Täiskogu istungid

Käesoleva päevakorrapunkti keskmes on konkurentsiseaduse menetlusprotsess ja selle rakendamise viiside vahetu mõju Eesti konkurentsiolukorrale. Küsitlus toimus Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa poolt peaminister Kristen Michalile ning puudutas varasemaid koalitsioonilisi seisukohti Reformierakonna jaoks – eriti nende varasemat arusaama eelnõu sobivusest ning selle ülevõtu mõjust. Taustselt kõlasid viited Kaja Kallase valitsusele, Riigikantselei ja Eesti 200 varasematele ettepanekutele ning murranguline muutus koalitsiooni positsioonis, mis tekitas küsimusi, miks ja millele tuginedes uus versioon on võetud kasutusele.
Teine osa arutelust keskendusRiigikantselei ülevaatele kahe võimaliku menetlusvariandi kohta – haldusmenetluse ja väärteomenetluse – ning selle põhistusele, miks valiti viimane, kui eesmärgiks on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtt ja õiguskaitse ning selge õigusraami tagamine. Lisaks toimus täpsustav küsimustevoor, mille käigus tõstatati Reformierakonna positsiooni muutumise põhjused, ning järgmised arutlused puudutasid karistatuse, aegumise ja trahvide küsimusi ning vastutust võimaliku direktiivi mittetäieliku ülevõtmise korral.

Istungil käsitleti siseminister Igor Taro vastust Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi küsimusele migratsioonipoliitika ja sisserände kvoodi suurendamise teemal. Valitsus plaanib tõsta kolmandatest riikidest sisserände kvooti seniselt 1300 inimeselt 4000-ni, eesmärgiga toetada Eesti majanduskasvu ja leevendada oskustööjõu puudust. Arhipov väljendas muret, et sisserände märkimisväärne kasv võib tekitada sotsiaalseid pingeid piirkondades, kus elanikud tunnevad juba survet töökohtadele ja teenustele, eriti arvestades Eesti kõrget töötuse määra (8,6%). Ta küsis, miks riik suunab ressursid võõrtööjõu sissetoomisele, selle asemel et investeerida kohaliku inimvara ümberõppesse ja rakendamisse.

Minister Taro selgitas, et tegemist on struktuurse tööpuuduse lahendamisega, kus olemasolevate tööotsijate oskused ei kattu ettevõtjate vajadustega. Ta rõhutas, et kvoodi erand puudutab vaid teadmispõhistel OSKA raportitel põhinevaid oskustöölisi konkreetsetel erialadel, mitte odavat tööjõudu. Meede on ajutise iseloomuga, sõltub majanduse olukorrast ja sisaldab ranget palgakriteeriumi. Taro kinnitas, et kuigi pikaajalised investeeringud haridusse ja ümberõppesse on olulised, annab sissetoodav oskustööjõud kohest majanduslikku hoogu, tuues riigile oluliselt rohkem lisandväärtust. Lisaküsimuses vaidlustas Jaak Valge ekspansiivse arengu tee, viidates vajadusele luua vähem, kuid targemaid töökohti, millele minister vastas, et ettevõtted vajavad laienemiseks ja lisandväärtuse tõstmiseks praegu puuduolevat ressurssi, näiteks pingioperaatorite ja keevitajate näol.

Kolmas päevakorrapunkt puudutas valitsuse poliitika tagajärgede hindamist, keskendudes kliima- ja transpordipoliitika maksustamisele ning eriti automaksule. Riigikogu esindaja Urmas Reinsalu esitas põhjaliku kriitilise küsimuse selle maksustamise disaini ja selle mõjust inimestele, viidates 2023. aasta alguses tehtud nõudmistele kliimaeesmärkide täitmise kohta ning sellest tulenevale tulude ja koormuste suurenemisele. Ta küsis, kas automaks on tegelikult läbikukkunud eksperimend ja kas selle jätkamine on põhjendatud, ning palus selgitust, kuidas järjekorras toimivad muudatused võivad mõjutada inimeste tasumist. Arutelu puudutas ka avalikku arusaama ja meediakajastust alternatiivide kohta ning küsimuse, kuidas järjeldused erinevate maksuvõlgade ja tekkinud arvekasvude kohta tõlgendada. Taotluslikult püüti selgitada, miks ja kuidas maks tasub muutuda ning kas on vaja teha suuremaid remonte või jätta see lõpetamata. Paragraphis kaks liigutati peamiselt edasi arutelu konkreetsete lahenduste ja tulevaste sammude suunas, sealhulgas plaanid maksu mugandamiseks.Eriti tähtis oli PM-i vastuse sisu, milles võeti kokku koalitsiooni ja rahandusministeeriumi kavatsused ning väljakujunenud kava edasisteks sammudeks.

Riigikogu liige Arvo Aller esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise Eesti majanduse ja konkurentsivõime teemal, viidates Eesti langusele rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis (33. koht, majanduse seisundi faktorvaldkonnas 57. koht), samal ajal kui Läti ja Leedu on teinud märkimisväärse tõusu. Aller kritiseeris valitsuse tegevust, pidades paigalseisu edasiminekuks, ning küsis, mida on Eestil naabritelt õppida. Ta sidus konkurentsivõime languse ka inflatsiooni ja maksutõusudega (käibemaks), mis nullivad tulumaksuvaba miinimumi tõusu mõju.

Peaminister Michal vastas, et inflatsiooni peamine põhjus on palgatõus (umbes kaks kolmandikku hinnatõusust) ning valitsus tegeleb inflatsiooni ohjeldamisega riigi kulutuste kärpimise kaudu (1,4 miljardit eurot kolme aastaga, avaliku sektori kärbe 10%, välja arvatud kriitilised sektorid). Ta rõhutas, et valitsus on koostöös tippettevõtjatega astunud üle 200 sammu ärikeskkonna parandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Michal tõi esile ka maksukoormuse languse 1,2% võrra järgmisel aastal, mis saavutatakse ettevõtete kasumimaksu kaotamise ja astmelise tulumaksu kaotamisega, mis tõstab tulumaksuvaba määra 700 euroni. Lisaküsimuses tõstatas Mart Helme toidujulgeoleku teema seoses evakuatsioonilepingutega Balti riikide vahel, küsides, kuidas tagatakse nii oma elanike kui ka sadade tuhandete evakueeritavate toitmine. Michal suunas selle küsimuse siseministri pädevusse, kuid tervitas ettepanekuid piirangute kaotamiseks individuaalmajapidamistes seapidamise ja muu loomapidamise soodustamiseks.

Viienda küsimuse raames arutati Riigikogu peaministri Kristen Michalile esitatud teemat konkurentsiseadusest. Põhikeskkonnaks oli Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise menetlus ning sellega seotud erinevad menetlusliigid ning kooskõlastamise praktika. Arutelu tõi esile kahe võimalikku lähenemist: haldusmenetlus ning väärteomenetlus, ning pöörase tähelepanu pöördelisele küsimusele, kuidas tagada õigusselgus ning samas hoida ettevõtluskeskkond võimalikult vähe koormavaks. Samas võttis arutelu kokku ka koalitsiooni sees toimunud lobivõrsed ning Riigikantselei ja õiguskantsleri seisukohad, mis puudutasid nii menetlusvormide valikut kui ka kaasamise taset.

Teine peamine teema oli ühe koosoleku raames tehtud kooskõlastamise piiratuse mõju ning mõjuvõimu tasakaal riigi halduskoormuses ja ettevõtjate kohustuste osas. Arutelus tuuakse välja, et erinevad ekspertide ja akadeemiliste institutsioonide arvamused liiguvad erinevates suundades – nii haldustrahvi kui ka väärteomenetluse pool, ning arutelu viitas faktile, et menetluslik valik ei ole ainult tehniline küsimus, vaid mõjutab laiemat õiguskorra ja ettevõtluse toimimist.

Häälestuskuuenda küsimuse raames keskenduti Eesti energeetika tulevikule ja energiatootmise valikutele. Külalisena esines energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning küsimused pöörati peamiselt tuuleenergia laienemisele, hindade kujunemisele ja subsiidiumide rollile tarbijate jaoks. Arutelu võttis samuti ette riigi plaanid hoida kontrolli kohaliku tootmise üle, vaadeldi tarbijale soodsama hinna saavutamise võimalusi ning käsitleti turu toimimist, sealhulgas Nord Pooli börsi rolli ja spekulatsioonide küsimust. Minister tutvustas lähiaja samme: vähempakkumise käivitamist taastuvenergias võimsuste loomiseks, jätkusuutliku energiaportfelli loomist ning ningu- ja gaasikonteksti kontekstis lähiaja arenguid, sealhulgas tulevikus tuumaenergeetika ja CO2-kväädimise teemade kaalumist.

Riigikogu seitsmenda päevakorrapunkti raames esitas Riigikogu liige Mart Maastik energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile küsimusi energiapoliitika ja elektri hinna konkurentsivõime teemal. Maastik viitas Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud AFRY uuringule, mille kohaselt on elektri hind suurtele tööstustarbijatele Eestis naaberriikidest kõrgem ning maatuule- ja päikeseenergia on piisavas mahus konkurentsivõimeline ka ilma uute toetusteta. Maastik küsis ministrilt, kuidas õigustatakse jätkuvat soovi maatuuleparkide rajamist subsideerida, arvestades uuringu tulemusi, mis viitavad orgaanilise stsenaariumi madalaimale lõpphinnale.
Minister Sutt kinnitas, et on AFRY uuringu põhijäreldustega kursis, kuid märkis, et ministeeriumile ei ole kogu teksti ametlikult üle antud ning tekkis küsimusi uuringu eelduste kohta. Ta viitas TalTechi teadlaste uuringule, mis näitas, et taastuvenergia siiski alandab tarbija lõpphinda teatud tasemeni. Sutt rõhutas vajadust suurendada kodumaist tootmisvõimsust impordisõltuvuse vähendamiseks ning leidis, et taastuvenergeetika on selleks kiireim viis. Ta möönis, et suure tarbimismahuga ettevõtetele on hind tõesti kõrgem.
Jätkuküsimuses keskendus Mart Maastik riigi osalusele meretuuleenergia arendamisel (Elwind) ja ülikallile Eesti-Läti neljanda elektriühenduse (330 kV) projektile läbi Saaremaa, mille vajalikkuse on eksperdid kahtluse alla seadnud. Minister Sutt selgitas, et välisühenduste planeerimine nõuab põhjalikku uurimist ja sotsiaal-majanduslike mõjude hindamist. Ta põhjendas Saaremaa trassi vajalikkust sellega, et optimaalne ühenduskoht Läti poolel on Ventspilsis. Sutt kinnitas, et ühendus on esitatud Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja, et tagada võimalikult suur kesksest rahastusest toetus. Lisaküsimuse esitanud Lauri Laats küsis, kas rohepoliitika on ainus viis majanduse elavdamiseks, viidates naaberriikide pidurdustele roheenergeetikas ja volatiilsetele hindadele. Minister Sutt vastas, et puhas energia on majanduse konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega, tuues näiteks Soome, ning rõhutas, et turg liigub tootmisvõimsuste ja salvestuslahenduste kombineerimise suunas hinnastabiilsuse saavutamiseks.

Kaheksas küsimus käsitles peaministri Kristen Michali ja osutati OSCE ODIHR-i raportile e-valimiste kohta. Mart Helme esitas kriitilise ja väga põhjaliku küsimuse, väljendades soovi kaasata opositsioon, kõhklevad ning kriitilised rühmad ümarlauale või muusse foorumi, et analüütika lahti võtta, järeldused teha ning astuda samme puuduste likvideerimiseks või e-hääletuse kasutusest loobumiseks vähemalt järgmistel valimistel. Raporti sisu loetleti lühikeses, kuid tugevas loetelus puudustest alates õigusraamistikust ja protseduuridest kuni läbipaistvuse ja järelevalve ning tehniliste turvalisuse küsimusteni. See peegeldas muret valimiste usaldusväärsuse üle ning oluline oli mõttekoja ja otsuste suuna selgitamine.

Infotunnis käsitleti Riigikogu liikme Jaak Valge (pid: nyBcZM7ODqU) arupärimist siseminister Igor Tarole seoses Ukraina mobilisatsiooniealistele meestele Eestis antava ajutise ja rahvusvahelise kaitsega. Valge tõi esile, et Eestis on kaitse saanud mobilisatsiooniealiste meeste (18–60) osakaal ebatavaliselt kõrge, ulatudes 31. mai seisuga 30%-ni (11 971 meest), mis on tema hinnangul naeruväärne, arvestades, et neil on üldjuhul Ukrainast lahkumine keelatud. Ta küsis, kas Eesti kaitseb neid mehi Ukraina riigi eest ja miks on olukord kardinaalselt erinev Läti ja Leeduga võrreldes, kus kaitse on saanud vaid üksikud mobilisatsiooniealised mehed. Valge soovis teada, kas Eesti kontrollib kaitse andmisel väeteenistusest vabastamise tõendit ja kas Ukraina presidendi soovile vastates on Eestis jagatud nende meeste andmeid Ukrainale.

Minister Igor Taro rõhutas, et Eesti toetab Ukrainat igakülgselt ja pakub kaitset Venemaa agressiooni eest vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele, mis ei tee vahet sool ega vanusel. Ta kinnitas, et Eesti ei kaitse kedagi Ukraina eest. Taro selgitas, et Eesti on korduvalt pakkunud Ukraina saatkonnale koostööd ja infovahetust nende meeste andmete osas, kuid Ukraina ei ole seda pakkumist seni kasutanud. Seega ei varja Eesti kedagi. Erinevust teiste Balti riikidega selgitas minister võimalusega, et Eestisse saabus enne täiemahulise sõja algust tööle rohkem Ukraina mehi, kes olid siin juba enne ajutise kaitse regulatsiooni kehtestamist.

Kõnelejad arutasid Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv ja tugevdada Eesti konkurentsijärelevalvet, luues selgemad reeglid ning piisavad tööriistad Konkurentsiametile rikkumiste kiireks avastamiseks, ennetamiseks ja karistamiseks. Olulise teemana rõhutati, et õiglane konkurents tagab tarbijatele paremad hinnad ning võrdse ja efektiivse olukorra nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, eriti elutähtsate kaupade ja teenuste valdkonnas. Hirmud suurte trahvide osas ja haldusmenetluse kasutus olid kõneainena, kuid eesmärk oli selgitada, kuidas seadusrahastus ja menetlused toimima hakkavad. Pärast laialdast arutelu tehti lõppmõte ning lõpp-hääletusel võeti eelnõu vastu seadusena.

Päevakorrapunkti teine teema oli Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554 kolmas lugemine. Läbirääkimiste avamise järel esines Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liina Kersna, kes rõhutas seaduseelnõu pikka ja põhjalikku ettevalmistusprotsessi, mis näitas parlamentaarse riigi seadusloomeprotsessi suurepärasust. Kersna tõi esile, et eelnõu on läbinud laiaulatusliku kaasamise, mille tulemusel sõnastati Kultuurikomisjonis konsensuslikult ligi 40 muudatusettepanekut, kaasates 15 teadus- ja arendusasutuse esindajat.

Kõneleja selgitas, et seaduseelnõu määrab selgelt vastutuse Haridus- ja Teadusministeeriumi (alusteadus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (rakendusuuringud ja innovatsioon) vahel, kehtestades ühtlasi uue rahastamisstruktuuri ja teadus- ja arendustegevuse eetika korralduse. Kersna rõhutas, et seaduse vastuvõtmine on hädavajalik, et Eesti majandus saaks targemaks muutuda ning ühiskond rikkamaks, tagades seeläbi võrdsed võimalused hariduses ning kultuuri ja keele hoidmise. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi eelnõu lõpphääletusele.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 teist lugemist. See oli peamiselt eelnõu tehnilise ja õigusliku raamistiku täpsustamise ning erinevate huvigruppide kaasamise küsimus. Läbirääkimised toimusid Rahanduskomisjonis 5., 10. ja 12. juunil ja keskendusid eelnõu mõjulevikute sätete selgusele: milliseid andmeid andmekaitse piirides ja mille ulatuses Riik kogub, kuidas toimub andmete pseudonüümimine ja depseudonüümimine, ning kuidas tagatakse inimeste õigused ja järelevalve. Samuti arutleti, kui suure rolli ja millistel tingimustel võiks Rahapesu Andmebürool (RAB) olla tehingute jälgimisel ja juhtumianalüüsil, ning kuidas säilitada tasakaal turvalisuse ning era- ja isikuandmete kaitse vahel. Komisjon pidas silmas inimeste õiguste kaitset ning demokraatlikku läbipaistvust, rõhutades, et andmete kogumine peab toimuma vajaduspõhiselt ja kontrolli all, ning viitas riiklikule järelevalve- ja aruandluskohustusele. Tulemuseks oli kokkulepe ning otsus hoida eelnõu teist lugemist ametlikult päevakorras, kuid see lõppes ühtlasi olukorraga, kus lisamiste või muudatuste edasine menetlus sõltus lähenevatest plenaaristungitest ja hääletustulemustest. Üldine järeldus oli, et kuigi arutelu oli põhjalik ja mitmekülgne, pidas komisjon oluliseks piirata andmete kogumise ulatust ja tugevdada järelevalvet, et säilitada proportsionaalsus ja isikuandmete kaitse vajadused.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 652, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku laenamist ja kaitsta nii laenuandjaid kui ka laenuvõtjaid ülelaenamise eest. Rahandusminister Jürgen Ligi esitles eelnõu, tuues esile probleemi tõsiduse Eestis, kus ligi 100 000 inimest on täitemenetluses. Seadus näeb ette keskse krediidiregistri loomise, kuhu krediidiandjad peavad edastama andmed kõigi finantskohustuste (sh eluasemelaenud, järelmaksud, liisingud) kohta ning tegema registripäringu enne uue laenu andmist. Register hakkab tööd tegema riigihanke korras leitud registripidaja kaudu, kellele kehtivad ranged turvalisuse ja kapitalinõuded.

Debati käigus tõstatas Reili Rand küsimuse eelnõu pika jõustumistähtaja kohta – täisvalmidus saabub alles 2028. aasta juunis. Minister Ligi põhjendas viivitust ajalooliselt madala poliitilise prioriteetsuse, turuosaliste (eriti pankade) vastuseisu ja IT-arenduste keerukusega, kuid tunnistas, et ka tema pole tähtajaga rahul. Peeter Ernits küsis prioriteetide erinevuse kohta võrreldes rahapesu tõkestamise seadusega, millele Ligi vastas, et rahapesu eelnõu kiireloomulisus tuleneb EL-i taasterahastu tähtaegadest. Arutelu lõpetati istungi juhataja poolt ajapuuduse tõttu enne küsimuste vooru lõppu.

Riigikogu asus arutama Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 teist lugemist, mille peamine eesmärk on vähendada ettevõtete bürokraatiat, lükates edasi kestlikkusaruannete (ESG) esitamise kohustust. Ettekande tegi majanduskomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi. Ta selgitas, et kuigi Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, arutas majanduskomisjon eelnõu 10. juunil Rahandusministeeriumi ja algataja esindajate osavõtul. Komisjon võttis konsensuslikult vastu neli tehnilist muudatusettepanekut, mis olid esitatud juhtivkomisjoni poolt.

Läbirääkimistel tõstatati korduvalt küsimus, miks piirdutakse kohustuse edasilükkamisega kahe aasta võrra, mitte ei kaotata seda bürokraatlikku nõuet sootuks, nagu Isamaa fraktsioon oli algselt soovinud. Mart Maastik (Isamaa) rõhutas, et kuigi edasilükkamine on positiivne samm, loodetakse, et kahe aasta jooksul jõuab ka Euroopa Liit tõdemuseni, et selline aruandlus on liigne koormus ja tuleks vabatahtlikuks muuta või üldse ära jätta. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist, mis kõik arvestati täielikult, tegi juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 624 teist lugemist. Ettekandja, majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas, selgitas, et Riigikogust ei laekunud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Juhtivkomisjonile esitati kaalumiseks viis ettepanekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, mis olid saadud pärast LHV Groupi arvamuse ärakuulamist. Kaks neist ettepanekutest olid sisulised. Esimene sisuline muudatus puudutas paberarvete kaotamist, sätestades, et vaidluse korral lasub kauplejal kohustus tõendada tarbijalt nõusoleku saamist, kaitstes seeläbi tarbija õigusi. Teine oluline muudatus oli eelnõu jõustumiskuupäeva muutmine 2025. aasta 1. septembrile (algse 1. jaanuari asemel), et võimaldada kiiremat üleminekut elektroonilistele arvetele. Kõik viis majanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut arvestati täielikult. Menetluslikult otsustati lühendada materjalide kättesaadavaks tegemise tähtaega, et oleks võimalik viia lõpphääletus läbi veel samal nädalal, 18. juunil.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 esimene lugemine, mida tutvustas taristuminister Kuldar Leis. Eelnõu, mida nimetatakse ka jäätmereformiks, seab eesmärgiks viia Eesti jäätmevaldkond 21. sajandisse, suurendades ringlussevõtu määra 38%-lt 65%-le aastaks 2035 ja vähendades ladestamist alla 1%-le. Minister rõhutas, et reform aitab vältida suuri trahve EL-ile (praegu 16–20 miljonit eurot aastas) ning loob uue tööstusharu. Muudatuste hulka kuuluvad ühtne kogumisstandard (neli konteinerit tiheasustuses), veo- ja käitlushangete lahutamine konkurentsi suurendamiseks ning jäätmekorralduse digitaliseerimine. Minister kinnitas, et liigiti sorteerivatele leibkondadele jääb kulu keskmiselt viie euro piiresse kuus ning riik jääb reformiga 20 miljoni euroga plussi.

Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda "maksufestivaliks" ja väites, et see suurendab tarbijate kulusid (Aivar Kokk hindas lisakuluks 75 miljonit eurot aastas) ning bürokraatiat kohalikele omavalitsustele (KOV). Eriti kritiseeriti ladestus- ja põletustasude tõstmist ning KOV-idele antavat õigust lisada jäätmehoolduskulude katteks kuni 50% veokuludest. Toetajad (Eesti 200, Reformierakond) rõhutasid, et reform on vajalik monopoli lõpetamiseks ja ringlussevõtu eesmärkide täitmiseks. Hääletusel lükati tagasi Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonide ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 esimest lugemist. Ettekande tegi siseminister Igor Taro, kes rõhutas eelnõu eesmärki tugevdada riigi, omavalitsuste ja üksikisikute kriisivalmidust, keskendudes varjumisvõimaluste loomisele, kiirele ohuteavitusele ja elanikkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmisele.

Eelnõu defineerib varjendi ja varjumiskoha ning kehtestab uutele suurtele hoonetele varjendi rajamise kohustuse. Avalikud varjendid peavad olema rajatud alates 1. juulist 2026 (üle 10 000 m² hooned) ning mitteavalikud varjendid uutesse elu- ja ärihoonetesse alates 1. juulist 2028 (üle 1200 m² hooned). Olemasolevates hoonetes tuleb koostada varjumisplaanid ja kohandada varjumiskohad. Minister kinnitas, et ehitushinna kasv jääb uute kortermajade puhul 1–3% piiresse ning rõhutas kaheotstarbeliste ruumide (nt parklad) kasutamise eeskuju Soomest.

Teavitussüsteemi EE-ALARM osas tunnistas minister, et hiljutine õppus tõi esile lühisõnumite (SMS) aeglase kohalejõudmise probleemi ning ministeerium liigub edasi kärjeteate (cell broadcast) lahenduse juurutamise suunas, mis tagaks teate hetkelise kuvamise kõigil mobiiltelefonidel. Samuti muudetakse kohustuslikuks elanikkonnakaitse koolitus avaliku sektori töötajatele ja elutähtsate teenuste osutajatele. Riigikaitsekomisjon toetas eelnõu üldpõhimõtteid ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Debatis tõstatati küsimusi süsteemi tehnilise töökindluse, maapiirkondade valmisoleku ja eelnõu ajastuse kohta seoses uue, mahukama tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse menetlusega.

Riigikogu viisenda päevakorrapunkti raames esitatud arupärimine puudutas avalikkusele eksitava info edastamist seoses 2023. aasta detsembri ja sellele järgnenud perioodi sündmustega ning eeldatava Vene eriteenistuste kaasatusega hübriidoperatsiooniga. Riigikogu liikme Riina Solmani esitatud arupärimise keskmes oli info edastamise täpsus, allikate ja rollide selgus ning küsimus, kas avalikkus sai varem teada eksitavatest või poolehoiust lähtuvalt esitatud väidetest. Arupärimine tõstatas lisaks küsimuse kontrollide, salastuse ulatuse ja võimalikest poliitilistest motiividest seoste kohta ning selle mõju avalikkuse usaldusele julgeolekujõududesse.

Poola Seimi marssal (alamkoja spiiker) Hołownia pöördus Riigikogu poole, rõhutades Poola ja Eesti sügavaid parlamentaarseid suhteid ja ajaloolist sidet, tuues esile kindral Laidonerit ja tema Poola aadlisoost abikaasat. Marssal alustas kõnet Laidoneri tsitaadiga: "Mina olen iseseisva Eesti riigi tegelane," rõhutades ühise identiteedi ja uhkuse tähtsust. Kõne keskendus ühtsuse, identiteedi ja koostöö vajadusele praeguses geopoliitilises olukorras. Hołownia kirjeldas Venemaalt lähtuvaid ohte, sealhulgas igapäevaseid provokatsioone Kaliningradist ja hübriidsõda (rändesurve) Poola idapiiril. Ta rõhutas, et Kremli püüdlustele ühiskondi lõhestada tuleb vastu seista tiheda parlamentaarse koostööga. Ta tõi näiteks Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Ukraina spiikrite regulaarsed kohtumised, mis aitavad luua ühiskondlikke sidemeid, mis on kriisiolukorras sõjalistest lepingutest olulisemad.

Hołownia käsitles ka populismi tõusu, mis kasutab ära rahva väsimust viiest hiljutisest suurest kriisist (kliima, rahandus, COVID, Ukraina, ränne). Ta hoiatas poliitikuid hirmu müümise eest, mis on populistide taktika, ning kutsus üles pakkuma vastutustundlikku lootust. Ta rõhutas, et poliitika peab keskenduma laste ja lastelaste tulevikule, sest "lootus müüb paremini kui seks." Lõpetuseks väljendas marssal Poola ambitsiooni kuuluda Balti ja Põhjamaade riikide klubisse, paludes Eestil Poola vastu võtta, et üheskoos Putini poliitikale vastu seista.

Riigikogu istungil arutati opositsioonierakondade (EKRE, Isamaa, Keskerakond, SDE) esitatud kirjalikku nõuet avaldada umbusaldust justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Umbusaldusavaldus keskendus kolmele peamisele teemale: Tartu vangla rendile andmise plaan Rootsile, Pihlakodu vägistamisjuhtumi käsitlemine ning Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi ülevõtmise venimine.

Umbusalduse algatajate nimel esinenud Martin Helme süüdistas valitsust ja ministrit süstemaatilises valetamises, Eesti põhiseadusliku korra lagastamises ning Rootsi "kõige ilgemate kurjategijate" (mõrtsukad, vägistajad, terroristid) Eestisse toomise plaanis. Minister Liisa-Ly Pakosta kaitses oma tegevust, lükates süüdistused tagasi kui alusetud ja populistlikud. Ta rõhutas, et vanglarendi ettevalmistused algasid juba eelmise valitsuse ajal, et see loob Lõuna-Eestisse 400 töökohta Rootsi maksumaksja raha eest ning et turvariskid on maandatud. Pihlakodu juhtumi osas rõhutas minister, et tal on seadusega keelatud sekkuda kriminaalmenetlustesse, kuid ta on algatanud seadusandlikke muudatusi ja pöördunud advokatuuri poole. Pärast pikka ja emotsionaalset küsimuste-vastuste vooru ning fraktsioonide läbirääkimisi hääletati umbusaldusavaldus maha.

Istung keskendus Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu 609 teisele lugemisele. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta vastas Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutasid eelnõu ettevalmistamise läbipaistvust ning selle vastavust avalikele huvidele. Minister kinnitas, et eelnõu on koostatud avalikke huve silmas pidades, kuigi tunnistas, et konsultatsioone erinevate osapooltega, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonidega, on toimunud.

Debatt oli terav ja keskendus peamiselt sellele, kas eelnõu tagab tõhusa konkurentsijärelevalve, arvestades, et direktiivi ülevõtmise viibimine on toonud Eestile kaasa Euroopa Liidu trahvi (400 000 eurot pluss 3000 eurot päevas). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (Jaak Aab, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Lauri Läänemets) kritiseeris eelnõu praegust versiooni, väites, et see on nõrk, teenib kitsaid ärihuve ning ei võimalda Konkurentsiametil suuri rikkumisi tõhusalt menetleda, eelistades varasemat, haldusmenetlusele suunatud eelnõu. Koalitsioonipool (Pakosta, Reinaas) rõhutas, et eelnõu on kooskõlas Eesti õigustraditsioonidega, arvestab põhiseadust ning on ette valmistatud laia kaasamisega. Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andis ülevaate eelnõu menetlusest komisjonis ja 37 muudatusettepaneku läbivaatamisest. Istung lõppes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekute hääletamisega, mis kõik tagasi lükati, millega teine lugemine lõpetati.

Oleme jõudnud teise lugemise teema juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 587 teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on kohaletulnute seas juba märgitud auväärt kolleeg, õiguskomisjoni liige Valdo Randpere. Eelnõu sisu on lühidalt see, et edaspidi tuleb lennukis olles käituda viisakalt ning ei tohi teha tegusid, mis ohustavad lennujuhtimise ja -ohutuse tagamist. Juhised on suunatud pigem käitumise korrastamisele lennukis ning sisaldavad selgesõnalist keeldu ohustavate tegude vastu. Ühiselt on rõhutatud, et konventsiooni muutmise protokollihüppa on mõistlik ning kalduvus on võtta see vastu konsensuslikult.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu 590 teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Eelnõu on oluline rahvusvahelise tööõiguse kooskõlla viimiseks ja ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise samm. Õiguskomisjon tegi ettevalmistuse esmaspäeval, 2. juunil; muudatusettepanekuid ei esitatud ning istungil viibisid kohal ainult komisjoni liikmed, puudusid Heljo Pikhof ja Varro Vooglaid. Komisjoni esimees Madis Timpson esitas ettepanekud ja kommunikatsiooni tulemused ning juhtis istungit.

Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksu topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 641 teise lugemise arutelu. See päevakorrakohane ettekanne puudutas lepingus kavandatavate sätete ratifitseerimist ning protokolli lisanduvate kokkulepete õigusliku jõustumise korda. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud ning rahanduskomisjon keskendus konsensusliku arutelu ja lõpetava hääletuse ettevalmistamisele, mis järgmisel nädalal toimus.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 teist lugemist. Rahanduskomisjoni ettekande tegi Maris Lauri. Komisjon oli pöördunud arvamuse saamiseks 18 huvigrupi poole, kellest vastas kolm (Teenusmajanduse Koda, Kaupmeeste Liit, Kaubandus-Tööstuskoda). Teenusmajanduse Koda soovitas normitehnilist muudatust julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise osas, millega komisjon nõustus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas positiivseks tähtajalise ettevõtete kasumimaksu kaotamist. Isamaa fraktsioon esitas kuus muudatusettepanekut. Üks ettepanek, mis puudutas lisaeelarve algatamist, jäeti komisjonis menetlusest välja, kuna see oleks pidanud olema esitatud eraldi otsuse eelnõuna. Rahanduskomisjon tegi ühe normitehnilise muudatusettepaneku (nr 2). Opositsioonipoliitikud (Tanel Kiik, Lauri Läänemets, Urmas Reinsalu jt) kritiseerisid teravalt valitsuse maksupoliitikat, pidades seda regressiivseks ja ebavõrdsust suurendavaks, ning heitsid ette lubaduste murdmist maksurahu ja maksutõusude tähtajalisuse osas. Maris Lauri rõhutas oma vastustes, et esindab komisjoni seisukohti ja et maksukoormus Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt tegelikult langeb. Hääletusele pandi kolm Isamaa muudatusettepanekut (nr 4, 5, 6) ja neli katkestamisettepanekut (Keskerakond, Isamaa, EKRE, SDE). Kõik ettepanekud lükati hääletustel tagasi.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 teine lugemine, mille ettekandjaks oli rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Eelnõu näeb ette tulude suurendamist 26,6 miljoni, kulude 46,5 miljoni ja investeeringute 32,5 miljoni euro võrra, kusjuures peamine fookus (44,2 miljonit eurot) on laiapindsel riigikaitsel. Rahanduskomisjon arutas viit muudatusettepanekut, millest Isamaa fraktsiooni ettepanek valitsuskulude vähendamiseks 300 miljoni võrra lükati tagasi protseduuriliste nõuete mittetäitmise tõttu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kaks ettepanekut: tõsta toimetulekupiiri (6 miljonit eurot) ja kaotada lasteaia kohatasu üle Eesti (22 miljonit eurot), suunates selleks raha valitsuse reservist. Mõlemad sotsiaaldemokraatide ettepanekud hääletati saalis maha. Debatt keskendus suuresti lasteaia kohatasu kaotamise regionaalpoliitilisele ebavõrdsusele ja valitsuse maksupoliitikale. Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonid esitasid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust (34 poolt, 48 vastu). Teine lugemine lõpetati, määrates uue muudatusettepanekute tähtaja.

Riigikogu arutab Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 teist lugemist. Eelnõu keskmes on põhimakseteenuse regulatsiooni täpsustamine, finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevuste selgem väär käitumine ning riigilõivude sularahas tasumise lihtsustamine. Lisaks sätestatakse elutähtsa teenuse osutajale kohustus pakkuda hädaolukorras võrguühenduseta kaardipõhiste maksete võimalust. Eelnõu kohta laekusid arvamused õiguskomisjonilt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt ja õiguskantslerilt; Rahanduskomisjon koostöös Rahandusministeeriumiga tegi kaheksa muudatust. Enamik muudatustest (1–6 ja 8) on täpsustavad, korrastavad või normitehnilised; seitsmenda muudatusettepanekuga muudeti eelnõu jõustumise aega 1. juunist 15. juulile. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu teise lugemise lõpetada ning ette näha kolmanda lugemise toimimise kuupäevaks 18. juuni 2025.

Kaheksas päevakorrapunkt käsitleb valitsuse algatatud eelnõu 634 muutmist: makseasutuste ja e‑raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse teist lugemist. Eelnõu eesmärk on avada välkmakse (rohkearvuline, lõppkuu kättesaadav 24/7 ja tavapärasest kiiresti toimiv makse), mis seni on olnud kättesaadav peamiselt pankadele läbi Eesti Panga arvelduskontodele ligipääsu. Selle eelnõu raames luuakse võimalus ka teistele makse- ja e‑raha asutustele pakkuda sarnaseid teenuseid, suurendades konkurentsi ning maksete kättesaadavust tarbijatele ja ettevõtetele.

Teisel lugemisel tehti töötapas koostöös Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga viis muudatusettepanekut ning täpsustati seaduse keelelist ja tehnilist sisu. Lisaks on kavandatav muutus jõustumise kuupäeva suhtes: üldine jõustumine toimub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (mitte senise 1. juuli 2025 kuupäeva kohaselt). Konsensuslikult otsustati eelnõu võtta päevakorda 11. juunil, teise lugemise lõpetada ning kui see on tehtud, esitada ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. juunil 2025. Muudatusettepanekuid nr 1–nr 6 käsitleti täielikult ning jäädi seisukohale, et nad tuleb arvestada tervikuna.

Esitatud päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 570 teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on piirata usuliste ühenduste haldussuhete kaudu vaenulikku mõju ja desinformatsiooni jõudmist kogudustesse, arvestades üldist julgeolekuolukorda. President jättis 24. aprillil 2025 Riigikogus vastu võetud teksti välja kuulutamata ning eelnõu toodi uuesti saali. Õiguskomisjonis 3. juunil 2025 kogutud arutelu tõi välja kaheksa muudatusettepanekut, mille on esitanud Keskerakond ja Siseministeerium. Peamised mureküsimused olid tehnilised terminid («juhinduma», «märkimisväärse mõjuga isik») ning kaalutletud laiendused ajaperioodile kiriku põhikirja vastavusse viimiseks. Arutelu keskendusid ka põhiseaduslikkusele, sealhulgas §‑dele 130 ja 40 ning õiguste riive defineerimisele, ning presidendi seisukohtade kajastamisele seletuskirjades. Komisjoni konsensusena otsustati minna teisele lugemisele ning Seaduse menetluse lõpetamiseks kavandati 11. juunit, lõpphääletuseks 19. juuni. Pärast mitmesuguseid arutelusid ja muudatusettepanekute hääletust langes lõpuks plaan teise lugemise lõpetamiseks – aga hääletuste tulemused ei toetanud ettepanekut ning päevakorrapunkt jäi lõppemata kui eraldi menetluse peatamine. Lõpuks tehti lõplik kohtumisdokumendis selgitus, et eelnõu 570 teine lugemine lõpetatakse ning päevakorrapunkti menetlemine lõpetatakse.

Käesolev päevakorraprotokoll sisaldas Riigikogu teise lugemise eelnõu 604 kohta, mille alla kuuluvad Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse muutmise eelnõud. Põhieesmärgiks on suurendada patsiendi autonoomiat ja muuta elulõpu tahteavaldus kergemini kättesaadavaks nii arstiabi kui tervise infosüsteemi vahendusel, lisades ka kohustuse meditsiinilisele nõustamisele. Läbiv jutujoon oli seosed patsiendi tahte selguse, kaasava nõustamise ja digitaalse registri kasutuse ning erinevate osapoolte (Tervisekassa, puuetega inimeste koda, esmatasandi tervisekeskuste liit, ministeeriumid jms) seisukohtade kaasamise üle.

Teiseks kajastati põhjalikult ka teisi olulisi arutlusi: kas lisada õdedele või teiste eriarstide kaasamine nõustamisesse, kuidas arvestada erinevaid haiguse ja ravihaiguste ristsurvatuvas olukorras patsiendi otsustusvõimet ning milline roll on eraldi rahastusel elulõpu tahteavalduse nõustamise protsessis; samuti arutati digitaalse lahenduse rakendamist, vanusepiire (18 vs 21 aastat) ning palliatiivse ravi riiklike suuniste ja tegevuskava arengut. Ühiseks jooniks oli hooliva ja inimkeskse lähenemise edendamine ning vajadus edendada palliatiivset ravi kättesaadavust üle Eesti. Kokkulepete vormis tehti kokkuvõtteid ning menetlus dokumendid kinnitati konsensuslikult; lõpp-väljund oli see, et eelnõu teiseks lugemiseks peatati ja ettevalmistused kolmandaks lugemiseks jätkuvad.

11. päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 573 teine lugemine. Ettekandjaks on keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alendre. Eelnõu on tehniline ning kiirgusvaldkond on spetsiifiline, mistõttu kaasati mitmesuguseid huvigruppide esindajaid (hambaarstide rinkkond, radioloogiaühing, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, tehnikaülikoolist teadlased, Kiirguskaitse spetsialistid Keskkonnaametist ning Kliimaministeerium). Arutelu oli põhjalik ning komisjon soovis leida parimaid lahendusi, sest teemat iseloomustab keerukus ja eksperditeadmiste puudus. 5.06. toimunud kompromissettepanekute hindeal oli konsensuslik: kõiki muudatusettepanekuid tuleks toetada, misjärel otsustati lõpetada teine lugemine ja võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.06. Ka lõpphääletus on kavandatud 18.06. ning kui teine lugemine lõpetatakse, viiakse eelnõu läbi lõpphääletus. Lõppkokkuvõttes rõhutati head koostööd ja eesmärk vähendada bürokraatiat ning parandada seaduse teostust.

12. päevakorrapunkti hõlmav arutelu puudutab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 teist lugemist. Ettekandja rolli täitis Keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe, kelle esitluse käigus tutvustati eelnõu ning esitatud muudatusettepanekuid. Esimene lugemine toimus 14. mail, tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks oli 28. mai. Komisjon esitas 11 muudatusettepanekut, mis sündisid kolmel istungil: 20. mai, 2. juuni ja 9. juuni. Need on tehnilised ja suunatud eelnõu selgemaks ja paremini toimivaks muutmisele. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ning neid arvestati täielikult ja konsensuslikult.

Lisaks oli planeeritud, et eelnõu võetakse täiskogu päevakorda 11. juunil ja teise lugemise lõpetamine viiakse läbi 18. juunil. EKRE fraktsioon esitas 11. muudatusettepaneku arvestamise kohta vastuseisu, kuid komisjoni ettepanek teise lugemise lõpetada püsis konkurentsis. Eelnõu lõpphääletus ja päevakorra lõpetamine toimusid vastavalt eelnevale protokollile ja hääletustulemusele.

Riigikogu jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 teist lugemist. Majanduskomisjoni liige Jaak Aab andis ülevaate eelnõu menetlusest pärast lugemise katkestamist 7. mail 2025. Peamine muudatus oli elektrituruseaduse sätete lisamine, mis loovad raamistiku maismaatuuleenergia vähempakkumistele. Pärast teise lugemise katkestamist esitasid muudatusettepanekute esitamise tähtajaks (14. mai) Riigikogu liikmed ja fraktsioonid küll ettepanekuid ei esitanud, kuid komisjon sai arvamusi ja pöördumisi 16 huvigrupilt, sealhulgas mitmetelt energiaettevõtetelt ja erialaliitudelt. Arutelude käigus selgitas Kliimaministeerium oma seisukohti, lükates ümber väited muudatuste ebapiisavast arutelust turuosalistega. Olulised vaidluskohad olid toetuste maksmine otseliiniga müüdud elektri eest (mida ministeerium riigiabi reeglite tõttu ei toeta), hübriidprojektide spetsiifiline toetamine (mida peeti mittevajalikuks) ning garanteeritud müügitulu piirmäär (mille ministeerium jättis 45 eurole/MWh, pidades seda piisavaks). Majanduskomisjon esitas 10 muudatusettepanekut (peamiselt õiguslikud ja tehnilised täpsustused), mis kõik arvestati täielikult. Läbirääkimistel kritiseerisid Isamaa ja EKRE fraktsioonid eelnõu, pidades seda mittetehnoloogianeutraalseks, liigselt subsideerituks ja kogukondade vastaseks. Koalitsiooni esindaja Mario Kadastik kaitses eelnõu, selgitades, et toetusmeede on suunatud keskmise elektrihinna langetamisele ning on vajalik juhitavate tootmisvõimsuste puudumise tõttu. Isamaa ja EKRE fraktsioonid esitasid ettepaneku teine lugemine katkestada, mis hääletati maha (poolt 12, vastu 45). Seejärel lõpetati eelnõu teine lugemine.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 teist lugemist. Majanduskomisjoni ettekandja Urve Tiidus teatas, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks (28. mai) ei laekunud Riigikogu liikmetelt ega huvirühmadelt ühtegi ettepanekut. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia eelnõu lõpphääletusele 18. juunil.

Läbirääkimistel kritiseerisid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed Mart Maastik ja Anti Poolamets eelnõu teravalt, nimetades seda "rumalaks rohehulluseks" ja "kütuse solkimise seaduseks". Nad rõhutasid, et lennukikütuse biolisanditega segamise kohustus kahjustab Eesti ja Euroopa Liidu lennunduse konkurentsivõimet ning tõstab kolossaalselt lennupiletite hindu. Anti Poolamets tegi fraktsiooni nimel ettepaneku teine lugemine katkestada. See ettepanek pandi hääletusele, kuid ei leidnud toetust (poolt 6, vastu 42). Seega lõpetati eelnõu teine lugemine vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 teine lugemine, mille ettekandjaks oli kultuurikomisjoni liige Kadri Tali. Eelnõu eesmärk on ajakohastada spordieetika reegleid, spordiürituste korraldamise nõudeid ja vähendada halduskoormust, sealhulgas spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. novembril 2024 ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei esitatud. Juhtivkomisjon (Kultuurikomisjon) valmistas eelnõu ette mitmel istungil, kaasates huvirühmi, nagu Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgpalli Liit ja mitmed autospordi liidud.

Juhtivkomisjon esitas eelnõule kokku seitse muudatusettepanekut, mida toetas ka eelnõu algataja. Olulisemad muudatused puudutasid andmete töötlemise õiguse laiendamist treeneri tööjõukulude toetuse andmisel, sõna "paraolümpia" asendamist sõnaga "paralümpia" ning spordiürituste korraldamise loa taotlemise regulatsiooni täpsustamist, võimaldades taotleda hooajaluba kuni üheks aastaks, et vähendada halduskoormust. Samuti muudeti seaduse jõustumise kuupäevad, lükates need edasi 1. jaanuarile 2026. Läbirääkimistel kritiseeris Madis Kallas ministeeriumide suutmatust lahendada bürokraatlikku olukorda, kus spordiklubid peavad looma paralleelselt spordikoole, et vanemad saaksid osalustasu koolituskuluna deklareerida. Tõnis Lukas selgitas, et see nõue tuleneb vajadusest tagada pedagoogilised ja turvalisuse nõuded õpilastega töötamisel. Eelnõu muudatusettepanekud vaadati läbi ja teine lugemine lõpetati.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (TAIKS) 554 teist lugemist. Kultuurikomisjoni ettekandja Margit Sutrop andis põhjaliku ülevaate eelnõu menetlusest, mis algas juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal. Eelnõu eesmärk on kehtestada teaduseetika komitee ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, täpsustada rahastusviise ning anda Haridus- ja Teadusministeeriumile vastutus avaliku sektori TAI tegevuste koordineerimisel. Kuigi esimese lugemise järel muudatusettepanekuid ei esitatud, kaasas Kultuurikomisjon eelnõu ettevalmistamisse 22 huvirühma, kelle tagasiside alusel viidi sisse 37 muudatusettepanekut. Peamised arutelud käisid teadlase ja teaduseetika definitsioonide, rahastamise stabiilsuse (eriti väiksemate asutuste puhul) ning akadeemilise vabaduse kaitse ümber, mille tulemusena eemaldati ministri volitus reguleerida teadusasutuste õigusi ja kohustusi määruse tasemel. Läbirääkimistel rõhutasid Tiit Maran ja Tõnis Lukas samuti akadeemilise vabaduse ja stabiilse rahastamise tähtsust, kiites eelnõu viimistlemise põhjalikkust.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 603 teist lugemist, mille eesmärk on kehtestada viisaotsuse ja viibimisaja otsuse kohtus vaidlustamise õigus. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg selgitas, et muudatus on vajalik Euroopa Kohtu 2017. aasta otsuse ja Eesti Riigikohtu korduvate seisukohtade tõttu, mis on leidnud, et kehtiv seadus on põhiseadusvastane, kuna välistab kohtusse kaebamise õiguse. Eelnõu näeb ette senise kaheastmelise vaidemenetluse asendamise kohustusliku üheastmelise menetlusega, mille järel saab välismaalane pöörduda halduskohtusse. Oluline on, et kaebuse esitamine ei anna alust Schengeni alale saabumiseks ega lükka edasi lahkumiskohustust. Komisjon tegi õigusselguse huvides ühe muudatusettepaneku, mis puudutas vaideotsuse lisamist seadustikesse ja riigilõivu (280 eurot) kehtestamist ka vaideotsuse vaidlustamisele. See ettepanek arvestati täielikult.

Läbirääkimistel kritiseerisid Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Anti Poolamets (EKRE) eelnõu teravalt, rõhutades, et viisakeeldumise otsus on riigi suveräänne õigus, eriti julgeoleku kaalutlustel, ning hoiatasid Euroopast tulevate massiimmigratsiooni soodustavate vooludega kaasa minemise eest. Mõlemad fraktsioonid esitasid ettepaneku teine lugemine katkestada. Ando Kiviberg vastas, et Eesti on viimane EL-i riik, kellel see kohtus vaidlustamise õigus puudub, ja kutsus üles õigusruumi korrastama. Hääletusel lükati katkestamise ettepanek tagasi (5 poolt, 41 vastu) ning eelnõu teine lugemine lõpetati. Lõpphääletus on planeeritud 18. juuniks 2025.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja toetada eelkõige kaitsetööstuses tegutsevaid ettevõtjaid, tagades riigi kiirema ja paindlikuma tegutsemise.

Põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov esitas ettekande, märkides, et kuigi huvirühmadelt muudatusettepanekuid ei laekunud, tehti sisulisi ettepanekuid Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poolt. Ettepanekud puudutasid sõjalise otstarbega teabe kaitsmist riigisaladusena, riigihangete reeglite lihtsustamist ja riigilõivude tõstmist. Kõik esitatud ettepanekud leidsid komisjonis konsensusliku toetuse. Läbirääkimisi ei avatud kõnesoovide puudumise tõttu. Juhtivkomisjon vaatas läbi kaks põhiseaduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut, mille arvestamist toetati täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekul teine lugemine lõpetati.

See päevakorrapunkt käsitles kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtu haldamise tõhustamine) eelnõu 632 teist lugemist. Põhiseaduskomisjon korraldas eelnõu arutelu kaks korda (2.–3. juuni), kuulas ära Justiits- ja Digiministeeriumi ning erinevate institutsioonide esindajaid ning kogus laialdast kaasatust nii ekspertidelt kui huvirühmadelt. Kõikide kutsutute arvamused näitasid, et kohtunikkond on eelnõu suhtes positiivne ning kaasamisprotsess oli ulatuslik, kuid esile tõsteti ka probleeme, mis vajavad edasist käsitlemist. Komisjoni tööl järgisid nad ettepanekuid: kokku otsustati kuus muudatusettepanekut eelnõu kohta esitada ning ettevalmistati plaan eelnõu menetluse jätkamiseks. Teine lugemine oli kavandatud lõpetamiseks ning seejärel plaaniti, et täiskogu arutab eelnõu lõpphääletuse jaoks ette jahedatud ajakavas: 11. juunil teise lugemise lõpetamine ning 18. juunil lõpphääletus. Kaasatud arvamuste põhjal moodustati sisulised seisukohad ja konsensuslike otsuste suunas liiguti edasi.

Esitatud on valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 602 esimene lugemine Riigikogu istungil. Eelnõu eesmärk on kaasaegse tööjõuturul paremini toimiv töösuhe ning suurem paindlikkus nii tööandjate kui ka töötajate jaoks. Põhimuudatuste keskmes on paindliku tööaja kokkulepete loomine (sh võimalus leppida kokku tööaja vahemikuks 10–30 tundi nädalas, millest kindlalt garanteeritud on teatud töötunnid) ning iganädalase puhkeaega selgem regulatsioon (tavapärase tööaja korral vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega nädalas; summeeritud tööaja korral vähemalt 36 tundi). Lisaks käsitletakse minimaalset tunnitasu alammäära ja lisatundide kirjalikku vormistust, mis on vabatahtlik mõlemale osapoolele. Eelnõu on tekitanud laia arutelupöörde ning kaasatud on erinevad osapooled, sealhulgas ametiühingud ja tööandjate esindajad. Lugemise lõpus viidi menetlus Riigikogu esimesel lugemisel lõppemisele ja hääletusele, mis lõppes eelnõu esimese lugemise lõpetamisega.

Päevakorra viimase punktina arutati Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu 598 esimest lugemist. Ettekandja Tõnis Lukas rõhutas, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on rahvusliku identiteedi kandja, mis vajab püsivat õiguslikku raamistikku, eriti arvestades, et Läti ja Leedu on vastavad seadused juba vastu võtnud. Eelnõu eesmärk on tagada kogu traditsiooni püramiidi toimimine, hõlmates haridust, juhendajate järelkasvu ja rahastamise järjepidevust. Seadus sätestab, et pidu peab olema apoliitiline ning repertuaar peab olema valdavalt eestikeelne, sisaldades ka eesti koorimuusika klassikat ja pärimustantsu.

Debati käigus tõstatati mitmeid küsimusi. Toomas Uibo ja Kadri Tali väljendasid muret kunstilise vabaduse ülereguleerimise pärast, kartes, et seadus võib lämmatada 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise. Lukas selgitas, et seadus annab pigem raamistiku ja garantii järjepidevuseks, mitte ei kirjuta ette loomingulist sisu. Ando Kiviberg juhtis tähelepanu Tallinna Lauluväljaku ümbruse kinnisvaraarenduse ohule, millele Lukas vastas, et seletuskirjas on ette nähtud võimalus kasutada riigi eriplaneeringut pühamu funktsionaalsuse säilitamiseks. Riina Sikkut küsis kollektiivide (sh projektikooride) peole pääsemise reeglite ja seaduse jõustumise kuupäeva kohta. Juhtivkomisjon (Kadri Tali) toetas eelnõu edasist menetlemist, rõhutades vajadust põhjaliku ja kaasava arutelu järele, et tagada traditsiooni toetamine ilma seda liigselt reguleerimata. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Agenda käsitles Eesti sisejulgeoleku kontekstis kavandatud Rootsi vangide üleviimist Eesti territooriumile. Arutelu keskendus peamiselt sellele, milline oleks sellise kokkuleppe turvalisuslik ja majanduslik mõju, ning milliseid riske ja kulutusi võiks üldse kaasneda. Valitsus plaanib lepingu sõlmimist 18. juunil – vastavalt justiitsministri hinnangule –, kuid lõpuks otsustavad selle parlamendid ning otsuse täpne vorm ja täitmine on hetkel veel ebakindel ning vajab täiendavat analüüsi ja riskide hindamist. Samuti toodi esile sarnased rahvusvahelised praktikad (Holland, Norra, Belgia) ja võrgustikud, et mõista, miks vanglakohti väljaspool riiki renditakse ning milline on mõju töökohtadele ning sisejulgeolekule Eestis.

Teine küsimus pidas Riigikogu koha peal tähelepanu peaministrile Kristen Michalile ning puudutas Rootsi vangide küsimust. Arutelu keskendus valitsuse plaanile kasutada välisriiklikke vanglateenuseid või ülalpidamisvõimalusi üle piiri ning sellega kaasnevaid mõju sisejulgeolekule, majandusele ja töökohtadele. Arutelu käigus toodi eri näiteid teiste riikide kogemustest (nt Holland, Norra, Belgia), viidati Kapo hinnangutele ja üsna selgelt rõhutati, et leping ei tohi suurendada ohtu ega õõnestada riigi vastutust.

Teine teema tõstatas lisaks opositsiooni kriitika valitsuse juhtimise ja selgete seisukohtade puudumise osas. Pleinüsis olid kogu arutelus küsimused kinnipidamisvõimekuse ja kulude jaotuse kohta: kas plaaniga kaasnevad töökohtade säilimine ning juurdekasv, siseturvalisuse tugevdamine ja kas kõik maksud ning koostatavad ettepanekud on kooskõlas Eesti huvidega. Samuti viidati, et riik peab olema valmis arutama ja vajadusel muudatusi tegema, kui korrapoolne lähenemine ei toimi ning lähtealustega peab kaasnema parlamentaarne kaasatus.

Tänane kolmas küsimus peaminister Kristen Michalile keskendus alushariduse rahastamisele ja lasteaia kohatasude kaotamisele. Riigikogu liige Lauri Läänemets (SDE) tõstatas probleemi seoses Reformierakonna Tallinna piirkonna plaaniga muuta lasteaiakohad pealinnas tasuta. Läänemets hoiatas, et see tekitab segadust ja ebaõiglust, kuna ümberkaudsete omavalitsuste (kus kohatasu on kõrge, nt Rae vallas 178 eurot) lapsed hakkavad massiliselt Tallinna lasteaiakohti hõivama, jättes Tallinna lapsed hätta. Läänemets nõudis valitsuselt ja Reformierakonnalt lubadust kaotada lasteaia kohatasu üle-eestiliselt, et vältida Tallinna laste kannatusi. Sotsiaaldemokraadid olid esitanud sellekohase ettepaneku lisaeelarvesse.

Peaminister Michal kinnitas oma isiklikku ja erakonna seisukohta, et alusharidust tuleks kohelda võrdselt tasuta põhi- ja kõrgharidusega, rõhutades, et see idee pärineb Reformierakonnast juba 2017. aastast. Michal kritiseeris Läänemetsa väiteid Reformierakonna sisemise juhtimise kohta, kinnitades, et piirkonnad on autonoomsed (viidates näiteks Kanepi vallale, kus kohatasu on juba kaotatud). Ta lükkas tagasi idee kasutada julgeolekule suunatud lisaeelarvet kohatasude kaotamiseks. Michal rõhutas, et Tallinn on piisavalt jõukas, et kaotada kohatasu oma "viletsate kulutuste" (nt munitsipaalpropaganda masinavärk) arvelt, ning et tegemist on omavalitsuse, mitte riigi probleemiga. Andre Hanimägi (lisaküsimus) süüdistas Michalit regionaalpoliitika väljasuretamises, kuna Reformierakond keskendub vaid Tallinnale, ignoreerides vaesemaid piirkondi. Michal jäi oma seisukoha juurde, et kohatasu kaotamine on omavalitsuste otsustada, kuigi printsiibina toetab ta selle kaotamist kogu riigis, kuid see nõuab koalitsioonisisest arutelu.

Riigikogu neljanda päevakorrapunkti raames esitas Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov taristuminister Kuldar Leisile arupärimise Ida-Virumaa teeinfrastruktuuri ja ohutuse teemal. Jevgrafov tõi esile Narva-Jõhvi 45 kilomeetri pikkuse teelõigu kriitilise ohtlikkuse, mis on kitsas, kaherealine ja tiheda liiklusega. Ta rõhutas, et kohalikud elanikud on kaotanud usalduse, kuna neljarealise tee ehitamise lubadust on antud ligi 19 aastat, kuid tööd on pidevalt edasi lükatud. Minister Leis vastas, et Ida-Virumaa liiklusohutus on statistiliselt parem kui Eesti keskmine. Ta selgitas, et 2+2 teede ehituse prioriteediks on praegu Pärnu (Ikla) suund, mis on liikluskoormust arvestades kõige kriitilisem. Narva suunal puudub hetkel rahastusotsus 2+2 ehituseks, kuigi Haljala-Kukruse lõigu (umbes 70 km) osas käib eriplaneering, mille valmimise tähtaeg jääb vahemikku 2030–2050.

Jevgrafov esitas täpsustava küsimuse kiirusepiirangute kohta Tallinna-Narva maantee neljarealistel lõikudel, küsides, miks ei ole Eestis lubatud sarnaseid kiirusi (kuni 120–130 km/h) nagu teistes Balti riikides. Minister selgitas, et kiirused on paika pandud teestandarditega ning teema vaadatakse üle uue liiklusohutusprogrammi 2026–2035 raames. Seejärel laiendas Anastassia Kovalenko-Kõlvart teemat, viidates taristuehituse liidu tegevjuhi kriitikale teedevõrgu alarahastamise osas, märkides, et remondivõlg on kasvanud 774 miljoni euroni. Minister kinnitas, et teede korrashoid on olnud alarahastatud, kuid rõõmustas, et uus mootorsõiduki aastamaks toob igal aastal teede rahastusse juurde umbes 70 miljonit eurot. Samuti kinnitas ta, et ministeerium on nõus alustama tööd pikema taristuehituse plaani koostamiseks.

Riigi parlamentaarne arutelu keskendus välissuhtlusele ja Eesti suutlikkusele kaitsta oma juudi kogukonda rahvusvahelise poliitika kontekstis. Esimene osa oli suunatud 7. oktoobri 2024 sündmuste järel tekkinud muredele seoses ÜRO hääletustega Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse osas ning küsimusele, kas Eesti on välja töötanud strateegia kogukonna turvalisuse kaitseks. Riina Solman esitas konkreetse küsimuse vanal juudi kalmistul toimunud sündmuste ja loosungi „Jõest mereni” taustal ning palus aru, kas riigil on olemas selge visioon ja koostöökorraldus omavahelises dialoogis ning kuidas koordineerida nõu ja strateegiat.

Teine osa pööras tähelepanu strateegilise kommunikatsiooni rollile alates 7. oktoobrist 2023 ning küsimustele, kas haldusalas on olemas selge plaan avalikkusele suunatud kommunikatsiooniks ja kuidas käsitletakse Gazas toimuvat ning milline on objektiivne infoallikate tasakaal. Välisminister lisas oma vastusesse, et infomüra on suur ning riik kasutab professionaalseid kanaleid ja diplomaatilist võrgustikku, et pakkuda täpist ja ajakohast infot ning vajadusel korraldada briife Riigikogule. Kolmanda teema osas, mida tõstatati kolleeg Mart Helme poolt, oli küsimus Eesti võimaliku vahendaja rolli ja konkreetse plaani kohta, mis oleks vastuvõetav mõlemale osapoolele. Välisminister rõhutas, et Eesti ei tunnusta Palestiina riiki ning pikaajaline lahendus põhineb kahe riigi kontseptsioonil, kuid vahendusena ei ole Eesti positsioonil lihtne roll ning hetkel puuduvad kiiresti toimivad lahendused. Kogu arutelu lõppes protseduurilise küsimusega laimust ja aususest ning kinnitati, et Eesti ei tunnusta Palestiina riiki. Kokkuvõttes puudusid ametlikud otsused, kuid järgmised sammud hõlmavad täiendavate briifide korraldamist ja jätkuvat teabevahetust kooskõlas juhistega.

Esimesel kuulisel küsimisel käsitleti julgeolekut ning rahvuslike ja majanduslike väljakutsete mõju Eesti ühiskonna kaasatusele ja usaldusele valitsuse vastu. Mart Helme esitas küsimuse, milles tõstatas üldsuse võõrandumise tunde ning pidas põhjuseks eeskätt pikaajalist poliitilist ja majanduslikku ebakindlust, sõja varjus. Ta rõhutas kaitsekulutuste suurendamist, administratiivse jäiga bürokraatia lühendamist ning kohalike omavalitsuste mõjutust planeerimises, märkides, et need tegurid võivad vähendada inimeste usaldust riigi vastu. Lisaks tõi ta paralleeli sanktsioonide ja kinnipidamistega ning arutles riigi kinnipidamispoliitika ning sotsiaalse julgeoleku teemal, sealhulgas seoses rahvusvaheliste partnerlussuhete ja kulutuste finantseerimisega. Teisel poolel reageeris Kristen Michal kui vastutav ministri esindaja: kinnitas, et inimeste kuuluvustunne on langenud ning põhjused on segu sõjast, ebakindlusest ja majandussurutisest; esitati uued prioriteedid julgeoleku ja majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks, sealhulgas kaitsekulutuste jätkuv kasv ja bürokraatia vähendamise programm. Samuti viidati riigipidisele koostööle ettevõtjatega ning planeerimise lihtsustamise ettepanekutele. Seejärel jätkus arutelu lisaküsimustega, mis puudutasid niinimetatud “vangide lepingut” ja Eesti-võõstunud julgeolekustruktuuride mõju, ning lõppkokkuvõttes rõhutati vajadust vältida valeinfot ja keskenduda sõja lõppemise mõjudele Eesti julgeolekule ja majandusele.

Seitsmes küsimus käsitles suurenevaid lageraiete mõju looduslikele pühapaikadele ja kultuuriväärtustele ning valitsuse suhtumist nende säilimisele. Debatil tõsteti esile nii majanduslikku kui ka kultuurilist kildu: 70% metsast oleks edaspidi majandatavas kasutuses ning 30% kaitse all, kuid samal ajal tõlgendatakse pühapaikade ja kultuurilise identiteedi säilimise tähtsust. Esile tõsteti Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardikiht, mille kohta on tekkinud segadus riiklike registrite ja kaardistamise ametlike protsesside vahel. Kommunikeeritud andmete ja kaartide usaldusväärsus, koostöö riigi ja MTÜ-de vahel ning Millised mehhanismid on loodud kultuuriliste objektide maastikust kontrollimiseks, said põhjalikult kõneaineks. Aastaaruannete numbrid näitasid, kui suur osa pühapaikadest on rüüstatud või lageraiet saanud, ning see tõstatab küsimuse, kas riik peab neid objekte piisavalt oluliseks ja kuidas tagada nende kestv säilitamine tulevikus. Kogu arutelu rõhutas riigi vastutust kaitsta identiteedile olulist kultuuripärandit vastu majandusharrastuste survele.

Arutelu keskendus pensionäride olukorrale ning viimaste kahe aasta maksu- ja toimetulekupoliitikale. Belobrovtsev esitas kriitilise ülevaate koalitsiooni otsustest, mis puudutasid tulumaksuvaba miinimumi taaskehtestamist vanaduspensionäridele (776 euro kuus) ja laiemat maksustamist (tulumaksu määra tõus 20%‑lt 22%‑le ning kavatsus tõsta 2026. aastaks 24%‑ni). Samuti toodi esile käibemaksu tõusu mõju hindadele ja elukallidusele, mis puudutab esmalt toidukaupu, kommunaalteenuseid ja ravimeid, ning mainiti automaksu kui uut lisakoormust vanematele ja teistele haavatavatele gruppidele. Küllalt suur rõhk jäi ka pensionäride ostujõu ja sissetulekute kestvale kindlustusele ning indeksatsiooni jätkumisele. Teine pool fookusest jäi valitsusele: peaminister kinnitas indekseerimise jätkumist ja tõstis esile 2018. aasta valitsuse ajal toimunud pensionide maksimaalset ostujõu paranemist, viidates, et pensionid kasvavad ning indekseerimine jätkub, ning laiendas juttu tulevikus toimuvatest muudatustest, sealhulgas 2026. aasta astmelise tulumaksu mõjust vanaduspensionäridele. Lisaks arutleti tööjõu vähesuse ja sisserände rolli üle, OSKA programmi, hariduse ja tehisintellekti roll üle tootlikkuse suurendamisel ning kuidas need suunad võivad mõjutada pensionäride toimetulekut ja riigi majandust. Kogu arutelu lõppes tähelepanekuga, et otsuseid ei võetud ning keskenduti teemade selgitusele ja poliitiliste seisukohtade esiletõstmisele.

Esimene teema puudutab taristuministri Kuldar Leisi vastutusalas olnud regionaalset ebavõrdsust. Riigikogu liige Jaanus Karilaid esitas küsimuse, et välja selgitada, kuidas minister näeb võimalikku lahendust kahe suure lõhe vähendamiseks – Tallinna ja Tartu kesksete tõmbekeskuste ning ülejäänud Eesti vahel. Arutelus toodi välja, et regionaalse ebavõrdsuse suurus on märkimisväärne, kus Tallinn on SKT elaniku kohta ligikaudu 110% EL keskmisest, samas Kagu-Eesti jääb umbes 50% juurde. Sõnastati arusaam, et tegu on keerulise, mitmetahulise probleemiga, mille lahendamine nõuab süsteemset, valdkondadeülest ja pikaajalist koostööd. Minister tõdes, et taristu on üks oluline komponent, kuid lõpp‑jaoks on vajalikud laiemad meetmed ning kaugemate eesmärkide nimel tuleb jätkata tööga nii piirkondlike kui infrastruktuuri poolt määratletud jõududega.

Teine teema puudutas Rohuküla–Haapsalu raudtee projekti ja Eesti Raudtee seisu. Kuna ehitusluba Rohuküla suunas kehtib 2028. aastani, küsis Jaanus Karilaid, kui kaugele ja kas tegevus juba käib. Vastus tõi välja, et Eesti Raudtee on esitanud vajalikud dokumendid ning sihid on paigas, kuid hetkel tegevus ei käi ning koalitsioonilepingus ei ole Haapsalu suunise edasiehitamist märgitud prioriteedina. Oma sõnumiga rõhutati, et peamised suunad jäävad Tartu ning Narva suundadele ning Haapsalu raudtee on praegustes plaanides teisejärguline ja jääb pikas perspektiivis käsitlemisele. Kokkuvõtvalt on tegu arutelude ja pikaajaliste eesmärkide kõrval toimivate käivituste ning otsustuste küsimustega, mille edasine liikumine sõltub koalitsiooni üldisest suunast ja finantseerimisotsustest.

Riigikohtu esimees Villu Kõve esitas Riigikogule iga-aastase ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib, kuid tõi esile süsteemi tõhususe jätkuva languse, menetlustähtaegade pikenemise (eriti tsiviilasjades ja ringkonnakohtute haldusasjades) ning kohtuasjade kallinemise. Murettekitavana mainiti haldusasjade arvu märkimisväärset kasvu (kahe aastaga 20%) ja kohtunike lahkumist ametist. Eriti kriitiline oli seis kohtunikueksamiga, kus 2024. aastal ei sooritanud eksamit mitte ükski 13-st soovijast. Kõve rõhutas vajadust kohtusüsteemi reformimiseks, sealhulgas kohtuhalduse üleandmist kohtusüsteemile, esimese astme kohtute ühendamist üleriigiliseks kohtuks töökoormuse ühtlustamiseks ning tehisintellektil põhineva infosüsteemi rajamist. Ta kutsus seadusandjat üles muutma kriminaalmenetluse üldmenetlust, mis on pikalevenivate ja kulukate kohtuasjade (nt Tallinna Sadama kaasuse) taga, ning tegelema tarbijakrediidi massilise seaduse eiramise probleemiga. Küsimuste ja läbirääkimiste käigus käsitleti lisaks kohtunike lahkumise põhjustele ja õigushariduse tasemele ka kohtuhalduse eelnõu põhiseaduspärasuse küsimusi, finantsombudsmani loomist ning Riigikogu liikmete kaebeõiguse laiendamist põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Fraktsioonide kõned keskendusid õigusriigi kvaliteedile, põhiseaduslike kanalite ahtusele ja valitsuse kärpepoliitika mõjule kohtusüsteemile.

Teine lugemine eelnõu 644 kohta, mis puudutab alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muudatusi. Eelnõu on esitatud Maaelukomisjoni algatusel ja selle ettekanne tuli komisjoni esimehe Urmas Kruuse poolt. Laiemas kontekstis kaasneb eelnõuga veel ka normitehnilised ja sõnastuslikud parandused ning viiteveade korrigeerimine, mis on tekkinud kolme põhiseadusliku akti omavahelise haakumise tõttu. Nii öeldi, et see on pigem tehniline, kuid oluline täpsustuste kogum, mis on tehtud enne uut seaduse jõustumist sügisel. Teiseks lugemisele ettevalmistamise käigus jõuti ühiselt ühele muudatusettepanekule, mis on seotud kohalike omavalitsuste võimekusega jõustada vajalikke määrusi ning mida tuleks lõppkokkuvõttes arvestada.

Kolmanda päevakorrapunkti juurde jõuti Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 (teine lugemine). Ettekandjaks oli justiits- ja digiministeeriumi minister Liisa-Ly Pakosta. Eelnõu keskmes on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ülevõtmine, sealhulgas trahvide suurendamine ning leebusmee- tedite ja tõhustatud Konkurentsiameti volitused. Lisaks on teineteisemõistetel olulist tähelepanu pööratud enese mittesüüstamise privileegi ulatusele ning kohtuliku tõendamise standarditele, mis on Euroopa Liidu õigusega seotud arutelude keskmes. Koostoimes majanduskomisjoni ja Konkurentsiametiga on läbi viidud mitmesugused muudatusettepanekud, sealhulgas selgem sõnastus, arusaama täpsustamine ning haldusmenetluse ja väärteomenetluse vahelise tõendite ülekandmise korrastamine. Teine lugemine on toonud esile laiema arutelu riskide ja kasude üle ning rõhutanud, et eesmärgiks on tarbijate paremad teenused ja õiglasem hind konkurentsiolukorras. Teemale on lisada ka erinevad vaatepunktid erakondadest ja huvirühmadest, ning nõuete ja muutuste kooskõlastamine on jätkunud.
Kokkuvõttes on arutelu keskendunud eelnõu jätkusuutlikkusele Euroopa Liidu õiguse kontekstis, kohtupraktika ja õiguskordade mitmekesisusele ning sellele, kuidas konkurentsi edendavad meetmed võivad tarbijate jaoks hindade ja teenuste kvaliteeti parendada. Kaasatud on rõhutatud kiiruse ja tõhususe tagamist, kuid samas hoiatatud erinevate menetluste ja põhiõiguste tasakaalustamise vajaduse eest.

Esimene päevakorrapunkt keskendus Riigikogu arupärimisele, mille esitasid Martin Helme, Varro Vooglaiu, Rene Koka, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Rain Epleri 23. aprillil käesoleval aastal kaamerate võrgustiku ja sellega seonduva andmebaasi kohta. Arupärimise sisu haaras suurel määral teemad: üle Eesti toimivate näitpildiga numbrituvastuskaamerate, kogutava teabe maht ja jätkuv andmete kasutamine, isikuandmete kaitse põhimõtete järgimine ning vastutus süsteemi kasutamise eest. Riigikogu sai kuulda ka ajaloolist tausta: kuidas POLISi põhimäärus kehtestati 2009. aastal ning kuidas selle regulatsioone on ajas täiendatud, kui massiivne kaameravõrk ja andmebaas on tekkinud. Lisaks tõstatati küsimused riigi rolli, kontrolli ja vastutuse ning tulevaste plaanide kohta seoses võimalike täiendustega.
Arutelu tõi esile erilise murekoha privaatsuse ja julgeoleku vahepealse tasakaalu üle ning kuidas sellised süsteemid on ellu viidud või jätkuvalt arutlust vajavad Riigikogu tasandil.

See päevakorrapunkt keskendub Riigikogu liikmete Riina Solmani, Andres Metsoja, Priit Sibula, Helir-Valdor Seedri ja Tõnis Lukase poolt esitatud arupärimisele vaesuse leviku kohta Eestis (arupärimise number 757, esitatud 23. aprillil 2025). Dokument peegeldab mure vaesuse ja ääremaastumise üle ning teeb tähelepanekuid regionaalse ebavõrdsuse kohta, rõhutades Ida-Virumaad ja teisi maapiirkondi, kus inimesed elavad suhtelises vaesuses ning areng peab silmas pidada ka väljastpoolt tulnud külaliste mõju. Arupärimises küsitakse peaministrilt, mida valitsus teeb vaesuse vähendamiseks ja piirkondliku ebavõrdsuse leevendamiseks ning kuidas mõõdetavate indikaatoritega vastavusse viia ÜRO 2030 eesmärk vaesuse kaotamisel. Teine osa keskendub valitsuse meetmetele ja nende mõju inimeste toimetulekule: maksukuuriks kutsutud astmeline tulumaks, sissetulekute jagunemine ja toimetulekutoetuste roll.

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati Lauri Laatsi ja teiste Riigikogu liikmete 23. aprillil 2025 esitatud arupärimist peaministrile rahvastiku vähenemise kohta (arupärimise nr 758). Üles tõstatati demograafilise kriisi ulatus, selle mõju majandusele ja Eesti tulevikule ning soovituslik koostöö erinevate valdkondade vahel, et rahvastikuprobleemidega tulevikus toime tulla. Lisaks vaadeldi rahvastiku muutuste puhul nii sündimuse soodustamise kui ka imporditud/populatsiooni mõjude koostoimeid ning osundati mõningatele konkreetsetele meetmetele.

Neljas päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimist 24. aprillil 2025 tuuleenergia majandusliku jätkusuutlikkuse ja rahvusvaheliste kogemuste kohta Eesti energiapoliitika kujundamisel ning peaministrile suunatud arupärimist. Esialgses ettekandes on Lauri Laats väljendanud muret välisriikide signaalide üle rohepöörde jätkusuutlikkuse osas ning tõstatanud küsimusi Eesti energiaallikate tasakaalustamisest, võrgu valmisolekust ning investeeringute majanduslikust otstarbekusest. Debatt keskendub peamiselt rahvusvaheliste kogemuste analüüsimisele ning sellele, kuidas need võivad suunata Eesti energiapoliitikat ja ENMAK 2030 eesmärkide realiseerimist, arvestades võrgu ja turu stabiilsuse väljakutseid.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu 666 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et leping, mis sõlmiti 1997. aastal, tuleb lõpetada, kuna Valgevene teavitas Eestit 2024. aasta märtsis ühepoolselt oluliste sätete (dividendide, intresside ja vara võõrandamise kasu maksustamine) kohaldamise peatamisest, mis on vastuolus lepingu tingimustega ja rahvusvahelise õigusega. Minister rõhutas, et lepingu lõpetamine on ka välispoliitiline seisukohavõtt, kuna Eesti ei pea võimalikuks pakkuda erikohtlemist režiimile, mis toetab Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja rikub rahvusvahelist õigust.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate juhtivkomisjoni arutelust, kus märgiti, et ka teised Balti riigid (Leedu on lepingu lõpetanud, Läti peatanud) ja Saksamaa on sarnaseid meetmeid rakendanud. Komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. juuni kell 16.00. Läbirääkimiste soove ei esitatud ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Esitatu päevakorrapunktis käsitleti Riigikogu arupärimist tuugenitööstuse mõju kohta Eesti kaitsevõimele ja julgeolekule, mille esitasid Anti Poolametsa, Rene Koka, Mart Helme ja Martin Helme 9. aprillil 2025. Arupärimise eesmärk oli saada selgitust ning hinnanguid selle kohta, kuidas tuugenite ja laiemalt tuuleparkide ning päikesepaneelide tekitatud raadiohäiringud ning võimalik mõju raadio‑ ja mereja Paradise seirevõimekusele võivad mõjutada riigi kaitsevõimet. Vastu võttis minister Hanno Pevkur ning vastustes rõhutati nii õiguskeskkonda kui ka tehnilisi meetmeid: planeeringute kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga, koostöö liitlastega ning antud teemasid puudutavate täiendavate analüüside tellimine. Lõpuks avaldasid arutelu osalejad kriitilisi seisukohti numbreid ja meetmeid puudutavate kulude ning tehniliste väljakutsete osas, kuid otsuseid ei võetud ning läbirääkimised lõpetati.

Seitsmenda päevakorrapunkti raames arutati Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist Tallinna Kaitseväe kalmistu probleemide kohta (nr 752). Arupärimises toodi välja ajaloolise mälu ja kalmistu kultuuripoliitika keerulised nüansid: enne 1940. aastat kujunenud keskse kalmistu roll langenute mälestuse ja rahvusliku identiteedi kandjana, Nõukogude okupatsiooni aegne totalitaarne maa-alandav teine realisatsioon ning hilisem taastamis- ja korrastustegevus pärast Eesti taasiseseisvumist. Esitatud kriitika märgib, et tööd on tehtud ebapiisavalt ja aeglaselt ning samal ajal on tekkinud ka Venemaa Föderatsiooni saatkonna initsiatiivil ja rahastusega teostatavaid tegusid, mis võivad kalmistu õhkkonda ja koostöösisesust mõjutada. Lisaks tõstatati küsimus kenotaafide ja muude okupatsioonisümbolite kohta ning nende mõjust kalmistu esteetikale ja ajaloolisele sisule, samuti lõpptulemusena kujunenud pruukimise ja külastuste korraldus 9. mai puhul.

Esitatud oli kaheksas päevakorrapunkt, mille aluseks oli Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 17. aprillil 2025 esitatud arupärimine nõunikule makstud lahkumishüvitise kohta, number 753. Arupärijat esindas Riigikogu liige Lauri Laats. Arupärimise eesmärk oli selgitada, miks ja millistel alustel maksti nõunikule lahkumishüvitis ning kas praktika on kooskõlas õiguste ja eetilise tasakaaluga.

Teises osas esitles riigikogu ja rahvakoda tähelepanu tekitanud teemat arutelu: sotsiaalminister Karmen Joller pidas vajalikuks vastata arupärijatele ning selgitas, et kuigi Signe Riisalo valitsuse ajal töötas nõunik Gerli Baidaga, oli makstud lisatasu pigem täiendava töö eest kui lahkumishüvitis. Võrgustikuliselt käsitleti ka seda, kas tegemist on erilise erandi ja kasvajaga, ning arutleti avaliku teenistuse hea tava ja maksumaksja huvide üle. Lõpuks tõstatati küsimused avaliku huvi ja meedia kajastuse osas ning kõne lõppes üldise kokkukutsumisega.

Päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Aleksandr Tšaplõgini esitatud arupärimine tervishoiusüsteemi kestlikkuse ja kättesaadavuse kohta. Arupärimise esitaja Lauri Laats (Keskerakond) tõi esile Eesti tervishoiu peamised kitsaskohad: kasvav ebavõrdsus, piiratud ravikättesaadavus (viidates Euroopa Liidu kõrgeimale rahuldamata tervisekontrolli vajadusele – 12,9%) ning süvenev tervishoiutöötajate puudus. Ta hoiatas Riigikontrolli järelduste põhjal, et ilma muudatusteta võivad omaosaluskulud kahekordistuda ja Tervisekassa eelarve puudujääk ulatuda 900 miljoni euroni.

Sotsiaalminister Karmen Joller tunnistas olukorra keerukust, eriti tööjõupuuduse osas, kuid rõhutas Eesti tervishoiu kõrget kvaliteeti. Ta kirjeldas ministeeriumi plaane tugevdada esmatasandit (perearstiabi), integreerida sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid ning kasutada digilahendusi (e-tervis) kättesaadavuse parandamiseks. Tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks plaanitakse tõsta arstitudengite vastuvõtu arvu ja luua mikrokraadiprogramme. Minister rõhutas ka vajadust luua triaažisüsteemid, et suunata patsiendid õigeaegselt õige spetsialisti juurde, vältides põhjendamatuid visiite. Debati käigus esitasid Anti Poolamets ja Evelin Poolamets küsimusi keelenõuete ja EMO ülekoormuse kohta. Helle-Moonika Helme (EKRE) esitas ministri aadressil teravaid isiklikke rünnakuid ja levitas väärinfot (nt eutanaasia seadustamise plaanidest), mille minister resoluutselt ümber lükkas. Lauri Laats väljendas lõppsõnas kahtlust valitsuse võimes probleeme lahendada.

Esitatud päevakord käsitleb olulise tähtsusega riiklikku küsimust: "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" ning on algatatud majanduskomisjoni poolt. Päev on korraldatud ühe põhiteema lõikes, mille ümber moodustuvad kolm ettekandjat: Marek Reinaas majanduskomisjoni esimehena (ettekande pikkus kuni 15 minutit, küsimused ning vastused kuni 15 minutit), Urmas Varblane konkurentsivõime eksperdikogu liikmena ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professorina ning akadeemikuna (ettekanne kuni 30 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit) ning Raivo Vasnu Viru Keemia Grupi juhatuse liikmena (ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit). Iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjale ühe küsimuse. Peale ettekanneid algavad läbirääkimised ning algatajatel on soov, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Päevakorra lõpus toodi välja plaan pikendada istungit, kui vajalik, ning otsus selle kohta võeti vastu hiljem. Esindatud olid teemad, mis puudutasid konkurentsivõime raporti järeldusi, ekspordi ja teenuste sektori rolli, andmete kasutamist majanduses, Euroopa Liidu siseturgu ja rida iseseisvaid küsimusi (sh energiapoliitika, investeeringud, regionaalne areng ja bürokraatialeevendused). Selles arutelus kajastuvad ka kriitilised küsimused ning potentsiaalsed riskid, mis on seotud demograafiliste suundumuste ja tulevaste investeeringutega.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas ja sulges läbirääkimised, misjärel juhiti korduvalt tähelepanu asjaolule, et eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, ehk vähemalt 51 poolthäält. Pärast saalikutsungit viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletustulemused näitasid eelnõu laialdast toetust: poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu oli 7 ja erapooletuid 1. Eelnõu 572 võeti seadusena vastu.

Käesolev päevakorrapunkt hõlmas Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 642 teise lugemise väljumist Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise ja üleandmise ning nõuab nende hävitamist. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti julgeolekupaindlikkust vastusena Venemaa täiemahulisele agressioonile Ukrainas ning anda Kaitseväele lisavõimalusi ja vabadust valida sobivaid relvasüsteeme iseloomulises ohuolukorras. Praktiline kontekst hõlmas ka Läti, Leedu, Poola ja Soome samu samme ning Balti riikide ühist teavitustööd. Teises lugemises osutab Riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teksti ja seletuskirja ning määras ettepaneku viia see Riigikogu täiskogu päevakorda ning lõpuhääletusele.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni poolt Riigikogu esitatud otsuse eelnõu 618 esimese lugemise läbiviimist. Eelnõu eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus piirata või keelata renditavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste kasutamist oma territooriumil, et parandada liiklusohutust, vähendada liigset liikluskoormust ning tagada linnaruumi ohutu ja mõistlikum kasutus. Selline regulatsioonikavatsus on sündinud seoses viimasel ajal suurenenud rendisõidukite pakkumise ja nende kiire levikuga linnakeskkonnas, kus kõnniteede ja jalakäijate heaolu on tihtipeale ohus. Eelnõu ei pretende kehtestada uusi piiranguid üleüldiselt, vaid tugevdada kohalike omavalitsuste eneseseadet ning lasta neil vastavalt kogukonna vajadustele otsustada, kui palju rendivahendeid nende territooriumil vaja on.
Teine osa päevakorrapunctist hõlmas Majanduskomisjoni ja fraktsioonide vastuseid ning juhtivkomisjonide seisukohti, mis päädinid arutelu kahe nädala jooksul, sealhulgas Tallinna ja valitsuse poolseid argumente ning eri erakondade katseid eelnõu paremini selgitada ja siduda eraldi seaduseelnõudega. Lõppsõnas jõuti järeldusele, et eelnõu toob esile olulisi regulatsioonivajadusi, kuid esimese lugemise lõppemise korraldamise ja lõpphääletuse korraldustega seotud otsuste hääletustulemused ei andnud ühtepantset tuge ning lõplikku valmisolekut kiireks menetluseks ei saavutatud; lõpetuseks teatati, et eelnõu 618 OE lõpphääletuse eest oli ees oodatud, kuid hääletuse tulemused opositsioonina ei toetanud selle edasiarendust ning eelnõu jättis oma märgi kui menetluses katkenud protsess. See väljendab osapoolte erinevaid hoiakuid ja näitab, kui keerukas ja muutlik on reguleeriva raamistik loomulikus linnakeskkonnas, kus arvestatakse nii renditeenuste voogu kui ka elanike turvalisust ja vaba ruumi kasutamist.)

Neljas päevakorrapunkt käsitles keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teist lugemist. Juhtivkomisjon esitas ettepaneku teise lugemise katkestamiseks, et anda Riigikogu liikmetele võimalus esitada muudatusettepanekuid ning tagada seaduse selgus müra sihtväärtuse mõistes ja selle rakendamisel. Eelnõu on pärit õiguskantslerilt ning selle eesmärk on paremini määratleda müra sihtväärtuse rakendamise tingimusi ja vähendada rakendamisel tekkivaid õiguslikke ebakindlusi. Esmane lugemine toimus 20. märtsil 2024, seejärel kuulati huvigruppe ning kolm komisjoni istungit (2. aprill, 12. mai, 19. mai) ning koostati seisukoht muudatusettepanekute kohta. Muudatusettepanekuid esitas Priit Sibul ning komisjon otsustas nende sisulise kaalumise ja ühtlustamise kaudu eelnõu paremini üleviida uude lahendusse. Lõpuks määrati uus võimalus muudatusettepanekutega mängida ja eelnõu esitati suuresse saali teisele lugemisele; otsusena lõpetati aga teine lugemine katkestusega. Muutmata jätmise ja tähtaegade osas on järgmised olulised momendid: muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 18. juuni kell 17:15.

Esimesel lugemisel arutati Viie [päevakorrapunkti] raames EKRE fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu 615. Eelnõu esitas Riigikogu liikme Evelin Poolamets ning lootus oli muuta senist mõjuala määratlust tuuleenergia projektide puhul. Praeguses süsteemis on maismaatuulepargi mõjuala piiritletud kahe kuni kolme kilomeetriga ning kõrgemate tuulikute puhul see sõltub eri piirangutest. Eelnõu eesmärk oli määrata 250 meetri või kõrgemate tuulegeneraatorite mõjuulatus 20 kilomeetrini Eestis, võttes ühtemoodi arvesse nii mere- kui maismaal paiknevaid tuulikuid, sarnaselt meretuuleparkide piirmääradega. See skeem pidas silmas elanike õigust elukeskkonnale, kinnisvarahinnale ja kaasatusele planeeringutes, ning tõi esile vajaduse viia õiguslikud normid tegelikkusega kooskõlla, sealhulgas terviseuuringute ja helimõju uuringute piisavuse poolest. Teises ettekandeseisundis tõsteti esile visuaalset mõjusust, varjutamist ja mürataset, samuti rahva kaasamist ning kohalikele elanikele mõeldud tulujaotust ning võimalike talumistasude suuruste küsimust. Lõppkokkuvõttes toodi välja, et on olulised võrdsed tingimused ning tõsiasi, et riik peab alustama rohepöörde elluviimist koostöös inimestega, mitte nende arvel.

Esimesel lugemisel arutati Isamaa fraktsiooni algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu 628 vastuvõtmise ja planeerimisprotsesside reguleerimise kohta. Eelnõu näeb ette lisada tööstusheite direktiivi kontekstis kompleksloa (ühendatud keskkonnaluba) kohaldamise suurte taastuvenergia parkide, nagu päikese- ja tuulepargid, arendusele, et tagada parim võimalik tehnoloogia ning läbipaistvus keskkonnamõjude hindamisel. Protsess hõlmab algusest piiranguid planeeringuprotsessile (üldplaneering -> detailplaneering) ja seejärel ehituslubade menetlust, kusjuures avalikkuse kaasamine ning järelkontroll on olulised komponendid.
Diskussioon keskendus peamiselt tasakaalule bürokraatia ja keskkonnakaitse vahel: kas ja kui laialdaselt tuleks rakendada kompleksluba ning kas väiksemad parkid (nt kuni mitme kilovatti) peaksid sellest loobuma, samas kui suured pargid võivad tekitada tugevamat keskkonnamõju. Komisjoni arutelu tõi esile vajaduse pakkuda elanikele kindlustunnet ja vältida olukordi, kus arenduse mõju jääb vähehaaval selgitamata. Lõpuks otsustati liikuda edasi koordineerimise ja menetluste kiirendamise poole, kuid toimusid ka eriarvamused ja ettepanekud, kuidas toimivaid mehhanisme paremaks muuta. Eelnõu lõppversiooni kohta jõuti konsensuslikult nii mõnelegi põhikohale soovitud dokumendi edasikandmise ja menetluse korralduse osas, kuid plenaarivormis otsustati lõplikult eelnõu tagasi lükata.

Seitsmes päevakorrapunkt oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 599 esimene lugemine. Eelnõu keskendus erakondade rahastamise järelevalve selgemale korraldusele ja võimalikele kontrolliorganitele; see pakkus ideed, et Riigikontroll võtaks üle osa kontrolli funktsioone, mida seni teevad ERJK. Arutelu kulges pikalt ja emotsionaalselt: ettekandja Evelin Poolametsa ei olnud saalis, kuid fraktsiooni esindajana tutvustas eelnõu Rain Epler. Rääkiti ERJK mitmel kätel toimuvatest mehhanismidest ja nende otsuste läbipaistvusest, osutades näidetele poliitreklaamist, annetustest ning sidemeprobleemidest erinevate eraisikute ja ettevõtete vahel. Esinduslikult arutleti, kas ja kuidas eraraha kontrolli võiks viia Riigikontrollile ning millised võiksid olla esitatud muudatusettepanekud ja nende mõjud demokraatiale ning õigusriigile. Arutelu laienenud näitajateks olid ka mittetulundusühingute ja valimisliitude roll ning selgus, et vajadus paremate ja arusaadavamate reeglite järele on laialt tunnustatud. Kokkuvõttes ilmekalt kõlas seisukoht, et ERJK rollis ja tööviisides on probleeme ning nende ülejärelevalve koordineerimise küsimus vajab põhjalikku, sisulist arutelu.

Päevakorrapunkti keskmes oli Riigikogu 617. eelnõu rahvatervise seaduse muutmise esimene lugemine, mille algatas Riigikogu liige Kalle Grünthal. Eelnõu eesmärk on lõpetada Eestis kellakeeramine ning hoiduda bioloogilise rütmi häirimisest, millel on laiaulatuslikud tervise ja töövõimega seotud mõjud. Grünthali sissejuhatus ja järgmised argumendid tõid välja, et kellakeeramine on laialdaselt tõestatud terviseprobleeme põhjustav ning energiakasu ei ole tõestatud; ta tõi näiteid nii Eesti kui rahvusvahelistest uuringutest, mis viitavad unehäiretele, südamehaiguste riskide tõusule ja üldise heaolu langusele suve- ja talveajale ülemineku järel. Samuti rõhutati, et Eesti on olnud ajavööndi küsimuses iseseisev ning et direktiiv, mille üle võtmist Euroopa Liidus arutatakse, ei ole Eestis kohaldatud – mis annaks riigile vaba ruumi teha oma otsus (vööndiaeg vs suveaeg) vastavalt rahva huvidele. Kuid samas arutati, kuidas niisugune muudatus võiks ühilduda Euroopa Liidu tasandiga ning millised majanduslikud ja korralduslikud tagajärjed võivad tekkida transporti, tööaega ja kooliprotsessi osas. Teine osa arutelust keskendus rohkem protseduurilistele ja rahastamis-poliitilistele aspektidele: kas ning kuidas peaks Eesti jätkuvalt või uuesti kaaluma kellakeeramise lõpetamist ning millised oleksid lühi- ja keskpikkused võimalused ühiskonna toimimise kaudu. Lõpus jõuti küsimuseni, kas Riigikogu esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata ning kuidas edasi menetlusega liikumine võiks toimuma, kuid konkreetset kokkulepet ei saavutatud ning lõpuks jõuti hääletuseni.

Tänase päevakorrapunkti keskmes oli Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 627, millega sooviti tunnistada kehtetuks energiakandjate aktsiisitõusud. Esimene lugemine toimus ning ettekanne võttis kuulajate ette Riigikogu liikme Aivar Koka sõnadega. Eelnõu eesmärk on peatada varasemad ja kavandatavad aktsiisitõusud ning anda majandusele ruum kasvada, mitte lisatulu otseseks eesmärgiks. Samal ajal tõsteti tähelepanu sellele, kui laialdaselt aktsiisid mõjutavad lõpptarbija hindasid – kütuse, elektri ning toidukaupade hinnataset – ning milline mõju sellel on pere\- ja ettevõttekeskkonnale.
Teises osas toimus jutuajamine ning opositsiooni ja koalitsiooni vahel arutelu maksutõusude laiemate mõjude üle, sealhulgas inflatsiooni ja elukalliduse kontekstis. Lõpuks jõuti otsusele, et juhtivkomisjon soovitab eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning valmistuda hääletuseks. Tõdeti ka, et hääletustulemus oleks arvukate arvamustega ning et eelnõu langemine menetlusest välja lõpetab selle käsitlemise praegusel kujul.

Tänane päevakorrapunktRiigikogu ees oli riiklikul tasandil algatatud liiklusseaduse muutmise eelnõu 614 (Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatus), millega nähakse ette kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste regulatsiooni täiendamine. Eelnõu esitati esimeseks lugemiseks ning selle eesmärk on parandada linnakeskkonna ohutust, vähendada õnnetuste arvu ning tagada paremad reeglid nii tarbijatele kui linnapolitsei ja tervishoiuinstitutsioonidele. Kõneisik rõhutas, et praegune olukord linnapildis ei ole jätkusuutlik ja reguleerimata teenusepakkujad võivad linnas sadu sõidukeid paigutada, mis tekitab ohutuse, riske ning ka keskkonna ja avaliku ruumi prügi- ja kaosepilti.

Riigikogu arutas liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõu 616 esimese lugemise üle, mis näeb ette omavalitsustele suurema autonomia reguleerimaks kergliiklusvahendeid ja minimopeedide kasutust kohalikel territooriumitel. Eelnõu eesmärk on suurendada linnatänavatele turvalisust ning vähendada õnnetuste arvu, võimaldades omavalitsustel määrata piiranguid maksimaalsele sõidukite arvule ning kehtestada vanusepiiranguid, millest nooremad kasutajad ei tohi teenust kasutada. Kui Tallinn on senises praktikas näidanud omavalitsuse ja linnavalitsuse tasandil ettevaatusnõudeid, siis tekitas arutelu küsimusi riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutuse ning järelevalve rollide kohta, sealhulgas munitsipaalpolitsei õiguste ja ressursside piiratust. Teine pööripunkt oli poliitiline küsimus: kas selline regulatsioon on mõistlik ning kas riigi tasandil või kohalikes määrustes tuleb midagi ette võtta.