Täiskogu istungid

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse ülevaadet Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest selles mehhanismis. Rahandusminister Mart Võrklaev andis ülevaate ESM-i 11 tegevusaastast, rõhutades, et kõik finantskriisi ajal abi vajanud euroala riigid suudavad end nüüd ise rahastada ja usaldus on taastunud. Minister märkis, et praegu ei ole ESM-il ühtegi aktiivset abiprogrammi ning kõik laenud on programmijärgse seire faasis.

ESM-i reform on jõudnud lõppfaasi - kõik osanikud peale Itaalia on aluslepingu muudatused ratifitseerinud. Peamine muudatus annab ESM-ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli. Minister rõhutas, et ESM on säilitanud kõrge krediidireitingu ja tal on 413 miljardit eurot vabu laenuvahendeid. Organisatsioon on täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel ning on valmis ka tulevikus vajadusel abi pakkuma.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 352 esimest lugemist. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et muudatused on kahes osas: esiteks, panga tegevuspiirkonna laiendamine Sahara-tagusesse Aafrikasse ja Iraaki, põhjendades seda geopoliitilise vajadusega konkureerida Hiina ja Venemaaga ning vähendada rändesurvet Euroopale. Teiseks muudetakse kapitali kasutamise piirangu otsustamistasandit, usaldades vastavad parameetrid panga direktorite nõukogule.

Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi kinnitas, et komisjon arutas eelnõu 18. detsembril ja otsustas konsensuslikult esimese lugemise lõpetada, määrates muudatusettepanekute tähtajaks 24. jaanuari. Läbirääkimistel kritiseeris Martin Helme (EKRE) teravalt laiendamise plaani, nimetades seda korruptsiooniohtlikuks ja Prantsusmaa ärihuvidest lähtuvaks "jampsiks", ning tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Jürgen Ligi (Reformierakond) vastas, rõhutades, et Aafrika arengusse panustamine on Euroopa omakasupüüdlik huvi, et leevendada demograafilist survet ja rännet. Hääletusel EKRE ettepanek eelnõu tagasi lükata toetust ei leidnud (13 poolt, 55 vastu). Esimene lugemine lõpetati.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 87 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli vähendada käibemaksu standardmäära, mis algatajate sõnul pidi soodustama majanduskasvu, tõstma elanike ostujõudu ning parandama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eelnõu esitaja Helle-Moonika Helme rõhutas, et tegemist on lihtsa majandustõe rakendamisega, kuigi eelnõu oli esitatud juba 2023. aasta mais ja jõudis arutellu alles hiljem, mistõttu olid vahepeal muutunud ka käibemaksu kehtivad määrad.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon arutas eelnõu 12. septembril ning teatas, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi ettekande, milles selgitas, et komisjon otsustas häälteenamusega (7 poolt, 4 vastu) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni tagasilükkamise ettepanek koheselt hääletusele, mille tulemusena eelnõu menetlusest välja langes.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 108 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli alandada käibemaksumäära 17,5%-le, vastandudes valitsuse plaanitud maksutõusule. Algatajate esindaja Leo Kunnas rõhutas oma ettekandes, et kavandatav käibemaksu tõus 2 protsendipunkti võrra praeguse majanduslanguse tingimustes ei anna tõenäoliselt soovitud efekti. Kunnase hinnangul vähendab tõus käivet ning soodustab piiriülest kaubandust Lätti, mistõttu laekumiste olulist paranemist ei ole oodata.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas, et valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon oli langetanud menetlusliku otsuse teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, asuti koheselt juhtivkomisjoni ettepanekut hääletama.

Päevakorrapunkti sisuks oli Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 132 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli alandada käibemaksumäära 19,5%-le. Algataja Leo Kunnas tutvustas lühidalt eelnõu sisu, rõhutades, et see on ainus muudatus võrreldes kehtiva seadusega.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas oma seisukoha Annely Akkermanni kaudu. Komisjon oli eelnõu arutanud ning tegi ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek otse hääletusele. Hääletuse tulemusena eelnõu tagasi lükati ja see langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 149 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada standardset käibemaksumäära 16,5%-le, mille algatajad põhjendasid vajadusega parandada inimeste elujärge. Algataja Arvo Aller rõhutas oma ettekandes, et pakutud määr jääb endiselt kõrgemaks kui Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalne 15%.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esimehe Annely Akkermanni suu läbi, tegi koheselt ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Järgnenud arutelu keskendus peamiselt maksuõiguse suveräänsuse küsimustele seoses Euroopa Liidu direktiividega, kus Kalle Grünthal ja Anti Poolamets esitasid korduvalt küsimusi liikmesriikide tegeliku autonoomia kohta maksude kehtestamisel ja erisuste määramisel. Enne hääletust palus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon vaheaega. Lõpphääletusel lükati eelnõu 149 tagasi 43 poolthäälega 17 vastu, mis tähendas selle menetlusest väljalangemist.

Päevakorras oli Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 169 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada käibemaksu tagasi 18% tasemele, viidates ajaloolisele lubadusele, mille Reformierakond andis 2009. aastal maksu tõstes 18%-lt 20%-le. Ettekandja Rain Epler rõhutas, et kuigi tollane tõus oli lubatud ajutisena, on maks nüüd tõusnud veelgi (22%-le), ning kutsus koalitsiooni üles täitma algset lubadust ja langetama maksumäära.

Rahanduskomisjon, mille esimees Annely Akkermann ettekande tegi, eelnõu ei toetanud, märkides, et ka valitsus on selle vastu. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hoolimata teema olulisusest ei esitatud ettekandjatele ühtegi küsimust ega soovitud avada läbirääkimisi. Juhtivkomisjoni ettepanek pandi hääletusele.

Riigikogu arutas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimest lugemist, mille olid algatanud Riigikogu liikmed Leo Kunnas, Siim Pohlak ja Anti Poolamets. Eelnõu eesmärk oli langetada käibemaksumäär 18,5% juurde maksustatavast väärtusest. Eelnõu esitaja Anti Poolamets (PID: 1vrB8ts4yQI) kasutas oma ettekannet peamiselt koalitsiooni kritiseerimiseks, heites neile ette suutmatust korraldada täiendavaid istungeid obstruktsiooni ületamiseks, nimetades seda "tõeliseks mugavuslustiks". Lisaks vaidlustas Poolamets valitsuse seisukoha Eesti maksusuveräänsuse osas, väites, et Euroopa Liidu (EL) reeglid piiravad oluliselt Eesti õigust makse kehtestada.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (PID: OYObvaclAIE) kinnitas, et valitsus eelnõu ei toeta. Ta lükkas tagasi Poolametsa süüdistused valetamises, selgitades, et kuigi EL-i käibemaksudirektiiv seab raamid (lubades piiratud arvu maksuerandeid), ei kehtesta see liikmesriikidele otseselt makse. Debati käigus küsiti Akkermannilt ka 2009. aasta käibemaksu tõstmise tagamaade ning valitsuse üldise maksukoormuse strateegia kohta, millele Akkermann vastas, et maksukoormus SKP-st peaks jääma 33–34% piiridesse. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 193 esimest lugemist. Eelnõu peamine sisu oli ettepanek alandada käibemaksumäära 19%-ni. Eelnõu ettekandja, Rain Epler (9kw4B1MPs5U), tutvustas algatust, väljendades lootust kolleegide toetusele, hoolimata varasematest raskustest sarnaste ettepanekute läbiviimisel.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjoni seisukohta esindas esimees Annely Akkermann (OYObvaclAIE). Kuna läbirääkimisi ei soovitud, pandi kohe hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemused näitasid selget toetust tagasilükkamisele (39 poolt, 13 vastu), mistõttu eelnõu 193 langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 196 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli alandada käibemaksumäära, et pakkuda leevendust ja stimuleerida Eesti majandust, mis algatajate hinnangul on sügavas languses ja liigub majanduskriisi suunas.

Ettekandja Jaak Valge (PID: 30BrsGZcIZg) rõhutas oma kõnes ajalooliste vigade vältimise vajadust, tuues näiteks 1930. aastate suure depressiooni, kus majanduse kokkusurumine maksutõusude ja rahapakkumise kitsendamise kaudu viis katastroofiliste tagajärgedeni. Ta kutsus Riigikogu üles toetama eelnõu, et elavdada majandust vastavalt kaasaegsele majanduspoliitilisele arusaamale, mille kohaselt kriisiaegadel tuleb majandust elavdada, mitte kokku suruda. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esindaja Annely Akkermann (PID: OYObvaclAIE) teatas lühidalt, et komisjon arutas eelnõu, kuid tegi ettepaneku see tagasi lükata.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 220 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli käibemaksu alandamine, mida algataja Helle-Moonika Helme (WP2Ws2FDJU0) pidas hädavajalikuks sammuks Eesti majanduse elavdamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks. Helme väljendas kahetsust, et eelnõu ei leidnud toetust juhtivkomisjonis, kuid kutsus suurt saali üles seda toetama.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (GdIiJfFcmac) tutvustas juhtivkomisjoni seisukohta, märkides, et eelnõu arutati 25. septembril. Ta kinnitas, et valitsus eelnõu ei toetanud ning komisjon tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lühikese läbirääkimiste vooru käigus esitas Mart Helme (K6f_RslJ3xs) Akkermannile küsimuse valitsuse kavandatavate maksutõusude mõju kohta väikesaarte (sh Kihnu) ühenduste kallinemisele, millele Akkermann vastas, et vastavaid arvutusi pole tehtud. Kuna läbirääkimisi rohkem ei soovitud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 236 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada käibemaksumäära 19,2% peale, mida Helme pidas paremaks lahenduseks kui kehtivat määra. Oma ettekandes väljendas Helme kahetsust, et tema algatatud eelnõu ei leidnud toetust ei valitsuse ega koalitsioonisaadikute poolt, ent palus siiski eelnõu toetada.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon, mille esimees Annely Akkermann ettekande tegi, oli aga lühidalt ja konkreetselt seisukohal, et eelnõu tuleks tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek kohe hääletusele. Hääletustulemus kinnitas komisjoni soovitust.

Riigikogu 13. päevakorrapunktina arutati Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 238 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli vähendada käibemaksumäära 19,6%-ni. Eelnõu esitas Riigikogu liige Rain Epler, kes kutsus kolleege üles seda ettepanekut toetama, rõhutades selle olulisust.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, seisukohta esindas esimees Annely Akkermann. Komisjon oli eelnõu arutanud ja otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi juhtivkomisjoni ettepanek koheselt hääletusele. Hääletustulemusega 38 poolt ja 11 vastu lükati eelnõu 238 esimesel lugemisel tagasi ning see langes menetlusest välja, lõpetades sellega päevakorrapunkti käsitlemise.

Riigikogu 14. päevakorrapunktina arutati Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 239. Eelnõu eesmärk oli muuta käibemaksumäärasid. Martin Helme tutvustas eelnõu, vastates ühtlasi komisjonis tõstatatud küsimusele, miks esitatakse erinevaid maksumäärasid. Helme selgitas irooniliselt, et algatajad on erinevad ning et saalile antakse võimalus valida mitmete heade valikute vahel, viidates, et pakutud 19,3% määr on "ikka parem kui praegu". Ta palus eelnõu toetada.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas komisjoni seisukoha, mis oli eelnõu tagasi lükata. Akkermann kritiseeris teravalt eelnõu algatajaid (EKRE saadikuid) nende pidevalt muutuvate ja erinevate maksumäärade toetamise eest, soovitades ülejäänud Riigikogu liikmetel oodata, kuni algatajad ise lõpuks ühisele seisukohale jõuavad. Pärast ettekandeid läbirääkimisi ei soovitud ning asuti hääletamise juurde, mille eel esitas Mart Helme protseduurilise küsimuse hääletuse pikkuse kohta, vihjates Keskerakonna saadikute ootamisele.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 240 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada käibemaksumäär 18,8% tasemele. Menetlus oli erakordselt lühike ja sisuline arutelu puudus.

Eelnõu esitaja Varro Vooglaid tutvustas lühidalt algatuse eesmärki, paludes kolleegidel seda toetada. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas aga, et juhtivkomisjon oli arutanud eelnõu ning teinud ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud, asuti koheselt hääletamise juurde, mis kinnitas komisjoni negatiivset seisukohta.

Päevakorrapunktis toimus Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 241 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli kehtestada uus käibemaksumäär 19,4%, mis algatajate sõnul võiks olla vastus Riigikogu pingsale otsingule õige maksumäära leidmisel. Eelnõu esitas Riigikogu kõnetoolis üks algatajatest, Alar Laneman.

Juhtivkomisjon, milleks oli rahanduskomisjon, esitas aga selge vastuseisva seisukoha. Komisjoni esimees Annely Akkermann teatas lühidalt, et komisjon arutas eelnõu ja tegi ettepaneku see tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ja läbirääkimiste soovi polnud, liiguti koheselt hääletuse juurde, kus juhtivkomisjoni ettepanek leidis laialdast toetust.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 245 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada Eestis kehtivat käibemaksumäära 19,1% peale.

Eelnõu tutvustas algataja Arvo Aller, kes rõhutas lühikeses ettekandes Riigikogu istungi kiiret ja efektiivset töötempot. Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, esimees Annely Akkermann teatas seejärel, et komisjon on otsustanud teha ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lühikese arutelu käigus esitas Kalle Grünthal protseduurilise küsimuse istungi läbiviimise kiiruse kohta, kuid sisulisi läbirääkimisi ei toimunud. Juhtivkomisjoni ettepanek pandi hääletusele.

Riigikogu istungil arutati Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 250, mille eesmärk oli langetada käibemaksumäär 18,6% peale. Eelnõu ettekandja Anti Poolamets (pid: 1vrB8ts4yQI) kasutas oma kõneaega aga peamiselt selleks, et pidada tulist poliitilist rünnakut valitsuskoalitsiooni ja endiste opositsiooniparteide (praeguse koalitsiooni) vastu, süüdistades neid varasema obstruktsiooni käigus Riigikogu maine hävitamises ja rahvaesinduse mõnitamises. Poolamets tõi näidetena esile varasemaid muudatusettepanekuid, mis käsitlesid abielu vanusepiire, pedofiilia legaliseerimist ja isegi Venemaaga liitumise või vene keele riigikeeleks kehtestamise ettepanekuid, nimetades neid "häbituteks" ja "kuldsed ideedeks". Juhataja pidi teda korduvalt korrale kutsuma, paludes jääda eelnõu teema juurde.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE) tutvustas seejärel lühidalt komisjoni seisukohta, märkides, et komisjonis eelnõu arutati, kuid küsimusi ei tekkinud. Kuna läbirääkimiste soovi ei olnud, pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemusena eelnõu tagasi lükati ja see langes menetlusest välja.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimist Eesti majanduse murettekitava olukorra teemal. Küsimuse esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kes rõhutas, et Eesti on Euroopa suurima majanduslangusega riik ning valitsuse hiljutised otsused, sealhulgas maksutõusud, on süvendanud ebakindlust nii inimeste kui ka ettevõtjate seas. Kovalenko-Kõlvart väljendas muret töötuse kasvu pärast ja nõudis valitsuselt konkreetseid samme majanduse turgutamiseks, paludes välja tuua investeeringute kuluread riigieelarves.

Peaminister Kaja Kallas tunnistas majanduse keerulist seisu, kuid rõhutas, et languse põhjused on seotud Eesti avatud majanduse ja sõltuvusega Põhjamaadest, samuti puidusektori probleemidega seoses Venemaa tooraine kadumisega ning Euribori tõusuga, mis mõjutab idufirmasid. Kallas kaitses valitsuse poliitikat, tuues esile positiivseid arenguid: energiahindade olulise languse, inflatsiooni pidurdumise 4%-le ning inimeste ostujõu paranemise tänu palkade ja pensionide kiiremale kasvule võrreldes hinnatõusuga. Kallas rõhutas ka valitsussektori suuri investeeringuid (üle 5% SKT-st), mis on Euroopa keskmisest tunduvalt kõrgemad, lubades lähiajal arutada nende kiiremat kasutuselevõttu.

Tänane arutelu keskendus Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme (EKRE) küsimusele peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) Eesti Vabariigi olukorra kohta. Helme alustas terava kriitikaga, võrreldes valitsuse statistikal põhinevat optimismi Nõukogude-aegse reaalsuse eitamisega. Põhifookuses oli õpetajate streik, mida Helme sõnul valitsus püüab maha suruda, hirmutades õpetajaid ja heites neile ette vale ajastust. Ta heitis peaministrile ette uute maksude (automaaks, potentsiaalne kinnisvaramaks) kehtestamist ning küsis, kas valitsus teab, mis suunas riiki tüüritakse. Helme rõhutas ka avaliku arvamuse ignoreerimist, viidates laialdasele soovile peaministri tagasiastumiseks ja suurele hulgale automaksuvastastele allkirjadele.

Peaminister Kallas kaitses valitsuse poliitikat, rõhutades, et streikimine on inimeste õigus, kuid samas peavad saama töötada ka need õpetajad, kes streiki ei toeta. Kallas rõhutas korduvalt, et riigi kulutused, sealhulgas õpetajate palgatõus ja julgeolekuinvesteeringud (3% SKTst), peavad tulema maksumaksja rahast, kuna valitsusel puuduvad muud püsivad sissetulekuallikad. Ta lükkas ümber väited e-valimiste laialdasest usaldamatusest. Mart Helme lisaküsimuses süüdistas Kaja Kallast finantskäpardluses, väites, et raha saab ka investeeringutest, laenudest ja erastamisest. Kallas vastas, et need on ühekordsed lahendused, mis ei kata püsikulusid. Lõpetuseks kutsus Kallas opositsiooni üles kasutama põhiseaduslikke vahendeid (umbusaldusavaldus), kui nad soovivad tema tagasiastumist, ning rõhutas, et avalik arvamus läheb poliitikutele korda, kuid riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda.

Tänane istung käsitles Eesti majanduse olukorda peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimuse raames. Isamaa liige Urmas Reinsalu tõstatas murettekitavad majandusprobleemid, viidates Eesti Panga detsembrikuisele prognoosile, mis näitab ülehinnatud tulude laekumist, kasvavat tööpuudust ning majanduskasvu asemel ees ootavat majanduslangust. Reinsalu kritiseeris valitsuse passiivsust, märkides, et poolteist kuud ei ole valitsus käsitlenud majanduse ja rahanduse olukorda oma istungitel.

Peaminister Kallas vastas, et valitsus tegeleb pidevalt majanduse monitoorimisega ning 2024. aasta eelarves on valitsussektori investeeringud 2,4 miljardit eurot, mis moodustab 5,8% SKT-st - märkimisväärselt rohkem kui Euroopa keskmine 3%. Arutelu käigus käsitleti ka elektrienergia hindu, kus Rain Epler tõi välja, et Eesti elektri hind on viimased kolm aastat olnud märkimisväärselt kõrgem kui Soomes. Istungi lõpus tekkis protseduuri küsimusi, sealhulgas keelekasutuse kohta parlamendis.

Käsitletud päevakorrapunkt oli regionaalminister Madis Kallasele esitatud arupärimine, mille teemaks oli regioonide toetamine ja kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi ümberjagamise poliitika. Küsimuse esitaja, Vadim Belobrovtsev, kritiseeris teravalt valitsuse otsust võtta tulumaksu osa ära edukamatelt omavalitsustelt, nagu Tallinn ja selle lähiümbrus, ning jagada see teiste KOV-ide vahel. Belobrovtsev pidas seda sammu ebaõiglaseks ja "karistavaks" neile omavalitsustele, kes on oma rahaasjadega hästi hakkama saanud, tuues näiteks Tallinna potentsiaalse kaotuse 20 miljonit eurot aastaks 2027. Ta seadis kahtluse alla sellise regionaalpoliitika jätkusuutlikkuse ja õigluse.

Minister Madis Kallas kaitses valitsuse lähenemist, rõhutades, et tegemist ei ole vastandamise, vaid tegeliku olukorraga arvestamisega. Ta selgitas, et umbes 60 Eesti omavalitsust on viimase 15–20 aasta jooksul kaotanud tööealist elanikkonda Tallinna ja Tartu piirkondade kasuks, mistõttu nende eelarvebaas on nõrgenenud. Kallas rõhutas, et eesmärk on vältida "kahe Eesti" tekkimist, kus vaid kümmekond omavalitsust suudavad tagada piisava teenuste taseme. Lisaks tutvustas minister ideed, mille kohaselt võiks KOV-ide tulubaasi osaliselt laekuda juriidilise isiku tulumaks, mis põhineks töökohtade füüsilisel asukohal, mitte ainult elanike elukohal. See annaks omavalitsustele selge signaali ja motivatsiooni ettevõtluse arendamiseks oma territooriumil. Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas kriitikat, märkides, et kuigi riik jagab raha ümber, võtavad samaaegsed reformid ja maksutõusud (nt käibemaksutõus, hooldereform) omavalitsustelt selle raha kohe tagasi, mis tähendab sisuliselt vaesuse ümberjagamist.

Kliimaminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikme Rain Epleri avatud küsimusele Nordica ja sellega seotud ettevõtete (Transpordi Varahaldus, Xfly) hetkeolukorra ja arengute kohta. Arutelu keskendus peamiselt ettevõtte erastamise ajakavale, erikontrolli tulemustele ning võimalikele nõuetele endiste juhtide vastu. Minister kinnitas, et Nordica asutamise eesmärk oli tagada Eestist head lennuühendused, kuid praeguses majanduslikult keerulises olukorras ei ole riigil huvi kanda opereerimisriske ning ettevõtet ei peeta enam strateegiliseks.

Michal andis ülevaate erastamisprotsessist, mida viib läbi Superia. Mittesiduvad pakkumised on plaanis saada 26. jaanuariks. Minister rõhutas, et riik ei peaks erastamisest suurt tulu ootama, vaid pigem nägema kasu mittestrateegilisest varast vabanemises. Erikontrolli vahearuanne saabus detsembris ning lõpparuanne peaks valmima veebruari teisel nädalal. Minister kinnitas, et see tehakse parlamendile kättesaadavaks. Vahearuanne viitas vajadusele parema juhtimise järele, tuues esile halva projekti- ja riskijuhtimise, puuduliku finantsjuhtimise ja huvide konfliktide olukorrad. Michal kinnitas, et kui erikontroll annab alust, esitatakse endistele juhtidele nõudeid, kuid sündmustest ei soovita ette rutata.

Riigikogu arutelu keskendus peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimusele riigi eelarvestrateegiasse (RES) sisse kirjutatud 400 miljoni euro suuruse tulurea teemal. Priit Sibul (Isamaa) seadis kahtluse alla RES-i usaldusväärsuse, viidates asjaolule, et valitsus kirjutas sisse sisustamata rea, millest rahandusminister Mart Võrklaev hiljem teatas, et see kaotatakse. Sibul küsis ka automaksu võimaliku ärajätmise kohta. Peaminister Kallas selgitas, et tegemist on tulureaga, mis vajab sisustamist 2025. aasta eelarve jaoks. Kallas tõi välja neli võimalikku lahendust: täiendavad maksud, kokkuhoiukohad, eelarvedefitsiidi kriteeriumi nihutamine või nende kombinatsioon. Ta rõhutas, et Reformierakonna seisukoht on pigem otsida kokkuhoiukohti, kuna avalikkus ei ole valmis uusi makse vastu võtma. Kallas märkis, et automaksu (200 miljonit eurot) ärajätmine suurendaks vajaminevat summat 600 miljonini. Rain Epler (EKRE) küsis, kas arusaam, et rahvas ei talu enam maksutõuse, on laiem koalitsiooni konsensus. Kallas kinnitas, et Reformierakond eelistab kärpeid, kuid koalitsioonipartneritel on erinevad seisukohad. Ta kaitses maksutõusude vajalikkust, viidates 3% SKT-st kaitsekulutustele ja vajadusele tõsta avaliku sektori palku, ning süüdistas riigi reservide kulutamist alates 2016. aastast.

Riigikogu seitsmenda päevakorrapunkti raames arutati peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimust elektrihindade teemal, mille tõi esile Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Jevgrafov kritiseeris äärmiselt kõrgeid börsihindu Eestis (viidates 5. jaanuari tipule 890,54 €/MWh) ja küsis, kas valitsus on teinud vigu ning kas kaalutakse elektribörsilt lahkumist. Peaminister Kallas lükkas ümber väite Eesti pidevalt kallist elektrist, märkides, et 2023. aastal oli Eesti börsihindade poolest Euroopa Liidus odavuselt seitsmes ning keskmine hind 25% madalam EL-i keskmisest. Ta selgitas hinnatippe ekstreemsete ilmastikuolude ja Soome tootmisvõimsuste puudumisega ning rõhutas valitsuse süstemaatilist tööd varustuskindluse parandamise ja uute taastuv- ning juhitavate võimsuste turule toomise nimel.

Täpsustavas küsimuses keskendus Jevgrafov majanduse üldisele olukorrale, eriti Ida-Virumaa kasvavale töötusele (13,4%) ja kõrgete energiahindade mõjule ostuvõimele. Kallas möönis majanduslanguse prognoosi, kuid rõhutas kõrget tööhõivet ja tutvustas valitsuse plaane Ida-Virumaa toetamiseks õiglase ülemineku fondi kaudu, eesmärgiga luua uusi töökohti ja toetada eestikeelsele haridusele üleminekut. Lisaküsimuse esitas Aleksander Tšaplõgin, kes tõi esile konkreetsed näited kõrgetest küttearvetest Narva-Jõesuus, Loksas ja Aravetel. Kallas selgitas, et Narva soojusprobleem on seotud kaugküttepiirkonna kehtestamata jätmisega ning valitsus tegeleb selle lahendamisega õiglase ülemineku fondi lisarahaga.

Riigikogu liige Mart Helme esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse Ukraina sõja ja Eesti valmisoleku kohta juhul, kui sõda peaks lõppema Eestile ebasoodsalt. Helme viitas Lääne meedia (nt Wall Street Journal) artiklitele, mis viitavad Ukraina halvale seisule ja võimalikule sunnitud rahule või isegi kapitulatsioonile. Ta tõi esile ka Soome ja Rootsi kiirendatud kaitsevalmiduse ja ühiskondliku debati sõjaks valmistumise teemal, küsides, mis on valitsuse varuplaan Eestile, kui Ukraina, kes väidetavalt sõdib meie eest, peaks kaotama.
Peaminister Kaja Kallas rõhutas vastuses, et Eesti on piiri kindlustamisega tegelenud juba aastaid ning praegune fookus peab olema Venemaa kaotusel, et lõpetada selle imperialistlikud püüdlused. Kallas rõhutas vajadust toetada Ukrainat sõjaliselt ja isoleerida Venemaad poliitiliselt, samuti võtta vastutusele sõjakuritegude eest ning kasutada külmutatud varasid kahjude hüvitamiseks. Ta hoiatas, et igasugune vaherahu, kus Venemaa ei kanna vastutust, oleks vaid paus, mida agressor kasutaks jõu kogumiseks. Kallas kinnitas, et Eesti valmistub pidevalt, investeerib kaitsesse ja teeb koostööd NATO-ga, rõhutades, et tugevus, mitte nõrkus, on see, mis agressorit heidutab. Täpsustavas küsimuses maalis Helme pildi "ideaalsest tormist," viidates Taiwani valimistele, Hiina võimalikule sõjalisele tegevusele, ning sellega kaasnevatele konfliktidele Lõuna-Koreas ja Iisraelis, mis seoksid USA ressursid. Helme küsis, kas valitsusel on paigas konkreetne ajaraamistik iseseisvuse säilitamiseks sellise mitmekülgse kriisi puhkemisel. Kallas vastas otse, et plaanid Eesti iseseisvuse säilitamiseks on olemas. Ta kordas, et agressioon toidab agressiooni, ning kinnitas, et kuigi kõiki elemente ei saa ette näha, on valitsus arvestanud ja modelleerinud võimalikke stsenaariume nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (327) esimesele lugemisele. Eelnõu eesmärk oli lahendada õiguslik vaakum, mis tekib riigikaitselise sihtotstarbega maa võõrandamisel eraomandisse. Eelnõu esitaja Andres Metsoja (Isamaa) selgitas, et praegune olukord lubab eraõiguslikel isikutel ehitada objekte, mis on planeeritud aastakümneid tagasi riigikaitse otstarbeks (nt kordonid), isegi kui riik ise neid enam ei vaja ja kohalik omavalitsus (KOV) on kehtestanud uue üldplaneeringu. Metsoja rõhutas, et riik ei tohiks riigikaitseliste planeeringute abil maad väärtustada eesmärgiga see hiljem kasumlikult maha müüa. Isamaa ettepanek oli, et riigikaitseline sihtotstarve langeks automaatselt ära tehingu tegemise päeval, sundides uut omanikku algatama uue planeerimisprotsessi.

Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni, kaasettekandja Priit Lomp (Keskerakond) esitas aga eelnõule teravat kriitikat. Lomp märkis, et komisjonile jäi eelnõu vajadus arusaamatuks, kuna elusaid näiteid probleemist ei osatud tuua. Lisaks leidis komisjon, et eelnõu on tehniliselt puudulik – maakatastriseadus ei võimalda sihtotstarbe automaatset muutmist ning see võib riivata maasoetajate õigusi. Lomp pidas teemat pigem planeerimismenetluse küsimuseks, mis kuulub KOV-i pädevusse, ning soovitas eelnõu tagasi lükata. Vaatamata Metsoja korduvatele selgitustele ja palvele jätta eelnõu menetlusse edasiseks arutamiseks, jäi majanduskomisjoni seisukoht valdavaks.

Tänane päevakorrapunkt keskendus Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele nr 256, mis puudutas Perekonnaseaduse muudatusi ja samasooliste abielu legaliseerimist. Arupärimise esitajad, eesotsas Evelin Poolametsaga, süüdistasid valitsust (Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo isikus) valetamises, kuna Reformierakond oli varem väitnud, et samasooliste abielu kehtestamist ei kavatseta. Opositsioon rõhutas, et seadus suruti läbi jõumeetoditega, eirates väidetavalt ühiskonna valdavalt negatiivset suhtumist väärtusküsimustesse, ning hoiatas, et abielu mõiste laiendamine võib viia põhiseadusliku kaitse kadumiseni.

Minister Riisalo vastas arupärijate kümnele küsimusele, kaitstes valitsuse tegevust koalitsioonilepingu täitmisena. Ta lükkas tagasi väited rahva enamuse tahte eiramisest, viidates 2023. aasta uuringutele, mis näitasid abieluvõrdsuse toetuse kasvu Eesti täiskasvanud elanikkonna seas (ühes uuringus 53%). Riisalo kinnitas, et seadusega tagati kõigile võrdsed õigused ning lükkas ümber väited, nagu oleks samasooliste peredes laste kasvatamise kvaliteet madalam või vägivald sagedasem. Ta rõhutas, et abieluvõrdsuse seadus on tänaseks vastu võetud ja referendum ei ole enam päevakohane. Debatt oli emotsionaalne, keskendudes peamiselt abielu ja perekonna põhiseaduslikule kaitsele ning laste heaolule.

Riigikogu arutas Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa esitatud arupärimist nr 345 ajakirjandusväljaannete sõltumatuse ohustamise kohta. Arupärija Anti Poolamets (TUVg0IZ3WkI) väljendas muret, et riiklik rahaline toetus erameediale, eriti venekeelsetele väljaannetele, võib ohustada nende sõltumatust ja objektiivsust, tekitades rahastaja suhtes psühholoogilist tänulikkust. Ta kritiseeris ka Delfi Meedia venekeelset toimetust, kus tema hinnangul töötavad Eesti olusid tundmatud Venemaalt tulnud ajakirjanikud, samal ajal kui eestimeelsed vene ajakirjanikud on meediast välja söödud. Poolamets küsis, kas valitsus kavatseb jätkata erameedia rahalist toetamist.

Kultuuriminister Heidy Purga vastas, et Eesti on ajakirjandusvabaduselt maailmas kõrgel kohal (8. koht), mis kinnitab meedia sõltumatust. Ta rõhutas, et erameedia toetamine (1 miljon eurot 2024. aastal venekeelsetele uudistetoimetustele) on vajalik ühise, usaldusväärse inforuumi tugevdamiseks muutunud julgeolekuolukorras. Käibemaksu teemal selgitas minister, et valitsus otsustas tõsta ajakirjanduse käibemaksu määra 2025. aastast 5%-lt 9%-le riigieelarve tervendamise eesmärgil, kuid see ei ohusta ajakirjandusvabadust. Lisaküsimustes käsitleti ka Eesti langust meediavabaduse indeksis, ERR-i uue hoone rahastamist Kultuurkapitali kaudu ning seda, miks toetust jagatakse vaid kolmele suurele meediagrupile, mitte väiksematele maakonnalehtedele. Minister Purga kinnitas, et ministeerium ei sekku ERR-i toimetuspoliitikasse ning et toetusmeetmel on kindlad kriteeriumid, mis ei keela teistel väljaannetel taotlusi esitada.

Päevakorrapunkt number seitse käsitles Riigikogu liikmete Rain Epleri, Kert Kingo ja Kalle Grünthali esitatud arupärimist (nr 341) rohepöörde mõju kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalale. Arupärimise esitaja Rain Epler seadis kahtluse alla rohepöörde kiire ja läbimõtlemata elluviimise, tuues näiteks Saksamaa energiakriisi, mis paljastas rohepoliitika sõltuvuse odavast Vene gaasist. Epler rõhutas, et rohepöörde tagajärjel tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed pinged on Saksamaal viinud ühiskonna radikaliseerumiseni, mida ilmestasid hiljutised põllumeeste protestid. Arupärijad soovisid teada, kuidas minister hindab rohepöörde mõju oma valdkonnale ja milliseid meetmeid rakendatakse negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks.

Regionaalminister Madis Kallas vastas, et tema ministeerium eelistab rohepöörde asemel rõhutada "kestlikkust" (säästlikku ressursside kasutamist). Minister kinnitas, et põllumajanduses, ühistranspordis ja kohalike omavalitsuste tegevuses on lähtutud tasakaalukast lähenemisest, mis arvestab nii majanduslikku, keskkonna- kui ka sotsiaalset mõõdet. Kallas möönis, et kliimamuutustega tuleb arvestada (viidates ekstreemsetele ilmastikutingimustele) ning et Eesti on rohepöörde teel liikunud "tasa ja targu". Ta tõi välja, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetused (üle 1,5 miljardi euro) on suunatud kestlikkuse toetamisele. Minister rõhutas ka vajadust kohandada rohepöörde strateegiaid vastavalt uuele geopoliitilisele olukorrale, mis tekkis pärast Ukraina sõja algust.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Aivar Koka (pid: s_bVCA_wmFY) esitatud arupärimist nr 354, mis puudutas kulude tõusu ja maksupakettide mõju regionaal- ja põllumajandusvaldkonnale, eriti kohalikele omavalitsustele (KOV). Arupärimisele vastas regionaalminister Madis Kallas. Kokk väljendas sügavat muret maksutõusude (käibemaks, kütuseaktsiisid) kumulatiivse mõju pärast, mis tema hinnangul läheneb poolele miljardile eurole, ning tõi esile, et vähemalt kolmandik omavalitsustest on rahalistes raskustes, otsides laenupuhkusi ja refinantseerimisvõimalusi. Lisaks kritiseeris Kokk teravalt PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) tegevust, kes suutis aasta lõpus maksta välja 600 000 eurot preemiaid, samal ajal kui põllumeestele jäid toetused õigeaegselt välja maksmata.

Minister Kallas tunnistas, et 2%-line käibemaksu tõus mõjutab teenuste ja toiduainete lõpphindu, kuid rõhutas, et ministeerium teeb pidevat monitooringut. Ta kinnitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud ettepanekuid KOVide toetamiseks, keskendudes regionaalse ebavõrdsuse leevendamisele ja abivajavate omavalitsuste toetamisele, et nad suudaksid leida omaosaluse EL struktuurifondide projektidele. Kallas rõhutas vajadust muuta KOVide rahastusmudelit, et see ei sõltuks ainult tööealiste elanike tulumaksust, mis on liikunud peamiselt Tallinna ja Tartu ümbrusesse. PRIA preemiate osas nõustus minister, et ajastus oli halb ja preemiad oleks pidanud välja maksma alles pärast seda, kui kõik tööülesanded, eriti toetuste väljamaksmisega seotud, oleksid täielikult täidetud.

Riigikogu istungil käsitleti kahte arupärimist, millest esimene (käibemaksu tõusu kohta, esitajad Rene Kokk ja Siim Pohlak) jäi menetlemata arupärijate esindajate puudumise tõttu. Istungi põhirõhk langes päevakorrapunkti nr 11 arutelule, milleks oli Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa esitatud arupärimine maakoolide sulgemise teemal (nr 406). Arupärimise esindaja Helle-Moonika Helme tõi esile Lääneranna valla koolide (Metsküla, Lõpe, Virtsu, Varbla, Koonga) sulgemisotsused ja lapsevanemate kohtutee, rõhutades, et maakoolide sulgemine on eksistentsiaalne probleem, mis süvendab ääremaastumist ja ohustab Eesti riiklust.

Arupärimisele vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes nõustus teema olulisusega Eesti tuleviku seisukohalt. Minister tutvustas meetmeid maakoolide säilitamiseks, eelkõige uut toetusmeedet kodulähedaste algkoolide (1.–6. klass) pidamiseks, rõhutades, et just nooremate laste koolitee peab olema lühike. Kallas selgitas, et koolivõrgu korrastamise vajadus puudutab peamiselt gümnaasiumiastet, kus õpilaste arv on väike ning ressursside koondamine suurematesse gümnaasiumidesse võimaldaks suunata rohkem raha põhikooli õpetajate palkadeks. Arutelu käigus käsitleti ka õpetajate palgaküsimust ja eelseisvat streiki, samuti Ida-Virumaa gümnaasiumivõrgu (Toila ja Kiviõli) tulevikku.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi ja Tanel Kiige poolt 13. mail 2023 esitatud arupärimist nr 443 maksupaketi terviklike mõjude kohta, millele vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Arupärijate esindaja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) kritiseeris valitsuse kiirustamist maksumuudatuste läbisurumisega, viidates juba jõustunud käibemaksu tõusule (22%) ja eelseisvale tulumaksureformile. Belobrovtsev rõhutas, et need muudatused on Eesti majandusele kahjulikud, vähendavad tarbimist ja kahjustavad ettevõtlust, ning soovis teada, millised on maksupaketi spetsiifilised mõjud haridus- ja teadusvaldkonnale ning milliseid leevendusmeetmeid minister kavandab.

Minister Kristina Kallas selgitas oma vastuses, et käibemaksu tõus ei mõjuta otseselt riigiasutuste (sh riigikoolide ja kutsekoolide) kulusid, kuna nende eelarved on käibemaksuvabad. Küll aga tunnistas ta, et mõju on märkimisväärne kohalikele omavalitsustele (KOV-idele) kui koolipidajatele, kuigi täpseid numbreid haridusvaldkonna kaupade ja teenuste sisseostu osas ei olnud ministeerium eraldi arvutanud. Tulumaksureformi osas (jõustub 2025. aastal) kinnitas minister, et haridusvaldkonna töötajad (õpetajad ja lasteaiaõpetajad) võidavad maksulangetuse komponendist, mistõttu nende netotulu suureneb. Järgnevas arutelus keskenduti õpetajate palgaküsimusele ja KOV-ide rollile, kus minister rõhutas kolmepoolsete läbirääkimiste (ministeerium, KOVid, ametiühingud) vajadust, et säilitada kohalike omavalitsuste autonoomia koolipidajana.

Riigikogu arutas 13. päevakorrapunktina Vadim Belobrovtsevi ja Tanel Kiige esitatud arupärimist nr 487, mis puudutas tugispetsialistide (logopeedid, psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid) puudust Eesti haridussüsteemis. Arupärijate esindaja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et spetsialistide puudus on muutunud eriti aktuaalseks, arvestades COVID-i pandeemia mõju õpilaste vaimsele heaolule ja eestikeelsele õppele üleminekut. Ta küsis valitsuse konkreetsete meetmete ja strateegia kohta spetsialistide arvu suurendamiseks. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et tegemist on kasvava probleemiga, märkides, et OSKA raportite kohaselt on lähima seitsme aasta jooksul vaja juurde orienteeruvalt 620 tugispetsialisti. Minister selgitas, et kuigi ülikoolide vastuvõtuarvud on suurendatud ja konkurss erialadele on väga kõrge, suundub suur osa lõpetajatest erasektorisse, kus palgad on kõrgemad. Kallas pidas ebarealistlikuks koolipsühholoogide palga tõstmist erasektori tasemele ning nägi lahendusena kohalike omavalitsuste liikumist teenuse sisseostmise suunas. Belobrovtsev tõstatas läbirääkimistel ka küsimuse keelenõuete jäikusest, eriti HEV-lastega töötavate spetsialistide puhul. Minister Kallas täpsustas, et tugispetsialistide keelenõuded (B2/C1) on alati kehtinud ja neis ei saa teha ajutisi järeleandmisi, erinevalt teatud kutsekvalifikatsiooni nõuetest õpetajate puhul.