Täiskogu istungid

Riigikogu käsitles arupärimist Saaremaa elektrivarustuse kohta, mille esitasid Mart Maastik, Riina Solman ja Helir-Valdor Seeder. Arupärimise keskmes oli suursaarte (eelkõige Saaremaa ja Hiiumaa) elektrivarustuskindluse äärmiselt halb seis, eriti ekstreemsete ilmastikuolude puhul. Arupärijate esindaja Mart Maastik rõhutas, et kuigi arupärimise esitamisest (mais 2023) oli möödunud kaheksa kuud, oli olukord endiselt kriitiline, tuues näiteks oma kodus esinevad katkestused. Lisaks varustuskindlusele tõstatati teravalt küsimus kohalike jaotusvõrkude läbilaskevõimest, mis praegu ei võimalda ühendada uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi (päikese- ja tuuleparke). Maastik küsis ministrilt otse, kas CO2 kvoodiraha oleks mõistlik suunata võrkude parandamisse, kuna see on otseselt seotud rohepöörde eesmärkide täitmisega.

Kliimaminister Kristen Michal andis põhjaliku ülevaate plaanitud investeeringutest ja tegevustest. Ta kinnitas, et nii Elering kui ka Elektrilevi teevad suuri investeeringuid võrgu tugevdamiseks ja ilmastikukindlamaks muutmiseks. Aastatel 2023–2025 on Elektrilevil kavas investeerida suursaartel ligi 35 miljonit eurot, asendades paljasjuhtmelisi õhuliine maakaablite või kaetud juhtmetega. Samuti laiendatakse liinikoridore kokku 400 kilomeetri ulatuses, et vältida puude ja okste kukkumisest tingitud rikkeid, mis on peamine katkestuste põhjus. Seoses 330-kilovoldise liini rajamisega selgitas minister, et selle vajadus tekib tõenäoliselt Eesti ja Läti vahelise neljanda ühendusliini (ELWIND projekti raames) rajamisel läbi Saaremaa. Lõplik otsus trassi ja tasuvuse kohta selgub eeldatavasti 2027. aastal pärast riikliku eriplaneeringu valmimist. CO2 raha kasutamise osas võrkude arendamiseks märkis minister, et Rahandusministeerium on seda tehniliselt võimalikuks pidanud, kuid tegemist on riigieelarve otsusega, kus tuleb kaaluda alternatiivseid investeeringuid ja tariifide kasvu mõju tarbijatele.

Riigikogu käsitles täna Riigikogu liikmete Tõnis Möldri, Vadim Belobrovtsevi ja Lauri Laatsi esitatud arupärimist keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) hetkeseisu kohta. Arupärijad, eesotsas Tõnis Möldriga (Wl8lkzLfKok), väljendasid muret arengukava koostamise takerdumise pärast, eriti arvestades, et ka metsanduse arengukava on viibinud. Arupärimise eesmärk oli saada kliimaminister Kristen Michalilt selgitusi, millises faasis KEVAD on, kuidas kaasatakse huvigruppe ning millal dokument parlamendile tutvustatakse.

Minister Michal selgitas, et seoses Kliimaministeeriumi loomisega ja ministeeriumide töö ümberkorraldamisega on käimas strateegilise planeerimise süsteemi terviklik ühtlustamine. Eesmärk on luua vähem ja kompaktsemaid arengukavasid, vältimaks valdkondade dubleerimist. Michal teatas, et ministeeriumi tulemusvaldkondade korrastamine ja uus arengukavade raamistik selgub 2024. aasta kevadel, mistõttu ta ei pea vajalikuks KEVAD 2030 praegusel kujul kinnitamist. Ta kinnitas, et KEVAD käsitleb kliimapoliitika koordineerivat tasandit ja on seotud Eesti 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega, tuues esile neli peamist tegevussuunda ja konkreetseid mõõdikuid. Jätkuküsimustes nihkus fookus lühidalt ka elektriautode laadimistaristule ja elektrivõrgu vastupidavusele tiheasustusaladel.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Martin Helme esitatud arupärimist hoonete sundrenoveerimise keskkonnamõju ja kodanike maksevõime kohta. Arupärimise ajendiks oli Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD), mis seab eesmärgiks viia elamufond aastaks 2033 D-energiaklassi. Arupärijad (EKRE) kritiseerisid teravalt seda kohustust, nimetades seda "sundrenoveerimiseks" ja rõhutades, et see on paljudele koduomanikele – eriti pensionäridele ja madala sissetulekuga peredele – majanduslikult üle jõu käiv. Esitati küsimusi ehitusmaterjalide keskkonnamõju, nullenergiahoonete terviseriskide ning kodanike maksevõime analüüside kohta.

Kliimaminister Kristen Michal lükkas tagasi termini "sundrenoveerimine," rõhutades, et tegemist on võimalusega oma vara väärtust kasvatada ja kulusid paremini juhtida. Minister selgitas, et direktiivi lõplikud tingimused on alles Euroopa Liidu kolmepoolsetel läbirääkimistel ning Eesti riik toetab renoveerimist ulatuslike toetusmeetmetega (nt KredExi kaudu), milleks on aastani 2030 planeeritud 1,1 miljardit eurot avalikke vahendeid. Debatt oli valdavalt ideoloogiline, kus EKRE fraktsioon süüdistas valitsust vabaduste piiramises ja "kommunismi" või "stalinistliku" käsumajanduse kehtestamises, samal ajal kui minister rõhutas renoveerimise majanduslikku ja keskkondlikku kasu.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Kalle Grünthali esitatud arupärimist (nr 334) riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta. Arupärijad, esindades opositsiooni (EKRE), kritiseerisid teravalt valitsuse poliitikat, väites, et teede hoiu ja ehituse rahastus on alates 2021. aastast järsult vähenenud, mille tulemuseks on teede kvaliteedi halvenemine, remondivõla kasv ning liiklusohutuse langus, mis väljendub ahelavariides ja liiklussurmade sagenemises. Opositsioon tõi esile, et riik ei suuda täita kohustust ehitada välja põhimaanteid, nagu Tallinn–Tartu ja Via Baltica, ning süüdistas valitsust Eesti teetaristusektori teadlikus hävitamises.

Kliimaminister Kristen Michal (Reformierakond) vastas arupärimisele, rõhutades, et Eesti investeeringute ja SKP suhtarv (5,7%) on Euroopa Liidu keskmisest (3%) oluliselt kõrgem. Ta kinnitas, et kuigi välisvahendite osakaal on kahanenud, on riigieelarveline panus teehoiu kavas (2024–2027) suurem kui eelmisel perioodil, ulatudes 680,5 miljoni euroni. Michal suunas debati fookuse ka teistele suurtele taristuprojektidele, nagu Rail Baltic, mille ehitus on tema sõnul kiirenenud, ja korterelamute renoveerimisele, rõhutades, et ehitussektoris on tööd piisavalt. Opositsioon jäi oma seisukohtade juurde, süüdistades ministrit Rail Balticu eelistamises maanteede ees ja nõudes Rail Balticu ehituse külmutamist ning selle raha suunamist riigikaitsesse ja maanteetaristusse.

Riigikogu arutas Priit Sibula (Isamaa) esitatud arupärimist nr 589, mis käsitles dokumentide vohavat ja põhjendamatut salastamist, eriti nende märkimist "ametkondlikuks kasutamiseks" (AK). Arupärija rõhutas, et tegemist on süsteemse probleemiga, mis on aja jooksul süvenenud ja puudutab lisaks Rahandusministeeriumile ka teisi haldusalasid ning kohalikke omavalitsusi. Sibul tõi esile, et kuigi avaliku teabe seadus vajab uuendamist, on tegemist eelkõige halduspraktika probleemiga, kus ametnikud kasutavad juurdepääsupiiranguid kergekäeliselt. Konkreetsete näidetena mainiti Rahandusministeeriumi kirja Kultuuriministeeriumile Rahvusraamatukogu ümberehituse kohta, mis algselt salastati, ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) vastust korruptsioonikomisjonile Kaja Kallase tuludeklaratsioonide teemal, mis salastati 75 aastaks, kuigi Sibul väitis, et see ei sisaldanud maksusaladust ega isikuandmeid.

Rahandusminister Mart Võrklaev tunnistas, et probleem on olemas ja et ka tema haldusalas on esinenud piiripealseid juhtumeid, kus dokumente on valesti märgitud (nt Rahvusraamatukogu kirja puhul). Minister kinnitas, et Justiitsministeerium on alustanud 2001. aastast pärineva avaliku teabe seaduse analüüsi, et kaasajastada teabele juurdepääsu piirangute aluseid. Samas rõhutas Võrklaev, et MTA peab järgima rangelt maksusaladust ja isikuandmete kaitse reegleid, mis nõuavad teatud kirjavahetusele juurdepääsupiirangu kehtestamist. Minister kinnitas, et Rahandusministeerium tegeleb läbipaistvuse suurendamisega, vaadates regulaarselt üle vananevaid juurdepääsupiiranguid, et dokumendid avalikustada, kui piirangu põhjus on kadunud.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Helir-Valdor Seedri, Jaanus Karilaiu, Tõnis Lukase, Riina Solmani ja Priit Sibula esitatud arupärimisele elektrivarustuskindluse teemal, mis oli ajendatud 2023. aasta detsembri lumesadude ajal tekkinud ulatuslikest ja pikaajalistest elektrikatkestustest. Arupärija Andres Metsoja rõhutas, et elektrivõrgu probleem on jätkuvalt akuutne, tuues esile, et amortiseerunud liinide töökindluse tagamiseks oleks vaja koheselt investeerida ligikaudu 100 miljonit eurot, samas kui kehtivad võrgutasud võimaldavad investeerida vaid 34 miljonit eurot aastas. Metsoja kritiseeris ka valitsuse visiooni puudumist hajaasustuse varustuskindluse tagamisel, juhtides tähelepanu paradoksile, kus linnades räägitakse 15 minuti linnast, kuid maapiirkondades peab majapidamine olema valmis toime tulema 72 tundi ilma elektrita.

Minister Mart Võrklaev tunnistas probleemi tõsidust, märkides, et detsembrikuised katkestused ei ole normaalsed. Ta selgitas, et kvaliteetse teenuse tagamiseks vajalikud katteallikad peavad tulema võrgutasudest, kuid Konkurentsiameti kehtestatud metoodika ei taga piisavat rahastust investeeringuteks. Võrklaev tõi välja, et Elektrilevi investeeringuvajadus aastatel 2024–2028 on baasstsenaariumi järgi 572 miljonit eurot, millele lisandub veel 300 miljonit eurot taastuvenergia ja kliimakindluse kasvatamisega seotud investeeringuteks. Minister kinnitas, et liinikoridoride laiendamine ja hooldus on plaanis ning toetas seisukohta, et võrgutasud peavad kajastama põhjendatud kulusid, sealhulgas püsitasude kehtestamist, et tagada kulude õiglasem jaotus. Samuti käsitleti Elektrilevi börsile viimise võimalust lisakapitali kaasamiseks.

Riigikogu arutas rahandusminister Mart Võrklaeva vastuseid Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa ja Alar Lanemani esitatud arupärimisele nr 310 automaksu kehtestamise kohta. Arupärijate esindaja Anti Poolamets (EKRE) kritiseeris maksu teravalt, nimetades seda järjekordseks vabaduste piirajaks ning süüdistades valitsust valijate petmises, viidates Reformierakonna varasematele lubadustele maksutõuse vältida. Ta tõi esile, et maks suunab maainimesi raskema elu poole ja võib viia autopargi vananemiseni.

Minister Mart Võrklaev (Reformierakond) kaitses maksu, rõhutades selle kahte peamist eesmärki: autostumise pidurdamine (eriti linnades), säästliku liikuvuse suurendamine ja keskkonnasõbralikumate sõidukite soosimine, ning riigieelarve suure puudujäägi katmine. Ta eitas, et maks halvendaks olukorda oluliselt, kuid möönis, et mõju on olemas, ning rõhutas, et maksu disainis on arvestatud vähekindlustatud leibkondadega (vanemate autode madalam maks). Opositsioon süüdistas ministrit kommunistlikus lähenemises ja eraomandi piiramises. Debatt oli väga emotsionaalne, eriti EKRE fraktsiooni liikmete (sh Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthal) kriitika tõttu, mis kulmineerus istungi juhataja poolt välja kuulutatud lühikese vaheajaga. Minister lükkas korduvalt ümber väited, nagu sunnitaks inimesi autodest loobuma, rõhutades valikuvabadust, ning täpsustas, et puuetega inimeste toetused on automaatsed ja vajaduspõhised.

Riigikogu arutas Varro Vooglaiu ja Alar Lanemani esitatud arupärimist nr 317, mis käsitles rahva maksustamist inflatsiooni kaudu. Arupärijate esindaja Varro Vooglaid (dSDfxfKs4Jw) rõhutas, et eurole üleminekuga kaotas Eesti monetaarpoliitilise suveräänsuse ning inflatsioon on sisuliselt tööriist väärtuse võõrandamiseks rahvalt ilma otsese mandaadita. Arupärimine esitas rahandusministrile Mart Võrklaevale kolm küsimust: kes kogub inflatsiooni kaudu kaotatud väärtuse, kas valitsus tunnistab vara võõrandamist ja milliseid meetmeid rakendatakse rahva vara kaitsmiseks.

Rahandusminister Mart Võrklaev vastas, et inflatsioon jaotab vara ümber, kusjuures võitjad on fikseeritud intressimääraga laenude omanikud ja vara kallinemisest kasu saajad (nt teatud energiatootjad), kaotajad aga sularaha ja pangahoiuste säästjad. Minister rõhutas, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud (detsembris 4%) ning inimeste ostujõud on palga- ja pensionitõusude tõttu taastumas. Valitsuse meetmetest tõi ta esile energiahindade kompenseerimise kriisi ajal ning viitas Euroopa Keskpanga rahapoliitika karmistamise jahutavale mõjule. Järgnevas debatis kritiseerisid opositsioonisaadikud (Jaak Valge, Siim Pohlak, Martin Helme) valitsust, juhtides tähelepanu Eesti oluliselt kõrgemale inflatsioonitempole võrreldes naaberriikidega ning süüdistades valitsust maksutõusudega inflatsioonile uue hoo andmises. Minister Võrklaev eitas maksutõusude inflatsiooni ergutavat mõju ja põhjendas maksukergendusi vajadusega rahastada julgeolekuolukorrast tingitud kaitsekulutusi (üle 3% SKP-st).

Riigikogu arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk" üle keskendus Eesti haridussüsteemi jätkusuutlikkusele, eriti demograafiliste muutuste ja õpetajate palgakriisi taustal. Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof rõhutas, et kuigi koolivõrgu korrastamine on vältimatu, ei tohi see viia väikeste maakoolide laussulgemiseni, kuna see oleks hukatuslik regionaalarengule. Pikhof tõi esile vajaduse tasakaalustada koolivõrku, märkides, et maakoolides õpib veerand õpilastest, kuid need moodustavad poole koolide koguarvust. Ta pakkus lahendusena välja mitmeotstarbeliste kogukonnamajade mudeli, mis ühendaksid kooli, raamatukogu ja kultuuriruumid, ning rõhutas sotsiaal-majanduslikust taustast tingitud hariduslõhe leevendamise tähtsust.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas riigi visiooni, mille kohaselt peaksid algkoolid (1.–6. klass) jääma kodulähedaseks, kuid gümnaasiumiaste (alates 2035. aastast) peaks koonduma riigigümnaasiumidesse, et tagada kvaliteetne akadeemiline ettevalmistus. Minister rõhutas, et haridusvõrgu korrastamine on vajalik õpetajate paremaks rakendamiseks ja eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ja Tori vallavanem Lauri Luur pakkusid kohalike omavalitsuste vaateid, rõhutades andmepõhiste otsuste, kohaliku autonoomia ja investeeringute olulisust. Aasamets tutvustas Saarde valla edulugu, kus süsteemne reform on taganud stabiilse õpilaskonna ja täidetud ametikohad, ning Luur rõhutas hariduse laiemat käsitlust, mis hõlmab ka huviharidust ja noorsootööd.

Päevakorra keskmes oli Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu 226 arutelu ja vastuvõtmine. Tegemist oli ratifitseerimise eelnõuga, mille menetlus on tavapärasest kiirem, piirdudes kahe lugemisega. Juhtivkomisjoniks oli õiguskomisjon, mille ettekande esitas Vilja Toomast.

Õiguskomisjon teatas, et eelnõu arutelu oli lühike ja sisuline, kuna muudatusettepanekute tähtajaks ei esitatud ühtegi parandusettepanekut. Ka Justiitsministeerium, kes oli arutelul esindatud, ei teinud täiendusi. Komisjon leidis, et eelnõu tekst on normitehniliselt korrektne ja valmis vastuvõtmiseks. Seetõttu tehti Riigikogule ettepanek teine lugemine lõpetada ning viia kohe läbi eelnõu lõpphääletus. Kuna küsimusi ega läbirääkimiste soove ei esitatud, liigutigi kiiresti hääletuse juurde, mis kinnitas eelnõu laialdast toetust.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 teist lugemist. Eelnõu ettekandjaks oli Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Ettekandest selgus, et eelnõu menetlus oli kulgenud konsensuslikult ja ilma suuremate vaidlusteta. Eelnõu esimene lugemine lõpetati eelmise aasta detsembris ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi ettepanekut.

Riigikaitsekomisjon esitas ise neli muudatusettepanekut, mis olid suunatud eelnõu täpsustamisele ja jõustumise aja edasilükkamisele. Juhtivkomisjon kiitis need ettepanekud heaks konsensuslikult, saades ka eelnõu algataja, Kaitseministeeriumi, toetuse. Istungi käigus ei esitatud ettekandjale küsimusi ning läbirääkimisi ei avatud, mis näitas laialdast poliitilist üksmeelt eelnõu sisu osas. Kõik neli muudatusettepanekut vaadati läbi ja arvestati täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekul teine lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 SE, mille eesmärk on lihtsustada postisaadetiste läbivaatust ja parandada tollijärelevalvet keelatud kaupade üle. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et muudatused on tingitud internetikaubanduse mahtude suurenemisest ja keelatud kaupa sisaldavate saadetiste kasvu tõkestamise vajadusest. Eelnõu sisaldab kahte peamist muudatust. Esiteks, tolliametnikud ei pea edaspidi koostama läbivaatuse akti nende postisaadetiste kohta, milles rikkumisi ei avastata, vaid piisab märgistusest "Tollis avatud". See vähendab bürokraatiat ja vabastab tolliametnike aega tõhusamaks kontrolliks, kuna praegu kulub iga akti koostamisele ligikaudu 30 minutit.

Teiseks täpsustatakse seaduses Maksu- ja Tolliameti volitusi teostada järelevalvet keelatud ja piirangutega kaupade (nt narkootikumid, tubakatooted, e-vedelikud) üle ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises kaubavahetuses. Debati käigus väljendasid opositsioonisaadikud (eriti EKRE fraktsioon) muret privaatsuse ja jälgitavuse vähenemise pärast, kartes, et aktide kaotamine võib suurendada riski, et pakist kaob sisu või et avamine toimub põhjendamatult. Minister Võrklaev kinnitas korduvalt, et seadusemuudatus ei laienda tolli õigusi pakkide avamisel ning postiteenuse osutaja protokoll avamise kohta jääb endiselt alles, tagades vastutuse ja jälgitavuse.

Päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikmete Kert Kingo, Kalle Grünthali ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 102 esimene lugemine. Eelnõu algataja Kert Kingo tutvustas ettepanekut, mille eesmärk oli vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult maksustatava tulumaksu määra 20%-lt 18,8%-le. Kingo selgitas, et tegemist oli ühega paljudest sarnastest alternatiividest, millega opositsioon lootis leida koalitsioonile vastuvõetava variandi maksukoormuse vähendamiseks. Küsimuste voorus päris Anastassia Kovalenko-Kõlvart, miks on esitatud nii palju sarnaseid eelnõusid ja milline neist oleks koalitsioonile parim toetamiseks, millele Kingo vastas, et koalitsioon on näidanud, et nad ei arvesta opositsiooni ettepanekutega, olenemata pakutud maksumäärast.

Pärast lühikest juhataja vaheaega esitas juhtivkomisjoni (rahanduskomisjoni) seisukoha esimees Annely Akkermann, kes tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna valitsus seda ei toeta. Läbirääkimiste järel pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele. Eelnõu lükati esimesel lugemisel 55 poolthäälega tagasi ja langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 5 käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 103 esimest lugemist. Eelnõu keskne eesmärk oli alandada tulumaksumäära, mis on hetkel 20%, kuid mis on kavandatud tõsta 22%-le, hoopis 19,2%-le. Algataja Helle-Moonika Helme põhjendas ettepanekut seisukohaga, et madalad maksumäärad on toimiva ja kasvava majanduse alus, ning rõhutas, et maksude vähendamine on parim viis tagada inimestele rohkem raha kätte.

Debati käigus esitati küsimus eelnõu vajalikkuse ja praktilise mõju kohta inimestele, millele Helme vastas, et tegemist on kahe erineva majanduskontseptsiooni vastandamisega – kas maksutõusud või maksude alandamine toovad inimestele suurema heaolu. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mida Riigikogu ka hääletusel toetas. Eelnõu langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 6 käsitles Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 114 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada tulumaksumäära, vastandudes seega valitsuse plaanitud maksutõusudele. Ettekandja Martin Helme (EKRE) kasutas võimalust teravaks kriitikaks valitsuse majanduspoliitika aadressil, süüdistades peaministrit energiakriisi käest laskmises ja sellele järgnenud 40-protsendilises inflatsioonis. Helme rõhutas, et olukorras, kus riigieelarves raha napib, tuleks majanduse elavdamiseks makse langetada, mitte tõsta.

Arutelu keskendus ka EKRE seisukohtadele maksusüsteemi osas. Helme kinnitas, et erakond toetab ideeliselt ühetaolist tulumaksu, kuid nentis, et praegu kehtiv süsteem (koos maksuküüruga) on sisuliselt astmeline. Ta kritiseeris Reformierakonna plaani kaotada maksuküür ja tõsta tulumaksuvaba määra, pidades seda praeguses majandusolukorras ebamõistlikuks ja riigieelarvele kahjulikuks. Opositsioonipoliitikud (Tanel Kiik) küsisid ka eelnõu obstruktsioonilise iseloomu kohta, millele Helme vastas irooniliselt, et valik erinevate määradega eelnõude vahel on lai, kuid tegelikult oleks piisanud, kui valitsus poleks tulumaksumäära üldse torkima hakanud. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, tegi lühikese arutelu järel ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Päevakorrapunkt number seitse käsitles Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 115 esimest lugemist. Eelnõu esitas ettekandeks Kert Kingo, kes selgitas, et eelnõu eesmärk on muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni, vähendades füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult maksustatava tulumaksu määra 19,8%-ni, jättes juriidilise isiku tulumaksu määra muutmata.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, tegi Annely Akkermanni suu läbi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Pärast läbirääkimiste sulgemist pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele. Hääletustulemusega 40 poolthäält ja 10 vastuhäält lükati eelnõu 115 esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.

Riigikogu arutas tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 118 esimest lugemist, mille algatasid Riigikogu liikmed Kert Kingo, Arvo Aller ja Rain Epler. Eelnõu peamine eesmärk oli alandada tulumaksumäära 19,7%-le, et leevendada raskenenud majandusolukorda ja jätta inimestele rohkem raha kätte. Algataja Arvo Aller (pid: 1Ncb7MdzYyE) rõhutas, et madalam maks soodustaks inimeste toimetulekut ja suurendaks osaliselt ka tarbimist, viidates majandusõpikute põhimõtetele, mille kohaselt maksude alandamine elavdab majandust.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, tegi aga ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjoni esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE) selgitas, et eelnõu puudutab üksnes füüsilise isiku tulumaksu määra ning ei mõjuta ettevõtluse tulumaksu. Opositsiooni esindaja Kalle Grünthal (pid: WeJj4SPnuVY) kritiseeris teravalt komisjoni seisukohta, väites, et maksude alandamine on hädavajalik ettevõtluse soodustamiseks ja pankrottide vältimiseks, ning nimetas valitsuse rahanduspoliitikat inimvaenulikuks. Vaatamata opositsiooni vastuseisule hääletas Riigikogu enamus eelnõu tagasilükkamise poolt.

Päevakorra üheksanda punktina arutati Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 122 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli vähendada tulumaksumäära seniselt 20%-lt 18,2%-le, vastandudes valitsuse plaanile maksumäära tõsta. Ettekandja Kert Kingo rõhutas, et eelnõu algatajad ei ole nõus Eesti inimeste "vaeseks maksustamisega" ja kurnamisega erinevate maksutõusudega.

Juhtivkomisjoni (rahanduskomisjoni) esindaja Annely Akkermann tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Pärast läbirääkimiste avamist ja kohest sulgemist pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele. Eelnõu tagasilükkamist toetas 35 liiget, vastu oli 11 liiget. Seega lükati eelnõu 122 esimesel lugemisel tagasi ja langes menetlusest välja.

Käesoleva päevakorrapunkti raames toimus Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 128 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli leevendada Eesti elanike maksukoormust, mida algataja Anti Poolamets põhjendas vajadusega parandada inimeste toimetulekut halvenevas majandusolukorras. Poolamets tõi oma ettekandes esile märke ühiskonna allakäigust, viidates nii väikeste maakoolide sulgemisele kui ka siseministri poolt kinnitatud varguste järsule kasvule toidupoodides.

Lisaks majanduslikule survele kritiseeris Poolamets ka valitsuse poliitilist narratiivi, mis tema sõnul on liiga depressiivne, eriti seoses Ukraina sõja ja rohepöördega, mis nõuavad pidevat säästmist. Ta rõhutas, et riik peaks pigem andma inimestele "rohkem õhku" ja toetama nende moraali, mitte neid majanduslikult pigistama. Juhtivkomisjon, Rahanduskomisjon, esindaja Annely Akkermanni suu läbi tegi aga ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ka hääletusel kinnitust leidis.

Riigikogu päevakorras oli tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 153 esimene lugemine, mille olid algatanud Riigikogu liikmed Kert Kingo, Arvo Aller ja Rain Epler. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada tulumaksumäär 19,1%-le, pakkumaks leevendust elanikele, kelle ostujõudu on tugevalt mõjutanud viimaste aastate kõrge inflatsioon.

Eelnõu ettekandja, Riigikogu liige Arvo Aller (PID: 1Ncb7MdzYyE), rõhutas oma kõnes, et kuna inflatsioon on viimase kolme aasta jooksul ulatunud 40%-ni, on maksukoormuse vähendamine hädavajalik samm inimeste toimetuleku parandamiseks. Juhtivkomisjon, milleks oli rahanduskomisjon, esitas aga selge vastuseisu. Komisjoni nimel esinenud Annely Akkermann tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Pärast läbirääkimiste avamist ja kohest sulgemist pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele, mille tulemusena eelnõu menetlusest välja langes.

Päevakorrapunkt number kaksteist käsitles Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 178 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada füüsilise isiku tulumaksu määraks 18,3%. Ettekandja Leo Kunnas tutvustas eelnõu äärmiselt lühidalt, märkides vaid konkreetset protsenti ja viidates selle analoogsusele eelnevate sarnaste eelnõudega.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas seejärel juhtivkomisjoni seisukoha, teatades, et komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna küsimusi ettekandjatele ei esitatud ja läbirääkimisi ei avatud, asuti koheselt hääletama juhtivkomisjoni ettepaneku üle. Eelnõu saatus otsustati esimesel lugemisel.

Käsitletud päevakorrapunkt oli Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 183 esimene lugemine. Eelnõu sisuline eesmärk oli vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstavat tulumaksumäära 19,9%-le.

Eelnõu esitlenud Anti Poolamets (pid: 1vrB8ts4yQI) kasutas oma ettekannet aga eelkõige platvormina, et käsitleda Eesti julgeolekuolukorda ja riigikaitse puudujääke. Ta kritiseeris teravalt valitsuse säästuprogramme praeguses geopoliitilises olukorras, nimetades neid ebapiisavalt motiveerituteks. Poolamets tõi esile varasemaid vigu, nagu keskmaa õhutõrje soetamata jätmine Jüri Ratase valitsuse ajal, ning rõhutas, et riigil pole aega "jorutada" ja oodata. Ta nõudis tungivalt tankipataljoni ja teiste kriitiliste võimete kiiret hankimist. Juhtivkomisjon, Rahanduskomisjon, tegi Annely Akkermanni (pid: OYObvaclAIE) ettekande kaudu ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis ka hääletusele pandi.

Riigikogus käsitleti 14. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 187 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli vähendada füüsilise isiku tulumaksu määra 18,4%-le. Algataja Rene Kokk põhjendas ettepanekut vajadusega leevendada inimeste majanduslikku olukorda, mis on tingitud viimaste aastate kõrgest inflatsioonist, rõhutades, et muudatus jätaks kodanikele rohkem raha kätte.

Juhtivkomisjoniks määratud Rahanduskomisjon arutas eelnõu ning esitas ettekandja Annely Akkermanni suu läbi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ja läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi koheselt hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata. Hääletustulemusega 40 poolt- ja 7 vastuhäält lükati eelnõu 187 esimesel lugemisel tagasi ning see langes menetlusest välja.

Riigikogu istungil käsitleti 15. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Rene Koka ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 195 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kehtestada füüsilise isiku tulumaksu määraks 18%. Eelnõu esitas Riigikogu liige Leo Kunnas, kes tutvustas ettepanekut äärmiselt lühidalt, kinnitades vaid konkreetset maksumäära.

Juhtivkomisjonina esitas oma seisukoha rahanduskomisjon, mida esindas komisjoni esimees Annely Akkermann. Komisjon oli eelnõu arutanud ja tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimiste avamiseks soovi ei avaldatud, asuti koheselt hääletamise juurde, et otsustada juhtivkomisjoni ettepaneku üle.

Päevakorrapunkti sisuks oli Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 198 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas ettekandja Jaak Valge, oli alandada tulumaksumäära 18,5%-le. Algatajate motivatsioon oli majanduskriisi leevendamine, jättes kodanikele rohkem raha kätte, mis omakorda elavdaks tarbimist ja stimuleeriks majandust.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon arutas eelnõu ning esitas oma seisukoha komisjoni esimehe Annely Akkermanni kaudu. Komisjon tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ning läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi otse hääletuse juurde, et otsustada juhtivkomisjoni ettepaneku üle.

Riigikogu 17. päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 233 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada tulumaksu määra, et parandada Eesti inimeste ostujõudu, toimetulekut ja majanduse üldist olukorda. Ettekandja Martin Helme (pid: hJ4Xlv6ao-g) rõhutas, et pakutav muudatus mõjuks majandusele tervikuna hästi, kuid väljendas pettumust, et opositsiooni eelnõud ei leia kolleegide seas toetust.

Debati käigus keskenduti sisuliste küsimuste asemel pigem poliitilisele nääklemisele ja menetluslikele aspektidele. Jürgen Ligi küsis Helme käest, miks ta ei kasuta oma ettekandes isiklikke rünnakuid ja vihatud isikute sissetoomist, nagu seda on teinud teised fraktsioonikaaslased, viidates parteilise järjepidevuse puudumisele. Kalle Grünthal tõstatas küsimuse Riigikogu töökorra rikkumise ja menetluse kiirendamise narratiivi kohta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE) tegi lühikese ettekande, märkides, et komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna see nägi ette tulumaksu määra vähendamist 1,1%-le. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek koheselt hääletusele.

Päevakorra 18. punktina käsitleti Riigikogu liikmete Martin Helme ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 234 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli pakkuda kehtivast soodsamat tulumaksumäära. Eelnõu üks algatajatest, Martin Helme, tutvustas eelnõu lühidalt, märkides, et see sarnaneb varasemate ettepanekutega, kuid sisaldab veidi teistsugust soodsamat protsenti, ning palus Riigikogul seda toetada.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, seisukoha esitas esimees Annely Akkermann. Komisjon oli eelnõu arutanud ning otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi kohe hääletuse juurde, kus pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek. Eelnõu lükati tagasi häältega 33 poolt ja 7 vastu, mistõttu langes see menetlusest välja.

Riigikogu istungil käsitleti 19. päevakorrapunktina eelnõu 235 esimest lugemist, mille algatajateks olid Riigikogu liikmed Arvo Aller ja Rain Epler. Eelnõu eesmärk oli muuta tulumaksuseadust, tuues põhjenduseks raske majandusliku olukorra ja inimeste toimetuleku parandamise vajaduse. Eelnõu esitlenud Arvo Aller kutsus kolleege üles ettepanekut toetama, et leevendada kodanike rahalist koormust.

Järgnevalt esitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann juhtivkomisjoni seisukoha. Komisjon oli arutanud eelnõu sisu ning otsustanud teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lühikeses läbirääkimises küsis Kert Kingo komisjoni tagasilükkamise põhjenduste kohta, kuid Akkermann selgitas, et komisjonis sisulist arutelu ei tekkinud ning tema ülesanne oli edasi anda vaid komisjoni otsus. Kuna läbirääkimisi rohkem ei soovitud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele.

Riigikogu istungil oli arutlusel 20. päevakorrapunktina Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 242 esimene lugemine. Eelnõu sisuks oli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul ettepanek alandada tulumaksumäära 1,4%-le.

Eelnõu esitas üks algatajatest, Ants Frosch, kelle ettekanne oli ootamatult lühike ja anekdootlik. Frosch jagas Strasbourgis saadud kogemust, kus kõneaega piirati drastiliselt, mille tulemusena jäi kõnest järele vaid fraas "Daamid ja härrad, tänan tähelepanu eest!". Sisulist selgitust eelnõu vajalikkuse kohta ettekandja ei andnud. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas, et komisjon arutas eelnõu ja tegi ettepaneku see tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek kohe hääletusele. Eelnõu lükati esimesel lugemisel ülekaalukalt tagasi ja langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 21 käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 247 esimest lugemist. Eelnõu sisu oli, nagu algataja Helle-Moonika Helme oma ettekandes selgitas, tulumaksu määra allapoole muutmine. Helme rõhutas, et tegemist on sisult sarnase ettepanekuga, mis on varemgi Riigikogu lauale jõudnud, ning palus kolleegidel seda toetada.

Menetlus oli lühike ja konkreetne. Pärast eelnõu algataja ettekannet esitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann komisjoni seisukoha. Rahanduskomisjon oli eelnõu arutanud ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ja läbirääkimisi avada ei soovitud, mindi kohe juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise juurde.

Istungil käsitleti 22. päevakorrapunkti, milleks oli Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 249 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra, et pakkuda tuge ettevõtjatele praeguses keerulises majandusolukorras. Algatajate hinnangul on ettevõtlussektor hädas viimaste aastate suure inflatsiooni, maksutõusude ja üleüldise majandusseisu tõttu, mistõttu on vajalik riigipoolne toetus maksukoormuse leevendamise näol.

Eelnõu ettekandja, Rene Kokk, palus kolleegidelt toetust, rõhutades ettepaneku olulisust majanduse elavdamisel. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga koheselt vastupidise ettepaneku. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi lühikese ettekande, mille kohaselt otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Läbirääkimisi ei soovitud avada ning eelnõu saatus otsustati hääletusega.

Riigikogu 23. päevakorrapunktina arutati tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 107 esimest lugemist, mille algatasid Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Martin Helme ja Evelin Poolamets. Eelnõu peamine eesmärk oli vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et seeläbi parandada nende konkurentsivõimet. Eelnõu tutvustamisel rõhutas Evelin Poolamets, et muudatused puudutavad tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon, mida esindas esimees Annely Akkermann, suunas eelnõu küll täiskogu päevakorda, kuid tegi ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Akkermann märkis, et tegemist oli ühega mitmest sarnasest eelnõust, mis teevad ettepaneku vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra jaotatud kasumilt. Valitsus ei toetanud antud eelnõu ega ka järgmisi sarnaseid algatusi. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, liiguti otse hääletuse juurde, kus juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata leidis toetust.

Käesolev päevakorrapunkt (nr 24) käsitles Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 109 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli muuta kehtivat tulumaksu määra. Algatajate nimel esines ettekandega Siim Pohlak, kes kutsus kolleege üles eelnõud toetama, rõhutades majanduslikku seisukohta, et riik ei saa end rikkaks maksustada. Pohlaku ettekanne oli lühike ja sisuline, küsimusi talle ei esitatud.

Juhtivkomisjonina tegutsenud rahanduskomisjon esitas oma seisukoha esimehe Annely Akkermanni kaudu. Komisjon oli eelnõu arutanud ja tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi otse hääletuse juurde. Hääletusele pandi juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata, mis leidis parlamendis selge enamuse toetuse.

Päevakorrapunkti raames toimus Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 113 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli algatajate sõnul vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust ja parandada nende konkurentsivõimet. Eelnõu esitas algatajate nimel Riigikogu liige Kert Kingo, kes piirdus väga lühikese sissejuhatusega.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga selge vastuseisu. Komisjoni esimees Annely Akkermann teatas, et komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi koheselt hääletuse juurde, kus juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu lükati tagasi häältega 35 poolt ja 9 vastu ning langes menetlusest välja.

Käsitletud päevakorrapunkt oli Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 131 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli parandada Eesti ettevõtete majanduslikku seisu, tuues tulumaksu alla, ning tagada seeläbi nende jätkusuutlik areng. Algataja Arvo Aller (pid: 1Ncb7MdzYyE) esitas eelnõu lühikese ettekande, rõhutades selle olulisust ettevõtluskeskkonna toetamisel.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, arutas eelnõu sisu ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE) edastas komisjoni seisukoha, millele järgnes koheselt hääletus, kuna läbirääkimiste soove ei esitatud. Hääletusel toetas juhtivkomisjoni ettepanekut 35 saadikut, vastu oli 9. Seega lükati eelnõu 131 esimesel lugemisel tagasi ja langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 134 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli Annely Akkermanni selgituse kohaselt hoida füüsilise isiku tulumaksumäär 20% tasemel ning langetada juriidilise isiku tulumaksumäär 12%-le. Algataja Anti Poolamets kasutas ettekannet aga peamiselt platvormina valitsuse ja selle poliitikate teravaks kritiseerimiseks, keskendudes majanduslikule olukorrale ja riigikaitse teemadele.

Poolamets süüdistas valitsust elanikkonna "pigistamises", viidates rohepöördele ja energiahindadele. Lisaks pööras ta suurt tähelepanu Reformierakonna varasemale tegevusele kaitseväe likvideerimise suunal, kritiseerides isiklikult Jürgen Ligit. Ta nõudis patukahetsust ja korralikke investeeringuid riigikaitsesse, sealhulgas soomusmanöövervõimekuse ja tankipataljoni loomist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas lühidalt eelnõu tegelikku sisu ja tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna see ei leidnud komisjonis toetust.

Riigikogus toimus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 172 esimene lugemine, mille algatasid Kalle Grünthal ja Varro Vooglaid. Eelnõu esitleja Kalle Grünthal (WeJj4SPnuVY) keskendus oma ettekandes valitsuse plaanitavate maksutõusude laiaulatuslikule kritiseerimisele, väites, et need vähendavad inimeste netosissetulekuid, pärsivad tarbimist ja investeeringuid ning soodustavad ümbrikupalkade levikut. Grünthal rõhutas, et majanduse elavdamiseks on vaja tulumaksu hoopis alandada, mitte tõsta, viidates majanduse aabitsatõdedele. Tema kõne oli kohati väga isiklik, sisaldades pöördumisi ja arutelusid konkreetsete kolleegidega.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (OYObvaclAIE) juhtis aga tähelepanu, et eelnõu algataja jättis selle tegeliku sisu tutvustamata. Akkermanni sõnul oli eelnõu peamine sisu juriidiliste isikute tulumaksumäära vähendamine 3%-ni. Komisjon leidis, et selline muudatus tekitaks riigieelarvesse katmata mitme miljardi euro suuruse puudujäägi, mistõttu tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Lühikeseks jäänud debati käigus heitis Grünthal koalitsioonile ette samasugust majandusanalüüsi puudumist nende endi eelnõudes, mille peale Akkermann kordas, et 3% tulumaksumäär ohustaks riigi rahandust totaalselt.

Päevakorrapunkt nr 29 käsitles Riigikogu liikmete Ants Froschi, Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 200 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli alandada juriidiliste isikute tulumaksumäärasid. Algatajate esindaja, Riigikogu liige Leo Kunnas, esitas eelnõu lühidalt, rõhutades selle fookust tulumaksumäärade alandamisel, kuid detailidesse laskumata.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas istungile ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Pärast ettekandeid ei soovitud läbirääkimisi avada, mistõttu pandi komisjoni ettepanek koheselt hääletusele. Eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi märkimisväärse häälteenamusega (32 poolt, 5 vastu) ning seega langes see menetlusest välja.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Rene Koka ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 201 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Algataja Rene Kokk esitas eelnõu Riigikogu ees, paludes sellele toetust. Kuigi ta soovis algselt lisaaega ettekandeks, piirdus ta lühikese ja konkreetse sissejuhatusega, rõhutades vaid eelnõu sisu ja paludes selle toetamist.

Järgnevalt esitas oma seisukoha juhtivkomisjon, Rahanduskomisjon, mille esimees Annely Akkermann tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, siirduti kohe hääletuse juurde. Riigikogu toetas juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata ülekaaluka häälteenamusega (35 poolt, 6 vastu). Seega langes eelnõu 201 menetlusest välja.

Päevakorrapunkti nr 31 all käsitleti Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 211 esimest lugemist. Eelnõu tutvustamiseks astus kõnetooli üks algatajatest, Riigikogu liige Siim Pohlak, kes esitas väga lühikese ettekande, paludes saadikute toetust, eeldades, et kõik on eelnõu sisuga juba tutvunud.

Järgnevalt esitas rahanduskomisjoni seisukoha komisjoni esimees Annely Akkermann. Komisjon oli eelnõu arutanud ning tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ning läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi koheselt üle hääletamisele juhtivkomisjoni ettepaneku osas. Hääletustulemus oli selge: 36 saadikut toetas eelnõu tagasilükkamist, 6 oli vastu. Seega langes eelnõu 211 menetlusest välja.

Päevakorrapunkti 32 all käsitleti Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 252 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli algatajate sõnul vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust ja seeläbi parandada nende konkurentsivõimet, mis omakorda peaks positiivselt mõjutama Eesti majandust. Ettekandja Kert Kingo rõhutas eelnõu vajalikkust. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga eelnõu tagasilükkamise ettepaneku. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas, et komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek kohe hääletusele.

Päevakorrapunkti 33 all arutati Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Ants Froschi ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 254 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, nagu selgitas ettekandja Leo Kunnas (EKRE), oli juriidilise isiku tulumaksumäära alandamine. Kunnase ettekanne oli äärmiselt lühike, piirdudes vaid eesmärgi mainimisega, ilma detailidesse laskumata.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas oma seisukoha esimehe Annely Akkermanni kaudu. Komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Läbirääkimisi avada ei soovitud ning seega mindi otse hääletuse juurde. Hääletusel toetas juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata 37 Riigikogu liiget, vastu oli 5 liiget. Seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja. Sellega lõppes ka istung.

Riigikogu esimese küsimuse käsitlus keskendus valitsuse vastuolulistele otsustele ja julgeolekuküsimustele. Riina Solman (Isamaa) kritiseeris peaminister Kaja Kallast automaksu eelnõu Riigikogusse saatmise pärast, kuigi koalitsioonis puudub selles üksmeel, ning küsis, miks ei käituta samamoodi julgeolekuküsimusega, mis puudutab Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamist. Peaminister Kallas kinnitas, et automaksu eelnõu on teel Riigikokku sisuliseks aruteluks. Valimisõiguse teemal selgitas Kallas, et kiiret lahendust takistavad põhiseaduslikud vastuväited (nii presidendi kui ka õiguskantsleri poolt), mistõttu Justiitsministeerium töötab praegu põhiseaduse muutmise variandi kallal.

Täpsustavas küsimuses tõi Solman esile Kaitseväe juhataja Martin Heremi ootamatu lahkumise, seostades seda valitsuse väidetava soovimatusega täielikult arvestada kaitseekspertide soovitustega (nt tankipataljoni loomine), eriti arvestades Kallase hiljutist hoiatust Venemaa ohust kolme aasta jooksul. Kallas kaitses valitsuse tegevust, rõhutades kaitsekulutuste tõstmist 3,2%-ni SKP-st ja vajadust tasakaalustada kaitseinvesteeringuid teiste sotsiaalvaldkonna vajadustega. Mart Helme (EKRE) esitas lisaküsimuse, kritiseerides valitsuse majanduspoliitikat, mis viib maapiirkondades ettevõtteid pankrotti ja tekitab automaksu ning tasuta ühistranspordi kaotamisega maaelanikele väljapääsmatu olukorra. Kallas vastas, et majandusraskused puidutööstuses on tingitud Venemaa ja Valgevene ressurssidest loobumisest ning rõhutas vajadust suunata investeeringud regioonidesse ja keskenduda targa tööjõu ning innovatsiooni arendamisele.

Tänane Riigikogu infotund keskendus teravale vastasseisule pronkssõduri monumendi saatuse üle, mille tõstatas Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) peaminister Kaja Kallasele. Helme nõudis valitsuselt konkreetseid samme monumendi eemaldamiseks Kaitseväe kalmistult, väites, et alates Ukraina sõja algusest on see kujunenud Vene šovinismi ja imperialismi eredaks sümboliks. Ta kritiseeris valitsust selle eest, et Narva tank viidi kiiresti ära, kuid pronkssõdurit ei puudutata, ning heitis ette Reformierakonnale ja teistele koalitsioonipartneritele vastuhääletamist EKRE ettepanekule monumendi teisaldamiseks.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) vastas, et valitsusel puudub plaan pronkssõdurit praegusest asukohast teisaldada. Ta rõhutas, et 2007. aasta ümberpaigutamine Tõnismäelt sõjaväekalmistule oli juba toonud ühiskonda teatava rahu. Kallas hoiatas, et monumendi edasine liigutamine tooks kaasa uued rahutused ja pinged, mis teeniksid vaid Venemaa huve, kes püüab Eestit destabiliseerida. Debatt muutus eriti teravaks, kui Kallas süüdistas Martin Helmet keelatud Vene meedia vaatamises ja selle propaganda paljundamises Riigikogu saalis. Arutelu lõppes Isamaa esindaja Tõnis Lukase protseduurilise märkusega, kes lükkas ümber Helme väite, nagu oleks Isamaa fraktsioon hääletanud pronkssõduri äraviimise vastu.

Istung keskendus eestikeelsele haridusele üleminekule, mille kohta esitas küsimuse Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Belobrovtsev kritiseeris reformi kiirustatud läbiviimist, tuues esile, et praegu ilmnenud probleemid (õpetajate keelenõuded, puudus) olid täpselt need, mille eest Keskerakond hoiatas 2022. aasta detsembris seaduseelnõu arutelu käigus, mil koalitsioon lükkas tagasi kõik sisulised parandusettepanekud. Ta küsis, kas minister peab tekkinud probleemides süüdlaseks Keskerakonda (nagu väitis üks ajalehe juhtkiri) või neid, kes eelnõu läbimõtlematult läbi surusid.

Minister Kallas lükkas süüdistused tagasi, rõhutades, et C1 keelenõue eesti keeles õpetavatele õpetajatele on kehtinud juba 2011. aastast ning ainus muudatus on see, et nõudeid hakatakse nüüd rangelt kvalifikatsiooninõuetena jõustama. Ta viitas, et probleem on tekkinud koolipidajate, sealhulgas Tallinna linna (kus Belobrovtsev oli abilinnapea), soovimatusest seadust varem täita. Kallas rõhutas, et riik on pakkunud piisavalt tuge ja aega (kaks aastat) keeleoskuse B2-tasemelt C1-tasemele viimiseks. Lisaküsimuses tõstatas Aleksei Jevgrafov huvikoolide ja spordikoolide treenerite keeleoskuse probleemi, millele minister vastas, et kuigi seaduses pole rangeid nõudeid, on tungiv soovitus kasutada huviharidust eesti keele praktiseerimise keskkonnana. Istungi lõpus esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart protseduurilise küsimuse ministrite õiguse kohta esitada infotunnis küsimusi Riigikogu liikmetele, mille esimees kinnitas olevat osa loomulikust poliitilisest debatist.

Käesolev Riigikogu infotunni arutelu keskendus teravale teemale – õpetajate palgatõusule ja valitsuse suutmatusele täita koalitsioonileppes antud lubadust viia õpetajate palk 2027. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest palgast. Küsimuse esitaja Tõnis Lukas (Isamaa) väljendas pettumust, et valitsus on esmalt lükanud palgatõusu edasi 2024. aastast järgmistele aastatele, kuid nüüd annab mõista, et raha ei jätku ka 2025.–2027. aastaks. Lukas rõhutas streigi ärahoidmise olulisust ja küsis peaminister Kaja Kallaselt konkreetseid ettepanekuid Haridustöötajate Liidule.

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades, et haridusse panustatakse juba praegu riigieelarvest kõige rohkem raha (1,5 miljardit eurot). Ta selgitas, et 120% eesmärk on seotud haridusministri kohustusega viia läbi reforme, et leida vajalikud vahendid valdkonna seest, kuna riigieelarve on pingeline ja uute katmata kulude tekitamine ei ole vastutustundlik. Kallas tõi esile, et õpetajate probleemid on komplekssed (karjäärimudel, tugispetsialistide puudus), mitte ainult miinimumpalk. Debati käigus kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) valitsuse segaseid sõnumeid ja süüdistas Kallast "teerullipoliitikas" ning Tallinna omavalitsuse ebaõiglases süüdistamises seoses streigi ajal palga maksmisega. Kallas omakorda süüdistas Tallinna poliitilises ärakasutamises ja seaduse rikkumises, rõhutades, et hariduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Riigikogu infotunnis käsitleti kaitseminister Hanno Pevkurile suunatud küsimust ohuhinnangute ja kaitseplaneerimise kooskõlast. Riigikogu liige Alar Laneman tõi esile meedias levivad erinevad ohuhinnangud (peaministri mainitud kolm aastat vs. Kaitseväe juhataja mainitud üks-kaks aastat) ning küsis, kas Eesti kaitsevalmidus ja sõjalised võimed on piisavad, et mainitud ajaperspektiivis võimalikku kallaletungi ära hoida või edukalt tõrjuda. Minister Pevkur kinnitas, et Venemaa oli, on ja jääb NATO-le vahetuks ohuks, kuid rõhutas, et Eestis on ohutu elada ja investeerida. Ta selgitas, et lühiajalises plaanis on Venemaa võimekus Ukraina sõjast tingituna piiratud, kuid Eesti on erakorraliselt suurendanud oma kaitsevõimet, soetades juurde suurtükiväge, täppiskauglaskevõimet ja laevatõrjerakette. Laneman tõstatas ka elanikkonnakaitse teema, millele Pevkur vastas, et Siseministeeriumis on töös elanikkonnakaitse kava, mille rahastuseks on nelja-aastases perspektiivis planeeritud ligi 80 miljonit eurot. Martin Helme kritiseeris sõnumite vastuolulisust ja lääne suutmatust minna üle sõjamajandusele, samal ajal kui Venemaa tugevneb. Pevkur selgitas, et erinevad ajaraamid tuginevad konkreetsetele analüüsidele (nt Venemaa suudab oma laskemoonavarud taastada 3–4 aastaga pärast Ukraina sõja lõppu) ning kinnitas, et Eestil on praegu rohkem relvastust, kui Ukrainale on loovutatud, kuigi Euroopa tootmisvõimekus ei ole veel piisav.

Riigikogu arutelu keskendus majanduse konkurentsivõimele, mille algatas Andres Metsoja (Isamaa) küsimusega peaminister Kaja Kallasele. Metsoja väljendas ettevõtlusorganisatsioonide muret selgete majandusotsuste puudumise pärast, tuues esile Eesti kalleima laenamise euroalal, ebaselge tööstuspoliitika ja investeeringuid pärssivad tegurid (nt tähtajalised load, kõrged energiahinnad). Ta nõudis valitsuselt selget majanduse taaskäivitamise plaani, mis peaks olema parlamendiülene kokkulepe.

Peaminister Kallas tunnistas majanduse keerulist seisu, seostades seda Põhjamaade ja Saksamaa majanduste aeglustumisega ning Eesti ettevõtete ja inimeste suure sõltuvusega ujuvast Euriborist. Kallas rõhutas, et Eesti peab liikuma odava tööjõu ja ressursside mudelilt innovatsioonile ja struktuurimuutustele, tuues näiteks puidusektori sõltuvuse Venemaa ja Valgevene odavast ressursist. Kallas loetles valitsuse meetmeid majanduse elavdamiseks, sealhulgas 1,9 miljardi euro investeerimine majandusse, taastuvenergeetika reformid elektrihinna alandamiseks, bürokraatia vähendamine ja innovatsiooni toetamine. Vastates Aleksandr Tšaplõgini küsimusele maksutõusude mõju kohta, rõhutas Kallas, et valitsus plaanib tööjõumaksude alandamist 2025. aastal ning et Eesti maksukoormus jääb ka pärast muudatusi Euroopa Liidu madalaimate hulka. Ta kinnitas, et reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus jääb kehtima, kaitstes Eesti konkurentsivõimet.

Riigikogu infotunnis käsitleti haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele esitatud küsimusi, mis puudutasid hariduse olukorda Eestis. Riigikogu liige Arvo Aller tõstatas esmalt Toila Gümnaasiumi tuleviku küsimuse, kritiseerides Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekut gümnaasiumiosa sulgemiseks ning ministeeriumi otsust salastada vastav teabenõue 75 aastaks. Minister Kallas selgitas, et eestikeelne ja eestimeelne gümnaasiumiharidus on Ida-Virumaal tagatud Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumides ning põhikooli õpilaste prognoosid Toilas baseeruvad sündide arvul Toila ja Voka piirkonnas. Seejärel küsis Aller Tartu Ülikooli professori Vjatšeslav Morozovi juhtumi kohta, kes vahistati riigireetmises kahtlustatuna. Minister rõhutas, et julgeolekukontroll on sisejulgeolekuasutuste vastutus ning kodakondsus iseenesest ei ole määrav tegur lojaalsuse hindamisel. Ta lisas, et ingliskeelne õpe on teadustöös tavapärane, kuid kõrghariduse esimesel ja teisel astmel peab olema tagatud eestikeelne õpe. Valdo Randpere esitas täpsustava küsimuse õpetajate streigi ja ministri toetava hoiaku kohta, kritiseerides Kallaselt oodatavaid reforme ja kärpeid. Kallas tunnistas, et mõistab õpetajate streigi põhjuseid, mis on seotud eelkõige töötingimustega, mitte ainult alampalgaga. Ta rõhutas vastutuse hajutatust riigi (alampalk) ja kohalike omavalitsuste (tööandja, koormus) vahel. Minister tõi esile, et Haridus- ja Teadusministeerium on 2024. aastal kärpinud oma eelarvest 16 miljonit eurot, mis vastab ministeeriumi kogu tööjõu ja majandustegevuse aastaeelarvele.

Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Aleksei Jevgrafovi ja Arvo Alleri küsimustele, mis puudutasid Eesti idapiiri kaitsmist ja julgeolekut. Jevgrafov soovis teada, kuidas riik plaanib idapiiri kaitsevõimet tugevdada ja milline on uute meetmete mõju kohalikele elanikele. Minister Pevkur selgitas, et piirikaitse tugevdamine toimub tihedas koostöös Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel, hõlmates nii jõepiiri, järvepiiri kui ka maismaapiiri. Ennetavate meetmetena on piirile paigutatud betoonelemente ja okastraataedasid, mis on valdavalt tiheasustusaladest eemal, mistõttu igapäevaelu need ei häiri. Olulise uuendusena teatas minister plaanist kasutada sel aastal Kaitseväe reservi sisekaitselistel eesmärkidel ja piirikaitseliste ülesannete täitmiseks, alustades testimiseks rühmasuuruse üksusega. Lisaks luuakse Kirde maakaitseringkonnas piirikaitsesuunitlusega üksus.

Täpsustavates küsimustes käsitleti Narva linna elanike evakueerimise plaane võimaliku kallaletungi korral. Minister kinnitas, et Päästeametil on massiliseks evakuatsiooniks plaanid olemas ja neid on harjutatud koostöös Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja omavalitsustega. Ta rõhutas, et evakuatsiooni vajadus võib tekkida ka muudel kriisiolukordadel, mitte ainult sõjalise konflikti puhul. Arvo Aller küsis Peipsi järve julgeoleku tagamise kohta, viidates piiri tähistamisele kuuseokstega. Pevkur kinnitas, et Eesti riigil on olemas seiresüsteemid, mis tagavad hea ülevaate järvistul toimuvast, ning piirivalve on võimeline reageerima ebaseaduslikele piiriületuskatsetele sõltumata aastaajast.

Infotunni 11. küsimus keskendus Rail Balticu projektile. Saadik Aleksandr Tšaplõgin esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse projekti finantsilise elujõulisuse kohta, viidates Rail Baltic Estonia juhi Anvar Salometsa avaldustele, et projekt ei ole ega hakka kunagi olema rahaliselt tasuv ning nõuab iga-aastast riigipoolset toetust. Tšaplõgin soovis teada, kui suureks kujuneb Rail Balticu iga-aastane kulu maksumaksjale.

Peaminister Kaja Kallas selgitas vastuses, et avalikest vahenditest rahastatavatelt taristuprojektidelt, nagu Rail Baltic, ei eeldata otsest finantsilist tasuvust. Ta rõhutas, et oluline on sotsiaal-majanduslik kasu ühiskonnale, mis väljendub ajakulu vähenemises, liiklusohutuse paranemises ning keskkonnasõbralikuma transpordiviisi suuremas kasutamises. Kallas viitas 2017. aasta Ernst & Youngi analüüsile, mis kinnitas, et sotsiaal-majanduslik kasu ületab projekti kulusid. Lisaks tõi ta esile julgeolekupoliitilise olukorra kontekstis olulise põhja-lõunasuunalise raudteeühenduse loomise ja militaarse mobiilsuse tagamise. Peaminister selgitas ka, et raudtee puhul on ootus, et kasutustasud katavad ülalpidamiskulud, mis erineb maanteede rahastamismudelist.

Riigikogu arutelu keskendus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 104, mille eesmärk oli teha Vabariigi Valitsusele ettepanek eemaldada kahe kuu jooksul Kaitseväe kalmistult ja Eesti avalikust ruumist niinimetatud pronkssõduri kuju. Eelnõu algataja, Riigikogu liige Jaak Valge, rõhutas oma ettekandes, et pronkssõdur on eestlaste jaoks okupatsiooni sümbol, mille olemasolu avalikus ruumis, eriti Kaitseväe kalmistul, on mõnitus Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusele. Valge tõi esile, et kuju kasutatakse Kremli propagandasõnumite levitamiseks ja revanšistliku jõudemonstratsioonina, eriti seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.

Debati käigus kerkis esile mitu küsimust, sealhulgas monumendi edasine saatus (kas muuseumi, hävitamisele või ümbersulatamisele), mille EKRE jättis teadlikult täitevvõimu otsustada. Samuti arutati julgeolekuriske ja hauarahu küsimust, kuna kuju asub kalmistul. Juhtivkomisjon, põhiseaduskomisjon, toetas eelnõu täiskogu päevakorda võtmist, kuid tõi esile vajaduse pikema ja põhjalikuma arutelu järele, et vältida 2007. aasta sündmuste kordumist. Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon teatas, et ei toeta eelnõu, viidates riskile kiskuda lahti vanu haavu ja eelistades keskenduda ühiskonna sidususe kasvatamisele. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346 esimene lugemine. Kliimaminister Kristen Michal tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võimaldada Eestis vee taaskasutust ja säästa puhast vett, viies seaduse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega (EL) 2020/741. Eelnõu defineerib uued mõisted ("taaskasutusvesi", "taaskasutusvee tootmine", "taaskasutusvee kasutamine") ja laiendab Keskkonnaameti pädevust taaskasutusvee tootmise lubade ja kasutamise registreeringute väljastamisel. Minister rõhutas, et kuigi EL-i määrus keskendub reovee taaskasutusele põllumajanduses, on Eestis huvi taaskasutuse vastu suurem tööstuses, haljastuses ja tänavapuhastuses.

Debati käigus tõstatati küsimusi bürokraatliku koormuse kasvu, vajalike investeeringute ning puhta vee säästmise potentsiaali kohta. Sotsiaaldemokraat Tiit Maran pidas emotsionaalse kõne vee elulisest tähtsusest ja ressursside säästmise vajadusest. EKRE fraktsiooni esindaja Evelin Poolamets väljendas kahtlust eelnõu tegelike motiivide osas, vihjates võimalikele tööstusprojektidele (nt tselluloositehaste rajamine karjääride juurde), ning tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Juhtivkomisjon (keskkonnakomisjon) soovitas esimese lugemise lõpetada.

Riigikogu kolmanda päevakorrapunktina toimus Riigikogu liikmete Kert Kingo, Varro Vooglaiu ja Martin Helme algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 105 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli tõhustada kontrolli prokuratuuri tegevuse üle, laiendades Justiitsministeeriumi teostatavat teenistuslikku järelevalvet ning andes igaühele õiguse algatada prokuröride suhtes distsiplinaarmenetluse taotlusi. Ettekandja Kert Kingo tõi esile mitmeid kohtute poolt tuvastatud prokuröride rikkumisi (sh tõendite võltsimine, ebaseaduslik jälitustegevus ja poliitiliselt kallutatud menetlused), väites, et prokuratuuri sisekontroll on ebaefektiivne ning rikkujad jäävad vastutuseta.

Õiguskomisjoni esindaja Valdo Randpere tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ta rõhutas, et eelnõu üledramatiseerib olukorda ning et kohtusüsteem toimib juba praegu kontrollimehhanismina. Randpere ja Justiitsministeeriumi seisukoht oli, et teenistusliku järelevalve laiendamine prokuratuuri tuumikülesannetele (kohtueelne menetlus, süüdistuse esitamine) ohustab võimude lahususe printsiipi. Debati käigus käsitleti laialdaselt prokuratuuri väidetavat poliitilist kallutatust ja maksumaksja raha raiskamist alusetutele menetlustele. Lõpphääletusel lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogu istungil käsitleti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmete esitatud arupärimist peaminister Kaja Kallasele seoses ühtsele eestikeelsele koolile üleminekuga. Arupärimise esitajad, eesotsas Helle-Moonika Helmega, väljendasid sügavat muret, et haridusreformi sildi all toimub tegelikult eestikeelsete koolide venestamine. Nad kartsid, et mitte-eestikeelsete õpilaste suur osakaal eesti koolides halvendab eestikeelse õppe kvaliteeti ja ohustab eesti laste rahvuslikku identiteeti, viidates isegi genotsiidi ja põhiseadusevastase tegevuse süüdistustele. Opositsioon soovis teada, kuidas valitsus kavatseb tagada eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilimise olukorras, kus segakoolid ja õpetajate puudus ähvardavad eestikeelset haridusruumi.

Peaminister Kaja Kallas lükkas need süüdistused kategooriliselt tagasi. Ta rõhutas, et Eesti on ja jääb rahvusriigiks ning valitsuse eesmärk on just vastupidine – lõpetada venekeelse hariduse rahastamine ja luua ühtne eestikeelne haridussüsteem, mis tagaks kõigile Eesti elanikele eesti keele oskuse ja ühtse väärtusruumi. Kallas kinnitas, et valitsusel puudub igasugune kavatsus eesti lapsi venestada. Detailsemad küsimused õpetajate puuduse, regionaalsete probleemide ja ülemineku kitsaskohtade kohta suunas ta Haridus- ja Teadusministri haldusalasse, mis tekitas arupärijates pahameelt ja süüdistusi peaministri ebapädevuses.

Tänane Riigikogu istung käsitles Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Tõnis Möldri, Vadim Belobrovtsevi ja Enn Eesmaa arupärimist tuumaelektrijaama rajamise kohta Eestisse. Arupärimine esitati mais 2024. aastal ja keskendus valitsuse seisukohtadele tuumaenergia küsimuses, koalitsioonikõnelustel toimunud aruteludele ning plaanidele ühiskondliku debati korraldamiseks.

Peaminister Kaja Kallas vastas põhjalikult kõigile esitatud küsimustele, selgitades et koalitsioon on kokku leppinud tuumaenergia töörühma raporti põhjal otsuste langetamises. Töörühma raport valmis jaanuaris 2024 ja selle arutamine valitsuses oli planeeritud lähiajaks. Arutelu käigus tõstatati mitmeid olulisi küsimusi seoses tuumaenergia riskide, kulude, julgeoleku ja alternatiivide kohta.

Tänane istung käsitles Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani, Rene Koka, Jaak Valge, Ants Froschi ja Henn Põlluaasa arupärimist sõjaaja kaitseväe kaudtulevõimekuse kasvatamise kohta. Arupärimine keskendus Eesti suurtükiväe ja kaudtulevõime hetkeseisule ning tulevikuplaanidele, võrreldes meie võimekust teiste riikidega nagu Soome.

Arutelu käigus tõstatati mitmeid kriitilisi küsimusi Eesti kaitsevalmisoleku kohta, sealhulgas kaudtulevõimekuse puudujääkide, Ukrainale antud sõjalise abi mõju meie enda kaitsevõimele ning tulevaste investeeringute vajaduse kohta. Peaminister Kaja Kallas vastas detailselt kõigile küsimustele, selgitades valitsuse plaane ja prioriteete riigikaitse valdkonnas. Eriti teravalt arutleti selle üle, kas Eesti on piisavalt valmis võimalikuks sõjaliseks konfliktiks ning kuidas tasakaalustada Ukraina toetamist oma kaitsevalmisoleku säilitamisega.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme (EKRE) esitatud arupärimist nr 133 immigratsiooni ja sellega kaasnevate kultuurikonfliktide ning rahvusriigi säilimise teemal. Arupärimise esitaja Helle-Moonika Helme rõhutas, et Eesti on langenud enneolematu immigratsioonisurve alla SRÜ ja slaavikeelsetest riikidest, mis ohustab eesti rahva jäämist vähemusse oma ajaloolisel kodumaal. Ta tõi esile suured sisserändajate numbrid (üle 50 000 ajutise kaitse saanu) ja kultuurilised probleemid, viidates näiteks venekeelsele aastavahetuse tähistamisele Tallinna Raekoja platsil.

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimisele, lükates tagasi väited massiimmigratsioonist, rõhutades, et eestlaste osakaal rahvastikus on statistika järgi kasvanud. Ta kinnitas, et valitsuse eesmärk on tagada rahvusriigi printsiip eestikeelsele õppele ülemineku ja lõimumispoliitikate kaudu. Kallas selgitas ka, et Eestil puudub seaduslik alus mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste sunniviisiliseks väljasaatmiseks, viidates Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivile ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi seisukohtadele, mille kohaselt on tegemist Ukraina ja tema kodanike vahelise eetilise küsimusega. Opositsioon (EKRE) kritiseeris peaministri vastuseid teravalt, süüdistades teda numbritega manipuleerimises ja Eesti venestamisele kaasa aitamises.

Riigikogu arutas EKRE fraktsiooni liikmete arupärimist demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta (nr 232). Arupärimise esitaja Rain Epler tõi esile Eesti katastroofiliselt madala sündimuse (alla 11 000 sünni 2023. aastal) ning märkis, et Eesti ületab lähinaabreid immigratsioonimahtude poolest, mis avaldab negatiivset mõju majandusnäitajatele. Epler kritiseeris Peaministri vastuseid ette vuristatud monotoonsuse eest.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et sündimuse langus on tingitud ebakindlusest, mis on seotud mitmete kriisidega (koroona, Ukraina sõda, inflatsioon). Ta kinnitas, et valitsus töötab stabiilsuse taastamise nimel ja loetles meetmeid, nagu peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs, töö- ja pereelu ühildamise paindlikkuse suurendamine ning regionaalpoliitika toetamine. Kallas rõhutas ka kontrollitud rändepoliitikat, mis lähtub 0,1% kvoodist. Hariduse osas tõi ta esile PISA uuringu tulemused ja eesmärgi tõsta õpetajate palk 120%-ni keskmisest palgast aastaks 2027. Opositsioonierakondade esindajad (Mart Helme, Martin Helme, Varro Vooglaid jt) kritiseerisid valitsuse vastuseid kui reaalsusest irdunud propagandat ja süüdistasid valitsust perekonnavaenulike sammude astumises (nt suurperede toetuste vähendamine, abielu tähenduse muutmine). Varro Vooglaid tõi esile kõrge abordimäära (iga viies eostatud laps likvideeritakse) ja küsis valitsuse plaani selle vähendamiseks. Peaminister kaitses valitsuse tegevusi, eitas immigratsiooni kasutamist demograafilise lahendusena ja vaidles vastu väitele, et rahalised toetused otseselt sündimust suurendavad, tuues näiteid teistest Euroopa riikidest. Istung lõppes terava protseduurilise vaidlusega istungi juhataja ja Mart Helme vahel.

Riigikogu arutas Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise teemat, mille kohta esitasid arupärimise EKRE liikmed Henn Põlluaas, Kalle Grünthal ja Mart Helme. Arupärimine hõlmas seitset küsimust, mis puudutasid Rail Balticu majanduslikku põhjendatust, keskkonnamõjusid, rahastamist ja projekti edenemist. Peaminister Kaja Kallas vastas kõikidele küsimustele, rõhutades projekti strateegilist tähtsust Eesti jaoks.

Arutelu käigus tõstatati teravaid küsimusi projekti kasvavate kulude, tegeliku vajaduse ja majanduslike tulemuste kohta. Opositsioon kritiseeris projekti kui majanduslikult ebamõistlikku ja liiga kulukast ettevõtmist, rõhutades, et raha võiks suunata teistesse prioriteetidesse nagu Via Baltica väljaehitamine või õpetajate palgad. Peaminister kaitses projekti kui olulist investeeringut Eesti tulevikku, mis parandab transpordiühendusi Euroopaga ja toetab majandusarengut.

Riigikogu asus arutama seitsmendat päevakorrapunkti – arupärimist nr 278 Saaremaa püsiühenduse kohta, mille esitasid Riigikogu liikmed Mart Maastik, Mart Helme, Martin Helme, Anti Poolamets ja Kalle Grünthal peaminister Kaja Kallasele. Arupärijate esindaja Kalle Grünthal tutvustas arupärimist, alustades irooniliselt ülistava kõnega peaministri aadressil, rõhutades seejärel püsiühenduse regionaalpoliitilist tähtsust Saaremaa elanikele ja ettevõtetele.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et valitsus otsustas lõpetada Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Peamiseks takistuseks on riigi eelarvepositsiooni sügav puudujääk, mis langes 2020. aastal –5,5%-ni SKP-st. Kallas selgitas, et kuna eelarvelisi vahendeid planeeringu jätkamiseks alates 2024. aastast ette näha ei olnud võimalik, lõpetati ka 4,6 miljonit eurot maksnud eelvaliku etapi tööde jätkamine. Valitsusliit ei ole seadnud eesmärgiks püsiühenduse kavandamise jätkamist, vaid keskendub olemasolevate parvlaevaühenduste (Virtsu–Kuivastu liin) kvaliteedi tagamisele ja parandamisele, tuues liinile 2026. aastaks uue, suurema parvlaeva. Martin Helme ja Mart Helme kritiseerisid valitsuse taristupoliitikat, heites ette siseriiklike vajalike projektide (nagu Saaremaa püsiühendus ja neljarealised maanteed) eiramist Rail Balticu kasuks. Mart Helme rõhutas püsiühenduse strateegilist vajalikkust riigikaitse ja elanikkonnakaitse seisukohast, pakkudes alternatiivina tunnelit, mille peaminister Kallas aga veel kallimaks lahenduseks hindas. Mart Helme lõpetas läbirääkimised sõnavõtuga, rõhutades, et riiklikult vajalikud projektid on väärt tegemist, sest need jäävad rahvale põlvkondadeks, sõltumata esialgsest maksumusest.

Riigikogus arutati Riigikogu liikmete Tõnis Möldri ja Jaak Aabi 13. mail 2023 esitatud arupärimist nr 377, mis käsitles elektrooniliste sigarettide (e-sigarettide) kasutamist Eestis. Arupärimise keskmes oli e-sigarettide must turg, selle reguleerimine ja järelevalve, eelkõige seoses toodete kättesaadavusega alaealistele. Arupärijad rõhutasid, et vaatamata maitsete ja lõhnade keelule ning aktsiisi taaskehtestamisele vohab must turg, mille kaudu jõuavad keelatud tooted noorteni.

Arupärimisele vastas siseminister Lauri Läänemets, kes selgitas, et Siseministeerium ise e-sigarettide salaturu seiramisega otse ei tegele, vaid see on Maksu- ja Tolliameti (MTA) pädevuses. Minister esitas MTA statistika 2022. ja 2023. aasta esimese viie kuu kohta, tuues välja kontrollide arvu ja konfiskeeritud vedelike mahu. Läänemets kirjeldas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ennetustööd koolides ja koostööd haridusasutustega, kuid nentis, et politsei järelevalvepädevus on piiratud alaealiste tarvitamise tuvastamisega. Debati käigus avaldas minister isikliku seisukoha, et tuleks kaotada kõik maitsed ja tõsta aktsiise, vastandudes arupärijate ettepanekule kaaluda teatud toodete legaliseerimist musta turu vähendamiseks.

Riigikogu arutelu keskendus siseminister Lauri Läänemetsale esitatud arupärimisele nr 536, mis käsitles siseturvalisuse tagamise võimekust seoses niinimetatud kontrollimatu immigratsiooniga. Arupärijad (EKRE fraktsioon) väljendasid muret, et suurenenud sisseränne, eriti Ukraina ja teiste välisriikide numbrimärkidega sõidukite liikumine, on suurendanud varavastaste kuritegude ohtu ja halvendanud Eesti inimeste turvatunnet. Arupärimise ajendiks oli konkreetne juhtum Lääne-Virumaal, kus kahtlase taustaga isikud kaardistasid elamuid.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) vastas, et PPA statistika ei kinnita varavastaste kuritegude kasvu, eriti eluruumidest varguste osas, mis on viimastel aastatel hoopis vähenenud. Ta rõhutas, et politsei kontrollib kõiki Eestis liikuvaid sõidukeid ja isikuid sõltumata päritoluriigist ning et julgeolekustruktuurid tegelevad aktiivselt potentsiaalsete julgeolekuohtude ja Vene mõjuagentide tuvastamisega saabujate hulgas. Minister tõi esile ka valitsuse plaanid suurendada politseinike väljaõppe mahtu ja parandada taristut, lubades järgmise eelarve prioriteediks seada politseiametnike palgad.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Rain Epleri, Kert Kingo, Ants Froschi ja Varro Vooglaiu arupärimist MTÜ Slava Ukraini annetuste väärkasutuse uurimise kohta. Arupärimise esitaja Rain Epler rõhutas avalikkuse suurt huvi uurimise vastu ja palus siseminister Lauri Läänemetsal anda sisukaid vastuseid, vältides viitamist uurimise sõltumatusele. Minister Läänemets kinnitas, et uurimine on riiklik prioriteet ning PPA on taganud vajalikud ressursid. Ta selgitas, et Eestis on enamik menetlustoiminguid läbi viidud, kuid tõendite kogumine Ukrainast rahvusvahelise koostöö raames on aeganõudev, mistõttu on loodud ühine uurimisrühm.
Opositsiooni (peamiselt EKRE) liikmed kritiseerisid teravalt uurimise aeglust ja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste poliitiliste või majanduskuritegude juhtumitega, kus uurimisorganid tegutsesid kiiremini ja jõulisemalt. Martin Helme ja Kert Kingo süüdistasid otseselt poliitilises sekkumises ja asja "kinnimätsimises", kuna aasta jooksul pole peamiste asjaosaliste (nt Johanna-Maria Lehtme) suhtes nähtavaid jõulisi menetlustoiminguid (läbiotsimised, arvutite konfiskeerimine) tehtud. Minister Läänemets lükkas need süüdistused tagasi, rõhutades, et poliitiline sekkumine uurimisse on lubamatu, ning nimetas opositsiooni süüdistusi vastutustundetuks ja Eesti institutsioonide mainet kahjustavaks.

Sündmus oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi pidulik pöördumine Riigikogu poole. Avasõnas tervitas istungi juhataja presidenti, kinnitades Eesti vankumatut toetust Ukraina võitlusele Vene agressiooni vastu, rõhutades, et see võitlus on ka Eesti võitlus. President Zelenskõi tänas Eestit sooja vastuvõtu ning kohese ja olulise sõjalise, rahalise ja humanitaarabi eest. Ta rõhutas 24. veebruari sümboolikat, mis seob Eesti iseseisvuse Ukraina võitlusega imperiaalse agressiooni vastu, ning rõhutas, et see konflikt on ülemaailmse tähtsusega, kuna see otsustab vabaduse ja türannia vahelise suhte tuleviku. Zelenskõi kutsus üles suurendama survet Venemaale, blokeerima sanktsioonide vältimise skeeme ning kasutama külmutatud Vene varasid Ukraina ülesehitamiseks. Samuti rõhutas ta vajadust viia Euroopa kaitsetööstus 100% võimsusele ja hoida Euroopa ühtsust. Lõpetuseks avaldas ta lootust, et praegune "kaitsetahe" asendub peagi "võidutahtega".

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 106 esimesele lugemisele. Eelnõu eesmärk oli kõrvaldada õiguslik lünk, mis sunnib kodus või väljaspool tervishoiuasutust sündinud laste vanemaid läbima ebamõistlikult koormava ja alandava menetluse, sh DNA-ekspertiisi ja kohtutee, et lapse sündi registreerida. Algataja pakkus lahendusena, et perearst saaks väljastada sünnitõendi juhtudel, kus rasedus on olnud jälgitud ja puudub põhjendatud kahtlus emaduse suhtes.

Kuigi arutelu käigus tunnistasid nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindajad probleemi tõsidust ja vajadust see kiiresti lahendada, soovitas juhtivkomisjon (õiguskomisjon) eelnõu tagasi lükata. Komisjoni esindaja Liisa-Ly Pakosta selgitas, et eelnõu on suunatud vale seaduse muutmisele ning et lahendus peaks tulema Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös valmiva uue eelnõu kaudu, mis on lubatud esitada veel käesoleva istungjärgu jooksul. Opositsioon kritiseeris teravalt koalitsiooni poliitilist hoiakut, mille kohaselt kõik opositsiooni algatatud eelnõud automaatselt tagasi lükatakse, isegi kui need käsitlevad reaalseid ja kiireloomulisi ühiskondlikke probleeme.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse ülevaadet Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest selles mehhanismis. Rahandusminister Mart Võrklaev andis ülevaate ESM-i 11 tegevusaastast, rõhutades, et kõik finantskriisi ajal abi vajanud euroala riigid suudavad end nüüd ise rahastada ja usaldus on taastunud. Minister märkis, et praegu ei ole ESM-il ühtegi aktiivset abiprogrammi ning kõik laenud on programmijärgse seire faasis.

ESM-i reform on jõudnud lõppfaasi - kõik osanikud peale Itaalia on aluslepingu muudatused ratifitseerinud. Peamine muudatus annab ESM-ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli. Minister rõhutas, et ESM on säilitanud kõrge krediidireitingu ja tal on 413 miljardit eurot vabu laenuvahendeid. Organisatsioon on täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel ning on valmis ka tulevikus vajadusel abi pakkuma.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 352 esimest lugemist. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et muudatused on kahes osas: esiteks, panga tegevuspiirkonna laiendamine Sahara-tagusesse Aafrikasse ja Iraaki, põhjendades seda geopoliitilise vajadusega konkureerida Hiina ja Venemaaga ning vähendada rändesurvet Euroopale. Teiseks muudetakse kapitali kasutamise piirangu otsustamistasandit, usaldades vastavad parameetrid panga direktorite nõukogule.

Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi kinnitas, et komisjon arutas eelnõu 18. detsembril ja otsustas konsensuslikult esimese lugemise lõpetada, määrates muudatusettepanekute tähtajaks 24. jaanuari. Läbirääkimistel kritiseeris Martin Helme (EKRE) teravalt laiendamise plaani, nimetades seda korruptsiooniohtlikuks ja Prantsusmaa ärihuvidest lähtuvaks "jampsiks", ning tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Jürgen Ligi (Reformierakond) vastas, rõhutades, et Aafrika arengusse panustamine on Euroopa omakasupüüdlik huvi, et leevendada demograafilist survet ja rännet. Hääletusel EKRE ettepanek eelnõu tagasi lükata toetust ei leidnud (13 poolt, 55 vastu). Esimene lugemine lõpetati.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 87 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli vähendada käibemaksu standardmäära, mis algatajate sõnul pidi soodustama majanduskasvu, tõstma elanike ostujõudu ning parandama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eelnõu esitaja Helle-Moonika Helme rõhutas, et tegemist on lihtsa majandustõe rakendamisega, kuigi eelnõu oli esitatud juba 2023. aasta mais ja jõudis arutellu alles hiljem, mistõttu olid vahepeal muutunud ka käibemaksu kehtivad määrad.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon arutas eelnõu 12. septembril ning teatas, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi ettekande, milles selgitas, et komisjon otsustas häälteenamusega (7 poolt, 4 vastu) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni tagasilükkamise ettepanek koheselt hääletusele, mille tulemusena eelnõu menetlusest välja langes.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 108 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli alandada käibemaksumäära 17,5%-le, vastandudes valitsuse plaanitud maksutõusule. Algatajate esindaja Leo Kunnas rõhutas oma ettekandes, et kavandatav käibemaksu tõus 2 protsendipunkti võrra praeguse majanduslanguse tingimustes ei anna tõenäoliselt soovitud efekti. Kunnase hinnangul vähendab tõus käivet ning soodustab piiriülest kaubandust Lätti, mistõttu laekumiste olulist paranemist ei ole oodata.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas, et valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon oli langetanud menetlusliku otsuse teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, asuti koheselt juhtivkomisjoni ettepanekut hääletama.

Päevakorrapunkti sisuks oli Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 132 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli alandada käibemaksumäära 19,5%-le. Algataja Leo Kunnas tutvustas lühidalt eelnõu sisu, rõhutades, et see on ainus muudatus võrreldes kehtiva seadusega.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas oma seisukoha Annely Akkermanni kaudu. Komisjon oli eelnõu arutanud ning tegi ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek otse hääletusele. Hääletuse tulemusena eelnõu tagasi lükati ja see langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 149 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada standardset käibemaksumäära 16,5%-le, mille algatajad põhjendasid vajadusega parandada inimeste elujärge. Algataja Arvo Aller rõhutas oma ettekandes, et pakutud määr jääb endiselt kõrgemaks kui Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalne 15%.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esimehe Annely Akkermanni suu läbi, tegi koheselt ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Järgnenud arutelu keskendus peamiselt maksuõiguse suveräänsuse küsimustele seoses Euroopa Liidu direktiividega, kus Kalle Grünthal ja Anti Poolamets esitasid korduvalt küsimusi liikmesriikide tegeliku autonoomia kohta maksude kehtestamisel ja erisuste määramisel. Enne hääletust palus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon vaheaega. Lõpphääletusel lükati eelnõu 149 tagasi 43 poolthäälega 17 vastu, mis tähendas selle menetlusest väljalangemist.

Päevakorras oli Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 169 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada käibemaksu tagasi 18% tasemele, viidates ajaloolisele lubadusele, mille Reformierakond andis 2009. aastal maksu tõstes 18%-lt 20%-le. Ettekandja Rain Epler rõhutas, et kuigi tollane tõus oli lubatud ajutisena, on maks nüüd tõusnud veelgi (22%-le), ning kutsus koalitsiooni üles täitma algset lubadust ja langetama maksumäära.

Rahanduskomisjon, mille esimees Annely Akkermann ettekande tegi, eelnõu ei toetanud, märkides, et ka valitsus on selle vastu. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hoolimata teema olulisusest ei esitatud ettekandjatele ühtegi küsimust ega soovitud avada läbirääkimisi. Juhtivkomisjoni ettepanek pandi hääletusele.

Riigikogu arutas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimest lugemist, mille olid algatanud Riigikogu liikmed Leo Kunnas, Siim Pohlak ja Anti Poolamets. Eelnõu eesmärk oli langetada käibemaksumäär 18,5% juurde maksustatavast väärtusest. Eelnõu esitaja Anti Poolamets (PID: 1vrB8ts4yQI) kasutas oma ettekannet peamiselt koalitsiooni kritiseerimiseks, heites neile ette suutmatust korraldada täiendavaid istungeid obstruktsiooni ületamiseks, nimetades seda "tõeliseks mugavuslustiks". Lisaks vaidlustas Poolamets valitsuse seisukoha Eesti maksusuveräänsuse osas, väites, et Euroopa Liidu (EL) reeglid piiravad oluliselt Eesti õigust makse kehtestada.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (PID: OYObvaclAIE) kinnitas, et valitsus eelnõu ei toeta. Ta lükkas tagasi Poolametsa süüdistused valetamises, selgitades, et kuigi EL-i käibemaksudirektiiv seab raamid (lubades piiratud arvu maksuerandeid), ei kehtesta see liikmesriikidele otseselt makse. Debati käigus küsiti Akkermannilt ka 2009. aasta käibemaksu tõstmise tagamaade ning valitsuse üldise maksukoormuse strateegia kohta, millele Akkermann vastas, et maksukoormus SKP-st peaks jääma 33–34% piiridesse. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 193 esimest lugemist. Eelnõu peamine sisu oli ettepanek alandada käibemaksumäära 19%-ni. Eelnõu ettekandja, Rain Epler (9kw4B1MPs5U), tutvustas algatust, väljendades lootust kolleegide toetusele, hoolimata varasematest raskustest sarnaste ettepanekute läbiviimisel.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjoni seisukohta esindas esimees Annely Akkermann (OYObvaclAIE). Kuna läbirääkimisi ei soovitud, pandi kohe hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemused näitasid selget toetust tagasilükkamisele (39 poolt, 13 vastu), mistõttu eelnõu 193 langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 196 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli alandada käibemaksumäära, et pakkuda leevendust ja stimuleerida Eesti majandust, mis algatajate hinnangul on sügavas languses ja liigub majanduskriisi suunas.

Ettekandja Jaak Valge (PID: 30BrsGZcIZg) rõhutas oma kõnes ajalooliste vigade vältimise vajadust, tuues näiteks 1930. aastate suure depressiooni, kus majanduse kokkusurumine maksutõusude ja rahapakkumise kitsendamise kaudu viis katastroofiliste tagajärgedeni. Ta kutsus Riigikogu üles toetama eelnõu, et elavdada majandust vastavalt kaasaegsele majanduspoliitilisele arusaamale, mille kohaselt kriisiaegadel tuleb majandust elavdada, mitte kokku suruda. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esindaja Annely Akkermann (PID: OYObvaclAIE) teatas lühidalt, et komisjon arutas eelnõu, kuid tegi ettepaneku see tagasi lükata.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 220 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli käibemaksu alandamine, mida algataja Helle-Moonika Helme (WP2Ws2FDJU0) pidas hädavajalikuks sammuks Eesti majanduse elavdamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks. Helme väljendas kahetsust, et eelnõu ei leidnud toetust juhtivkomisjonis, kuid kutsus suurt saali üles seda toetama.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (GdIiJfFcmac) tutvustas juhtivkomisjoni seisukohta, märkides, et eelnõu arutati 25. septembril. Ta kinnitas, et valitsus eelnõu ei toetanud ning komisjon tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lühikese läbirääkimiste vooru käigus esitas Mart Helme (K6f_RslJ3xs) Akkermannile küsimuse valitsuse kavandatavate maksutõusude mõju kohta väikesaarte (sh Kihnu) ühenduste kallinemisele, millele Akkermann vastas, et vastavaid arvutusi pole tehtud. Kuna läbirääkimisi rohkem ei soovitud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 236 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada käibemaksumäära 19,2% peale, mida Helme pidas paremaks lahenduseks kui kehtivat määra. Oma ettekandes väljendas Helme kahetsust, et tema algatatud eelnõu ei leidnud toetust ei valitsuse ega koalitsioonisaadikute poolt, ent palus siiski eelnõu toetada.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon, mille esimees Annely Akkermann ettekande tegi, oli aga lühidalt ja konkreetselt seisukohal, et eelnõu tuleks tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek kohe hääletusele. Hääletustulemus kinnitas komisjoni soovitust.

Riigikogu 13. päevakorrapunktina arutati Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 238 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli vähendada käibemaksumäära 19,6%-ni. Eelnõu esitas Riigikogu liige Rain Epler, kes kutsus kolleege üles seda ettepanekut toetama, rõhutades selle olulisust.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, seisukohta esindas esimees Annely Akkermann. Komisjon oli eelnõu arutanud ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek koheselt hääletusele. Hääletustulemusega 38 poolt ja 11 vastu lükati eelnõu 238 esimesel lugemisel tagasi ning see langes menetlusest välja, lõpetades sellega päevakorrapunkti käsitlemise.

Riigikogu 14. päevakorrapunktina arutati Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 239. Eelnõu eesmärk oli muuta käibemaksumäärasid. Martin Helme tutvustas eelnõu, vastates ühtlasi komisjonis tõstatatud küsimusele, miks esitatakse erinevaid maksumäärasid. Helme selgitas irooniliselt, et algatajad on erinevad ning et saalile antakse võimalus valida mitmete heade valikute vahel, viidates, et pakutud 19,3% määr on "ikka parem kui praegu". Ta palus eelnõu toetada.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas komisjoni seisukoha, mis oli eelnõu tagasi lükata. Akkermann kritiseeris teravalt eelnõu algatajaid (EKRE saadikuid) nende pidevalt muutuvate ja erinevate maksumäärade toetamise eest, soovitades ülejäänud Riigikogu liikmetel oodata, kuni algatajad ise lõpuks ühisele seisukohale jõuavad. Pärast ettekandeid läbirääkimisi ei soovitud ning asuti hääletamise juurde, mille eel esitas Mart Helme protseduurilise küsimuse hääletuse pikkuse kohta, vihjates Keskerakonna saadikute ootamisele.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 240 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada käibemaksumäär 18,8% tasemele. Menetlus oli erakordselt lühike ja sisuline arutelu puudus.

Eelnõu esitaja Varro Vooglaid tutvustas lühidalt algatuse eesmärki, paludes kolleegidel seda toetada. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas aga, et juhtivkomisjon oli arutanud eelnõu ning teinud ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, asuti koheselt hääletamise juurde, mis kinnitas komisjoni negatiivset seisukohta.

Päevakorrapunktis toimus Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 241 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli kehtestada uus käibemaksumäär 19,4%, mis algatajate sõnul võiks olla vastus Riigikogu pingsale otsingule õige maksumäära leidmisel. Eelnõu esitas Riigikogu kõnetoolis üks algatajatest, Alar Laneman.

Juhtivkomisjon, milleks oli rahanduskomisjon, esitas aga selge vastuseisva seisukoha. Komisjoni esimees Annely Akkermann teatas lühidalt, et komisjon arutas eelnõu ja tegi ettepaneku see tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ja läbirääkimiste soovi polnud, liiguti koheselt hääletuse juurde, kus juhtivkomisjoni ettepanek leidis laialdast toetust.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 245 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada Eestis kehtivat käibemaksumäära 19,1% peale.

Eelnõu tutvustas algataja Arvo Aller, kes rõhutas lühikeses ettekandes Riigikogu istungi kiiret ja efektiivset töötempot. Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, esimees Annely Akkermann teatas seejärel, et komisjon on otsustanud teha ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lühikese arutelu käigus esitas Kalle Grünthal protseduurilise küsimuse istungi läbiviimise kiiruse kohta, kuid sisulisi läbirääkimisi ei toimunud. Juhtivkomisjoni ettepanek pandi hääletusele.

Riigikogu istungil arutati Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 250, mille eesmärk oli langetada käibemaksumäär 18,6% peale. Eelnõu ettekandja Anti Poolamets (pid: 1vrB8ts4yQI) kasutas oma kõneaega aga peamiselt selleks, et pidada tulist poliitilist rünnakut valitsuskoalitsiooni ja endiste opositsiooniparteide (praeguse koalitsiooni) vastu, süüdistades neid varasema obstruktsiooni käigus Riigikogu maine hävitamises ja rahvaesinduse mõnitamises. Poolamets tõi näidetena esile varasemaid muudatusettepanekuid, mis käsitlesid abielu vanusepiire, pedofiilia legaliseerimist ja isegi Venemaaga liitumise või vene keele riigikeeleks kehtestamise ettepanekuid, nimetades neid "häbituteks" ja "kuldsed ideedeks". Juhataja pidi teda korduvalt korrale kutsuma, paludes jääda eelnõu teema juurde.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE) tutvustas seejärel lühidalt komisjoni seisukohta, märkides, et komisjonis eelnõu arutati, kuid küsimusi ei tekkinud. Kuna läbirääkimiste soovi ei olnud, pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemusena eelnõu tagasi lükati ja see langes menetlusest välja.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimist Eesti majanduse murettekitava olukorra teemal. Küsimuse esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kes rõhutas, et Eesti on Euroopa suurima majanduslangusega riik ning valitsuse hiljutised otsused, sealhulgas maksutõusud, on süvendanud ebakindlust nii inimeste kui ka ettevõtjate seas. Kovalenko-Kõlvart väljendas muret töötuse kasvu pärast ja nõudis valitsuselt konkreetseid samme majanduse turgutamiseks, paludes välja tuua investeeringute kuluread riigieelarves.

Peaminister Kaja Kallas tunnistas majanduse keerulist seisu, kuid rõhutas, et languse põhjused on seotud Eesti avatud majanduse ja sõltuvusega Põhjamaadest, samuti puidusektori probleemidega seoses Venemaa tooraine kadumisega ning Euribori tõusuga, mis mõjutab idufirmasid. Kallas kaitses valitsuse poliitikat, tuues esile positiivseid arenguid: energiahindade olulise languse, inflatsiooni pidurdumise 4%-le ning inimeste ostujõu paranemise tänu palkade ja pensionide kiiremale kasvule võrreldes hinnatõusuga. Kallas rõhutas ka valitsussektori suuri investeeringuid (üle 5% SKT-st), mis on Euroopa keskmisest tunduvalt kõrgemad, lubades lähiajal arutada nende kiiremat kasutuselevõttu.

Tänane arutelu keskendus Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme (EKRE) küsimusele peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) Eesti Vabariigi olukorra kohta. Helme alustas terava kriitikaga, võrreldes valitsuse statistikal põhinevat optimismi Nõukogude-aegse reaalsuse eitamisega. Põhifookuses oli õpetajate streik, mida Helme sõnul valitsus püüab maha suruda, hirmutades õpetajaid ja heites neile ette vale ajastust. Ta heitis peaministrile ette uute maksude (automaaks, potentsiaalne kinnisvaramaks) kehtestamist ning küsis, kas valitsus teab, mis suunas riiki tüüritakse. Helme rõhutas ka avaliku arvamuse ignoreerimist, viidates laialdasele soovile peaministri tagasiastumiseks ja suurele hulgale automaksuvastastele allkirjadele.

Peaminister Kallas kaitses valitsuse poliitikat, rõhutades, et streikimine on inimeste õigus, kuid samas peavad saama töötada ka need õpetajad, kes streiki ei toeta. Kallas rõhutas korduvalt, et riigi kulutused, sealhulgas õpetajate palgatõus ja julgeolekuinvesteeringud (3% SKTst), peavad tulema maksumaksja rahast, kuna valitsusel puuduvad muud püsivad sissetulekuallikad. Ta lükkas ümber väited e-valimiste laialdasest usaldamatusest. Mart Helme lisaküsimuses süüdistas Kaja Kallast finantskäpardluses, väites, et raha saab ka investeeringutest, laenudest ja erastamisest. Kallas vastas, et need on ühekordsed lahendused, mis ei kata püsikulusid. Lõpetuseks kutsus Kallas opositsiooni üles kasutama põhiseaduslikke vahendeid (umbusaldusavaldus), kui nad soovivad tema tagasiastumist, ning rõhutas, et avalik arvamus läheb poliitikutele korda, kuid riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda.

Tänane istung käsitles Eesti majanduse olukorda peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimuse raames. Isamaa liige Urmas Reinsalu tõstatas murettekitavad majandusprobleemid, viidates Eesti Panga detsembrikuisele prognoosile, mis näitab ülehinnatud tulude laekumist, kasvavat tööpuudust ning majanduskasvu asemel ees ootavat majanduslangust. Reinsalu kritiseeris valitsuse passiivsust, märkides, et poolteist kuud ei ole valitsus käsitlenud majanduse ja rahanduse olukorda oma istungitel.

Peaminister Kallas vastas, et valitsus tegeleb pidevalt majanduse monitoorimisega ning 2024. aasta eelarves on valitsussektori investeeringud 2,4 miljardit eurot, mis moodustab 5,8% SKT-st - märkimisväärselt rohkem kui Euroopa keskmine 3%. Arutelu käigus käsitleti ka elektrienergia hindu, kus Rain Epler tõi välja, et Eesti elektri hind on viimased kolm aastat olnud märkimisväärselt kõrgem kui Soomes. Istungi lõpus tekkis protseduuri küsimusi, sealhulgas keelekasutuse kohta parlamendis.

Käsitletud päevakorrapunkt oli regionaalminister Madis Kallasele esitatud arupärimine, mille teemaks oli regioonide toetamine ja kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi ümberjagamise poliitika. Küsimuse esitaja, Vadim Belobrovtsev, kritiseeris teravalt valitsuse otsust võtta tulumaksu osa ära edukamatelt omavalitsustelt, nagu Tallinn ja selle lähiümbrus, ning jagada see teiste KOV-ide vahel. Belobrovtsev pidas seda sammu ebaõiglaseks ja "karistavaks" neile omavalitsustele, kes on oma rahaasjadega hästi hakkama saanud, tuues näiteks Tallinna potentsiaalse kaotuse 20 miljonit eurot aastaks 2027. Ta seadis kahtluse alla sellise regionaalpoliitika jätkusuutlikkuse ja õigluse.

Minister Madis Kallas kaitses valitsuse lähenemist, rõhutades, et tegemist ei ole vastandamise, vaid tegeliku olukorraga arvestamisega. Ta selgitas, et umbes 60 Eesti omavalitsust on viimase 15–20 aasta jooksul kaotanud tööealist elanikkonda Tallinna ja Tartu piirkondade kasuks, mistõttu nende eelarvebaas on nõrgenenud. Kallas rõhutas, et eesmärk on vältida "kahe Eesti" tekkimist, kus vaid kümmekond omavalitsust suudavad tagada piisava teenuste taseme. Lisaks tutvustas minister ideed, mille kohaselt võiks KOV-ide tulubaasi osaliselt laekuda juriidilise isiku tulumaks, mis põhineks töökohtade füüsilisel asukohal, mitte ainult elanike elukohal. See annaks omavalitsustele selge signaali ja motivatsiooni ettevõtluse arendamiseks oma territooriumil. Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas kriitikat, märkides, et kuigi riik jagab raha ümber, võtavad samaaegsed reformid ja maksutõusud (nt käibemaksutõus, hooldereform) omavalitsustelt selle raha kohe tagasi, mis tähendab sisuliselt vaesuse ümberjagamist.

Kliimaminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikme Rain Epleri avatud küsimusele Nordica ja sellega seotud ettevõtete (Transpordi Varahaldus, Xfly) hetkeolukorra ja arengute kohta. Arutelu keskendus peamiselt ettevõtte erastamise ajakavale, erikontrolli tulemustele ning võimalikele nõuetele endiste juhtide vastu. Minister kinnitas, et Nordica asutamise eesmärk oli tagada Eestist head lennuühendused, kuid praeguses majanduslikult keerulises olukorras ei ole riigil huvi kanda opereerimisriske ning ettevõtet ei peeta enam strateegiliseks.

Michal andis ülevaate erastamisprotsessist, mida viib läbi Superia. Mittesiduvad pakkumised on plaanis saada 26. jaanuariks. Minister rõhutas, et riik ei peaks erastamisest suurt tulu ootama, vaid pigem nägema kasu mittestrateegilisest varast vabanemises. Erikontrolli vahearuanne saabus detsembris ning lõpparuanne peaks valmima veebruari teisel nädalal. Minister kinnitas, et see tehakse parlamendile kättesaadavaks. Vahearuanne viitas vajadusele parema juhtimise järele, tuues esile halva projekti- ja riskijuhtimise, puuduliku finantsjuhtimise ja huvide konfliktide olukorrad. Michal kinnitas, et kui erikontroll annab alust, esitatakse endistele juhtidele nõudeid, kuid sündmustest ei soovita ette rutata.

Riigikogu arutelu keskendus peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimusele riigi eelarvestrateegiasse (RES) sisse kirjutatud 400 miljoni euro suuruse tulurea teemal. Priit Sibul (Isamaa) seadis kahtluse alla RES-i usaldusväärsuse, viidates asjaolule, et valitsus kirjutas sisse sisustamata rea, millest rahandusminister Mart Võrklaev hiljem teatas, et see kaotatakse. Sibul küsis ka automaksu võimaliku ärajätmise kohta. Peaminister Kallas selgitas, et tegemist on tulureaga, mis vajab sisustamist 2025. aasta eelarve jaoks. Kallas tõi välja neli võimalikku lahendust: täiendavad maksud, kokkuhoiukohad, eelarvedefitsiidi kriteeriumi nihutamine või nende kombinatsioon. Ta rõhutas, et Reformierakonna seisukoht on pigem otsida kokkuhoiukohti, kuna avalikkus ei ole valmis uusi makse vastu võtma. Kallas märkis, et automaksu (200 miljonit eurot) ärajätmine suurendaks vajaminevat summat 600 miljonini. Rain Epler (EKRE) küsis, kas arusaam, et rahvas ei talu enam maksutõuse, on laiem koalitsiooni konsensus. Kallas kinnitas, et Reformierakond eelistab kärpeid, kuid koalitsioonipartneritel on erinevad seisukohad. Ta kaitses maksutõusude vajalikkust, viidates 3% SKT-st kaitsekulutustele ja vajadusele tõsta avaliku sektori palku, ning süüdistas riigi reservide kulutamist alates 2016. aastast.

Riigikogu seitsmenda päevakorrapunkti raames arutati peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimust elektrihindade teemal, mille tõi esile Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Jevgrafov kritiseeris äärmiselt kõrgeid börsihindu Eestis (viidates 5. jaanuari tipule 890,54 €/MWh) ja küsis, kas valitsus on teinud vigu ning kas kaalutakse elektribörsilt lahkumist. Peaminister Kallas lükkas ümber väite Eesti pidevalt kallist elektrist, märkides, et 2023. aastal oli Eesti börsihindade poolest Euroopa Liidus odavuselt seitsmes ning keskmine hind 25% madalam EL-i keskmisest. Ta selgitas hinnatippe ekstreemsete ilmastikuolude ja Soome tootmisvõimsuste puudumisega ning rõhutas valitsuse süstemaatilist tööd varustuskindluse parandamise ja uute taastuv- ning juhitavate võimsuste turule toomise nimel.

Täpsustavas küsimuses keskendus Jevgrafov majanduse üldisele olukorrale, eriti Ida-Virumaa kasvavale töötusele (13,4%) ja kõrgete energiahindade mõjule ostuvõimele. Kallas möönis majanduslanguse prognoosi, kuid rõhutas kõrget tööhõivet ja tutvustas valitsuse plaane Ida-Virumaa toetamiseks õiglase ülemineku fondi kaudu, eesmärgiga luua uusi töökohti ja toetada eestikeelsele haridusele üleminekut. Lisaküsimuse esitas Aleksander Tšaplõgin, kes tõi esile konkreetsed näited kõrgetest küttearvetest Narva-Jõesuus, Loksas ja Aravetel. Kallas selgitas, et Narva soojusprobleem on seotud kaugküttepiirkonna kehtestamata jätmisega ning valitsus tegeleb selle lahendamisega õiglase ülemineku fondi lisarahaga.

Riigikogu liige Mart Helme esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse Ukraina sõja ja Eesti valmisoleku kohta juhul, kui sõda peaks lõppema Eestile ebasoodsalt. Helme viitas Lääne meedia (nt Wall Street Journal) artiklitele, mis viitavad Ukraina halvale seisule ja võimalikule sunnitud rahule või isegi kapitulatsioonile. Ta tõi esile ka Soome ja Rootsi kiirendatud kaitsevalmiduse ja ühiskondliku debati sõjaks valmistumise teemal, küsides, mis on valitsuse varuplaan Eestile, kui Ukraina, kes väidetavalt sõdib meie eest, peaks kaotama.
Peaminister Kaja Kallas rõhutas vastuses, et Eesti on piiri kindlustamisega tegelenud juba aastaid ning praegune fookus peab olema Venemaa kaotusel, et lõpetada selle imperialistlikud püüdlused. Kallas rõhutas vajadust toetada Ukrainat sõjaliselt ja isoleerida Venemaad poliitiliselt, samuti võtta vastutusele sõjakuritegude eest ning kasutada külmutatud varasid kahjude hüvitamiseks. Ta hoiatas, et igasugune vaherahu, kus Venemaa ei kanna vastutust, oleks vaid paus, mida agressor kasutaks jõu kogumiseks. Kallas kinnitas, et Eesti valmistub pidevalt, investeerib kaitsesse ja teeb koostööd NATO-ga, rõhutades, et tugevus, mitte nõrkus, on see, mis agressorit heidutab. Täpsustavas küsimuses maalis Helme pildi "ideaalsest tormist," viidates Taiwani valimistele, Hiina võimalikule sõjalisele tegevusele, ning sellega kaasnevatele konfliktidele Lõuna-Koreas ja Iisraelis, mis seoksid USA ressursid. Helme küsis, kas valitsusel on paigas konkreetne ajaraamistik iseseisvuse säilitamiseks sellise mitmekülgse kriisi puhkemisel. Kallas vastas otse, et plaanid Eesti iseseisvuse säilitamiseks on olemas. Ta kordas, et agressioon toidab agressiooni, ning kinnitas, et kuigi kõiki elemente ei saa ette näha, on valitsus arvestanud ja modelleerinud võimalikke stsenaariume nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.