Täiskogu istungid

Istung algas piduliku sündmusega, milleks oli regionaalminister Piret Hartmani ametivande andmine. Istungi juhataja teavitas Riigikogu liikmeid Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 26. aprilli otsusest nr 398, millega Piret Hartman nimetati regionaalministriks. Järgnevalt paluti proua Hartman Riigikogu kõnetooli, et anda ametivanne.

Minister Hartman andis pühaliku tõotuse, kinnitades, et on teadlik oma vastutusest Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Ta tõotas jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Pärast vande andmist õnnitles istungi juhataja uut ministrit ja soovis talle palju edu tema vastutusrikkas töös.

Riigikogu käsitles Rain Epleri ja Martin Helme esitatud arupärimist Euroopa Keskpanga (EKP) poolse surve kohta Baseli komiteele, mis puudutab rangemate kliimapoliitikast lähtuvate piirangute kehtestamist pankadele. Arupärimisele vastas Eesti Panga president Madis Müller.

Arupärimise tutvustamisel kritiseeris Rain Epler EKP püüdlusi suruda kliimaagendat pangandusregulatsioonidesse, väites, et see ohustab demokraatlikke institutsioone ja on pretsedenditu võimu kaaperdamine. Ta viitas Bloombergi artiklile, kus kirjeldati EKP katseid survestada Baseli komiteed, millele USA Föderaalreserv (Fed) oli vastu seisnud.

Madis Müller selgitas oma vastuses, et keskpanga peamine ülesanne on hinnastabiilsus, kuid Euroopa Liidu aluslepingute järgi on EKP-l ka teisene mandaat toetada EL-i üldist majanduspoliitikat, sealhulgas kliimapoliitikat, eeldusel, et see ei lähe vastuollu põhiülesandega. Müller rõhutas, et kliimamuutused ja kliimapoliitika on otsesed finantsriskid, mida pangandusjärelevalve peab arvestama. Ta kinnitas, et EKP nõukogus ei ole spetsiifilisi Baseli komitee reegleid arutatud, kuna see kuulub järelevalvenõukogu pädevusse, kuid toetab kliimariskide integreerimist riskijuhtimisse. Järgnenud küsimuste ja läbirääkimiste voorus väljendasid opositsioonipoliitikud (sh Martin Helme, Varro Vooglaid, Kalle Grünthal) teravat skepsist rohepöörde ideoloogilise suunitluse ja selle majandust kahjustava mõju suhtes, seades kahtluse alla keskpanga prognooside adekvaatsuse.

Päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu, Siim Pohlaku ja teiste poolt esitatud arupärimine valikabortide riikliku rahastamise kohta. Arupärimise esitaja Varro Vooglaid (pid: dSDfxfKs4Jw) kritiseeris teravalt Vabariigi Valitsust, väites, et riik ei täida oma põhiseaduslikku kohustust kaitsta veel sündimata laste õigust elule võrdsetel alustel teiste inimestega. Ta rõhutas, et riik rahastab ilma meditsiinilise näidustuseta raseduse katkestamisi, mis on tema hinnangul vastuolus õigusriigi põhimõtetega ja põhiseaduse § 16-ga. Vooglaid tõi välja, et alates 1956. aastast on Eestis tapetud rohkem lapsi kui praegu elanikke ning nõudis selgitust, kuidas valitsus õigustab valikabortide rahastamist ja mida kavatsetakse ette võtta sündimata inimeste eluõiguse kaitse tagamiseks.

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimisele, rõhutades, et korrektne termin on "omal soovil raseduse katkestamine" ning et valitsus lähtub põhiseadusest ja seadustest, mis kaitsevad naise õigust kehalisele puutumatusele ja vabale eneseteostusele. Kallas viitas õiguskantsleri seisukohtadele, mille kohaselt naise vabadust riivataks, kui teda sunnitakse rasedust lõpuni kandma. Ta selgitas, et loote õiguse elule piir on seatud 22. rasedusnädalale, mil loode muutub eluvõimeliseks väljaspool emakat. Kallas kaitses riiklikku rahastamist, tuues esile Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhised, mis näevad ette ohutute raseduse katkestamise teenuste tagamist, et vältida illegaalseid ja ohtlikke aborte (viidates Rumeenia näitele). Ta rõhutas, et abortide arvu vähendamiseks on efektiivsem tõsta teadlikkust pereplaneerimisest ja seksuaalharidusest, mitte keelata teenuseid. Debatt oli emotsionaalne, kus opositsioonipoliitikud (Jaak Valge, Martin Helme, Mart Helme) süüdistasid valitsust lapse- ja perevaenulikkuses ning iibekriisi süvendamises.

Esitatud päevakorrapunkt käsitles Riigikogus 13. märtsil 2024 esitatud arupärimist mootorsõidukimaksu vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega (arupärimise number 622), mida esitasid Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi. Peamine küsimus oli registreerimistasu sätestamise koalitsioonse eelnõu vastuolu EL-i õigusega ning selle tõlgendamise ning rakendamise praktilised tagajärjed. Arupärimise eesmärk oli saada selgitust ja vastuseid, kas ning kuidas Euroopa Komisjoni vastavat hinnangut arvesse võetakse ning milliseid abinõusid kavatsetakse võtta, kui vastuolu tõendatakse. Taustaks tõsteti üles ka kuluküsimus ning õiguslikku selguse puudumist, mis on tekitanud kriitikat nii võrdleva õiguse kui põhiseaduslikkuse kontekstis.
Teine osa päevakorrapunktist keskendus valitsuse ning Riigikogu vastastikusele suhtlusele: arutelu andis ülevaate EL-i õigusega seotud märkustest, plaanidest registrimaksu reguleerimise ümber sõnastamisel ning koalitsiooni valmisolekust edasiste muudatusettepanekute abil liikuda seaduseelnõu edasi menetluses. Samuti tõsteti esile vajadus selgitada maksumaksjate kulusid ning arutati regionaalse tasakaalustatuse ning rohelise ülemineku konteksti, mis on seotud maksusüsteemi ning transpordisektori maksustruktuuridega. Kõnelejad avaldasid oma seisukohad ning kutsusid üles järgmiseks sammuks põhjalikku sidusust nii EL-i kui Eesti õigusruumi nõuetega.

See päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 18. märtsil 2024 esitatud arupärimist mootorsõidukimaksu vastuolu kohta põhiseaduse – ja Euroopa Liidu õigusega. Arupärimise nr 623 eesmärk oli selgitada, kas automaksu sisu ja rakendamine on kooskõlas Eesti põhiseaduse mõnede sätetega ning kas maks toob esile vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Täiendavalt paluti valitsuselt analüüse ja selgitusi sotsiaalsete erandite, toetamiste ning halduskoormuse kohta. Istungile toodi kaasa ka arutelu võimalike lahenduste kohta, sealhulgas suurperedele ja puuetega inimestele mõeldud toetatuse ja erandite käsitlemine ning registreerimistasude ja trahvide mõju hindamine.

Teine osa päevakorrald käsitleb arupärimise vastust kehtivate vastuste ja rahandusministeeriumi ning valitsuse seisukohti ning kaasamisel põhinevat dialoogi ning arutelitakse, millised on tegelikud otsused või järeldused. Lähtuvalt menetluse käigust võis näha ühiseid huvisid puudutavaid tähelepanekuid: nii põhiseaduslikke kui ka EL-i õigusega seotud küsimusi, sotsiaalsete erandite ja toetusmeetmete võimalikke lahendusi kui ka halduskoormuse ning majanduskulude tasakaalustamist. Lõpuks tõstatati ka kriitika teemad nagu parkimistrahvide kahe-, neljakordistumine ning üldine eesmärk pidada ava- ja kaasamissesse panuse ning saavutada konkreetseid tulemusi seoses automaksu aruteluga.

Käesoleva päevakorra pealkirja all keskenduti Eesti tuumaenergia kasutuselevõtu vajadustele ja võimalustele. Esimeses osas esitati keskkonnakomisjoni algatusel olulise tähtsusega riiklik küsimus ning toimusid ettekanne fraktsioonide ja eksperdirühmade esindajatelt: keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro; Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel; Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste; ning Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe. Iga ettekandja pidas kaasneva küsimuste ja vastuste ringiga ettekande ning Riigikogu liikmed said võimaluse esitada ühe küsimuse igale esindajale. Läbirääkimised järgnesid, algataja soovis istungi pikendada ning rahulikumalt läbivaadata jätkati päevakorra ammendumiseni, kui võimalik. Debati lõppjäreldus: Riigikogu ei võtnud lõplikku otsust tuumaenergia kohta kohe vastu, kuid istungile järgnenuna toimus hääletus pikenduse osas.

Esimeseks päevakorrapunktiks oli Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 344 teine lugemine. Lähtuvalt arutelust kerkisid esile peamiselt kaks suurt teemat: (1) muudatusettepanekute kokkusidumine ehk ebasiirade või identsete ettepanekute ühendamine üheks läbirääkimistel arutatavaks paketiks ning (2) protseduurilised ja tehnoloogilised küsimused seoses e‑hääletuse ja tulevaste m‑hääletamiste lahenduste võimaliku kasutuselevõtuga. Lisaks käsitleti puudutatud seaduste ühisvahelisi vastavusi ning Riigikogu juhatuse ja juhtivate komisjonide rolli menetluste suunamisel, mis tõi esile põhiseaduslike printsiipide rakendamise piire ning kohtuvaid tõstatatavaid küsimusi.
Teine suur teema puudutas tehnoloogilise ja turvalisuse konteksti: kuidas kavatsetakse tagada valimiste läbipaistvus, salajasus ja usaldusväärsus nii paber- kui ka digitaalse (e- ja m‑valimiste) stsenaariumite puhul. Arutelu tõstatas ka rahvusvahelised ja õiguskantslerlikud argumentatsioonid ning Riigikohtu hiljutised seisukohad Riigikogu enesekorraldusõiguse ja komisjonide pädevuste laiema tõlgendamise kohta. Kogu päev kujunes tihedaks ja protseduuriliselt keeruliseks, mis peegeldas keerukat tasakaaluparanduste ning parlamendi töö sujuvuse vahel.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust eelnõu 383 esimese lugemise kohta: ettekanne pidi toimuma Mart Maastiku poolt ning eesmärk oli koostada riigile siduv tegevuskava elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamiseks energiajulgeoleku tagamiseks Eestis. Esimese lugemise soovitud sisu hõlmas mitmeid valdkondi: milline energiajulgeolekutaset soovitakse saavutada, kuidas tagada elektrienergia tootmismaht ja juhitavate võimsuste tasakaal ning millised rahastus- ja investeerimissuunad ning siseriiklikud ja Euroopa Liidu õigusaktide muudatused on vajalikud. Arutelul rõhutati salvestusvõimekuse, tarbimise juhtimise, strateegilise elektrivõrgu arengu ja rahastusallikate olulisust, samuti piiriüleste elektriühenduste ja hinnataseme konkurentsivõime küsimusi.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse (DSA) nõuete täitmine ja järelevalve Eestis. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo selgitas oma ettekandes, et DSA on otsekohalduv määrus, mis muudab internetikeskkonna turvalisemaks, võimaldades tõhusamalt võidelda ebaseadusliku sisu (nt ohtlikud kaubad, ebaseaduslik tegevus) leviku vastu ning kaitstes samal ajal inimeste sõna- ja teabevabadust. Määrus kehtestab hoolsuskohustused vahendusteenuste pakkujatele ja eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele (üle 45 miljoni kasutaja EL-is), nõudes neilt riskide hindamist ja maandamist. Eestis määratakse järelevalve teostajaks ja digiteenuste koordinaatoriks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kellel on õigus määrata trahve kohustuste täitmata jätmise eest.

Majanduskomisjoni ettekandja Andres Sutt tutvustas komisjoni seisukohti. Komisjonis arutati muuhulgas trahvide jaotust (need lähevad EL-i eelarvesse) ning seda, kuidas eelnõu aitab piirata keelatud sisu, nagu Venemaa propaganda ja alaealistele ohtlik pornograafiline või vägivaldne sisu. Kinnitati, et määrus ei piira sõnavabadust, vaid pigem aitab seda kaitsta, kuna platvormide sisu eemaldamise otsuseid saab vaidlustada. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, mis ka konsensuslikult otsustati.

Istung jätkus pärast lühikest vaheaega kuuenda päevakorrapunktiga, milleks oli eelnõu 401 (Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus) esimene lugemine. Tervishoiuminister Riina Sikkut tutvustas eelnõu sisu, keskendudes esmatasandi tervishoiu muudatustele. Olulisemad punktid olid terminoloogiline muutus "üldarstiabi" asendamine "perearstiabiga", perearstidele nimistuvälise teenindamise õiguse andmine erandjuhtudel ning tervisekeskuse mõiste seadustamine. Lisaks kehtestati eelnõuga riigilõivud tubakatootjatele nende toodete turule toomise teavitamise ja registris hoidmise eest, et kanda kulud maksumaksjatelt tootjatele. Sotsiaalkomisjoni ettekandja Karmen Joller kinnitas, et arutelu oli konstruktiivne ja konsensuslik, toetades eelnõu sisu. Läbirääkimiste voorus kritiseeris Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) teravalt kavandatavaid riigilõive, pidades neid "häbemata tagasihoidlikeks". Ta rõhutas, et Eesti on ainsa EL-i riigina siiani tubakatootjaid maksumaksja rahaga subsideerinud. Pakosta tegi ettepaneku tõsta toote registreerimise riigilõiv vähemalt 5000 eurole, et koguda riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid ning arvestada suitsetamise sotsiaal-majandusliku mõjuga. Pärast läbirääkimiste lõpetamist otsustati eelnõu 401 esimene lugemine lõpetada. Järgmised päevakorrapunktid (eelnõud 330 ja 370) jäid esitlejate puudumise tõttu käsitlemata.

Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu 380 esimene lugemine. Arutelu keskendus sellele, kuidas riik saab riigikaitseliste objektide puhul luua õiguspäraseid mehhanisme riigi huvi ja avaliku julgeoleku tagamiseks, sealhulgas võimalusele võtta eraomandit riigi kasutusse ning vajadusel anda kinnistu tagasi eraomanikule. Samas puudutati küsimust enampakkumisel toimuvast võõrandamisest ning sellest tulenevaid riskiga seotud olukordi, näiteks riigikaitseliste objektide eristamist ja detailplaneeringute kehtivuse mõju planeerimisele. Eelnõu menetluses sai selgeks, et kuigi ideed on olulised, puudub komisjonis ühtne meelsus ning kaalutakse erinevaid lahendusviise, mis võiksid paremini tasakaalustada riigi kaitse- ja omandihuvi.

Istung keskendus küsimustele Eesti julgeolekupoliitika ja transatlantilise suhte jätkusuutlikkuse kohta, mille peamise küsimuse esitas Riigikogu liige Ants Frosch välisminister Margus Tsahkna eestvedamisel. Arutelu hõlmas nii miljoni mürsu initsiatiivi jätkutoimetusi kui ka laiemat euroopaliku kaitsefinantseerimise ja NATO koostöö tulevikku: Joint Expeditionary Force’i tulevik ning B9-grupi roll, liikmelisuse 3% klubis ning Eesti Ameerika poliitika pikkplaani ja bipartisansust. Loe spektri ulatusest: kaalusid Euroopa kaitsevõlakirjade teemat, 100 miljardit eurot, ning Eesti 3,2% SKP kaitsegha panustamist – eesmärgiga tugevdada regionaalseid turvameetmeid ja NB8 koostööd Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise valguses.

Lisaks pöördus arutelu ka akuutsetele geopoliitilistele muutustele USA-s, ning kuidas presidendivalimiste taustal Eesti ja liitlased oma tegevusplaanid vormivad. Sõnavõttude hulgas ilmusid ka mureküsimused liitlasvägede käitumise ning avaliku diskussiooni kvaliteedi kohta, sealhulgas väidetavad juhtumid Võrumaal. Kokkuvõttes oli sessioon väga informatiivne ning rõhutas vajadust faktidel põhineva teabe ligipääsu ja poliitilise koordineerimise tugevdamiseks, kuigi otsuseid ei tehtud.

Kestvuse ja tulevikuulatuvuse seisukohast jäi ülekaal kindlasti teravaks koostöö ja valmisoleku küsimustes: NATO-lt liikmesuste tugevdamine, Euroopa kaitsevõime kasvatamine ning USA “liitlaskohustustele” vastamine. Kahele peamisele teemale – julgeolekupoliitika jätkusuutlikkus ja transatlantiline partnerlus – suunatud arutelu näitasid, et Eesti positsioonid on selged, kuid vajadus dialoogi ja faktide kontrolli järele on suur.

Esimeses osas arutelu keskendus elanikkonna hirmu tekkimisele seoses Venemaa ja Ukrainaga toimuva sõjaga ning sellele, kuidas Eestis sõjast räägitakse. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev kaitseministrile Hanno Pevkurile: kas peetakse pigem Kaja Kallase lähenemist või parteikaaslaste Marko Mihkelsoni ja Urmas Paeti arvamust, ning kuidas vältida liigset paanikat, samas tagada objektiivne ja avatud info jagamine. Rõhutati ka seda, et ühiskond peab mõistma, millal ja milliseid samme on mõistlik võtta – nii demograafilised näitajad kui inimeste valmisolek enda riiki kaitsta.
Teises osas teemat laiendati investeeringute ja majanduskeskkonna kontekstini: kuidas sõjaretoorika mõjutab Eesti atraktiivsust investoritele ning milline on riigi ametkondade ja valitsuse positsioon selles osas. Vastusena väitis minister, et info jagamine peab olema objektiivne ning meedia vaba ja aus; lisati, et Venemaa relvajõudude võimekuse taastootmine pärast Ukrainas toimuvat on tõsine ohuhinnang, mis nõuab realistlikku teavitamist, mitte paanikat külvavat retoorikat. Samuti tõdeti riigi julgeoleku ja kaitsetahet tugevdamise olulisust ning mainiti, et investeeringud Eestisse on jätkuvalt atraktiivsed ning logistikavõrgustik ja NATO-liitolek moodustavad kindlustunde majandustegevusele.

Käesolevas istungis käsitleti välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes välihaiglate hankega seotud küsimust, mille esitas Riigikogu liige Evelin Poolamets. Taotluse aluseks oli 14. märtsil Rahandusministeeriumisse laekunud taotlus alustada järelevalvemenetlust ja teha hankijale ettekirjutus riigihankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Hanke tingimused väideti olevat kirjutatud nii, et vastaksid Eestis vaid ühele ettevõttele (Semetron) ning mineviku sündmused Semetroni juhatuse liikmete puhul tekitasid huvide kahtlusi. Esitatud küsimused hõlmasid, kes töötas hanketingimuste väljatöötamisel, kas minister oli nõu andnud Semetronile ning kas abikaasa osalus või üleminek hangesse võisid mõjutada otsuseid.

Täna arutati neljandat küsimust terviseminister Riina Sikkutile teemal suhkrumaks. Esitaja Lauri Laats tõi välja, et maksu peamine eesmärk on noorte tarbimise vähendamine ning eeldatav maksulaekumine oleks umbes 25 miljonit eurot, mida kavandatakse rakendada mitte kohe, vaid alates 2026. aastast. Arutelu tõstatas ka kriitilise mõtte, et maksu mõju ei ole ainuühendav lahendus noorte rasvumise probleemile ning et on vaja laiemat tegevuskava, mis hõlmaks koolitoitumist, koolisporti ning võimalikke lisaraha allikaid, näiteks digimaksu abil. Samuti viidati Keskerakonna 2. aprilli ettepanekutele ning arutelule, kuidas tervishoidu ja noorte tervist paremini turgutada. Tehti järelküsimusi maksu ulatuse ja rahastuse ning süsteemi ülesehituse kulu kohta, mis on seotud süsteemi loomis- ja halduskuludega. Teine teema puudutas tervisesektori laiapõhjalist strateegiat: liikumise ja tervisliku toitumise integreerimist õppekavasse, teavitustegevust ning koolitoidu standardite ajakohastamist, sealhulgas koostööd tootjatega toitumise muutmiseks.

See infotunni osa keskendus Riigikogu liikme Varro Vooglaiu (VV) küsimusele kaitseminister Hanno Pevkurile (HP) Eesti Vabariigi osalemise kohta Ukraina sõjas. VV soovis teada, kas vastab tõele, et Eesti Kaitseväe tegevväelased, sealhulgas eriüksuslased, on saadetud Ukrainasse täitma sõjalise iseloomuga ülesandeid kombatandi staatuses, ning millisel õiguslikul alusel see toimub, arvestades, et Riigikogu mandaati pole küsitud. VV rõhutas, et selline tegevus oleks vastuolus Põhiseaduse § 128 ja Riigikaitseseadusega.

Minister Pevkur kinnitas, et Eesti tegevväelased on Ukrainas (nt kaitseatašee ja lähetustel käijad), kuid lükkas kategooriliselt ümber väite, et Eesti Kaitsevägi osaleb sõjas Venemaa vastu. Pevkur rõhutas korduvalt, et Eesti kaitseväelased ei ole Ukrainas rahvusvahelisel sõjalisel missioonil ega osale sõjategevuses Ukraina pinnal. Ta selgitas, et lähetused toimuvad seaduslikel alustel (nt atašee ametikoht või kogemuste kogumine). Debatt venis pikaks protseduuriliste vaidluste tõttu, kus VV nõudis õigust esitada kolmas küsimus, viidates eelneva nädala pretsedendile. Istungi juhataja andis lõpuks VV-le lisaküsimuse esitamiseks loa, et teema saaks ammendava vastuse.

Käesolev päevakorrapunk on suunatud julgeoleku teemade arutelule ning poliitiliste sammude üle, mis puudutavad riigi ja pealinna juhtimist. Esimeses osas keskenduti küsimusele, kas Tallinna linnapea ja tema perekonna Venemaaga seotud äri võivad moodustada julgeolekuprotokolli riski ning kuidas see mõjutab Eesti satelliidina ühtsuse ja julgeoleku tagamist Kremli mõjusuhte vastu. Rõhutati, et riik peab püüdlema ühtsuse ja tugeva kaitse suunas ning jätkuvat vastupanu hübriidoperatsioonidele ning agressiooni toetamisele. Samuti rõhutas minister vajadust jätkata eestimeelse linnavalitsuse ja reformide – sh eestikeelse õppe üleminek – edendamist Tallinna linnas, kaasates riigi tasandi koostöösse. Teises osas pöörati tähelepanu kohalike valimiste õigustele seoses agressorriikide kodanike võimaliku osalemisega; arutelu puudutas põhiseaduse muutmise vajadust ja koalitsioonilepingu raames tehtavaid samme, et tagada Eesti riigi ja ühiskonna julgeolek ning solidaarsus. Lisandusid ka sisulised kommentaarid riigi survest ja sanktsioonidest Ukrainale ning vajadusest jätkuvalt keskenduda eestikeelsele õppele ning selle reformi elluviimisele. Kokkupuude lõpus rõhutati, et arutelud ei vii otsuseid vastu võtmise perioodile, vaid suunavad tulevasi samme koordineeritud ja ühtse riigipotentsiaali huvides.

Tervishoiuminister Riina Sikkut vastas Riigikogu liikme Kalle Grünthali arupärimisele Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pandeemialeppe läbirääkimiste läbipaistvuse ja avalikustamise kohta. Grünthal kritiseeris Sotsiaalministeeriumi (SM) antud lubaduste rikkumist, mis puudutasid eestikeelsete läbirääkimisdokumentide avalikustamist ja avalike sessioonide korraldamist Eestis. Ta heitis ette, et avalikkust on teavitatud ebapiisavalt ning WHO kodulehel olevad ingliskeelsed materjalid ei vasta lubatud läbipaistvuse nõudele. Grünthal nimetas protsessi "täielikuks saladuseks".

Minister Sikkut selgitas, et pandeemialeppe läbirääkimised, mida peab Euroopa Komisjon, on vajalikud, et tagada parem valmisolek tulevasteks pandeemiateks. Ta rõhutas, et protsess on WHO tasandil erakordselt läbipaistev – kõik sessioonid on veebis jälgitavad ja dokumendid avalikud. Sikkut lükkas ümber väited, et lepe tühistaks riikliku suveräänsuse või eemaldaks inimõigused, nimetades neid vandenõulisteks. Ta põhjendas eestikeelsete töödokumentide puudumist ressursi säästmisega, märkides, et lõplik ratifitseeritav tekst jõuab Riigikokku eesti keeles. Lisaküsimuses vaidlustas Varro Vooglaid samuti läbipaistvuse ja küsis, miks Eesti ei esinda ennast läbirääkimistel iseseisvalt, millele minister vastas, et EL-i ühine esindatus tagab Eestile tugevama positsiooni ja parema kättesaadavuse ressurssidele.

Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu 256 kolmandat lugemist. Läbirääkimised olid suunatud fraktsioonidele ning EKRE fraktsioon esindajana kõneleja oli Rain Epler. Põhiline arutelu keskendus isikutuvastuse osas videosilla vahendusel ning sellele, kas sarnane tuvastus võiks olla rakendatav ka e-valimistel – nähtud robotiseeritud ja turvalised lahendused, samuti argumendid nägupõhise tuvastuse poolt või vastu seoses turvariskide ja usaldusväärtusega. Kõnealune eelnõu seondub laiemate aruteludega e-teenuste turvalisuse, identiteedi kinnitamise ja demokraatia usaldusväärsuse teemadel ning arvestati ka varasemate näidete ja rahvusvaheliste tähelepanekutega.

Kolmanda lugemisega käsitletakse Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine), eelnõu 351. Põhirõhk on universaalteenuse jätmise või lõpetamise üle ning sellega seotud hinnastamismudeli ja tarbijakaitse tagamise küsimustel. Arutelu keskendus sellele, kuidas turuolukorrale reageerida: kas ja kuidas baseerida universaalteenuse hind järgmise päeva börsihinnale ning milliseid mehhanisme tuleks kasutusele võtta varustuskindluse tagamiseks, kui börsihinnad kipuvad kõikuma. Paraleelsed ettepanekud ja nägemused hõlmasid ka märgitud ettepanekute tabeli lugemist ja nende arvestamist eelnõu paragrahvide muudatuste kontekstis.

Teises osas toodi esile erinevate fraktsioonide ja huvigrupide seisukohad: Isamaa soovis jätkata universaalteenust, kuid muuta selle hindamist ning tarbijale sõbralikumaks; Keskerakond ja teised rõhutasid läbipaistvust ning turu toimimise parandamist, vältides ühekülgseid lahendusi. Arutelu lõpus selgus, et eelnõu jõuab lõpphääletusele ning häält antakse seaduse vastuvõtmisele või mitte. Eelnõu lõpphääletuse tulemusena otsustati seadus vastu võtta.

Kolmanda päevakorrapunkti käigus arutati Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 363 kolmandat lugemist. Eelnõu on tehniline, kuid sellel on märkimisväärne mõju majanduslikule korraldusele ning riigi finantsstabiilsusele, kuna see puudutab väärismetallide tootmist ja turustamist ning riigi võimalikke varude strateegiaid. Läbirääkimised algasid fraktsioonide vahel ning arutelu keskmes oli kulla roll ning võimalik riigireservi suurendamine tunduva inflatsiooni ja rahandussüsteemi ebakindluse taustal.

EKRE fraktsiooni esindaja Leo Kunnas esitas põhjaliku ning mahuka seletuse kulla olulisusest majandus- ja julgeolekupoliitikas, viidates kulla hinnamuutustele ja rahasüsteemi ajaloole. Ta toonitas, et kulla reserv peaks olema üks osa riigi valmisolekust võimalike finantskriiside korral, ning tõi välja, et 1971. aastast alates dollari ja kulla standardi lõpp on rahasüsteemi stabiliteedile kaasa toonud erinevaid riske inflatsiooni ja võlataseme suurenemise näol. Seejärel tõsteti esile küsimused, kuidas tagada autentsus ja turvalisus ning millised praktikad on vajalikud kulla-toote märgistuse ja kaalu kontrollimiseks turul. Isamaa ning teised fraktsioonid esitasid omi märke ja murekohti seoses autentikaalude märgistuste ja turujärelevalve toimimisega. Lõpphääletusele suunamine sai läbi juhtkomisjoni ettepanekuna; ametlik lõppvõtmine ja hääletustulemus järgnesid kohe pärast vaheaja lõppu.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 kolmandat lugemist. Läbirääkimised avati EKRE fraktsiooni nimel Arvo Alleri poolt. Eelnõu keskmes on võimalus haiguslehel olemise järel töö jätkamine haiguslehe alusel kohandatud tingimustel – kas osalise tööajaga või kergemate ülesannete täitmisega –, mis põhineb pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehte tekkival volikulisel kokkuleppel töötaja ja tööandja ühistööle. Samuti käsitletakse laiemat muudatuste paketti, milles kaasnevad ja täpsustatakse ravikindlustuse seadust, avaliku teenistuse seadust, Tervisekassa seadust, sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, töölepingu seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning töövõimetoetuse seadust, sealhulgas Euroopa Liidu direktiivi 2022/431 ülevõtmine.

See päevakorrapunkt hõlmas kultuuriministri ettekanneRiigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” elluviimisest, sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” elluviimise ülevaadet. Ettekande keskmes olid kultuuri, sporti ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise kogumõjud ning finantseerimise ning institutsioonilise korralduse arengud, mida seostatakse nii riikliku konkurentsivõime ja identiteedi kui ka regionaalse võrdsuse ning julgeolekuprotokollidega. Samuti toodi välja digitaalse kultuuripärandi kaasamise tulemused ning rahvusvaheline nähtavus. Ühtlasi käsitleti arutelut – rahastuse suurenevat tähtsust, eraraha kaasamise potentsiaali, muinsuskaitse ja hoonete energiatõhususe meetmeid ning kultuuri- ja spordivaldkonna ühiskondlikku mõju kriisiperioodil.
Teises osas keskenduti laiemale arutelule rahastamise ja regionaalse kättesaadavuse teemadele: kättesaadavus ja regionaalsed erinevused, integratsioon ja keeleõpe, noorte kultuurilise ning sporditegevuse kaasamine ning meediapoolse integratsiooni roll. Tutvustati ka rahvusvahelist koostööd Ukrainaga ning kultuuripärandi digitegevuste jätkusuutlikkuse küsimusi. Kokkuvõttes rõhutati vajadust tasakaalustada ambitsioonid reaalse rahastuse, bürokraatia vähendamise ja kogukondade kaasamise kaudu.
Lõpuks teatati, et otsuseid selles etapis ei võetud ning arutelu jätkub vastavalt vajadusele; eesmärgiks on jätkuv dialoog ja praktilised sammud järgnevates rakendus- ja seadusloomevoorudes.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa 13. mail esitatud arupärimist sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole vägivalla ohvrite abistamise kvaliteedi tagamise kohta. Arupärimise esitaja Evelin Poolamets väljendas muret uue määruse pärast, mis tema hinnangul lubab keskharidusega isikutel asuda vahetult teenuseid osutama kõige haavatavamatele ohvritele (sh seksuaalvägivalla ohvritele) ilma piisava erialase ettevalmistuseta, samal ajal kui psühholoogidele ja psühhoterapeutidele kehtestati karmimad nõuded. Poolamets küsis, kas viidi läbi mõjuanalüüs ja kas kaasati puudutatud sihtgruppe, ning tundis muret taasohvristamise ohu pärast.

Minister Signe Riisalo lükkas väited nõuete kaotamise kohta ümber. Ta selgitas, et psühholoogilise nõustamise teenuse osutajatele on kehtestatud ranged baasharidusnõuded, mis eeldavad magistrikraadi kliinilises psühholoogias, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi erialal. Riisalo kinnitas, et uute nõuete väljatöötamisel tehti põhjalik koostöö erialaliitude ja Tartu Ülikooliga ning et üleminekuaeg (üks aasta) anti varasematele teenuseosutajatele uute kvalifikatsiooninõuete ja Sotsiaalkindlustusameti täiendkoolituste läbimiseks. Minister rõhutas, et teenuste kvaliteeti jälgitakse pidevalt riikliku järelevalve ja naiste tugikeskuste tagasiside kaudu. Lisaks vastas minister küsimustele meeste ohvriabi kättesaadavuse ja naiste varjupaikade rahastamise kohta, kinnitades, et rahastus on piisav ja teenused on soost sõltumata kättesaadavad (v.a naiste varjupaiga teenus).

Istungil käsitleti Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Evelin Poolametsa 13. mail 2023 esitatud arupärimist perevägivalla ohvritele ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumise kohta Lääne-Virumaal ja laiemalt. Arupärimise esitaja Anti Poolamets alustas istungi töökorralduse terava kriitikaga, heites koalitsioonile ette lisaistungite vältimist ja Kodu- ja töökorra seaduse eiramist, mis on viinud vanade arupärimiste kuhjumiseni. Sisuliselt keskendus arupärimine Sotsiaalkindlustusameti uutele haridusnõuetele psühholoogilise abi osutajatele (määrus nr 20), mis Poolametsa hinnangul võib vähendada teenuste kättesaadavust väljaspool Harju- ja Tartumaad. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas, selgitades, et uute nõuete (kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja vms pluss täiendkoolitus) kehtestamisel tehti põhjalik mõjuanalüüs koostöös erialaliitudega, eesmärgiga parandada teenuse kvaliteeti. Minister esitas detailseid andmeid Võrumaa teenuseosutajate (5 ettevõtet, 6 spetsialisti) ja eelarve kohta. 2024. aastaks on psühholoogilisele nõustamisele planeeritud üle 1,4 miljoni euro. Riisalo rõhutas, et eelarve on arvestuslik kulu, mis tähendab, et teenus on tagatud kõigile õigustatud isikutele, ning eelarvet ei jaotata piirkonniti (sh Lääne-Virumaa). Kert Kingo esitas täiendava küsimuse naiste varjupaikade rahastamise kohta, millele minister vastas, et varjupaigad saavad lisaraha ning ohvritel on õigus saada vajalikke teenuseid ka väljaspool varjupaiga otsest eelarvet. Kolmas päevakorrapunkt (elamufondi renoveerimine) jäeti arupärijate puudumise tõttu avamata.

Esimeseks päevakorrapunktiks käsitleti Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka 17. jaanuaril esitatud arupärimist Eesti liikluse olukorra kohta. Arupärimine tõstatas mitmeid huve: miks varasemad arupärimised ei jõudnud päevakorrale, kuidas lumevallid ja libedad teeolud mõjutavad liiklust ning kas Transpordiamet on teinud selleks vajalikke järelevalve- ja hindamismehhanisme ning kas tehtud ümberkujundused suurendavad või vähendavad liiklusohutust. Käsitletavad teemad hõlmasid ka teede hoolduse rahastust, eelarvest tulenevaid riske ning võimalust kriisiolukordades lisaraha leidmiseks. Lisaks viidati konkreetselt hiljutistele juhtumitele ning Võrumaalt pärinevale näitele ristmiku ümberprojektsioonist, mis on tekitanud autostsenaariume ja muret liiklusohutuse üle. Kõnealuse arupärimisega kaasnes soov saada teedesse tehtud uuenduste mõju kohta objektiivset järelevalvet ja tulemuste mõõtmist.
Teine osa päevakorrapunktist avaldas fiilingu: vastuse esitas kliimaministri poolt Riigikogule. Vastus keskendus rahastusele ja korraldusele – kui oluline on tagada talviste teeolude ohutuse säilitamine ning millised mehhanismid ja plaanid on kasutusele võetud või rakendamisel. Samuti toodi välja, kuidas planeeritakse liikluse ohutuse parandamiseks tehtavat tööd ning milline on järelevalve ja hindamine nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil.

Viies päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa 14. veebruaril esitatud arupärimise riigiteede liikluskorralduse kohta. Proovisime esmalt kujundada protseduurilist küsimust, kui istungil ilmusid selgelt küsimused selle kohta, kas Riigikogu juhatus või ministri roll on korrektne ning milline peab olema dialoog Riigikogu ja valitsuse vahel. Seejärel liikus arutelu sisuliste küsimuste juurde, kus arutati keskpiirde tähispostide paigaldust, tunneliefekte ja nende mõju liiklusohutusele, võimalusi kõrvale pööramiseks, kõigi teelõikude ühtlase ja sujuva liikluse tagamist ning eriti aeglase ja suurveosega liikluse korral tekkinud väljakutseid. Viimane osa puudutas peamiselt liiklusohutuse programmi “nullvisioon” 2016–2025 rakendamist ning keskpiirde ja teeäärt tähistavate postide rolli deemstrongides ja nende pikaajalist mõju põhimaanteede teelõikude korralduses. Lõpuks pöörduti kriitilise tagasihoidvalt selle poole, et painduvad postid ja keskpiirde lahendused ei tohi asendada põhieesmärke parandada liiklusohutust ning et riiklikul kui erasektoril tuleb ühtse tootena tagada ohutu ja sujuv liiklus ka rasketes olukordades.

Esitlusring käsitles riiklikult tähtsat küsimust: „Kuidas tagada veterinaaria tulevik“ ja selle seoseid toidujulgeolekuga, loomade heaoluga ning inimeste tervise ja majanduse jaoks. Maaelukomisjoni algatatud arutelu keskendus peamiselt veterinaarhariduse puudusele, lõpetajate ebapiisavale arvule ning sellele, kuidas tagada jätkusuutlik veterinaarteenistus nii väikeloomade kui suurloomade ravis. Arutelu loosend hõlmas rahastuse rolli (riigi, HTM-i, erasektori ja ettevõtjate kaasamine), eestikeelse ja ingliskeelse õppe rolli, kliinilise baasi ja loomakliinikute arendamist ning Eesti maaelu ja toidutoodangu julgeolekut. Kõnelejad tõid välja, et lõpetajate arvu kasv ei saa toimuda ilma asjakohase finantseerimise ning sisulise koostööta sektoriga; lisaks rõhutati vajadust mõelda laiemalt – toidujulgeolek, keskkonna jätkusuutlikkus ja loomaarstide töökoormuse ning stressi leevendamine. Arutelu lõpus rõhutati, et otsuseid ei võetud vastu ning tulemusena jäi see kõnelejaistungi lugupeetud loomaarstide ja tuleb edasi arutada erinevate tasandite koostöös.

Istung jätkus Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399 esimese lugemise lõpuleviimisega. Eelnõu lugemine oli eelmisel istungil jäänud pooleli vahetult enne läbirääkimiste avamist. Läbirääkimised avati, kuid kõnesoove ei esitatud. Kuna huvi arutelu vastu puudus, tegi juhtivkomisjon ettepaneku esimene lugem lõpetada. Ettepanek kiideti heaks ning lugem loeti lõpetatuks.

Tänase istungi teise päevakorrapunktina oli arutlusel Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 231 kolmas lugemine. Tegemist oli eelnõu lõpphääletusele panemisega.

Pärast läbirääkimiste avamist ei ilmutanud ükski Riigikogu liige soovi sõna võtta. Juhataja tegi seejärel ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus vastavalt juhtivkomisjoni soovitusele. Hääletuse tulemused näitasid eelnõu laialdast toetust: poolt hääletas 70 Riigikogu liiget. Vastuolijaid ja erapooletuid ei registreeritud. Seega võeti eelnõu 231 seadusena vastu.

Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335 jõudis Riigikogus kolmandale lugemisele. Läbirääkimistel osalesid Leo Kunnas (EKRE), Meelis Kiili (Reformierakond) ja Peeter Tali (Eesti 200). Kõik kõnelejad rõhutasid eelnõu olulisust Eesti riigikaitse seisukohalt ning kiitsid riigikaitsekomisjoni, Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel tehtud põhjalikku ja metoodilist tööd. Leo Kunnas rõhutas Kaitseliidu unikaalset olemust, mis kuulub kaitseliitlastele ja rahvale, ning kollegiaalsete keskorganite (keskkogu, keskjuhatus, vanematekogu) rolli organisatsiooni stabiilsuse tagamisel. Meelis Kiili, kui juhtiv menetleja, tõi esile, et töö käigus otsiti kompromisside asemel lahendeid ning kritiseeris Kaitseliidu liigset kontrollimist võrreldes teiste avalik-õiguslike organisatsioonidega. Peeter Tali tõi välja seadusemuudatuste praktilised kasud, nagu bürokraatia vähendamine, relvade käitlemise lihtsustamine ja laskemoona kodus hoidmise hulga suurendamine, mis kõik tõstavad Eesti kaitsevõimet. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu 335 võeti seadusena vastu suure konsensusega.

Neljas päevakorrapunkt hõlmab rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 337, mis on selle eelnõu kolmas lugemine. Läbirääkimised avatakse fraktsioonide vahel ning Riigikogu kõnetooli on Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsutud kõnelema Kristo Enn Vaga. See on ette nähtud arutelu lõppfaasis, mille käigus pannakse paika eelnõu sisu ja mõju ning viimiseks lõpuhääletusele Riigikogu istungil.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 379 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist fraktsioonide esindajatele, selgus, et kõnesoove ei olnud, mistõttu läbirääkimised koheselt suleti. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletustulemused näitasid eelnõu laialdast toetust: poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 5 liiget ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 379 võeti seadusena vastu.

Järgnevalt käsitletakse Riigikogu päevakorrapunkti, mille keskmes on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 357. See on eelnõu teine lugemine ning ettekande teeb Riigikogu majanduskomisjoni liige Tarmo Tamme. Eelnõu käsitleb kahe riigi vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimist ning sellega seotud õiguslike aluste kinnitamist Riigikogus.

Eelnõu esimene lugemine toimus 6. märtsil. Muudatusettepanekuid ega arvamusi ei laekunud 20. märtsiks, mistõttu 1. aprillil toimus majanduskomisjoni istung, kus valmistati ette teisele lugemisele saatmist. Kuna muudatusettepanekuid ega arvamusi ei laekunud, tehti komisjonis menetluslikud otsused eelnõu täiskogule saatmiseks ning teisele lugemisele vastuvõtmise kohta. Komisjoni ettepanek oli võtta eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 10. aprillil, teise lugemise lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Seitsmes päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõu 285 esimese lugemise arutelu. Eelnõu eesmärk on algatada õigusaktide eelnõud koolivõrgu kujundamise arusaadavuse ja etteplaneerituse tagamiseks ning tuua riigi ja omavalitsuste rollid hariduspoliitikasse regionaalseid eripärasid arvesse võttes. Ühe keskse sisulise sõnumina rõhutati hajaasustusega piirkondade murede tähelepanu: demograafilised muutused, sisemigration ja sündimuse kõver ning nende mõju koolivõrgu pikkusele ja kohanemisprotsessidele. Samuti arutleti, kuidas regionaalpoliitika ja hariduspoliitika omavaheline põimimine ning riigi toetusvaldkondade koostoime võiksid hoida koolid elus võimalikult ühendatud kogukondade jaoks.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 278, mille eesmärk oli teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada Liiklusseaduse muutmine, et lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks maanteetranspordi efektiivsust. Ettekandja Rene Kokk (EKRE) rõhutas, et muudatus parandaks autovedajate konkurentsivõimet, leevendaks tööjõupuudust (võimaldades vedada 30–40% rohkem kaupa korraga) ja vähendaks keskkonnamõju. Ta viitas Transpordiameti uuringule (2022–2023), mis toetas suuremate autorongide lubamist peamagistraalidel (Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu–Ikla).
Majanduskomisjoni esindaja Andres Sutt tõi esile aga tõsised probleemid, mis komisjonis arutelu käigus kerkisid. Peamiseks takistuseks on teedevõrgu alarahastamine – riigiteede remondivõlg ulatub 700 miljoni euroni ja kohalikel teedel miljardini. Lisaks on Suti sõnul laialdane kehtivate massipiirangute rikkumine (fikseeriti 90 000 trahviväärilist rikkumist poole aasta jooksul), ning piirangute tõstmine võib viia veelgi suuremate ülekoormusteni. Pärast algataja poolt obstruktsiooni eesmärgil esitatud muudatusettepanekute tagasivõtmist otsustas komisjon eelnõu viia lõpphääletusele. Läbirääkimistel toetas Arvo Aller (EKRE) ettepanekut, rõhutades, et naaberriigid, nagu Läti, on sarnased muudatused juba teinud, mis annab neile konkurentsieelise. Eelnõu lükati lõpphääletusel tagasi, kuna see ei saavutanud Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Järgneva päevakorra teema oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 365: “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid”. Eelnõu esitati esimeseks lugemiseks ja ette kandis Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Kuna tegu oli esimese lugemisega, keskenduti eelnõu kavandatavale muutusele ning selle võimalikele tagajärgedele nii riigi keelelisele mainele kui ka kriisikommunikatsiooni vajadustele. Eelnõu eesmärkena oli vähendada venekeelseid kodulehti ning soodustada eestikeelse info kasutamist avalikus ruumis, mis tõstatab küsimusi riigi keelepoliitika ja info kättesaadavuse kohta ning kuidas kriiside ajal informatsioon jõuab kõigi kodanikeni.

10. päevakorrapunktiks käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda töötajatele võimalus teha tööd pikaajaliselt haigestumise ajal, pikendada hooldushüvitist lapsevanematele kuni 60 päevani ning kehtestada uus ravimite ja meditsiiniseadmete hüvitamise regulatsioon, mis vähendaks suure kuluga komponentide omaosalust. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustus kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja kompenseerib töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jäävat töötasu. Esialgne lugemine toimus 6. märtsil, teise lugemise ettevalmistuseks peeti arutelusid 2. ja 8. aprillil ning kutsutud huvigrupid esitasid arvamused. Eelnõu kohta esitati arvamusi Eesti Puuetega Inimeste Kodalt, Eesti Kaubandus-Tööstuskodalt ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt ning erinevatelt ministeeriumidelt ja ametkondadelt. Ametlikult eraldi arutelu toimus 2. aprillil huvigrupidega, kus toodi välja nii toetus kui ka mured seoses hindamiste, koostöövoogude ning võimalikku lisasoodustusi puudutavate märksõnadega.

Riigikogu liikus edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu 256 teine lugemine. Ettekande tegi põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras.

Terras selgitas, et eelnõu eesmärk on luua alternatiivne võimalus tagasipöördumistunnistuse (TPT) ja tagasipöördumise loa (TPL) taotlemisel isiku tuvastamiseks. Kehtiva korra kohaselt peab taotleja minema isiklikult Eesti välisesindusse või aukonsulaati, kuid uus kord võimaldab isiku tuvastamist videosilla vahendusel distantsilt. Seejärel toimetatakse TPT või TPL taotlejani kullerposti teel. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 2. aprillil ning leidis, et keelelisi ega normitehnilisi märkusi ei ole.

Kuna eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud ning läbirääkimisi ei soovitud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku teine lugemine lõpetada. Ühtlasi tehti ettepanek viia eelnõu lõpphääletus läbi 17. aprillil. Eelnõu 256 teine lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktis käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu 351 teist lugemist. Ettekande tegi majanduskomisjoni liige Mario Kadastik, kes andis ülevaate eelnõu menetlusest, märkides, et muudatusettepanekute tähtajaks laekus ettepanekuid Isamaa fraktsioonilt ning Kliimaministeeriumilt. Kokku esitati 11 muudatusettepanekut, millest kuus olid Isamaa fraktsioonilt ja viis juhtivkomisjonilt.

Isamaa fraktsiooni ettepanekud, mis olid seotud universaalteenuse jätkamisega muudetud, tarbijasõbralikumas formaadis (nt tunnipõhise hinna ja hinnalae kehtestamisega), otsustas juhtivkomisjon arvestamata jätta ning need ei kuulunud suures saalis hääletamisele. Juhtivkomisjoni ettepanekud, mis sisaldasid tehnilisi parandusi ja täiendusi (sh suurima võrguoperaatori võimalus määrata lühiajaliselt pakkuja hanke luhtumisel), arvestati täielikult. Läbirääkimistel kritiseeris Mart Maastik (Isamaa) universaalteenuse lõpetamist ilma alternatiivse kriisimehhanismita. Majanduskomisjon tegi konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada, mis ka tehti.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 363 SE teine lugemine, mis käsitleb väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muudatusi. Ettekande tegi majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Ta selgitas, et eelnõu puudutab peamiselt väärismetalle sisaldavate materjalide ja toodetega seotud regulatsioone ning nimeregistrit. Eelnõu esimene lugemine toimus 14. veebruaril.

Kadastik kinnitas, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 28. veebruariks, ei laekunud ühtegi ettepanekut. Samuti ei esitanud arvamusi ega ettepanekuid kaasatud huvirühmad, sealhulgas kaubandus-tööstuskoda ja erinevad erialaliidud. Majanduskomisjon arutas eelnõu 2. aprillil ja otsustas konsensuslikult teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 17. aprillil. Kuna küsimusi ettekandjale ei esitatud ning läbirääkimisi avada ei soovitud, lõpetati eelnõu 363 teine lugemine.

Ette on jõudnud Riigikogu esimene lugemine eelnõust nr 384, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse algatusel konkurentsiseaduse muutmine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine, et üle võtta Euroopa Liidu ECN+ direktiiv (EL 2019/1). Keskmes on konkurentsiametile antavate volituste ja sõltumatuse tugevdamine, lõigatud on seaduse tasandil konkurentsijärelevalve menetluse uus erimenetlus ning dekriminaliseeritakse mõisted kaitstes samal ajal põhiõigusi. Tekib uus haldusõiguslik erimenetlus, mis asendab senised süüteomenetlused ning võimaldab Konkurentsiametil viia läbi tõendamis- ja uurimismeetmeid, sealhulgas läbiotsimisi, kuid taotluse halduskohtu loa saamiseks peab taotlusi esinema. Samuti on märgitud, et läbiotsimise ja teabe nõudmise piiramata kasutamine ning sunniraha, trahvide suurendamine võivad mõjutada ettevõtete tegevust ja riigi kohtulikke kontrollimehhanisme. Eelnõu jõustumiseks on vaja diñtu ka põhiseaduslikku ja rahvusvahelist õiguspoliitilist konteksti ning Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse struktuuri. Kaugel varjul on Eesti kui ainus liige, kes ei ole direktiivi oma õigusesse täielikult üle võtnud, mille tõttu on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse ja võib kaasneda märkimisväärsed trahvid. Ühendkoos arutelu keskendus sellele, kas ja kuidas uus erimenetlus, kohtu rolli suurendamine ning teabe kogumise volitused sobivad Eesti õiguskorraga ja kas need on kooskõlas põhiseaduslike õigustega.

Esialgne päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu 371 moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks. Eelnõu on esimene lugemine ning plaanib komisjonis esindatuse anda igast Riigikogu fraktsioonist; komisjoni ülesannete hulka kuuluvad selgitada, milline Eestist lähtuv äritegevus Venemaaga on toimunud Ukraina sõja ajal, hinnata selle seaduslikkust ning vajadusel esitada ettepanekud õigusaktide ja halduspraktika muutmiseks, samuti arutada poliitikamuudatusi koostöös Euroopa Liidu ja piiririikidega. Lähtuvalt eelnõust ja aruteludest pidas Isamaa fraktsioon ülesteenistusega esmase ootuse, et komisjon muutub selgelt ülevaatlikuks töörühmaks ja annab lõpparuande hiljemalt 2024. aasta 10. juuniks. Allakirjutajaks on Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Aruteluks jäi keskne teema riigieelarve olukord ja sellega seotud meetmete leidmine: kuidas majandust ning eelarvet stabiliseerida läbi kulude kokkuhoiu ja täiendavate tulude ning millist rolli mängivad selles pidades Tervisekassa kolimisega seotud kulud. Samuti toodi välja, et 2024. aasta eelarve on koostamisel ja järgmisel neljal aastal tuleb leida märkimisväärne summa kokkuhoiukohti ning oodata lisatulude tekkimist, et majandust elavdada ja investeeringud kiirendada.

Kavaistungil arutati mootorsõidukimaksu eelnõu ning sellega kaasnevaid poliitilisi ja õiguslikke küsimusi. Esimeses osas esitas Arvo Aller (EKRE) rahandusministrile Mart Võrklaevile isiklikku eeskuju puudutava kriitilise küsimuse: viidati sõiduki roolile ja ajakirjanduse kajastusele ning küsiti, milline eeskuju minister ise mootorsõidukimaksu kehtestamise kontekstis annab, kui auto ei ole teostanud tehnoülevaatust ning võib ohustada ümbritsevat. Teine osa keskendus Euroopa Liidu õigusele ja registritasude teemadele: arutati, millal Euroopa Komisjoni vastused jõuavad, kuidas Eesti ja Euroopa Liit omavahel tasuvus- ja kohtlemisprintsiipide erinevusi lahendatakse ning kas esmase omanikuvahetuse puhul tuleb registreerimistasu tagasi võtta. Keskerakonna fraktsiooni esindaja tõstatas samaaegselt muresid maksumuudatuste läbipaistvusest, kaasamisest ja eelnõu sisulistest parandustest. Lõpuks rõhutas juhataja, et protseduuride üle tuleb arutelu pidada, kuid konkreetseid otsuseid ei tehtud ning arutelu jätkub ning Euroopa Komisjoni seisukohtadega kooskõlas on planeeritud sammud edasisteks samme üle vaadata ja kaasata ühiskonda.

Agenda keskmes olid lõimumisuuringu tulemuste tõlgendus ning selle mõju valimisõiguse küsimustele kohalikel valimistel. Ühelt poolt toonitas esitatud materjal, et lojaalsus Eesti riigile ei tulene pelgalt kodakondsusest ning lõimumisuuring puudutas, et Vene kodakondsuse või Eesti kodakondsusega muust rahvusest elanike meelsus ei erine märkimisväärselt. Marju Lauristin rõhutas, et need numbrid ei tõesta seost Venemaa kodakondsuse ja Venemaa-lojaalsuse vahel ning see kompab varasemaid argumendid Venemaa mõju kohta. Selgitused tõid esile koalitsiooni sees tekkinud eriarvamused seoses kohalike omavalitsuste valimisõiguse äravõtmisega püsielanike hulgas (ligikaudu 70 000 inimest) ja tõstatasid küsimuse, kas ning kuidas põhiseadust võiks muuta. Ühiselt arutleti erinevate õiguslike teed läbipääsude üle: kiireloomuline muudatus Riigikogus, või kaks järjestikust koosseisu ning millised on sellega kaasnevad juriidilised ja poliitilised riskid. Debatis rõhutati vajadust leida koalitsiooni sees kokkulepe ning arvestada õiguskantsleri ja kõrgemate õigusteadlaste seisukohti enne kaugeleulatuvate õiguslike sammul võtmist.

Neljas küsimus käsitles majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo plaani seoses rahvastikuprobleemidega ja tööjõupuuduse leevendamisega. Arutelu keskmes oli kontrollitud sisserände roll majanduse naudingute ja tööjõu vajaduste rahuldamisel ning kuidas seda tasakaalustada nii, et see ei tekitaks ühiskondlikke ega turvalisuse probleeme. Riisalo tutvustas ettepanekut muuta muutuva osa piirarvu kasutamist, tuginedes OSKA prognoosidele, ekspordi osatähtsusele ja tegevusala palgale ning jagas kavandatava muutuvosa jaotuse 11 erialaks, kus suurim osakaal tuleb töötlevale tööstusele. Keskne sõnum oli, et eesmärk on tagada vajalik tööjõud tööstuslike valdkondade jaoks, samas säilitades riigi palgakokkuleppe ja tööhõive stabiilsuse.
Teises osas kerkisid küsimused erandite piire ja nende tegeliku rakendamise kohta: kas ja kui palju võivad erandid võimaldada sisse tuua tippspetsialiste, teadlasi, õppejõude ja IKT-erialade töötajaid ning kuidas see mõjutab 0,1% suurust muutuva osa piirarvu. Arutelu mõtteviis oli, et massiline sisseränne ei ole soovitud või eesmärk, ning et kvoodid ja erandid peavad sõltuma majanduse tegelikest vajadustest ning koostööst teiste ministeeriumidega. Lõpuks rõhutati, et arutelu jätkub ning vajadusel esitatakse täpsemad numbrilised analüüsid ja kavad erinevate stabiilsete mehhanismide jaoks.

Esimene osa käsitles riigi prioriteetide ümberhindamist läheneva rahvusvahelise ohu taustal. Alar Laneman tõstatas küsimuse, kas riigi kõige olulisemaks peaks saada riigikaitse ning kas rohepööre ja suuremad projektid ning eelarve tasakaal võivad mõneks ajaks edasi lükata, et tagada riigikaitse tugevus. Ta tõi esile, et oht ei ole ainult sõjalisel tasandil, vaid hõlmab ka küberjulgeolekut ja info- ning varjusõda, mis võivad demokraatlikku ühiskonda mõjutada. Nendes tingimustes rõhutas ta vajadust uuesti vaadata prioriteete ja mõelda, kuidas kaitse ja teised elutähtsad valdkonnad ühtsena toimivad.

Teine osa keskendus riigikaitse ja energiajulgeoleku vahelisele suhtele ning liitlaste rollile. Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et julgeolek on valitsuse absoluutne prioriteet ja riigikaitsekulutused on tõstetud üle 3% SKT-st, sisaldades investeeringuid küber-, sise- ja elanikkonnakaitsesse ning energiajulgeolekusse. Rõhutati vajadust mitmekesiste energiaallikate ja taskukohase energiaga varustatuse järele ning energiapoliitika kaudu mõõdetavat mõju riigi vastupanuvõimele. Arutelus kujundati ka arusaama NATO-liitlaste toel ning Ukraina abi jätkamisest, lisades, et varjendid ja elanikkonna kaitse ning digiriigi tugevdamine on jätkuvad prioriteedid. Lõpuks käsitleti elektriautode ülemineku rolli kui osa rohepöörde ja energiajulgeoleku integreerimisest, mis aitab vähendada sõltuvust naftast ja tagada stabiilsemaid hindu.

Arutelu keskendub Eesti majanduse hetkeseisule ja majanduspoliitika suunale kriisi tingimustes. Kavas on nimetatud küsimus puudutab maksude tõstmist ja kulude kärpimist võrreldes majandust stimuleerivate meetmetega ning sellele järgneb konkreetne vastus peaministrilt Kaja Kallaselt. Kahe põhielementi vahel – kas leida tasakaal inflatsiooni pidurdamise ja majanduskasvu elavdamise vahel – tõstatatakse näited tööjõuturult ning ettevõtete paindlikkusest, et näidata, kuidas Eesti majandus on selles kontekstis tehniliselt stabiliseerunud ning millised riskid ja võimalused tekivad.

Teises lõigus käsitletakse sektoraalseid mõjusid: puidutööstus on mõjukas ning sõltuvust Põhjamaade majandusest ja ehitussektorist on tunda, kuid Eesti ettevõtjad on leidnud uusi turge ja ekspordivõimalusi. Lisaks rõhutatakse, et töökohtade loomine on jätkuv ning tööjõu turu olukord on ligikaudu parem kui kriisiaegsetes näidetes. Turismi ja transporti sektorid näitavad kasvutendentsi ning inimeste ostujõu suurenemine on osaliselt tingitud majandusprognoosidest ja maksupoliitiliste õiguslike mõjude tasakaalustamisest; lähiaja maksuolukorra muutused võivad inimestele rohkem raha kätte tuua ja majanduse pöördumist positiivse suuna suunas soodustada.

Istungi päevakord keskendus Eesti Kaitseväe eriüksuslaste võimalikule osalemisele Ukrainas ning selle õiguslike ja poliitiliste raamvormingute selgitamisele. Arutluse all oli ka Ukraina ja Eesti vahelise julgeolekukokkuleppe sisu ning võimalus anda Ukrainale järjepidev, nelja aasta jooksul kestvat sõjalist abi 0,25% SKT-st, kusjuures rahalised kohustused tulevad vaid riigieelarve menetluse raames ja Riigikogu on vastutav nende vahendite kinnitamise või mittenõustumise eest. Kõneisikud rõhutasid, et sõjalise osalemise otsustusi ei tehta isikute kohta salastades või avalikkust teadmata, ning et mis tahes kinnitused või kohustused peab hindama ja kinnitama Riigikogu ning eelarve kaudu.
Teine osa keskustest puudutas vajadust teha selgeks, milline on õiguslik alus ning kuidas avalikkus pääseb nende lepingute ja kokkulepete juurde, kui need on heade kavatsuste protokollid või potentsiaalsed lepingud. Lõpuks ajendas arutelu rõhuasetus sellel, et praegune teema ei viinud lõpplahenduseni, kuna ei olnud vastu võetud uut mandaat ega kinnitatud rahaliste kohustuste skeemi ning tekstid olid veel läbirääkimise staadiumis.

Istung keskendus peamiselt maksupoliitiliste küsimuste arutelule, kus tõstatati maksuküüru kaotamise mõju ja tulumaksureformi finantsmõjud – arutelu lisas tähelepanu, kuidas muudatused võivad mõju avaldada kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste jaoks ning riigieelarve rahastusele. Esimeses arutluses esindati vaateid selle reformi kohta, mis võiks riigieelarvesse tuua märkimisväärse summa ja millised oleksid selle ülejäävuse või kärpimiste tagajärjed erinevates sektorites, sealhulgas õpetajate ning teiste avalike teenuste rahastusele.

Teine suur teemadering hõlmas Tallinna haiglavõrgu reformi ja haigla arendustegevuse planeerimise, sealhulgas Euroopa fondide kasutamist ja riigi vara rahastamise mõju eelarvele. Arutleti ka Tallinna haigla projekti tagasilükkamise ning haiglavõrgu arengukavade üle ning rõhutati vajadust ekspertide analüüsidele ja jätkavale kaalumisele. Lisaks tõstatati Vene kodakondsusega isikute valimisõiguse teema ning arutleti lõimumise protsesside ja piiride üle riigi demokraatlike alusväärtuste kontekstis. Kokkuvõttes koostati pilt istungi üldisest suunast ning rõhutati, et arutelu jätkub ja otsused võivad selgemaks vormuda järgmistes istungites.

See päevakorrapunkt käsitleb kohalike omavalitsuste positsiooni riigi tasandil ning sellega kaasnevat rahastust ja teenuste kvaliteedi tagamist. Jaanus Karilaid esitas peaministrile Kaja Kallasele küsimuse, milles väljendas muret, et omavalitsuste positsioon ei ole piisavalt selgelt kajastatud koalitsioonilepingu raames ning et bürokraatia ja teenuste kallinemine Riigi Tugiteenuste Keskuse mõjul tekitavad lisakoormust. Ta tõi välja regionaalse ebavõrdsuse ning pidas vajalikuks teada saada, millal kabinetis arutleti omavalitsuste positsiooni üle ja millised tulemused või otsused sellest tulenevad. Samuti toodi esile, et arutlused käivad läbi konkreetsete omavalitsuste näidete (Viimsi, Rae vald, Tallinn), mis kujutavad endast suuremaid rahalisi koormangu ning mille mõju tuleb laiemalt mõista.
Teine osa arutelust keskendus valitsuse viimaste sammudele: tulumaksu ümberkorraldus 2024. aastal ja sellega kaasnenud võrdsem tulubaas kohalike omavalitsuste vahel; maamaksu hinnakujunduse reform ja ettepanek anda omavalitsustele suurem otsustusõigus maamaksu suuruse üle; 2026. aastaks lubatud võimalused maamaksu kasvuprotsendi ja maksuvabastuste määramisel; koolide rahastusmudeli muutmine väikeste koolide hoidmiseks lähimas kogukonnas ning erinevate demograafiliste rühmade vajaduste (lapsed vs pensionärid) arvesse võtmine. Lisaks märgiti, et kuigi koalitsioonis tuleb dikteerida kompromisse, püüdlevad nad tasakaalu järele, patseerides regiooni ebavõrdsust ja kohalike omavalitsuste efektiivsust. Seejuures rõhutati kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse rahastamise küsimust ning piiratust eelarves või riigieelarves, mis mõjutab omavalitsuste võimet vastavalt reageerida. Lõpuks tõdeti, et koostöö ning arvestamine erinevate omavalitsuste oludega on jätkuv prioriteet ning koalitsioon püüab aktualiseerida meetmeid, mis soodustavad elatuse kvaliteeti ja kohalike omavalitsuste suutlikkust.

Päevakorrapunkti keskmes oli Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 392 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti avamist pakuti fraktsioonidele võimalust läbirääkimisteks, kuid seda soovi ei väljendatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti koheselt eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Hääletuse tulemusena võeti eelnõu 392 seadusena vastu ülekaaluka toetusega – 78 Riigikogu liikme poolthäälega, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud.

Esimeses päevakorrapunktis käsitleti majandus- ja infotehnoloogiaministri ettekannet riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Välja toodi strateegia kolm valdkonda: majandus, digitaalne areng ja tööturg, millele on seatud mõõdetavad sihte ja aluseks saanud üheksa põhimõtet. Meetmevaates rõhutati, et eesmärk ei ole vaid kõrge sihtide seadmine, vaid konkreetsete tegude ja investeeringute kaudu seda teel viia: õigusruumil peab olema selgus ja prognoositus, bürokraatia tuleb vähendada ning majandusele lisandväärtust loova investeerimise kaasamine tuleb tõhustada. Samas rõhutati vajadust tööjõu kvaliteedi ja tootlikkuse suurendamiseks, sealhulgas kutseõppe reformi ning tööjõu ümberõppe mehhanismide uuendamist, et vastata tulevastele nõudmistele ning ekspordimahtude kasvule.

Teiseks arutati digitaalse avaliku sektori ja andmepõhise riigi arendust: sündmusteenuste laienemist, andmete ühekordse esitamise printsiibi edasist rakendamist ning riigi andmebaaside auditit, et vähendada dubleerimist ja suurendada efektiivsust. Samuti pidasid osalejad oluliseks rohelise ja energeetikaga seotud investeeringuid ning regionaalse majanduse tasakaalustatud arendamist, sealhulgas rohelisi koridore ja suurte investeeringute kiirtee projektide tõhustamist. Debatis pöörati tähelepanu ka maksu- ja reguleerimisraamistiku jätkusuutlikkusele, mõjuanalüüside ja eelneva konsensuse vajadusele ning sellele, kuidas rahastada olulisi investeeringuid, et tagada nii majanduse konkurentsivõime kui ka sotsiaalne tasakaal.

Eelnõu 376 esimene lugemine: Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse projekti eesmärk on selgelt reguleerida inkassofirmade ja nende klientide tegevust kolmanda isiku võlgade sissenõudmisel ning võlgade müümisel edasi. Põhiosa keskendub kolmele kesksele dilemmale: inkassodega seotud teabe jagamine ja võlgnikuga suhtlemise reeglid, ning järelevalve ja sanktsioonid. Eelnõu laieneb tarbijakrediididest kuni ettevõtete laenudeni ning hõlmab ka mitmesuguseid laenuvõlgade ülesostmisi. Seada soovitakse inkassodele rangemad nõuded, et tagada aus, läbipaistev ja eraelu puutumatust austav käitumine ning vähendada võlgnike ähvardamist ja liigselt koormavaid kohtu- või sissenõudemenetlusi. Samuti nähakse ette Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja tugevat järelevalvet koos võimalike sanktsioonidega ning vajadusel kõrgendatud kapitalinõudeid. Eelnõu sisaldab ka kohustusi pankadele ning kiirlaenufirmadele: enne kohtusse pöördumist tuleb igal juhul kaaluda võla ümberkujundamist või maksegraafiku edasikujundamist. Lõpuks rõhutatakse, et eelnõu on ELi direktiivist lähtuvalt koostatud, kuid edasi minnes on kavatsus suurendada inkassoturu läbipaistvust ning pakkuda võlgnikele paremaid kaitsevõimalusi, mille puhul inimene peab olema valmis enda huve proaktiivselt kaitsma.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu ees krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 esimese lugemise läbiviimist. Eelnõu eesmärk on koondada ja selgelt reguleerida krüptovarateenuse osutamist riigis, muuta terminoloogia kooskõlas EL-i määrusega ning suurendada investorite kaitset ja turu läbipaistvust. Uus regulatsioon toob ühtsed nõuded krüptovaradeenuse osutajatele, vabastades samas tehnoloogia toimimisest ja plokiahelatehnoloogia olemusest. Peamised muudatused puudutavad tavapäraseid teenuseid, nagu krüptovara börs ja vahetus, ning kohustust lennata Finantsinspektsiooni tegevusluba, infot vastavalt projekti riskidele ning selgeid taganemistaotluste reegleid.

Riigikogu arutles Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutuselevõtu seaduse ja sellega seonduvate muudatuste eelnõu 399 esimese lugemise üle. Eelnõu keskne eesmärk on kehtestada ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid: 2025. aastast alates tuleb füüsilistes müügikohtades ostukorvi lõppsummat ümardada ja eraldi iga toote maksumust ümardada ei tohi. Allapoole ümardatakse summat, kui see lõppeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ning ülespoole, kui see lõppeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga. Eelnõu põhjendus toob välja väikeste nimiväärtusega müntide ringluse vähenemise, nende ületootmise vajaduse, tootmiskulude ja keskkonnamõju ning rõhutab sularahaga tehingute lihtsustamist ja kiirendamist, mis omakorda vähendab kaupmeestele tekkivat halduskoormust. Rahanduskomisjon tutvustas eelnõu ja arutelu oli suunatud põhieesmärkide selgitamisele ning protseduuriliste otsuste tegemisele. Lisaks oli rõhutatud, et täna viiakse eelnõu esimese lugemuse ette täiskogu ning järgmistel sammudel on oluline menetluse täpsustus, sealhulgas ametlike tähtaegade ning ettekandja määramise küsimused. Istung jätkub järgmisel korral sama eelnõuga.