Täiskogu istungid

See päevakorrapunkt keskendus lemmikloomaregistri loomise teemalisele arupärimisele, mille eesmärk on luua üleriigiline register koerte, kasside ja teiste lemmikloomade kohta. Arupärimine esitati Riigikogu liikmete poolt 18. jaanuaril ning selle esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Eesmärk on loomade heaolu parandamine, kadunud loomade kiiret tagastamist omanikele ning varjupaikade töö ja linnaruumi paremat korraldamist, vähendades kohalike omavalitsuste koormust ja bürokraatiat, mis kaasneb eraldi registritega. Arupärimises rõhutati, et see teema on olnud aastaid arutelude ja menetluste all ning et üleriigiline lemmikloomaregister võiks hõlmata ka vajadust kooskõlastada huvirühmade ja omavalitsuste tähelepanekuid.
Teine lõik kirjeldab peamisi aruteluteemasid: peamised takistused registri loomisel, eelnõu jõudmise ajakava Riigikokku, ning huvigruppide, varjupaikade ja kohalike omavalitsuste kaasamise ja tagasiside integreerimise viisid. Samuti käsitleti raha- ja finantseerimisküsimusi, osundades vajadusele arvestada Euroopa Liidu reguleerivate eelnõudega ning ning rõhutati, et läbirääkimised ja kaasamine võivad protsessi pikeneda, kuid eesmärk on siiski ühtne register ja suur koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ning huvigruppide vahel.

Täna käsitleti Riigikogu päevakorrapunkti, kus Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine puudutas toimingupiirangu rakendamisega seotud probleeme. Arupärimine tõstatas ebamäärase määratluse ning sellest tuleneva piirangu ulatuse ja õigusselguse küsimused, illustreerides teemat ka ajalooliste juhtumite — nagu Kajar Lemberi ja Mary Krossi seosed ning õiguskantsleri Ülle Madise tähelepanekud — valguses. Põhipunkt oli see, et kui toimingupiirangu sätet ei ole piisavalt täpsustatud, võib tekkida spetsiaalselt ametiisiku või temaga seotud isikute suhtes tehtavate toimingute kontrolli ebaselgus ning kohtuotsuste mõistmine muutub ebakindlaks. Teises osas arutleti parlamendi positsiooni ja valitsuse plaani kohta: Justiitsministeerium kaalub ja kavandab toimingupiirangu regulatsiooni selgemaks ja kitsamaks muutmist ning analüüsi, mille lõppsaab keskne eesmärk olla õigusriigi põhimõtete tugevdamine ning korruptsiooni ennetusvahendite selgus. Paistis, et arutelu hõlmab ka arsti toimingupiirangu erandi ja seotud isiku mõiste täpsustamist ning läbipaistvuse suurendamist kogu õigussüsteemis.

Päevakorra keskmes on Riigikogu 5. juunil 2023 esitatud arupärimine prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse kohta (arupärimise nr 528), mille esitasid Varro Vooglaiu, Kert Kingo, Kalle Grünthal, Arvo Alleri, Evelin Poolamets, Leo Kunnas, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler, Ants Froschi, Jaak Valge, Mart Maastik, Priit Sibul ja Riina Solman. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli üles kasvanud Varro Vooglaiu esindab arupärijaid ning arutelu keskendub prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse õiguslikkusele, vastutusele ja järelevalve mehhanismidele, sealhulgas võimu kuritarvitamise riskide teadvustamisele ning õigusselguse suurendamisele. Teine päevakorrapunkt on samuti arupärimine, mis puudutab toimingupiirangu rikkumise kahtlustust seoses Priit Humala ja Parvel Pruunsilla kaasusega ning tõstatab küsimusi kahju teke, mainekahju ning vastutuse ja õigusriigi põhimõtete osas. Kõnelduvas arutelus tõstetakse esile kahtlused KAPO ja prokuratuuri sõltumatuse ning järelevalve tõhususe kohta, samuti arutatakse võimalikke tagajärgi ning vajadust selguse ja õigusriigi põhimõtete parema mõistmise järele. Kokkuvõttes on agenda eesmärk selgitada menetluste legaliteeti, kontrolli mehhanisme ning politsei-prokuratuuri tegevuste läbipaistvust ja vastutust ühiskondliku usalduse taastamise raamistikus.

Istung algas Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu 349 (Euroopa Liidu sinine kaart) teise lugemise aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras tutvustas komisjoni seisukohti. Kuigi esimese lugemise järel muudatusettepanekuid ei laekunud, tegi Siseministeerium ettepaneku täiendada eelnõu kahe direktiivist tuleneva sättega. Peamine muudatus puudutas sinise kaardi omaniku õigust tööandjat vahetada: kui ta on töötanud alla 12 kuu, on liikmesriigil õigus nõuda töötukassa luba; 12 kuud või kauem töötanud isikute puhul loa nõuet ei ole. Komisjon toetas seda muudatusettepanekut konsensuslikult ja tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Eelnõu 349 teine lugemine lõpetati. Järgmised päevakorrapunktid (eelnõud 292 ja 324, mõlemad esimesed lugemised) jäid käsitlemata, kuna ettekandjaks määratud Riigikogu liige Jaak Valge puudus saalist, mistõttu kuulutati välja arutelu võimatus. Istung lõpetati.

Riigikogu arutelu keskendus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud otsuse eelnõule, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek langetada toiduainete ja ravimite käibemaks 5 protsendile seniselt 22 protsendilt. Eelnõu esitaja Martin Helme rõhutas, et tegemist on hädavajaliku meetmega, et leevendada rekordilise inflatsiooni ja maksutõusude mõju Eesti elanikele, eriti suurperedele ja pensionäridele, kelle eelarves moodustavad toit ja ravimid ebaproportsionaalselt suure osa. Helme tõi esile, et Eesti on üks väheseid EL-i riike, kus toiduainetele soodusmäära ei rakendata, ning et maksulangetus aitaks kaasa kodumaise toidutootmise elujõulisusele ja piirikaubanduse vähenemisele.

Debati käigus tõstatati koalitsioonipoolt küsimusi eelarvemõju ja maksulangetuse tegeliku kasu kohta tarbijatele. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann väljendas skeptilisust, viidates varasemale kogemusele, kus hinnatõusud toimusid ka ilma käibemaksu tõusuta, ning et maksulangetus võib hoopis suurendada jaemüüjate kasumeid. Vaatamata EKRE fraktsiooni veenvale argumentatsioonile, et varasemad maksulangetused (nt kütuseaktsiis) on toonud kaasa hinnalanguse, ei leidnud eelnõu koalitsiooni toetust. Hääletusel jäi otsuse vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält) saavutamata.

Riigikogu arutelu keskendus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõule 283, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku eesti rahva sündivuse suurendamiseks. Eelnõu esitaja Arvo Aller (EKRE) rõhutas sündimuse katastroofilist seisu ja kritiseeris valitsust perevaenulike sammude eest, nagu suurperede toetuste kärpimine ja uute maksude (nt automaks) kehtestamine. Aller pakkus välja rea meetmeid, sealhulgas peretoetuste ja vanemahüvitiste suurendamise, lasteaia kohatasu vähendamise ja soodsa kodulaenu võimaldamise, rõhutades, et Riigikogu peaks valitsusele suuniseid andma.

Juhtivkomisjoni, sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak (Reformierakond), tutvustas komisjoni seisukohti, märkides, et madal sündimus on globaalne trend ning et valitsus on teinud mitmeid perepoliitikat toetavaid otsuseid (nt haigushooldushüvitise reformid). Debatis kerkis esile terav vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel perepoliitika prioriteetide osas. Opositsioon (EKRE, Isamaa) süüdistas valitsust tahte puudumises sündimuskriisi lahendamisel, samas kui koalitsioon rõhutas majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse keskkonna olulisust. Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud ja langes menetlusest välja.

Käesolev päevakorrapunkt hõlmab Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034" esimese lugemise arutelu, esindatuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajana. Eelnõu idee on kujundada laiapõhjaline riigikaitse visioon koos viie põhiprotsessiga (ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus) ning koostada sellest lähtuvalt uus kümneaastane arengukava, mis vastaks nii tänasele kui ka tulevasele julgeolekuvaatele. Samuti arutatakse vahendeid ja juhtmõtlemist, et liikuda koos NATO-strateegiliste nõuete ja liitlaste võimalustega ning kaasata edaspidi liitlaste reageerimisvõimeid ning mehhaniseeritud võimekuste arengut.

Riigikogu istungi päevakord keskendus peamiselt kahele teravale teemale: õigusriigi põhimõtete toimimine Eestis, eriti seoses Justiitsministeeriumi ja Prokuratuuri vahel tekkinud kriisiga, ning valitsuse kavandatav mootorsõidukimaks ja selle mõju sotsiaalselt haavatavatele rühmadele.

Õigusriigi teemal esitasid küsimusi nii Andres Metsoja (Isamaa) peaminister Kaja Kallasele kui ka Urmas Reinsalu (Isamaa) justiitsminister Kalle Laanetile. Peaminister Kallas rõhutas võimude lahususe ja poliitilise sekkumise vältimise olulisust, kinnitades, et Justiitsministeerium on algatanud teenistusliku järelevalve Prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimiseks. Minister Laanet sattus aga terava kriitika alla, kuna tema ja riigi peaprokuröri väited sündmuste ja võimaliku survestamise kohta olid vastukäivad. Reinsalu tõi esile, et keegi valetab, ning küsis Laanetilt selgitusi ka kolmandate isikute (nt Erki Aavik) kaasamise kohta peaprokuröri ametist lahkumise aruteludesse, mida Laanet eitas.

Teise olulise teemana tõstatas Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) küsimuse automaksu erisustest puuetega inimestele. Peaminister Kallas kaitses valitsuse seisukohta, et sotsiaalpoliitikat ei tehta maksusoodustuste kaudu, vaid pigem otsetoetuste tõstmise abil, mis aitaks kõiki puuetega inimesi, mitte ainult autoomanikke. Kovalenko-Kõlvart kritiseeris lisaks ka haldustrahvide eelnõu, väites, et see rikub põhiõigusi ja õigusriigi printsiipe, muutes Konkurentsiameti karistusorganiks.

Käesolev päevakorrapunkt keskendus peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimisele seoses tema avaldustega Lääne liidrite Pariisi kohtumise järel, kus arutati Ukraina toetamist ja võimalikku vägede saatmist. Arupärimise esitaja Martin Helme süüdistas peaministrit Eesti avalikkusele valetamise eest, kuna Kallas oli väitnud, et Ukrainasse vägede saatmine "ei olnud teema" ega "ettepanek". Helme tõi esile mitmete teiste riigijuhtide (sh Poola president Duda, Slovakkia peaminister Fico, Prantsuse president Macron) vastupidised tsitaadid, mis kinnitasid, et teema oli arutelu all ja kohati isegi "tuline".

Peaminister Kaja Kallas lükkas süüdistused valetamises tagasi, rõhutades, et tegemist on semantilise erimeelsusega, eristades "maavägesid" (ground troops) ja "sõdureid kohapeal" (troops on the ground). Kallas selgitas, et Pariisis lepiti kokku strateegilises ebamäärasuses, et mitte saata Venemaale selget signaali, mida Lääs kindlasti välistab. Ta rõhutas, et Eesti teeb kõik selleks, et sõda siia ei laieneks, ning et Ukraina toetamine on odavam ja tõhusam viis oma julgeoleku tagamiseks. Kallas kinnitas korduvalt, et igasugune Eesti sõdurite saatmine väljapoole riiki nõuab Riigikogu mandaati.

Käesolev Riigikogu istungi päevakorrapunkt käsitles kodumaise toidutööstuse ees seisvaid väljakutseid, mille algatas Riigikogu liige Lauri Laats (Keskerakond) küsimusega peaminister Kaja Kallasele. Laats väljendas sügavat muret majanduslanguse, tarbijate madala kindlustunde ning toiduainete hinnatõusu (42% kahe aasta jooksul) pärast, mis on viinud kodumaiste tootjate, nagu Kehtna ja Rahinge Lihatööstuse, tegevuse lõpetamiseni. Ta rõhutas, et imporditud toiduainete osakaal poelettidel on tõusnud 40%-ni, mis kujutab endast ohtu Eesti toidujulgeolekule. Laats heitis valitsusele ette, et erinevalt naaberriikidest (Poola, Läti, Leedu) ei toetata Eesti tootjaid riiklikult, vaid loodetakse turu iseregulatsioonile.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) vastas kriitikale, juhtides esmalt tähelepanu opositsiooni vastuolulisele seisukohale – nõuda toetusi, olles samal ajal vastu uutele maksudele (viide "Ei automaksule" loosungiga pusadele). Kallas möönis toidutööstuse keerulist olukorda, kuid rõhutas, et hinnatõus tuleb peamiselt jaekaubandusest, mitte tootmisest. Ta tõi esile, et toiduainetööstuse tootmismahtude langus (3,6% 2023. aastal) oli väiksem kui mitmetel teistel töötleva tööstuse harudel. Kallas kaitses valitsuse majanduspoliitikat, viidates maksuküüru kaotamisele, mis suurendab inimeste ostujõudu, ning energiapoliitilistele otsustele, mis vähendavad sisendkulusid. Arutelu laienes ka üldisele majanduskasvu taastamisele ja lõppes protseduuriliste küsimustega, mis puudutasid peaministri isiklikke kommentaare opositsioonisaadikute istumiskohtade kohta.

Riigikogu infotunnis käsitleti teravat ja emotsionaalset teemat: Eesti Kaitseväe võimalikku osalemist Ukraina sõjategevuses ning peaminister Kaja Kallase isiklikku vastutust ja valmisolekut jääda Eestisse sõjaohu korral. Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas peaministrile kolm konkreetset küsimust, nõudes neile selget "jah" või "ei" vastust, süüdistades eelmisel nädalal saadud vastuseid demagoogilises möödahiilimises. Vooglaid soovis teada, kas Eesti on saatnud Ukrainasse sõjategevusega seotud ülesandeid täitma tegevteenistujaid või reserviste; kas peaminister annab lubaduse, et Kaitsevägi ei sekku Ukrainas sõjategevusse, vältimaks sõda Venemaaga; ning kas peaminister lubab sõja Eestisse jõudmise korral mitte evakueeruda.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et sõdurite saatmiseks väljapoole Eestit on vaja Riigikogu mandaati. Ta keeldus andmast lubadust Kaitseväe mittesekkumise kohta Ukrainas, rõhutades, et olud võivad muutuda ning Eesti on selgelt valinud Ukraina poole, tehes kõik selleks, et Venemaa kaotaks. Evakueerumise küsimuses kinnitas Kallas esialgu, et tal ei ole plaanis evakueeruda, ning hiljem Mart Helme täpsustavale küsimusele vastates andis selge lubaduse: "jah, ma jään Eestisse, kui ma olen peaminister ja siin peaks sõda algama." Kõige enam pingeid tekitas aga Kallase vastus küsimusele, kas ta saab kinnitada, et Eesti Vabariigi poolt saadetuna ei osale Ukrainas ühtegi tegevväelast ega reservisti. Kallas vastas sellele otse: "Ei saa kinnitada." Vooglaid ja Helme kritiseerisid teravalt Kallase poliitikat kui Eestit katastroofikursile viivat, samas kui istungi juhataja kaitses peaministrit, leides, et vastused olid piisavalt konkreetsed ja teemas püsivad.

Arutelu käsitles regionaalminister Madis Kallase poolt algatatud kohalike omavalitsuste (KOV) rahastamise reformi. Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev kritiseeris reformi, väites, et see karistab edukamaid omavalitsusi, vähendades nende tulu üksikisiku tulumaksu arvestuse muutmise kaudu, ning kehtestab KOV-tasandil astmelise maksustamise. Ta viitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) negatiivsele seisukohale ja küsis peaministrilt, kas ta peab sellist sammu õiglaseks. Peaminister Kaja Kallas tunnistas, et reformi eesmärk on tasakaalustada omavalitsuste tulubaasi, et leevendada valglinnastumise ja regionaalse ebavõrdsuse mõjusid, kuid rõhutas, et tegemist on töörühmas arutatava tervikliku paketiga, mis peab arvestama lasterikaste omavalitsuste investeerimisvajadustega. Kallas lükkas ümber väite, et süsteem on ajutine, ning rõhutas, et riigieelarves puudub vaba raha, mida lihtsalt KOVidele juurde anda. Rene Kokk tõi esile KOVide raske finantsolukorra, mis sunnib neid sulgema koole ja lasteaedu, ning kritiseeris riiki selle eest, et ta paneb omavalitsustele ülesandeid juurde (nt õpetajate palgatõus, Ukraina sõjapõgenike kulud) ilma piisavate rahaliste vahenditeta. Peaminister rõhutas, et hariduse korraldamine on KOV-i autonoomne ülesanne ja riik on rahastamist suurendanud, kuid lisaraha nõuab maksumaksjatelt suuremat panust.

Riigikogu istungil käsitleti justiitsminister Kalle Laaneti vastust Riigikogu liikme Mart Maastiku arupärimisele prokuratuuri sõltumatuse ja töö efektiivsuse teemal. Maastik kritiseeris prokuratuuri tegevust, tuues näiteks Kajar Lemberi saaga ja Slava Ukraini juhtumi aegluse, ning viitas ajakirjanduses kajastatud võimuvõitlusele ministri ja peaprokurör Andres Parmase vahel. Maastik küsis ministrilt selgitust, milles seisnes Parmase kaotatud poliitiline usalduskrediit ja kas minister sekkus prokuratuuri asjaajamisse. Minister Laanet tunnistas prokuratuuri töös esinenud kitsaskohti ja avalikkuse suuri ootusi, kuid eitas sekkumist menetlustoimingutesse. Ta selgitas, et poliitiline usalduskrediit on seotud avalikkuse ja Riigikogu rahulolematusega ning kinnitas, et pakkus Parmasele võimalust kandideerida Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks, kuna Parmas oli varem väljendanud soovi kohtusse naasta. Täpsustavas küsimuses käsitleti ka kolmanda isiku, Erki Aaviku, väidetavat katset Parmast mõjutada, mille kohta minister vastas, et tal puudub teadmine nende kohtumiste sisust. Lisaks tõstatas Kert Kingo küsimuse prokuröride korduvate rikkumiste kohta, mille kohtud on tuvastanud (sh valeandmete esitamine ja menetlusdokumentide võltsimine). Minister kinnitas, et just need probleemid on ajendanud teenistusliku järelevalve algatamist prokuratuuris, et tagada töö seaduslikkus ja otstarbekus ning saavutada ühiskonnas õigusrahu.

Infotunni kümnes küsimus puudutas prokuratuuri tegevuse seaduslikkust ja järelevalvet, mille esitas Riigikogu liige Kert Kingo justiitsminister Kalle Laanetile. Kingo alustas viitega prokuröride eetikakoodeksile, mis nõuab prokuröridelt erapooletust, sõltumatust ning hoidumist ebaõige teabe esitamisest. Kingo väitis, et tema varasemalt mainitud juhtumite puhul on prokurörid käitunud vääritult ja esitanud ebaõiget teavet. Ta küsis ministrilt, kas selline käitumine on lubatav ja kas peaprokurör on piisavalt tegelenud eetikakoodeksi täitmise jälgimisega oma alluvate seas.

Minister Laanet vastas, et tal puudub hetkel vastus, kuna oodatakse teenistusliku järelevalve tulemusi, mis peaks andma toimunust tunduvalt laiema pildi. Täpsustavas küsimuses keskendus Kingo peaprokuröri käitumisele vabal ajal, tuues näiteks tema esinemise poliitiliste juhtfiguuridega (Margus Tsahkna, Lauri Hussar, Lauri Läänemets) Nublu kontserdi afterparty'l. Kingo küsis, kuidas selline kontekst sobitub väitega poliitilisest sõltumatusest. Minister Laanet vastas, et tema isiklikult nii ei käituks, kuid rõhutas, et peaprokurör peab ka vabal ajal järgima kõiki ametiga kaasnevaid eetilisi norme. Infotund lõpetati aja puudumise tõttu.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 392. Eelnõu esitati kiireloomulisena, kuna selle jõustumine on kavandatud 1. maiks seoses eelseisva suurõppusega "Kevadtorm", mis on osa NATO õppusest Steadfast Defender 24. Peamised eesmärgid olid luua õiguslik alus ohuteavituse harjutamiseks sõjaväelise väljaõppe käigus ning võimaldada riigikaitse eesmärkidel väljaõpet ranna- ja kaldakaitse piiranguvööndis.

Eelnõu tekitas diskussiooni looduskaitseseaduse muudatuste osas, eriti seoses sättega, mis võimaldaks Keskkonnaameti nõusolekul rajada ehituskeeluvööndisse mitteriigikaitselisi ehitisi, kui need on seotud riigikaitse tagamiseks omandatavate maade vahetusega. Kuigi muudatuse eesmärk on tagada maaomanike õiglane kohtlemine (nt Nursipalu laiendamise või Balti kaitseliini rajamisega seotud maadevahetuste puhul), väljendasid Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajad muret, et see annaks Keskkonnaametile kaalutlusõiguse, mis võib olla vastuolus looduskaitseseaduse põhimõtetega. Keskkonnakomisjon otsustas anda ministeeriumidele ja huvigruppidele aega kompromissi leidmiseks enne teist lugemist.

Päevakorrapunkt käsitles Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 esimest lugemist, mille algatas Riigikogu rahanduskomisjon. Eelnõu peamine eesmärk on tagada põhiseaduslike institutsioonide (Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus) suurem eelarveline sõltumatus täitevvõimust. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et kehtiv eelarveprotsess on liialt täitevvõimukeskne, mis on tekitanud probleeme, eriti seoses palgatasemete mahajäämuse ja võimaliku poliitilise survestamisega institutsioonidele, kelle ülesanne on täitevvõimu kontrollida.

Pakutud lahendus näeb ette, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused (v.a kinnisasjadega seotud investeeringud) kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Kuigi Vabariigi Valitsusel säilib õigus ja kohustus taotlusi hinnata ning esitada eriarvamus, on rahanduskomisjonis heakskiidetud maht valitsusele kohustuslik riigieelarve eelnõusse lülitamisel. See kompromissettepanek, mis on sündinud pikaajalise arutelu ja põhiseaduslike institutsioonidega konsulteerimise tulemusena, peaks lahendama autonoomiaküsimuse, tagades samas, et valitsus saab esitada tasakaalustatud eelarve.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289), mille eesmärk oli taastada kohaliku tasandi rahvaalgatuse ja siduvate rahvahääletuste võimalus. Ettekandja Jaak Valge (EKRE) alustas kõnet sümboolse ajaloolise paralleeliga, märkides, et istung toimus 90 aastat pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret, millega kaotati rahvaalgatuse õigus. Valge rõhutas, et eelnõu on lahendus praegusele parlamentarismi ja esindusdemokraatia kriisile, andes kodanikele võimaluse korrigeerida valitud esindajate tegevust.

Eelnõu kohaselt oleks rahvahääletust saanud algatada kas volikogu või vähemalt 10% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest. Rahvahääletuse tulemus oleks olnud õiguslikult siduv, kui sellel osaleks vähemalt 30% valimisõiguslikest elanikest. Debatis toodi esile, et rahvahääletuste võimalus aitaks vältida kogukondi lõhestavaid otsuseid (nagu Metsküla kooli sulgemine) ning leevendaks poliitilisi pingeid, pakkudes protestile legitiimse kanali. Kriitikud (kelle argumendid esitasid peamiselt küsitlejad) kartsid, et see võib tekitada ebastabiilsust ja segada valitsemist. Põhiseaduskomisjon soovitas eelnõu tagasi lükata, viidates valitsuse seisukohtadele, mis nägid ette kohalikele omavalitsustele ettenägematute probleemide jada.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 276 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli kõrvaldada seaduseauk, mis takistab Kaitsepolitseiametil (KAPO) teostamast jätkuvat julgeolekukontrolli Vabariigi Valitsuse liikmete üle, kui neile on kord juba riigisaladusele juurdepääs antud. Algataja Ants Frosch (EKRE) rõhutas, et praegune olukord, mis tuli ilmsiks seoses peaministri abikaasa idavedude skandaaliga, loob ohtliku erandi, kus valitsusliikmed on seaduse ees ebavõrdses seisus võrreldes teiste riigisaladuse valdajatega. Frosch viitas KAPO peadirektori varasemale avaldusele, et ametil puudusid seaduslikud instrumendid peaministri olukorra kontrollimiseks.

Juhtivkomisjoni, põhiseaduskomisjoni, seisukohta tutvustas Pipi-Liis Siemann. Komisjon tunnistas eelnõu eesmärgi olulisust, kuid leidis, et eelnõu on liiga kitsas. Siseministeerium ja valitsus toetasid küll laiemat eesmärki, kuid soovisid käsitleda kõiki ametikohajärgseid riigisaladusele juurdepääsu õigusi omavaid isikuid kompleksselt, mitte ainult valitsusliikmeid. Koalitsioonierakonnad ei toetanud eelnõu esitatud kujul ja juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, viidates vajadusele terviklikuma lahenduse järele. Opositsioon (EKRE) süüdistas koalitsiooni poliitilise tahte puudumises ja soovimatuses tegeleda peaministri eetilise läbikukkumisega.

Riigikogu käsitles Priit Sibula, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Helir-Valdor Seedri, Urmas Reinsalu ja Riina Solmani arupärimist riikliku tähtsusega kultuuriehitiste rahastamise korra muutmise kohta. Arupärimise keskmes oli mure, et Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse kavandatavad muudatused loovad paralleelse rahastamissüsteemi, mis delegeerib Riigikogu otsustusõiguse kultuuriministrile ja Kultuurkapitali nõukogule. Uus kord võimaldaks lisada nimekirja täiendavaid objekte (esmajärjekorras ERR-i uue telemaja) ilma, et avataks Riigikogu poolt varem kinnitatud viie prioriteetse objekti pingerida.

Riigikontrolör Janar Holm kinnitas oma vastuses, et kavandatav muudatus loob tõepoolest senisest erineva staatusega kultuuriobjekti ning oleks menetlusökonoomia seisukohast olnud lihtsam lisada ERR-i telemaja otse Riigikogu kinnitatud nimekirja. Samuti tõstatati küsimus avalike vahendite otstarbekast kasutamisest seoses Tallinna filmilinnaku ja Jõhvi rahvusvahelise filmistuudiote kompleksi rajamisega. Riigikontrolör juhtis tähelepanu asjaolule, et Kultuuriministeerium ei ole Jõhvi projekti otsustusprotsessi kaasatud ega ole analüüsinud kahe filmilinnaku rajamise majanduslikku põhjendatust ja konkurentsimõju.

Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi ja Andrei Korobeiniku esitatud arupärimisele Eesti kriitilise demograafilise olukorra kohta. Arupärija Vadim Belobrovtsev tõi ettekandes esile murettekitavad statistikaameti andmed, sealhulgas Eesti Vabariigi ajaloo madalaima sündimuse (10 721 sündi 2023. aastal) ning asjaolu, et rahvaarvu kasv on tingitud vaid positiivsest rändesaldost. Ta kritiseeris valitsuse poliitikat (maksutõusud, peretoetuste kärped) kindlustunde õõnestamise eest. Peaminister Kaja Kallas vastas, et sündimuse langus on globaalne trend, mida süvendavad kriisid (koroona, Ukraina sõda, inflatsioon), mis panevad pered laste saamist edasi lükkama. Kallas rõhutas valitsuse eesmärki taastada stabiilsus ja turvalisus ning kaitses peretoetuste süsteemi, väites, et need on endiselt helded ja suunatud eelkõige abivajajatele (nt üksikvanemad). Opositsioon (eriti EKRE ja Keskerakond) kritiseeris teravalt valitsust perevaenulikkuse, maksuterrori ja massiimmigratsiooni soodustamise eest. Peaminister lükkas tagasi süüdistused, kinnitades, et valitsuse tegevus on suunatud Eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimajäämisele ning et riik ei saa peredele ette kirjutada, mitu last neil peab olema. Debati käigus süüdistati peaministrit ka küsimustele ülbes ja sisutühjas vastamises ning demograafilise visiooni puudumises.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seedri, Priit Sibula, Mart Maastiku, Tõnis Lukase ja Jaanus Karilaiu esitatud arupärimist (nr 598) Eestist lähtuva Venemaaga seotud ulatusliku äritegevuse kohta Ukraina sõja ajal. Arupärimise keskmes oli küsimus, miks Eesti ettevõtted, sealhulgas need, mis on seotud kõrgete poliitikutega või nende rahastajatega (nagu Oleg Ossinovski), jätkavad massiivset kaubavahetust Venemaaga, ning kas Vabariigi Valitsus on astunud samme selle tegevuse piiramiseks või tõkestamiseks, eriti seoses riiklike toetuste andmisega neile ettevõtetele.

Peaminister Kaja Kallas kordas oma hukkamõistvat seisukohta igasuguse Venemaaga seotud äritegevuse suhtes, pidades seda moraalselt taunitavaks, isegi kui see ei riku kehtivaid sanktsioone. Ta rõhutas, et on Euroopa Liidu tasandil ja piiririikide koostöös korduvalt teinud ettepanekuid täieliku kaubandusembargo kehtestamiseks, kuid pole selleks üksmeelt leidnud. Kallas lükkas tagasi süüdistused oma pere äritegevuse jätkumise kohta Venemaal, viidates abikaasa osaluse kiirele võõrandamisele. Opositsioon (eelkõige Isamaa ja EKRE) kritiseeris peaministrit teravalt sisuliste vastuste puudumise eest riiklike toetuste piiramise ja rahvuslike sanktsioonide kehtestamise osas, nähes valitsuse tegevusetuses julgeolekuohtu ja moraalset ebakõla.

Käesolev istung keskendus Riigikogu liikmete Riina Solmani, Priit Sibula, Mart Maastiku ja Jüri Ratase esitatud arupärimisele nr 602, mis käsitles kavandatava mootorsõidukimaksu negatiivseid mõjusid lastega peredele, eriti just lasterikastele peredele. Arupärimise esitaja Riina Solman (Isamaa) kritiseeris teravalt valitsuse poliitikat, mis tema hinnangul halvendab lastega perede majanduslikku kindlustatust, viidates nii varasemale tulumaksusoodustuse kaotamisele kui ka uuele automaksule. Solman rõhutas, et auto on lasterikastele peredele, eriti maapiirkondades, hädavajalik tarbeese, ning valitsuskoalitsiooni tegevus on vastuolus Põhiseaduse § 28 sätestatud riigi kohustusega kanda lasterikaste perede eest erilist hoolt.

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse seisukohti, lükates ümber väite, et automaks sunnib peresid autodest loobuma. Ta rõhutas, et maks on vajalik riigi rahanduse korrastamiseks ja keskkonnasäästlikumate valikute suunamiseks. Peaminister selgitas, et sotsiaalpoliitikat tehakse toetuste, mitte maksusoodustuste kaudu, ning tõi esile, et Eesti peretoetused on lasterikastele peredele juba praegu Euroopa kontekstis väga helded, kompenseerides ka võimalikud autokulud. Kallas väitis ka, et maapiirkondade ühistranspordi kättesaadavus on parem, kui kriitikud väidavad, ning et kõige haavatavamad rühmad on üksikvanemad, mitte lasterikkad pered. Debatt oli emotsionaalne, opositsioon süüdistas valitsust omandivaenulikkuses ja perede vastandamises.

Riigikogus peeti Reformierakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu "Eesti energeetika tulevik 2035". Arutelu keskendus Eesti ambitsioonikale eesmärgile saavutada 2030. aastaks 100% taastuvelektrit, tagada varustuskindlus ning luua puhas energia majanduse konkurentsieelisena. Kliimaminister Kristen Michal tutvustas valitsuse plaani viia läbi suured taastuvenergia vähempakkumised (kokku 8 TWh tuuleenergiat) ning rõhutas, et see plaan on tarbijatele soodsam kui varasemad alternatiivid, kuna arvestab riigisisest tarbimist. Lisaks käsitleti juhitavate võimsuste, salvestustehnoloogiate ja elektrivõrkude arendamise vajadust, eriti seoses Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega 2025. aastal.

Eksperdid (Priit Mändmaa ja Kalle Kilk) kinnitasid, et suurem elektritarbimine, eriti energiaintensiivse tööstuse lisandumisel, aitab langetada võrgutasusid ja parandada Eesti positsiooni globaalses energia trilemmas. Debatis kerkis esile tuumaenergeetika roll pikas plaanis ja põlevkivienergeetika säilitamise küsimus reservvõimsusena. Opositsioon kritiseeris valitsuse plaani eeskätt selle kõrge potentsiaalse maksumuse (meretuuleparkide subsideerimine) ja varustuskindluse tagamise ebaselguse tõttu, eriti arvestades välisühenduste ja merekaablite julgeolekuriske. Samuti seati kahtluse alla rohepöörde positiivne majanduslik mõju võrreldes USA-ga.

Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 esimest lugemist, mis oli eelmisel täiskogu istungil pooleli jäänud. Kuna läbirääkimised olid lõpetatud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Enne lugemise lõpetamist esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 356 esimesel lugemisel tagasi lükata. See ettepanek pandi hääletusele. Hääletustulemused näitasid, et ettepanek ei leidnud Riigikogu enamuse toetust, kogudes vaid 11 poolthäält 52 vastuhääle vastu. Seega loeti eelnõu 356 esimene lugemine lõpetatuks ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 20. märts kell 17.15.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu 359. Eelnõu peamine eesmärk on kiirendada taastuvenergia projektide, eelkõige maismaa tuuleparkide, päikeseparkide ja soojuspumpade arendamist, viies Eesti õigusruumi vastavusse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2022/2577 sätetega. Kliimaminister Kristen Michal selgitas, et muudatused hõlmavad taastuvenergia arendamise tunnistamist ülekaalukaks avalikuks huviks, mis võimaldab arendustegevust ka piirkondades, kus see tavaliselt keelatud oleks (välja arvatud Natura 2000 alad ja püsielupaigad), ning lihtsustab loamenetlust, lubades teatud tingimustel keskkonnamõju hindamise (KMH) ära jätta, kui samaväärne hindamine on juba planeeringu etapis tehtud. Michal rõhutas, et eelnõu toob kaasa odavama elektrihinna, puhtama looduse ja parandab Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Debatt oli äärmiselt polariseeritud, kusjuures opositsioon (eriti EKRE) süüdistas valitsust majanduse tahtlikus hävitamises ja maksumaksja raha kantimises subsideeritud roheprojektidesse. Opositsioonipoliitikud seadsid kahtluse alla taastuvenergia odavuse, väites, et see on saavutatud vaid CO2-trahvide ja subsiidiumide abil, ning tõid esile tuuleparkide ulatusliku keskkonnakahju (lindude hukkumine, materjalide utiliseerimise probleemid). Isamaa fraktsioon (Aivar Kokk) keskendus juhitava energia tootmise vajadusele ja kritiseeris Eleringi tegevust Estlink 2 kaabli parandamisel. Vaatamata teravale kriitikale toetasid eelnõu koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid) ja Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata kukkus hääletusel läbi.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 357 esimest lugemist. Auväärt kliimaminister Kristen Michal esitas eelnõu, selgitades, et selle eesmärk on luua õiguslik alus regulaarse lennuühenduse pidamiseks kahe riigi vahel. Leping tagab vastastikuse juurdepääsu lennuliinidele, võrdsed võimalused ettevõtjatele ning reguleerib maksuküsimusi, mistõttu on vajalik selle ratifitseerimine Riigikogus. Michal rõhutas, et leping mõjub positiivselt Eesti majandusarengule, luues paremad võimalused äri- ja turismireisijatele Aasiasse lennata. Läbirääkimised algasid 2018. aastal ning leping allkirjastati Soulis 2023. aasta oktoobris. Küsimuste voorus tundis Rain Epler huvi, kas Korea pool on mures Eesti lennunduse stabiilsuse pärast, millele minister vastas eitavalt. Arvo Aller küsis, kas ilma ratifitseerimiseta on regulaarlennud Koreasse võimatud, millele Michal vastas, et regulaarühendus eeldabki kahe riigi vahelist kokkulepet. Majanduskomisjoni poolt tegi ettekande Tarmo Tamm, kes kinnitas, et komisjon kiitis eelnõu 357 SE konsensuslikult heaks, kuna ministri ülevaade oli ammendav ja täiendavaid küsimusi ei tekkinud. Esimene lugemine lõpetati.

Päevakorras oli neljanda punktina Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu 227 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist selgus, et kõnesoove ei esitatud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eesistuja rõhutas, et seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see leidis piisava toetuse.

Istung keskendus Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346 kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele. Enne hääletuse läbiviimist avati läbirääkimised, kus Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel esines Hanah Lahe, kes rõhutas eelnõu kriitilist tähtsust Eesti veevarude säästmisel ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisel.

Eelnõu peamine eesmärk on luua õigusraamistik vähekasutatud veeressursside (nagu heitvesi, karjääri- ja kaevandusvesi) taaskasutuseks. See võimaldab puhastatud vett suunata kolmandatele isikutele kasutamiseks näiteks põllumajanduses niisutuseks, haljastuses või tööstuslikes protsessides. Lahe tõi esile, et kuigi Eestit peetakse veerikkaks riigiks, näitavad tarbimistrendid ja kliimamuutused, et veepuudus on kasvav probleem, mis nõuab ennetavaid meetmeid. Seaduse vastuvõtmine aitab vähendada esmase veeressursi tarbimist ja toetab ÜRO kestliku arengu eesmärke.

Päevakorrapunktina numbriga 6 käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 kolmandat lugemist. Menetlus algas läbirääkimiste avamise ja kohese sulgemisega, mis viitab sellele, et täiendavaid arutelusid ei peetud vajalikuks. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletustulemused näitasid eelnõu laialdast toetust: poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 1 ning erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu 347 seadusena vastu.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 esimene lugemine. Välisminister Margus Tsahkna tutvustas eelnõu, rõhutades, et see lahendab 2020. aastal Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud eelmise seaduse põhiseadusvastasuse probleemi, tagades abikaasade ja registreeritud elukaaslaste võrdse kohtlemise sotsiaalsete tagatiste osas, mis jõustus perekonnaseaduse muudatustega 1. jaanuaril 2024.

Eelnõu peamine eesmärk on ühtlustada välisteenistust üldise avaliku teenistusega ning muuta regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks. Oluliste muudatustena tuuakse sisse avaliku teenistuse seaduse (ATS) palgasüsteem, millega kaotatakse eraldi lisatasud staaži, akadeemilise kraadi ja diplomaatilise auastme eest, integreerides need põhipalga kriteeriumidesse, tagades samas, et palgad ei vähene. Samuti muudetakse abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu maksmise korda, lubades seda maksta ka töötavale kaaslasele (sõltuvalt tema sissetuleku suurusest), et soodustada perekondade koosolemist ja kaaslase töötamist. Uuendusena luuakse võimalus võtta pikaajalisse lähetusse kaasa tugiisik alla 13-aastase või erivajadustega lapse eest hoolitsemiseks, kui teenistuja on lähetuses ilma abikaasata. Lisaks antakse ametisse nimetamise õigust omavale isikule õigus mitte lubada pereliikmetel diplomaadiga kaasa minna ebaturvalistesse asukohariikidesse, säilitades samas sotsiaalsed tagatised, kui olukord lähetuse ajal muutub.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 esimene lugemine. Terviseminister Riina Sikkut tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võimaldada pikaajalisel haiguslehel (üle 60 päeva) viibivatel inimestel jätkata osalist töötamist, et vältida püsivat töövõimetust ja tööturult eemaldumist. Skeem on vabatahtlik ning nõuab töötaja, tööandja ja raviarsti nõusolekut. Tervisekassa maksaks sel juhul 50% hüvitist ja tööandja 50% töötasu, tagades inimesele haigestumiseelse sissetuleku. Minister märkis, et see meede peaks Tervisekassa kulusid vähendama 6–7 miljoni euro võrra aastas. Lisaks töövõimetuse ennetamisele laiendatakse eelnõuga laste hooldushüvitise saamise perioodi 60 kalendripäevale kõigi raskete lapseea haiguste puhul ning täiendava ravimihüvitise skeemi laiendatakse automaatselt ka meditsiiniseadmetele. Sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak kinnitas komisjoni toetust eelnõule, tuues esile arutelud osalise töötamise algusaja (61. päev) ja töötervishoiuarstide ning perearstide vahelise koostöö vajalikkuse üle. Fraktsioonide esindajad (Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) toetasid eelnõu, rõhutades selle positiivset mõju inimeste toimetulekule ja tööturuga seotuks jäämisele.

Riigikogu üheksandas päevakorrapunktis käsitleti Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 368 esimest lugemist. Leping allkirjastati 20. novembril 2023. aastal Tallinnas ja põhineb OECD tüüplepingul.

Lepingu peamised punktid hõlmavad dividenditulu ja intressitulu maksustamist kuni 12,5% määraga, litsentsitasude ja tehnilise teenuse tasude maksustamist kuni 10% määraga ning maksuhaldurite põhjalikku teabevahetust. Pakistan on praegu Eesti 75. ekspordipartner, kusjuures 2023. aastal oli kaupade eksport Pakistani 5,9 miljonit eurot ja import 10,3 miljonit eurot. Eesti ekspordib Pakistani peamiselt rafineeritud naftatooteid ja puidutselluloosi, impordib aga tekstiilitooteid ja nahatooteid.

Riigikogu 10. päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 379 esimest lugemist. Eelnõuga võetakse üle raamatupidamise direktiivi muudatused ja miinimummaksu direktiiv, mis puudutavad hargmaiste äriühingute kohustust esitada maksuhaldurile riikidepõhist teavet ning kehtestada 15%-line miinimummaks suurkontserndele.

Direktiiv kohaldub kontserndele, mille müügitulu ületab 750 miljonit eurot aastas - Eestis on selliseid kontserne vaid viis (Eesti Energia AS, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, MM Grupp OÜ, Bolt Grupp OÜ ja AS Infortar). Eesti taotles ja sai erandi miinimummaksu kohaldamiseks kuni 2030. aastani, kuna analüüs näitas, et iga-aastane 15%-line maksukohustus ei annaks eelarvelisi tulusid, küll aga suurendaks oluliselt halduskoormust. Tegeliku majandustegevuse erandi tõttu ei jäägi enamikul Eesti äriühingutel miinimummaksuga maksustatavat kasumit üle.

Riigikogu arutelu keskendus korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) esimesele lugemisele, mille algatasid EKRE fraktsiooni liikmed Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaas. Eelnõu eesmärk oli keelustada burka ja nikaabi kandmine avalikus ruumis, tuues põhjenduseks naiste diskrimineerimise, allutatuse sümboli ning julgeolekuohu. Algataja Henn Põlluaas rõhutas, et tegemist on radikaalse islamismi ilminguga, mis ei kuulu Eesti väärtusruumi ning mille keelustamine on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Ta viitas ka moslemikogukonna plahvatuslikule kasvule Eestis, mis muudab ennetava seaduse vajalikuks.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) esitas aga juhtivkomisjoni ja Vabariigi Valitsuse negatiivse seisukoha. Komisjon leidis, et Eestis puudub hetkel massiline probleem, mis nõuaks selliseid muudatusi. Lisaks rõhutati, et eelnõu karistaks trahvi või arestiga just neid naisi, keda sunnitakse neid rõivaid kandma, mis on vastuolus eesmärgiga kaitsta naiste õigusi ja võidelda perevägivallaga. Debatt oli terav, opositsioon süüdistas koalitsiooni silmakirjalikkuses soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ja kultuurikonflikti eiramises. Lõpphääletusel lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogu istungil käsitleti kahte päevakorrapunkti, millest sisuline arutelu toimus vaid esimese, eelnõu 246 üle. Tegemist oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga, mille eesmärk oli taastada Riigikogu liikmete ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ametite ühildamatuse põhimõte, tuntud ka kui "kahe tooli seaduse" tühistamine. Eelnõu pooldajad, eesotsas Henn Põlluaasaga, rõhutasid, et dualistlik mandaat on vastuolus võimude lahususe ja kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtetega. Samuti viidati praktilistele probleemidele, kus Riigikogu töö (komisjonid ja istungid) ning volikogu töö (mis toimub tihti samadel nädalapäevadel) kannatavad. Lisaks kritiseeriti "peibutuspartide" institutsiooni, kus Riigikogu liikmed koguvad kohalikel valimistel hääli, kuid loobuvad seejärel volikogu mandaadist.

Põhiseaduskomisjon, mille ettekande esitas Pipi-Liis Siemann, tutvustas komisjonisisest arutelu, kus tõdeti, et teema on korduvalt päevakorral olnud ja ka Riigikohus on kehtivat seadust varem hinnanud. Komisjonis jäid arvamused lahku, kuid juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Läbirääkimistel toetas EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller eelnõu, rõhutades vajadust selguse järele ja Riigikogu liikmete pühendumist parlamenditööle. Teine päevakorrapunkt (Eelnõu 276) jäi arutamata, kuna ettekandja Ants Frosch oli istungilt puudu ja asendajat ei määratud.

Riigikogu istungi päevakorras oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 290, mille eesmärk oli piirata kohalikel valimistel hääleõigus vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega, võttes selle ära kõigilt kolmandate riikide kodanikelt ja kodakondsusetutelt. Eelnõu ettekandja Martin Helme rõhutas, et valimisõigus on eksklusiivne kodaniku privileeg ning praegune olukord, kus Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud saavad valida, on vastuolus rahvusriigi põhimõtetega ja ohustab julgeolekut, eriti arvestades massiimmigratsiooni kasvu. Helme kritiseeris teravalt koalitsiooni, eelkõige Reformierakonna, plaani piirata valimisõigust vaid Vene ja Valgevene kodanikele, pidades seda küüniliseks poliittehnoloogiliseks signaliseerimiseks, mis ei lahenda tegelikku probleemi.

Debatis toodi esile, et valimisõiguse andmine mittekodanikele on loonud olukorra, kus omavalitsustes saavad võimule põlisrahva suhtes vaenulikud jõud (viidates Tallinna näitele) ning et kohaliku omavalitsuse otsused (haridus, kultuur, planeeringud) on otseselt seotud riigi julgeolekuga. EKRE fraktsiooni liikmed toetasid üksmeelselt seisukohta, et valimisõiguse piiramine motiveeriks sisserändajaid taotlema Eesti kodakondsust ja lõimuma. Juhtivkomisjon, põhiseaduskomisjon, tegi aga ettepaneku eelnõu tagasi lükata, viidates koalitsioonilepingus sätestatud kitsamale plaanile tegeleda vaid Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamisega. Hääletuse tulemusena eelnõu tagasi lükati.

Tänane infotund keskendus peamiselt automaksu teemale, kus Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas peaminister Kaja Kallasele teravaid küsimusi valitsuse otsuste kohta. Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et kolm neljandikku ühiskonnast on automaksu vastu ning Keskerakond on esitanud üle 300 muudatusettepaneku eelnõu menetluse pidurdamiseks. Eriti rõhutas ta automaksu negatiivset mõju nõrgematele ühiskonnaliikmetele - vähekindlustatud peredele, pensionäridele, paljulapselistele peredele ja maapiirkonna elanikele.

Peaminister Kallas kaitses automaksu vajalikkust julgeolekuolukorraga, rõhutades, et riigikaitsekulud on kasvanud ligi 400 miljoni euro võrra aastas. Ta väitis, et kuigi ta ei ole "automaksufänn", on praeguses julgeolekuolukorras suuremad maksud möödapääsmatud. Arutelu käigus puudutati ka auto- ja motosporti, teedeehituse investeeringuid ning ühistranspordi küsimusi. Kovalenko-Kõlvart pakkus alternatiivina välja pankade liigkasumi maksustamise, kuid peaminister jäi oma seisukoha juurde.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimist Eesti Vabariigi energeetikaolukorra kohta, mille algatas Riigikogu liige Helle-Moonika Helme. Debati keskmes oli Eesti Energia (Enefit Power) põlevkivienergeetika varade mahakandmine, mida Helme nimetas "raamatupidamislikuks trikiks" ja "varguseks oma rahva tagant", hinnates kahju umbes 360 miljonile eurole. Helme süüdistas valitsust iseseisva energeetika alussamba hävitamises eesmärgiga ettevõte võileivahinnaga maha müüa ning kritiseeris teravalt taastuvenergeetika (tuul ja päike) eelistamist, nimetades seda "ebateaduseks" ja "sõgeduseks".

Peaminister Kaja Kallas kaitses valitsuse tegevust, selgitades, et varade mahakandmine oli vältimatu, kuna Auvere elektrijaam on sageli rikkis ning selle toodetud elekter on CO2 kvootide tõttu liiga kallis, et turule pääseda. Kallas rõhutas, et juba 2011. aastal hoiatati Auvere jaama ehitamise ebamõistlikkuse eest. Peaminister kinnitas, et valitsus tegeleb aktiivselt energiakriisi lahendamisega, kiirendades taastuvenergia projektide menetlust, luues kohaliku kasu mehhanismi ning arutades salvestusvõimsuste ja tuumaenergia kasutuselevõttu. Debatis osales lisaks Rain Epler, kes küsis valitsuse konkreetsete energiapoliitiliste eesmärkide ja Eesti elektrihinna võrdluse kohta Soomega tulevikus.

Käesolev istungiosa keskendus peaminister Kaja Kallasele esitatud küsimusele koalitsioonilepingu täitmise ja valitsuse tegeliku poliitika lahknevuste teemal, mille esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Debati keskmes oli Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamine kohalikel valimistel (KOV). Seeder süüdistas valitsust selles, et koalitsioonilepingusse kirjutati teadlikult sisse punkt, mille täitmine (valimisõiguse peatamine ilma põhiseadust muutmata) oli õiguslikult võimatu, viidates sellega aja raiskamisele ja valijate eksitamisele.

Peaminister Kallas tunnistas, et koalitsioonileping oli kompromiss ja et juristide ning Justiitsministeeriumi esialgne nägemus võimaldas lahendust leida põhiseadust muutmata. Kuid ta kinnitas, et kuna õiguskantsler ja president on väljendanud seisukohta, et selline seadus oleks põhiseadusvastane, on valitsus asunud otsima teist lahendust, mis eeldab põhiseaduse muutmist. Kallas rõhutas, et põhiseaduse muutmiseks on vaja laiemat toetust (vähemalt 81 häält), mis tähendab koostööd opositsiooniga. Seeder kritiseeris ka valitsuse üldist poliitikat, viidates maksutõusudele ja energeetikapoliitikale, mis erinevad kardinaalselt valimiseelsetest lubadustest.

Riigikogu küsimustunni neljas teema keskendus haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele esitatud küsimustele eestikeelsele õppele ülemineku teemal. Küsimused esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev, kes tõstatas kaks peamist murekohta: erivajadustega (HEV) laste üleminek ning kriitiline õpetajate puudus.

Belobrovtsev väljendas muret HEV laste vanemate ees, kes on segaduses seoses individuaalse korra väljatöötamisega eestikeelsele õppele üleminekuks. Ta viitas lubatud komisjoni puudumisele ning juhtumitele, kus Rajaleidja on väidetavalt eiranud arstide soovitusi õppida ainult emakeeles. Minister Kallas selgitas, et nelja vene õppekeelega HEV kooliga tegelevad eraldi meeskonnad, mitte formaalne komisjon, ning nende tegevuskavad peavad valmima 31. märtsiks. Teiste HEV laste puhul on otsused individuaalsed ning Rajaleidja ja arsti arvamuste konflikti peaks lahendama koolipidaja ehk kohalik omavalitsus. Teise olulise teemana käsitleti õpetajate puudust, kus 1800 õpetajat ei vasta keelenõuetele. Minister Kallas rõhutas, et eestikeelset õpet ei saa anda inimene, kes eesti keelt ei oska, ning kutsus üles keskenduma lahendustele ja suhtumise muutmisele, et reform õnnestuks.

Käsitletud päevakorrapunkt oli peaminister Kaja Kallase sõnumid, mille esitas Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE). Infotund kujunes äärmiselt pingeliseks ja keskendus kahele peamisele teemale: Eesti julgeolek ja liitlassuhted ning riigi rahanduse seis. Kingo seadis kahtluse alla peaministri kinnituse, et Eesti ei ole enam kunagi üksi, viidates Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salme hoiatusele, et Ukraina võib sõja kaotada ning Euroopa ja USA ei pruugi olla valmis seda rahastama, jättes Eesti üksi. Peaminister Kallas kaitses valitsuse pro-Lääne kurssi (NATO ja EL) kui ainsat võimalikku valikut, rõhutades, et Ukraina toetamine on otseselt Eesti julgeoleku kaitsmine.

Lisaküsimuses esitas Varro Vooglaid (EKRE) peaministrile kolm konkreetset küsimust, millest teravaim puudutas lubadust, et Eesti ei saada oma kaitseväelasi Ukrainasse sõjategevusse, et vältida otsest sõtta astumist Venemaaga. Kallas keeldus konkreetsetele küsimustele vastamast, öeldes, et tema vastab nii, nagu tema vastab, ja et Pariisis ei arutatud maavägede saatmist. See vastus viis ulatusliku protseduurilise vaidluse ja opositsioonisaadikute (Vooglaid, Helme, Grünthal) protestideni, kes süüdistasid nii peaministrit kui ka istungi juhatajat kodu- ja töökorra rikkumises, kuna küsimustele ei antud piisavaid vastuseid.

Istungi päevakorrapunkti keskmes oli elektrienergia kättesaadavus ja hind seoses Estlink 2 merekaabli rikkega, mis on oluliselt tõstnud elektri hinda Eestis võrreldes Soomega. Riigikogu liige Aivar Kokk (PID: 6pkS-7ETEiU) esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse, kritiseerides Eleringi tegevust ja pikka remondiaega (kuni augusti lõpuni), mis maksab Eesti tarbijatele Koka arvutuste kohaselt ligi 100 miljonit eurot. Kokk rõhutas, et kaablirike on Eleringile pudelikaela tasude tõttu erakordselt kasumlik äri, samal ajal kui Eesti tarbijad kannavad kulud.

Peaminister Kallas tunnistas olukorra kahetsusväärsust, eriti rikkekoha hilist tuvastamist, mis on tingitud kaabli keerulisest asukohast maismaa ja mereühenduse üleminekukohas. Ta väljendas kahtlust, kas remonditööd tõesti augustiks lõpetatakse, viidates spetsialiseeritud remondifirmade suurele nõudlusele ja monopoolsele seisundile. Kallas teatas, et valitsuskabinet arutab teemat järgmisel nädalal, et leida võimalusi protsessi kiirendamiseks ning rõhutas vajadust täiendavate ühenduste ja juhitava elektritootmise järele. Lisaküsimustes käsitleti ka Eleringi vastutust ja strateegilist eesmärki hoida Eesti elektri hind tulevikus Soomest madalamal.

Riigikogu infotunni seitsmes küsimus oli adresseeritud peaminister Kaja Kallasele ja käsitles valeinfo levitamist. Küsimuse esitas Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, kes süüdistas peaministrit pidevas valetamises, viidates maksutõusude lubadustele, abikaasa Venemaa-äridele ja väidetele rahva elujärje paranemisest vaesuse kasvu taustal. Tšaplõgin tõi esile ka peaministri madala usaldusprotsendi (19%), küsides, kas see viitab rahva rumalusele või peaministri ebakompetentsusele.

Peaminister Kaja Kallas eitas kategooriliselt valetamise süüdistusi, selgitades, et maksude tõstmise teemal antud vastused olid seotud konkreetse riigieelarve kontekstiga ning et tema abikaasal ei ole ega ole olnud mingit Vene äri, vaid ta aitas Eesti transpordiettevõtet. Kallas kaitses oma madalat populaarsust, märkides, et raskel ajal otsuseid tegevate peaministrite usaldusprotsent ongi madal, kuid need otsused on vajalikud Eesti riigi jätkusuutlikkuse ja julgeoleku tagamiseks. Ta rõhutas, et valitsus on sunnitud paluma maksumaksjalt suuremat panust kriiside ja suuremate riigikaitsekulutuste tõttu, kuigi maksukoormus jääb Euroopa madalaimate hulka. Lisaküsimuses tõstatas Aivar Kokk energiajulgeoleku teema, soovitades kaaluda Narva elektrijaamade üleviimist pelletitolmule ning kritiseerides Eleringi aeglast elektrikaabli remonti, mis toob riigifirmale kasumit. Kallas kinnitas valitsuse soovi kaabel kiiresti korda teha, kuid lükkas tagasi vandenõuteooria Eleringi kasumihuvi kohta, kuna tegemist on riigiettevõttega.

Tänane infotund keskendus julgeolekuküsimustele, eriti seoses Eesti positsiooniga Ukraina sõjas ja rahvusvahelistel kohtumistel arutatud teemadega. Riigikogu liige Mart Helme (EKRE) esitas peaminister Kaja Kallasele terava küsimuse, süüdistades valitsusjuhti avalikkusele vale rääkimises seoses maavägede võimaliku saatmisega Ukrainasse. Helme viitas Prantsusmaa presidendi Macroni algatusele ja välismeedia kajastustele, nõudes peaministrilt selget ja ühemõttelist kinnitust, et Eesti regulaarväeüksused Ukrainasse võitlema ei lähe.

Peaminister Kaja Kallas lükkas süüdistused tagasi, rõhutades, et tema oli kõnealusel kohtumisel kohal ja teab täpselt, mida arutati. Ta kinnitas, et jutt ei käinud maavägede saatmisest, vaid laiemalt sõdurite toetuse võimalustest. Kallas andis seejärel Helme nõutud selge vastuse, kinnitades, et Eesti sõdurid Ukrainasse sõdima ei lähe. Peaminister rõhutas, et Eesti pingutused on suunatud sõja lõpetamisele Ukrainas, pakkudes laskemoona, õhukaitset ja väljaõpet, mitte aga otsest sõjalist sekkumist. Istung oli äärmiselt pingeline, kuna Helme sekkus korduvalt peaministri vastusesse, mille tõttu juhataja pidi korduvalt korda looma ja Helmele reeglite rikkumise eest märkusi tegema.

Istungi päevakorda kuulus üks punkt: Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 386. Eelnõu esitas keskkonnakomisjon ning selle eesmärk oli kutsuda RMK nõukogust tagasi Riigikogu liige Yoko Alender ja nimetada tema asemele uus liige, Maria Jufereva-Skuratovski. Eelnõu menetlemise kord nägi ette ettekande, küsimused, fraktsioonide läbirääkimised ja lõpphääletuse.

Ettekande tegi keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, kes selgitas, et muudatus tehakse metsaseaduse alusel ja ettepanek tuli Reformierakonna fraktsioonilt. Küsimuste voorus tõstatus poliitiliselt tundlik teema, kus Mart Maastik ja teised küsijad uurisid valikute aluseid, vihjates, et nõukogu koht võis olla preemia erakonda vahetanud saadikule. Komisjoni esimees kinnitas, et valik tehti fraktsiooni ettepanekul. Kuna läbirääkimiste soovi ei esitatud ja muudatusettepanekuid ei olnud, viidi eelnõu kohe lõpphääletusele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" haridusreformide elluviimisest. Minister raamistas oma ettekande kolme olulise väljakutsega: geopoliitiline vastasseis, energiaressursside kontroll ja tehnoloogiline areng, rõhutades, et just haridus on Eesti tuleviku ja majanduskasvu võti. Ta tõi esile neli peamist reformi: aastakümneid oodatud üleminek eestikeelsele haridusele, õppimiskohustuse pikendamine 18. eluaastani, kutsehariduse reformi ja koolivõrgu korrastamise eesmärgiga luua tugevad põhikoolijärgsed hariduskeskused.

Arutelu keskendus suuresti õpetajate järelkasvu kriisile, kusjuures minister tunnistas, et 1800 õpetaja keeleoskus ei vasta ootustele ning palga ja töökoormuse tasakaal on paigast ära. Samuti käsitleti poiste väljalangemise probleemi põhikooli järgselt ja maapiirkondade koolivõrgu tulevikku. Minister rõhutas, et koolivõrgu korrastamise eesmärk ei ole koolide sulgemine, vaid kvaliteetse gümnaasiumihariduse tagamine maanoortele, pakkudes laiemat valikut rakendusgümnaasiumide ja kutsehariduse kaudu. Ta avaldas lootust sõlmida pikaajaline hariduslepe, mis tooks stabiilsust õpetajate töötingimustesse.

Käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 esimest lugemist. Eelnõu teeb ettepaneku muuta kolme seadust: energiamajanduse korralduse seadust, elektrituruseadust ja vedelkütuse seadust. Peamised muudatused puudutavad Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist tulenevate põhimõtete ülevõtmist ning transpordis kasutatavate kütuste biokütuse lisamise kohustuse järelevalve karmistamist.

Eelnõuga täpsustatakse toetusskeemide väljatöötamise tingimusi, lisatakse keeld maksta toetust jäätmetest elektrienergia tootmisele, kui riigil ei ole jäätmete ringlusse võtmise sihtarvud täidetud, ning muudetakse transpordisektoris taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmise kontroll rangemaks. Arutelu käigus tekkis elav diskussioon energiapoliitika suundade üle, sealhulgas tuumaenergia, taastuvenergia ja biokütuste teemal.