Täiskogu istungid

Riigikogu täiskogu istungil arutati kahte Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu. Esimene ja peamine arutelu keskendus eelnõule 222, mis käsitles putukate ja putukaid sisaldavate toitude erimärgistamist ja müügikorraldust. Eelnõu eesmärk oli kohustada Vabariigi Valitsust kehtestama kolme kuu jooksul kord, mis tagaks tarbijatele selge teadmise, kas toode sisaldab putukavalke, vältimaks nende tahtmatut tarbimist. Ettekandja Henn Põlluaas rõhutas, et putukate söömine on Eesti kultuuriruumis võõras, tekitab vastumeelsust ning võib põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone, mida praegune väikeses kirjas märgistus ei suuda piisavalt ennetada.

Debatt kujunes teravaks ja ideoloogiliseks. EKRE saadikud nägid putuktoidu propageerimises osa laiemast "roheliberaalsest" programmist, mis piirab inimeste tavapäraseid toiduvalikuid ja hävitab traditsioonilist põllumajandust. Kriitikud seevastu (nagu Jürgen Ligi) süüdistasid eelnõu esitajaid vandenõuteooriate levitamises ja eelnõu pealkirja ebakorrektsuses. Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse selgitas, et eelnõu on juriidiliselt puudulik, kuna toidu märgistamine on Euroopa Liidu ülene reguleeritud valdkond ning riigisiseseid erinõudeid ei saa kehtestada lihtsa Riigikogu otsusega. Teine päevakorrapunkt, mis käsitles ettepanekut korraldada referendum abielu mõiste määratlemiseks (eelnõu 261), jäi arutamata, kuna ettekandja Varro Vooglaid puudus istungilt.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 kolmas lugemine. Menetlus algas läbirääkimiste avamisega, kuid kuna fraktsioonidel puudus soov sõna võtta, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 67 Riigikogu liiget, vastu- ja erapooletuid hääli ei olnud. Eelnõu 340 võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise eelnõu 284 esimest lugemist, mille algatas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Eelnõu eesmärk on piirata Venemaa Föderatsiooni kodanikel, kellel puudub Eestis elamisluba, võimalust omandada kinnisvara Eesti territooriumil seoses Ukraina sõjaga.

Statistika näitab, et pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas 2022. aasta veebruaris kasvas venelaste kinnisvara soetamine Eestis 42,2% võrra. Eriti populaarsed on odavad korterid Ida-Virumaal, kus kortereid ostetakse sageli pimesi ja need jäävad tühjaks, tekitades kommunaalvõlgade probleeme. Arutelu käigus toodi välja võimalus lisada piirangud ka Valgevene kodanikele ning võrreldi olukorda teiste riikidega, eriti Soomega, kes on sarnaseid meetmeid kaalunud.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu 291 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli tagada eestikeelse õppe jätkumine ja deideologiseerida ülikoole, seades konkreetsed piirangud võõrkeelsele õppele avalik-õiguslikes ja riigi rakenduskõrgkoolides. Ettekandja Jaak Valge (EKRE) rõhutas, et Eesti kõrghariduses on mitu põhimõttelist probleemi, sealhulgas õppekvaliteedi langus, spetsialistide mittevastavus tööturu vajadustele ning liigne ingliskeelestumine, eriti doktoriõppes. Valge kritiseeris ka rahvusvahelistumise seadmist ülikoolide missiooniks ja tulemusrahastamise kriteeriumiks, nimetades seda ideoloogiliseks ja Eesti maksumaksja raha priiskamiseks.

Debattides tõid teiste fraktsioonide esindajad (Margit Sutrop, Anastassia Kovalenko-Kõlvart) esile, et eelnõu pakutud lahendused on liiga radikaalsed ning et ingliskeelsete õppekavade avamise tegelik põhjus on kõrghariduse alarahastamine pärast tasuta kõrghariduse reformi. Samuti rõhutati, et rahvusvahelistumine on hädavajalik Eesti teaduse kvaliteedi ja rahvusvahelise mõjukuse tagamiseks. Juhtivkomisjon – kultuurikomisjon – otsustas valitsuse seisukohta arvestades ja arutelu tulemusena teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis ka hääletusel kinnitust leidis.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 288 esimest lugemist. Eelnõu peamised eesmärgid olid tõsta kõrghariduse kvaliteeti, võimaldades tudengitel keskenduda õppimisele töötamise asemel, ning mõjutada positiivselt Eesti sündimust. Eelnõu nägi ette õppelaenu maksimummäära tõstmist 8200 euroni õppeaastas (mis vastab 10 miinimumpalgale) ning laenu tagasimaksmise tingimuste paindlikumaks muutmist.

Kõige olulisem ja enim debatti tekitanud muudatus oli õppelaenu osaline kustutamine laste sünni korral: 50% iga sündinud lapse puhul, 75% kaksikute ja 100% kolmikute puhul. Ettekandja Jaak Valge rõhutas, et see meede on hädavajalik, kuna Eesti sündimus on rekordmadalal tasemel, ning kritiseeris valitsust, kes on lubanud õppelaenusüsteemi terviklahendust juba kaks aastat, kuid pole seda esitanud. Valitsus ja juhtivkomisjon (kultuurikomisjon) olid eelnõu vastu, viidates puudulikule mõjuanalüüsile, riigieelarvele tekkivatele pikaajalistele lisakohustustele ning eelnõu sätete (nt laenusaajate ringi piiramine) vastuolule võrdse kohtlemise printsiibiga.

Riigikogu viienda päevakorrapunkti raames arutati teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 192 esimest lugemist. Eelnõu algatajateks olid Jaak Valge, Anti Poolamets, Henn Põlluaas ja Helle-Moonika Helme. Eelnõu eesmärk oli tagada rahvusteadustele piisav ja stabiilne riigieelarvelise rahastuse, määrates kindlaks, et vähemalt 10% riigieelarvest eraldatavatest teadusvahenditest läheks rahvusteaduste toetamiseks.

Kultuurikomisjoni esindaja Margit Sutrop andis ülevaate komisjoni arutelust, kus selgus, et eelnõu otsustati tagasi lükata häältega 6 poolt ja 5 vastu. Komisjonis arutati rahvusteaduste definitsiooni, mis hõlmab Eesti ajalugu, folkloristikat, keeleteadust, kunstiteadust ja teisi valdkondi, mis mõjutavad eestlaste identiteeti. Praegu eraldatakse rahvusteadustele 5% teadusrahastusest, mis moodustas 2023. aastal umbes 2,7 miljonit eurot.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Kert Kingo algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE). Eelnõu eesmärk oli tugevdada järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle, viies prokuröride distsiplinaarjärelevalve Justiitsministeeriumi haldusalast Riigikohtu pädevusse. Algataja Kalle Grünthal esitas põhjaliku loetelu kohtuotsustest, mis tema sõnul tõendavad prokuröride korduvat ebaeetilist ja ebaseaduslikku käitumist, sealhulgas valeandmete esitamist, tõendite võltsimist ja kaitseõiguse rikkumist. Grünthali hinnangul on prokuratuur praegu karistamatu, kuna Justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve ei laiene jälitustegevusele, kohtueelsele kriminaalmenetlusele ega riikliku süüdistuse esindamisele kohtus.

Õiguskomisjoni esindaja Valdo Randpere seisis eelnõule vastu, rõhutades, et õigeksmõistvad kohtuotsused näitavad õigusriigi toimimist, mitte prokuratuuri läbikukkumist. Komisjon leidis, et prokuratuuri tegevuse liiga range kontrollimine või poliitiliselt juhitud ministeeriumi sekkumine kriminaalmenetlusse hävitaks õigusemõistmise tasakaalu ja avaks tee poliitilisele kättemaksule. Debati käigus süüdistas opositsioon (Mart Helme, Martin Helme) õigussüsteemi politiseerumises, väites, et prokuratuur on muutunud karistusmeetmeks poliitiliste vastaste vastu, samal ajal kui "liberaalse režiimi nomenklatuuri" puudutavad asjad jäetakse menetlemata. Hääletuse tulemusena eelnõu tagasi lükati.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 177 esimest lugemist. Eelnõu, mis esitati juba 13. mail, puudutas juriidilise isiku tulumaksu määra muutmist. Algataja Ants Frosch (UgsN8BSC7Q0) juhtis oma ettekandes tähelepanu mitmele tehnilisele probleemile, sealhulgas ebarealistlikule jõustumiskuupäevale (1. jaanuar 2024) ja kirjavigale seletuskirjas, paludes samas eelnõu toetada.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (GdIiJfFcmac) andis ülevaate komisjoni istungist, kus eelnõu arutati koos identse eelnõuga 182. Komisjon sai Vabariigi Valitsuselt mittetoetava seisukoha, mille peamine põhjus oli eelnõu negatiivne mõju maksutuludele, mis on vastuolus kehtivate eelarveliste eesmärkidega. Kuigi tehnilised vead oleks saanud parandada muudatusettepanekutega, otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Täiskogu toetas komisjoni ettepanekut, lükates eelnõu 37 häälega tagasi.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 182 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli äärmiselt konkreetne ja lühidalt esitatud: alandada juriidilise isiku tulumaksu määra. Algataja Leo Kunnas piirdus oma ettekandes vaid selle eesmärgi väljatoomisega, mis tegi tema ettekande üheks parlamendi ajaloo lühimaks.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann esitas komisjoni seisukoha, mis oli samuti väga lakooniline. Komisjon soovitas eelnõu tagasi lükata, tuues põhjenduseks selle identsuse varasema menetluses olnud eelnõuga. Kuna ettekannete järel ei tekkinud saalis küsimusi ega soovi läbirääkimisteks, liiguti koheselt hääletuse juurde, mis kinnitas menetluse kiiret lõppu.

Riigikogu kümnes päevakorrapunkt käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 217 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli eemaldada MTÜ Slava Ukraini nende juriidiliste isikute hulgast, millel on annetuste ja kingituste tegemisel tulumaksuvabastus, ning asendada see MTÜ-ga Ukraina Eest.

Martin Helme selgitas, et MTÜ Slava Ukraini on seotud suuremahulise korruptsiooniga, mis on kahjustanud Eesti inimeste usaldust annetamise vastu ja vähendanud toetust Ukraina abistamisele. Ta kritiseeris teravalt Eesti 200 fraktsiooni, kes keeldus andmast moraalset hinnangut Johanna-Maria Lehtme tegevusele. Rahanduskomisjon oli eelnõu juba 2023. aasta septembris arutanud ja teinud ettepaneku see tagasi lükata häältega 6 poolt, 3 vastu ja 2 erapooletut.

Tänane 11. päevakorrapunkt käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 230, mille eesmärk oli kehtestada pankadele täiendav netointressitulu pealt teenitud kasumile lisamaks. Eelnõu ettekandja Siim Pohlak selgitas, et analoogne maks kehtib juba Leedus, kust oodatakse sellega eelarvesse ligemale 500 miljonit eurot lisatulu. Põhjenduseks toodi asjaolu, et euribori tõusuga on pankade kasumid kordades kasvanud ning see raha on liikunud Eesti majandusest eelkõige välismaiste suurpankade kasumitesse.

Arutelu käigus tõi Martin Helme välja, et eelnõu esitati juba 8. juunil 2023, kuid koalitsioon jättis selle menetlemise seisma, mistõttu on riik kaotanud mitusada miljonit eurot võimalikku lisatulu. Sotsiaaldemokraatide esindaja Andre Hanimägi märkis, et kuigi nad on varem toetanud pankade solidaarsusmaksu ideed, ei toeta nad praegu seda konkreetset eelnõu, viidates hiljuti saavutatud kokkuleppele pankadega ning vajadusele vältida hektilisi muudatusi maksusüsteemis.

Tänane Riigikogu istung keskendus peamiselt maksualastele eelnõudele, kuid kujunes ootamatult lühikeseks ja tulemusvaeseks. Päevakorras oli kokku kaheksa punkti, alates 13. punktist kuni 20. punktini, millest kõik puudutasid kas käibemaksuseaduse või tulumaksuseaduse muudatusi. Eelnõude algatajateks olid peamiselt EKRE fraktsiooni liikmed ja teised opositsioonisaadikud.

Istung algas käibemaksuseaduse muutmise eelnõu 264 arutamisega, mille eesmärk oli vähendada käibemaksumäära 18,4 protsendini. Pärast selle eelnõu tagasilükkamist tekkis aga ootamatu olukord - järgnevate päevakorrapunktide ettekandjad lahkusid saalist, tekitades "arutelu võimatuse". See tähendas, et ülejäänud seitse eelnõu jäid arutamata ja lükatakse edasi järgmisele nädalale. Selline käitumine viitab EKRE fraktsiooni protestile, kuigi selle täpseid põhjuseid istungil ei selgitatud.

Riigikogu infotunni esimene teema keskendus Eesti teede kriitilisele olukorrale ja valitsuse teehoiukavale aastateks 2024–2027. Küsimuse algatas Riigikogu liige Lauri Laats, kes viitas ajakirjanduses ilmunud artiklitele, mis kirjeldasid juhtumeid, kus hooldamata teed on takistanud kiirabi ja päästjate ligipääsu abivajajatele, tuues näiteid traagilistest tulekahjudest ja kiirabiautode kinnijäämisest. Laats süüdistas valitsust regionaalpoliitika puudumises ja kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi vähendamises, mis takistab neil teid korras hoida. Ta rõhutas, et teehoiukavas ette nähtud rahasumma on spetsialistide hinnangul ebapiisav, olles ligikaudu poole võrra väiksem vajalikust, mis viib teede seisukorra halvenemiseni.

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse seisukohti, rõhutades, et kõik riiklikud kulutused sõltuvad maksumaksja rahast ning viitas korduvalt riigieelarve keerulisele seisule. Ta möönis, et teede hoolduseks on vaja rohkem raha, kuid esitas vastuküsimuse, kas opositsioon toetab automaksu kehtestamist maksutulu suurendamiseks. Kallas rõhutas ka põhiseaduslikku põhimõtet, et valla- ja linnateede ehitamine ning korrashoid kuulub kohalike omavalitsuste iseseisvasse pädevusse. Ta lükkas tagasi väite KOV-ide tulubaasi vähenemisest, märkides, et see on hoopis suurenenud. Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas täpsustava küsimuse, seostades teehoiu kärped automaksu eelnõuga, küsides irooniliselt, kas valitsuse strateegia ongi vähendada autode arvu poole võrra, et teedesse ei peaks enam investeerima. Kallas vastas, et riik investeerib taristusse (sh raudteedesse) märkimisväärselt (5,7% SKP-st) ning et eelarve puudujääk nõuab kulude kärpimist kõikides valdkondades.

Käesolev istung keskendus Riigikogu liikme Martin Helme (EKRE) arupärimisele peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) seoses riikliku lennufirma Nordica (Nordic Aviation Group) erikontrolli tulemuste avalikustamisega. Helme väljendas sügavat muret Nordica finantsseisu pärast, tõmmates paralleele Estonian Airi pankrotiga, ning kritiseeris teravalt riigieelarve vahendite (kokku üle 110 miljoni euro) võimalikku raiskamist. Ta nõudis tungivalt, et erikontrolli vahearuanne, mis pidi valmima novembri lõpuks, tehtaks Riigikogu liikmetele, eriti korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetele, täies mahus kättesaadavaks. Helme pidas aruande varjamist ärisaladuse sildi all skandaalseks ja võimalikuks seaduserikkumiseks.

Peaminister Kaja Kallas tunnistas Nordica olukorra tõsidust, nõustudes, et varasemad laienemisplaanid viisid ettevõtte langusesse. Ta rõhutas, et lõplik erikontrolli raport peaks valmima veebruaris. Kallas jagas isiklikku seisukohta, et raport tuleks parlamendiliikmetega jagada, jättes välja vaid need ärisaladused, mille avalikustamine tooks riigile kaasa lepingulisi trahve. Ta kinnitas, et valitsus ei kavanda Nordicasse lisaraha süstimist, vaid tegeleb aktiivselt ettevõtte osalise või täieliku erastamisega. Lühidalt käsitleti ka majandusküsimusi, kus Kallas loetles valitsuse samme majanduskeskkonna stabiliseerimiseks (maksureform, energeetika, teadus- ja arendustegevus).

Antud Riigikogu infotunni arutelu keskendus teravalt valitsuse plaanitavale automaksule ja Eesti majanduse hetkeolukorrale. Peaminister Kaja Kallas vastas opositsioonipoliitikute Urmas Reinsalu ja Martin Helme küsimustele, kes nõudsid automaksuseaduse eelnõu tagasivõtmist, väites, et see süvendab majanduslangust, mis on Eestis Euroopa sügavaim. Reinsalu tõi esile kõrge inflatsiooni, madala majandususaldusindeksi ja tööstustoodangu languse, kritiseerides valitsuse jätkuvat maksutõusude poliitikat.

Peaminister Kallas kaitses valitsuse otsuseid, rõhutades, et maksutõusud, sealhulgas automaks, on vältimatud, et katta oluliselt kasvanud riigikaitsekulutused (3% SKT-st) keerulises julgeolekuolukorras. Ta vaidles vastu opositsiooni majandusnäitajate tõlgendusele, viidates positiivsetele trendidele, nagu palgakasv, pensionitõus ja elektrihinna langus võrreldes varasema aastaga. Samuti tõi Kallas esile, et automaksu on soovitanud OECD ning see aitab lahendada riigieelarve probleeme, mis on tingitud varasemate valitsuste reservide kulutamisest. Arutelu käigus tekkis ka protseduurilisi küsimusi peaministri esitatud faktiväidete õigsuse kohta.

Istungil käsitleti regionaalminister Madis Kallasele suunatud arupärimist maakonnaliinide ühistranspordi tasuliseks muutumise teemal tööealistele reisijatele. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev, kes kritiseeris valitsuse sammu teravalt, pidades seda praeguses keerulises majandusolukorras (kõrge inflatsioon, maksutõusud) ebaproportsionaalseks koormaks maapiirkondade elanikele. Belobrovtsev seadis kahtluse alla, kas tegu on reaalse vajadusega ühistranspordivõrgu parandamiseks või pigem ideoloogilise poliitikaga, ning nõudis konkreetseid plaane investeeringute ja uute liinide osas.

Regionaalminister Madis Kallas kaitses otsust, rõhutades, et tasuta ühistransport ei täitnud oma eesmärki meelitada tööealisi inimesi isiklikest autodest ühistranspordi juurde. Minister selgitas, et piletitulu on hädavajalik, et katta riigi ühistranspordi dotatsioonide kasvavat puudujääki, mis ulatub kümnete miljoniteni. Kallas tutvustas ka plaanitavat "Liikuvusreformi", mis koosneb viiest sambast (analüüsid, liinivõrgu reform, ühtne piletisüsteem, taristuinvesteeringud ja administratiivsed muudatused) ning mille käivitamine on planeeritud 2025. aasta algusesse. Ta lisas, et kuna eakad ja alla 19-aastased lapsed moodustavad umbes 80% maakonnaliinide kasutajatest ja jäävad tasuta sõidu õigusega, on mõju pere-eelarvetele piiratud. Esimesi analüüsitulemusi sõitjate arvu muutuse kohta oodatakse aprilli alguseks.

Antud Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimist Eesti kaubavahetuse jätkumise teemal Venemaaga, hoolimata agressioonisõjast Ukrainas. Küsimuse esitas Riigikogu liige Anti Poolamets, kes tõi esile ajakirjanduses avaldatud šokeerivad andmed, mille kohaselt Eesti ettevõtted tarnivad Venemaale energiatööstuse, sealhulgas nafta- ja gaasitööstuse seadmeid, kuullaagreid ja isegi tuumajaamadele vajalikku kaupa. Poolamets rõhutas, et paljudel juhtudel on partneriteks Putini režiimiga seotud oligarhid ja et kaubavahetuse maht ulatub kümnete miljonite eurodeni. Eraldi tõsteti esile suurärimees Ossinovski skeemid, mis puudutavad rauamaagi vedu ja koalitsioonipartnerite rahastamist, küsides, kas selline tegevus on eetiline ja kas see kahjustab Eesti julgeolekut.

Peaminister Kaja Kallas tunnustas ajakirjanike tööd ja möönis, et sellise äri jätkumine on kahetsusväärne. Ta selgitas, et kuigi Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on oluliselt vähenenud (48%), on Eesti piiririigina endiselt transiitkoridor teiste riikide kaubale. Kallas rõhutas, et Eesti toetab täielikku majandusembargot Venemaa suhtes, kuid seda ei ole võimalik üksi kehtestada, kuna Euroopa Liidus puudub sellele toetus. Ta eristas seadusvastast sanktsioonide rikkumist, millega tegelevad õiguskaitseorganid, ja eetilistel piirimaadel toimuvat tegevust, millele saab anda vaid moraalset hinnangut. Opositsioon (Poolamets ja Mart Helme) kritiseeris valitsust teravalt passiivsuse eest ning nõudis moraalsetest hinnangutest kaugemale minevaid seadusandlikke algatusi ja konkreetseid samme ebaeetilise äri peatamiseks.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kaja Kallasele suunatud küsimust maksupoliitika teemal, mille esitas Aleksandr Tšaplõgin. Tšaplõgin kritiseeris valitsuse otsust tõsta käibemaksu ja aktsiise, mis tabab madala ja keskmise sissetulekuga elanikke, samal ajal kui keeldutakse kehtestamast solidaarset liigkasumaksu pankadele, kes teenivad suuri kasumeid. Peaminister Kallas lükkas tagasi ettepaneku tagasiulatuva maksustamise kohta õigusriigis, selgitades, et valitsus on pankadega kokku leppinud tulumaksu suurendamises, mis toob riigieelarvesse aastatel 2023–2025 täiendavalt 520 miljonit eurot. Tšaplõgini täpsustavale küsimusele vaesuse vastu võitlemise plaanide kohta vastas Kallas, tuues esile palgakasvu, mis ületab inflatsiooni, pensionide märkimisväärse tõusu ja toimetulekutoetuse 33%-lise suurendamise. Lisaküsimuses kritiseeris Helir-Valdor Seeder valitsuse kavandatavat automaksu, pidades seda rumaluseks, mis halvendab regionaalset olukorda ja ettevõtluskeskkonda. Seeder küsis ka, miks ei arvestatud kultuuriministri ettepanekuid vanasõidukite ja traktorite maksust vabastamiseks. Kallas kaitses automaksu kui OECD poolt soovitatud ja keskkonnaeesmärke toetavat meedet ning rõhutas, et tulumaksureform on oluline tööjõukulude vähendamiseks ja majanduse abistamiseks.

Riigikogu infotunni kaheksas küsimus käsitles rohepöörde tagajärgi ja selle mõju Euroopa ning Eesti põllumajandusele. Küsimuse esitas Riigikogu liige Arvo Aller (EKRE), kes pöördus peaminister Kaja Kallase poole, viidates laialdastele põllumeeste protestidele üle Euroopa (Prantsusmaal, Belgias, Lätis jm). Aller rõhutas, et rohepöörde nõuded, nagu väetiste ja taimekaitsevahendite piiramine, ning kasvav bürokraatia muudavad maaelu ja toidutootmise jätkusuutmatuks. Ta küsis, millal Eesti kavatseb Euroopa tasandil võtta juhtrolli, et see "rohehullus" lõpetada ja tagada maapiirkondade toimetulek praeguses majanduslikus olukorras.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et Eesti ei saa igas küsimuses juhtpositsioonil olla, eriti arvestades põllumajanduse suhteliselt väikest kaalu võrreldes suurriikidega. Kallas märkis, et Eesti põllumeeste esindajate hinnangul on olukord stabiilne ja protestivajadust ei tunta. Ta rõhutas, et kliima ja keskkonnaga arvestav majandus on vältimatu megatrend, kuna nii investorid kui ka tarbijad eelistavad keskkonnateadlikult toodetud kaupu. Kallas tõi esile, et rohereformid ei ole vastuolus majanduskasvuga, viidates kliimaseaduse mudeli esialgsetele tulemustele, mis näitavad, et madalama süsinikujalajäljega sektorid (nagu IT ja elektroonika) loovad emiteeritud CO2 kilotonni kohta kordades rohkem lisandväärtust ja töökohti kui suurema jalajäljega harud (nagu energeetika ja naftatooted).

Tänane infotund keskendus regionaalminister Madis Kallasele esitatud küsimusele automaksu mõjust maaelule ja regionaalpoliitikale. Riigikogu liige Mart Maastik (PID: gSTb3qmTMSY) tõi esile mure, et kavandatav maks halvendab oluliselt elu maapiirkondades, kus elanikud on sunnitud kasutama vanemaid autosid ja sõitma pikki vahemaid tööle, kooli või huviringidesse. Maastik kritiseeris, et maksukoormuse suurendamine ääremaadel, kus töökohti on niigi vähe, muudab elu maal võimatuks. Samuti seadis ta kahtluse alla maksu keskkonnaeesmärgid, viidates, et vanemad ja potentsiaalselt saastavamad autod võivad saada väiksema maksu, mis ei aita kliimaeesmärke saavutada.

Minister Kallas tunnistas maaelanike muresid ja kinnitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepanekuid, et maks oleks võimalikult läbisõiduneutraalne ja arvestaks maapiirkondade vanema autopargi struktuuriga. Kallas rõhutas, et kuigi maksuraha ei seota otseselt kaitsekuludega, on selle eesmärk tagada üldeelarves piisav kate erinevateks tegevusteks. Ta tõi esile, et oluline osa automaksu tulust tuleks suunata liikuvusreformi, et parandada maapiirkondade ühistranspordi kättesaadavust ja sagedust, pakkudes seeläbi maainimestele alternatiivseid liikumisvõimalusi.

Tänase istungi ainus päevakorrapunkt oli rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 366 "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" esimene lugemine ja lõpphääletus. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kandis eelnõu ette, selgitades, et muudatus tuleneb Ester Karuse lahkumisest Eesti Keskerakonna fraktsioonist, mistõttu ta ei esinda enam fraktsiooni Eesti Panga Nõukogus.

Eelnõu kohaselt kutsuti Ester Karuse nõukogust tagasi ning tema asemele nimetati Keskerakonna fraktsiooni esitatud kandidaat Lauri Laats, kelle nõusolek oli olemas. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 23. jaanuaril ja tegi ettepaneku viia lõpphääletus läbi kohe täiskogul. Läbirääkimisi ei avatud, sest fraktsioonid ei soovinud sõna võtta. Eelnõu pandi salajasele lõpphääletusele, kus see võeti vastu 64 poolthäälega (vastu 1, erapooletuid 3), millega Lauri Laats kinnitati Eesti Panga Nõukogu liikmeks.

Riigikogus arutati Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Andrei Korobeiniku esitatud arupärimist majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise kohta. Arupärimise esitajad kritiseerisid valitsuse otsust tõsta majutusteenuste käibemaksu 9%-lt 13%-le, rõhutades, et see samm on ajastatud ebasobivalt, arvestades turismisektori pikaajalist kahjumit (COVID-kriis, sõda, energiakriis). Peamine murekoht oli see, et maksutõus tehti ilma piisava mõjuanalüüsita ning see ohustab Eesti turismisektori konkurentsivõimet naaberriikidega, eriti Lätiga ja Leeduga, tuues kaasa ohu, et suurüritused ja turistid liiguvad Eestist eemale.

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse otsust, rõhutades, et algselt plaanitud täismäära (22%) asemel jäeti majutusele alles vähendatud määr (13%) just huvigruppide vastukaja arvestades. Kallas viitas Rahandusministeeriumi analüüsile, mille kohaselt peaks 13% määr suurendama käibemaksu laekumist 7 miljoni euro võrra aastas. Ta vaidles vastu väitele, et maksutõus on peamine hinnatõusu põhjus, märkides, et majutusettevõtted tõstsid 2023. aastal hindu 15%, samas kui turistide arv kasvas. Debati käigus tõstatati ka laiemalt küsimusi maksupoliitika ratsionaalsuse, regionaalpoliitika mõju ja riigieelarve kulude kärpimise vajaduse kohta.

Riigikogu arutelu keskendus Isamaa fraktsiooni esitatud arupärimisele sisserändepoliitika ja selle tagajärgede kohta. Arupärijad Tõnis Lukas, Helir-Valdor Seeder ja Mart Maastik väljendasid sügavat muret kontrollimatu massiimmigratsiooni, selle mõju pärast Eesti julgeolekule, kultuurile ja majandusele. Opositsioon tõi esile Kaitsepolitsei hoiatused äärmusluse kasvu ja venekeelse elanikkonna suurenemise negatiivse mõju kohta haridussüsteemile. Samuti kritiseeriti valitsuse liikmete (eriti ministrite Riisalode) väljaütlemisi sisserände kvoodi mitmekordistamise vajadusest odava tööjõu sissetoomiseks, kartes sellega kaasnevat palgasurvet ja pererände kiiret kasvu.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et valitsuse rändepoliitika on tasakaalustatud ning suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja julgeolekule. Ta kinnitas, et valitsuskoalitsioon ei ole kokku leppinud sisserände piirarvu üldregulatsiooni muutmises ning 2024. aasta kvoot (1303) on eelmisest aastast madalam. Kallas distantseeris end ministrite Tiit Riisalo ja Signe Riisalo avaldustest kvoodi tõstmise kohta, rõhutades, et need ei ole valitsuse ametlikud plaanid. Peaminister rõhutas ka, et valitsus plaanib tõhustada rändemenetluse läbiviimist ja tugevdada rändekontrolli, et vältida seadusliku rände aluste väärkasutust. Integratsiooni osas tõi Kallas esile Ukraina ajutise kaitse saajate kõrge tööhõive määra (53,2%) ja panustamise eesti keele õppesse.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete 15. mail 2023 esitatud arupärimist nr 498 jalgpallihallide rajamise kohta. Arupärija Jaanus Karilaid märkis, et kuigi arupärimise esitamise ajal tundus kultuuriminister projekti suhtes leige, on programm tegelikult edasi liikunud, kuid on takerdunud teatud põhjustel. Kultuuriminister Heidy Purga kinnitas, et riik jätkab jalgpallihallide projektiga, mille raames on aastatel 2020–2023 eraldatud 20 miljonit eurot 12 täismõõtmetes halli rajamiseks. Valminud on hallid Haapsalus, Viljandis, Raplas, Tartus ja Pärnus, ning ehitustööd käivad mitmes teises omavalitsuses. Minister selgitas, et projekti takerdumine oli tingitud ehitus- ja energiahindade kallinemisest aastatel 2021–2022, mistõttu mitmed omavalitsused panid projektid pausile või loobusid (nagu Jõhvi ja Jõgeva) omafinantseeringu raskuste tõttu. Ministeerium pikendas vahendite kasutamise tähtaega 2024. aasta lõpuni, et anda omavalitsustele võimalus ehitustööd lõpetada. Anti Poolamets ja Arvo Aller tõstatasid küsimuse toetuse protsendi suurendamisest, et aidata vaesemaid omavalitsusi, eriti Jõhvit, kus halli vajadus on suur. Minister vastas, et käesolev rahastusvoor lõpeb 2024. aastal ning uute tingimuste loomine nõuaks uut projekti ja eelarvestrateegia arutelu. Hetkel ei ole jalgpallihallide teema eraldi arutelu plaanis, kuid seda käsitletakse koos teiste sporditaristu investeeringuvajadustega.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 124. Eelnõu eesmärk oli lisada toiduainetega varustamine riiklikult elutähtsate teenuste hulka, tagamaks rahva suurema kindlustunde ja varustuskindluse kriisiolukordades. Algatajad rõhutasid, et praeguses julgeolekuolukorras on riiklik toiduvaru ja selle tagamine hädavajalik, ning pakkusid välja, et vastutavaks ministeeriumiks võiks saada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuna see haldab ka Varude Keskust.

Juhtivkomisjon, põhiseaduskomisjon, tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Valitsuse seisukoht oli eelnõud mitte toetada, tuues põhjenduseks, et toiduvarustuskindlus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigikaitseline ülesanne ning käesolev eelnõu käsitleb teemat liiga kitsalt. Lisaks viitas valitsuse esindaja, et käimas on laiem tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ettevalmistamine, mis lahendab selle küsimuse terviklikult hiljemalt 2024. aasta sügiseks, osaliselt tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist. Opositsioon kritiseeris valitsuse lubadust tulevikus lahendus tuua, pidades seda ettekäändeks hea eelnõu tagasilükkamiseks puhtalt poliitilistel põhjustel.

Riigikogu arutas atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 esimest lugemist, mille algatas Riigikogu liige Kalle Grünthal. Eelnõu keskendus lennukite poolt tekitatud püsivatele kondensjälgedele ("keemiatiibadele" ehk *chemtrails*), mille tekkepõhjusena nägi algataja lennukikütuses kasutatavaid nanokomponentseid lisandeid (nt alumiiniumoksiidi). Grünthali sõnul on need osakesed tervisele ohtlikud, põhjustades pöördumatuid haigusi nagu pneumokonioos ja aluminoos, ning on seotud kaebustega Keskkonnaametile.

Arutelu oli äärmiselt polariseeritud, kusjuures eelnõu algataja toetus peamiselt huvigruppide (Facebooki grupp "Chemtrail Eesti") ja empiirilistele tähelepanekutele, samas kui teised saadikud (eriti Hanah Lahe ja Igor Taro) kritiseerisid teravalt eelnõu teadusliku aluse puudumist, viidates selle kopeerimisele vandenõuteoreetikute portaalidest. Keskkonnakomisjoni esindaja Hanah Lahe rõhutas, et sellise seaduse vastuvõtmine ilma teaduslike uuringuteta tähendaks sisuliselt lennuliikluse sulgemist Eesti kohal. Olulise kõrvalteemana tõusis esile ka huvigrupi esindaja Urmas Sepa eemaldamine keskkonnakomisjoni istungilt, mille osas Grünthal süüdistas komisjoni juhti Igor Tarot südametunnistuse puudumises ja rahva esindaja blokeerimises.

Riigikogu arutas maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 121 esimest lugemist, mille olid algatanud Riigikogu liikmed Rain Epler, Mart Helme ja Martin Helme. Eelnõu peamine eesmärk oli lihtsustada geoloogiliste uuringute loa taotlemise protsessi, eemaldades kohaliku omavalitsuse (KOV) arvamuse küsimise kohustuse. Algataja Rain Epler rõhutas oma ettekandes, et maavarade uurimine on riiklik küsimus, mis on oluline Eesti konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamise seisukohalt. Epleri hinnangul pidurdab praegune süsteem, kus KOV-i arvamuse andmiseks kulub tihti kaks kuud, asjatult protsessi, eriti kuna paljudel omavalitsustel puudub võimekus anda eksperdihinnangut.

Juhtivkomisjon, keskkonnakomisjon, tegi aga ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjoni ettekandja Hanah Lahe selgitas, et eelnõul puudub otsene vajadus, kuna Kliimaministeerium on juba koostamas laiaulatuslikku maapõueseaduse muutmise väljatöötamiskavatsust, mis analüüsib ka lubade andmise ja uuringute teemat. Komisjon leidis, et käesolev eelnõu oli puudulikult analüüsitud ning soovitas selle tagasi lükata häältega 5 poolt ja 1 vastu.

Käesoleva istungi päevakorras oli väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 360 OE, mis puudutas Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmist. Eelnõu eesmärk oli viia sisse muudatused ENPA delegatsiooni koosseisus, et tagada Eesti esindajate olemasolu kõigis assamblee fraktsioonides, mis on oluline seoses Indrek Saare kandideerimisega ENPA peasekretäri kohale.

Väliskomisjoni ettepanekul arvati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul Hanah Lahe delegatsiooni koosseisust ajutiselt välja ning asendusliikmeteks nimetati Reili Rand (SDE fraktsioonist) ja Tõnis Lukas (Isamaa fraktsioonist). Komisjon toetas neid ettepanekuid konsensuslikult. Pärast ettekannet ja lühikesi arutelusid, mille käigus ei esitatud ühtegi küsimust ega muudatusettepanekut, otsustas Riigikogu eelnõu kohe lõpphääletusele panna. Eelnõu võeti vastu 71 poolthäälega, kuigi hääletuse tulemuste teatamisel tekkis istungi juhatajal segadus erapooletute arvu osas, mille Mart Helme hiljem parandas, selgitades, et tema oli ainus erapooletu hääletaja.

Justiitsminister Kalle Laanet esitas Riigikogule ülevaate "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta 2022. aastal. Minister selgitas, et aruande esitamine viibis tiheda töögraafiku tõttu, kuid rõhutas, et valitsus on pühendunud hea õigusloome põhimõtete järgimisele, eriti seoses väljatöötamiskavatsuste (VTK) koostamise, põhiseaduspärasuse analüüsi ja seaduste järelhindamisega. Laanet tõi esile, et 2022. aastal tingis umbes kolmandiku seaduseelnõudest Euroopa Liidu õigus ning kaks kolmandikku riigisisesed vajadused, sh Ukraina sõjast tingitud kiireloomulised muudatused.

Debati käigus kritiseeris opositsioon teravalt valitsuse järjepidevat suutmatust järgida hea õigusloome tava, viidates ekspertarvamustele, mis näitasid, et põhiseaduspärasuse analüüs ja VTK-d puudusid enamikul eelnõudel. Kriitika keskendus sellele, et kiirustamist põhjendatakse sageli poliitiliste prioriteetide või varasema tegemata tööga, mitte tegeliku erakorralise vajadusega. Samuti arutati Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega kaasnevat bürokraatiat ja opositsiooni eelnõude menetlemise poliitilist kultuuri. Minister Laanet tunnistas puudujääke ja lubas Justiitsministeeriumi poolt jätkata pingutusi õigusloome kvaliteedi parandamiseks.

Riigikogu arutas keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 161 esimest lugemist, mille algatajateks olid Henn Põlluaas ja Helle-Moonika Helme. Eelnõu eesmärk oli tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendada seadust uute mõjutusvahenditega. Ettekandja Helle-Moonika Helme põhjendas, et praegused trahvimäärad on liiga väikesed, et mõjutada eriti suuri ettevõtteid eesti keele nõuete täitmisele.

Eelnõu kohaselt tõstetaks juriidiliste isikute karistus seniselt 3200 eurolt kuni 50 000 euroni, ning vähemalt 5-miljonilise aastakäibega ettevõtete puhul võiks trahv ulatuda kuni 5% käibest. Kultuurikomisjon oli eelnõu vastu, viidates ebaproportsionaalsusele ning sellele, et valitsus valmistab ette oma keeleseaduse muudatusi. Lõppkokkuvõttes lükkas Riigikogu eelnõu tagasi häältega 42 poolt ja 20 vastu.

Riigikogu päevakorras oli alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 111 esimene lugemine, mille algatasid Riigikogu liikmed Martin Helme, Kert Kingo ja Leo Kunnas. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada pliivaba bensiini aktsiisi 563 eurolt 359 eurole, et vähendada kütuse hinda tarbijatele. Algataja Martin Helme tutvustas eelnõu lühidalt, rõhutades selle lihtsust ja positiivset mõju.

Juhtivkomisjoni, Rahanduskomisjoni, esindaja Annely Akkermann selgitas, et komisjon arutas seda eelnõu koos 13 teise sarnase aktsiisimuudatuse eelnõuga. Rahandusministeeriumi esindaja osalusel toimunud arutelul selgus, et Vabariigi Valitsus ei toetanud ühtegi neist eelnõudest. Juhtivkomisjon tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pärast lühikesi läbirääkimisi pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele, kus eelnõu lükati tagasi 38 poolthäälega 20 vastu. Eelnõu langes seega menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 5 käsitles Riigikogu liikmete Kert Kingo, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 119 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli vähendada elanike maksukoormust ja toetada ettevõtete konkurentsivõimet, langetades muuhulgas eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi. Eelnõu tutvustas ettekandjana Kert Kingo, kes rõhutas, et aktsiisimäära alandamine aitab kaasa elanike toimetulekule ja ostujõu säilimisele. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi vastava ettepaneku. Pärast läbirääkimiste sulgemist pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele. Riigikogu toetas ettepanekut eelnõu tagasi lükata 32 häälega poolt ja 11 häälega vastu. Seega lükati eelnõu 119 esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.

Käesoleva päevakorrapunkti raames toimus Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 123 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli kütuseaktsiisi märkimisväärne langetamine, asendades seaduse § 66 lõikes 3 arvu 563 arvuga 359. Algatajate hinnangul oleks see meede leevendanud majanduslikku survet tarbijatele ja ettevõtetele.

Eelnõu esitles Riigikogu liige Siim Pohlak, kes tutvustas lühidalt seaduse sisu. Järgnevalt võttis sõna juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes edastas komisjoni seisukoha. Rahanduskomisjon oli eelnõu arutanud ning tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele, mille tulemusena eelnõu menetlusest välja langes.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Jaak Valge ja Kert Kingo algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 126 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada maagaasi aktsiisimäära, et pakkuda leevendust nii elanike küttekuludele kui ka parandada ettevõtjate majandustegevuse tingimusi. Algataja Arvo Aller rõhutas, et ettepanek vastab täielikult Euroopa Liidu aktsiisimäärade direktiivile ja määrustele.

Juhtivkomisjon, Rahanduskomisjon, arutas eelnõu ja tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pärast lühikesi ettekandeid ja läbirääkimiste avamisest loobumist pandi juhtivkomisjoni ettepanek hääletusele. Hääletustulemusena lükati eelnõu 126 esimesel lugemisel tagasi (poolt 31, vastu 11) ning see langes menetlusest välja.

Riigikogu istungil käsitleti kaheksanda päevakorrapunktina eelnõu 129 esimest lugemist. Tegemist oli Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõuga. Eelnõu eesmärk oli langetada raske kütteõli aktsiisi. Algataja Leo Kunnas esitas eelnõu sisu, mis oli äärmiselt lühike ja keskendus vaid aktsiisi langetamisele.

Pärast eelnõu tutvustamist esitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann komisjoni seisukoha. Rahanduskomisjon oli eelnõu arutanud ja tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna küsimusi ei esitatud ja läbirääkimisi ei soovitud, mindi kohe hääletuse juurde. Hääletusel toetas juhtivkomisjoni ettepanekut 31 saadikut, vastu oli 9. Seega lükati eelnõu 129 esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkti üheksandana käsitleti Riigikogu liikmete Siim Pohlaku ja Kalle Grünthali algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 170 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli leevendada elanike maksukoormust ja toetada majandust, langetades muuhulgas maagaasi aktsiisi. Ettekandja Kalle Grünthal (pid: WeJj4SPnuVY) rõhutas oma lühikeses sissejuhatuses, et aktsiiside allasurumine aitab säilitada elanike toimetulekut ja ostujõudu ning hoiab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendades ühtlasi tööpuuduse kasvu ohtu.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, seisukohta esitas esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE), kes teatas lühidalt, et komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna ettekandjatele küsimusi ei esitatud ning läbirääkimiste soovi ei olnud, liiguti otse hääletuse juurde juhtivkomisjoni ettepaneku osas. Hääletuse tulemusel lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Päevakorrapunkt käsitles alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 185 esimest lugemist. Eelnõu algatajateks olid Rain Epler, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnas, ning selle peamine eesmärk oli kutsuda üles toetama vedelgaasi aktsiisi langetamist, et leevendada tarbijate koormust. Eelnõu esitles Riigikogu kõnetoolis üks algatajatest, Rain Epler, kes rõhutas lühidalt, kuid konkreetselt, aktsiisilangetuse vajalikkust.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, arutas eelnõu ning esitas oma seisukoha komisjoni esimehe Annely Akkermanni kaudu. Komisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna saalis ei soovitud avada läbirääkimisi ega esitada ettekandjatele küsimusi, mindi otse hääletuse juurde. Hääletustulemus kinnitas komisjoni ettepanekut selge enamusega: 30 saadikut hääletas eelnõu tagasilükkamise poolt ja vaid 9 vastu. Seega langes eelnõu 185 menetlusest välja juba esimesel lugemisel.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud tubaka-, alkoholi-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 202 esimene lugemine. Eelnõu algatajateks olid Riigikogu liikmed Martin Helme, Siim Pohlak ja Helle-Moonika Helme. Eelnõu eesmärk oli langetada kerge kütteõli aktsiisi, pakkudes seeläbi leevendust küttehindadele.

Eelnõu tutvustas Riigikogu kõnetoolis Siim Pohlak. Järgnevalt esitas rahanduskomisjoni seisukoha komisjoni esimees Annely Akkermann. Juhtivkomisjon oli eelnõu arutanud ning tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi otse hääletuse juurde. Hääletusel toetas juhtivkomisjoni ettepanekut 29 saadikut, vastu oli 11. Seega lükati eelnõu 202 esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkti nr 12 raames toimus Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Rain Epleri algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 237 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk oli langetada mootorivedelgaasi (LPG) aktsiisi. Algatajate sõnul oli aktsiisilangetuse vajadus tingitud soovist vähendada Eesti tarbijatele ja ettevõtetele kõrgetest energiahindadest tulenevat ostujõu langust ning parandada kohalike ettevõtete konkurentsivõimet.

Eelnõu esitaja Evelin Poolamets selgitas algatuse majanduslikke põhjendusi. Juhtivkomisjon, milleks oli rahanduskomisjon, esitas aga selge vastuettepaneku. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teatas, et komisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimiste soove ei esitatud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek kohe hääletusele.

Päevakorrapunkt nr 13 käsitles Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rene Koka ja Anti Poolametsa algatatud eelnõu 255 esimest lugemist, mis puudutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmist. Eelnõu peamine eesmärk oli vähendada põlevkivikütteõlile kohaldatavat aktsiisimäära. Algataja Rene Kokk esitas eelnõu lühidalt, paludes sellele toetust.

Juhtivkomisjoniks määratud rahanduskomisjon, keda esindas esimees Annely Akkermann, tegi aga ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna ettekanded olid lühikesed ja sisulised ning saalis ei soovitud avada läbirääkimisi, liiguti koheselt hääletuse juurde, et otsustada juhtivkomisjoni ettepaneku saatus.

Neljateistkümnes päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 117 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli suurendada töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise piirmäära. Algatajate esindaja Helle-Moonika Helme rõhutas, et kehtiv piirmäär on püsinud aastaid muutumatuna ning arvestades viimaste aastate kiiret kütusehindade ja üldist inflatsiooni kasvu, on see ebapiisav. Praegune olukord sunnib töötajaid katma töösõitudega seotud kulutusi oma palgast, mis on vastuolus töö- ja maksuõiguse üldpõhimõtetega.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, esimees Annely Akkermann teatas, et komisjon arutas eelnõu koos kümne sarnase ettepanekuga. Kuigi menetluslikud otsused eelnõu saali saatmise kohta tehti konsensuslikult, ei toetanud Vabariigi Valitsus eelnõu. Rahanduskomisjon tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ka hääletusel kinnitust leidis. Eelnõu lükati tagasi 36 poolthäälega 10 vastu ning langes seega menetlusest välja.

Päevakorras oli Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 120 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli muuta 2023. aasta 1. aprillil jõustunud tulumaksuseaduse redaktsiooni, suurendades töötajatele makstava isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Algataja Kert Kingo rõhutas oma ettekandes, et tegemist on väga hea eelnõuga, mis aitaks eraisikutel kanda väiksemat maksukoormust.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas aga eelnõule vastupidise seisukoha. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pärast ettekandeid läbirääkimisi ei soovitud ning asuti kohe hääletuse juurde. Hääletusel toetas juhtivkomisjoni ettepanekut 36 Riigikogu liiget, vastu oli 9. Seega lükati eelnõu 120 esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt käsitles tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 125 esimest lugemist, mille algatasid Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Evelin Poolamets ja Leo Kunnas. Eelnõu eesmärk oli korrigeerida tööga seotud kulude maksuvaba hüvitise määra, võttes arvesse viimastel aastatel toimunud kütusehindade olulist kasvu. Algatajate hinnangul oleks seaduse vastuvõtmine muutnud kulude hüvitamise õiglasemaks ja aidanud suurendada töötajate netosissetulekut.

Eelnõu tutvustas ettekandjana Evelin Poolamets. Rahanduskomisjon, mida esindas esimees Annely Akkermann, tegi aga Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna küsimusi ega läbirääkimiste soove ei esitatud, pandi juhtivkomisjoni ettepanek kohe hääletusele. Eelnõu lükati veenva ülekaaluga tagasi ja langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkti keskmes oli tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 152 esimene lugemine, mille algatasid Riigikogu liikmed Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme. Eelnõu peamine eesmärk oli tõsta isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmisel kasutamise maksuvaba hüvitise piirmäära. Algatajate esindaja Helle-Moonika Helme selgitas, et praegune 30 senti kilomeetri kohta tuleks tõsta 45 sendile, põhjendades seda vajadust inflatsiooni, maksutõusude ja elukalliduse suurenemisega, mis on oluliselt vähendanud inimeste kätte jäävat raha. Helme rõhutas, et muudatus oleks igati õiglane ja palus eelnõu toetada.

Vaatamata algatajate argumentidele oli juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, seisukoht eelnõu suhtes resoluutne. Komisjoni esimees Annely Akkermann tegi lühikese ettekande, milles teatas, et komisjon teeb Riigikogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kuna läbirääkimiste soovi ei esitatud, liiguti koheselt hääletuse juurde, kus komisjoni ettepanek leidis laialdast toetust. Eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi häältega 35 poolt ja 9 vastu, mistõttu see langes menetlusest välja.

Päevakorra kaheksateistkümnes punkt käsitles tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 154 esimest lugemist. Eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Martin Helme, Kert Kingo ja Mart Helme, seadis eesmärgiks suurendada töötajatele makstava isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Ettekandja Kert Kingo tutvustas eelnõu lühidalt, rõhutades selle positiivset mõju ja kutsudes kolleege üles seda toetama.

Eelnõu menetlemine oli kiire ja lühike. Pärast algatajate seisukoha ärakuulamist esitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann juhtivkomisjoni seisukoha, mis oli algatajate ettepanekule risti vastupidine. Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimiste soovi ei avaldatud ja küsimusi ei esitatud, mindi kohe hääletuse juurde, kus juhtivkomisjoni ettepanek leidis parlamendi enamuse toetuse.

Päevakorras oli Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 179 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli muuta Eesti töötaja elu õiglasemaks ja suurendada tema netosissetulekut. Eelnõu tutvustas Riigikogu liige Jaak Valge, kes rõhutas lühikeses ettekandes algatuse positiivset mõju töötajate sissetulekutele.

Juhtivkomisjon, milleks oli rahanduskomisjon, aga eelnõud ei toetanud. Komisjoni esimees Annely Akkermann tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna küsimusi ega läbirääkimiste soovi ei esitatud, asuti kohe hääletama, mille tulemusena eelnõu menetlusest välja langes.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 180 esimest lugemist. Eelnõu algatajate, kelle hulka kuulusid Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Arvo Aller, eesmärk oli tõsta isikliku sõiduauto kasutamise eest makstava maksuvaba hüvitise piirmäära 350 euroni. Algatajate hinnangul oli tegemist vajaliku sammuga, et ajakohastada hüvitise määra vastavalt majandusolukorrale ja pakkuda leevendust sõidukulusid kandvatele isikutele.

Eelnõu esimesel lugemisel esitas ettekande üks algatajatest, Arvo Aller, kes selgitas lühidalt eelnõu sisu ja palus Riigikogu toetust. Järgnevalt andis rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ülevaate juhtivkomisjoni seisukohast. Rahanduskomisjon oli eelnõu arutanud ning tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek. Hääletustulemused näitasid, et eelnõu tagasilükkamist toetas 37 saadikut, vastu oli 10. Seega lükati eelnõu 180 esimesel lugemisel tagasi ja see langes Riigikogu menetlusest välja.

Päevakorrapunkti nr 21 all käsitleti Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 186 esimest lugemist. Eelnõu keskendus töötaja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära suurendamisele. Algataja Leo Kunnas esitas eelnõu sisu erakordselt lühidalt, piirdudes vaid sisulise kinnitusega, et tegemist ongi ainult piirmäära tõstmisega.

Järgnevalt esitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann juhtivkomisjoni seisukoha, mis oli resoluutne: komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hoolimata sellest ettepanekust ei soovinud saadikud avada läbirääkimisi ega esitada ettekandjatele küsimusi. Seetõttu liiguti koheselt hääletuse juurde, kus juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 37 saadikut, vastu oli 10. Eelnõu 186 lükati esimesel lugemisel tagasi ja langes menetlusest välja.

Päevakorrapunktis käsitleti Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 197 esimest lugemist. Eelnõu esitas Riigikogu kõnetoolis Ants Frosch (pid: fMAW37awOqs), kes palus kolleegidelt lühidalt eelnõule toetust.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE) esitas aga komisjoni seisukoha, mis oli eelnõu tagasi lükata. Pärast ettekandeid läbirääkimisi ei soovitud ning asuti hääletuse juurde. Hääletusele pandi komisjoni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tulemusega 38 poolt- ja 10 vastuhäält lükati eelnõu 197 esimesel lugemisel tagasi ning see langes menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 23 käsitles tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 219 esimest lugemist, mille algatasid Riigikogu liikmed Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme. Eelnõu peamine eesmärk oli tõsta isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmisel kasutamise maksuvaba hüvitise piirmäära. Algatajad soovisid tõsta kehtivat piirmäära 30 sendilt 42 sendile kilomeetri kohta, põhjendades seda vajadusega tagada õiglane hüvitis kasvavate kulude tingimustes.

Eelnõu esitas Riigikogu ees Helle-Moonika Helme, kes rõhutas, et tegemist on kompromissettepanekuga, kuna varasem katse tõsta piirmäär 45 sendile ei leidnud toetust. Hoolimata algatajate veendumusest, et tegemist on õiglase teoga, tegi juhtivkomisjon – rahanduskomisjon – ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann edastas komisjoni seisukoha, millele järgnes hääletus. Riigikogu toetas juhtivkomisjoni ettepanekut ning eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu päevakorras oli eelnõu 248 esimene lugemine, mille algatasid Riigikogu liikmed Henn Põlluaas, Kert Kingo ja Rain Epler. Tegemist oli tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille peamine eesmärk oli tõsta isikliku sõiduauto kasutamise maksuvaba piirmäära. Eelnõu ettekandja Rain Epler (pid: 9kw4B1MPs5U) esitas oma seisukohad väga lühidalt, rõhutades vajadust eelnõu toetada, et piirmäära tõstmine saaks teoks.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni, seisukoha esitas esimees Annely Akkermann (pid: OYObvaclAIE). Komisjon oli arutanud piirmäärade muutmise varianti ning tegi Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuna läbirääkimisi ei soovitud avada, mindi koheselt hääletuse juurde, kus pandi hääletusele juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kaja Kallasele suunatud arupärimist Eesti Vabariigi majandusliku olukorra teemal. Arupärimise algatas Helle-Moonika Helme, kes tõi esile investeeringute languse Eestis võrreldes Läti ja Leeduga, seostades seda peaministri poolt õhutatud "sõjahüsteeriaga", kõrgete energiahindadega ja maksutõusudega. Peaminister Kallas selgitas, et Eesti majanduse nõrkus tuleneb eelkõige tugevast seotusest (26%) Põhjamaade majandusega, mis on hetkel languses, ning kaitses valitsuse tegevust, viidates heldetele energiatoetustele elanikkonnale ja Eesti konkurentsivõimelisele maksusüsteemile (ettevõtte tulumaksu puudumine reinvesteeritud kasumilt).

Järelküsimustes süüdistas Helme peaministrit riigi maine kahjustamises välismeedias, kujutades Eestit tulevase lahinguväljana, mis peletab eemale nii investorid kui ka turistid. Kallas lükkas süüdistused ümber, selgitades, et tema sõnumid olid suunatud NATO riikidele, rõhutades vajadust suurendada kaitseinvesteeringuid, et vältida agressori provotseerimist nõrkusega, ning kinnitas, et Eesti on tänu oma investeeringutele turvaline. Debatti sekkus Kalle Grünthal, kes esitas teravalt isikliku küsimuse Kaja Kallase abikaasa äritegevuse kohta Venemaal pärast sõja algust, imestades, kuidas Venemaa julgeolekuorganid ei takistanud tegevust, arvestades peaministri karmi Putini-vastast kriitikat. Kallas vastas, et tema abikaasa loobus osalusest kohe, kui ta olukorrast teada sai, ning eitas igasugust Venemaa-suunalist vedu. Istung lõppes Grünthali protseduurilise küsimusega, milles ta süüdistas Kallast valetamises ja vastusest kõrvalehoidmises, mille istungi juhataja tagasi lükkas.

Tänane Riigikogu infotunni päevakorrapunkt keskendus peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimustele riigi rahanduse, eelarvestrateegia (RES) ja õpetajate streigi teemal. Küsimused esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, kes soovis valitsuselt selgitust tekkinud kaose kohta, viidates ministrite (Läänemets, Kallas) vastukäivatele seisukohtadele nii streigi toetamise kui ka vajalike rahasummade osas. Seeder esitas kolm põhiküsimust: kes valitsuses streigib, millised on tegelikud katmata rahavajadused (kas 400 miljonit või miljard eurot) ning mida tähendavad välisminister Tsahkna mainitud "jõhkrad kärped".

Peaminister Kallas vastas, et valitsuses keegi ei streigi, vaid kõik töötavad. Ta kinnitas, et riigi eelarvestrateegias on katmata 400 miljonit eurot, mille katmiseks on neli varianti: täiendavad maksutõusud, kokkuhoid, laenamine või nende kombinatsioon. Kallas rõhutas Reformierakonna eelistust leida kokkuhoiukohti, kuna maksutõusudeks enam ruumi ei ole. Järelküsimuses keskendus Seeder haridusreformi rahastamisele, heites ette eestikeelsele haridusele ülemineku vahendite kärpimist. Kallas lükkas selle süüdistuse ümber, märkides, et eestikeelsele haridusele eraldati eelarvest täiendavalt 70 miljonit eurot. Arutelu lõppes ootamatu lisaküsimusega krüptoraha kasutamise kohta Eestis maksevahendina, mille suhtes peaminister väljendas skeptilisust.

Riigikogu arutelu keskendus Eesti demograafilisele olukorrale, mille algatas Vadim Belobrovtsev (Keskerakond), viidates Statistikaameti andmetele rekordiliselt madala sündimuse kohta. Belobrovtsev tõi esile, et 2023. aastal sündis Eestis 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, ja rõhutas, et rahva kestvus peaks olema valitsuse kõrgeim prioriteet. Ta nõudis teavet valitsuskoalitsiooni konkreetsete plaanide kohta olukorra muutmiseks.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) tunnistas demograafilist kriisi, märkides, et see on laialdane probleem paljudes Euroopa riikides, mis on tingitud ebakindlatest aegadest (koroonakriis, Ukraina sõda, elukalliduse tõus) ja 90ndate väiksema põlvkonna jõudmisest sünnitusikka. Kallas loetles valitsuse meetmeid, mis keskenduvad töö- ja pereelu paremale ühildamisele, soolise palgalõhe vähendamisele, perevägivalla ennetamisele ning vajaduspõhisele toetussüsteemile, sh perelepitussüsteemi loomisele ja elatisabi suurendamisele. Helle-Moonika Helme (EKRE) kritiseeris Kallase poliitilist kannapööret, kus varasemalt kiideti vanemahüvitist kui demograafilist meedet, kuid nüüd vähendatakse toetusi suurperedele. Belobrovtsev esitas täpsustava küsimuse, kritiseerides valitsuse otsust kärpida alates 2024. aastast suurperede toetusi, lõpetada nende indekseerimine ja kaotada maksusoodustused, küsides, kuidas see aitab kriitilisest demograafilisest olukorrast välja tulla. Kallas vastas, et riik peab kulutama maksumaksja raha mõistlikult ja keskenduma vajaduspõhisele abile, rõhutades, et toetused on võrreldes 2022. aastaga siiski kasvanud. Ta tõi esile, et suurim vaesusrisk on üksikvanemaga peredel, mitte suurperedel, põhjendades sellega elatisabi süsteemi tugevdamist.

Käesolev istung keskendus julgeolekuküsimustele, eriti Eesti kaitsevõime iseseisvusele ja varustuskindlusele pikaajalise sõjalise konflikti korral. Riigikogu liige Mart Helme (EKRE) tõstatas küsimuse Eesti võimekusest end kohapeal varustada, alates toiduainetest kuni laskemoona ja arenenud relvasüsteemideni. Helme väljendas muret, et Eesti on logistiliselt "tupikriik" ning liitlaste abi kohaletoimetamine võib olla Venemaa allveelaevastiku tõttu häiritud. Ta rõhutas vajadust luua kohapealne remondipark ja tagada relvasüsteemide ülekate, et tagada nende lahinguvõime taastamine rivist väljalangemise korral.

Peaminister Kaja Kallas lükkas ümber väited tühjadest ladudest ja Eesti tupikriigi staatusest, viidates Soome ja peagi Rootsi liitumisele NATO-ga, mis on oluliselt parandanud julgeolekuolukorda. Kallas kinnitas, et 2023. aasta oli kolmas järjestikune rekordaasta kaitsevarustuse soetamisel (500 miljonit eurot, enamik laskemoon). Ta tõi esile valitsuse otsused kaitsetööstuspargi rajamiseks ja investeeringud julgeolekusse, mis ületavad 3,2% SKT-st. Lisaks käsitleti lühidalt elanikkonnakaitse ja toidujulgeoleku teemasid, kus Kallas rõhutas vajadust nii riiklikeks varudeks kui ka iga kodaniku isiklikuks valmisolekuks.

Tänane arutelu keskendus julgeolekupoliitiliselt tundlikule teemale: Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse piiramisele kohalike omavalitsuste valimistel. Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa) esitas justiitsminister Kalle Laanetile terava küsimuse, süüdistades valitsust teema venitamises ja koalitsiooni sisemises üksmeele puudumises. Solman rõhutas, et Eesti on üks väheseid riike, mis näitab üles sellist tolerantsust mittekodanike suhtes sõjaolukorras, ning kritiseeris valitsust "teerullipoliitika" jätkamise eest, mis ignoreerib julgeolekuohtu. Ta viitas Justiitsministeeriumi analüüsile, mis väidetavalt näitas võimalust piirangute kehtestamiseks põhiseadust muutmata, ning nõudis ministrilt selgitust, miks see analüüs on riiulil seisnud.

Minister Kalle Laanet (Reformierakond) vastas, et kuigi teema on aktuaalne, on juriidiline olukord keeruline. Ta rõhutas, et "kaks juristi, kolm arvamust" kehtib ka siin, ning viitas õiguskantsleri ja Presidendi Kantselei seisukohtadele, mille kohaselt on kodakondsuse alusel valimisõiguse piiramine ilma põhiseadust muutmata äärmiselt keeruline. Laanet kinnitas, et ministeerium saatis 17. jaanuaril memo, mis näitas, et piirangute kehtestamiseks tuleks muuta põhiseaduse § 156 lõiget 2. Ta selgitas, et põhiseaduse muutmine nõuab kas referendumit, kahe Riigikogu koosseisu heakskiitu või kiirmenetluses nelja viiendiku Riigikogu koosseisu nõusolekut. Minister tõi esile, et koalitsioonis puudub konsensus, kuna üks partner on piirangute vastu, mistõttu ei saa Justiitsministeerium iseseisvalt initsiatiivi kanda.

Tänane kuues küsimus Riigikogus keskendus teravale vastasseisule valitsuse ja opositsiooni vahel õpetajate palgaküsimuses, streikides ja haridusrahastuse vastutuspiirides. Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) esitas peaminister Kaja Kallasele (Reformierakond) küsimuse, süüdistades valitsusjuhti demagoogias ja avalikkuse eksitamises seoses õpetajate palgatõusu rahastamise ja kohalike omavalitsuste rolliga. Kovalenko-Kõlvart rõhutas, et palgaläbirääkimisi peab riik, mitte omavalitsused, ning kaitses Tallinna linna panust hariduse rahastamisse, tuues esile, et linn katab ka teistest omavalitsustest pärit õpilaste kulud. Ta nõudis, et valitsus lõpetaks süüdlaste otsimise ja astuks reaalseid samme õpetajate aitamiseks.

Peaminister Kaja Kallas tunnistas küll ühte andmeviga (Viimsi valla palgalisa osas), kuid suunas debati tagasi haridussüsteemi struktuursete probleemide ja kohalike omavalitsuste vastutuse juurde. Kallas rõhutas, et riigil puudub kontroll selle üle, kas eraldatud palgatoetus jõuab õpetajateni, ning süüdistas Tallinna linnapead küünilises poliitilises kalkulatsioonis seoses streikivatele õpetajatele palga maksmisega. Kallas viitas Kollektiivse töötüli lahendamise seadusele, mille kohaselt streigi ajal töötasu ei maksta, ning kahtlustas, et maksumaksja raha kasutatakse mittesihtotstarbeliselt populaarsuse ostmiseks. Kallas rõhutas, et Eesti hariduskulud on SKT-st suured (6,2%), kuid raha ei jõua õpetajateni, mistõttu on vajalikud struktuursed reformid, mitte lihtsalt lisaraha juurde andmine.

Käesolev istung käsitles seitsendat küsimust, mille esitas Riigikogu liige Varro Vooglaid peaminister Kaja Kallasele. Teemaks oli Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni (kodanikunimega Valeri Rešetnikov) Eestist lahkuma sundimine. Kaitsepolitsei otsustas mitte pikendada metropoliidi elamisluba, kuna tema tegevus ohustab väidetavalt Eesti julgeolekut.

Vooglaid väljendas kahtlust otsuse põhjendatuses, väites et ta ei ole leidnud ühtegi avalikku avaldust, kus metropoliit oleks toetanud Venemaa sõjategevust Ukrainas. Ta tõi esile, et Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt oli varem öelnud, et pole põhjust pidada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut julgeolekuohuks. Peaminister Kallas rõhutas vastuseks, et otsus puudutab konkreetset isikut, mitte kogu kirikut, ning et Rešetnikov ei ole vaatamata korduvale hoiatamisele loobunud agressiooni toetamisest. Ta tõi näiteks metropoliidi osalemise 2023. aasta jaanuaris meeleavaldusel koos isikutega, keda kaitsepolitsei on pidanud kinni Eesti-vastaste kuritegude eest.

Käesolev arutelu keskendus Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluva Konkurentsiameti kommunikatsioonipraktikale, eriti seoses apteegireformi järelanalüüsiga. Riigikogu liige Tõnis Mölder heitis Konkurentsiametile ette enneaegset ja kallutatud kommunikatsiooni. Möldri sõnul avaldati avalik-õiguslikus meedias analüüsi esialgsed tulemused ja järeldused enne, kui lõplik dokument oli kättesaadav poliitikutele või turuosalistele. See tekitas olukorra, kus parlamendiliikmed ei saanud ajakirjanikele teemat kommenteerida, kuna nad polnud analüüsi näinud, mis omakorda soodustas ühekülgset meediakäsitlust.

Justiitsminister Kalle Laanet nõustus küsijaga, et Konkurentsiamet oleks pidanud analüüsi tulemustega avalikkuse ette tulema alles siis, kui terviktekst ja järeldused on valmis. Minister tunnistas, et tema oleks Konkurentsiameti peadirektorina käitunud teisiti. Lisaks tõstatas Mölder läbipaistvuse küsimuse seoses Maris Jessega, kes vastutas apteegireformi elluviimise eest Sotsiaalministeeriumis ja kes nüüd väidetavalt kommenteerib või osaleb selle reformi analüüsi koostamisel. Laanet kinnitas, et tal puudub teadmine Jesse töösuhtest Konkurentsiametiga, kuid lubas seda kontrollida, märkides samas, et oma eelneva töö hindamine ei ole iseenesest halb praktika.

Tänane infotund keskendus teravale probleemile Eesti tervishoiusüsteemis – arstide vastuvõtu järjekordade pikkusele ja rahastamisele. Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin (tqf_ePph_iY) esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse, väites, et eriarstide järjekorrad ulatuvad kuue kuuni, mis seab ohtu patsientide elu. Peaminister vaidlustas selle väite, tuues esile Tervisekassa andmed, mille kohaselt ambulatoorse eriarstiabi plaanilise esmase vastuvõtu mediaanooteaeg oli 2023. aasta esimesel poolel 21–24 päeva, kuigi tunnistas pikemaid ooteaegu spetsiifilistel erialadel nagu allergoloogia ja neurokirurgia.

Kallas tõi esile peamised probleemide põhjused: elanikkonna vananemine, tervisetehnoloogiate kallinemine ja Eesti tervishoiu alarahastamine võrreldes teiste Euroopa riikidega. Lahendusena nimetas ta Terviseministri poolt ettevalmistatavat analüüsi tervishoiusüsteemi jätkusuutliku rahastamismudeli kohta. Lisaks küsiti peaministrilt, kas rahva tervis on riikliku julgeoleku küsimus, millele Kallas vastas jaatavalt, rõhutades tervena elatud aastate pikkuse olulisust. Aleksei Jevgrafov (J1LHX7AIGOU) tõstatas täiendavalt arstide ebanormaalse ülekoormuse (kuni 32-tunnised vahetused) ja selle negatiivse mõju töö kvaliteedile. Peaminister tunnistas ülekoormuse probleemi, kuid rõhutas, et selle lahendamine nõuab riigieelarvesse lisaraha leidmist, viidates vajadusele toetada uusi maksualgatusi, nagu automaks.

Riigikogu arutelu keskendus peaminister Kaja Kallase ülevaatele teadus- ja arendustegevuse (T&A) olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Peaminister rõhutas vajadust liikuda teadmistepõhise majanduse suunas, viidates muutunud julgeoleku- ja majanduskeskkonnale ning soodsate sisendhindadega tootmise ajastu lõppemisele. Kallas kinnitas valitsuse pühendumust T&A rahastamise 3% SKP-st eesmärgile, märkides, et riigieelarves eraldati sel aastal teadusele ja innovatsioonile 409 miljonit eurot, mis on 23 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Erasektori investeeringud T&A-sse kasvasid 361 miljoni euroni, mis on positiivne märk. Peaminister tõi esile ka Eesti tõusu 16. kohale ülemaailmses innovatsiooniindeksis. Arutelu käigus kerkisid esile mured noorte teadlaste järelkasvu, akadeemilise töökeskkonna ja ministeeriumide teadusrahade killustatuse pärast. Fraktsioonide esindajad käsitlesid teaduse laiemat kultuurilist rolli, rahastamise stabiilsust, bürokraatia vähendamist ning haridussüsteemi alarahastuse mõju T&A-le, eriti õpetajate streigi kontekstis. Mitmed saadikud kritiseerisid ka teadusrahastuse seotust rahvusvaheliste trendidega, mis ei pruugi alati vastata Eesti spetsiifilistele vajadustele.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 162 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli keelata Eestis selliste COVID-19 vaktsiinide müük ja kasutamine, mille osas ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid. Grünthal põhjendas oma ettepanekut sellega, et COVID-19 kriis on näidanud eksperimentaalsete ravimite ohtlikkust ning rahva tervist mõjutavad otsused ei tohi põhineda vaid eeldustel, vaid peavad tuginema põhjalikele teadusuuringutele.

Sotsiaalkomisjoni esindaja Irja Lutsar tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon leidis, et vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ei ole kartsinogeensete ja genotoksiliste uuringute tegemine vaktsiinide puhul nõutav ning puuduvad tugevad tõendid nende vaktsiinide ohtlikkuse kohta. Arutelu käigus tekkis terav diskussioon vaktsiinide ohutuse, kliiniliste uuringute kvaliteedi ja ravimifirmade usaldusväärsuse üle.

Riigikogu arutas Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 esimest lugemist. Eelnõu keskne eesmärk oli tõsta rahvusvahelistel vedudel töötavate autojuhtide tulumaksuvaba päevaraha piirmäära seniselt 50 eurolt (ja alates 16. päevast 32 eurolt) 75 euroni päevas kogu lähetuse aja jooksul. Eelnõu esitaja Aivar Kokk (Isamaa) rõhutas, et Eesti veondussektor on naaberriikide (eriti Leedu ja Poola) ees konkurentsivõimet kaotamas, tuues esile nii kõrgemad aktsiisid kui ka oluliselt madalama päevaraha, mis annab naabritele 500–600 euro suuruse eelise juhi kohta kuus. Kokk viitas ka asjaolule, et Eesti pole siiani täielikult üle võtnud Euroopa Liidu liikuvuspaketi direktiive, mis näevad ette erinormid autovedude sektoris.

Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, esitas eelnõule vastuseisu. Komisjoni esindaja Toomas Uibo (Eesti 200) selgitas, et kuigi mure on arusaadav, loob ühe sektori eelistamine ebavõrdsuse teiste valdkondade (nagu arstid või õpetajad) ees, kes samuti välislähetuses käivad. Komisjon leidis, et maksusoodustuste andmine ühele kitsale rühmale on vastuolus võrdsuse põhimõttega ning probleemi tuleks lahendada kompleksselt, vaadates üle kõikide valdkondade päevarahad. Rahandusminister on lubanud seda teemat arutada suvel riigieelarve strateegia (RES) kõneluste käigus. Sotsiaaldemokraat Priit Lomp lisas, et eelnõu soodustaks madalate baaspalkade maksmist, mis mõjutaks negatiivselt autojuhtide tulevasi sotsiaalkindlustushüvitisi ja pensione. Lõpphääletusel lükati eelnõu tagasi.