Täiskogu istungid

Aruteluks jäi keskne teema riigieelarve olukord ja sellega seotud meetmete leidmine: kuidas majandust ning eelarvet stabiliseerida läbi kulude kokkuhoiu ja täiendavate tulude ning millist rolli mängivad selles pidades Tervisekassa kolimisega seotud kulud. Samuti toodi välja, et 2024. aasta eelarve on koostamisel ja järgmisel neljal aastal tuleb leida märkimisväärne summa kokkuhoiukohti ning oodata lisatulude tekkimist, et majandust elavdada ja investeeringud kiirendada.

Kavaistungil arutati mootorsõidukimaksu eelnõu ning sellega kaasnevaid poliitilisi ja õiguslikke küsimusi. Esimeses osas esitas Arvo Aller (EKRE) rahandusministrile Mart Võrklaevile isiklikku eeskuju puudutava kriitilise küsimuse: viidati sõiduki roolile ja ajakirjanduse kajastusele ning küsiti, milline eeskuju minister ise mootorsõidukimaksu kehtestamise kontekstis annab, kui auto ei ole teostanud tehnoülevaatust ning võib ohustada ümbritsevat. Teine osa keskendus Euroopa Liidu õigusele ja registritasude teemadele: arutati, millal Euroopa Komisjoni vastused jõuavad, kuidas Eesti ja Euroopa Liit omavahel tasuvus- ja kohtlemisprintsiipide erinevusi lahendatakse ning kas esmase omanikuvahetuse puhul tuleb registreerimistasu tagasi võtta. Keskerakonna fraktsiooni esindaja tõstatas samaaegselt muresid maksumuudatuste läbipaistvusest, kaasamisest ja eelnõu sisulistest parandustest. Lõpuks rõhutas juhataja, et protseduuride üle tuleb arutelu pidada, kuid konkreetseid otsuseid ei tehtud ning arutelu jätkub ning Euroopa Komisjoni seisukohtadega kooskõlas on planeeritud sammud edasisteks samme üle vaadata ja kaasata ühiskonda.

Agenda keskmes olid lõimumisuuringu tulemuste tõlgendus ning selle mõju valimisõiguse küsimustele kohalikel valimistel. Ühelt poolt toonitas esitatud materjal, et lojaalsus Eesti riigile ei tulene pelgalt kodakondsusest ning lõimumisuuring puudutas, et Vene kodakondsuse või Eesti kodakondsusega muust rahvusest elanike meelsus ei erine märkimisväärselt. Marju Lauristin rõhutas, et need numbrid ei tõesta seost Venemaa kodakondsuse ja Venemaa-lojaalsuse vahel ning see kompab varasemaid argumendid Venemaa mõju kohta. Selgitused tõid esile koalitsiooni sees tekkinud eriarvamused seoses kohalike omavalitsuste valimisõiguse äravõtmisega püsielanike hulgas (ligikaudu 70 000 inimest) ja tõstatasid küsimuse, kas ning kuidas põhiseadust võiks muuta. Ühiselt arutleti erinevate õiguslike teed läbipääsude üle: kiireloomuline muudatus Riigikogus, või kaks järjestikust koosseisu ning millised on sellega kaasnevad juriidilised ja poliitilised riskid. Debatis rõhutati vajadust leida koalitsiooni sees kokkulepe ning arvestada õiguskantsleri ja kõrgemate õigusteadlaste seisukohti enne kaugeleulatuvate õiguslike sammul võtmist.

Neljas küsimus käsitles majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo plaani seoses rahvastikuprobleemidega ja tööjõupuuduse leevendamisega. Arutelu keskmes oli kontrollitud sisserände roll majanduse naudingute ja tööjõu vajaduste rahuldamisel ning kuidas seda tasakaalustada nii, et see ei tekitaks ühiskondlikke ega turvalisuse probleeme. Riisalo tutvustas ettepanekut muuta muutuva osa piirarvu kasutamist, tuginedes OSKA prognoosidele, ekspordi osatähtsusele ja tegevusala palgale ning jagas kavandatava muutuvosa jaotuse 11 erialaks, kus suurim osakaal tuleb töötlevale tööstusele. Keskne sõnum oli, et eesmärk on tagada vajalik tööjõud tööstuslike valdkondade jaoks, samas säilitades riigi palgakokkuleppe ja tööhõive stabiilsuse.
Teises osas kerkisid küsimused erandite piire ja nende tegeliku rakendamise kohta: kas ja kui palju võivad erandid võimaldada sisse tuua tippspetsialiste, teadlasi, õppejõude ja IKT-erialade töötajaid ning kuidas see mõjutab 0,1% suurust muutuva osa piirarvu. Arutelu mõtteviis oli, et massiline sisseränne ei ole soovitud või eesmärk, ning et kvoodid ja erandid peavad sõltuma majanduse tegelikest vajadustest ning koostööst teiste ministeeriumidega. Lõpuks rõhutati, et arutelu jätkub ning vajadusel esitatakse täpsemad numbrilised analüüsid ja kavad erinevate stabiilsete mehhanismide jaoks.

Esimene osa käsitles riigi prioriteetide ümberhindamist läheneva rahvusvahelise ohu taustal. Alar Laneman tõstatas küsimuse, kas riigi kõige olulisemaks peaks saada riigikaitse ning kas rohepööre ja suuremad projektid ning eelarve tasakaal võivad mõneks ajaks edasi lükata, et tagada riigikaitse tugevus. Ta tõi esile, et oht ei ole ainult sõjalisel tasandil, vaid hõlmab ka küberjulgeolekut ja info- ning varjusõda, mis võivad demokraatlikku ühiskonda mõjutada. Nendes tingimustes rõhutas ta vajadust uuesti vaadata prioriteete ja mõelda, kuidas kaitse ja teised elutähtsad valdkonnad ühtsena toimivad.

Teine osa keskendus riigikaitse ja energiajulgeoleku vahelisele suhtele ning liitlaste rollile. Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et julgeolek on valitsuse absoluutne prioriteet ja riigikaitsekulutused on tõstetud üle 3% SKT-st, sisaldades investeeringuid küber-, sise- ja elanikkonnakaitsesse ning energiajulgeolekusse. Rõhutati vajadust mitmekesiste energiaallikate ja taskukohase energiaga varustatuse järele ning energiapoliitika kaudu mõõdetavat mõju riigi vastupanuvõimele. Arutelus kujundati ka arusaama NATO-liitlaste toel ning Ukraina abi jätkamisest, lisades, et varjendid ja elanikkonna kaitse ning digiriigi tugevdamine on jätkuvad prioriteedid. Lõpuks käsitleti elektriautode ülemineku rolli kui osa rohepöörde ja energiajulgeoleku integreerimisest, mis aitab vähendada sõltuvust naftast ja tagada stabiilsemaid hindu.

Arutelu keskendub Eesti majanduse hetkeseisule ja majanduspoliitika suunale kriisi tingimustes. Kavas on nimetatud küsimus puudutab maksude tõstmist ja kulude kärpimist võrreldes majandust stimuleerivate meetmetega ning sellele järgneb konkreetne vastus peaministrilt Kaja Kallaselt. Kahe põhielementi vahel – kas leida tasakaal inflatsiooni pidurdamise ja majanduskasvu elavdamise vahel – tõstatatakse näited tööjõuturult ning ettevõtete paindlikkusest, et näidata, kuidas Eesti majandus on selles kontekstis tehniliselt stabiliseerunud ning millised riskid ja võimalused tekivad.

Teises lõigus käsitletakse sektoraalseid mõjusid: puidutööstus on mõjukas ning sõltuvust Põhjamaade majandusest ja ehitussektorist on tunda, kuid Eesti ettevõtjad on leidnud uusi turge ja ekspordivõimalusi. Lisaks rõhutatakse, et töökohtade loomine on jätkuv ning tööjõu turu olukord on ligikaudu parem kui kriisiaegsetes näidetes. Turismi ja transporti sektorid näitavad kasvutendentsi ning inimeste ostujõu suurenemine on osaliselt tingitud majandusprognoosidest ja maksupoliitiliste õiguslike mõjude tasakaalustamisest; lähiaja maksuolukorra muutused võivad inimestele rohkem raha kätte tuua ja majanduse pöördumist positiivse suuna suunas soodustada.

Istungi päevakord keskendus Eesti Kaitseväe eriüksuslaste võimalikule osalemisele Ukrainas ning selle õiguslike ja poliitiliste raamvormingute selgitamisele. Arutluse all oli ka Ukraina ja Eesti vahelise julgeolekukokkuleppe sisu ning võimalus anda Ukrainale järjepidev, nelja aasta jooksul kestvat sõjalist abi 0,25% SKT-st, kusjuures rahalised kohustused tulevad vaid riigieelarve menetluse raames ja Riigikogu on vastutav nende vahendite kinnitamise või mittenõustumise eest. Kõneisikud rõhutasid, et sõjalise osalemise otsustusi ei tehta isikute kohta salastades või avalikkust teadmata, ning et mis tahes kinnitused või kohustused peab hindama ja kinnitama Riigikogu ning eelarve kaudu.
Teine osa keskustest puudutas vajadust teha selgeks, milline on õiguslik alus ning kuidas avalikkus pääseb nende lepingute ja kokkulepete juurde, kui need on heade kavatsuste protokollid või potentsiaalsed lepingud. Lõpuks ajendas arutelu rõhuasetus sellel, et praegune teema ei viinud lõpplahenduseni, kuna ei olnud vastu võetud uut mandaat ega kinnitatud rahaliste kohustuste skeemi ning tekstid olid veel läbirääkimise staadiumis.

Istung keskendus peamiselt maksupoliitiliste küsimuste arutelule, kus tõstatati maksuküüru kaotamise mõju ja tulumaksureformi finantsmõjud – arutelu lisas tähelepanu, kuidas muudatused võivad mõju avaldada kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste jaoks ning riigieelarve rahastusele. Esimeses arutluses esindati vaateid selle reformi kohta, mis võiks riigieelarvesse tuua märkimisväärse summa ja millised oleksid selle ülejäävuse või kärpimiste tagajärjed erinevates sektorites, sealhulgas õpetajate ning teiste avalike teenuste rahastusele.

Teine suur teemadering hõlmas Tallinna haiglavõrgu reformi ja haigla arendustegevuse planeerimise, sealhulgas Euroopa fondide kasutamist ja riigi vara rahastamise mõju eelarvele. Arutleti ka Tallinna haigla projekti tagasilükkamise ning haiglavõrgu arengukavade üle ning rõhutati vajadust ekspertide analüüsidele ja jätkavale kaalumisele. Lisaks tõstatati Vene kodakondsusega isikute valimisõiguse teema ning arutleti lõimumise protsesside ja piiride üle riigi demokraatlike alusväärtuste kontekstis. Kokkuvõttes koostati pilt istungi üldisest suunast ning rõhutati, et arutelu jätkub ja otsused võivad selgemaks vormuda järgmistes istungites.

See päevakorrapunkt käsitleb kohalike omavalitsuste positsiooni riigi tasandil ning sellega kaasnevat rahastust ja teenuste kvaliteedi tagamist. Jaanus Karilaid esitas peaministrile Kaja Kallasele küsimuse, milles väljendas muret, et omavalitsuste positsioon ei ole piisavalt selgelt kajastatud koalitsioonilepingu raames ning et bürokraatia ja teenuste kallinemine Riigi Tugiteenuste Keskuse mõjul tekitavad lisakoormust. Ta tõi välja regionaalse ebavõrdsuse ning pidas vajalikuks teada saada, millal kabinetis arutleti omavalitsuste positsiooni üle ja millised tulemused või otsused sellest tulenevad. Samuti toodi esile, et arutlused käivad läbi konkreetsete omavalitsuste näidete (Viimsi, Rae vald, Tallinn), mis kujutavad endast suuremaid rahalisi koormangu ning mille mõju tuleb laiemalt mõista.
Teine osa arutelust keskendus valitsuse viimaste sammudele: tulumaksu ümberkorraldus 2024. aastal ja sellega kaasnenud võrdsem tulubaas kohalike omavalitsuste vahel; maamaksu hinnakujunduse reform ja ettepanek anda omavalitsustele suurem otsustusõigus maamaksu suuruse üle; 2026. aastaks lubatud võimalused maamaksu kasvuprotsendi ja maksuvabastuste määramisel; koolide rahastusmudeli muutmine väikeste koolide hoidmiseks lähimas kogukonnas ning erinevate demograafiliste rühmade vajaduste (lapsed vs pensionärid) arvesse võtmine. Lisaks märgiti, et kuigi koalitsioonis tuleb dikteerida kompromisse, püüdlevad nad tasakaalu järele, patseerides regiooni ebavõrdsust ja kohalike omavalitsuste efektiivsust. Seejuures rõhutati kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse rahastamise küsimust ning piiratust eelarves või riigieelarves, mis mõjutab omavalitsuste võimet vastavalt reageerida. Lõpuks tõdeti, et koostöö ning arvestamine erinevate omavalitsuste oludega on jätkuv prioriteet ning koalitsioon püüab aktualiseerida meetmeid, mis soodustavad elatuse kvaliteeti ja kohalike omavalitsuste suutlikkust.

Päevakorrapunkti keskmes oli Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 392 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti avamist pakuti fraktsioonidele võimalust läbirääkimisteks, kuid seda soovi ei väljendatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti koheselt eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Hääletuse tulemusena võeti eelnõu 392 seadusena vastu ülekaaluka toetusega – 78 Riigikogu liikme poolthäälega, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud.

Esimeses päevakorrapunktis käsitleti majandus- ja infotehnoloogiaministri ettekannet riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Välja toodi strateegia kolm valdkonda: majandus, digitaalne areng ja tööturg, millele on seatud mõõdetavad sihte ja aluseks saanud üheksa põhimõtet. Meetmevaates rõhutati, et eesmärk ei ole vaid kõrge sihtide seadmine, vaid konkreetsete tegude ja investeeringute kaudu seda teel viia: õigusruumil peab olema selgus ja prognoositus, bürokraatia tuleb vähendada ning majandusele lisandväärtust loova investeerimise kaasamine tuleb tõhustada. Samas rõhutati vajadust tööjõu kvaliteedi ja tootlikkuse suurendamiseks, sealhulgas kutseõppe reformi ning tööjõu ümberõppe mehhanismide uuendamist, et vastata tulevastele nõudmistele ning ekspordimahtude kasvule.

Teiseks arutati digitaalse avaliku sektori ja andmepõhise riigi arendust: sündmusteenuste laienemist, andmete ühekordse esitamise printsiibi edasist rakendamist ning riigi andmebaaside auditit, et vähendada dubleerimist ja suurendada efektiivsust. Samuti pidasid osalejad oluliseks rohelise ja energeetikaga seotud investeeringuid ning regionaalse majanduse tasakaalustatud arendamist, sealhulgas rohelisi koridore ja suurte investeeringute kiirtee projektide tõhustamist. Debatis pöörati tähelepanu ka maksu- ja reguleerimisraamistiku jätkusuutlikkusele, mõjuanalüüside ja eelneva konsensuse vajadusele ning sellele, kuidas rahastada olulisi investeeringuid, et tagada nii majanduse konkurentsivõime kui ka sotsiaalne tasakaal.

Eelnõu 376 esimene lugemine: Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse projekti eesmärk on selgelt reguleerida inkassofirmade ja nende klientide tegevust kolmanda isiku võlgade sissenõudmisel ning võlgade müümisel edasi. Põhiosa keskendub kolmele kesksele dilemmale: inkassodega seotud teabe jagamine ja võlgnikuga suhtlemise reeglid, ning järelevalve ja sanktsioonid. Eelnõu laieneb tarbijakrediididest kuni ettevõtete laenudeni ning hõlmab ka mitmesuguseid laenuvõlgade ülesostmisi. Seada soovitakse inkassodele rangemad nõuded, et tagada aus, läbipaistev ja eraelu puutumatust austav käitumine ning vähendada võlgnike ähvardamist ja liigselt koormavaid kohtu- või sissenõudemenetlusi. Samuti nähakse ette Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja tugevat järelevalvet koos võimalike sanktsioonidega ning vajadusel kõrgendatud kapitalinõudeid. Eelnõu sisaldab ka kohustusi pankadele ning kiirlaenufirmadele: enne kohtusse pöördumist tuleb igal juhul kaaluda võla ümberkujundamist või maksegraafiku edasikujundamist. Lõpuks rõhutatakse, et eelnõu on ELi direktiivist lähtuvalt koostatud, kuid edasi minnes on kavatsus suurendada inkassoturu läbipaistvust ning pakkuda võlgnikele paremaid kaitsevõimalusi, mille puhul inimene peab olema valmis enda huve proaktiivselt kaitsma.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu ees krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 esimese lugemise läbiviimist. Eelnõu eesmärk on koondada ja selgelt reguleerida krüptovarateenuse osutamist riigis, muuta terminoloogia kooskõlas EL-i määrusega ning suurendada investorite kaitset ja turu läbipaistvust. Uus regulatsioon toob ühtsed nõuded krüptovaradeenuse osutajatele, vabastades samas tehnoloogia toimimisest ja plokiahelatehnoloogia olemusest. Peamised muudatused puudutavad tavapäraseid teenuseid, nagu krüptovara börs ja vahetus, ning kohustust lennata Finantsinspektsiooni tegevusluba, infot vastavalt projekti riskidele ning selgeid taganemistaotluste reegleid.

Riigikogu arutles Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutuselevõtu seaduse ja sellega seonduvate muudatuste eelnõu 399 esimese lugemise üle. Eelnõu keskne eesmärk on kehtestada ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid: 2025. aastast alates tuleb füüsilistes müügikohtades ostukorvi lõppsummat ümardada ja eraldi iga toote maksumust ümardada ei tohi. Allapoole ümardatakse summat, kui see lõppeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ning ülespoole, kui see lõppeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga. Eelnõu põhjendus toob välja väikeste nimiväärtusega müntide ringluse vähenemise, nende ületootmise vajaduse, tootmiskulude ja keskkonnamõju ning rõhutab sularahaga tehingute lihtsustamist ja kiirendamist, mis omakorda vähendab kaupmeestele tekkivat halduskoormust. Rahanduskomisjon tutvustas eelnõu ja arutelu oli suunatud põhieesmärkide selgitamisele ning protseduuriliste otsuste tegemisele. Lisaks oli rõhutatud, et täna viiakse eelnõu esimese lugemuse ette täiskogu ning järgmistel sammudel on oluline menetluse täpsustus, sealhulgas ametlike tähtaegade ning ettekandja määramise küsimused. Istung jätkub järgmisel korral sama eelnõuga.

Käesolev päevakorrapunkt keskendus Ungari siseasjadesse sekkumise kohta esitatud arupärimisele, mille allkirjastajate hulka kuulusid Riigikogu liikmed Varro Vooglaiu, Evelin Poolametsa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Siim Pohlaku, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Rene Koka, Alar Lanemani, Arvo Alleri ja Rain Epleri. Esimeses osas pidas ettekanne Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu ning teises osas esindasid arupärimise küsimusi ja vastuseid välisminister Margus Tsahkna. Põhiprobleemiks oli Ameerika Ühendriikide saatkonna ning paljude teiste riikide diplomaatide kaasatus Ungari siseriiklike küsimuste mõjutamisse ja sellega seonduv sekkumine, sealhulgas 14.–15. juulil 2023 toimunud Budapest Pride’i üritused ning vastavad suunised Eesti välispoliitikas. Läbi mitme küsimuse tõstatati okropaht ja põhimõtteline arutelu rahvusvaheliste normide ning viivitamatult rakendatavate inimõiguste teemadel.
Teises osas jätkati arutelu küsimuste ja vastustega ning ilmnesid mõlema poole pidasid tugevaid seisukohti, kuid otsesed otsused olid piiratud enamuse tagamisele suunatud. Istung lõppes sellega, et esimesed läbirääkimised lõpetati ning päevakorrapunkt suunati edasi menetlusse.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimist paljulapseliste perede toetamise vajaduse kohta. Arupärimise jaoks toodi välja põhiseaduslik kohustus ning demograafilised väljakutsed: eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine ning sugupuu jätkusuutlikkus. Eesmärk oli saada ministrilt vastus küsimustele selle kohta, kui kooskõlas on senised kärped paljulapseliste perede toetustes riigi põhiseaduslike kohustustega ning kuidas on lahendatud õiglusprintsiibi tõlgendused ja maailmavaade perepoliitikas.

Teine osa arutelu keskendus asjakohastele majanduslikele ja tööhõivele suunatud küsimustele: kui suur osa pere- ja vanemahüvitistest ning muudest toetustest mõjutab sündimust ja perede toimetulekut; kuidas lahendatakse järgmised küsimused – kas ja milliseid erisusi või lisatoetusi võiks rakendada lasterikaste perede jaoks ning kas ja kuidas automaks ja muud maksud võivad nende perede eluolusid mõjutada. Minister vastas, rõhutades eelarvepiirangute ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse tähtsust ning kirjeldas vanemahüvitise süsteemi ja alushariduse ning lasteaia koha tähtsust töö‑ ja pereelu ühitamisel. Lõpuks jõuti järeldusele, et otsuseid arutelul ei tehta ning tähelepanu suunatakse arengukavade ja kohalike omavalitsuste pakutavate toe vormidele.

Riigikogu päevakorrapunkt käsitles 19. veebruaril esitatud arupärimist vaenu õhutamise kohta lastega perede suhtes. Arupärijate nimistu seas olid Riina Solman, Priit Sibul, Helir-Valdor Seedri, Andres Metsoja, Aivar Koka, Tõnis Lukas ja Mart Maastik, ning esindajana kõnetoolis astus üles Helir-Valdor Seedri. Pärast arupärijate esindaja vahetust toimus arutelu, milles lõppkokkuvõttes puudutati lasterikaste perede rolli ning riigi toetusmehhanismide mõju laste ja perede heaolule.
Teine suurem teema oli riigi perepoliitika õiglus ja arutelu, kas lasterikaste perede toetus peab kõigi gruppide võrdsel põhimõttel põhinema laste arvu või pere suuruse arvestamisel, ning millised lahendused võiksid tagada suuremate perede ning kogu rahvastiku stabiilse tuleviku. Debatis osalesid erinevad kolmanda sektori ja opositsiooni esindajad ning minister vastas mitmetele küsimustele seoses oma intervjuudes esitatud väidetega ja valitsuse koostöömeetmetega.

Riigikogu arutas neljanda päevakorrapunktina EKRE fraktsiooni esitatud arupärimist nr 544, mis puudutas ühtse eestikeelse kooli loomist ja sellega seotud riske. Arupärimise esitas Henn Põlluaas, kes kritiseeris teravalt valitsuse (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) plaani, väites, et see viib ehtnõukogulike multikultuuriliste eesti-vene segakoolide tekkeni ning on suunatud eestlaste rahvusliku identiteedi hävitamisele ja venestamisele, nimetades seda lausa "kuritegelikuks genotsiidiks". Põlluaas rõhutas, et segakoolid toovad kaasa õppekvaliteedi languse ja ühiskondlike pingete suurenemise, eriti arvestades suurt muukeelsete õpilaste osakaalu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lükkas süüdistused kategooriliselt tagasi, rõhutades, et ühtne Eesti kool on vastupidine protsess – tegemist on integratsiooniga, mille eesmärk on tagada venekeelsetele lastele eesti keele oskus ja Eesti kultuuriruumi väärtuste omaksvõtt. Kallas tõi näiteid edukalt toimivatest eestikeelsetest koolidest Pärnus ja Kiviõlis ning selgitas, et üleminek on vajalik, kuna paralleelne venekeelne haridussüsteem ei ole 30 aasta jooksul suutnud tagada piisavat keeleoskust. Debatis käsitleti ka sisserände mõju, eestikeelsete õppekohtade puudust Ida-Virumaal ning hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamist. Minister kinnitas, et HEV-lapsed ei ole välistatud eestikeelsele õppele üleminekust ning lükkas ümber väited, nagu ei suudaks nad teises keeles õppida. Samuti lubas minister parandada Ida-Virumaa õpetajate palgalisade väljamaksmise süsteemi. Lõpetuseks toetas Tõnis Lukas (Isamaa) üleminekut, rõhutades, et peamine eesmärk on täielik eestikeelne õpe, mitte ideoloogilised vahevariandid.

Päevakorral oli Riigikogu arupärimine õpetajate palgakasvu lubaduste kohta, mida esitati 27. septembril 2023 arupärimisega nr 580. Arupärijaid esindasid Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Andres Metsoja nimed ning ettekanne pidi toimuma Riigikogu kõnetoolis Tõnis Lukase poolt. Päevakorra keskmes oli küsimus õpetajate palga—ja töökoormuse lubaduste järjepidevusest ning sellest tuleneva rahastusmudeli, karjäärimudeli ja koormusarvestuse kujundamisest. Eesmärk on jõuda 2027. aastaks õpetajate palgani 120% Eesti keskmisest ning tagada see kõik-ülendava haridusleppe raames, mis hõlmab omavalitsuste ja riigi ülesannete ning rahastusmudelite koostoimet. Teemaks olid ka 2023. aasta näitajate põhjendused, 2024. aasta algatuste ja rahastuse nüansid ning asjaosalistele esitatud küsimused haridusministeeriumi ja valitsuse tasandil.

Esitatud päevakorrapunkt 6 käsitles Riigikogu arupärimist koolireformi kohta, mille esitasid Helle-Moonika Helme, Anti Poolamets, Rene Kokk, Mart Helme, Martin Helme, Varro Vooglaid, Jaak Valge ja Henn Põlluaas. Arupärimine kerkis üles õpetajate koormuse, kaasava hariduse toimimise ning koolivõrgu reformiga seotud küsitavate lahenduste kontekstis ning see peegeldas laiemat muret Eesti haridussistemi jätkusuutlikkuse ja regionaalse tasakaalu üle. Arupärijad tõstatasid ohu, et kõrge lisakoormuse ja pideva personalivajaduse tõttu võivad õpetajad koolist lahkuda ning väikekoolide sulgemine võib omakorda kahjustada lapsevanemate koolikodulähedust ning kogukondade toimimist.

Minister Kristina Kallas vastas põhjalikult kaasava hariduse loomuliku toimimise, tugiteenuste ja eritoe mõistete ning rahastuse kohta. Ta selgitas, et kaasava hariduse rakendamine ei tähenda pidevat 24 erineva õpilase ühtmist käsitlemist, vaid vajaliku toe korraldamist tugiõpetajate või abiõpetajate kaasamisega ning piisavat ressursi eritoe ja tõhustatud toe vormis. Lisaks käsitleti koolivõrgu koordineerimist ja väikekoolide säilitamiseks kavandatud eritoe meetmeid ning koostöö omavalitsustega koolide säilitamiseks. Põhieesmärk oli näha, kuidas tagada põhihariduse kodulähedane kättesaadavus ning samal ajal leevendada õpetajate töökoormust, ilma et riik sulgeb koolivõrku aiapõhjendusega.

Arupärimine nr 616, mille esitas Varro Vooglaid, käsitles inimese seksuaalsust puudutavaid õppeaineid ja vanemate õigusi hariduses. Arupärija Vooglaid väljendas sügavat muret nn sooideoloogia leviku pärast Eesti koolides ja lasteaedades, rõhutades, et seksuaalkasvatus peaks olema perekonna vastutus. Ta kritiseeris teravalt ideoloogiat, mis väidab, et sugu on võimalik muuta või et sugusid on rohkem kui kaks, nimetades seda ebateaduslikuks ja lapsi kahjustavaks. Vooglaid viitas rahvusvahelistele näidetele (nt Tavistocki kliinik) meditsiiniliste sekkumiste plahvatuslikust kasvust ja pöördumatutest tagajärgedest, nõudes riigilt laste kaitset.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, et Eestis ei ole eraldi seksuaalkasvatuse ainet, vaid teemad on integreeritud inimeseõpetusse. Õppekava fookus on noorte tervisekäitumise teadlikkuse, vastutuse ja positiivse minapildi kujundamisel infoküllases keskkonnas. Kallas lükkas tagasi Vooglaiu seisukoha, rõhutades, et bioloogiline sugu ja isiku identiteet (minapilt) on eraldiseisvad ning koolid peavad toetama laste sotsiaalsete oskuste arengut ja aktsepteerima inimliku läheduse ning seksuaalse identiteedi erinevaid avaldumisvorme. Ta rõhutas, et lastele ei tohi valetada ühiskondliku reaalsuse (nt samasooliste abielude) kohta. Järgnenud arutelus süüdistasid Vooglaid, Epler ja Helme ministrit ideoloogilises pimestatuses ja "uuskeele" kasutamises, samas kui minister jäi kindlaks oma seisukohale, et laste kahjustamine on keelatud, kuid identiteedi toetamine seda ei ole.

Riigikogu juhatuse valimiste päevakorrapunkt hõlmas esimehe ja kahe aseesimehe valimist. Protseduurilise juhendi järgi valitakse esmalt Riigikogu esimees ning seejärel aseesimehed, kandidaatide ülesseadmine nõuab millise liikme nõusolekut. Valimised toimuvad salajase hääletuse teel ning tulemused kuulutatakse välja kohe pärast võimalikke proteste läbivaatamist. Kui keegi kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse lisavoor, ja kui on võrdsed häälte arvud, heidetakse liisku. Protseduuriline selgus ning hääletamise korraldus anti täpselt ette, ning protestide korraldamine kuulutati puuduvaks.

Käesolev päevakorra punkt puudutab Eesti Vabariigi ja Pakistani Islamivabariigi valitsuste vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ning selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 368 teist lugemist. Lepingu eesmärk on täpsustada ja tugevdada maksustamise raamtingimusi kahe riigi vahel, kaasa arvatud koostöö maksude kogumise ja maksupettuste ennetamise vallas. Riigikogus toimus eelnõu arutelu ning tehtud olid rahanduskomisjoni poolt edastatavad muudatused ning otsus jätkata kulgu täies ulatuses vastavalt päevakorrale.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks" eelnõu 280 esimest lugemist. Ettekandja Kert Kingo (EKRE) kritiseeris teravalt prokuratuuri tegevust, tuues esile kohtute poolt tuvastatud prokuröride seadusrikkumisi ja süüdistades riigi peaprokuröri Andres Parmast teenistusliku järelevalve teostamata jätmises. Kingo väitis, et prokuratuur käitub kui "riik riigis" ning Justiitsministeeriumi järelevalve on puudulik, kuna see ei laiene kriminaalmenetlusele ja jälitustegevusele – valdkondadele, kus rikkumised aset leiavad. Ta tõi näiteks uurimata jäänud juhtumeid (nt Slava Ukraini, peaministri abikaasa Vene äri) ja opositsioonipoliitikute represseerimist.

Õiguskomisjoni nimel esinenud Valdo Randpere (Reformierakond) lükkas Kingo süüdistused tagasi, rõhutades, et kehtiv regulatsioon on loodud poliitilise sekkumise vältimiseks. Ta märkis, et prokuröride rikkumised on tuvastanud kohtud, mis näitab, et järelevalvesüsteem tegelikult toimib. Randpere kritiseeris ka EKRE tegevust komisjonis, kus esitati ja seejärel tagasi võeti 50 muudatusettepanekut. Läbirääkimistel jätkus debatt prokuratuuri politiseerituse ja järelevalve tõhustamise vajaduse üle. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Eelnõu sai 17 poolthäält ja lükati tagasi.

Kolmanda päevakorrapunkti raames käsitleti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 274, mille eesmärk on valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina. Arutelu keskmes oli vajadus luua terviklik, kiire ja vastutustundlik dialoog piirivalve juhtimise ja Kaitseväe operatsioonide vahel, et tagada piiri puutumatus ja territoriaalne kaitse ka äärmuslikel olukordadel. Sõnavõttudes tõdeti, et tänases olukorras on piirivalve hajutatud juhtimisstruktuurid ja operatiivvõimekus ei pruugi reageerida viivitamatult hübriidsõja- või kriisitingimustele ning et vajadus ühe organiseeritud ja iseseisva piirivalve järele on tugev.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 279, mis tegi ettepaneku Vabariigi Valitsusele muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et pakkuda Ukraina sõjapõgenikest õpilastele valikuvõimalust ukrainakeelse hariduse osas. Ettekandja Jaak Valge (EKRE) rõhutas, et praegune süsteem, kus Ukraina lapsed suunatakse keeleoskuse puudumisel eesti- või venekeelsetesse koolidesse, on hariduspoliitiliselt rumal otsus, mis koormab Eesti õpetajaid ja kahjustab nii eesti kui ka ukraina laste haridusteed. Ta tõi esile, et ukrainakeelne õpe (kas Eesti või Ukraina õppekavade alusel) aitaks vältida Ukraina demograafilist katastroofi ja toetaks nende rahvuslikku identiteeti.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) tutvustas komisjonis toimunud arutelu, kus eelnõu pälvis tugevat vastuseisu. Kriitikud (sh Tõnis Lukas ja Signe Kivi) leidsid, et eraldi ukrainakeelse haridussüsteemi loomine tekitaks segregatsiooni, käiks Eestile üle jõu ja oleks vastuolus eestikeelsele õppele ülemineku eesmärgiga. Samuti rõhutati, et Eestis elavad lapsed peavad täitma koolikohustust Eesti seaduste alusel ning integreerumine on oluline. Vaatamata EKRE fraktsiooni kirglikele läbirääkimistele, lükati eelnõu lõpphääletusel tagasi, saades vaid 15 poolthäält.

Järgnevalt arutatakse viiendat päevakorda: Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 231 teist lugemist. Ettekandjaks on Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liina Kersna. Eelnõu eesmärk on anda täiendav alus õpilase väljaarvamiseks üldharidus-, koolieelse ja kutseõppeasutustest ning lahendada tähelepanu vääriv probleem nende õppekohtade haldamisel seoses Ukraina päritolu lastega, kes Eestisse saabusid ja hiljem lahkusid. Lisaks meenutatakse, et varasemalt tõstetud muudatusettepanekuid on tagasi võetud ning et menetlust on muude asjaolude tõttu ajutiselt peatatud – nüüd on võimalik jätkata teise lugemise menetlust. Soovituslikult on kultuurikomisjon kokku leppinud, et kui teid lugemine lõpule viiakse, jätkatakse kolmanda lugemise ja lõpphääletusega 10. aprillil.

Riigikogu arutles riigikaitsekomisjonist algatatud eelnõu 392 – elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse teise lugemise teemal. Armastatud sõnavõttudes rõhutati, et Kevadtormi õppused ehk suurel skaala kontserdil Lääne-Eestis ja saartel ning ranna- ja kalda piiranguvööndide kasutamine nõuab paindlikumat ja kiiremast reageerimist võimaldavat regulatsiooni. Esimene lugemine lõppes 12. märtsil ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 21. märts. Keskkonnakomisjon esitas kaks muudatusettepanekut, mille eesmärk oli oluliselt lühemaks teha eelnõu ning eemaldada teatud looduskaitseseaduse põhimõtete käsitlevaid punkte, mis võisid viia pikemate vaidluste ja viivitusteni. Komisjoni vahelisel menetluse käigus kohtusid ministeeriumid ja osapooled, et leida lahendusi ning selgitada, millised punktid on kiireloomulised ning milliseid küsimusi saab edasilükata looduskaitseseaduse järgnevates muudatusettepanekutes. Lõpphääletusele valmis olevad muudatusettepanekud said Esimesel lugemisel ning teisel lugemisel olid nad vastuoludes leevendatud – eesmärk on eelnõu jõustada 1. mail. Teine lugemine lõpetati ning lõpphääletuseks kavandatakse täiskogul 9. aprillil.

Seitsmenda päevakorrapunkti raames käsitletakse Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 379 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on panna hargmaistele kontsernidele kohustus avalikustada makstud tulumaksusummad ning anda riikide lõikes taustateave, et suurendada maksulist läbipaistvust ja võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu globaalsel tasandil. Muudatused hõlmavad raamatupidamise direktiivide ning maksudirektiivide muudatusi ning luuakse uus peatükk 103, milles sätestatakse ülemaailmne miinimummaks. Eestis on selliste ettevõtete arv väike ning nad juba praegu esitavad sarnaseid aruandeid Maksu- ja Tolliametile, mistõttu eraldi aruande koostamine võiks tekitada sisulist topeltaruandlust; seetõttu nähakse Eesti osaliselt üle võtte maksudirektiivist.

Riigikogu arutas kaheksanda punktina rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 337 teise lugemise. Eelnõu keskmes on pikendada Ukraina toetamist silmas pidades kehtivat tulumaksurežiimi ning selle rakendamist kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Samuti lõpetab Slava Ukraini tulumaksuvabastus eelmisel aastal ning maksusoodustusega mittetulundusühingutele see ei kehti edasi. Lisaks lisatakse mitu muudatust: huvihariduse kulu mahaarvamine maksustatavast tulust õpilaste tasemeõppe ajal, investeerimisriskiga elukindlustuse väljamaksetelt tulumaksu arvestuse parandamine ning jõustumisega seotud täpsustused, mis võivad tähendada osaliselt tagantjärele rakenduvat mõju. Komisjon arutas eelnõu mitmel istungil ja sai kokku 205 muudatusettepanekut, millest suur osa EKRE-lt anti, kuid hiljem enamik võeti tagasi; Isamaa esitas viis muudatusettepanekut, mida komisjon läbi vaatas ja otsustas mitte toetada. Komisjon tegi omaenda muudatusettepaneku, mis võimaldab eelnõu vastu võtmise korral jõustuda osaliselt aasta lõpus, kuid vastuvõtmise korral jõustuks see tagasiulatuvalt 1. jaanuarist. See kõik teeb uue maksustamise mõjudes mõnevõrra keerukaks, kuid näib inimeste jaoks soodsa tulemusega, kuna tulumaks arvestatakse aastamaksuna. Teise lugemise lõpetamine kinnitati ning kaheksanda päevakorrapunkti menetlus lõpetati.

Päevakorrapunkt käsitleb 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 esimese lugemise ettevalmistust. Olulisimad muudatused puudutavad õpetajate palga alammäära täiendavat tõstmist ning üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks oleva pensionimäära korrigeerimist. Muudatused viiakse sisse 2024. aasta riigieelarve kogumahtu muutmata ning raha suunatakse kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi 9 273 000 eurot õpetajate palkade tõstmiseks väikeste kärbetega riigi eelarves. Lisaks rõhutatakse, et riik on juba 2024. aasta eelarve koostamisel pingutanud õpetajate palkade suurendamiseks kokku 25 miljonit eurot ning kirjeldatakse järgmisi tasemeid: miinimumpalk tõuseb 1803 euroni (bruto), diferentseerimisfondi osakaal tõsteti 17%-lt 20%-le ja see toob õpetaja keskmise arvestusliku palga kasvuks 6,6% ehk 2184 euroni. Ida-Viru piirkonnas on õpetaja brutopalga alammäär suurem keeleoskuse korral ning koos 20% diferentseerimisega see tõuseb veelgi; kõike seda käsitletakse kui osa haridustöötajate karjäärimudeli ja koolijuhtide käsutuses oleva töö rahastamise tugevdamisest. Teises osas kajastub debatt eri osapoolte vaateid, sealhulgas arutlus selle üle, kuidas tõhus ja läbipaistev protsess peab jätkuma, ning kuidas koostöös kohalike omavalitsuste ja haridusorganisatsioonidega lahendused jõuavad püsivalt lõpule. Lõpuks märgitakse, et esimene lugemine lõpetatakse ning tähtaegade ja järgmiste sammude kohta antakse juhiseid kihelkonna moodi koosoleku korraldamiseks.

Riigikogu infotunni esimene küsimus keskendus peaminister Kaja Kallasele suunatud päringule valitsuse plaanitavate uute maksude, eelkõige magustatud jookide maksu (nn suhkrumaksu) teemal. Küsimuse esitas opositsiooni esindaja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond), kes seadis kahtluse alla uue maksu kehtestamise õigsuse olukorras, kus valitsus on niigi tõstmas mitmeid olemasolevaid makse (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) ja plaanib uusi (automaks). Belobrovtsev viitas hiljutisele riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus vaid terviseminister Riina Sikkut kaitses maksu ideed, samas kui ettevõtjad ja eksperdid olid selle vastu, tuues esile maksu ebaefektiivsuse tarbimise vähendamisel.

Peaminister Kaja Kallas kaitses suhkrumaksu, rõhutades, et selle peamine eesmärk on rahvatervise parandamine, eriti laste ülekaalulisuse ja hammaste tervise probleemide leevendamine. Kallas tõi näiteks Portugali, kus magustatud jookide maks aitas pöörata laste rasvumise kasvu languseks. Samuti süüdistas Kallas opositsiooni, eelkõige Keskerakonda, populistlikus käitumises, viidates, et Keskerakond ise toetas sarnast maksu 2016. aastal. Kallas rõhutas, et maksupoliitika eesmärk on maksustada pahesid ja tarbimist, mitte töötamist. Opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart) kritiseeris seepeale valitsust topeltstandardite eest, märkides, et tervisepoliitika tegemine maksude kaudu on küüniline, eriti arvestades, et samal ajal on kärbitud toetusi koolispordile ja huviringidele.

Arutelu keskendus riigi julgeolekule ja kolmandate riikide kodanike hääleõiguse peatamisele kohalikel omavalitsuste valimistel. Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder (Isamaa) kritiseeris teravalt peaminister Kaja Kallast (Reformierakond) ja valitsust tegevusetuse eest, märkides, et terve aasta jooksul ei ole julgeoleku seisukohalt olulises küsimuses edasi liigutud, samal ajal kui maksutõusupaketid on kiiresti vastu võetud. Seeder süüdistas Reformierakonda julgeoleku teisejärguliseks pidamises ja poliitilises mängimises.

Peaminister Kallas rõhutas vastuseks, et julgeolek on valitsuse prioriteet number üks, tuues näiteks kaitsekulutuste 80% tõusu, mille katmiseks on maksutõusud vajalikud. Hääleõiguse küsimuses rõhutas Kallas vajadust leida lahendus, mis oleks "kuulikindel" ja ei jääks põhiseadusvastasena Riigikohtus tühistatuks, viidates nii presidendi kui ka õiguskantsleri hoiatustele. Ta väitis, et valitsus töötab lahenduse kallal, kuid selleks on vaja laiemat toetust ja konsensust, eriti kui peaks minema põhiseaduse muutmise teed. Seeder lükkas Kallas'e põhjendused tagasi, väites, et hüpoteetilised takistused ei õigusta tegevusetust, ning süüdistas koalitsiooni (eriti sotsiaaldemokraate) protsessi takistamises. Lisaküsimuses süüdistas Mart Helme (EKRE) Reformierakonda poliitilise tahte puudumises ja marionettvalitsuse esindamises, mille Kallas lühidalt tagasi lükkas.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kaja Kallasele suunatud arupärimist teemal "Olukord Eesti Vabariigis", mille esitas Helle-Moonika Helme (EKRE). Arutelu keskendus kahele peamisele valitsuse tegevust puudutavale kriitilisele teemale: riigifirma Operaili Soome äriüksuse müük ja Eesti Elektrijaama seadmete annetamine Ukrainale.

Helle-Moonika Helme süüdistas valitsust riigivara käpardlikus või kriminaalses majandamises, viidates Operaili müügile Soome ärimeestele, mille käigus jäi riigil väidetavalt saamata 12 miljonit eurot. Peaminister Kallas kaitses tehingut, selgitades, et tegemist oli väärtuspõhise otsusega, mis tehti kiiresti, et lõpetada igasugune Venemaaga seotud majandustegevus, kuna Operaili tulevik Venemaa suunal oli pankrotiohtlik. Kallas möönis, et kiirus võis hinda mõjutada. Lisaks tõstatati küsimus Eesti Elektrijaama ühe ploki demonteerimisest ja Ukrainale annetamisest, mille osas küsiti, kes on andnud volituse rahva vara lihtsalt ära kinkida. Kallas lükkas süüdistused tagasi, nimetades neid "Vene narratiivideks", mis levitavad arusaama, et sanktsioonid kahjustavad vaid Läänt. Ta selgitas, et Ukrainale annetati seisvaid ja turul mittekonkureerivaid seadmeid, mis on vajalikud Ukraina taristu toimimiseks, ning et selline abi on südametunnistuse küsimus.

Riigikogu neljanda küsimuse käigus arutati siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) ja Riigikogu liikmete Aleksei Jevgrafovi ning Vadim Belobrovtsevi vahel kolmandate riikide kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse äravõtmise teemat. Jevgrafov küsis ministrilt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) seisukoha kohta, viidates Reformierakonna plaanitavale eelnõule ja Jüri Ratase (Isamaa) hiljutisele seisukohamuutusele. Samuti küsiti, kas SDE seisukoht võib muutuda seoses Tallinna uue koalitsiooni moodustamisega Isamaaga.

Minister Läänemets kinnitas kategooriliselt, et SDE ei aruta riigi tasandi teemasid (nagu valimisõigus) Tallinna koalitsiooniläbirääkimistel, pidades seda absurdseks ja europarlamendi valimiste kampaaniaks. Ta kritiseeris Isamaa sisemist segadust ja hoiatas, et valimisõiguse äravõtmise eelnõu on suure tõenäosusega põhiseaduse vastane ning lükatakse Riigikohtus tagasi, nagu on hinnanud ka õiguskantsler ja justiitsminister. Läänemets rõhutas, et sellise teemaga mängimine on julgeoleku mõttes vastutustundetu, kuna Venemaa kasutaks seda rahvustevahelise konflikti võimendamiseks. Ta hoiatas, et eelnõu läbikukkumine pärast pikka debatti tooks kaasa protestivalimised, mis kahjustaksid eestimeelseid poliitilisi jõude kohalikes omavalitsustes. Minister viitas ka integratsioonimonitooringule, mis näitab Vene kodanike positiivset suhtumist Eesti riiki, ning rõhutas, et valimisõiguse äravõtmine pärsiks lõimumist ja tekitaks uusi julgeolekuprobleeme.

Viies küsimus Riigikogus keskendus elu maal regionaalminister Madis Kallasele ja käsitles hooajatöödega seotud töö- ja puhkeaja nõude mõju maapiirkondade majandusele. Küsija Andres Metsoja tõi välja, et Euroopa Kohtu 2023. aasta otsus seab töötajate tervise kaitseks uued reeglid ning 11 tunni järjestikune puhkeaeg ning kuni 13 tundi tööaega võivad viia trahvideni – eriti väikeettevõtetele, kus kollektiivlepingute kasutamine on piiratud. Arutelu eesmärk oli hinnata, kuidas see regulatsioon mõjutab põllumajandust, kalandust ja metsandust ning milliseid leevendus- ja toetusmeetmeid Eesti valitsus selgelt rakendada kavatseb. Ilmnes ka mure maaelu säilitamiseks ja regionaalpoliitika tuleviku osas, sealhulgas võimalused kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberjaotuse kujundamiseks, et maapiirkondadesse jääks elujõudu ja toidujulgeolek säiliks.

Käesolev kuuenda küsimuse punkt Riigikogu istungil käsitles sõda ja rahu teemad ning keskendus peamiselt Ukraina sõjapõgenike teemadele Eestis, eriti mobilisatsiooniealiste meeste olemasolule ning nende võimalikele tagasitoimetustele. Martin Helme esitas selle küsimuse peaministrile Kaja Kallasile ning tõstatas kriitilise vaate valitsuse senisele teekonnale põgenike vastuvõtmise ja nende isikute seisundi osas, viies päevakorda küsimuse, kas ja millal võiks Eesti väljastada Ukrainale või teisele riigile nende mobilisatsiooniga seotud isikud, kui Ukraina seda soovib.

Järgnev vastus ja diskussioon keskendusid õiguslike aluste, Euroopa Liidu reeglite ja ajutise kaitse staatusega inimeste raamistiku selgitamisele. Arutelu puudutas ka erinevusi naaberriikidega (Lätiga ja Leeduga) ning selgitati, et Lätil ja Leedul puudub õiguslik alus neid Eestist välja saata ja et Eesti järgib Euroopa Liidu reegleid ajutise kaitse raames. Samuti toodi esile numbreid: umbes 19 200 Ukraina meest vanuses 18–60 Eestis, ning mobilisatsioonieas olevaid inimesi umbes 7 000; arutati, et Ukraina piir on kogumise ning tagasivõtmise korral peaks toimuma Ukrainas, ning Eesti järgib seaduslikke protseduure enne mis tahes väljasaatmise tegemist. Kokkuvõttes oli fookus õiguspärasusel, piiride ja piiride kontrollil EU reeglite alusel ning poliitilisel rahuldamisel seoses mobilisatsioonieelse seisuga.

Seitsmenda küsimuse arutelu keskendus pensionide maksustamisele ning sellele, kas keskmise pensioni maksustamine on õigustatud ja vastab lubadustele enne valimisi. Küsija, Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, pöördus peaministri Kaja Kallase poole ning tõi esile, et enne valimisi lubati keskmist pensioni mitte maksustada; praeguseks on teatud maksustamised rakendatud ning see tooks eakatelt pensionäridelt vara, mis suurendaks makse kohustust umbes 130 euro võrra aastas. Rõhutati, et pensionäride sissetulekut mõjutab nii maksustamine kui ka elukalliduse muutused ning küsiti, kas plaanitav maksustamine on õiglane ning kas see mõjutab eraviisilisi elatusvahendeid. Lisaks tõsteti esile üldine arutelu, kuidas koalitsiooni lubadused ja tegelikud teod on omavahel seotud ning milliseid mõjuainete arvestusi eelarve tingimused nõuavad. Istungi käigusandus lõikus lõikusena, kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas protseduurilise küsimuse ja istung jätkus vastuste ning kommentaaridega.

Esimene osa arutelust käsitles tugeva ühiskonna loomise teemalisi valdkondi, kus Riigikogu liikme Jaanus Karilaid küsimus puudutas julgeoleku, õigussüsteemi ja sisepoliitiliste otsuste seoseid Eesti demokraatia toimimises. Keskne küsimus puudutas ka kodakondsuse ja valimisõiguse küsimusi ning nende mõju riigi stabiilsusele kriisiolukorras. Üksikasjalikumalt vaadeldi, kuidas piirangud või riskide vähendamiseks rakendatavad meetmed võivad mõjutada erinevaid kogukondi ning kui palju tuleb arvestada põhiseaduslike piirangutega ning õigusriigi printsiipidega.

Teises osas, kui ministri vastus tõi esile praktilisi piiranguid ja tähelepanu just õiguskantsleri ja institutsioonide poolt seatud raamistikule, rõhutati vajadust tasakaalu järele: julgeoleku tugevdamine ei tohi toimuda seaduste vastuolus ja demokraatlike väärtuste hinnangu kahjustamise kaudu. Debatis tõi minister välja, et põhiseaduslikku muutust ei ole võimalik kiiresti ellu viia ning et konkreetsed sammud tuleb läbi mõelda hoolikalt ning seaduspäraselt. Lisaks toodi esile eripuhulised juhtumid (näiteks hümni teotamise tagajärjed) ja üldine mure Venemaa mõju ning kajastamine Eesti ühiskonnas, mis peab jääma hindamatuks ning õigusemõistmise kaudu kontrollitavaks.

Käesoleva päeva infotunni üheksanda küsimuse teema oli Eesti Vabariigi osalemine Ukraina sõjas. Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas peaministrile Kaja Kallale küsimuse Eesti osalemise ulatuse kohta sõjategevuses ning soovis selgistust selle kohta, kas ja kui palju EestiPoolt on jõudnud sõjategevusega seostatud ülesannetega seotud teatud rahvusvahelistes operatsioonides. Ühiselt püütakse saada selgesõnalist vastust selle kohta, kas Eesti on juba osa sõjategevusest ning millised on vastavuse alused ja piirid.

Esimeses päevakorrapunktis käsitleti Isamaa fraktsiooni Riigikogu otsust "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi mootorsõidukimaksu eelnõu" esimene lugemine (eelnõu nr 374). Põhirõhk oli menetlusaluse eelnõu põhimõttelisel küsimusel, kas selle vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust või mitte, ning kuidas koalitsiooni ja opositsiooni erinevad tõlgendused sellest õiguslikus kontekstis praktikas rakendada. Kõnetoas tõusid esile nii õiguslikud kui ka poliitilised argumendid: nii õigus- ja analüüsiosakonna kui ka komisjoni seisukohtade erinevused kui ka küsimus, kuidas päevakorras tehtud otsuseid ja menetlusse võetud eelnõusid tuleb edasise menetluse jaoks õiguspäraselt käsitleda.

Teiseks läks arutelu süvitsi sisuliste ning poliitiliste kaalutluste suunas: kriitika majanduspoliitika ja maksusüsteemi tiheda koostoime ning automaksu mõju maapiirkondade, perede ja ettevõtete jaoks. Erinevad fraktsioonid tõid esile Euroopa Liidu õiguslikku raamistikku, põhiseaduslikke seisukohasid ja eelarvenägemusi, samas kui koalitsiooni esindajad kupatasid lahendusi ning rõhutasid vajadust mitte suurendada maksukoormust majandusele. Lõpuks viidi eelnõu lõpphääletusele, kuid see ei saanud piisavat toetust ning muudeti otsuseks eelnõu tagasi lükatud olevaks.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 esimene lugemine. Regionaalminister Madis Kallas tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on tagada parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega, kehtestades toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa kohustuse ning täpsustades Euroopa Liidu ametliku kontrolli määruse rakendamist seoses laborite ja loomse toidu saasteainete järelevalvega. Minister rõhutas, et muudatused loovad eelkõige õigusselgust ja lihtsustavad protsesse, mitte ei too kaasa suurt lisakulu ega ametnike arvu kasvu. Eestis tegeleb ioniseerimisega praegu vaid üks ettevõte, kasutades seda peamiselt kuivatatud maitsetaimede ja vürtside puhul, mitte loomsete toodete töötlemiseks.

Riigikogu liikmed esitasid mitmeid küsimusi ioniseeriva kiirguse olemuse, ohutuse ja vajalikkuse kohta, samuti selle kohta, kas tarbijad saavad teavet töödeldud toidu kohta (jah, märgistus on kohustuslik). Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse selgitas juhtivkomisjoni seisukohti, rõhutades, et laborite volitusnormide täpsustamine on oluline maksumaksja raha säästmiseks, võimaldades kasutada välisriikide referentlaboreid harvemate ja spetsiifiliste analüüside tegemiseks. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. juuniks 2024.

Päevakord algas justiitsminister Madis Timpsoni ametivande andmisega. Riigikogu esimees teavitas, et Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 25. märtsi otsusega nr 376 on Madis Timpson nimetatud justiitsministriks. Järgnevalt asus minister Timpson täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, andes pühaliku ametivande. Oma vandes tõotas ta jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Ametivande andmisele järgnes saalis aplaus. Istungi eesistuja tänas uut ministrit ja soovis talle edaspidises töös palju edu.

Päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani ja teiste poolt 22. mail 2023 esitatud arupärimine peaminister Kaja Kallasele riigi alustalade lõhkumise kohta, mis keskendus abielu mõiste ümberdefineerimisele. Arupärimise tutvustas Varro Vooglaid, kes esitas kolm küsimust: miks varjati enne valimisi Reformierakonna soovi abielu mõistet hävitada; miks suruti sooneutraalse abielu eelnõu kiirkorras läbi, kuigi küsitlused näitasid vastuseisu; ning kas peaminister mõistab, et valijad ei andnud selleks mandaati ja selline tegevus lõhestab ühiskonda.

Peaminister Kaja Kallas vastas, rõhutades esindusdemokraatia põhimõtet, kus mandaati ei anta konkreetsetele lubadustele. Ta väitis, et abieluvõrdsuse seadustamisega viidi abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega, viidates Riigikohtu lahenditele, mis kaitsevad samast soost isikute õigust perekonnaelule. Kallas eitas väidet, et enamik elanikest oli seaduse vastu, ning põhjendas eelnõu usaldushääletusega sidumist opositsiooni poolt esitatud 728 muudatusettepanekuga. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Varro Vooglaid, Martin Helme, Mart Helme, Anti Poolamets) teravalt peaministri juriidilist argumentatsiooni, eriti väidet, et abielu varasem määratlus ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Samuti heideti Kallasel ette küsimustest mööda rääkimist, kultuurimarksistlike ideede elluviimist ja keeldumist panna vähemuste õigusi rahvahääletusele, viidates iibekriisile ja perekonna traditsioonilisele rollile ühiskonna alusena.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Andres Metsoja ja Andrei Korobeiniku esitatud arupärimist Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta. Arupärimise ajendiks oli 2020. aasta Riigikohtu otsus, mis tühistas osaliselt varasema maakonnaplaneeringu ebapiisava keskkonnamõju hindamise (KSH) tõttu. Arupärijad, eesotsas Andres Metsojaga, tõid esile kohalike omavalitsusjuhtide nõutuse ja mure, et protsess on veninud pea neli aastat, tekitades ebaselgust sajandi projekti terviklikkuse ja ajakava osas. Metsoja rõhutas, et raudtee ei saa kunagi tervikuks, kui puudub ehitusõigus selle vahepealses osas, ning soovis peaministrilt selgitusi, kuidas tagada projekti valmimine säästutingimustes ja soovitud tähtajaks.

Peaminister Kaja Kallas andis ülevaate uuendatud ajakavast ja kinnitas, et KSH programmi avalikustamine ja arutelud toimusid 2023. aasta suvel ning programm kiideti heaks sama aasta oktoobris. Lõplik planeeringulahendus ja selle lisad peaksid avalikkuse ette jõudma 2024. aasta teises kvartalis ning planeeringu kehtestamine on kavandatud 2024. aasta teise poolde. Ehitushanked plaanitakse sõlmida 2024. aasta lõpus, et ehitustegevus Pärnumaal võiks alata 2025. aastal ja kesta kuni 2030. aastani. Peaminister rõhutas, et Rail Balticu valmimine on valitsuse prioriteet, mis peab vastama TEN-T määruse tähtajale (2030), ning tõi esile riskid, mis kaasnevad demokraatlike protsesside ja võimalike Euroopa Liidu tagasinõuetega, kui projekt ei valmi õigeaegselt.

Esitatud päevakorrapunkt käsitles Siim Pohlaku, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Kert Kingo 19. juunil eelmisel aastal esitatud arupärimise peretoetuste vähendamise tagajärgede kohta. Arupärimine esitati ning ettekanne toimus Riigikogu kõnetooli kaudu, millele vastuvõtja oli Henn Põlluaas. Päevakorral ilmus arutelu teemaks mitte ainult sotsiaal‑ ja demograafilised mõjutused, vaid ka Riigikogu töö korraldamise protseduurilised küsimused ja päevakorra planeerimise mõju arupärimiste menetlusele. Lisaks kerkisid küsimused arupärimiste mahust, nende järjekorrast ja sellest, kuidas Riigikogu juhatus püüab tagada töövõime ning koos koalitsiooni ja opositsiooni osadega tasakaalustatud päevakorra koostamist.

Riigikogu arutas 8. veebruaril 2024 esitatud arupärimist palga mittejõudmise kohta õpetajatele (arupärimine nr 601), mille esitasid Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Aleksei Jevgrafov, Andrei Korobeiniku ja Vadim Belobrovtsevi. Eesmärk oli selgitada, millised andmed ning alused tuginevad väidetele, et riigi eraldatav raha ei jõua õpetajate palkadeni ning kas on kavatsust raha tagasi nõuda või alustada riiklikku järelevalvet. Arupärimine süttis jaanuari õpetajate streigi kontekstis ja tõstatas küsimused koalitsioonilepingu lubaduste ning kohalike omavalitsuste rolli kohta rahastuse sihtotstarbelikkuse jälgimisel. Lisaks sooviti täpseid andmeid ajavahemiku, koolide ja summade kohta ning vajadusel riikliku järelevalve või tagasinõude mehhanismide kaalumist. Teine oluline teema oli väide, et streigi ajal palga maksmine ei olnud seadusega kooskõlas, ning sellega seotud juriidilise analüüsi ja võimalike toimingute kohta.

Riigikogu arutas 20. veebruaril 2024 esitatud arupärimist nr 614 Vabariigi Valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta, mille esitasid Mart Maastik ja Riina Solman. Arupärimise ajendiks olid valitsuse ministrite (Signe Riisalo ja Tiit Riisalo) avaldused, mis nägid sisserändes lahendust demograafilisele kriisile ja majanduse elavdamisele. Arupärijad soovisid teada, millised on Siseministeeriumi arvestused uussisserändega kaasnevate kulutuste kohta siseturvalisusele, keele- ja kohanemisõppele ning sotsiaaltoetustele, ning kas siseminister on majandusministriga sisserände suurendamise plaane arutanud.

Siseminister Lauri Läänemets vastas, et sisserändekvoodi suurendamist ta ei toeta. Ta rõhutas, et sisejulgeoleku kulusid on keeruline planeerida "pearahana," kuna need sõltuvad sisserändajate kultuurilisest ja maailmavaatelisest taustast. Läänemets pakkus välja lahendusena kolmepoolse ühiskondliku kokkuleppe (riik, tööandjad, töötajad) loomise, et tagada tark tööjõud ja vältida odavtööjõu sissetoomist. Ta kinnitas, et ministeerium töötab välismaalaste seaduse muudatuste kallal, millega muudetakse kohanemisprogrammi läbimine ja A2-tasemel eesti keele oskus püsivalt Eestisse elama asujatele kohustuslikuks, et vähendada segregatsiooni ja getostumise riske. Debati käigus tõstatas opositsioon küsimusi majanduse languse (SKT per capita) ja sisserände seoste, julgeolekuohtude (terroriaktide risk) ning Ukraina sõjapõgenike staatuse piiride kohta.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Ants Froschi, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme ja Evelin Poolametsa esitatud arupärimist nr 617 massiimmigratsiooni kohta. Arupärijate esindaja Martin Helme tutvustas arupärimist, tuues esile murettekitavad migratsioonistatistikad. Ta rõhutas, et sisseränne Eestisse, eriti kolmandatest riikidest (Ukraina, Venemaa, Valgevene, Aasia, Aafrika), on viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis ületab isegi 1980. aastate Eesti NSV näitajaid, mida toona nimetati massiimmigratsiooniks. Helme väitel on Eesti välissündinute osakaal (15,9%) nüüd märksa kõrgem kui Lätis (11,9%) või Soomes (8%) ning küsis, miks valitsus seda olukorda ei piira.

Arupärimisele vastas siseminister Lauri Läänemets (SDE), kes rõhutas, et suur sisseränne on tingitud peamiselt Ukraina sõjapõgenikest, kellele on antud ajutine kaitse. Minister kinnitas, et Eesti on võtnud vastu ligi 65 000 Ukraina kodanikku, ning pidas nende abistamist moraalseks kohustuseks ja strateegiliseks panuseks Ukraina võitluses. Läänemets lükkas tagasi väite massiimmigratsioonist, selgitades, et EL-i definitsiooni järgi tekib massiline sisseränne vaid siis, kui riik ei suuda taotlusi nõuetekohaselt menetleda, mida Eestis pole juhtunud. Ta kinnitas, et sisseränne on piiratud Välismaalaste seadusega ning valitsus valmistab ette seadusemuudatusi, et maandada rändega kaasnevaid riske, viidates Kaitsepolitseiameti murele tekkiva "teise rinde" (äärmusluse) pärast.

Arupärimine nr 619 käsitles Eestis viibivaid Ukraina mobilisatsiooniealisi mehi ja nende staatust. Arupärijad, eesotsas Anti Poolametsaga, süüdistasid siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) avalikkuse desinformeerimises meeste tegeliku arvu osas ning heitsid valitsusele ette, et Eestis hoitakse ja "poputatakse" üle 10 000 mehe, kes peaksid kaitsma oma kodumaad. Opositsiooni hinnangul on tegemist desertööridega ning Eesti peaks näitama eeskuju, koolitades neist brigaadi jagu mehi ja saates nad rindele, et aidata Ukrainal ületada võitlejate kriis.

Minister Läänemets vastas, et ajutise kaitse saanud mobilisatsiooniealisi mehi, kes lahkusid Ukrainast pärast täiemahulise sõja algust, on ligikaudu 7000. Ta rõhutas, et Eesti tegutseb vastavalt Euroopa Liidu direktiividele, mis ei luba kaitse andmisest keelduda mobilisatsioonikohustuse alusel. Läänemets kinnitas, et Ukraina riik ei ole ametlikult palunud Eestil nende meeste suhtes mingeid meetmeid rakendada ning Eesti abi Ukrainale seisneb relvastuses, poliitilises toetuses ja põgenike abistamises. Arutelu eskaleerus teravaks poliitiliseks ja isiklikuks vaidluseks patriotismi, massiimmigratsiooni ja siseministri tegevuse üle.

Esinduslik päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Varro Vooglaiu esitatud arupärimist Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega. Arupärimine toob tähelepanu 1949. aasta sümbolilise mälestusmärgi, Eesti NSV lipu ning sealt tuleneva kontesti tõttu tekkinud menetlustele ning nende õiguspärasusele. Avatud arutelus vaadeldi ka Harju Maakohtu 12.01.2024 jõustunud otsust, millega tühistati Jaak Valge ja Andres Aule vastu langetatud väärteootused ning käsitleti sisulisi küsimusi seoses PPA meetmete õiguspärasuse ja meeleavaldamise õiguse piiride tõlgendamisega. Lisaks toodi esile pikaaegne kontekst – ENSV lipu eksponeerimine ning meeleavalduse ja rahvusliku sümboli seoste tõlgendamine –, mis on tekitanud laialdast poliitilist ja õiguslikku debatti. Tähelepanu keskmes on sõnavabaduse ja meeleavaldamise vabaduse kaitse demokraatlikus ühiskonnas ning politsei-ja õiguskaitseasutuste roll nende õiguste tagamisel.
Teises osas jätkus arutelu siseministri vastustega ning laiapõhjaline küsimuste-rida erakondade esindajatelt: kuidas tagada tulevikus, et PPA toimib vastavalt põhiseaduslikele õigustele ning millised meetmed on plaanis, et sarnased juhtumid ei korduks. Lisaks puudutati nootid meelt avaldamise ajal toimuvast kontrollist ning võimalikke distsiplinaarvastutuse aspekte ametnike vastutuse küsimuses. Lõpuks suunati tähelepanu vaba mikrofoniga arutelule, mis võimaldas osalejatel vabalt esitada mõtteid ning juhtida tähelepanu jätkuvatele õiguskaitse ja demokraatia küsimustele.

Istungil jätkati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 373 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" esimest lugemist, mis oli eelmisel päeval pooleli jäänud. Eelnõu eesmärk oli sundida Vabariigi Valitsust tervikuna võtma vastutust õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli rakendamise eest, nõudes konkreetsete ettepanekute esitamist 1. maiks.

Isamaa esindaja Tõnis Lukas rõhutas oma sõnavõtus, et hoolimata lubadustest ja õpetajate streigi ärahoidmisest valitseb haridusvaldkonnas endiselt segadus, kuna lubatud palgatõusuks vajalikud eelarvemuudatused pole Riigikogus seadusena kinnitatud. Lukas kritiseeris valitsust vastutuse delegeerimise eest üksnes haridus- ja teadusministrile, väites, et haridusküsimused nõuavad peaministri ja kogu valitsuse sekkumist. Kuna teisi läbirääkijaid saalis ei viibinud, lõpetati arutelu kiiresti ja eelnõu pandi lõpphääletusele. Järgnes lühike protseduuriline arutelu Jevgeni Ossinovski nimekirjast kadumise ja ilmumise üle, millele istungi juhataja andis selgituse.

Riigikogu arutas keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk on saavutada õigusselgus müra sihtväärtuse kohaldamisel, et lahendada praktilisi probleeme, mis takistavad uute hoonete rajamist tiheasustusaladele, kus liiklusmüra tase on juba kõrge. Ettekandja Pärtel-Peeter Pere (Keskkonnakomisjoni liige) selgitas, et kehtiv seadus on mitmeti tõlgendatav ning liiga ranged müra sihtväärtused (mis on madalamad kui piirväärtused) ei luba ehitada korterelamuid mürarikastesse kesklinna piirkondadesse, mis omakorda tõstab kinnisvara hinda.

Eelnõu pakub välja muudatused § 56, mis annavad menetlejale (kohalikule omavalitsusele) õiguse jätta müra sihtväärtus kohaldamata tiheasustusaladel, kui sihtväärtus on juba ületatud, kavandatav hoone ise müra ei suurenda (nt korterelamu, mitte tehas) ja elanikel on läheduses oleval maa-alal võimalik viibida vaiksemas keskkonnas. Arutelu käigus tekkisid küsimused termini "läheduses olev maa-ala" defineerimata jätmise (viidati Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele 300 meetrit) ja pakutud erandite rakendamise keerukuse üle. Samuti kritiseeriti eelnõu seletuskirjaga seotud tiheasustuse ja "15 minuti linna" kontseptsiooni propageerimist. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.

Kolmanda lugemise eelnõu 338 käsitleb Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muudatusi. Eesmärk on parandada loovisikute sotsiaalset turvavõrku ja tagada neile püsiv sissetulek loometöö eest läbi loometöötasu maksmise, lisaks kaasnedes ravikindlustus, pension ja töötuskindlustus. Muudatused näevad ette maksustatavate ja maksuvaba sissetuleku tasakaalustatud koostöö: maksudest tulenev koormus kantakse kultuurkapitali tasuvate vahendite kaudu, et netosissetulek ei langeks ning loovamaastik saaks jätkusuutlikult tegutseda.

Teine tähelepanu keskmes olev osa puudutab kultuuriehitiste nimekirja täiendamist ja riiklikult tähtsa kultuuriehitise, Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) stuudiokompleksi rahastamise kaalumist. Aruteludes pöörati tähelepanu läbipaistvusele, õiguslikele aspektidele ning nimekirja lisamiste mõjule kinnitatud projektide õigustele. Riigikontrolli seisukohad ning valitsuse ja kultuurikomisjoni koostöö olid olulised ning lõppkokkuvõttes suunati eelnõu parema üleminekufaasini, et kultuuriobjektide koostöö toimiks avatult ja tõhusalt. Lõpuks jõutakse suure valitsusjuhiga heakskiitmise suunas ja eelnõu on valmis menetluseks ning lõpphääletuseks Riigikogus.

Neljanda päevakorrapunkti raames käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu 349 kolmandat lugemist. Istungi juhataja küsis esmalt, kas soovitakse avada läbirääkimisi. Kuna läbirääkimiste soovi ei ilmnenud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Pärast hääletuse ettevalmistamist pandi eelnõu 349 lõpphääletusele. Hääletustulemus oli selge: eelnõu poolt hääletas 53 saadikut, vastu 8, erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu seadusena vastu ja päevakorrapunkti käsitlemine lõpetati.

Viienda päevakorrapunkti all käsitleti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabilepingu denonsseerimise seaduseelnõu 362 teine lugemine. Eelnõu puudutab õigusabi ja õigussuhete lõpetamist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ning selle seoseid mõlema riigi õigussüsteemide toimimisega. Debatil tõsteti esile poliitilised ja moraalsed kaalutlused: Venemaa režiimi iseloom ja selle mõju rahvusvahelisele õigusriigile ning Eesti julgeolekule. Arutlus hõlmas ka praktikatoiminguid, mis võivad tulevikus kaasneda lepingu lõpetamisega – näiteks õigusabi, dokumentide kättesaadavuse ja rahvusvahelise koostöö muutused ning kohustused inimeste õiguste kaitseks ükskõik, kummal pooli riigi nad asuvad.
Teises lugemises toimunud arutelu oli emotsioonide ja ratsionaalse kaalutluse segu: olid tugevad retoorilised rõhutused Venemaa agressiooni ja demokraatlike normside eest, samuti mure elatis- ja dokumentidevaheliste õiguste ning kohtualluvuse kui antud lepingu raames toimunud õigussidete jätkude üle. Lõpuks jõuti konsensusliku otsuseni, et eelnõu tuleb lõpetada ja viia läbi lõpphääletus, mis viiski kogu protsessi lõppemisele suurima seisukoha – lepingu denonsseerimine.

Riigikogu käsitles kuuenda päevakorrapunktina Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335 teise lugemise üle. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 23. oktoobril 2023; esimene lugemine lõpetati 2023. aasta 13. detsembril. Eelnõu kohta laekus 25 muudatusettepanekut, mille seas olid nii tulumaksuseaduse muutmise kui Kaitseliidu finantseerimise ning taustakontrolliga seotud sõnastuse teemad. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist viiel istungil ja kaasas kaitse-, siseministeeriumi ja õiguskantsleri esindajaid; riigikaitsekomisjon tugines Kaitseliidu seaduse muudatuste kooskõlastamiseks nii vanematekogu kui keskjuhatus. Kaitseminister Hanno Pevkur võttis osaluse neljal istungil ning koostöö ministeeriumide esindajatega aitas jõuda kokkuleppele. Lõppfaasis tehti hulgaliselt keelelisi ja normitehnilisi täpsustusi ning 18. märtsil 2024 kiitis komisjon konsensuslikult heaks teise lugemise teksti ning soovitas Riigikogule lõpetada teise lugemise.

Seitsmes päevakorrapunkt käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 292 esimest lugemist. Eelnõu esitlejaks oli Riigikogu liige Varro Vooglaiu ning arutelu keskmes oli valimisprotsesside reformi ja e-hääletuse keelustamise teema ning associated riskid põhiseadusele vastavuse, kontrollitavuse ja läbipaistvuse kontekstis. Esinemised ja arutelu hõlmasid nii tehnilisi kui intellektuaalseid kaalutlusi: salajasuse, kontrollitavuse ja võrdsuse tagamise vajadust ning rahva osaluse ja usalduse hoidmise teemasid. Lisaks puudutati Riigikohtu rolle ja rahvahääletuse võimalust lahendusena, kui parlament ei suuda eesti demokraatia alusväärtustega kooskõlas oleva lahenduse leidmisega edasi minna.

Järgneval päevakorrapunkti osas arutati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 339. Eelnõu eesmärk oli tühistada Riigikogu liikme staatuse seaduse § 30 ning sellega kaotada Riigikogu kuluhüvitised, väites, et 1,4 miljonit eurot kokkuhoidu saaks suunata maapiirkondade arengusse, näiteks 25 maakooli aasta jooksul ülalpidamiseks. Läbivaatamisel pidasid osalejad põhjendusteks nii õiglust kui majanduslikku olukorda: samas kui valitsus koondab ja kärbib, soovitati koalitsiooni poolel mõelda globaalsemale jagamisele ja eelnõu kaasajalisesse konteksti sobivusele.