase, Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Anti Allase, Heljo Pikhofi ja Helmen Küti esitatud arupärimise üle seoses elulõpuga seonduvate regulatsioonidega. Oluline teema kerkis esile Riigikohtu Paul Tammerti juhtumi valguses: kui inimene pakub teisele enesetapu vahendit, ning milline on õiguslik ja eetiline raamistik inimese elu lõpu otsuste kohta. Arupärimisele vastas sotsiaalminister ning rõhutati, et tegemist on kahe tasandi küsimusega – õigusaline regulatsioon ning eetilised kaalutlused –, ning vajadust koostöös Justiits- ja Digiministriga jätkata arutelu ja seadusloomet. Tähtsateks punktideks tõidetud olid elulõpu tahteavalduse seaduse rakendamine (kui tahet on võimalik konkreetselt väljendada ka siis, kui inimene ise ei saa enam rääkida) ning võimalus arutada laiemat raamistikku, mis hõlmab ka eetikaga, meditsiiniga ja palliatiivse raviga seotud aspekte. Lisaks jõuti järeldusele, et 2027. aasta jaanuarist saavad patsiendid esitada elulõpu tahteavalduse tervise infosüsteemi kaudu ning vajalik on jätkata arutelusid ja teenuste arendamist ning koostoimet eri valdkondade vahel. Teine oluline osa puudutas palliatiivse ravi kättesaadavuse suurendamist, laste palliatiivset ravi ning pilootprojekte, mille eesmärk on testida uusi teenusemudeleid ja kaasata haridusasutusi täiendkoolituste loomiseks. Kokkuvõttes esitatud plaanid näitavad, et riik on valmis edasiliikuma nii õiguslikul kui ka sotsiaal- ja tervishoiualasel tasandil, kuid rõhutavad kaasamises ja laiapõhjalises arutelus leiduvat konsensust ning põhjalikku eetikakõlama.

Arupärimine käsitleb 2025. aasta mesindustoetuse muudatusi ning nende mõju väikemesinikele. Kaasatud olid Evelin Poolamets, Rene Koka, Siim Pohlak, Martin Helme, Mart Helme, Anti Poolametsa ja Arvo Aller; arupärimine esitati 23. aprillil 2025 ning arutelu suunati regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele. Põhjenduslikult sooviti välja tuua kitsaskohti, mis kaasnevad meetmete muutmisega ning selgitada, miks 16 mesilasperet ületanud ettevõtjal on tulevikus oodatud surutud toetus ning mis saab väikemetsanduse jätkest ja taustast seoses taotlemise vähenemisega. Komisjoni jaoks oli oluline mõista, kuidas muudatused mõjutavad väikestes piirkondades tegutsevaid mesinikke ning millised on võimalikud alternatiivid ja koostöövõimalused järgmiste sammude nimel.

Riigikogu arutas 13. mail 2025 esitatud arupärimist nr 773 elutähtsate pangateenuste kadumise kohta maakonnakeskustes, mille esitasid Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Anti Allas, Reili Rand, Heljo Pikhof ja Jaak Aab. Arupärimise esitaja Ester Karuse (SDE) tõi esile Valga ja Põlva maakondade olukorra, kus füüsilised pangakontorid on suletud (viimati SEB Valgas), jättes kümned tuhanded elanikud, eriti eakad ja digioskusteta inimesed, ilma vajalikust teenindusest ja nõustamisest. Karuse rõhutas, et pangateenus on ühiskondlikult hädavajalik teenus, mitte pelgalt äritegevus, ning küsis ministrilt konkreetseid samme dialoogi pidamiseks pankadega ja riigi valmisolekut tagada füüsiline pangateenus maakonnakeskustes.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tunnistas muret, kuid tõi välja, et pangakontorite arv on Eestis viimase kümne aastaga vähenenud ligi poole võrra (2015. aasta 107-lt 58-le 2024. aasta lõpuks) tulenevalt tarbijakäitumise muutusest ja digitaliseerimisest. Ta täpsustas, et Coop Pank pakub Valgas ja Põlvas sularahavabu kontoriteenuseid. Minister rõhutas, et teenuste kättesaadavus on olulisem kui füüsiline kontor ning tõi esile alternatiivid, nagu sularahaautomaadid (ristkasutatavad ja sissemaksevõimalustega), sularaha väljavõtmine poodides/tanklates ning Omniva postkontorite makseteenused. Terras kinnitas, et kavatseb pangandussektori esindajatega kohtuda, kuid hetkel keskendub ministeerium laiemale regionaalarengu probleemile, milleks on elanikkonna koondumine pealinnapiirkonda. Arutelu käigus kritiseerisid opositsioonipoliitikud ministri juhtimisstiili ja regionaalpoliitika lodevust.

Riigikogu istungil arutati neljanda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Jaanus Karilaiu, Andres Metsoja, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Enn Eesmaa ja Ants Froschi 7. mail 2025 esitatud arupärimist nr 768, mis käsitles töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, keskendudes tööstuse ja tootmise arengule energia puudujäägi kontekstis. Arupärijate nimel esines Jaanus Karilaid, kes rõhutas, et regionaalne ebavõrdsus ja töökohtade puudus väljaspool Tallinna "kuldsest ringist" on pikaajaline probleem, mida valimislubadustest hoolimata pole lahendatud. Karilaid tõi esile Läänemaa ettevõtete praktilised mured, kus laienemist takistab energiavõimsuse puudujääk või liitumise miljonitesse ulatuv maksumus, ning rõhutas, et majanduskeskkonna parandamiseks on lisaks energiale vaja ka teedevõrgu korrashoidu.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas arupärimisele, märkides, et energiataristu on küll Kliimaministeeriumi vastutusala, kuid energia on tööstuse jaoks kriitiline sisend. Minister tutvustas meetmeid, millega püütakse regionaalset arengut toetada, sealhulgas varustuskindluse toetust ettevõtetele, otseliini pikkuse pikendamist 15 kilomeetrini suurtarbijate jaoks ning täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaa elektrivõrkudesse. Ta tõi esile ka suuremahuliste investeeringute toetuse, kus toetusmäär on väljaspool Harjumaad kõrgem (15% vs 10%), ning planeerimisseaduse muudatused strateegiliste tööstusalade kiirendatud menetlemiseks regioonides. Minister Keldo kinnitas, et konkreetsed kaebused Läänemaa ettevõtete laienemise takerdumisest pole ministeeriumini jõudnud, kuid avaldas valmisolekut ettevõtjaid aidata. Arutelu lõpus tegi Jaanus Karilaid ettepaneku ministri visiidi korraldamiseks Läänemaale lähikuudel, millega minister Erkki Keldo koheselt nõustus.

Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 15. mail 2025 esitatud arupärimist nr 779, mis käsitles tööpuuduse kiiret kasvu ja tööhõive langust. Arupärija Lauri Laats (Keskerakond) kritiseeris oma avasõnavõtus teravalt valitsuse regionaalpoliitikat, heites sotsiaaldemokraatidele ette automaksu kehtestamist, tasuta maakondliku ühistranspordi lõpetamist ja kõigi maksutõusude vastuvõtmist. Ta rõhutas, et tööpuuduse kasv ja tööhõive langus on tekitanud suurt muret, tuues esile suured regionaalsed erinevused, eriti Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, ning kahekordse palgalõhe Tallinna/Harjumaa ja teiste maakondade vahel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo andis ülevaate tööturu hetkeolukorrast, märkides, et töötuse määr saavutas tipu 2025. aasta esimeses kvartalis (8,5%), kuid langes teises kvartalis 6,9%-ni. Ta tõi esile Eesti kõrge tööjõus osalemise määra (88,1% 20–64-aastaste seas), mis on Euroopa Liidus kõrgeim. Ministri sõnul tegeleb valitsus töötuse leevendamisega uue Töötukassa strateegia kaudu, mis keskendub noorte oskuste parandamisele (NEET-noored) ja kutseharidusreformile. Regionaalse ebavõrdsuse leevendamiseks suunatakse Ida-Virumaale Õiglase Ülemineku Fondist 350 miljonit eurot ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Järgnevates küsimustes keskenduti noorte töötusele. Lauri Laats pakkus välja maksusoodustused õpilaste töötamisele (vabastus 13% sotsiaalmaksu osast), kuid minister Keldo lükkas selle ettepaneku tagasi, viidates riigieelarve seisule ja eelistades regulatsioonide lihtsustamist. Minister lubas uurida kohalike omavalitsuste NEET-noorte spetsialistide töö tulemusi ja töötute kodakondsuse jaotuse andmeid.

Riigikogu arutas Riina Sikkuti, Tanel Kiige ja teiste sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimist valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta. Arupärijad väljendasid muret Eesti majanduse tootlikkuse languse, noorte rekordilise tööpuuduse ja lõimumisprobleemide pärast, küsides, kuidas aitab sisserände suurendamine neid probleeme lahendada, eriti arvestades tehisaru arengut. Riina Sikkut (SDE) rõhutas vajadust kvantitatiivsete andmete järele Eesti ühiskonna vastuvõtuvõime ja migratsioonistatistika kohta.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) vastas, et valitsuse prioriteet on kvalifitseeritud spetsialistide toomine, mitte madalapalgaline tööjõud. Ta kinnitas, et sisserände kvoot (0,1% elanikkonnast) jääb muutmata, kuid OSKA raportil põhinevad erandid oskustöötajatele on vajalikud töötleva tööstuse kasvupotentsiaali realiseerimiseks. Minister hindas Eesti ühiskonna vastuvõtuvõimet heaks, tuues esile paranenud lõimumisnäitajad ja avalikkuse toetuse Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele. Ta rõhutas, et valitsuse esmane fookus on kohaliku tööjõu, sealhulgas 45 000 registreeritud töötaja, oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmisel. Debatis tõstatati ka küsimus Põhjamaade immigratsioonikogemustest ja Rootsi vangide Tartu vanglasse toomisest, mida minister pidas liitlastevaheliseks kasulikuks koostööks. Jaak Valge (EKRE) kritiseeris teravalt massiimmigratsiooni, väites, et see on põhiseaduse vastane, pärsib palgakasvu ja on viinud tootlikkuse languseni. Reili Rand (SDE) küsis selgitust palgakriteeriumide leevendamise kohta oskustöötajate erandis.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Kalle Grünthali, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Vladimir Arhipovi 19. mail 2025 esitatud arupärimist kuuseistikute hävitamise kohta RMK taimlates. Arupärija Peeter Ernits tõi esile Iisaku lähedal aset leidnud juhtumi, kus kohalikud töötajad teatasid istikute massilisest hävitamisest, mida Ernits nimetas "tapatööks".

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt vastas seitsmele küsimusele, selgitades, et RMK ei hävita standardseid istikuid, vaid komposteerib igal aastal tekkiva ligikaudu 10% ebastandardsetest taimedest, mis ei vasta metsa uuendamise kvaliteedinõuetele. Minister kinnitas, et RMK raiemaht on viimastel aastatel langenud looduskaitseliste piirangute suurenemise tõttu (majandatava metsa osakaal langes 2019. aasta 64%-lt 2024. aasta 56,6%-le), mistõttu tekkis istikute ülejääk, kuna taimede ettekasvatamine võtab 2–3 aastat. Sutt rõhutas, et kuigi RMK jagas kevadel tasuta ligi 50 000 ebastandardset taime, ei toeta ministeerium suures mahus tasuta jagamist, et vältida ebavõrdset konkurentsi erataimlatele. Tulevikus jätkatakse ebastandardsete taimede komposteerimist, kuid kaalutakse ka muid kasutusvõimalusi, kui see ei sega taimlatöötajate tööd.

Läbirääkimistel kiitis Peeter Ernits ministrit ja RMK juhti Mikk Marranit kiire tegutsemise eest, mis võimaldas istikud rahvale laiali jagada, nimetades seda sündmust "laulupeoks" ja rõhutades Eesti rahva tohutut nälga kuuseistikute järele.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Reili Ranna, Tiit Marani, Züleyxa Izmailova ja Riina Sikkuti 20. mail 2025 esitatud arupärimisele tuumaenergia arendamise kohta Eestis. Arupärimise esitas Jaak Aab, kes tõi esile mure uue energiamajanduse arengukava (ENMAK) prioriteedi – tuumaenergia – kõrge maksumuse ja pika ajaperspektiivi pärast. Aab viitas Kanada Ontario BWRX-300 moodulreaktori projekti oodatavale kallinemisele (vähemalt 13,5 miljardit eurot) ja arvutas, et Eestisse kavandatav 600 MW jaam võiks maksta ligi 7 miljardit eurot, rõhutades, et need on vaid esialgsed prognoosid. Ta küsis, kuidas riik kavatseb katta energiadefitsiidi aastani 2040, mil tuumaenergia parimal juhul alles tööle hakkaks, ning miks ei panustata jõulisemalt taastuvenergiasse.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt vastas, et valitsus ei ole otsustanud konkreetse tehnoloogia kasuks, vaid algatas eriplaneeringu, et selgitada välja tuumajaama rajamise tingimused ja asukoht. Minister rõhutas, et tuumajaam peaks valmima erakapitali toel ning riigi roll on luua seadusandlik ja järelevalvealane raamistik. Sutt kaitses tuumaenergia ettevalmistamist kui vajalikku sammu süsinikuvaba baaskoormuse tagamiseks pärast 2040. aastat, märkides, et BWRX-300 tehnoloogia puhul on Ontario jaam esimene testjaam ning järgmised projektid (nt Poolas ja Rootsis) peaksid olema odavamad. Ta kinnitas, et taastuvenergia arendamine (sh vähempakkumised ja finantsinstrumendid meretuuleparkidele) jätkub paralleelselt ning tuumaenergia on vajalik stabiilseks tootmiseks, eriti olukorras, kus Eesti impordib kolmandiku oma elektrist. Arutelu käigus tõstatati ka küsimusi riigi fookuse, suurprojektide võimekuse, finantsgarantiide olemuse ja julgeolekuriskide kohta.

Riigikogu käsitles Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimist Eleringi strateegia kohta, mis puudutas riigiettevõtte otsuste langetamisel Eesti sotsiaal-majanduslike mõjude arvestamist versus Euroopa ühisturu vajadusi. Arupärijad, keda tutvustas Vadim Belobrovtsev, viitasid Eleringi juhi Kalle Kilgi varasemale väljaütlemisele, kus ta seadis esikohale Euroopa ühisturu vajadused, kuna kohalikest mõjudest lähtumine tooks kaasa kõrgema elektrihinna. Küsimused keskendusid sellele, kas valitsus on teadlik Eleringi väidetavast kohalike mõjude ignoreerimisest, millistele analüüsidele tuginedes selline volitus anti ning milline on välisühenduste (Eesti-Läti neljas ühendus, Estlink 3) tasuvusaeg.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt vastas arupärimisele, eitades kategooriliselt, et Elering ignoreeriks Eesti sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Ta rõhutas, et Eleringi uutes omaniku ootustes on selgelt seatud eesmärgiks konkurentsivõimeline energia lõpphind Eesti tarbijale. Minister selgitas, et Elering lähtub Eesti arengudokumentidest ja Euroopa Liidu energiapoliitikast, mille eesmärk on tagada kindel, taskukohane ja keskkonnasäästlik energiavarustus. Ta kinnitas, et analüüsid (sh ENTSO-E ja PCI projektide raames tehtud) näitavad, et ühendatud elektrisüsteem on sotsiaal-majanduslikult kõige kasulikum ja vähendab hinnavolatiilsust. Sutt kinnitas, et siseriikliku võrgu arendamine on jätkuvalt Eleringi prioriteet ning välisühenduste rajamist rahastatakse sageli ülekoormustulust ja Euroopa toetustest, mitte võrgutariifist. Järgnevas debatis kritiseeris Rain Epler (EKRE) teravalt valitsuse energiapoliitikat, süüdistades ministrit "värdkeele" kasutamises ja väites, et Euroopa ülereguleerimine ja rohepöörde fookus on viinud majandusliku konkurentsivõime languseni. Epler kutsus üles loobuma liigsest tuule- ja päikeseenergia armastusest ning seadma eesmärgiks Eesti taastamine tugeva elektrienergia eksportijana.

Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.

Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.

Päevakorra esimese punktina arutati Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 kolmandat lugemist, mille eesmärk oli lükata edasi kohustusliku kestlikkusaruandluse (ESG) kehtestamine. Isamaa fraktsiooni nimel esinenud Urmas Reinsalu kritiseeris valitsust selle eest, et too surus sügisel läbi süsteemi, mis oleks ettevõtetele toonud üle 30 miljoni euro lisakoormust. Reinsalu rõhutas, et eelnõu vastuvõtmine on õige samm, kuid see on vaid ajutine lahendus. Ta kutsus valitsust üles avama Euroopa Liidu tasemel sisulist dialoogi, et muuta kestlikkusaruandlus vabatahtlikuks, tuues näiteks NG Investeeringute grupi miljonieurose aastase kulu aruandlusele, mida keegi tegelikult ei loe. Reinsalu kritiseeris ka valitsuse kahetist lähenemist bürokraatiale, tuues näiteks kaubaautode parkimiskeelu kõnniteedel.

Reformierakonna esindaja Õnne Pillak kinnitas, et valitsus toetab bürokraatia vähendamise suunda ja on teinud juba 202 vastavat otsust. Ta tervitas opositsiooni eelnõu kiiret menetlemist ja kinnitas, et ka Euroopa tasandil püütakse aruandlus tulevikus vabatahtlikuks muuta. EKRE esindaja Rain Epler süüdistas aga Reformierakonda valetamises ja silmakirjalikkuses, väites, et koalitsioon likvideerib alles nüüd oma varasemat viga, olles varem ise ESG-aruandluse vajalikkust kaitsnud. Keskfraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart pidas oluliseks koalitsiooni ja opositsiooni koostööd eelnõu toetamisel. Eelnõu läbis lõpphääletuse ja võeti seadusena vastu.

Istung liikus Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 kolmanda lugemise juurde, mis oli ühtlasi hooaja viimane päevakorrapunkt. Enne läbirääkimiste avamist tõstatasid mitmed saadikud (Kalle Grünthal, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev) protseduurilisi küsimusi, kritiseerides eelnõu kiirmenetlust (teine ja kolmas lugemine samal nädalal) ning selle potentsiaalset põhiseadusvastasust. Kriitika keskendus eelnõu sätetele, mis lubavad Rahapesu Andmebürool luua 11 registri andmeid koondava "superandmebaasi" ja kasutada tehisintellekti isikute profileerimiseks, riivates seeläbi isikupuutumatust ja põhiõigusi. Opositsioon palus istungi juhatajal pöörduda rahanduskomisjoni poole, et eelnõu päevakorrast maha võetaks või võetaks vaheaeg erakorralise komisjoni istungi kokkukutsumiseks, kuid need ettepanekud lükati tagasi, viidates sellele, et juhatajal puudub selleks pädevus.

Fraktsioonide läbirääkimistel väljendasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa tugevat vastuseisu. Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) nimetas eelnõu vastuvõtmist sisenemiseks "jälgimisühiskonna ajastusse" ning kritiseeris, et põhiõigused müüakse maha 3,5 miljoni euro suuruse EL-i rahastuse eest. Rain Epler (EKRE) süüdistas koalitsioonisaadikuid eelnõu sisu mitteteadmises ja hoiatas, et seadus on politseikaamerate skandaaliga võrreldes "lapselalin". Urmas Reinsalu (Isamaa) rõhutas, et sarnast andmebaasi ei eksisteeri üheski teises EL-i liikmesriigis ning et eelnõu menetleti pretsedenditu kiirusega. Hoolimata opositsiooni viimase hetke katsetest (sh Lauri Laatsi palutud vaheaeg) eelnõu menetlust peatada, viidi läbi lõpphääletus.

Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 652 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Arutelu keskendus peamiselt positiivse krediidiregistri loomise ajakavale, kiirlaenude mahu kasvule ja selle sotsiaalsetele tagajärgedele ning inkassofirmade tegevuse reguleerimisele. Vadim Belobrovtsev tõstatas küsimuse andmete koondamise vastuolust e-riigi detsentraliseerimise põhimõttega, millele minister vastas, et koondatakse vaid krediidiandmed. Reili Rand ja Heljo Pikhof väljendasid muret registri hilise jõustumise (2028) pärast, mille osas minister lubas konsulteerida tehniliste töötajatega kiirendamise võimalikkuse üle. Ligi rõhutas, et riik ei peaks registrit looma, kuna see on erasektori asi. Lauri Laats ja Heljo Pikhof käsitlesid läbirääkimistel kiirlaenude kasvu (mis ületab Euroopa keskmist) ja selle seost inimeste halvenenud toimetulekuga. Minister Ligi seostas kiirlaenuäri kasvu muu hulgas teise pensionisamba lammutamisega. Rahanduskomisjoni esindaja Maris Lauri tutvustas komisjoni otsuseid, kinnitades, et inkassofirmade registrisse kaasamist ei toimu ning et komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ja tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. Eelnõu kohaselt luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja) ning kehtestatakse vastavad palgakoefitsiendid aastateks 2026–2028 (1,0; 1,0; 1,1; 1,3). Samuti laiendatakse õpetajakoolituses õppivate õpetajate tähtajaliste töölepingute pikkust kolmele aastale. Oluline muudatus on koolidirektorite atesteerimissüsteemi sisseviimine iga viie tööaasta järel, atesteerimiskomisjon koosneb koolipidaja ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatest. Muudatuste rahaline lisavajadus 2026. aastal on üldhariduses 9,8 miljonit eurot ja kutsehariduses 3,7 miljonit eurot.

Arutelul tõstatati mitmeid küsimusi, eriti seoses kvalifikatsioonita õpetajate staatuse ja palgagarantiidega, kuna seadusemuudatus kaotab koolipidaja otsese kohustuse maksta neile riiklikku alammäära. Minister selgitas, et rahastussüsteem ei muutu, kuid eesmärk on motiveerida kutseta õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Samuti arutati direktorite atesteerimisotsuste avalikustamist ja haridusleppe toetust kohalike omavalitsuste seas. Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, märkides, et komisjon jätkab arutelu kvalifikatsioonita õpetajate toetamise teemal.

Riigikogu arutas kolmandal lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA). Debatt keskendus eelnõu põhiseaduslikkusele ja selle mõjule usuvabadusele ning julgeolekule, eriti seoses Moskva Patriarhaadiga seotud usuühendustega. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) väitis, et eelnõu on endiselt põhiseadusega vastuolus, hoolimata kosmeetilistest muudatustest, ning survestab ebaseaduslikult Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit katkestama kanoonilised sidemed Moskvaga. Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) avaldas lootust, et president jätab seaduse teist korda välja kuulutamata. Varro Vooglaid (EKRE) rõhutas, et tegelik küsimus on õigusriikluse tagamine, mitte eestimeelsus, ning hoiatas, et sundlõpetamise ähvardamine suurendab ühiskonna lõhestatust ja julgeolekuohte. Koalitsiooni ja toetavate fraktsioonide esindajad (Isamaa, Eesti 200, SDE) kaitsesid eelnõu, rõhutades, et see on kooskõlas põhiseadusega (viidates Siseministeeriumi analüüsile) ja selle eesmärk on piirata vaenulikku mõjutustegevust, mitte usuvabadust. Jaanus Karilaid (Isamaa) ja Peeter Tali (Eesti 200) sidusid Moskva Patriarhaadi otseselt Kremli ja FSB-ga, nimetades seda Putini režiimi ideoloogiliseks toeks. Andre Hanimägi (SDE) rõhutas, et eelnõu puudutab institutsiooni, mis õigustab vägivallaideoloogiat, mitte usku ennast. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu 603 kolmas lugemine. Läbirääkimistel kujunes terav vastasseis riigi julgeoleku ja õigusriigi põhimõtete teemal. Isamaa fraktsiooni nimel esinenud Henn Põlluaas kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda umbusalduse avaldamiseks PPA-le ning Sise- ja Välisministeeriumile. Ta rõhutas, et viisa andmisest keeldumine on riigi suveräänne õigus ja muudatuse vastuvõtmine ohustab sisejulgeolekut, ummistab kohtusüsteemi ning avab ukse massilistele kohtuvaidlustele kahtlaste isikute, eriti Vene ja Valgevene kodanike poolt.

Eesti 200 fraktsiooni esindaja Ando Kiviberg lükkas need väited ümber, märkides, et Eesti on Euroopa Liidus viimane riik, kus viisaotsuseid kohtus vaidlustada ei saa, ning et Riigikohus on viidanud sellele kui põhiseadusega vastuolus olevale puudusele. Ta selgitas, et seadus annab õiguse vaidlustada üksnes menetlusvigu, mitte sisulist põhjendust, ning riigi suveräänsus säilib. Pärast lühikest vastusõnavõttu Urmas Reinsalult viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu 603 võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 kolmandat lugemist. Debatt keskendus valitsuse maksupoliitika püsivaks muutmisele ja selle mõjule ühiskonnale. Opositsiooniparteid kritiseerisid teravalt valitsust lubaduste murdmise eest, kuna algselt ajutiseks julgeolekumaksuks nimetatud tõusud (käibemaks 24%-le, tulumaks 22%-le) muudetakse püsivaks, samal ajal kui plaanitud 2% ettevõtte tulumaksu tõus tühistatakse. Keskerakonna esindaja Lauri Laats süüdistas valitsust solidaarsuse puudumises, kuna maksukoormus langeb tarbimismaksude kaudu kõige haavatavamatele. Isamaa fraktsioon (Urmas Reinsalu) hääletas eelnõu vastu, viidates majanduse konkurentsivõime halvenemisele ja reaalsissetulekute kahanemisele. Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets rõhutas, et eelnõu põlistab regressiivset maksusüsteemi, mis soosib rikkaid ja pidurdab majanduskasvu, ning kutsus üles kehtestama astmelist tulumaksu. Reformierakonna esindaja Annely Akkermann kaitses eelnõu, selgitades, et see jätab madalama sissetulekuga inimestele ja pensionäridele 2% tulumaksuvabastuse kaudu rohkem raha kätte ning et maksukoormus tervikuna langeb järgmisel aastal maksuküüru kaotamise tõttu. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651) kolmandat lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas ettekande, selgitades, et eelnõu sisu on menetluse käigus muutunud, suurendades tulusid 26,3 miljoni, kulusid 36,9 miljoni ja investeeringuid 41,9 miljoni euro võrra. Märkimisväärne osa (44,2 miljonit) suunatakse laiapõhjalisele riigikaitsele, millest 30 miljonit läheb Siseministeeriumi haldusalasse, ning 12 miljonit teedeehitusse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut: toimetulekupiiri tõstmine (6 miljonit eurot) ja tasuta lasteaiakohtade pakkumine kõigis omavalitsustes (22 miljonit eurot). Mõlemad ettepanekud lükati Rahanduskomisjonis tagasi, viidates valitsuse seisukohale, et lisaeelarvega ei tohiks luua täiendavaid püsikulusid, ning rõhutades kohalike omavalitsuste autonoomiat. Debatt oli terav, keskendudes Reformierakonna vastuolulisele seisukohale lasteaia kohatasu osas (toetades seda Tallinnas, kuid mitte riiklikul tasandil) ning toimetulekupiiri tõstmise edasilükkamisele. Opositsioon (Keskerakond, SDE, Isamaa) kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat, eelarve läbipaistmatust ja riigisektori paisumist. Eelnõu viidi lõpphääletusele, kus see vastu võeti.

Päevakorrapunkti number seitse käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist selgus, et kõnesoove ei olnud, mistõttu läbirääkimised koheselt suleti. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti viivitamatult eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 71 Riigikogu liiget. Eelnõu poolt hääletas 70 liiget, vastu ei hääletanud keegi ning üks liige jäi erapooletuks. Tulemusena võeti eelnõu 518 seadusena vastu.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu kolmas lugemine. Debatt keskendus eelnõu mõjule planeerimismenetlustele ja kohalike kogukondade õigustele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Evelin Poolamets kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda arendajate tellimuslikuks seaduseks, mis ohustab inimeste tervist, elukeskkonda ja kultuuripärandit, mööndes detailplaneeringutest ja sisulistest keskkonnamõju hindamistest möödavaatamist. Ka Keskerakonna esindaja Aleksandr Tšaplõgin pidas roheagendat pettuseks, mis sunnib tarbijaid subsideerima tuuleparke, eemaldades neilt ligipääsu odavale energiale, ning rõhutas põlevkivi konkurentsivõimet. Reformierakonna esindaja Mario Kadastik lükkas ümber väited põlevkivi odavuse kohta, tuues välja selle kõrge omahinda koos CO2 tasudega. Ta selgitas, et seaduse eesmärk on bürokraatia vähendamine ja planeerimisprotsesside optimeerimine, hinnates keskkonnamõjusid täpsemalt juba esimeses etapis, et kiirendada ehituslubade väljastamist. Lõpphääletusel võeti eelnõu 541 seadusena vastu 46 poolthäälega.

Päevakorra üheksanda punktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 573 kolmandat lugemist. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti viivitamatult eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 58 Riigikogu liiget, vastu hääletas 1 liige ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 573 võeti seadusena vastu.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetustoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 kolmas lugemine, mis käsitles eelkõige elulõpu tahteavalduse regulatsiooni. Läbirääkimistel osalesid fraktsioonide esindajad.

Eesti 200 fraktsiooni nimel esinenud Irja Lutsar rõhutas, et eelnõu annab inimestele võimaluse väljendada oma tahet edasise ravi suhtes olukorras, kus aju funktsioneerib minimaalselt ja elukvaliteet ei vasta patsiendi soovile. Ta kinnitas, et tegemist ei ole eutanaasia ega abistatud vabasurmaga, vaid inimese autonoomia kaitsmisega. Keskerakonna esindaja Lauri Laats kritiseeris eelnõu prioriteetsust, tuues esile Eesti tervishoiusüsteemi tõsised puudujäägid, nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav palliatiivravi, ning leidis, et enne elulõpu tahteavalduse seadustamist tuleb korda teha esmatasandi tervishoid. Reformierakonna esindaja Margit Sutrop toetas eelnõu, märkides, et see kaitseb inimeste vabadust ja väärikust ning annab arstidele julgust lõpetada nn mõttetu ravi, mis pikendab vaid suremist. Isamaa fraktsiooni esindaja Priit Sibul ei olnud eelnõu sisu vastu, kuna see ei anna uusi õigusi, vaid parandab tahteavalduse kättesaadavust meedikutele, kuid väljendas muret sellega kaasneva libeda tee pärast eutanaasia suunas ning lihtkirjaliku tahteavalduse ebaselguse pärast. Läbirääkimiste järel viidi läbi eelnõu lõpphääletus.

Päevakorrapunkti number 11 all käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 kolmandat lugemist. Menetlus algas läbirääkimiste avamisega, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 51 Riigikogu liiget. Vastuhääli ega erapooletuid ei olnud, mistõttu eelnõu 611 võeti seadusena vastu.

Tänane 12. päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 kolmandat lugemist ehk lõpphääletust. Pärast läbirääkimiste avamist need koheselt suleti, kuna Riigikogu liikmetel kõnesoove ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti läbi viima eelnõu lõpphääletust. Hääletusel osales 49 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastu- ja erapooletuid hääli ei registreeritud. Seega võeti eelnõu 613 seadusena vastu.

Päevakorrapunkt number 13 käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 kolmandat lugemist. Pärast eelnõu tutvustamist avati läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde.
Hääletuse tulemusena toetas eelnõu vastuvõtmist 46 Riigikogu liiget, vastu hääletas 3 liiget ning erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu 622 seadusena vastu.

Päevakorrapunkti nr 14 raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas eelnõu teemal läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 51 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastu- ja erapooletuid hääli ei registreeritud, mistõttu eelnõu 623 võeti seadusena vastu.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 624 kolmas lugemine. Enne läbirääkimiste avamist teavitati Riigikogu liikmeid olulisest protseduurilisest parandusest: teise lugemise tekstist oli ekslikult välja jäänud üks täielikult arvestatud muudatusettepanek. See viga oli nüüdseks parandatud ja vastav muudatus kanti kolmanda lugemise teksti.

Kuna kõnesoove läbirääkimiste avamisel ei esitatud, sulgeti need koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu 624 lõpphääletuse juurde. Hääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 51 Riigikogu liiget, vastu- ega erapooletuid hääli ei olnud. Seega võeti eelnõu 624 seadusena vastu.

Päevakorrapunkti nr 16 all arutati Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist selgus, et kõnesoove ei olnud, mistõttu läbirääkimised koheselt suleti. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Protseduuri kiirendamiseks tehti ettepanek loobuda tavapärasest kaheminutilisest kutsungist, kuna saalist ei olnud keegi lahkunud ja kõik kohalolijad andsid selleks nõusoleku. Lõpphääletusel võeti eelnõu 634 seadusena vastu 52 poolthäälega, vastuhääli ega erapooletuid ei registreeritud.

Päevakorras oli tänase istungi 17. punkt, milleks oli maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu 644 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas eelnõu üle läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 50 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastu- ega erapooletuid hääli ei olnud, mistõttu eelnõu 644 võeti seadusena vastu.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu 666 teine lugemine. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas ettekande, milles kinnitas, et eelnõu oli teiseks lugemiseks ette valmistatud ning muudatusettepanekute tähtajaks ei esitatud ühtegi ettepanekut. Leping Valgevenega, mis oli kehtinud alates 1998. aastast, lõpetatakse. Juhtivkomisjon tegi konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada ning viia läbi kohe lõpphääletus. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, asuti viivitamatult hääletuse juurde. Eelnõu võeti seadusena vastu.

Tänane 19. päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 630 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele", millega sooviti algatada pettustevastase tegevuskava väljatöötamine. Eelnõu esitaja Anti Allas rõhutas, et pettuste hulk ja keerukus (sh investeerimiskelmused, libakõned ja tehisintellekti abil loodud skeemid) on Eestis plahvatuslikult kasvanud, tuues igal aastal kaasa miljoneid eurosid kahju. Ta rõhutas vajadust koordineeritud koostöö järele Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, õiguskaitseorganite ja erasektori (pangad, telekomid) vahel, et paremini kaitsta Eesti inimesi ja nende toimetulekut.

Õiguskomisjoni esindaja Valdo Randpere kandis ette komisjoni seisukoha, mille kohaselt on asjakohased tegevused (analüüsid, strateegiad, koostöö) ametkondade poolt juba käimas. Komisjon väljendas skepsist, et uus riiklik tegevuskava annaks olukorra lahendamisele sisulist lisaväärtust, pidades seda pigem ideoloogiliseks enesenäitamiseks ja tarbetuks bürokraatiaks. Randpere rõhutas, et riik ei peaks olema "lapsehoidja" ning lahendus peitub õiguskaitseorganite ja erasektori koostöös ning teavituskampaaniates. Pärast pikka arutelu, kus käsitleti nii kodanikuvastutust kui ka riigi rolli, lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogu alustas Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on laiendada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) merendussektorile (laevad kogumahutavusega vähemalt 5000 GT). Minister rõhutas, et HKS on efektiivne kliimapoliitika tööriist ning prognoosis Eestile süsteemist nelja aasta jooksul ligikaudu miljardi euro suurust tulu. Sutt kinnitas, et laevandussektori toetamiseks on ette nähtud 25 miljonit eurot laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamiseks ning taastatakse reisilaevanduse toetusmeede.

Debati käigus kritiseeris opositsioon (eelkõige Isamaa fraktsioon) eelnõu teravalt, väites, et see kehtestab tagasiulatuvaid kohustusi, mis kahjustavad Eesti laevandusettevõtete, eriti Tallinki, konkurentsivõimet. Urmas Reinsalu nimetas seda "ogarduseks" ja küsis, kas tegemist pole "kummalise sotsialismiga", kus valitsus esmalt maksustab ja seejärel toetab. Minister Sutt lükkas tagasi süüdistused tagasiulatuvas mõjus, märkides, et seirekohustus on kehtinud juba 2018. aastast ning toetusmeetmed on mõeldud just konkurentsivõime parandamiseks. Juhtivkomisjoni esindaja Tarmo Tamm kinnitas, et keskkonnakomisjon toetas eelnõu konsensuslikult, leides, et põhiseaduslikkusega probleeme ei ole ning et Läänemere jääklassilaevadele kehtib erand, mis on Eesti laevandusele kasulik. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see hääletati maha.

Riigikogu arutas 21. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate (NPRC) kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuses, vähendades senist õiguslikku ebaselgust, mis oli tekkinud 2009. aasta määruse alusel. Ettekandja Anti Haugas rõhutas, et kaamerad on eluliselt oluline töövahend kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks ning et politsei usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kiiresti saavutada õigusselgus. Ta kinnitas, et eelnõu adresseerib Andmekaitse Inspektsiooni ja õiguskantsleri varasemaid märkusi seaduse tasandi regulatsiooni vajadusest.
Debatt oli tuline, keskendudes inimeste põhiõiguste riivele. Oponendid, eriti Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), kritiseerisid eelnõu kui kiirustades koostatud "praakeelnõu", mis püüab tagantjärele seadustada ebaseaduslikku tegevust ja annab PPA-le liiga laialdased õigused, sealhulgas võimaluse tuvastada isikuid sõidukites ja kasutada andmeid ebamääraste "korrarikkumiste lõpetamiseks". Toetajad (Eesti 200, SDE) rõhutasid, et NPRC on kaasaegne ja vajalik tööriist raskete kuritegude lahendamisel (tuues näiteid vägistamisjuhtumitest) ning et kaamerate sulgemine siseministri otsusega oli viga, mis ohustab Eesti turvalisust suveperioodil. Õiguskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, et suve jooksul saaks eelnõud parandada. Isamaa ja Keskerakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.

Riigikogu istungil arutati Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 647, mille eesmärk oli tunnistada mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026. Ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda valijate petmiseks ja sotsiaalselt ebaõiglaseks, eriti lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes, tuues näiteid šokeerivalt suurtest maksuarvetest. Ta rõhutas, et valitsuskoalitsioon eiras valimiseelseid lubadusi ja maksustab autoomanikke sisuliselt kahekordselt, kuna kütuseaktsiis on juba kehtestatud.

Debatt oli pingeline, keskendudes koalitsiooni vastutusele ja maksutõusude festivalile. Koalitsioonipoliitikud viitasid plaanitavatele leevendustele lastega peredele ja teedesse investeerimisele, mida Kokk pidas ebapiisavaks. Juhtivkomisjon (Rahanduskomisjon) Annely Akkermanni esituses tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Fraktsioonide läbirääkimistel lubas Urmas Reinsalu (Isamaa) maksu tühistamist hiljemalt 2027. aastaks, süüdistades valitsust valelikus poliitikas ja huvigruppide survestamises. Anti Allas (SDE) kinnitas, et hääletab eelnõu poolt, kuigi leidis, et mingisugune keskkonda suunav automaks on riigile vajalik. Hääletuse tulemusena lükati eelnõu tagasi.