Täiskogu istungid

Käesoleva päevakorra keskmes oli 2023. aasta riigieelarve täitmine. Esimeses küsimuses esindas Riigikogu Urmas Reinsalu peaministrile Kaja Kallas, kus toodi esile, et eelarve eesmärkide täitmine oli keeruline ning 2023. aasta rahaline olukord oli pingeline. Debatt keskendus selle aasta lõpuks tehtud kuludusele ning sellele, kui suure osa eelarvest on tegelikult kulutatud ning kui suur osa vahenditest kavatsetakse üle kanda 2024. aastale. Lisaks arutati ülekantavate vahendite olemust, eraldisi ja kinktlusi ning nende mõju järgnevatele aastatele.

Teine teema hõlmas sotsiaaltoetuste ja pensionide indeksatsiooni ning koalitsiooni ja ministritepoolseid seisukohti seoses tulevaste eelarvestegevuste prioriteetidega. Sõnastati ka küsimused 2025. aasta eelarve ja eelarvestrateegia koostamise ajakava kohta ning arutleti selle üle, kuidas ülekantavad vahendid ja lepingulised kohustused mõjutavad 2025. aasta eelarvepilti. Kokkuvõttes selgub, et arutelud olid tugevalt seotud eelarve läbivaatuste ja fiskaalse jätkusuutlikkuse küsimustega ningisuguste küsimuste lahendamiseks on konkreetsed tähtajad (15. ja 31. mai) ning augustis toimuv riigieelarve koostamine Riigikogule esitatav plaan. Lõpuks otsustati katkestada esimese küsimuse menetlemine ja liikuda edasi järgmiste küsiste juurde.

Riigikogu liige Lauri Laats esitas peaminister Kaja Kallasele küsimuse elutähtsat teenust osutavate ettevõtete (ETO) teemal, mis puudutas hädaolukorra seaduse muudatusi ja toiduvarustuse ettevõtete lisamist ETO nimekirja. Laats tõi esile kolme suure toidutööstuse (Maag Food, Valio, Tartu Mill) mure, et ETO-ks olemisega kaasnevad kohustused ja investeeringud tulevad ettevõtete enda kanda, mis kahjustab nende konkurentsivõimet. Ta küsis, kas riik ulatab abikäe ja investeerib valmisolekusse, mis on riiklik huvi.

Peaminister Kallas selgitas, et ETO regulatsioon on vajalik toimepidevuse tagamiseks ja see on osaliselt direktiivi ülevõtmine. Ta märkis irooniliselt, et toidutööstuse esindajad on varem ise korduvalt nõudnud ETO staatust. Kallas rõhutas, et ETO-ks olemine toob kaasa kohustusi ja bürokraatiat ning riik ei saa toetada kogu sektorit, vaid valitakse vaid kriitilise tähtsusega ettevõtted. Vastates investeeringute küsimusele, rõhutas Kallas, et riigi raha tuleb maksumaksja taskust ning et valmisoleku tagamine on ka ettevõtjate endi huvides. Ta keskendus eriti küberturvalisuse nõuetele, nagu saartalitluse võimekus, mis on vajalik küberrünnakute ja sidekatkestuste tingimustes. Kallas kinnitas, et Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) toetab toidusektorit nõuete täitmisel ning üleminekuks on antud viis aastat.

Arutelu lõpus kasutas Urmas Reinsalu oma lisaküsimuse aega, et naasta varasema, teemavälise küsimuse juurde, nõudes peaministrilt konkreetset summat (eurodes) 2023. aasta riigieelarvest kasutamata jäänud raha kohta, kritiseerides Kallast protsentide esitamise eest. Kallas vastas, et Reinsalu peaks olema võimeline ise summa välja arvutama ning ametlikud andmed avaldatakse pärast 15. maid, kui ministeeriumid on ülekantavad summad Rahandusministeeriumile esitanud.

Kolmanda küsimuse raames esitas Riigikogu liige Helle-Moonika Helme peaministrile Kaja Kallas küsimuse Eesti demograafilisest olukorrast, rahvastikuprognoosist ja sisserändest, tuues välja põhiseadusliku korra ning rahvuslike ja keeleliste väärtuste hoidmise mure. Arutelu tõi esile ohu- ja riskisuunad, mida arutatakse demograafilise arengu ja rahvusliku identiteedi ning rahvusriigi jätkusuutlikkuse kontekstis, kaasa arvatud kolmandate riikide kodakondsusega isikute püsielanikkond ja Ukraina sisserände mõju.

Teine suurem teema jäi majandus- ja rahastusküsimustesse, mille keskmes oli töökohtade küllus, töötuse näitajad ja majanduse väljavaated; samuti tõstatati kohalike omavalitsuste eelarvete ja koolide rahastamise küsimused. Helme täpsustas muret kohalike omavalitsuste rahastamise üle ning küsimusi selle kohta, kas riigi- ja maksupoliitika koormused ning Ukraina sõjapäästmiseks eraldatud ressursid võivad vähendada kohalike kogumaksjate võimalusi. PM Kaja Kallas andis vastused, selgitades erinevaid andmeallikaid, majanduse taastumist, ning tutvustas meetmeid koolide ja keeleõppe jätkamiseks ning perepoliitika ja lapsehoiuteenuste tähtsust demograafilise stabiilsuse soodustamisel.

Esitluse põhiteemad on meetmed majanduse elavdamiseks, mida arutati Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo juhtimisel, ning detailsemalt platvormitöö direktiivi kontekstis toimunu ja sellest tulenevad poliitilised arutelud. Esimeses osas oli keskseks küsimuseks platvormiteenuste maksustamine, reguleerimine ja Eesti positsioon Euroopa Liidus, mis kaasas tugeva avaliku arvamuse vaidluse Raadiusel võrgu- ja erasektorite huvide vahel. Kokk tõstatas ka konkreetseid kahtlusi seoses lobitöö ja huvide konflikti ning arutelu läks laiemaks, hõlmates eri potentsiaalsete mõjurite ning Riisalo enda rolli ja vastutust. Teises osas pöörati tähelepanu õiglase ülemineku fondile Ida-Virumaal, mis on suunatud piirkonna majanduse ja töökohtade säilitamisele muutuvates majandustingimustes, koos plaanide ülevaatuste ja kiiresti realiseeritavate projektide kaalutlustega ning lisaks puudutati energiajulgestuse ja korterelamute renoveerimise mehhanisme.

Esimeses osas arutles Riigikogu viienda küsimuse raamides bürokraatia teemal ja valitsuse kokkuhoiukavade üle. Küsimuse esitas Aleksei Jevgrafov peaministrile Kaja Kallas ning arutelu keskmes oli, milline on oodatav koondamiste ulatus ja millised rühmad – ametnikud, politseinikud, päästjad või õpetajad – võivad seetõttu ees oodata muutusi. Samas rõhutati, et kokkuhoiuks tuleb vähendada tegevuskulusid ja tööjõukulusid ning iga ministeeriumi allasutus peab leidma oma viisi, kuidas kulusid optimeerida.

Teine suurem tähelepanu sektori tasandil pöördus palgaküsimuste ja töötajate säilitamise ning vajaduse suurendada personaalse ja avaliku sektori efektiivsust. Komisjoni arutelu tõi esile erinevaid vaateid: Sotsiaaldemokraatide juht ja siseminister Läänemets rõhutas, et koondamisi ei tohiks teha, Reformierakonna fraktsiooni liige Ligi aga näeb koondamiste vältimatust. Samas ütles erapoolsetel hinnangutel, et koondamised võivad olla eeltingimuseks mõningatele struktuursetele reformidele. Lisaks viitas arutelu sellele, et suurimad palgasektorid on õpetajad (42%), tervishoiutöötajad (24%) ning päästeametnikud ja politseinikud (9%), ning et neil valdkondadel on vaja tulevikus tuge, et tagada julgeolek ja teenuste kvaliteet.

Tänane kuues päevakorrapunkt käsitles Eesti riigi ja inimeste olukorda, kus Riigikogu liige Kert Kingo esitas peaminister Kaja Kallasele terava küsimuse riigirahanduse ja majanduse seisu kohta. Kingo süüdistas Kallast Eesti majanduse hävitamises kolme aasta jooksul, tuues esile riigieelarve viimise miljarditesse miinustesse, konkurentsivõime languse Euroopa madalaimale tasemele ning ettevõtluskeskkonna hävitamise maksutõusude ja uute maksude loomise kaudu. Kingo väitis, et valitsuse tegevus hävitab maaelu, sulgedes koole ja poode ning maksustades autosid, ning et peaminister teenib võõraid huve, eirates Eesti rahva heaolu.

Peaminister Kaja Kallas lükkas kõik süüdistused tagasi, nimetades neid "valefaktideks" ja rõhutades, et tema ametiaeg on sattunud kolme ülemaailmse kriisi (tervisekriis, energiakriis, Venemaa agressioon Ukrainas) aega, milles valitsus ei ole süüdi. Kallas kaitses valitsuse tegevust, märkides, et Eesti tuli tervisekriisist välja paremini kui enamik riike ning et Ukraina toetamine on hädavajalik Eesti julgeoleku tagamiseks. Ta rõhutas, et valitsus on toetanud kohalikke omavalitsusi teenuste osutamisel ja et Eesti on tegelikult elujõuline, ilus ja ettevõtlik riik, vastupidiselt kriitikute esitatud pildile. Lisaküsimuses süüdistas Helle-Moonika Helme peaministrit demograafiaprobleemide ja massiimmigratsiooni ohu eiramises ning nõudis Kallase tagasiastumist. Kallas vastas, et kriitikud peaksid kasutama põhiseaduslikke vahendeid (umbusalduse avaldamine), kui nad soovivad peaministrist vabaneda, ning kinnitas, et Eesti rahvastik on elujõuline.

Seitsmes küsimus keskendus maakatasteri uude infosüsteemi kasutusele võtmise käigus tekkinud tõrgetele ja nende põhjustele. Mart Maastik küsis, kes vastutab segaduse eest ning millal süsteem täielikult toimima hakkab, kuna maamõõdutööd ning seega piiride taastamine, katastrieelse planeerimise elluviimine ja piiride täpsustamine on viinud viivitusteni nii era- kui omavalitsuste jaoks. Vastuseid otsiti nii süsteemi tehniliste kui organisatsiooniliste aspektide kohta, ning esitati selgitusi uue punktipõhise kontseptsiooni ja minu.kataster.ee kasutuselevõtu kohta, mis on kaasa toonud mõningad ebamugavused, kuid mille eesmärk on keskendada katastriteenused ühtsesse ja turvalisse süsteemi.

Riigikogu kaheksanda päevakorrapunkti raames esitas Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart peaminister Kaja Kallasele küsimusi valitsuse majandusotsuste kohta. Kovalenko-Kõlvart kritiseeris teravalt Eesti majanduslangust, mis on Euroopa Liidu sügavaim, ning tõi esile kasvava töötuse (ligi 59 000 inimest). Ta heitis valitsusele ette hektilist ja analüüsita poliitikat, mis hõlmab nii kärpeid kui ka uusi makse, nõudes konkreetseid samme majanduse kiireks taastamiseks. Peaminister Kaja Kallas lükkas kriitika tagasi, rõhutades, et Eesti on turumajandus ja riigi roll on luua soodsad tingimused. Kallas viitas majanduse kindlustunde paranemisele erinevates sektorites ja registreeritud tööpuuduse kiirele langusele. Ta kaitses tulumaksureformi (maksuküüru kaotamine), selgitades, et see on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega maksukoormuse nihutamiseks tööjõult varale ning jätab inimestele reaalselt rohkem raha kätte. Lisaküsimuses tõstatas Aleksandr Tšaplõgin õpetajate puuduse probleemi, eriti seoses uute keelenõuetega. Kallas kaitses üleminekut eestikeelsele haridusele kui eluliselt tähtsat reformi, mis aitab parandada inimeste elustandardit ja tagab eesti keele püsimajäämise.

Tänane istung käsitles Eesti osalemist Ukraina sõjas ja Eesti kaitsepoltika suundade seost Riigikogu mandaadiga. Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas küsimuse peaministrile Kaja Kallas, keskendudes muredele seoses võimaliku Eesti osaluse suurendamisega Ukrainas – sealhulgas võimalus kaitseväe tegevväelaste väljaõppe või muude rollide jagamise kaudu – ning tõstatas taaskord küsimuse, kas valitsus kaalub samme, mis võiksid viia Eesti otse konfliktitsooni ning kas selles kontekstis on vaja mandaati Riigikogult. Ta mainis ka hiljuti ette kantud väiteid presidendi kaitsenõuniku kommentaaridest ning avaldas dieeti kriitilise hinnanguinfooperatsioonide teemal, mis puudutab Eesti-lähtuvaid narratiive Venemaa suhtes.
Teine osa arutelust keskendus sellele, millises vormis ja kas üldse saab Eesti riik võtta vastu käitumisviise, mis aitaksid Ukrainat, ning milline on riigijuhtide ja valitsuse seisukoht Riigikogu mandaadi ja rahvusliku julgeoleku kontekstis. Valitsuse esindajad vastasid, et kaitseväe kasutamine välisriikides on Riigikogu otsus ning selleks on vaja mandaati; Ukraina ei ole otseselt palunud kaitseväe vägesid, vaid õhukaitset, laskemoona ja poliitilist tuge, ning Eesti jätkab tuge ja koostööd NATO-lähedaste mehhanismidega, et ennetada konflikti laienemist ning tugevda kaitsevõimet. Istung lõppes noortevaidluste märkimisega ning tänuga osalejate eest.

Riigikogu arutab Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikohtu liikme nimetamise eelnõu 424 (Oliver Kase) esimese lugemise. Kuna see on eriline menetlus, selgitati ettepaneku menetlemise kord: põhiseaduskomisjoni esindaja viib läbi ettekanne kuni 20 minutiga, seejärelRiigikohtu liikme kandidaadi ettekanne kuni viie minutiga; kummalegi ettekandjale on võimalik esitada üks küsimus; pärast seda avaakse läbirääkimised ning nendes võivad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Kokkuvõttes esitati Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni ettekanne. Järgnevalt toimus Riigikohtu liikme kandidaadi Oliver Kase kõne, küsimused temale ning arutelu, kus keskset rolli mängisid tema kogemused ja pädevus, eelkõige halduskohtute ja valimisõiguse valdkonnas ning tema rahastamissüsteemne panus. Läbirääkimised viidi lõpule ning äsja toimus lõpphääletus, mille tulemusena otsus viia eelnõu täiskogu ette ja lõpuks vastu võtta Riigikohtu liikme ametikoht Oliver Kase jaoks.

Eelnõu 419 esimesel lugemisel käsitleb Riigikogu alusharidusseaduse muudatusi, mille eesmärk on luua ühtne ja keskendunud alusharidussüsteem. Põhirõhk on lastehoiude ja lasteaedade mõjuvaheline sidumine haridussüsteemiga ning alushariduse riikliku õppekava ühtse rakendamise tagamisel. Lisaks muudetakse lastehoiude ja lasteaedade õigusperekonda: alusharidus liigub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, lisatakse selgem definitsioon lastehoiust haridusasutusena, suurendatakse kohalike omavalitsuste koostööd erasektoriga ning luuakse paindlikum ülesehitus tugiteenuste ja eritoe osutamiseks. Eelnõu näeb ette endise praktika kaasaegse taseme võtmise, sh õppekeele, kvalifikatsiooninõuded, rahastuse ja järelevalve korralduse, ning täpsustab vanemate taotluste menetlemise aega ja koha tagamise põhimõtteid. Mõju ulatus on ulatuslik, hõlmates kõiki munitsipaalle ja eralastehoiu ning -aiatenaid ning keskendudes ka erivajadustega lasteteenuste paremale korraldamisele ja kaasavale haridusele.

Esitluse teema on Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kiires tempos tugevdada eestikeelse asjaajamise rolli riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil ning laiendada seda ka riigi enamusosalusega äriühingutele, riigi asutatud sihtasutustele ja riigi osalusega mittetulundusühingutele; lisaks nähakse võimalust kasutada võõrkeelset õppekava mõlemale poole sobival moel avalik‑õiguslike ülikoolide puhul. Vajadus muutusteks sündis, kuna tööjõuturul toimunud migratsioon ja eestikeelse ettevalmistuse puudulikkus on suurendanud keeleseaduse jõustamise kiireloomulisust ning lükanud möödahiilimise võimaluste teket. Diskussioonis tõstatati küsimused teeninduse keelekasutusest, platvormitöö ja taksojuhtide keeleoskuse nõuetest ning avaliku ruumi eestikeelse märgistus- ja teabekohustuse teatavast kavandamisest, ning arutleti, kas menetlust kiirendada või lähtuda põhjalikuma väljatöötamiskavatsuse koostamisest (VTK). Lõppotsus oli, et eelnõu esimesel lugemisel jäeti see tagasi ning menetlus lõpetati, tulemusega 39 poolt, 15 vastu; erapooletuid ei olnud.

Esimeseks päevakorrapunktiks oli õiguskantsleri ettepanek viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus ja riigilõivuseadus põhiseadusega kooskõlla. Istungi korraldus pidasid ettekanded kinni kuni 20-minutilises ajaraamistikus ning Riigikogu liikmed võisid esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse; arutelu toimus komisioonide ja fraktsioonide esindajate kaasatusel ning päevakorra juhatas sisse õiguskantsler Ülle Madise ühisettevõtmisega. Seejuures rõhutati vajadust tasakaalustada tugevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid inimeste õiguste, õiguskaitse ja võimalusega pöörduda kohtusse.
Teises osas tutvustati elulisi näiteid probleemsetest olukordadest, kus kontode sulgemine või teatud tehingute piiramine raskendab nõuetekohast õiguste kasutamist ja kohtusoovi. Arutelu keskendus kahele peamisele lahendusvariandile: esiteks sularahakäibe võimaluste laiendamine ning teiseks mõttele luua igaühele eraldi pangakonto, mille toiminguid kontrollitakse vastavalt vajadusele (kohtukorralduse, töösissetulekute ja riigilõivude käsitlemise raamistik). Samuti tõdeti, et direktiivide vahelised vastuolud ning riigipoolsed regulatiivsed vajadused nõuavad selget juhendamist ja koostööd erinevate institutsioonidega.

Riigikogu arutas Isamaa fraktsiooni liikmete (Riina Solman, Tõnis Lukas, Helir-Valdor Seeder, Mart Maastik ja Priit Sibul) esitatud arupärimist Venemaa kodanike hääleõiguse kohta kohalike omavalitsuste valimistel Venemaa agressiooni ajal Ukrainas. Arupärijate esindaja Helir-Valdor Seeder kritiseeris valitsust, eriti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, poliitilise tahte puudumise eest julgeolekuküsimuse lahendamisel, tuues esile, et koalitsioonilepingus lubatud valimisõiguse peatamine ilma põhiseadust muutmata osutus ekspertide hinnangul võimatuks. Seeder rõhutas, et Isamaa ettepanekud (hääleõiguse äravõtmine) on kooskõlas julgeolekuasutuste riskianalüüsidega ja pakuvad motivatsiooni Eesti kodakondsuse taotlemiseks.

Siseminister Lauri Läänemets vastas, et valitsuse moraalne kohustus on kaitsta Eesti riiki ja rahvast, ning loetles samme Vene mõju piiramiseks (nt relvalubade äravõtmine, propaganda piiramine). Läänemets väitis, et valimisõiguse äravõtmine kolmandate riikide kodanikelt, kes elavad Eestis püsivalt, võib hoopis suurendada venekeelse elanikkonna võõrandumist ja radikaliseerumist, mis on julgeolekuoht. Ta viitas uuringutele, mis näitavad, et enamik siinseid Vene kodanikke on Eestisse pigem positiivselt meelestatud. Läänemets kinnitas, et valitsus ei toeta põhiseadusvastaseid lahendusi ning kaitses SDE poliitikat süüdistuste eest, justkui flirtiks erakond vene valijatega. Debatt keskendus julgeolekuohtude tõlgendamisele ja sellele, kas valimisõiguse peatamine on põhiseaduslikult teostatav.

Päevakorrapunkt keskendus Riigikogu 29. aprillil esitatud arupärimisele, mida esitasid Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Arvo Aller ja Rain Epler käsitledes Andrei Šumakovi auto väidetavat lõhkumist ööl vastu 8. detsembrit. Arupärimise keskmes oli küsimus auto omandi, juhtimisõiguste ja selle autoga seotute kohta ning miks informatsioon on erinevates väljaannetes ja ametkondade selgitustes vastuoluline. Esitatud küsimused puudutasid ka Vene eriteenistuse võimalikku hübriidoperatsiooni Eesti julgeolekusse, ning mis on mereülesanded, andmete avalikustamise ulatus ja rollid erinevate ametkondade toimel. Arutelus kõlasid erinevad tõstatatud väited ning rõhutati vajadust selguse, faktide kontrolli ja ajakirjanduse ning ohutuse tagamise järele.

Riigikogu arutelu käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust "E-valimised – oht demokraatiale". Ettekannetega esinesid Varro Vooglaid (EKRE), infovabaduse ja digiõiguste aktivist Märt Põder, Martin Helme (EKRE) ja vandeadvokaat Paul Keres. Arutelu keskendus e-valimiste süsteemi usaldusväärsuse puudumisele, läbipaistmatusele ja kontrollimatusele, tuues esile, et ligi 40% elanikkonnast ei usalda valimiste ausust. Vooglaid ja Helme rõhutasid, et usaldus peab baseeruma kontrollitavusel, mitte usul, ning kritiseerisid valitsuse soovi süsteemi veelgi laiendada (m-hääletus). Märt Põder tõi esile konkreetsed tehnilised ja protseduurilised puudujäägid 2023. aasta valimiste vaatlemisel, sealhulgas võtmete genereerimise arvuti ettevalmistuse puudulikkuse ja kehtetute digiallkirjadega häälte kokkulugemise. Paul Keres analüüsis kohtupraktikat, märkides, et Riigikohus pole 19 aasta jooksul andnud e-valimiste põhiseaduspärasusele sisulist hinnangut, ning pakkus välja kaebeõiguse reformi, lubades populaarkaebusi ja pikendades tähtaegu. Koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200) kaitsesid e-valimisi, viidates kõrgele osalusprotsendile, Eesti unikaalsele e-identiteedile ja rahvusvahelistele audititele, süüdistades kriitikuid poliitilises polariseerimises. Arutelu käigus pikendati istungi aega päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14:00-ni.

Esimene päevakorrapunkt käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõu 367 esimese lugemise pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks kriisieelses majanduslikus olukorras. Ettekandeks oli Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andrei Korobeiniku ning tema ettekanne kõneles vajadusest leida lisaväärtuslik rahastamisallikas riigile, kus riigieelarvest puuduvad aastas umbes miljard eurot, ning pakkus solidaarsusmaksu kui võimalikku lahendust. Ta tõi välja Leedu eeskuju ja väitis, et pankade kasum ei ole intresside kogumisega loomulik lisandväärtus, vaid tuleneb keskpanganduse otsustest, mis võivad migratsiooni ja investeeringuid mõjutada. Samas esitati vastukaaluks mitmeid kriitilisi küsimusi – mõju majandusele, ebavõrdsuse suurendamine, pensionäride ja perede koormus ning alternatiivsete lahenduste kaalumine, nagu solidaarsuspangamaksu pidurdamine või kasutamine teistsuguste maksusoodustuste ning regulatsioonide kaudu. Kokkuvõttes väitsid osalejad, et kuigi ideed solidaarsusest on arusaadavad, ei leidnud eelnõu täna piisavat toetust ning arutelu näitasid eri vaateid, kuidas kriisieelse eelarve puudujääki lahendada.

Riigikogu tegi teises päevakorrapunktis esimese lugemise Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 403. Ettekandeks esitas materjali rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeiniku ning arutelu keskendus eelnõu tehnilisele vormile ja sellele, milline on Eesti esindaja määramise poliitiline tagamaastik. Erinevad fraktsioonid tõid välja erinevad majanduspoliitilised seisukohad ja konsensuse otsimise vajaduse, sealhulgas kaalutlused pankade maksustamise ja majanduse päästmise teemadel. Lõppvaates viidi eelnõu täiskogu päevakorda ning tehti ettevalmistused lõpuhääletuseks, mis lõppes eelnõu vastuvõtmisega.

Esialgne päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 teise lugemise arutelu. Eelnõu eesmärk on luua töökohal teada saanud rikkumisest teavitamise kaitse tingimused ja ulatus ning määratleda teavitaja kaitse isikulised ning sisulised kokkulepped, sealhulgas teavitamiskanalid ja kohuslikud piirangud. Arutelu keskmes oli eelnõu lõppteksti ja muudatusettepanekute läbivaatamine ning erinevate huvirühmade kaasamise tulemus – milline peaks olema kaitse ulatus (sh erandid nagu Euroopa Liidu õiguse rikkumine) ja kas ning kuidas riigi paikade sees ja omavalitsustes võiksid tekkida ühendatud teavituskanalid.
Isamaa ja EKRE fraktsioonide huvirühmade seisukohad ning kohtuasjade, direktiivide ja Riigikohtu selgituste mõju tõid välja põhiprobleemid: kas keelata anonüümne teavitamine või lubada see, milliseid kohastumisi on vaja teha 10 000 elanikku ületavate omavalitsuste puhul, ning kuidas määratleda teavitaja kaitse ulatus ning millised on survemeetmete keelatud liigid. Samuti tekkisid küsimused seaduse sisulisest lõppeesmärgist vs. laiemast Eesti õiguskeskkonnast ning sellest, kuidas riigiasutused ja omavalitsused peavad kanalid looma või ühiselt korraldama. Lõpuks jõuti arusaamadega, et komisjon sidus teksti ja tegi muudatusettepanekud, ning esitati küsimus, kas selline kokkusidumine on kooskõlas Riigikohtu suuniste ja kodu- ja töökorra seaduse vaatega. Selles päevakorrapunktis lõppesid kinnised arutelud ning lõpprõhjade hääletuste tulemusena tehti otsus teise lugemise lõpetamise kohta.

Päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 teist lugemist Riigikogu menetluses. Eelnõu eesmärk on tugevdada riigi siseseid mehhanisme rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks, selgitada piiranguid ja koormisi ning arvestada kriitilisi õiguslikke ja administratiivseid küsimusi, sealhulgas finants- ja järelevalvesüsteeme. Arutelul tõstatati kahe põhiteema—rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise küsimused ning eelnõuga seotud laiemad teemad, nagu varade külmutamine ja nende kasutamine Ukraina jaoks kahjuhüvitise ettemaksuna—kaitse- ja õiguslikud piirangud ning proportsionaalsuse põhimõte. Lisaks käsitleti kogemust põhinevaid ettepanekuid, mida esitasid erinevad asutused ja parlamendifraktsioonid, ning kaaluti võimalikke muudatusi, mis mõjutavad ministeeriumide teavitamis-, haldus- ja kohtuliku järelkontrolli mehhanisme.

Täna arutati riigikogus Vabariigi Valitsuse algatatava toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 teise lugemise kohta. Ettekandeks kutsuti maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Komisjon esitas ettevalmistused teiseks lugemiseks ning kinnitas, et ei laekunud muudatusettepanekuid fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt ega teistelt komisjonidelt ning tehti üks kooskõlastatud muudatusettepanek ministeeriumi ja juhtiva komisjoni koostöös, mis viib jõustumise tähtaega edasi ühe kuu võrra ning täpsustab kahe paragrahvi. Komisjoni menetluslikud otsused olid konsensuslikud: 1) võtta eelnõu 378 täiskogu päevakorda 8. mail; 2) teise lugemise lõpetada; ning kui teine lugemine lõpeb, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. mail 2024. aastal. Lisaks arutati ühe muudatusettepaneku kohta: see esitati maaelukomisjoni poolt ning juhtivkomisjon soovitas seda täielikult arvesse võtta. Eelnõu lõppstaatusena tehti selgeks, et teatud menetlused võivad Riigikogus venida ning et presidentil on vajadusel võimalus väljakuulutamiseks toimida vastavalt seadusele.

Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 teine lugemine. Eelnõu puudutab põhiseaduslike institutsioonide eelarvete menetlust ning on suunatud nende sõltumatuse suurendamisele; ühelt poolt sätestatakse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarve taotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu menetluse lõppfaase, teiselt poolt jätkub valitsuse hinnangu andmise õigus ja vajadus näha katteallikad eelarve muutuste puhul. 26. märtsiks ei laekunud muudatusettepanekuid fraktsioonidelt ega komisjonidelt. Rahanduskomisjon esitas ühe muudatusettepanekusituatsiooni, mis võeti arvesse vastavalt valitsuse arvamusele. Arutelu toimus kolmel istungil; 11. aprillil sai selgeks valitsuse arvamus ning 30. aprillil langetati otsused. Otsuste sisu hõlmab teise lugemise edasikindlat korraldust ning eelnõu menetluse lõpetamist ja lõpphääletust mai keskpaigas; lisanduvad sätted makromajandusprognoosi ja eelarve tasakaalu seoses ning valitsuse ärakuulamise võimalus enne lõpplahendust. Otsused võeti konsensuslikult.

Järgnevalt käsitletakse seitsmendat päevakorrapunkti Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada ühe- ja kahesendiste mündide kasutamise vajadust, kuna nende tootmisel ja käitlemisel on märkimisväärne keskkonnamõju ning mündid ei tule suurima osa ajast arvele tagasi. Ümardamise ettepanek kehtiks ainult sularahaga maksetel, ostukorvi summa ümardatakse lähima viie sendi täpsusega; elektroonilised ning kaardimaksed jäävad täpselt tasumisele. Eelnõu kohta ei laekunud huvigruppide tagasisidet ning tähtaegselt ei esitatud muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 30. aprillil, küsimusi ei tõstatatud ning komisjoni konsensuslik otsus oli teise lugemise lõpetamine ja kui see lõpetatakse, esitada eelnõu kolmandale lugemisele täiskogu päevakorda 15. mail.

Esimene päevakorrapunkt käsitles rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest ning sealjuures ülevaadet avaliku teenistuse arengusuundadest 2022–2023. Ettekande keskmes oli fiskaalne jätkusuutlikkus ja makromajanduse tasakaalustamine, et luua stabiilne ja prognoositav eelarve ning tagada vahendid riigi investeeringuteks. Muuhulgas toodi välja Euroopa Liidu toetusfondide olulisus ning rahastuste parima koosmõju leidmine, et "Eesti 2035" eesmärkide saavutamine ei jääks töös ellu ainult sõnastena, vaid saaks reaalse rahastusvõimaluse. Samuti tuuakse esile kaheksast läbivat teemaga seotud prioriteedid, alates haridusest ja teadusest kuni energeetika ja rohelise ümberkujunduseni, ning rõhutatakse ajastus ja koostöösse kaasatust nii Eestis kui Euroopa Liidu institutsioonide vahel.
Teine päevakorrapunkt kolis laiemale kujule ning keskendus avaliku teenistuse 2023. aasta arengusuundadele ning personali juhtimise võtmeteguritele: töötajate arv, palgapoliitika, voolavus ja koolitus. Arutleti, kuidas riigi teenistuses hoida kompetentse ja motiveeritud tööjõu tasakaalu, arvestades demograafilisi muutusi ja vananevat rahvastikku, ning kuidas vähendada bürokraatiat ja suurendada teenuste kättesaadavust läbi riigimajade ja koostöövoogude ning regionaalse kohaloleku tugevdamise. Lisaks toodi välja olulised numbrid: 28 301 avaliku teenistuse töötajat 2023. aastal, keskmine kogupalk 2377 eurot ning voolavuse ja koolituse statistika, mis viitavad vajadusele tugevdada ametnike jätkuvat arendust ja eetikat.

Riigikogu alustas Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 esimest lugemist. Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas eelnõu, märkides, et muudatuste kandev mõte on õnnetustes kannatanute parem kaitse, mis tuleneb suuresti Euroopa Liidu direktiividest. Oluliste punktidena tõi minister välja fondi loomise kindlustusseltsi maksejõuetuse puhuks (Eestis täidab seda rolli LKF), kindlustushüvitise maksimaalsete piirmäärade tõstmise (isikukahju 6,45 miljonile, asjakahju 1,3 miljonile eurole) ning kindlustuskohustuse laienemise teatud maismaa mootorsõidukitele, sealhulgas võimsamatele elektritõukeratastele, mis ületavad teatud kiiruse ja kaalu piirmäärasid.

Debati käigus keskenduti peamiselt kergliiklusvahendite kindlustamise ulatusele ja mittevaralise kahju hüvitamise regulatsioonile. Lauri Laats ja Priit Lomp küsisid, miks ei laiene kindlustuskohustus kõikidele renditõukeratastele ja miks säilib paindlikkus hoida sõidukit 12 kuud kindlustamata. Minister selgitas, et eelnõu järgib direktiivi parameetreid ega soovi kehtestada Eestis liigseid piiranguid. Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu Riigikohtu kriitikale mittevaralise kahju hüvitamise regulatsiooni osas, millele minister vastas, et teema vajab täiendavat arutelu Riigikogu menetluses, et tagada õiglasemad hüvitised. Juhtivkomisjoni (Majanduskomisjon) esindaja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon arutas neid küsimusi ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Lähtuvalt päevakorrapunktist keskendub Riigikogu välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 esimesele lugemisele. Põhiline eesmärk on lihtsustada välislepingute ettevalmistamist ja sõlmimist ning korrastada andmekogude ja muude volitusnormide sätteid. Eelnõu pakub mitmekihilist menetluse korraldust – sõltuvalt muudatuste sisust võib menetluse viia läbi Riigikogu, valitsus või ministeerium –, ning tugevdab ka Välisministeeriumi rolli välislepingute koordineerijana. Teises suuremas töörühmas keskendutakse andmekogude nõuete ühtlustamisele ja bürokraatia vähendamisele, samuti arengukoosto ja humanitaarabi korralduse viimisele välisministri pädevusse.

Teisisõnu püütakse ajakohastada välislepingute menetluskorra, tagada õigeaegne riigisisene menetlus ja rahvusvaheliste kohustuste järjepidev rakendumine ning samal ajal vähendada halduskoormust ja suurendada läbipaistvust. Komisjoni töös toodi esile, et vaid osa läbirääkimiste tulemustest jõuab valitsuse ja Riigikogu menetlusse, ning seetõttu on oluline selgem kooskõlastus ning koordineerimine Välisministeeriumiga. Lisaks anti teada, et statistika näitab läbirääkimiste ja ratifitseerimise laia ulatusega tööd välislepingute valdkonnas, mis teeb seaduseelnõu muudatused vajalikuks nii õiguslikus kui operatiivses plaanis.

See päevakorrapunkt käsitleb õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 esimese lugemise menetlemist. Ettekandjaks on Riigikogu kõnetooli auväärt õiguskomisjoni liige Anti Haugase. Eelnõu käsitleb jõustumistrajektoori ja selle kõrval olevate kitsaskohtade lahendamist enne seaduse jõustumist, mis toimub 1. juulil 2024.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 387, esimene lugemine Riigikogus. Eelnõu eesmärk on tulevikus määratleda hääleõiguse piirangu kohalikel omavalitsuste valimistel: Eesti Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ning nende kahepoolsete lepingutega riikide kodanikud; kolmandate riikide kodanikel ning kodakondsuseta isikutel oleks edaspidi piiratud või keelatud hääleõigus. See peatab või piirab hääleõiguse laiemas kontekstis; arutelu tõstatub همچ siseturvalisuse ja integratsiooni küsimused sõjaolukorras ning toob esile kapo riskide maandamise vajaduse. Lisaks arutati, kas muudatused tuleks teha seaduse või põhiseaduse tasandil ning milline oleks laiapõhjaline konsensus ning ajakava edasiste sammude jaoks.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 330 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli anda Kaitseväe luurekeskusele samad õigused ja volitused, mis on Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil, et tugevdada vastuluurevõimekust Kaitseväe siseselt. Ettekandja Ants Frosch rõhutas, et seadusemuudatus on kriisiolukorras hädavajalik, viidates Kaitseväe luurekeskuse ülema toetusele, ning kritiseeris valitsuse vastutustundetut seisukohta eelnõu suhtes.

Juhtivkomisjon, Põhiseaduskomisjon, tegi Hendrik Johannes Terrase ettekande kohaselt ettepaneku eelnõu tagasi lükata, põhjendades seda asjaoluga, et julgeolekuolukord pole märkimisväärselt muutunud ja algatus tuli poliitikutelt, mitte asutustelt endilt. Läbirääkimistel toetas Leo Kunnas eelnõu, rõhutades sõjaaegse kaitseväe suuruse kasvu ja vajadust tõhustada taustakontrolle ning vastuluuret, et tõkestada Venemaa hübriidrünnakuid ja sisekonflikti ohtu. Hääletusel lükati eelnõu 330 juhtivkomisjoni ettepanekul tagasi ja see langes menetlusest välja.

Riigikogu arutles täna Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 370 esimese lugemise üle. Eelnõu keskne teema on vandetõotuse sõnastuse muutmine politseiametnikul, et rõhutada lojaalsust rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, ning seda täiendavad nelja olulist põhimõtet: lisada vandetõotuse teksti sõna „rahvas“; asendada sõna „olema“ väljendiga „jääda“; lisada vandetõotuse lõppu lause „teenides jõudu säästmata oma rahvast ja riiki“; ja rõhutada vandetõotuse seost põhiseadusliku korraga. Ta arutles semiootilise tähenduse üle ning tõi välja, et vandetõotuse sisu ei tohi jääda ainult sümboolseks märgiks, vaid peab olema elav kohustuse põhinäitajana. Teises osas käsitleti menetluslikku poolt: arutelu tähistas vajadust mõelda, kuidas rahvas ja põhiseaduslik kord omavahel täpselt seotud olla ning kuidas föderaaliseerumise kontekstis tagada, et vandetõotus jääks Eesti huvi ja rahva kaitse kaitsja alla.

Käesolev eelnõu ja arutelu keskendus Eesti majanduse hetkeseisundile seoses Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) visiidiga ja nende prognoosidega. Esmane küsimus esitati peaminister Kaja Kallasile ning see tõi välja IMF-i hinnangud: Eesti majandus on ainus Euroopa riik, kellele oodatakse majanduslangust (-0,5%), samal ajal kui euroalal prognoositakse kasvu 0,8% ja inflatsioon laieneb 4,2%-ni. Sellest tulenevalt arutleti, milline on riigi suund ja milliseid meetmeid nähakse vajalikuna olukorra parandamiseks. Kõneviisus oli tugevalt suunatud majanduse konkurentsivõime ja pikaajalise arengu küsimustele, sealhulgas ekspordi struktuuri mitmekesistamisele, tootlikkuse kasvule ja inflatsiooni ning energiakulude mõju leevendamisele.

Esitatud oli teema valimislubaduste täitmisest ja kokkulepete elluviimisest koalitsioonilepingu kontekstis ning sellest, kas ja kuidas võiks piirata või muuta kohalikel valimistel Vene ja Valgevene kodanike hääleõigust ilma põhiseadust muutmata. Helir-Valdor Seeder esitas küsimuse koalitsioonilepe täitmise kohta ning tõi välja nii ekspertarvamused kui võimaluste laiendi (kas piirata kõigi kolmandate riikide kodanike hääleõigust, ainult Vene/Valgevene kodanike puhul, või teha ka muudatusi lepingulistes või liitlasriikidega tehtud lepingutes; ning kas kohustuslik muudatus põhiseaduses oleks võimalik kiireloomuliselt Riigikogus). Ta rõhutas, et koalitsioonierakondade vahel on jätkuvalt erinevad vaated ning küsis konkreetset lahendust ja ajakava.
Teine küsimus tõmbas tähelepanu valitsuse suunale järgida koostöösseadustik: kas ja millisel mõistlikul moel on võimalik teha muudatusi põhiseadust muutmata ning milline võiks olla konkreetne lahendus, kui üldine poliitiline tahe Riigikogus eksisteerib. Lisaks oli arutelus mõte, et põhiseaduse muutmine nõuab kõrgendatud häälteenamust ja võimalik on arvestada Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organite arvamusi ning ajalist ettevalmistust, et enne kohalikke valimisi jõuda vajalike sammudeni. Teemaks kerkis ka Isamaa ning teiste fraktsioonide valmisolek kompromissideks ning kui reaalne on see, et koalitsioonis peetavatest kokkulepetest järgitakse või muudetakse, kui rahvusvahelised ja õiguslikud tõendid näitavad teisiti.

Kolmanda küsimuse arutelu Riigikogus oli suunatud peaminister Kaja Kallasele ning keskendus riigi olukorrale ja eestikeelse hariduse üleminekule. Helle-Moonika Helme esitas terava küsimuse, süüdistades valitsust põhiseaduslikus korra rikkumises ning viidates venestamise ja rahastamise seostele haridusreformi kontekstis. Ta nentis, et suurem osa ressursse suunatakse muudele valdkondadele ja kriipsutas vajadust kaitsta eestikeelset haridust ning riigi kultuurilist ja demograafilist jätkusuutlikkust. PM Kaja Kallas reageeris, selgitades, et eestikeelsele haridusele üleminek on olnud keeruline ning nõudnud järkjärgulist lähenemisviisi; ta toonitas, et varasemad valitsused ei olnud piisavalt tegutsenud ja et valitsus on koostanud toimiva tegevuskava ning eraldanud lisaraha haridusele, sh Ida-Virumaale. Ta esitas ka argumendid, miks muukeelsete vanemate toetus üleminekule on kasvamas ning kuidas koolid saavad erandite asemel püüelda üleminekuni võimalikult sujuvalt. Teises osas laienenud arutelu puudutas majandust, riigi kulutusi ja avalikku arvamust ning kõnelejate vahel esile kerkinud küsimused aitasid valgustada valitsuse lähenemist ning lähituleviku rahastuseplaane.

Täna Riigikogu neljas küsimus käsitles valitsuse otsuseid trahvide ja riigilõivude suurendamise kohta ning nende mõju elanikkonnale ja riigieelarvele. Anastassia Kovalenko‑Kõlvart esitas küsimuse peaministrile Kaja Kallasel ning kriitika keskmes oli, et trahvide kahekordne tõstmine toimus ilma põhjaliku mõjuanalüüsita ning et eesmärk ei pruugi olla rikkumiste vähendamine, vaid eelarve täitmine. Lisaks toodi esile, et seletuskirjas märkis ministeerium ohtu, et suurenenud trahvid võivad inimestel makseid tasuda raskendada, ning tõsteti esile vajadus analüüsi järele, mis hindaks, kuidas hinnatõus ja muud tasud mõjutavad ühiskonda ning käitumist.

Teises osas vaadeldi riigilõivude ja kiirmenetluste hindade tõusu ning nende mõju teenustele, eriti puudega inimeste, laste ja eakate jaoks. Arutlus puudutas ka IMFi ja OECD soovitusi maksustamise ja tasude kujundamise kohta ning tõstatati küsimus, kas riigieelarve tulude suurendamine on õigustatud ning kuidas see mõjutab seaduskuulekus ja võrdsust. Kogu arutelu peegeldas vajadust tasakaalustada majanduskriisi tingimustes riigi tulud ja kodanike koormus, pöörates tähelepanu vajadusele põhjalikele analüüsidele enne oluliste muudatuste tegemist.

Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa) esitas välisminister Margus Tsahknale (Eesti 200) küsimuse sõnumiselguse teemal, süüdistades Eesti 200-t mustris, kus kuulutatakse välja kokkuleppeid ja plaane, mis tegelikkuses pole veel valitsuses või koalitsioonis kinnitust leidnud. Solman tõi näidetena esile teated üleväljakärbetest, Kristina Kallase tegevuse haridusvaldkonnas ja Tiit Riisalo majandusplaani, mida peaminister ei soovi arutada. Solman küsis, miks erakonna algatused tulemusteni ei jõua ja millist eeskuju see ühiskonnale annab.

Välisminister Tsahkna lükkas sildistamise tagasi, kuid kasutas võimalust rääkida Eesti 200 saavutustest, tuues esile abieluvõrdsuse jõustamise. Ta kinnitas, et kärped on paratamatud riigi raske majandusliku olukorra tõttu ning läbirääkimised konkreetse protsendi osas käivad. Tsahkna kaitses ka teiste ministrite tegevust, märkides, et eestikeelsele õppele üleminek toimub täie hooga ja majandusplaanist on juba ellu viidud näiteks 100 miljoni euro suuruse kaitsefondi loomine. Täpsustavas küsimuses süüdistas Solman Tsahknat isiklikus seotuses Eesti 200 kaubamärgi kaaperdamisega kultuuritegelastelt ning tõstatas eetilise küsimuse Eurovisiooni tantsu kasutamise üle erakonna valimiskampaanias ilma loojate nõusolekuta. Tsahkna vastas emotsionaalselt, kaitstes tantsu kasutamist, öeldes, et tegu on Vormsi rahvapärimusega ning "tants on vaba," kutsudes kõiki üles olema positiivsed ja toetama Eesti esindajaid Eurovisioonil.

Riigikogu arutas seitsmenda küsimuse raames riigi ja kiriku suhet ning Moskva patriarhaadi mõju Eesti õigeusule. Keskne tähelepanu suunati sellele, kuidas riik näeb möödumist Moskva patriarhaadist ning milliseid samme tuleks astuda, et eristada religioosset elu riigist ning kaitsta usuvabadust. Samuti rõhutati, et Riigikogu avaldus oli kollektiivne hinnang, mille alusel suunatakse tähelepanu nendele kogudustele ja inimestele, keda otsus puudutab, ning rõhutati kirikute toimimise jätkumist ilma piiranguteta ning rahvusvahelise koostöö tähtsust Moskva patriarhaadi mõju vähendamisel.

Teine osa hõlmas avalikku arutelu kiriku rollist riiklikus kontekstis, mille käigus pöörati tähelepanu võimalikele ühendustele poliitikaga ning riskidele, mis võivad tekkida, kui religioossed asutused või juhid seostuvad agressiooni puhul ühe või teise riigiga. Samuti käsitleti islamiga seotud küsimusi ning Euroopa tasandi mehhanisme nende teemade käsitlemiseks. Istung lõppes protseduurilise küsimuse käsitlemisega.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise poliitilise olukorra teemal, nõudes peaministri tagasiastumist, viidates valitsuse otsustamatuskriisile ja majandust kahjustavatele maksutõusudele. Reinsalu kritiseeris valitsust automaksu kavandamise eest, mis Euroopa Komisjoni tagasilükkamise järel laieneb kõigile tehingutele, ning heitis ette Isamaa ettepaneku tagasilükkamist valitsemiskulude vähendamiseks. Ta hoiatas, et maksutõusud ei vasta inimeste toimetulekuhuvidele. Reinsalu küsis konkreetselt, kui palju 2023. aasta eelarvevahendeid jäi kasutamata ja miks valitsus jätkab Reformierakonna kalleima valimislubaduse (tulumaksuküüru kaotamine) elluviimist keerulises rahandusolukorras.

Peaminister Kaja Kallas lükkas tagasi nõudmised tagasiastumiseks, soovitades algatada umbusaldusavalduse. Ta süüdistas Reinsalut loosunglikus poliitikas ja silmakirjalikkuses, tuues näiteks Välisministeeriumi eelarve 30% kasvu tema ministriks oleku ajal. Kallas kaitses valitsuse otsuseid, rõhutades riigikaitsekulude tõstmist 3,2%-le SKT-st, kaitsetööstuse arendamist, eestikeelsele haridusele üleminekut ja tulumaksuküüru kaotamist, väites, et viimane elavdab majandust ja toob kasu kõigile alla 8000 euro teenijatele. Lisaküsimuses kritiseeris Siim Pohlak (EKRE) peaministri ohvrimentaliteeti ja väitis, et maksuküüru kaotamisest saadav kasu kaob tarbimismaksude tõusu tõttu, mis tabab eriti valusalt madalama ja keskmise sissetulekuga inimesi. Istungi lõpus tekkis protseduuriline vaidlus, kus Reinsalu heitis Riigikogu esimehele ette, et ta ei sundinud peaministrit vastama konkreetsetele rahandusküsimustele.

Infosõnane arvamustevahetus keskendus Eesti–Ukraina julgeolekukokkuleppe olemusele ja õiguslikule laadile. Varro Vooglaid esitas sügava ja terava küsimuse, miks leping ei ole Riigikogule esitatud ja kas see võiks tuua endaga rahalisi või sõjalisi kohustusi. Peaminister Kaja Kallas selgitas, et tegemist ei ole välislepinguga ning leping on pigem poliitilise tahte väljendus, mitte rahaliste või sõjaliste kohustuste võtmine. Samas rõhutati, et 0,25% SKT-st Ukrainale toeks on poliitiline eesmärk, mida arutatakse ning mida kavatsetakse kajastada riigi eelarvestrateegias; lõplikud korraldused rahaliste vahendite kohta jäävad Riigikogu otsustada. Keskne arutelu puudutas ka õiguspärast lähenemist, mille puhul varasemate riikide praktika näitab, et juhul, kui külg muutub rahaliste või sõjaliste kohustuste võtmise suunas, oleks vaja Riigikogu mandaati ja ratifitseerimist. Infotund lõppes juhataja juhistega ajakava järgimise kohta ning tähelepanu pöörati protseduurilistele küsimustele ja täiendavale arutelule tulevikus.

Esimene päevakorrapunkt puudutas Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Eelnõu käsitleb e- ja m-valimiste korraldust ning võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, et tagada läbipaistvus, õigusselgus ja demokraatlik usaldus. Elamuslikult toodi esile, et tegemist on olulise ja põhiseadusliku tähtsusega küsimusega, mille raames arutati nii tehnoloogilisi kui menetluslikke aspekte ning sellele järgnenut seadusandluse täiendamise üle. Väljakutsed, mida arutati, puudutasid valimiste turvalisust, usaldust ja riigi kontrolli alla kuuluvat tehnoloogilist keskkonda, sealhulgas näotuvastuse, topeltserverite ja rakenduste turvalisuse teemasid ning digitaalse identiteedi rolli e-hääletuses.
Teine osa arutelust keskendus prospetsioonile, et koalitsioon testib ja keskendub m-valimiste laiendamisele ning sellega seotud riskidele ja vastutusele, mis on tekitanud opositsioonis vastukaja, eriti seoses salajasuse, sõltumatute keskuste olemasolu ning võimaliku mõjutamise turvameetmetega. Üldjoonis kõlas veendumus, et eelnõu täpsustab regulatiivset raamistikku ja suurendab õigusselgust ning lisab valdkonna kriitilist järelevalvet, kuid vaatamata sellele tõstatus küsimus, kas tehniline lahendus suudab pakkuda sama tasemel kontrolli ja turvalisust kui praegused lahendused.

Riigikogu arutles kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 410 kohta, mille eesmärk on leida lahendus Rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks ning vajaduse korral algatada riigi eriplaneering. Eelnõu on otsuse vormis ning selle vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust; ettekandeks oli 20 minutit ning igal liikmel õigus esitada üks küsimus. Läbirääkimistel osalevad fraktsioonide ja komisjonide esindajad ning arutelu keskendus peamiselt selle projekti õiguslikule, ruumilisele ja ökoloogilisele raamistusele ning kui suurel määral rahvusvahelised normid ja UNESCO maailmapärandi tähtsus peavad arvesse saama.

Räägitakse 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 teise lugemise menetlusest. Põhieesmärk on hariduse rahastuse tagamine, ühendades riigieelarve ja kohalike omavalitsuste toetusfondi vahendid: õpetajate palga alammäära tõstmine 1820 euroni, lisanduv 20% diferentseerimise osa ning eeldatav palga arvestuslik keskmine 2184 eurot. Eelarvest eraldatakse 9,27 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele toetusfondi jaoks ning reservide kasutamine kui katteallikas on vaidluste keskmes. Arutelus tõdeti, et tegelik otstarbeline rahastus ning pikaajaline rahastamiskindlus on vaja leida mitte ainult kärpimise või katteotsingute kaudu, vaid ka täiendavate tuluallikate abil. Kaaspäevakorras tõstatati teised ühiskondlikult olulised teemad: kollektiivlepingu roll edaspidises palga-, töökoormus- ja karjäärimudelite osas ning riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö kui pikaajalise eelarvenõuete lahendamine. Istung lõppes seletavalt: teiseks lugemiseks esitatud seitse muudatusettepanekut jäeti lõpuks arvestamata ning teine lugemine lõpetati; kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetati sellega seoses istungi lõppemisega.

Neljapäevane järjekordse Riigikogu istungi päevakorra keskmes oli Riigikogu avalduse eelnõu 420 nimega "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks". Istung jätkas eelmist arutelu ning eesmärgiks oli anda Riigikogule selge poliitiline hinnang Moskva patriarhaadi tegevusele Eestis, arutada juriidilisi ja administratiivseid samme ning saavutada riigi ja usukogukonna vaheline tasakaal. Arutelu käigus esitati tihedalt kriitiline hinnang Moskva kiriku tegevusele, rõhutati vajadust lahendada koostöö küsimused piiskopliku ja kogudusalase tasandi osas ning kaasata valitsuse ohuhinnanguid, julgeolekualaseid hinnanguid ning kommunikatsiooniplaane kogudustega.

Riigikogu arutas tänase päevakorrapunkti raames 22 Riigikogu liikme (Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid) esitatud umbusaldusavaldust haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Umbusalduse peamised põhjused olid seotud ministeeriumi haldussuutmatusega, eriti seoses eksamite infosüsteemi (EIS) tõrgetega riigigümnaasiumide vastuvõtukatsetel ja 9. klassi e-katseeksamitel, mille eest minister keeldus vastutust võtmast. Samuti heideti ministrile ette õpetajate streigi halba lahendamist, lubatud palgatõusude viibimist ja eestikeelsele õppele ülemineku kaootilist elluviimist, mis on tekitanud suuri õpetajate puudujääke, eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Minister Kristina Kallas kaitses oma tegevust, rõhutades, et EIS on tehniliselt toimiv süsteem ning vastuvõtukatsete ebaõnnestumine oli tingitud ministeeriumi hoolduskohustuse täitmata jätmisest. Ta rõhutas, et eestikeelsele õppele üleminek on ajalooliselt vajalik ja vältimatu protsess segregatsiooni lõpetamiseks ning lükkas ümber süüdistused, nagu töötaks ta põhiseaduse vastu. Kallas tõi esile, et õpetajate palgatõusu viibimise taga olid keerulised eelarveolud ja kohalike omavalitsuste puudulikud taotlused toetuste väljamaksmisel. Koalitsioonierakonnad (Eesti 200, SDE, Reformierakond) avaldasid ministrile toetust, nimetades umbusaldusavaldust poliitiliseks etenduseks, mis on seotud valimiskampaaniaga. Hääletuse tulemusel umbusaldusavaldus läbi ei läinud.

Esitati Riigikogus arutlusele magusa joogi maksu seaduse eelnõu (eelnõu 418). Arutelu keskendus peamiselt maksu konstruktsioonile ja selle ootatavatele mõjudele nii rahvatervise kui riigieelarve seisukohast. Tehniliselt vaadates esitati maksu eesmärkideks suhkrutarbimise vähendamine ja tervislike eluviiside soodustamine, eriti lastes ja noortes. Samas tõstatasid opositsioonierakonnad mitmeid kriitilisi küsimusi: kas maks tagab oodatud tervisemõjud või on see peamiselt eelarvetulu ning kas makse disain on piisavalt tõenduspõhine, õiguspärane ja administratiivselt teostatav. Minister ja fraktsioonid pidasid peamisteks referidoideks tervise mõju, rahvusvahelised kogemused (nt Portugal, Suurbritannia, Läti, Soome) ning analüüsid, mis on kaasatud maksuseaduse mõjude hindamiseks. Lisaks arutati riiklikku kaasamist ja võimalikku koostööd tootjate ning teiste huvigrupidega ning vastutust koolide ja haridussüsteemi terviseessmärkide edendamisel.
Kokkuleppele tuldi lõpuks selle üle, et esimest lugemist ei katkestata ning eelnõu liigub edasi teisele lugemisele; samuti lepiti kokku tähtaegade ja järelhindamise kohustuste ning mõjuanalüüside vajalikkuse osas (edaspidised hinnangud ja analüüsid avaliku sektori hindamiseks). Eelnõu suhtes toimunud hääletusandmed näitasid, et vastuväiteid (ettepanekut lükata eelnõu tagasi) ei võetud vastu (poolsed ja vastu hääli moodustasid 22 ning 51 vastavalt, milles võitja määrati). Seega esimesel lugemisel koostatud põhijooned jäid peamiselt samaks ning menetlus jätkub teisel lugemisel.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu avalduse eelnõu 420 esimest lugemist, millega soovitakse kuulutada Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Arutelu algas pikkade protseduuriliste küsimustega, mis puudutasid istungi ajastust. Mitmed Riigikogu liikmed (sh Priit Sibul, Varro Vooglaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart) palusid arutelu edasi lükata, kuna see langes õigeusklike jaoks ülestõusmispühade triduum'i esimesele päevale (suur neljapäev), viidates Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Urmas Viilma ja piiskop Danieli pöördumistele. Riigikogu esimees Lauri Hussar keeldus korduvalt istungi katkestamisest või edasilükkamisest, rõhutades, et Riigikogu töötab seaduste, mitte õigeusu kalendri kohaselt, ning juhatusel puudub pädevus päevakorda muuta.

Eelnõu algatajate esindaja Jaak Aab (SDE) selgitas oma ettekandes, et avaldus on suunatud Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevuse vastu, mis toetab Kremli agressiooni ja "Vene maailma" doktriini, ning rõhutas, et see ei puuduta usuvabadust ega õigeusklike igapäevast tegevust. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras kinnitas, et avaldus väljendab seadusandja poliitilist tahet, mis annab täitevvõimule platvormi edasisteks sammudeks, kui kohalikud kogudused vabatahtlikult Moskva patriarhaadist ei distantseeru. Keskfraktsiooni ettepanek lühendada istungit kella 13-ni hääletati maha (17 poolt, 51 vastu). Arutelu lõppes küsimuste-vastuste faasis aja täitumise tõttu.

Päevakorra keskmes oli Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine), eelnõu 415 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada rahatrahvi aluseks olevaid trahviühikuid – 4 euro koguselt 8 eurole ning vastavalt suurendada väärteomenetluste maksimaalset trahvi kuni 2400 eurot. Lisaks teeb eelnõu muudatusi väärteomenetluse seadustikku, liiklusseadust ning teiste õigusaktide alusel määratavate hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide süsteemi. Oma hinnangus rõhutab eelnõu tihedat seost riigi eelarve eesmärkidega: reguleerib tulu riigieelarvesse (eeldusena umbes 10,4 miljonit eurot aastas) ning ennustab rikkumiste arvu vähenemist 10% võrra, mis omakorda vähendaks menetluskulude ja nõuete rahastamist väärteomenetluste käivitamisel. Esineda võisid küsimused mõjuhinnangu ning väljatöötamiskavatsuse kohta, kuna mõnede osalejate hinnangul ei ole mõjuanalüüsi ja väljatöötamiskavatsust piisavalt põhjalikult käsitletud. Debatti osutati samuti sellele, et trahvide suurendamine ei pruugi olla pelgalt eelarve täitmiseks, vaid peab arvesse võtma ka õiguskaitse ja väärtegude ennetuse mõju ning maksumaksja koormust.

Päevakorral on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 417 esimene lugemine. Ettekandeks esitatakse Riigikogu kõnetooli siseministri Lauri Läänemetsa, kelle sõnavõtt keskendus eelnõu eesmärkidele: riigilõivumäärade vastavusse viimine tegelike kuludega, õiglasem hindade kujundus ning maksujõulisuse põhimõtte arvestamine. Eelnõus nähakse ette nii isikut tõendavate dokumentide, välismaalase staatuse menetluste, kodakondsuse ja rahvastikutoimingute riigilõivude suurendamist kui ka teatud juhtudel soodustuste ja erandite säilitamist, et tagada ligipääs teenustele ning hoiduda kättesaadavuse vähenemisest. Samuti on sätestatud, et välisesindustes ja konsulaartegevustes tehtavate toimingute riigilõivud vastaksid tegelikele kulutustele ning et omavalitsuste rolli tasuvus säilitatakse. Prognoositav riigilõivude tulu kasv ning eelnõu mõju eelarvele on toodud; plaanivarustuse aluseks on kulupõhise lähenemise rakendamine ja infotehnoloogiliste arenduste finantseerimine siseministeeriumi hallatavas valdkonnas. Eelnõu jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. jaanuariks, mis annab aega tehniliste ja administratiivsete muudatuste elluviimiseks.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 esimest lugemist, mis puudutab vanaduspensioniealiste tulumaksuvaba tulu fikseerimist. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tutvustas eelnõu, mille kohaselt fikseeritakse alates 2025. aastast vanaduspensioniealise maksuvaba tulu 776 eurole kuus (9312 eurot aastas). Minister rõhutas, et see määr jääb kõrgemaks tööealiste maksuvaba tulu määrast (700 eurot) ning et pensionide indekseerimist ei kavandata vähendada. Riisalo kaitses muudatust vajadusena olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas ja vältida võlgade pärandamist tulevastele põlvedele.

Opositsioon (EKRE, Keskerakond, Isamaa) kritiseeris eelnõu teravalt, süüdistades valitsust valimislubaduste murdmises, eriti lubaduses hoida keskmine pension tulumaksuvaba. Kriitikud, eesotsas Martin Helme ja Rain Epleriga, heitsid ette, et valitsus maksustab haavatavaid rühmi (pensionärid, lastega pered) samal ajal, kui riigi rahandus on halvenenud ja paljud pensionärid elavad vaesuses. Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi kaitses eelnõu, viidates varasematele valitsustele, kes olid pensionäride maksuvabastuse täielikult kaotanud. Pärast tuliseid läbirääkimisi hääletati kolme fraktsiooni tagasilükkamisettepanekud maha (20 poolt, 46 vastu) ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) esimene lugemine. Istungi juhataja avas punkti vahetult enne istungi planeeritud lõpuaega (kell 14.00). Kalle Grünthal tõstatas protseduurilise küsimuse, pidades ebamõistlikuks alustada nii olulise teema arutelu vaid mõne minuti jooksul, ning pakkus välja arutelu edasi lükata. Juhataja selgitas, et avatud protseduuri (ministri kõne) ei saa katkestada ja palus terviseminister Riina Sikkuti ettekandeks kõnetooli. Minister Sikkut tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki kaitsta rahva tervist, eriti laste seas leviva ülekaalulisuse vastu võitlemisel. Ta selgitas, et maks on astmeline, sõltudes suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest, ning on disainitud motiveerima tootjaid retsepte muutma. Pärast ministri ettekannet lõpetas istungi juhataja kella 14.00 saabumise tõttu istungi. Eelnõu arutelu jätkub järgmisel istungipäeval.