Täiskogu istungid

Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (327) esimesele lugemisele. Eelnõu eesmärk oli lahendada õiguslik vaakum, mis tekib riigikaitselise sihtotstarbega maa võõrandamisel eraomandisse. Eelnõu esitaja Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et praegune olukord lubab eraõiguslikel isikutel ehitada objekte, mis on planeeritud aastakümneid tagasi riigikaitse otstarbeks (nt kordonid), isegi kui riik ise neid enam ei vaja ja kohalik omavalitsus (KOV) on kehtestanud uue üldplaneeringu. Metsoja rõhutas, et riik ei tohiks riigikaitseliste planeeringute abil maad väärtustada eesmärgiga see hiljem kasumlikult maha müüa. Isamaa ettepanek oli, et riigikaitseline sihtotstarve langeks automaatselt ära tehingu tegemise päeval, sundides uut omanikku algatama uue planeerimisprotsessi.

Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni, kaasettekandja Priit Lomp (Keskerakond) esitas aga eelnõule teravat kriitikat. Lomp märkis, et komisjonile jäi eelnõu vajadus arusaamatuks, kuna elusaid näiteid probleemist ei osatud tuua. Lisaks leidis komisjon, et eelnõu on tehniliselt puudulik – maakatastriseadus ei võimalda sihtotstarbe automaatset muutmist ning see võib riivata maasoetajate õigusi. Lomp pidas teemat pigem planeerimismenetluse küsimuseks, mis kuulub KOV-i pädevusse, ning soovitas eelnõu tagasi lükata. Vaatamata Metsoja korduvatele selgitustele ja palvele jätta eelnõu menetlusse edasiseks arutamiseks, jäi majanduskomisjoni seisukoht valdavaks.

Tänane päevakorrapunkt keskendus Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele nr 256, mis puudutas Perekonnaseaduse muudatusi ja samasooliste abielu legaliseerimist. Arupärimise esitajad, eesotsas Evelin Poolametsaga, süüdistasid valitsust (Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo isikus) valetamises, kuna Reformierakond oli varem väitnud, et samasooliste abielu kehtestamist ei kavatseta. Opositsioon rõhutas, et seadus suruti läbi jõumeetoditega, eirates väidetavalt ühiskonna valdavalt negatiivset suhtumist väärtusküsimustesse, ning hoiatas, et abielu mõiste laiendamine võib viia põhiseadusliku kaitse kadumiseni.

Minister Riisalo vastas arupärijate kümnele küsimusele, kaitstes valitsuse tegevust koalitsioonilepingu täitmisena. Ta lükkas tagasi väited rahva enamuse tahte eiramisest, viidates 2023. aasta uuringutele, mis näitasid abieluvõrdsuse toetuse kasvu Eesti täiskasvanud elanikkonna seas (ühes uuringus 53%). Riisalo kinnitas, et seadusega tagati kõigile võrdsed õigused ning lükkas ümber väited, nagu oleks samasooliste peredes laste kasvatamise kvaliteet madalam või vägivald sagedasem. Ta rõhutas, et abieluvõrdsuse seadus on tänaseks vastu võetud ja referendum ei ole enam päevakohane. Debatt oli emotsionaalne, keskendudes peamiselt abielu ja perekonna põhiseaduslikule kaitsele ning laste heaolule.

Riigikogu arutas Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa esitatud arupärimist nr 345 ajakirjandusväljaannete sõltumatuse ohustamise kohta. Arupärija Anti Poolamets (TUVg0IZ3WkI) väljendas muret, et riiklik rahaline toetus erameediale, eriti venekeelsetele väljaannetele, võib ohustada nende sõltumatust ja objektiivsust, tekitades rahastaja suhtes psühholoogilist tänulikkust. Ta kritiseeris ka Delfi Meedia venekeelset toimetust, kus tema hinnangul töötavad Eesti olusid tundmatud Venemaalt tulnud ajakirjanikud, samal ajal kui eestimeelsed vene ajakirjanikud on meediast välja söödud. Poolamets küsis, kas valitsus kavatseb jätkata erameedia rahalist toetamist.

Kultuuriminister Heidy Purga vastas, et Eesti on ajakirjandusvabaduselt maailmas kõrgel kohal (8. koht), mis kinnitab meedia sõltumatust. Ta rõhutas, et erameedia toetamine (1 miljon eurot 2024. aastal venekeelsetele uudistetoimetustele) on vajalik ühise, usaldusväärse inforuumi tugevdamiseks muutunud julgeolekuolukorras. Käibemaksu teemal selgitas minister, et valitsus otsustas tõsta ajakirjanduse käibemaksu määra 2025. aastast 5%-lt 9%-le riigieelarve tervendamise eesmärgil, kuid see ei ohusta ajakirjandusvabadust. Lisaküsimustes käsitleti ka Eesti langust meediavabaduse indeksis, ERR-i uue hoone rahastamist Kultuurkapitali kaudu ning seda, miks toetust jagatakse vaid kolmele suurele meediagrupile, mitte väiksematele maakonnalehtedele. Minister Purga kinnitas, et ministeerium ei sekku ERR-i toimetuspoliitikasse ning et toetusmeetmel on kindlad kriteeriumid, mis ei keela teistel väljaannetel taotlusi esitada.

Päevakorrapunkt number seitse käsitles Riigikogu liikmete Rain Epleri, Kert Kingo ja Kalle Grünthali esitatud arupärimist (nr 341) rohepöörde mõju kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalale. Arupärimise esitaja Rain Epler seadis kahtluse alla rohepöörde kiire ja läbimõtlemata elluviimise, tuues näiteks Saksamaa energiakriisi, mis paljastas rohepoliitika sõltuvuse odavast Vene gaasist. Epler rõhutas, et rohepöörde tagajärjel tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed pinged on Saksamaal viinud ühiskonna radikaliseerumiseni, mida ilmestasid hiljutised põllumeeste protestid. Arupärijad soovisid teada, kuidas minister hindab rohepöörde mõju oma valdkonnale ja milliseid meetmeid rakendatakse negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks.

Regionaalminister Madis Kallas vastas, et tema ministeerium eelistab rohepöörde asemel rõhutada "kestlikkust" (säästlikku ressursside kasutamist). Minister kinnitas, et põllumajanduses, ühistranspordis ja kohalike omavalitsuste tegevuses on lähtutud tasakaalukast lähenemisest, mis arvestab nii majanduslikku, keskkonna- kui ka sotsiaalset mõõdet. Kallas möönis, et kliimamuutustega tuleb arvestada (viidates ekstreemsetele ilmastikutingimustele) ning et Eesti on rohepöörde teel liikunud "tasa ja targu". Ta tõi välja, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetused (üle 1,5 miljardi euro) on suunatud kestlikkuse toetamisele. Minister rõhutas ka vajadust kohandada rohepöörde strateegiaid vastavalt uuele geopoliitilisele olukorrale, mis tekkis pärast Ukraina sõja algust.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Aivar Koka (pid: s_bVCA_wmFY) esitatud arupärimist nr 354, mis puudutas kulude tõusu ja maksupakettide mõju regionaal- ja põllumajandusvaldkonnale, eriti kohalikele omavalitsustele (KOV). Arupärimisele vastas regionaalminister Madis Kallas. Kokk väljendas sügavat muret maksutõusude (käibemaks, kütuseaktsiisid) kumulatiivse mõju pärast, mis tema hinnangul läheneb poolele miljardile eurole, ning tõi esile, et vähemalt kolmandik omavalitsustest on rahalistes raskustes, otsides laenupuhkusi ja refinantseerimisvõimalusi. Lisaks kritiseeris Kokk teravalt PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) tegevust, kes suutis aasta lõpus maksta välja 600 000 eurot preemiaid, samal ajal kui põllumeestele jäid toetused õigeaegselt välja maksmata.

Minister Kallas tunnistas, et 2%-line käibemaksu tõus mõjutab teenuste ja toiduainete lõpphindu, kuid rõhutas, et ministeerium teeb pidevat monitooringut. Ta kinnitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud ettepanekuid KOVide toetamiseks, keskendudes regionaalse ebavõrdsuse leevendamisele ja abivajavate omavalitsuste toetamisele, et nad suudaksid leida omaosaluse EL struktuurifondide projektidele. Kallas rõhutas vajadust muuta KOVide rahastusmudelit, et see ei sõltuks ainult tööealiste elanike tulumaksust, mis on liikunud peamiselt Tallinna ja Tartu ümbrusesse. PRIA preemiate osas nõustus minister, et ajastus oli halb ja preemiad oleks pidanud välja maksma alles pärast seda, kui kõik tööülesanded, eriti toetuste väljamaksmisega seotud, oleksid täielikult täidetud.

Riigikogu istungil käsitleti kahte arupärimist, millest esimene (käibemaksu tõusu kohta, esitajad Rene Kokk ja Siim Pohlak) jäi menetlemata arupärijate esindajate puudumise tõttu. Istungi põhirõhk langes päevakorrapunkti nr 11 arutelule, milleks oli Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa esitatud arupärimine maakoolide sulgemise teemal (nr 406). Arupärimise esindaja Helle-Moonika Helme tõi esile Lääneranna valla koolide (Metsküla, Lõpe, Virtsu, Varbla, Koonga) sulgemisotsused ja lapsevanemate kohtutee, rõhutades, et maakoolide sulgemine on eksistentsiaalne probleem, mis süvendab ääremaastumist ja ohustab Eesti riiklust.

Arupärimisele vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes nõustus teema olulisusega Eesti tuleviku seisukohalt. Minister tutvustas meetmeid maakoolide säilitamiseks, eelkõige uut toetusmeedet kodulähedaste algkoolide (1.–6. klass) pidamiseks, rõhutades, et just nooremate laste koolitee peab olema lühike. Kallas selgitas, et koolivõrgu korrastamise vajadus puudutab peamiselt gümnaasiumiastet, kus õpilaste arv on väike ning ressursside koondamine suurematesse gümnaasiumidesse võimaldaks suunata rohkem raha põhikooli õpetajate palkadeks. Arutelu käigus käsitleti ka õpetajate palgaküsimust ja eelseisvat streiki, samuti Ida-Virumaa gümnaasiumivõrgu (Toila ja Kiviõli) tulevikku.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi ja Tanel Kiige poolt 13. mail 2023 esitatud arupärimist nr 443 maksupaketi terviklike mõjude kohta, millele vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Arupärijate esindaja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) kritiseeris valitsuse kiirustamist maksumuudatuste läbisurumisega, viidates juba jõustunud käibemaksu tõusule (22%) ja eelseisvale tulumaksureformile. Belobrovtsev rõhutas, et need muudatused on Eesti majandusele kahjulikud, vähendavad tarbimist ja kahjustavad ettevõtlust, ning soovis teada, millised on maksupaketi spetsiifilised mõjud haridus- ja teadusvaldkonnale ning milliseid leevendusmeetmeid minister kavandab.

Minister Kristina Kallas selgitas oma vastuses, et käibemaksu tõus ei mõjuta otseselt riigiasutuste (sh riigikoolide ja kutsekoolide) kulusid, kuna nende eelarved on käibemaksuvabad. Küll aga tunnistas ta, et mõju on märkimisväärne kohalikele omavalitsustele (KOV-idele) kui koolipidajatele, kuigi täpseid numbreid haridusvaldkonna kaupade ja teenuste sisseostu osas ei olnud ministeerium eraldi arvutanud. Tulumaksureformi osas (jõustub 2025. aastal) kinnitas minister, et haridusvaldkonna töötajad (õpetajad ja lasteaiaõpetajad) võidavad maksulangetuse komponendist, mistõttu nende netotulu suureneb. Järgnevas arutelus keskenduti õpetajate palgaküsimusele ja KOV-ide rollile, kus minister rõhutas kolmepoolsete läbirääkimiste (ministeerium, KOVid, ametiühingud) vajadust, et säilitada kohalike omavalitsuste autonoomia koolipidajana.

Riigikogu arutas 13. päevakorrapunktina Vadim Belobrovtsevi ja Tanel Kiige esitatud arupärimist nr 487, mis puudutas tugispetsialistide (logopeedid, psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid) puudust Eesti haridussüsteemis. Arupärijate esindaja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et spetsialistide puudus on muutunud eriti aktuaalseks, arvestades COVID-i pandeemia mõju õpilaste vaimsele heaolule ja eestikeelsele õppele üleminekut. Ta küsis valitsuse konkreetsete meetmete ja strateegia kohta spetsialistide arvu suurendamiseks. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et tegemist on kasvava probleemiga, märkides, et OSKA raportite kohaselt on lähima seitsme aasta jooksul vaja juurde orienteeruvalt 620 tugispetsialisti. Minister selgitas, et kuigi ülikoolide vastuvõtuarvud on suurendatud ja konkurss erialadele on väga kõrge, suundub suur osa lõpetajatest erasektorisse, kus palgad on kõrgemad. Kallas pidas ebarealistlikuks koolipsühholoogide palga tõstmist erasektori tasemele ning nägi lahendusena kohalike omavalitsuste liikumist teenuse sisseostmise suunas. Belobrovtsev tõstatas läbirääkimistel ka küsimuse keelenõuete jäikusest, eriti HEV-lastega töötavate spetsialistide puhul. Minister Kallas täpsustas, et tugispetsialistide keelenõuded (B2/C1) on alati kehtinud ja neis ei saa teha ajutisi järeleandmisi, erinevalt teatud kutsekvalifikatsiooni nõuetest õpetajate puhul.