Täiskogu istungid

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimist pankade liigkasumi ajutise maksustamise kohta. Arupärijate esindaja Andrei Korobeinik kritiseeris teravalt valitsuse poliitikat, mis sügava majanduslanguse ajal kehtestab uusi makse (käibemaks, automaks) tavainimestele, samal ajal kui pangad teenivad Euribori tõusust tingitud erakordseid kasumeid, mis ulatuvad ligi miljardi euroni aastas. Korobeinik tõi esile Leedu positiivse näite, kus sarnane ajutine solidaarsusmaks kehtestati.

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades õigusriigi ja õiguskindluse põhimõtteid, mis välistavad tagasiulatuva maksustamise. Kallas väitis, et pangad panustavad riigieelarvesse juba solidaarselt 520 miljonit eurot aastatel 2023–2025 täiendava avansilise tulumaksu kaudu, mis on tingitud "ühisest arusaamast". Ta hoiatas, et pangamaksu kehtestamine annaks negatiivse signaali kogu ärikeskkonnale ja peletaks investeeringuid, viidates Itaalia ja Leedu näidetele. Opositsioon (sh Varro Vooglaid, Siim Pohlak ja Rain Epler) heitis peaministrile ette pankade advokaadi rolli ning küsis, miks valitsus keeldub maksustamast panku, kuid võtab lastega peredelt ära 170 miljonit eurot tulumaksuvabastuse kaotamise kaudu. Debatt oli pingeline ja sisaldas süüdistusi demagoogias ja vastutustundetus poliitikas, kuid valitsus jäi oma seisukoha juurde, et pangamaks ei ole Eesti majanduse jätkusuutlikkuse huvides õige lahendus.

Riigikogu arutas Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimist elukalliduse tõusu kohta Eestis. Arupärijate esindaja Lauri Laats tõi esile valitsuse maksupoliitika (käibemaksu ja aktsiiside tõus) otsese mõju tarbijahinnaindeksile, mis on ületanud peaministri poolt prognoositud määra, ning rõhutas, et hinnatõusud süvendavad absoluutset ja suhtelist vaesust. Opositsioon nõudis selgitusi, miks Eesti on inflatsiooni osas Euroopas esirinnas ja miks ei kaaluta sotsiaalpoliitiliste meetmetena näiteks toiduainete käibemaksu langetamist.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et valitsus ei sea eesmärke tarbijahinnaindeksi tõusule, vaid tegeleb inflatsiooni ohjeldamisega eelarvepoliitika kaudu. Ta rõhutas, et hinnatõusud on suures osas tingitud globaalsetest teguritest (Ukraina sõda, energiakriis) ning tõi esile positiivsed majandusnäitajad, nagu palgakasv, mis on inflatsiooni ületanud, ja pensionide ostujõu ajalooliselt kõrge taseme. Kallas kaitses maksutõuse, selgitades, et need on vajalikud riigikaitsekulutuste katteks ning sotsiaalpoliitikat tuleb teha kogutud maksude, mitte maksude langetamise kaudu, kuna viimane ei pruugi jõuda tarbijateni.

Riigikogu istungil arutati Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa esitatud arupärimist nr 304 mootorsõidukimaksu kehtestamise kohta. Arupärijad väljendasid muret uue maksu negatiivse mõju pärast Eesti ettevõtlus- ja majanduskeskkonnale ning maapiirkondade elanike toimetulekule, kelle jaoks auto on hädavajalik liikumisvahend. Rahandusminister Mart Võrklaev kaitses maksu, rõhutades selle kahte peamist eesmärki: keskkonnasäästlikkuse suurendamine (autostumise vähendamine, säästlikuma sõiduki eelistamine) ja riigieelarve defitsiidi katmine. Minister selgitas, et maks on disainitud soosima säästlikumaid autosid ning vanemate sõidukite madalam aastamaks arvestab vähekindlustatud leibkondade maksevõimega. Samuti aitab maks lahendada romude probleemi. Debati käigus tõstatas opositsioon (peamiselt EKRE) küsimusi maksu põhiseaduslikkuse, ühistranspordi puudumise maapiirkondades ja registreerimistasu võimaliku vastuolu kohta Euroopa Liidu ühisturu reeglitega. Minister rõhutas, et inimesed on oma valikutes vabad, kuid maks suunab neid keskkonnasäästlikumate otsuste poole. Arutelu käigus käsitleti ka alternatiivseid maksutõuse (pangamaks) ja kaitseväe sõidukite maksuvabastust.

Riigikogus arutati Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa esitatud arupärimist nr 527 kodualuse maa maksustamise teemal. Arupärijad, esindades opositsiooni (EKRE), väljendasid sügavat muret valitsuse kavatsuse pärast kaotada senine kodualuse maa maksuvabastus. Nad rõhutasid, et koduomanike maksustamine muudab omandisuhte sisuliselt rendisuhteks ning ohustab eriti eakaid ja madalama sissetulekuga inimesi, kes võivad olla sunnitud oma pärandatud kodudest loobuma. Arupärijad tõid näiteks Nõmme pensionärid, kelle maamaks võib ulatuda üle 1000 euro aastas, ning küsisid rahandusministrilt, kas on võimalik vältida kodualuse maa maksustamist või kehtestada sellele maksule ülempiir.

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) vastas, et maamaks on sisuliselt kohalik maks, mis laekub täies ulatuses omavalitsustele teede ja teenuste rahastamiseks. Ta kinnitas, et 2024. aastal kehtib maksuvabastus endiselt, kuid regionaalminister valmistab ette seadusemuudatusi, mis annavad kohalikele omavalitsustele (KOV) laialdasema otsustusõiguse maamaksu määramisel. Võrklaev rõhutas, et muudatuste eesmärk on suurendada KOV-ide vabadust otsustada, kas ja millistel tingimustel kodualune maa maksustatakse, ning lükkas tagasi süüdistused eraomandi puutumatuse rikkumisest või totalitaarsete suundade võtmisest, väites, et suurem otsustusõigus omavalitsustele on liberaalne väärtus.

Käesolev istung käsitles Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Andrei Korobeiniku 14. veebruaril 2024 esitatud arupärimist mootorsõidukimaksu mõju kohta auto- ja motospordile. Arupärimine keskendus eriti sellele, kuidas planeeritud automaks võib mõjutada Eesti auto- ja motosporti, arvestades, et sportlased peavad juba niigi kandma suuri kulusid oma spordialaga tegelemiseks.

Arupärimises tõstatati mitmeid olulisi küsimusi: kas on läbi viidud analüüse automaksu mõju kohta spordialadele, kas ministeerium on kohtunud alaliitudega kompromisside leidmiseks, milline võiks olla hinnatõus koos teiste maksutõusudega ning kas on plaanis toetusmeetmeid spordi arendamiseks. Debatis tulid esile ka laiemad küsimused automaksu õigluse ja mõju kohta erinevate ühiskonnagruppide peale, sealhulgas väiksema sissetulekuga inimeste ja maapiirkondade elanike suhtes.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Alar Lanemani, Rain Epleri, Arvo Alleri, Varro Vooglaiu ja Jaak Valge esitatud arupärimisele nr 268, mis puudutas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamist era- ja pereelus. Arupärijate esindaja Helle-Moonika Helme (EKRE) rõhutas, et valitsuse tegevus, sealhulgas hiljutine abielu definitsiooni muutmine ja plaanitav nn transseadus, kujutab endast põhiseaduse § 26 rikkumist, sekkudes põhjendamatult inimeste perekonna- ja eraellu. Arupärijad soovisid teada, millisel põhiseaduslikul alusel kavatseb sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) eraellu sekkuda ning kas soolise võrdõiguslikkuse seadust plaanitakse muuta, et reguleerida pereelu suhteid.

Minister Signe Riisalo vastas, et kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus ei reguleeri perekonna- ega eraelu suhteid ning valitsusel puudub kavatsus seda muuta viisil, mis looks aluse eraellu sekkumiseks. Samuti eitas ta plaanide olemasolu tuua Riigikogusse nn transseadust, mis kaotaks sood või muudaks soopõhiseid mõisteid nagu "ema" ja "isa" seadustes. Debatt kaldus siiski kiiresti ideoloogilistele teemadele, nagu transsooliste sportlaste osalemine naiste võistlustel ja sooneutraalsete mõistete kasutamine, millele minister vastas korduvalt, et need küsimused ei kuulu tema pädevusse või on Terviseministri vastutusala.

Riigikogus toimus arutelu Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali esitatud arupärimise nr 324 üle, mis käsitles abieluvõrdsuse tagamist ja laste loomulikke õigusi. Arupärimine esitati vastuseks valitsuskoalitsiooni plaanile defineerida abielu ümber, hõlmates sellega samasooliste suhteid ja andes neile lapsendamisõiguse. Arupärijate esindaja Varro Vooglaid kritiseeris koalitsiooni lähenemist, väites, et abieluvõrdsuse retoorika on loogiliselt vastuoluline ja selektiivne. Ta küsis, miks valitsuskoalitsioon, rääkides võrdsetest õigustest, välistab endiselt sugulaste või enam kui kahe inimese vahelised liidud, ning rõhutas laste loomulikku õigust emale ja isale.

Arupärimisele vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Minister kinnitas, et valitsuskoalitsioon defineeris abielu kahe täisealise inimese vahelise liiduna ning ei ole kunagi kaalunud ega plaani kaaluda mitmikabielude või sugulaste vaheliste abielude lubamist. Ta rõhutas, et kehtiv seadus välistab selgelt õdede, vendade ja poolõdede/poolvendade abiellumise ning seda joont kavatsetakse hoida. Laste õiguste küsimuses märkis Riisalo, et nii Eesti põhiseadus kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioon räägivad "vanematest", mitte spetsiifiliselt emast ja isast. Riisalo rõhutas riigi kohustust luua õigusruum, mis toetab laste heaolu ja kaitset igas perekonnavormis, olgu tegemist traditsioonilise pere, samast soost paari või kärgperede lastega.

Päevakorrapunkti sisuks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 287 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas Henn Põlluaas, oli keelustada kohalikel valimistel valimisliitude osalemine, muutes kohalikud valimised sarnaseks Riigikogu valimistega. Põlluaas rõhutas, et valimisliidud on ebastabiilsed seltsingud, mis moodustatakse tihti vaid üheks valimiseks, puudub neil selge ideoloogiline vastutus ja need soodustavad "ülejooksmist" ning poliitmänge volikogudes. Eelnõu esitajate hinnangul aitaks muudatus suurendada poliitilist vastutust ja stabiilsust kohaliku omavalitsuse tasandil.

Debati käigus väljendasid opositsioonierakonnad (eriti Sotsiaaldemokraadid) tugevat vastuseisu, väites, et valimisliitude keelustamine piirab kohalikku demokraatiat ja valijate valikuvabadust. Viidati ka varasemale Riigikohtu seisukohale, mis on kaitsnud valimisliitude õigust osaleda kohalikel valimistel. Kriitikud (nt Anti Allas ja Priit Lomp) leidsid, et erakonnad peaksid suutma valimisliite ausas konkurentsis võita, mitte neid keelustama. Juhtivkomisjon, põhiseaduskomisjon, tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletuse tulemusena eelnõu tagasi lükatigi ning see langes menetlusest välja.

Päevakorra esimese punktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (ERAP) asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 352 teist lugemist. Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, selgitades, et muudatused laiendavad panga tegevuspiirkonda Sahara-taguse Aafrika ja Iraagi arvelt ning kaotavad kapitalipiirangu. Ligi rõhutas, et eelnõu menetlemine oli erakordne, kuna komisjonis saavutati konsensus ning muudatusettepanekuid ei esitatud. Debati käigus tõstatas Siim Pohlak küsimuse, miks suunatakse Eesti raha kaudselt Aafrikasse, samal ajal kui kodumaiseid hoiu-laenuühistuid ei toetata. Ligi vastas, et vaeste riikide toetamine on Euroopa huvides, aidates pidurdada väljarännet, ning et hoiu-laenuühistud ei oma Eesti majanduses piisavalt olulist rolli, et vajada riiklikku rahalist tuge. Pärast läbirääkimiste lõpetamist suunati eelnõu lõpphääletusele.

Riigikogu arutas lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 teist lugemist. Eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt eelmise aasta novembris, eesmärgiga korrigeerida kaua kestnud vastuolu meditsiinilendude tegemisel politsei ja piirivalve kopteritega. Majanduskomisjon viis läbi põhjaliku menetluse, kaasates neljal istungil erinevaid huvirühmi, sealhulgas MTÜ Eesti Kiirabikopteri ja Eesti Lennundusklastri esindajaid.

Arutelu käigus selgus, et algne sõnastus võis anda vale signaali, nagu saaks edaspidi kiirabilendusid teha ainult PPA kopteritega. Seda ei olnud ei komisjoni ega algataja soov. Komisjon tegi koostööd huvigruppidega, et tagada teenuse kättesaadavus ka teiste kopteritega. Sotsiaalministeerium kinnitas, et 2024. aastal koostatakse täiendav õhutranspordikorralduse kuluefektiivsuse analüüs, et hinnata, kas erasektor suudaks teenust paremini ja efektiivsemalt osutada.

Riigikogu arutas Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 338 teist lugemist, mille algatas kultuurikomisjon. Eelnõul oli kaks peamist eesmärki: esiteks, anda Eesti Kultuurkapitali (Kulka) nõukogule õigus rahastada lisaks Riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas olevatele objektidele veel ühte kultuuriehitist. See lisarahastus on võimalik vaid juhul, kui Kulkal on selleks piisavalt vahendeid ja see ei mõjuta pingereas olevate objektide valmimist. See muudatus on seotud eelkõige Rahvusringhäälingu (ERR) uue telemaja ehituse kiirendamisega, kasutades Kulka kogunenud reserve.

Teiseks oluliseks eesmärgiks oli vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalsete garantiide parandamine. Selleks muudetakse hasartmängumaksu seaduses õppejõudude loometöö edendamiseks eraldatavate vahendite määra 3,8%-lt 2%-le, suunates vabaneva 1,8% sihtkapitalide käsutusse. Samuti asendatakse senine loometöötoetus loometöötasuga, mis vormistatakse käsunduslepinguga. See tagab loomeinimestele sotsiaalkaitse (ravi-, pensioni- ja töötuskindlustuse), lahendades seeläbi kultuurivaldkonnas pikalt teravaks jäänud sotsiaalsete garantiide puudumise probleemi. Debatis tõstatati küsimusi seoses kultuuriehitiste rahastamise paindlikkuse ja Kulka autonoomia säilimisega.

Istungil käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346 teist lugemist. Ettekande tegi Keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe, kes andis ülevaate eelnõu menetlemisest juhtivkomisjonis. Esimene lugemine oli toimunud 16. jaanuaril 2024.

Kuigi muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. jaanuariks ei laekunud väljastpoolt ühtegi ettepanekut, koostati Kliimaministeeriumi ja keskkonnakomisjoni ametnike koostöös viis normitehnilist muudatusettepanekut. Need ettepanekud olid suunatud eelnõu sätete täpsustamisele ning komisjon otsustas neid konsensuslikult toetada. Läbirääkimisi ei avatud, kuna kõnesoove ei esitatud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ning viia eelnõu lõpphääletusele 6. märtsil 2024. aastal.

Riigikogu arutas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabi ja õigussuhete lepingu denonsseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Justiitsminister Kalle Laanet selgitas, et lepingu ülesütlemine on tingitud Venemaa agressioonist Ukraina vastu ning sellest tulenevast usalduse puudumisest Venemaa õigussüsteemi vastu. Minister rõhutas, et õigusabilepingu eelduseks on vastastikune usaldus, mida praeguses olukorras enam ei ole.

Arutelu käigus tõstatati mitmeid praktilisi küsimusi lepingu lõpetamise mõjude kohta Eesti kodanikele. Eriti muretseti perekonnaasjades, pärimisküsimustes ja elatisabi sissenõudmises tekkivate raskuste pärast. Minister kinnitas, et koostöö jätkub rahvusvaheliste konventsioonide, sealhulgas Haagi konventsioonide alusel, kuigi see võib olla aeglasem ja keerulisem. Rõhutati, et alternatiivmehhanismid on olemas ning lepingu denonsseerimine saadab selge sõnumi, et agressorriigiga ei saa jätkata tavapärast õigusalast koostööd.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 286 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli langetada toiduainete käibemaksu määra 5%-le, et parandada toidu kättesaadavust vähekindlustatud peredele ning toetada kodumaiseid puu- ja köögiviljakasvatajaid, eriti arvestades 2024. aasta alguses jõustunud käibemaksumäära tõusu 22%-le. Ettekandja Arvo Aller (EKRE) rõhutas, et maksu alandamine ergutaks tarbimist, annaks kindlust väikeettevõtetele ning aitaks tagada Eesti toidujulgeolekut, tuues näiteid põllumajandussektori raskest olukorrast ja kahjumist. Ta vaidles vastu levinud arvamusele, et maksulangetus ei jõua tarbijani, viidates Läti ja Eesti varasematele aktsiisilangetuste kogemustele, kus laekumised riigieelarvesse hoopis suurenesid.

Juhtivkomisjoni (rahanduskomisjoni) esimees Annely Akkermann esitas valitsuse ja komisjoni seisukoha, mis oli eelnõu suhtes negatiivne. Peamised vastuväited olid seotud riigieelarve tasakaaluga, kuna eelnõu seaduseks saamisel jääks eelarvesse laekumata üle 400 miljoni euro. Samuti väideti, et käibemaksu langetamine on regressiivne meede, mis tooks suuremat kasu jõukamatele tarbijatele, kes kulutavad toidule nominaalselt rohkem, ning et abivajajaid tuleks toetada pigem otsetoetustega. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ka hääletusel kinnitust leidis.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 165 esimest lugemist. Eelnõu algataja Kalle Grünthal (pid: WeJj4SPnuVY) esitas põhjaliku kriitika ERR-i tegevuse ja juhtimisstruktuuri aadressil, keskendudes eelkõige väidetavale poliitilisele tasakaalustamatusele. Grünthal tõi näidetena esile kallutatuse USA valimiste kajastamisel, traditsiooniliste pereväärtuste teema eiramise ning ajakirjandusliku süüdistamise enne kohtuotsust (viidates Anna Levandi juhtumile). Ta nõudis ka vastulause esitamise õiguse tagamist ja ERR-i juhtimisstruktuuri reformimist, sealhulgas juhatuse liikmete tasustamise ja tagasikutsumise reeglite karmistamist ning eetikanõuniku koha kaotamist.

Juhtivkomisjoni, kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof (pid: esBgu3geNjw) esitas Kultuuriministeeriumi seisukoha, mille kohaselt ministeerium on ette valmistamas oma terviklikku ERR-i seaduse eelnõu, mis peaks valmima 2024. aasta kevadel. Ministeerium ei toetanud eelnõu 165, väites, et ERR on meediauuringute kohaselt poliitiliselt tasakaalus ning vastulause esitamise õigus on Meediateenuste seaduses juba olemas. Samas nõustus ministeerium, et ERR-i nõukogu valimise põhimõtted on ajale jalgu jäänud ja vajavad muutmist, et vähendada poliitilist kallutatust ekspertide kasuks. Debati käigus tõstatati ka küsimus eelnõu menetlustähtaegade rikkumisest, millele istungi juhataja Toomas Kivimägi vastas, viidates obstruktsioonist tingitud üldisele eelnõude kuhjumisele.

Riigikogu 15. päevakorrapunkt käsitles kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 esimest lugemist. Eelnõu algatajateks olid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed Henn Põlluaas, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme. Eelnõu eesmärk oli lisada seadusesse nõue, et kohalike omavalitsuste volikogu kandidaadid peaksid valdama eesti keelt vähemalt C1-tasemel ja esitama vastava tõendi.

Arutelu käigus tõi EKRE fraktsioon välja, et paljudes omavalitsustes rikutakse keeleseadust, kuna volikogu istungeid viiakse läbi osaliselt või täielikult vene keeles. Nad rõhutasid, et kasvava sisserände taustal on eesti keele oskuse nõudmine volikogu liikmetele hädavajalik. Opositsioon, eriti sotsiaaldemokraadid, leidis, et C1-tase on liiga kõrge nõue ja võib piirata kandidaatide põhiseaduslikke õigusi. Põhiseaduskomisjon soovitas eelnõu tagasi lükata.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Eesti sisejulgeolekut, Vene luuretegevust ja julgeolekuasutuste toimetulekut massilise sisserändega seotud riskidega. Arutelu sai alguse Martin Helme küsimusest, mis keskendus Tartu Ülikoolis tegutsenud Vene agendi Morozovi juhtumile ja hiljutisele kümne Vene provokaatori kinnivõtmisele, kes olid seotud siseministri auto ründamise ja mälestusmärkide rüüstamisega. Helme väljendas sügavat muret, et Vene luureagendid on saanud Eestis aastaid segamatult tegutseda, ning kritiseeris julgeolekuasutusi (KAPO ja PPA) suutmatuse eest tagada isegi siseministri isiklikku julgeolekut.

Siseminister kaitses jõuliselt julgeolekuasutuste tööd, väites, et hiljutised paljastused pigem tõestavad nende edukust. Minister selgitas, et agentide paljastamine on pikk ja keeruline protsess, mille käigus on oluline kaardistada kontaktide võrgustik. Ta lükkas tagasi Helme väited, et julgeolekuasutused ei suuda kontrollida massilist sisserännet, rõhutades, et KAPO isikkoosseisu on suurendatud ja et fookus on inimestel, kes on tulnud üle idapiiri. Minister rõhutas, et enamik Ukraina sõjapõgenikke on Venemaa suhtes negatiivselt meelestatud ja et kuritegevuse statistika ei ole sisserändega seoses kasvanud. Ants Frosch toetas kriitikat, kaheldes uuringute usaldusväärsuses ja nõudes üldpreventiivseid meetmeid piiriületuse oluliseks kärpimiseks, pidades praegust sisserännet Eesti võimetele üle jõu käivaks.

Riigikogu istungil käsitleti siseminister Lauri Läänemetsa (SDE, peaministri ülesannetes) vastust Isamaa fraktsiooni liikme Helir-Valdor Seederi arupärimisele, mis puudutas Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõigust kohalikel omavalitsuste valimistel. Seeder rõhutas, et praegune olukord, kus agressori riikide kodanikel on hääleõigus, on absurdne ja kujutab endast olulist julgeolekuohtu. Ta kritiseeris koalitsioonilepingusse kirjutatud lubadust töötada välja õiguslik raamistik valimisõiguse ajutiseks peatamiseks ilma põhiseadust muutmata, pidades seda poliitiliseks mängurluseks ja teostamatuks lahenduseks.

Minister Läänemets kinnitas, et sotsiaaldemokraadid ei ole kunagi välistanud debatti valimisõiguse teemal, kuid rõhutas, et kiirustades ja "hoogtöö korras" tehtud otsused võivad tekitada uusi julgeolekuprobleeme, viidates näiteks Ida-Virumaa radikaliseerumise ohule. Ta kinnitas, et koalitsioonipartnerite tellitud analüüs on valmis ning see kinnitab Seederi seisukohta: valimisõiguse ajutine peatamine ilma põhiseadust muutmata ei ole õiguslikult võimalik. Läänemets ei andnud konkreetset vastust, kas SDE on nüüd valmis põhiseadust muutma, rõhutades, et julgeolekuoht ei peitu niivõrd valijate kodakondsuses, kuivõrd valitavate isikute (Eesti kodanike) lojaalsuses ja meelestatuses.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Varro Vooglaiu arupärimist siseminister Lauri Läänemetsale (peaministri ülesannetes) seoses Tallinnas (Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel) üles pandud vastuolulise plakatikampaaniaga. Plakatitel kujutati sõjas puruks pommitatud maju, mis olid paigutatud reaalselt nende hoonete taha. Vooglaid pidas kampaaniat kohatuks, eriti Vabariigi aastapäeva nädalal, ning rõhutas selle negatiivset mõju inimeste, eriti laste vaimsele tervisele. Ta kahtlustas, et tegemist on valitsuse strateegilise kommunikatsiooni (stratkommi) projektiga, mille eesmärk on madala populaarsuse tingimustes hirmu abil rahvast valitsuse selja taha mobiliseerida.

Minister Läänemets eitas kategooriliselt valitsuse või selle alluvuses olevate struktuuride seotust kampaaniaga, nimetades seda kunstiks. Tema hinnangul oli teose eesmärk äratada kaastunnet ja meenutada, et Ukrainas jätkub sõda ja kannatused. Läänemets lükkas tagasi süüdistused psühhoterrori tekitamises, rõhutades, et kunstis nähakse erinevaid asju – kas hirmu või appikarjet. Täpsustavates küsimustes süüdistasid Varro Vooglaid ja Martin Helme ministrit küünilisuses ja topeltstandardite rakendamises, viidates Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevusetusele plakatite osas võrreldes varasemate juhtumitega (nt ENSV lipu aktsioon). Martin Helme nimetas kampaaniat otseselt maksumaksja rahaga tehtud psühho- ja infooperatsiooniks, millele Läänemets vastas süüdistusega, et EKRE tegeleb ise infooperatsioonide oskusliku läbiviimisega.

Päevakorrapunkt käsitles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastuseid seoses valitsuse perepoliitika ja Eesti demograafilise olukorraga. Debati algatas Mart Maastik, kes esitas terava kriitika lasterikaste perede toetuste vähendamise osas, viidates Eesti põhiseadusele ja rahvuse säilimise küsimusele. Maastik rõhutas, et sündimuskordaja 1,4 näitab otsest väljasuremisohtu ning süüdistas valitsust väljasuretamise kiirendatud variandi valimises, vastandades toetuste kärpeid ja võõrtööjõu kvootide suurendamise soovi.

Minister Riisalo kaitses valitsuse otsuseid, selgitades, et toetuste korrigeerimine oli vajalik ühiskonnas tajutava ebavõrdsuse vähendamiseks ja õigluse tagamiseks maksumaksja raha jaotamisel. Ta rõhutas, et lasterikaste perede toetus on 2022. aastaga võrreldes siiski tõusnud (kolme kuni kuue lapsega peredel 190 eurot ja seitsme või enama lapsega peredel 290 eurot kuus). Riisalo lükkas ümber süüdistused, nagu ta oleks lapsi koormaks pidanud, ning tõi esile, et rahalised toetused ei ole demograafilise kriisi lahendamisel ainus "kuldvõti". Ta viitas laiemale vajadusele luua peresõbralik keskkond ja mainis sügisel valmivat peretoetuste tervikanalüüsi. Debatt oli emotsionaalne, eriti Riina Solmani sekkumisel, kes süüdistas ministrit moonutatud statistika kasutamises ja ühiskonnagruppide vastandamises.

Arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale (peaministri ülesannetes) keskendus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) rahastamisele suurärimees Oleg Ossinovski poolt, kelle äritegevus Venemaal Ukraina sõja ajal on tekitanud moraalseid ja poliitilisi küsimusi. Arupärija Anti Poolamets (EKRE) tõi esile, et Ossinovski oli vormistanud oma Venemaa raudteeärid lähisugulase nimele, kes toimetas Venemaalt välja sadade miljonite eurode väärtuses rauamaaki, mis oli seotud oligarh Ališer Usmanoviga. Poolamets juhtis tähelepanu, et SDE sai 2023. aastal Ossinovskilt 50 000 euro suuruse annetuse, ning nõudis selgitust, kas erakond tagastab raha, arvestades Ossinovski varasemat korruptsioonikahtlust Lätis ja praegust kahtlast äritegevust.

Minister Läänemets tunnistas, et kuigi Ossinovski tegevus ei olnud sanktsioneeritud, oli see moraalselt vale. Ta selgitas, et annetuse vastuvõtmise ajal puudus erakonnal teave äritegevuse ulatuse kohta ning praegu oleks sellise annetuse vastuvõtmine keeruline. Läänemets lükkas tagasi Poolametsa väite, et Ossinovski on SDE põhirahastaja, rõhutades, et erakonda toetavad enim selle liikmed. Ta rõhutas võimude lahususe printsiipi, keeldudes ministrina andmast õiguskaitseorganitele uurimiskäske. Läänemets keskendus laiemalt sanktsioonipoliitikale, mainides oma ettepanekut valitsusele lõpetada sanktsioneeritud kaupade liikumine üle Eesti idapiiri, et vältida nende jõudmist Venemaale. Mart Helme (EKRE) sekkus, süüdistades Läänemetsa ja SDE-d häbituses ja otseses huvide konfliktis ning nõudes ministri tagasiastumist. Läänemets vastas, et isiklikud süüdistused ei vii edasi ning rõhutas vajadust tugevdada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) võimekust.

Käesolev istungi päevakorrapunkt käsitles sisserände ja julgeoleku küsimusi Eestis. Tõnis Lukas esitas küsimuse siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, keskendudes demograafilistele väljakutsetele ja sisserände kontrollile. Lukas väljendas muret, et Eesti on väike rahvas ja sisserännet pole võimalik tegelikult kontrollida, samuti tõi ta välja julgeolekuriskid seoses teatud kogukondadega, kes ei integreeru Eesti ühiskonda.

Arutelu käigus tõstatati ka Ukraina sõjapõgenike teemat, eriti mobilisatsiooniealiste meeste küsimust. Jaak Valge esitas täpsustava küsimuse selle kohta, miks mobilisatsiooniealised ukraina mehed taotlevad rahvusvahelist kaitset ja kas Eesti kontrollib nende mobilisatsioonist vabastamist. Lisaks tekkis arutelu istungi korra üle, kui Varro Vooglaid kritiseeris istungi juhataja lähenemist küsimuste menetlemisel.

Käsitletav teema keskendus sisejulgeoleku küsimustele seoses Ukraina sõjapõgenikega Eestis. Mart Helme esitas küsimuse siseminister Lauri Läänemetsa poole, kes täitis peaministri ülesandeid. Peamine aruteluteema oli võimalik massiline sisseränne Ukrainast ning valitsuse valmisolek selleks.

Helme väitis, et Ameerika analüütikute hinnangul võib Ukraina sõja kaotuse korral riigist lahkuda kuni 20 miljonit inimest, millest Eesti osa võiks olla kuni pool miljonit põgenikku. Ta kritiseeris valitsust, süüdistades ministrit kas ebakompetentsuses või tahtlikus hämamises statistiliste andmete osas. Samuti tõstatas ta küsimuse, kuidas tagada Eesti poliitiline, etniline ja sotsiaalne stabiilsus massilise sisserände tingimustes.

Riigikogu arutas ja võttis vastu 97 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse eelnõu 375 AE "Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse". Ettekandja Liisa-Ly Pakosta rõhutas oma emotsionaalses ja faktiderohkes kõnes, et laste küüditamine on jäle sõjakuritegu, mis hõlmab laste identiteedi kustutamist, ajupesu ja lapsendamist Vene peredesse. Ta tõi esile, et Venemaa enda andmetel on okupeeritud aladelt ära viidud üle 740 000 lapse, kuid tagasi on suudetud tuua vaid 388. Järgnesid fraktsioonide esindajate jõulised sõnavõtud, milles mõisteti Venemaa tegevus hukka kui genotsiid, tuues paralleele ajalooliste küüditamiste ja inimsusvastaste kuritegudega. Debatis rõhutati vajadust suurendada Ukrainale antavat sõjalist abi ja jätkata rahvusvahelist survet, et sõjakurjategijad vastutusele võetaks. Väliskomisjoni esindaja Maria Jufereva-Skuratovski kinnitas juhtivkomisjoni konsensuslikku toetust eelnõule. Avaldus võeti lõpphääletusel vastu üksmeelselt.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu 227 teist lugemist. Eelnõu eesmärk oli kaasajastada vangistusseadust ja viia sisse mitmeid digitaalseid lahendusi, sealhulgas kinnipeetavate isiklike toimikute asendamine vangiregistriga. Õiguskomisjoni liige Vilja Toomast tutvustas komisjoni tööd ja 14 muudatusettepanekut, millest enamik olid tehnilised või tulenesid vajadusest viia seaduse jõustumistähtaegu edasi seoses menetluse venimisega.

Olulisemad sisulised muudatused puudutasid kinnipeetavate üksikvangistuses hoidmise reegleid, mille puhul on edaspidi vajalik prokuratuuri või kohtu luba, et vältida ülemäärast üksikvangistust ja sellega kaasnevaid kahjuhüvitise nõudeid. Samuti täpsustati kriminaalhoolduse võrgustikutööd ja andmevahetuse reegleid. Lisaks vangistusseadusele tehti muudatusi ka kriminaal-, tsiviil- ja väärteomenetluse seadustikus, et reguleerida menetlusdokumentide kättetoimetamist ja piirata ligipääsu e-registritele, kui dokumente ettenähtud aja jooksul vastu ei võeta. Riigikogu liige Riina Solman esitas küll kaks ettepanekut, mis puudutasid kinnipeetavatega piiramatult kohtuda saavate isikute ringi laiendamist ja veebipõhise õppe võimaldamist, kuid need ei leidnud komisjonis piisavat toetust ja jäeti saalis hääletamata.

Riigikogus arutati Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimist nr 496 narkootikumidega seotud surmade kohta, mille ettekandjaks oli Andrei Korobeinik. Arupärijad tõid esile Eesti positsiooni Euroopa Liidu narkosurmade edetabeli tipus ja küsisid riigi plaanide kohta olukorra parandamiseks ning kanepi legaliseerimise võimalikust mõjust surmade arvule. Terviseminister Riina Sikkut kinnitas, et teema on äärmiselt päevakajaline, kuna 2023. aastal oli narkosurmade arv (esialgne hinnang 117) tõusnud rekordiliselt kõrgele, olles tingitud ülikangetest sünteetilistest opioididest (nitaseenid), mis on asendanud fentanüüli. Minister rõhutas, et surmajuhtumid on enamasti seotud mitme aine (opioidid, amfetamiin, kokaiin, retseptiravimid) samaaegse tarvitamisega.

Strateegiliste meetmetena tõi minister esile narkopoliitika valge raamatu (2030) ning kahjude vähendamise meetmed, millest olulisim on opioidi antidoodi naloksooni kättesaadavuse laiendamine (retseptiõigusega õed, plaanitav käsimüük apteekides, ninasprei lisamine patrullpolitseinike varustusse). Kanepi legaliseerimise teemat Eestis kaalutud ei ole. Minister viitas tõenduspõhistele uuringutele, mis näitavad, et legaliseerimine on seotud tarvitamise kasvu ja vaimse tervise probleemide süvenemisega (psühhoosid, sõltuvus, õnnetused), isegi kui mõned vastuolulised uuringud USA-s on täheldanud nõrka positiivset mõju opioididest tingitud surmade vähenemisele. Läbirääkimistel tõstatasid Mart Helme ja Jaak Valge küsimuse narkootikumide leviku seosest HIV-i nakatumise kasvuga ja kontrolli puudumisega lõunapiiril, mis võib sõjapiirkonnast (Ukraina) tuleva liikumise kaudu tuua Eestisse uusi narkolaineid. Minister Sikkut kinnitas, et valitsus ei tee ettevalmistusi kanepi legaliseerimiseks ning rõhutas ministeeriumideülese koostöö vajadust rahvatervise tagamisel.

Riigikogu arutas majandus- ja infotehnoloogiaministrile Tiit Riisalole esitatud arupärimist nr 203, mis käsitles Eesti ettevõtjate kaasamise võimalusi Ukraina ülesehitamisse. Arupärimise esitaja Aleksei Jevgrafov rõhutas teema jätkuvat aktuaalsust, viidates Ukraina hinnangulisele vajadusele ligi 40 miljardi dollari suuruse välisabi järele ning Maailmapanga hinnatud 411 miljardi dollari suurustele ülesehituskuludele.

Minister Tiit Riisalo kinnitas, et valitsus on Eesti ettevõtete kaasamist korduvalt arutanud ning see on Eesti Ukraina-suunalise poliitika keskne fookus. Riisalo rõhutas, et Eesti soovib olla ülesehitamisel esimeste hulgas, sarnaselt sõjalise abiga. Konkreetsete meetmetena tõi ta esile kolme temaatilise foorumi planeerimise 2024. aastaks, mille eesmärk on tutvustada Eesti ettevõtete tooteid ja tehnoloogiaid. Lisaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele eraldatud 25 miljonit eurot 100 miljoni eurosest laenurahastusest spetsiaalselt Ukraina-suunalise ekspordi toetamiseks ja riskide maandamiseks. Minister kirjeldas ka edukaid arengukoostööprojekte, nagu moodullasteaia ehitamine Žõtomõri oblastisse ja peremajade projekteerimine, mis annavad Eesti ettevõtetele väärtuslikku kogemust. Järgnevas arutelus täpsustati foorumite korraldamise asukohti ning käsitleti ka Eesti digiriigi arendamise kulusid Ukraina platvormi (mRiik) prototüübi testimisel.

Riigikogu arutas Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimust "Eesti majanduslanguses. Mida teha?". Arutelu käigus esinesid kolm ettekandjat: Isamaa esimees Urmas Reinsalu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Kõik kolm andsid ülevaate Eesti majanduse kehvast olukorrast, mis on kestnud juba kaheksandat kvartalit järjest.

Peamised probleemid, mis esile kerkisid, olid energia kõrged hinnad, vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu, ebapiisav sise- ja välisnõudlus ning konkurentsivõime langus. Ettekandjatest Reinsalu süüdistas valitsust majandusprobleemide süvendamises maksutõusude ja vale poliitika kaudu. Potisepp rõhutas toidutööstuse raskusi ja palus loobuda kaudsetest maksudest. Raudsepp selgitas, et praegune kriis erineb varasematest ning selle põhjused ei ole majanduslikud, vaid poliitilised.

Riigikogu täiskogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) esimest lugemist. Istungit saatsid tugevad poliitilised pinged ja korduvad obstruktsioonid, mille käigus opositsioonipoolsed saadikud (eelkõige EKRE) blokeerisid kõnepulti ja kasutasid heliseadmeid, tekitades undamist ja segades ettekannet. See sundis istungi juhatajat korduvalt korda taastama ja võtma isegi viieminutilise vaheaja. Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas eelnõu, rõhutades selle kolme peamist eesmärki: keskkonnahoid (autostumise vähendamine ja säästlikumate sõidukite eelistamine), eelarvetulu (prognoositavalt 236 miljonit eurot aastas) ning maksevõime arvestamine (vanusekomponent eraisikutele). Minister kaitses maksuvalemit, mis arvestab CO2 heidet, sõiduki massi ja vanust, ning lükkas tagasi süüdistused tagasiulatuvas maksustamises. Ta selgitas, et maks on disainitud nii, et see mõjutaks pigem linnapiirkondi, kus on alternatiive, ning et see on õiglasem kui kütuseaktsiisi tõstmine. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris eelnõu teravalt, nimetades seda ebaõiglaseks maksusõjaks rahva vastu, eriti maapiirkondade elanike, suurperede ja puuetega inimeste suhtes. Alternatiivina pakuti välja pangamaksu. Rahanduskomisjoni ettekande tegi Jevgeni Ossinovski, kes andis ülevaate komisjoni istungil toimunud arutelust ja menetlusotsustest, mis samuti tekitasid opositsioonis protesti. Läbirääkimiste järel esitasid kolm opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel ettepanek toetust ei leidnud ning esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 351 esimest lugemist, mille peamised eesmärgid on elektrituru varustuskindluse tagamine ja universaalteenuse lõpetamine. Kliimaminister Kristen Michal tutvustas eelnõu kolme põhiteemat: strateegilise reservi loomine juhitavate tootmisvõimsuste puudujäägi vältimiseks, universaalteenuse kaotamine alates 1. aprillist 2024 ning maagaasi varustuskindluse tagamiseks vajaliku LNG-haalamiskai halduskulude lülitamine gaasivarumaksesse.

Debati keskmes oli universaalteenuse lõpetamise ajastus. Opositsioon (Keskerakond) kritiseeris valitsust, et sarnane ettepanek lükati tagasi juba mitu kuud varem, mistõttu eakad ja vähem aktiivsed tarbijad on kandnud märkimisväärset rahalist kahju. Minister Michal kaitses teenuse loomist kriisiaegse kindlustunde pakkumise meetmena, kuid nõustus, et kuna teenuse hind on turuhinnast püsivalt kõrgem, on selle sotsiaalse kindlustunde andmise mehhanismi roll praktikas kadunud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku universaalteenust mitte kaotada, vaid seda täiendada (nt hinnalae seadmisega), et see oleks kriisiolukordadeks valmisoleku meede.

Istung keskendus välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu 349 esimesele lugemisele. Siseminister Lauri Läänemets tutvustas eelnõu, mille eesmärk on üle võtta muudetud EL-i sinise kaardi direktiiv, et hõlbustada kõrge kvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike liikumist ja töötamist EL-is. Minister rõhutas, et Eestis on sinise kaardi kasutajate arv väike (82 kehtivat kaarti seisuga 15. jaanuar 2024) ning muudatused on marginaalse mõjuga. Peamised muudatused puudutavad kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõiste täpsustamist (sh IKT-spetsialistide töökogemuse arvestamine kõrghariduse asemel), lubatud töötusperioodi pikendamist (kuni 6 kuud) ja sinise kaardi omanike liikumist liikmesriikide vahel. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras kinnitas, et komisjon arutas eelnõu põhjalikult ja otsustas esimese lugemise lõpetada. Läbirääkimistel kritiseeris Helir-Valdor Seeder (Isamaa) valitsuse rändepoliitikat ja pidas eelnõu bürokraatiat suurendavaks, tehes ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Urve Tiidus (Reformierakond) toetas eelnõu, rõhutades selle pragmaatilisust ja kasu IKT-sektorile. Siseminister Läänemets selgitas, et tegemist on kehtiva direktiivi parandamisega, mis toetab Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist, ning lükkas ümber väited massilise rände soodustamisest. Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha, misjärel esimene lugemine lõpetati.

Käesolev istung keskendus esmalt Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) esimesele lugemisele. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on ajakohastada 20 aastat vanu regulatsioone, vähendada ettevõtjate halduskoormust ning digitaliseerida nimemärgiste register, viies selle Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) haldusalasse. Muudatustega kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise kohustus, pikendatakse registreeringu kehtivust kümnele aastale ning eemaldatakse jaemüügikohtade piirangud, mis peaks soodustama mikroettevõtjatest käsitööliste konkurentsivõimet. Samuti tõstetakse nimemärgise registreerimise riigilõivu 20 eurolt 30 euroni.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp kinnitas komisjoni toetust halduskoormuse vähendamisele ja digitaliseerimisele, kuid rõhutas, et arutelu keskendus valdavalt tarbijakaitse tagamisele uute leevenduste valguses. Läbirääkimistel väljendas Isamaa fraktsiooni esindaja Mart Maastik muret tarbijakaitse lõdvendamise pärast, eriti seoses väärismetalltoodete müügi lubamisega vabaturul, kartes, et see võib avada ukse pettustele. Pärast eelnõu 363 SE menetlemist muutus istungi iseloom drastiliselt, kuna järgmised 14 päevakorrapunkti (eelnõud 5–18, enamik algatatud EKRE fraktsiooni liikmete poolt) jäid arutamata algatajate puudumise tõttu, mistõttu kuulutati korduvalt välja arutelu võimatus.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu infotunnis peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimusi valitsuse majanduspoliitika ja eriti kavandatava automaksu teemal. Debati algatas Urmas Reinsalu (ID9FXL30Kfo), kes kritiseeris teravalt valitsuse tegevust, tuues esile majanduslanguse kestmise juba üheksandat kvartalit, sisulise kärpepoliitika puudumise ning maksutõusudega lajatamise. Reinsalu süüdistas valitsust otsustamatuses ja majanduskeskkonna halvendamises, nõudes konkreetset mõjuanalüüsi automaksu mõju kohta hajaasustuse elanike liikumisvabadusele ja toimetulekule.

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse tegevust, rõhutades, et tema ametiaeg on möödunud kriiside (COVID, energiakriis, sõda, majanduslangus) tähe all, ning lükkas tagasi süüdistused otsustamatuses, viidates kiiretele otsustele riigikaitsekulutuste suurendamisel. Kallas põhjendas automaksu vajalikkust riigikaitse rahastamise nõudega (3% SKT-st) ja OECD soovitusega maksustada vara. Ta kinnitas, et automaksust loodetakse koguda 236 miljonit eurot, ning püüdis maksu mõju leevendada, märkides, et see moodustab vaid 2% autoomaniku kogukuludest. Debati käigus tõstatasid nii Reinsalu kui ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart (VFbPNd3oG8w) korduvalt protseduurilisi küsimusi, heites peaministrile ette konkreetsetele küsimustele vastamata jätmist ja teemast kõrvale kaldumist.

Riigikogu liige Siim Pohlak esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse automaksu teemal, keskendudes valitsuse valikutele eelarvetulu loomisel. Pohlak kritiseeris valitsuse otsust maksustada Eesti inimeste autosid, samal ajal kui jäetakse maksustamata suurpankade enneolematud intressikasumid. Ta väitis, et mõlemast allikast saadav tulu oleks sarnases suurusjärgus, ning küsis, miks eelistatakse välismaist suurkapitali Eesti inimestele.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et tagantjärele maksude kehtestamine ei ole õigusriigile kohane ning oleks vaidlustatud. Ta selgitas, et valitsus saavutas pankadega kokkuleppe, mille tulemusena panustavad pangad aastatel 2023–2025 eelarvesse 520 miljonit eurot lisatulu, mis ületab automaksust prognoositavat tulu (236 miljonit eurot). Kallas rõhutas ka pankade avansilise tulumaksu erisusi. Pohlaku täpsustavale küsimusele, mis puudutas riigi võimalikku rahalist kaotust pankade kiirendatud dividendide väljamaksmise tõttu, vastas Kallas, et ta vastas küsimusele pankade maksustamise kohta ning rõhutas, et Eesti inimeste ostujõud on kasvamas (palgad ja toetused kasvavad kiiremini kui hinnad) ning majanduspilt pole nii must, kui seda maalitakse. Lisaküsimuse esitanud Kert Kingo süüdistas valitsust vaenulikkuses Eesti inimeste suhtes ja küsis, millal peaminister loobub ametiautodest ning hakkab rohepöörde toetuseks aastaringselt ühistranspordi või jalgrattaga tööl käima. Kallas selgitas, et peaministri isikukaitse nõuab ametiautode kasutamist vastavalt politsei ohuhinnangule, kuid ta kasutab jalgratast niipea, kui ilmad lubavad.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas siseminister Lauri Läänemetsale arupärimise politseinike, päästjate ja piirivalvurite palkade teemal, viidates valitsuse otsusele jätta PPA töötajad sel aastal palgatõusuta. Belobrovtsev tõi esile peaministri väited palkade külmutamise kohta kuni 2027. aastani ning võrdles olukorda õpetajate streigiga, mis tõi kaasa palgatõusu. Ta küsis ministrilt selget sõnumit PPA töötajatele nende tulevase palga osas ja uuris, kuidas saavad streigikeelu all olevad siseturvalisuse töötajad oma nõudmisi valitsusele tulemuslikult edastada.

Minister Lauri Läänemets tunnistas, et sel aastal palgatõusu ei toimunud. Ta rõhutas aga, et valitsus on investeerinud siseturvalisusse ligi 70 miljonit eurot, suunates selle eelkõige politsei väljaõppe kahekordistamisse ja Sisekaitseakadeemia võimekuse tõstmisse. Ministri sõnul aitab see lahendada töökoormuse probleemi, mis on praegu töötajate jaoks number üks mure. Läänemets kinnitas, et Sotsiaaldemokraadid on vastu riigitöötajate palkade neljaks aastaks külmutamisele ning ta läheb suvel eelarve läbirääkimistele ettepanekuga politseinike ja päästjate palku tõsta. Küsimusele, kuidas oma sõnumit edastada, soovitas minister tungivalt PPA töötajatel astuda ametiühingusse, rõhutades ametiühingute läbirääkimisjõudu. Lisaküsimuses kritiseeris Aleksandr Tšaplõgin valitsuse loogikat, et raha pole päästjatele, kuid samal ajal makstakse ametnikele lisatasusid. Minister vastas, et sotsiaaldemokraadid on ajalooliselt teinud suurimaid palgatõuse (nt päästjatel 36%) ning kutsus opositsiooni üles pakkuma konkreetseid maksulahendusi, et palgatõusuks vajalikud vahendid leida.

Riigikogu istungil käsitleti rahandusminister Mart Võrklaevale (Reformierakond) suunatud arupärimist mootorsõidukimaksu teemal, mille esitas Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa). Solman süüdistas ministrit ebaviisakuses ja püüdes varjata eelnõu esitamist õpetajate streigi taha. Arupärimise keskmes oli küsimus maksu tegelikust eesmärgist ja tulude kasutamisest, kuna valitsuse liikmete (viidates Signe Riisalole) seisukohad olid näiliselt vastuolulised – kas maks on vajalik riigi eksistentsi jätkamiseks või Ukraina sõja võidu saavutamiseks. Solman rõhutas ka 77 000 allkirja kogunud autoomanike liidu ignoreerimist ning maksu negatiivset mõju lasterikastele peredele ja puuetega inimestele maapiirkondades.

Minister Võrklaev lükkas tagasi süüdistused ebaviisakuses ja selgitas, et mootorsõidukimaksu eesmärk on kahetine: esiteks keskkonnaeesmärgid (autostumise vähendamine, säästlikum liikuvus ja keskkonnasõbralikum autopark) ning teiseks riigieelarve defitsiidi vähendamine. Ta rõhutas, et maksutulud suunatakse riigieelarvesse, mis katab juba tehtud ja planeeritud kulutusi, sealhulgas ühistranspordi (40 miljonit eurot) ja teedeinvesteeringute suurendamist. Täpsustavas küsimuses tõstatas Solman ka fossiilkütuste hinna tõusu ohu seoses EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) laienemisega 2027. aastal, mis tema hinnangul muudab automaksu tarbetuks. Võrklaev vastas, et just kütusehinna potentsiaalne tõus rõhutab vajadust automaksu järele, kuna see suunab inimesi valima säästlikumaid sõidukeid ja vähendama kütusekulu, pakkudes seeläbi pikas perspektiivis kokkuhoidu.

Tänane istung käsitles viienda küsimusena automaksu ja ühiskonna teemat, kus Riigikogu liige Mart Helme esitas küsimuse peaminister Kaja Kallasele. Helme kritiseeris teravalt Reformierakonna varasemaid reforme, väites et need on läbi kukkunud, sealhulgas haldusreform ja apteegireform. Ta tõi välja probleemi, et haldusreformi tulemusel on plaanis sulgeda kümneid koole, mis sunnib lapsi käima koolis kümnete kilomeetrite kaugusel kodust.

Helme põhiküsimus puudutas automaksu kehtestamist olukorras, kus inimesed on sunnitud igapäevaselt autoga sõitma nii tööle kui ka lapsi kooli viima. Ta nimetas automaksu "jõhkraks" ja "kommunistlikust mõttelaadist tulenevaks" ning küsis, mida valitsus pakub inimestele alternatiivina liikuvusprobleemide lahendamiseks. Lisaks esitas täpsustava küsimuse ka Kert Kingo, kes kritiseeris valitsuse liikmete ametiautode kasutamist samal ajal, kui tavainimestele kehtestatakse automaks.

Tänane istung käsitles kuuendat küsimust, mille esitas Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov peaminister Kaja Kallasele kommunaalarvete teemadel. Küsimus keskendus Narva linna elanike kõrgetele kommunaalarvetele, mis jaanuaris ulatusid 300-500 euroni korteri kohta. Jevgrafov tõi välja, et tegemist on sotsiaal-majandusliku katastroofiga, arvestades piirkonna majanduslikku olukorda, kõrget töötust ja eakate suurt osakaalu.

Peaminister vastas, et Narva soojamajanduse probleemid tulenevad Eesti Energia plaanidest asendada põlevkivil põhinev kaugküttesüsteem gaasi- ja maasoojusel põhinevaga, mis käivitub alles 2029. aastal. Seni kasutatakse biomassi lisamisega põlevkivile soojuse hinna alandamiseks. Peaminister rõhutas, et pensionid on tõusnud märkimisväärselt - eelmisel aastal 17,6% ja koos tulumaksuvabastusega ligi 20%. Arutelu käigus tehti ettepanekuid hoonete renoveerimise omafinantseeringu vähendamiseks 10%-ni ning CO2 kvootidelt saadud tulu suunamiseks Narva küttehindade alandamiseks.

Riigikogu istungil käsitleti rahandusminister Mart Võrklaevale esitatud küsimust riigiettevõtete, eelkõige Elektrilevi ja Enefit Greeni erastamise plaanide kohta, mis tulenevad koalitsioonileppest. Küsimuse esitaja, Riigikogu liige Kalle Grünthal (EKRE), väljendas sügavat muret plaanide pärast, viidates ekspertide hinnangutele, et erastamine ei paranda teenuseid, ei langeta võrgutasusid ega taga paremat energiajulgeolekut. Grünthal nõudis ministrilt konkreetset vastust selle kohta, millist reaalset kasu see plaan Eesti rahvale toob, rõhutades, et elekter on eluks vajalik strateegiline kaup.

Minister Võrklaev (Reformierakond) selgitas, et riigiettevõtete ülevaatamine ja osaline erastamine on vajalik, et kaasata erasektorit ja tuua ettevõtetesse lisavahendeid. Enefit Greeni puhul on eesmärk suurendada osalust börsil, et pakkuda investoritele võimalust osaleda ettevõtte kasvus. Elektrilevi osalise erastamise peamise eesmärgina tõi minister välja vajaduse kaasata lisaraha varustuskindluse parandamiseks ja investeerimiseks võrku, viidates talvistele lubamatutele elektrikatkestustele. Võrklaev rõhutas, et börsile viimine parandab ka ettevõtte juhtimiskvaliteeti ja läbipaistvust. Ta lisas, et ettevõtte börsile viimine ei mõjuta elektri hinda, kuna tegemist on võrguettevõttega, ning lõplikud otsused on valitsuskabinetis veel arutamisel.

Riigikogu infotunnis käsitleti siseminister Lauri Läänemetsale esitatud küsimust valitsuse sisserändepoliitika kohta, mille esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Seeder tõi esile koalitsioonipartnerite (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, Reformierakond) vastuolulised signaalid rändekvootide suurendamise ja tööjõuprobleemide lahendamise osas, viidates sotsiaalkaitse- ja majandusministrite väljaütlemistele. Minister Läänemets kinnitas, et valitsus ei ole ametlikult oma rändepoliitikat muutnud ning ministrite algatused ei peegelda koalitsiooni konsensuslikku seisukohta. Läänemets rõhutas Sotsiaaldemokraatide eelistust panustada Eestis juba olemasolevate, tööturult kõrvale jäänud inimeste (tervise- või hooldusprobleemidega) tööle toomisesse, mitte kvootide suurendamisse.

Seeder esitas täpsustava küsimuse välismaalaste seaduse muudatuste kontekstis, mis tema hinnangul meelitavad aktiivselt kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid (Sinine kaart), mis on vastuolus Läänemetsa väidetega piirava poliitika jätkumisest. Läänemets selgitas, et tegemist on peamiselt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, mis ei loo Eestis olulisi uusi rändevõimalusi. Ta kinnitas, et julgeolekuaspektid on valitsuse fookuses ning välismaalaste seaduse muudatusega kavatsetakse sulgeda augud, mis lubavad Eestisse tuua töötajaid läbi käibeta "migratsioonipumpade" ettevõtete. Lisaküsimuses kahtles Mart Maastik valitsuse ühtsuses, millele Läänemets vastas, et erimeelsused on demokraatia loomulik osa ja kõik lõplikud valitsuse otsused sünnivad konsensuslikult.

Riigikogu arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena keskendus Eesti välispoliitikale, eriti Venemaa agressioonile Ukrainas ja selle mõjule globaalsele julgeolekule. Välisminister Margus Tsahkna esitas ettekande, milles rõhutas Ukraina võidu elulist tähtsust ja tutvustas kaheksat välispoliitika tugisammast. Nende hulka kuulusid pidev sõjaline ja majanduslik abi Ukrainale (sh eesmärk 0,25% SKT-st), Venemaa isoleerimine ja sanktsioonide karmistamine, külmutatud varade kasutuselevõtt Ukraina ülesehituseks ning Ukraina kiire liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Tsahkna rõhutas ka vajadust säilitada transatlantiline ühtsus ja seista vastu jõupõhisele maailmakorrale.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et maailm on uues globaalses vastasseisus, mille juured ulatuvad Putini 2007. aasta Müncheni kõneni. Ta kritiseeris läänt strateegilise visiooni puudumise ja eskalatsioonikartuse eest ning kutsus üles Venemaa strateegilisele lüüasaamisele. Mihkelson tõi esile Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise murrangulise tähtsuse ning soovitas kaaluda OSCE laialisaatmist ja uutel alustel rajamist Venemaa osaluseta. Debatis käsitleti lisaks Ukraina toetamisele ka Euroopa strateegilise autonoomia küsimust, NATO 2% kaitsekulutuste eesmärgi täitmist ning Eesti sisepoliitiliste skandaalide mõju välissuhetele. Istungi käigus pikendati hääletusega istungi aega päevakorra ammendumiseni.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 372, millega nimetati Riigikogu liige Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liikmeks. Eelnõu esitas kultuurikomisjon ning selle eesmärk oli täita ERR-i nõukogus tekkinud vakantne koht. Ettekandjaks oli kultuurikomisjoni liige Tanel Tein, kes selgitas, et vajadus uue liikme järele tekkis seoses senise nõukogu liikme Andre Hanimäe lahkumisega Eesti Keskerakonna fraktsioonist.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku nimetada nõukogu uueks liikmeks Vadim Belobrovtsev. Kuna tegemist oli otsuse eelnõuga, mille kohta muudatusettepanekuid esitada ei saanud, ning läbirääkimiste soovi ei ilmnenud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia eelnõu 372 kohta läbi kohe ka lõpphääletus. Eelnõu võeti vastu kiire menetluse korras, mis lõpetas ühtlasi ka antud istungi.