Täiskogu istungid

Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut viia tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lõige 2 punkt 1 põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler tõi välja, et kehtiv säte ei võimalda hagita menetluses menetlusabi andmise otsustamisel arvesse võtta isiku vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele ja hügieenitarvetele. See seab ühiskonna kõige haavatavamad liikmed (nt puuetega inimesed) olukorda, kus nad peavad valima kohtusse pöördumise õiguse ja esmatähtsate elukulude katmise vahel, mis on vastuolus põhiseaduse § 15-ga.

Põhiseaduskomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemann teatas, et komisjon toetas ettepanekut konsensuslikult, leides, et kuigi Justiitsministeerium nägi kohtutel piisavat diskretsiooni, tekitab seaduse praegune sõnastus õigusselgusetust ja on toonud kaasa põhiseadusvastaseid olukordi. Õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimägi tõi esile, et nende komisjonis oli arutelu pingeline ning arvamused põhiseaduse riive osas läksid lahku. Õiguskomisjon otsustas ettepanekut mitte toetada (häältega 3 vastu, 2 poolt). Täiskogu hääletusel leidis õiguskantsleri ettepanek aga laialdast toetust.

Teine päevakorrapunkt käsitles õiguskantsleri ettepanekut viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla. Ülle Madise, õiguskantsler, laiendas ettepaneku raami nii, et kalda kaitse eesmärk ei kannataks, halduskulu väheneva ning maaomanike õigused ei oleks põhjendamatult kitsendatud. Menetluse kord jäi samaks kui esimeses punktis ja ettepaneku arutelu toimus koos ministeeriumide esindajatega, kes oletasid, et muudatused saavad olla praktiliselt rakendatavad ning looduskaitse eesmärgid säilitatakse.

Arutelul toodi välja, et erandid loetelus on liigselt piiratult paika pandud ja kaasaegne olukord nõuab paindlikkust – näiteks kanalisatsioonitoru, truub ja sillake, mis lubaksid näiteks maa- või vesiviljelust või hooldustöid, ei peaks nõudma üksikasjalikku detailplaneeringut. Seaduses puudub kõigi erandite ammendav loetelu ning vajadus on lihtsama menetluse järele; samas rõhutati, et omandiõigust tohib piirata vaid avalikes huvides, ning piirang peab olema vajalik ja mõistlik. Komisjoni esindajad ning ministeeriumid kinnitasid, et neil on soov ja plaan seda analüüsida ning vajadusel erandid laiendada või ühekordse loa taotlemist lubada. Lõpuks toetas komisjon õiguskantsleri ettepanekut ja otsustas viia selles küsimuses kooskõlla põhiseadusega ning vähendada halduskulu ja omanike koormust, samal ajal jätkamaks looduskaitse eesmärkide täitmist.

Riigikogu arutas õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut viia töövõimetoetuse seaduse (TVS) sätted põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler selgitas, et kehtiv seadus tekitab ebavõrdse olukorra puuduva või osalise töövõimega inimestele, kes saavad töösuhte lõppemisel suure lõpparve. Kuna lõpparve võib sisaldada mitme kuu tasu (nt puhkusetasu või hüvitisi), tõstab see ajutiselt sissetuleku üle toetuse maksmise piirmäära, mille tulemusena töövõimetoetust vähendatakse või selle maksmine lõpetatakse. Madise hinnangul on see vastuolus põhiseaduse § 28 lõikega 2 ja § 12 lõikega 1, tuues näiteks juhtumi, kus puudega inimene kandis seetõttu 500 euro suuruse kahju. Nii põhiseaduskomisjon (esindaja Katrin Kuusemäe) kui ka sotsiaalkomisjon (esindaja Õnne Pillak) toetasid õiguskantsleri ettepanekut konsensuslikult. Mõlemad komisjonid rõhutasid, et hääletus puudutab vaid ettepaneku toetamist, mitte konkreetse lahenduse leidmist. Riigikogu toetas hääletusel õiguskantsleri ettepanekut ja tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada vastav eelnõu.

Käesoleval istungil asuti arutama Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 teist lugemist. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate eelnõu menetluskäigust pärast esimest lugemist, märkides, et muudatusettepanekute tähtajaks laekus kaks ettepanekut Keskerakonna fraktsioonilt, mis keskendusid mittevaralise kahju hüvitamise sätetele. Juhtivkomisjon vaatas läbi kokku 17 muudatusettepanekut. Enamik neist (1–7, 9–13, 15–17) olid juhtivkomisjoni enda ettepanekud ja leidsid täielikku toetust. Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud nr 8 ja 14 otsustati jätta arvestamata, kuigi Kadastiku sõnul olid tõstatatud sisulised küsimused lahendatud. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ja läbirääkimiste puudumist otsustas juhtivkomisjon eelnõu teise lugemise lõpetada ning suunata selle kolmandale lugemisele 12. juunil.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 kolmandat lugemist. Läbirääkimistel väljendasid opositsioonifraktsioonid tugevat vastuseisu eelnõule, kritiseerides selle negatiivset mõju Eesti ärikeskkonnale ja krüptosektorile. Andrei Korobeinik (Keskerakond) rõhutas, et uus regulatsioon muudab Eesti krüptofirmade jaoks ebaatraktiivseks ja süvendab bürokraatiat, nõudes ettevõtetelt andmete korduvat esitamist, mis on vastuolus valitsuse lubadustega. Ta sidus eelnõu ka laiemate valitsuse majanduspoliitiliste vigadega.

Urmas Reinsalu (Isamaa) kasutas oma kõneaega peamiselt selleks, et protestida järgmise päevakorrapunkti, automaksuseaduse, vastu, süüdistades valitsust põhiseadusevastases ja menetlusnorme rikkuvas tegevuses ning kutsudes inimesi üles valimistel protestima. Varro Vooglaid (EKRE) toetas krüptosektori kriitikat, tuues esile, et eelnõu nõuab 2026. aastal Finantsinspektsiooni ülevõtmisel uut täiemahulist litsentsimenetlust, mis hävitab Eesti IT-riigi mainet ja peletab investeeringuid. Pärast rahanduskomisjoni aseesimehe taotletud lühikest vaheaega viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu seadusena vastu võeti.

Teine päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 teist lugemist. Eelnõu eesmärk oli luua mootorsõidukimaks (aastamaks) koos registreerimistasuga, mis peaks 2025. aastast laekuma riigieelarvesse ning mis suunaks tarbimist ja sõidukite valikut madalama saastekoormusega sõidukite kasuks. Eelnõu lühemaks mehhanismiks oli kaks komponenti: (1) aastamaks mootorsõiduki omanikult iga-aastaselt ja (2) registreerimistasu sõiduki esmakordsel riiki toomisel või esmakordsel võõrandamisel. Uuringu, kaasamiskatse ja ekspertarvamused tõid esile mitmeid nüansse: Euroopa Liidu nõuded võrdse kohtlemise ning maksusoodustused puuetega inimeste ja perede jaoks; vanusekoefitsiendid ning amortisatsioonilised mehhanismid registreerimistasu puhul; kultuuriväärtuslike ja muuseumutüüpi autosid puudutavad erandid; ning Väidetavalt tuleb lõiming Euroopa Komisjoni märkustega. Rahanduskomisjon töötas eelnõuga kümnel istungil ning korraldas kaasamiskoosoleku maaelukomisjoni kaasabil, kus huvigrupid ja huviorganisatsioonid esitasid arvamusi. Oluline osa menetlusest oli tehniliste normide teavitamine ja Euroopa Liidu oikeudusküsimuste arutamine, sealhulgas märkused, mis puudutasid registreerimistasu seotust artikliga 110 ja võimalikku diskrimineerimist. Eelnõu suurimaks muutuseks pärast esimest lugemist sai registreerimistasu laiendamine esimese omanikuvahetuse korral, mis tähendas senise maksubaasi laienemist; samas kokkulepiti registreerimistasu amortiseerumise ja tagastamise mehhanismid, kui sõiduk riigist välja viidakse. Kaasamiskoosolekul tõstatati arvamusi keskkonna-, sotsiaal- ja kultuurikomisjonidelt ning need arvestati eelnõu kujundamisel. Lõpuks leppis rahanduskomisjon kokku, et eelnõu teiseks lugemiseks tuleb läbivaatamise põhimõtted ja muudatusettepanekute sidumine tegutseda paragrahvide kaupa; 831 muudatusettepanekut suunati 19 siduva ettepanekuna ning paljud teised jäid arvestamata. Menetluslikult otsustati lõpetada teistsuguste muudatusettepanekute esitamise lõpp ning eelnõu teiseks lugemiseks määrata 12. juuni 2024. aastal lõpphääletus. Kokkuvõttes on päevakorraga tegu olnud keeruka, koostöö- ja tehnilise menetlusega, mille eesmärgiks oli nüansirohke jaotamine erinevate huvigruppide seisukohtade vahel ning Euroopa õiguslike nõuete arvestamine.

Kolmandas päevakorrapunktis arutati Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 teine lugemine. Eelnõu keskmes oli riigilõivumäärade vähendamine ning lisaks sai selle käsitlemise raames komisjoni istungitel täiendavalt rääkida ka sellega seotud muudatustest, mida esitasid Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonid ning erialaliidud nagu Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Relvaomanike Liit. Riigikogu võttis vaatluse alla ka passide, ID-kaartide kiirkorras taotlemise, abielu registreerimise ja kodakondsuse taotluste riigilõivumäärad ning mõnede turutatud huvide ning julgeolekuküsimuste kaalutlused, sealhulgas relvade luba ja sellega seotud protseduurid. Esitati küsimusi ning avaldati erinevaid seisukohti – peamiselt rõhutati, et lõivumäärade kavandamisel tuleb arvestada tegeliku kuluga ning vältida liigset koormamist kodanikele, eriti alaealiste, pensionäride ja puudega inimeste puhul.

Juhatus arutles Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 teise lugemise kohta. Esitletud ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. Komisjon vaatas läbi nelja arvamuse ning arutas Keskerakonna fraktsiooni nelja muudatusettepanekut; komisjon tegi ühe muudatusettepaneku ning oli kaalutluste tulemusena öeldud, et eelnõu koos teiste seaduste muudatusettepanekutega ühendatakse või mitte. Üldine eesmärk arutelul oli hinnata trahviühiku suurust ja kriteeriume ning milliseid täiendavaid muudatusi ning piiranguid on vaja või mitte.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu 376 teist lugemist. Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets esitas põhjaliku ettekande, selgitades, et tegemist on täiesti uue seadusega, mis allutab krediidiinkassod ja võlaostjad Finantsinspektsiooni järelevalvele. Eelnõu reguleerib vaid neid inkassofirmasid, mis tegelevad pankade ja teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega. Komisjon arutas eelnõu ettevalmistamist neljal istungil, kaasates laialdaselt huvirühmi, sealhulgas kohtuid, pangaliite ja Andmekaitse Inspektsiooni.

Peamised aruteluteemad puudutasid dokumentatsiooni ulatust, mida krediidiandja peab nõude edasiandmisel inkassofirmale üle andma, et tõendada tarbija krediidivõimekuse analüüsi, vältides samas ärisaladuste avaldamist. Lõpuks jõuti kõiki osapooli rahuldava kompromissini. Komisjon otsustas jätta käesoleva eelnõu raames lahendamata keerulisemad teemad, nagu krediidi kulukuse määra alandamine ja öise laenamise piiramine, lükates need edasi tulevaste eelnõude (nt positiivne krediidiregister ja tarbijadirektiivi ülevõtmine) aruteludesse. Õiguskomisjon esitas ja arvestas täielikult 16 muudatusettepanekut ning teine lugemine lõpetati konsensuslikult.

See päevakorrapunkt käsitleb õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 teist lugemist. Riigikogu ees esineb ettekandena õiguskomisjoni liige Anti Haugas, kelle sõnarütm võtab kokku komisjoni töö juhtnööride ning eelnõu taustaprotsessi. Eelnõu on kooskõlas Andmekaitse Inspektsiooni arvamustega, mille põhjal tehti kolm muudatusettepanekut: üks tehniline ning kaks guarda, mis täpsustavad teksti, sealhulgas § 10 lõike 1 punktide 7 ja 71 eristamist ning salvestise kasutamise ning säilitamise/kustutamise aluseid süüteomenetluses. Teiseks lugemiseks tehtud muudatusettepanekud ei muuda eelnõu põhisisu, vaid muudavad teksti selgemaks. Juhtivkomisjon teatas, et eelnõu võetakse täiskogu päevakorda 5. juunil, saadetakse kolmandale lugemisele ning vajadusel võetakse päevakorda 12. juunil. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 teine lugemine. Ettekande esitas majanduskomisjoni liige Andres Sutt, kes selgitas, et komisjon arutas eelnõu 3. juunil ning hääletas läbi viis tehnilist laadi muudatusettepanekut. Ainus pikem arutelu puudutas ministri käskkirja ja Transpordiameti kohaldamisotsuse omavahelist seost, milles saadi selgus majja. Juhtivkomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia eelnõu lõpphääletusele 12. juunil.

Pärast ettekannet avati ja suleti läbirääkimised koheselt, kuna kõnelejaid ei olnud. Seejärel vaadati läbi viis muudatusettepanekut, mille esitas majanduskomisjon ja mille arvestamist komisjon täielikult toetas. Kuna kõik muudatusettepanekud olid läbi vaadatud ja arvestatud, lõpetati juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu 436 teine lugemine.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 teist lugemist. Ettekandjaks oli majanduskomisjoni liige Mario Kadastik (Isamaa fraktsioon). Esimene lugemine toimus 5.–6. märtsil; muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. märts ning komisjon ja Kliimaministeerium koostasid osa muudatusettepanekuid vastavalt laekunud arvamustele. Kokku menetleti 20 muudatusettepanekut, mis arutati 30. mai ning 3. juuni istungitel. Peamine fookus oli laekunud arvamuste alusel koostatud uutel muudatusettepanekutel ning menetluslike otsuste tegemisel seoses teise lugemise jätkamise korraldusega.

Järgmisel päevakorrapunkti alla kuulub riigikogu arutelu Valepartei algatatud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on teha muudatused valdkonna regulatsioonides ning kaasata sellega nii liikluskorra kui ka menetluslikud sätted, mis puudutavad parkimist ja teiste jalakäijate kaasamist. Esimene lugemine toimus 15. mail ning 22. maid laekus üks muudatusettepanek, millele järgnesid arutelud kogemuste ning erinevate osapoolte seisukohtadega. Majanduskomisjon kogunes eelnõu arutamiseks 28. mail ja 3. juunil ning kuulati ära kõik osapooled, pöörates tähelepanu ka parkimise küsimusele kõnniteedel. Toimus kaheksa muudatusettepanekut, millest ühe esitas Riigikogu liige ning mille sisu arvestati sisuliselt. On tehtud mitmeid menetluslikke otsuseid ning juhtivkomisjon on soovitanud lõpetada teise lugemise ning jätkata edasi kolmanda lugemisega ning vajadusel viia lõpphääletus läbi. Tajuda on ka see, et kõnealune eelnõu nõuab kindlaid toiminguid ning tulevaste istungite ajakava moodustamist. Kokkuvõttes paistab läbi, et arutelu liigub järk-järgult lõppfaasi, kus teise lugemise lõpetamine avab tee järgmistele sammudele, kuid lõplikud tulemused sõltuvad edasisest menetlusest.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk on leevendada regionaalset ebavõrdsust Eestis, kus kõrgepalgalised töökohad ja jõukus on koondunud peamiselt Harju- ja Tartumaale, jättes äärealade omavalitsused (KOV) rahaliselt keerulisse olukorda. Regionaalminister Piret Hartman selgitas, et kuna riigieelarve defitsiidi tõttu ei ole võimalik tasandusfondi oluliselt suurendada, pakutakse välja tulumaksu ümberjagamise mehhanism. See seisneb residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatava tulumaksuosa järkjärgulises suurendamises ning muust maksustatavast tulust eraldatava osa vähendamises, kuni mõlemad osad on 2027. aastaks võrdsed (10,23%). See peaks laiendama nende KOV-ide tulubaasi, kus on rohkem eakaid ja väiksem keskmine sissetulek.

Rahanduskomisjoni esindaja Madis Kallas kinnitas, et komisjon pidas eelnõu äärmiselt oluliseks ning sai ministeeriumi ametnikelt ammendavad vastused kaasamise ja rahastamismudeli mõjude kohta. Läbirääkimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas eelnõu, rõhutades selle vajalikkust KOV-ide võimekuse säilitamiseks pakkuda minimaalseid teenuseid. Esimene lugemine lõpetati ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määrati juunikuu lõppu.

Riigikogu päevakorral on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu 428 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on parandada e-arvete kasutamist ning vähendada erasektoris esinevat takistust, mis takistab e-arvete laiemat levikut. Eelnõuga likvideeritakse topeltstandardid Eesti ja Euroopa e-arvete vahel ning säilitatakse vaid Euroopa standard. Samuti kaotatakse kohustus esitada avaliku sektori üksustele alati üksnes e-arveid, kuid samal ajal sätestatakse õigus nõuda müüjalt e-arvete esitamist neile raamatupidamiskohustuslastele, kes on registreeritud e-arve vastuvõtjana äriregistris, hõlmates kõiki avaliku sektori üksuseid.

Arutelus on heaks kiidetud menetlustegevuste suund: majanduskomisjon tegeles eelnõuga kahe istungi vältel (14. ja 27. mail). 27. mail tehti menetluslik otsus viia eelnõu täiskogu päevakorda 5. juunil 2024 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Lõpuks on Avan läbirääkimised ning juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, mille tulemuseks on järgnevad tähtaegade ning menetluse lõpetamise kinnitused: muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. juuni kell 17.15 ja päevakorrapunkti menetlemise lõpetamine.

Eelnõu 434 esimene lugemine puudutab valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmist, keskendudes investeerimiskonto reeglistiku ajakohastamisele. Peamised eesmärgid on suurendada paindlikkust ning arvestada väikeste investeerijate vajadustega: investeerimiskonto finantsvara loetelu laieneb ning kontot saab avada lisaks pangale ka investeerimisühingu, maksuasutuse ja e‑raha asutuse juures. Laiendatakse varade nimekirja, sealhulgas pandikirjad, reguleeritud ühisrahastus ja reguleeritud krüptovara. Samuti on kavandatud tagasiulatuvad säted 2024. aasta algusest ning krüptovaraga seotud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Eelnõu kaasneb arutelu ja komisjonide töö ning 5. juunile plenaarmenu ettepanek ning esimese lugemise lõpetamine, koos tähtaegade ja järgnevate päevakorrapunktidega.

Riigikogu istung algas protseduurilise küsimusega peaminister Kaja Kallase asukoha kohta, millele vastati, et ta viibib välisvisiidil Norras. Seejärel asuti arutama välisminister Margus Tsahkna (peaministri ülesannetes) ja Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi küsimust Eesti-Gruusia suhete teemal, mis keskendus Tsahkna osalemisele valitsusvastasel meeleavaldusel Thbilisis 15. mail.

Belobrovtsev (pid: TqT5YjnBr0U) küsis, kas välisministri käitumine, kus ta ühines valitsusvastase meeleavaldusega ja esines seal, oli kohane ning kas see ei kujutanud endast sekkumist Gruusia siseasjadesse. Tsahkna kaitses oma tegevust, selgitades, et tegemist oli Eesti, Läti, Leedu ja Islandi välisministrite ühise visiidiga, mis oli tingitud Gruusia valitsuse olulisest taganemisest Euroopa Liidule antud lubadustest, eriti seoses nn. välisagentide seaduse vastuvõtmisega. Tsahkna rõhutas, et Gruusia valitsus oli levitanud valeinformatsiooni, justkui toetaksid ELi ministrid nende tegevust, mistõttu oli avalik esinemine meeleavaldusel ainuvõimalik samm, et toetada Gruusia rahva pro-euroopalikku suunda ja lükata vale ümber. Lauri Laats (pid: dCJrTlUxNYA) süüdistas Tsahknat diplomaatiliste volituste ületamises ja Eesti valitsuse ebausaldusväärsuses. Tsahkna vastas, et Gruusia olukord on laiem Euroopa Liidu teema ning mainis, et EL ja USA kaaluvad Gruusia valitsuse suhtes sanktsioone, kinnitades, et tema tegevus oli õige ja vajalik.

Käesolev päevakorra lõik käsitleb maksupoliitikat ja riigieelarve keerulist olukorda. Helir-Valdor Seeder esitas väliskeskkonnas toimunud küsimuse peaminister Margus Tsahknale, keskendudes valitsuse kärpepoliitikale ja usaldusväärsuse küsimusele. Sisuliselt tõstatati mure koalitsiooni lubaduste ja tegelike tegude vahel: väidetavad jõhkra tähtsusega kärped lastest perede toetusreformides, pensionide tulumaksuvabastuse ärakaotamine ning kogu eelarvepoliitika läbipaistvus. Debatt puudutas ka automaksu küsimust ja koalitsiooni olukorda, kus üleväljakärpe ning riigi valitsemiskulude ülevaatamine tundub vältimatuna. Otsustuste asemel keskenduti arutelule, kuidas majanduslikult keerulises olukorras finantseerimist parandada ja usaldus Riigikogu ning valitsuse vastu taastada.

Antud päevakorrapunktis käsitleti peaminister Kaja Kallase visiiti Hispaanias toimunud Bilderbergi kohtumisele (30. mai – 2. juuni). Riigikogu liige Arvo Aller küsis välisminister Margus Tsahknalt (kes asendas peaministrit), kas Kallas osales kohtumisel valitsuse esindajana või eraisikuna, ning kritiseeris Bilderbergi grupi kohtumiste salastatust, viidates Chatham House'i reeglile ja spekulatsioonidele uue maailmakorra juurutamise kohta.

Minister Tsahkna kaitses peaministri osalemist, rõhutades, et tegemist on tunnustusega Eesti välispoliitikale ning et sellised kõrgetasemelised konfidentsiaalsed arutelud on hädavajalikud Eesti julgeoleku- ja välispoliitika kujundamisel praeguses keerulises geopoliitilises olukorras. Ta kinnitas, et Kallas osales peaministrina, kuigi jäi vastuse võlgu, kas ametlikult oli registreeritud puhkus või tööaeg. Järgnevalt esitas Helle-Moonika Helme täpsustava küsimuse, kritiseerides suveräänse riigi juhi osalemist "salakohtumistel" ja väljendades muret, et valitsusvälised organisatsioonid juhivad Eesti poliitikat. See viis terava poliitilise vastasseisuni Tsahknaga, kes süüdistas Helme erakonda Kremli-narratiivide ja vabadust piiravate soovide propageerimises, mida Helme omakorda kategooriliselt eitas.

Neljas päevakorrapunkt läks Riigikogu ette tervishoiuteemadel. Küsimus puudutas Ida-Virumaa eriarstide puudust ning haiglate ületööt koefitsiente, mis on pikas plaanis koordineeritud Tervisekassa ja haiglate vahel. Koroonakriis jättis eriarstide kättesaadavuse tihti piiratud ning nüüd, pealtnäha kahe aasta jooksul jõustunud taastumise taustal, on arsti juurde pöördumiste arv märgatavalt kasvanud. Samal ajal on haiglavõrk pidanud jätkama ravi vastavalt lepingutingimustele, mis sisaldavad koefitsiente 0,7 ambulatoorse töö ja 0,3 statsionaarse ravi korral ning, kui maht ületatakse, katab muutuvkulud peamiselt tööjõu tasu, kuid püsikulud jäävad lepingu raamidesse. Esile on toodud vajadus leida lühi- ja keskmise tähtajaga finantseerimine 30–50 miljoni euro võrra, et tagada raviteenuste jätkusuutlikkus ning vältida detsembrikuul sundpuhkusi. Lisaks tõdeti vananeva rahvastiku mõju ning piirkondade vahelisest erinevast nõudluse kasvust tulenev vajadus teenuste mahu suurendamiseks.

Esimene punkt käsitleb välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannete täitmise ja valitsuse ning peaministri tegevuse üldist ülevaadet. Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini küsimus keskendus Bilderbergi kohtumisel osalemisele ning sellele, kas Kaja Kallas teavitas valitsust arutletust ja milliseid kohustusi Eesti riigile võttis. See tõi esile arutelu läbipaistvuse, otsuste vastutuse ja riigi positsiooni määratlemise kohta välispoliitilises kontekstis.

Seitsmes küsimus käsitles maksupoliitikat ning selle vastuseid ja kavatsusi esitas Riina Sikkutile Riigikogu liige Mart Maastik. Arutelu keskendus peamiselt automaksu võimaliku kehtestamise ja maksuküüri (astmeline tulumaks) vastastikmõjudele madalapalgaliste ning perede jaoks, samuti koalitsiooni erinevustele selleks kavandatavates muudatustes. Isamaa ja sotsiaaldemokraadid esitasid omavahelisi erimeelsusi: koalitsioon püüab leevendada sissetulekute ebavõrdsust ja samal ajal tagada eelarve jätkusuutlikkuse, mis kohati viib maksuteemade ümberkujundusteni, nagu alampalga tõus ja automaksu kaalutlused. Teises osas pöörati tähelepanu keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastusele ning selle mõjule pensionäridele, rõhutades vajadust tasakaalustada sissetulekuid ning maksusüsteemi õiglasust kõige madalama sissetulekuga elanikkonna jaoks.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, sulges istungi juhataja need kiiresti. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletusel osales 66 Riigikogu liiget, kellest 61 hääletas eelnõu vastuvõtmise poolt, 3 vastu ja 2 jäi erapooletuks. Eelnõu 390 võeti seadusena vastu. Istungi juhataja põhjendas seejuures tavapärase kaheminutilise ooteaja vajalikkust enne lõpphääletusi, et tagada kõigi liikmete osalemine.

Istung keskendus Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele. Läbirääkimistel esinesid Tanel Kiik (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200). Tanel Kiik rõhutas tervishoiupoliitika järjepidevust ja tervitas eelnõuga kaasnevaid muudatusi, nagu näiteks mõiste "üldarstiabi" asendamine selgema "perearstiabi" mõistega, uute aluste loomine nimistute ümberkorraldamiseks ning tervisekeskuse mõiste seadusesse toomine. Samuti tõi ta esile muudatused, mis puudutavad Ravimiameti volitusi müügiloata ravimite turustamisel.

Liisa-Ly Pakosta keskendus Eesti 200 fraktsiooni poolt sisse viidud muudatusettepanekutele, mis näevad ette lõivude kehtestamist tubakatootjatele ja -müüjatele. Ta rõhutas, et Eesti on olnud ainus EL-i riik, kus sellised tasud puudusid, ning et need on vajalikud, et tubakatootjad kataksid osa nikotiini tekitatud tervisekahjudest, mis moodustavad 6–15% riigi tervishoiukuludest. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu seadusena vastu võeti.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Eelnõu eesmärk oli maksustada keskmist pensioni ületav osa, mis tekitas Riigikogus äärmiselt terava debati. Opositsioonifraktsioonid (Keskerakond, EKRE, Isamaa) väljendasid tugevat vastuseisu, süüdistades koalitsiooni valimislubaduste murdmises ja riigi usaldusväärsuse õõnestamises. Andrei Korobeinik (Keskerakond) ja Arvo Aller (EKRE) rõhutasid, et eelnõu tabab kõige vaesemaid elanikkonnarühmi, eriti pensionäre, samal ajal kui valitsus keeldub maksustamast pankade ülikasumeid. Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõi esile, et koalitsioonilepingus oli selgelt lubatud hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvaba, nimetades valitsuse tegevust "jõhkraks kärpimiseks" lastega perede ja pensionäride arvelt.

Koalitsiooni nimel esinenud Õnne Pillak (Reformierakond) kaitses eelnõu, lükates ümber väited pensionide kärpimisest ja tuues esile viimaste aastate suured pensionitõusud. Ta tunnistas, et tulumaksuvaba miinimumi külmutamine ei ole ideaalne, kuid pidas seda vajalikuks sammuks riigi rahanduse korrastamiseks ja tulevase pensionikasvu tagamiseks. Debatt lõppes vastastikuste süüdistustega valetamises ja protseduuriliste küsimustega. Eelnõu 416 võeti lõpphääletusel vastu 47 poolthäälega.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu CER direktiivi (Critical Entities Resilience Directive) ülevõtmine Eesti õigusesse, et tagada elutähtsa teenuse osutajate (ETO) toimepidevus igas olukorras. Peaminister Kaja Kallas tutvustas eelnõu, märkides, et Eesti senine regulatsioon on olnud eeskujuks, mistõttu võetakse direktiivist üle vaid minimaalselt vajalik. Muudatustega laiendatakse ETO-de ringi, lisades kuus uut teenust (nt lennuväljad, üldarstiabi, ravimite ja toiduga varustamine), suurendades ETO-de arvu 315 ettevõtte võrra. Oluliste muudatustena sätestatakse Riigikantseleile kohustus koostada üleriigiline riskianalüüs ja toimepidevuse strateegia, mis peab valmima 2025. aasta alguseks. Samuti kehtestatakse ETO-dele kohustus viia läbi taustakontroll kriitilistel ametikohtadel töötavatele isikutele.
Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga andis ülevaate komisjoni arutelust, kus käsitleti muuhulgas Rahvusringhäälingu (ERR) staatust ETO-na, mille osas komisjon otsustas neljapäeval ERR-i esindajatega eraldi kohtuda. Vaatamata mõningatele küsimustele (nt teede korrashoiu rahastus ja sotsiaalkomisjoni kaasamine), tegi juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, rõhutades direktiivi ülevõtmise kiiret tähtaega (17. oktoober 2024).

Päevakorrapunktiks oli rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 446 "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" esimene lugemine. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: k0Ufu5ZaBxk) selgitas oma ettekandes, et eelnõu esitamine on tingitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liikme Anti Allase tagasiastumisest 26. veebruaril. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetada Allase asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liige Ester Karuse. Karuse kinnitas, et vastab seaduses sätestatud nõuetele. Eelnõu arutati Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ühel lugemisel. Kuna küsimusi ega läbirääkimisi ei avatud, viidi läbi koheselt lõpphääletus. Eelnõu võeti vastu 52 poolthäälega ning otsus jõustub 1. juulil käesoleval aastal.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 445 esimest lugemist. EKRE fraktsiooni esitatud ettepanek on nimetada Riigikogu liige Rene Kokk Eesti Panga Nõukogu liikmeks Jaak Valge ametist tagasiastumise tõttu, teade tehti 5. veebruaril. Rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma 27. mai istungil ning otsustas esitada eelnõu Riigikogu menetlusse. Eelnõu arutatakse ühel lugemisel; vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamust; kavandatav jõustumise kuupäev on 12. juuni.

Läbirääkimised toimusid, muudatusettepanekuid ei esitatud ning lõpphääletus on salajane. Eelnõu 445 võeti vastu poolthäältega 55 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Istung on lõppenud ning päevakord ammendatud.

Käesoleva päevakorrapanga keskmes oli majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo umbusalduse avaldamine, millele järgnes Riigikogu kõnetoo poolt ettekandja ning minister ise. Umbraldusavaldus anti Keskerakonna ja EKRE nimel üle ning esines selle esialgne ettekanne Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt. Debates viidi laia teemaderingi: majanduspoliitika vastutustunne ja läbipaistvus, eelarve ning maksupoliitika koostoime, investeeringute rakendamine ja valitsuse kulupoliitika, koostöö erasektori ja suurte ettevõtjatega, mW-riiklike lahenduste ning digitaalse riigi arendamise plaanide mõju ettevõtjate konkurentsivõimele. Kõneprügiga paralleelselt kerkisid küsimused andmete kaitse, huvide deklareerimine, korruptsioonivastased kohustused ja võimalikud huvide konfliktid riigi ametnike puhul, sealhulgas boltilised mõjud. Päev lõppes hääletusega umbusaldusavalduse kohta: vastusena anti teada, et umbusaldust ei avaldada ning minister Riisalo jätkab ametis.

See päevakorrapunkt käsitles Riigikogu arupärimist nr 629 platvormitöö direktiivi menetlemise kohta. Arupärijad tõid esile direktiivi sisu ning selle mõju kümnetele Eesti inimestele, ning küsisid, miks Eesti ei toetanud direktiivi esimesel hääletusel ja kuidas on toimunud boleti lobitöö ning selle läbipaistvus. Arutelu tõi esile küsimused lobitöö registrite ning huvide konflikti vältimise kohta ministeeriumides, samuti varasemad infohulgad episteemiaid, mida meedias kajastati. Lisaks puudutati Sandra Särava seotud Bolti optsioone, riigi huvide kaitset eraettevõtete ärihuvidega põrkudes ning üldist küsimust, kuidas riik kavandab tulevikus selliseid olukordi ühtlaselt ja õiglaselt lahendada.

Teine suurem pöördeline vektor oli arupärijate ja valitsuse vahelise arengu läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli teema: millised on ministeeriumi protseduurid lobitöö läbipaistvuse tagamiseks, kas on toimunud kokkusaamisi lobistidega registrisse kandmata ning kuidas riiklikud huvid koostoimes erahuvega mõjuvad, kui koalitsioonipartnerid ja ettevõtted on seotud. Lõpuks esitas minister Tiit Riisalo oma vastused kaheksa küsimusele ning arutelust sai teada, milliseid samme valitsus plaanib võtta, et tagada õiguspärane ja läbipaistev tegevus platvormitöö reguleerimisel ning kuidas lahendatakse hilisemaid küsimusi seoses huvide konflikti vältimisega.

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 395 esimese lugemise kohta. Eelnõu eesmärk on kindlalt väljendada Eesti rahvusvahelist positsiooni ning suunata valitsus mitte tunnustama Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi, viidates valimiste ebavabadele ning annekteeritud territooriumidel toimumisele ning soovile kujundada ühispositsioon Euroopa ja lähiajal olevate riikide seas. Debatil käsitleti nii õiguspilti kui ka diplomaatilisi järelmeid ning otsuse võimalikku mõju riigipea staatusele, diplomaatiliste suhete jätkule ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitatud hoiakutele.

Teises osas puudutati arutelu nii Venemaa valimiste legitimsuse kui ka Venemaaga suhete jätkuva korraldamise praktikalisi jooni ning tõdeti, et Euroopa Liit ja teised lääneriigid on erinevalt mõnes riigis näidanud varasemalt lahkelt või varjamatult erinevaid seisukohti. Kõnelejate tõstatatud küsimusteks olid nii e‑valimiste usaldusväärsus kui ka Venetsia komisjoni hinnangute mõju riikide diplomeeriatele sammudele. Lõppkokkuvõttes kinnitati plaani anda valitsusele juhis mitte tunnustada nimetatud valimiste tulemusi ning seejärel viia ettevalmistused lõpuhääletuseks, et selgesõnaliselt käsitleda Eesti positsiooni rahvusvahelises kontekstis.

Esitati Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" esimene lugemine. Eelnõu esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning selle esindajaks oli kohal Varro Vooglaid. Eelnõu eesmärk on piirata alaealiste vabalt kättesaadavat pornograafilist materjali ja leida riiklikke meetmeid, mis vähendaksid alaealiste kokkupuudet pornograafia ja selle kahjulike mõjudega. Samas aruteldi võimalike tehniliste ja õiguslike lahenduste üle ning rõhutati, et Euroopa Liidu tasandil valitseb senine juriidiline raamistik, kuid Eesti peab tegutsema oma rahvusliku vastutuse alusel seni, kuni üleeuroopalised lahendused jõustuvad.

Piduritega ja õigusruumiga seotud aruteludes jõuti kompromissile, et eelnõu tuleks täiskogule, et lõplikult arutada ning teha lõpphääletus. Samal ajal toodi välja erinevad tehnilised lahendused ja meetmed, mis võiksid alaealiste kaitset paremaks muuta ning tuleb jätkata tööd, et reaalselt viia olukord seadusega kooskõlla. Lõpuks tehti kolm olulist kolleegiaalset otsust ning seisukoht oli, et eelnõu ei saanud lõpphääletusega edasiliikuda.

Päevakorrapunktiks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 396, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos. Ettekandja Anti Poolamets (EKRE) rõhutas konsulaadi elulist vajadust äridiplomaatia, majandussuhete arendamise ja USA läänerannikul elavate eestlaste teenindamise seisukohalt. Ta tõi esile, et konsulaadi sulgemine on valus eestluse hoidmise mõttes ning kahjustab Eesti mainet ja nähtavust. Poolamets viitas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esitatud 1000 allkirjaga petitsioonile, mis nõudis nii San Francisco kui ka New Yorgi konsulaatide säilitamist, rõhutades nende rolli pikaajaliste sidemete hoidmisel USA Kongressi ja Senatiga. Ta rõhutas ka New Yorgi peakonsulaadi ajaloolist ja sümboolset väärtust Eesti Vabariigi järjepidevuse sümbolina. Väliskomisjoni nimel tutvustas Juku-Kalle Raid eelnõu menetlust, märkides, et komisjon otsustas eelnõu saata lõpphääletusele. Läbirääkimisi ei toimunud ning eelnõu pandi hääletusele.

Päevakorrapunktiks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 331, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega. Ettekandja Leo Kunnas selgitas, et kuigi eelnõu sõnastus viitab kõigile reservväelastele, oli tegelik eesmärk luua süsteem sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelastele, tuues esile Kaitseliidu, Iisraeli ja Šveitsi pretsedendid. Kunnas möönis, et süsteemi rakendamine eeldaks ulatuslikku eeltööd, sealhulgas põhjalikumat taustakontrolli (vaimne tervis, kriminogeenne taust, lojaalsus) ning õigusruumi muutmist. Riigikaitsekomisjoni poolt ettekande teinud Enn Eesmaa kinnitas, et nii Kaitseministeeriumi kui ka Siseministeeriumi hinnangul nõuaks eelnõu elluviimine ulatuslikke muudatusi kehtivas õiguses, eelkõige kaitseväeteenistuse ja relvaseadustes. Komisjon juhtis tähelepanu ka termini "reservväelane" ebatäpsusele. Pärast arutelu, kus läbirääkimisi ei avatud, viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu 331 lükati tagasi, kogudes vaid 13 poolthäält.

Esimese päevakorrapunkti raames arutati riigi võlakoorma teemat ja pikaajalist riigirahanduse jätkusuutlikkust teemal “Kuidas riigina mitte elada võlgu?”. Istungis esinesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning akadeemik Urmas Varblane, kelle ettekannete järel toimusid küsimused ja vastused ning võimalus fraktsioonide esindajatel sõna võtta. Edasi järgnesid läbirääkimised ning algataja palus istungit pikendada kuni istungi lõpuni või vähemalt kell 14:00, kui päevakorra ammendumine nõuab. Hääletus pikendamise kohta sai positiivse tulemuse, mille järel jätkati arutelu ning võimaluste kaalumist kulude- ja tuluhoiust ning investeerimise rollist majanduse elavdamisel. Kokkuvõttes keskenduti võla kasvuga seotud riskidele, rahvusvaheliste kogemuste ning konsensuse vajalikkusele pikaajalise majanduspoliitika koostamisel. Istungi lõppakordina mõeldi laiemalt eelarvereeglite ja investeeringute tasakaalustamise ning kohalike ja rahvusvaheliste mehhanismide kaasamise peale.

Esitati Riigikogu esimene lugemine Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437. Eelnõu eesmärk on suurendada omavalitsuste autonoomiat maamaksu suuruse ja kasvupiiride määramisel ning luua paindlikum raam, mis arvestaks piirkondlike erinevustega. Selles nähakse ette, et alates 2025. aastast suurenevad elamumaa maksustamishinna alusel maksimaalne määr 0,5%-lt 1%-le ja muu maa 1%-lt 2%-le, maatulundusmaa maksimaalkäitumine jääb 0,5%-ks. Alates 2026. aastast saavad omavalitsused otsustada aastase kasvu piirmäära 10–100% võrra eelmise aasta maamaksust ning pindalapõhine vabastus asendub summapõhise vabastusega 5–1000 euro vahel; pensionäride koduomanike vabastust säilib. Eelnõu sisaldab ka mõningaid riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste maa maksuvabastuse täpsustusi ning rõhutab, et kohalikul tasandil on võimalik paremini hinnata piirkondlikke vajadusi ja hoida maksukoormust optimaalselt.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 427 SE) esimese lugemise. Eelnõu keskne eesmärk on lastekaitse valdkonna parandamine: laste abi märkamise süsteemi täiendamine, andmete kasutamise ja vahetamise selgemad alused ning paremad võrgustikud spetsialistide vahel, et abi jõuaks kiiremini neil lastel, kes vajavad tuge. Lisaks nähakse ette automaatne andmevahetus tervise- ja sotsiaalsüsteemi vahel ning kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti proaktiivne abistamine peredele, kus kasvab laps, kellel on terviseseisundist tulenev abi vajadus. Eelarveküsimused on esitatud ESF vahendite kaasabil ning jõustamine on planeeritud 1. jaanuaril 2025.

Eelnõu 431 – Riigikogu esimene lugemine Riigikogu otsuse “Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamne” kohta. Päevakorralduse keskmes on otsuse andmine mandaadi luue lõiguks: võimaliku tuumaenergia kavandamise raamistik ja regulatiivne alus, mis võimaldaks hiljem kaaluda ning hinnata tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis. Esindajad rõhutavad, et tegemist on tehnoloogia neutraalse ja reguleeriva raamistikuga, mis peab järgima rahvusvahelisi standardeid (sh IAEA) ning tagama ohutuse. Lisaks arutatakse regulatori loomise vajadust, jurisdiktsioonide ja vastutuse jaotust ning võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Eelnõu esitlejaid kuulatakse tähelepanelikult, ning arutelu hõlmab nii tehnilist kui ka poliitilist poolt ning avalikku arutelu vajavaid küsimusi, nagu ostjate maksumus, riigi osalus ja tarbijate huvid.

See päevakorrapunkt käsitleb 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 kolmandat lugemist. Eesmärk on teha eelarverahade jaotust muutusi, mis ei suurenda kogumahtu, kuid võimaldavad õpetajate palga alammäära tõstmist 1820 euroni ning sellega seotud rahastuse suunamist kohalike omavalitsuste toetusfondist 9,27 miljonit eurot. Lisaks lisatakse eelnõule 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks, mis pitää aidata ettevõtetel parandada kapitalile ligipääsu ning majanduskriisist tulenevaid tagajärgi leevendada. Teine muudatusettepanek lubab Kaitseministeeriumile ja temale alluvatele asutustele vahendada kaitseotstarbelist vara ja varusid Euroopa Liidu ja NATO partneritele riikide kaitseotstarbelise koostöö raames – sealhulgas Moldova ja Ukraina jaoks. Kolmanda muudatusettepanekuga kiirendatakse seaduse jõustumist Riigi Teatajas avaldamise järgsel päeval, et õpetajad saaksid suvise puhkuse eel palgamuudatused rakendada. Komisjon tegi konsensuslikult otsuse viia eelnõu Riigikogu täiskogule, lõpetada kolmas lugemine ning viia läbi lõpphääletus; seadus võeti vastu vajaliku poolthäälte enamusega. Debatil tekkinud aruteludes tõstatati õpetajate palgavajaduste jätkusuutlikkus, omavalitsuste usaldusvalmidus ning eelarve seisu mõju laiemale haridusmaastikule.

Järgnevale päevakorrapunktile käsitleti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 406. Ettekandjaks määrati Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin. Eelnõu eesmärk oli soodustada tervislikku eluviisi ning tugevdada kohalike tootjate positsiooni, pakkudes kohalike puu- ja juurviljade puhul madalamat käibemaksumäära. Samas esitati ka mitmeid alternatiive aktsiiside ja maksusoodustuste näol, mis võivad katta eelarvet ning mõjutada tarbimist, ning arutelus toodi välja Läti ja Leedu kogemused. Debatis tõstatati küsimused katteallikas, mõju tarbijale ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, ning koguti erinevaid seisukohti nii koalitsioonist kui ka opositsioonist.

Päevakorrapunkt käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis". Eelnõu algataja Andrei Korobeinik (Keskerakond) rõhutas, et digimaks on vajalik, kuna suured globaalsed tehnoloogiafirmad (nt Facebook, Google) teenivad Eestis reklaami ja teenuste müügiga suurt kasumit, viies selle riigist välja ilma Eestis makse maksmata. Korobeinik pakkus digimaksu (mis tooks riigieelarvesse hinnanguliselt 7 miljonit eurot aastas) õiglasema alternatiivina valitsuse plaanidele maksustada vaesemaid elanikkonna rühmi, nagu pensionärid. Ta märkis, et kuna rahvusvahelised lahendused (OECD, EL) on takerdunud, peaks Eesti eeskuju võtma Prantsusmaast ja kehtestama maksu ühepoolselt. Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi (Reformierakond) kritiseeris eelnõu algatajat teema ebapiisava käsitlemise ja maksutehniliste detailide selgitamata jätmise eest. Ligi kinnitas, et komisjonis ei olnud ideoloogilist erimeelsust, kuid Eesti positsioon on mitte kehtestada väiksel turul raskesti hallatavat maksu üksi, vaid oodata rahvusvahelist lahendust. Järgnes terav protseduuriline vaidlus Korobeiniku ja Ligi vahel komisjoni ettekande sisu ja tooni üle. Läbirääkimistel toetasid eelnõu EKRE (Siim Pohlak) ja Keskerakond (Lauri Laats), süüdistades valitsust suurkorporatsioonide huvide kaitsmises. Lõpphääletusel eelnõu tagasi lükati.

Järgnevalt käsitletav päevakorrapunkt puudutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 407, milles tahetakse noorte huvitegevuse toetus taastada 14 250 000 euroni aastas. Aegne toetus oli 2022-ks kärbitud 10 250 000 euroni võrra ja Eesti omavalitsused on rõhutanud, et kärped raskendavad noorte huvihariduse ja huvitegevuse pakkumist. Eelnõu eesmärk oli tagada noortele paremad võimalused ühistegevuste ja huvihariduse jaoks ning seetõttu paluti valitsusel selle toetus tagasi esialgse suuruseni taastada.

8. päevakorrapunkt käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" esialgset lugemist. Ettekandjaks oli Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Olulisim teema oli koolispordi rahastuse muutus ja selle pikaajalised mõjud: Kultuuriministeeriumi otsus jätta Eesti Koolispordi Liit ja teised katusorganisatsioonid rahastusest välja ning jaotada raha otse maakondlikele spordiliitudele ja koolidele. Arutelu keskendus sellele, kuidas uus rahastusstruktuur mõjutab koolispordi korraldamist, võistluste jätkumist ning mitteliikuvate laste kaasamist. Samuti arutati, kas ja kuidas lisaks suhkrumaksule ning alternatiivsetele meetmetele vajalikul määral lisaraha leida ning kas olemasolev süsteem on jätkusuutlikult toimiv. 9. päevakorrapunktiks oli Isamaa esitatud soov mitte tunnustada Venemaa presidendivalimiste tulemusi, kuid arutelu ei saanud avada, kuna üks fraktsioon ei esindanud ettekannejat ja istung jäi võimatuseni.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 teist lugemist. Eelnõu ettekandjana esines Riigikogu kõnetoolis majanduskomisjoni liige Andres Sutt. Sutt selgitas, et komisjon käsitles eelnõu 14. mail ning kuna muudatusettepanekuid ega arvamusi ei laekunud, ei peetud ka arutelu. Komisjon tegi konsensuslikud menetluslikud otsused, mille kohaselt tehti ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia eelnõu lõpphääletusele 4. juunil. Kuna ettekandjale küsimusi ei esitatud ja läbirääkimisi ei soovitud ning muudatusettepanekuid polnud esitatud, lõpetati juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu 390 teine lugemine.

11. päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 teist lugemist. Eelnõu esitles rahanduskomisjoni liige Maris Lauri; setteretused ja huvirühmade arvamused koguti ning läbi arutati nelja istungi jooksul. Põhipunktid olid kaugtilkide vastuvõetavus võrreldes EL-i nõuetega, üleminekuaegade pikkus, nii- kui kaheastmelise juhtimise (nõukogu ja juhatuse) nõuete edasine rakendamine erinevate osutajate seas, andmete ülekandmise ja järelevalve korraldus ning bürokraatlik koormus. Lisaks vaadati läbi täiendavad muudatusettepanekud, nende vastuvõtmine või jätta need rahanduskomisjoni või bürokraatiale keskenduvate kaalutluste tõttu. Lõpuks võeti vastu muudatusettepanekud ja tegi riigikogu lõpphäälteks ettepaneku lõpphääletusele ning teise lugemise lõpetamise otsus.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller andis ülevaate komisjoni tööst, märkides, et eelnõu eesmärk on tagada tervisevaldkonna õigusaktides õigusselgus ja terviklikkus. Eelnõu puudutas mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse jõustumise edasilükkamist nelja kuu võrra, perearstiabi ja esmatasandi tervishoiu mõistete täpsustamist ning riigilõivude kehtestamist tubakatoodetele ja iseseisvalt teenust osutavatele spetsialistidele (füsioterapeudid, logopeedid, psühholoogilise ravi osutajad). Kuigi Eesti Arstide Liit esitas vastutuskindlustuse edasilükkamise suhtes protesti, leidis komisjon, et see on kindlustusandjate ettevalmistuse puudumise tõttu põhjendatud.

Läbirääkimistel keskendus Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200 fraktsioon) tubakatoodete riigilõivude teemale. Ta rõhutas, et Eesti on noorte veipijate arvu poolest maailmas esikohal ja tubakatoodete tarvitamise kasvu poolest teisel kohal, olles samas ainuke EL-i riik, kes pole seni tubakatootjatelt lõive küsinud, jättes kulud maksumaksja kanda. Pakosta kritiseeris ka Maailma Terviseorganisatsiooni tubakakonventsiooni artikli 5.3 rakendamata jätmist Eestis. Juhtivkomisjon vaatas läbi 14 muudatusettepanekut, millest enamik arvestati täielikult. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktis käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 esimest lugemist. Kliimaminister Kristen Michal selgitas, et eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus Kaitseväe Akadeemia ja Lennuakadeemia koostööks piloodiõppe tagamisel. Kuna Kaitseväe Akadeemia täidab sõjaväelisi ülesandeid, mis jäävad tsiviillennunduse EASA alusmääruse kohaldamisalast välja, on vajalik kliimaministri kohaldamisotsus. Lisaks lahendatakse eelnõuga kaitselennunduse õigusraamistikus esinevad puudused, viies õiguslikud alused kooskõlla kehtiva õiguse põhimõtetega ja andes kaitseministrile vajalikud volitusnormid. Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni, esindaja Andres Sutt kinnitas, et tegemist on kiireloomulise muudatusega, mis puudutab kitsast osapoolte ringi. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega.

Riigikogu arutas Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (Eelnõu 414) esimest lugemist, mille eesmärk on langetada valimisiga 18. eluaastalt 16. eluaastale ja kandideerimisiga 21. eluaastalt 18. eluaastale. Eelnõu algataja Hanah Lahe rõhutas oma ettekandes, et valimis- ja kandideerimisea langetamine on Eestis olnud edukas (viidates kohalikele valimistele) ning see aitaks suurendada noorte esindatust ja usaldust riigi vastu. Ta lükkas ümber argumendid noorte ebastabiilsuse ja ebaküpsuse kohta, märkides, et vanus ei ole pädevuse määraja.

Debati käigus kritiseerisid konservatiivsed fraktsioonid (EKRE ja Isamaa) eelnõu, pidades seda populistlikuks asendustegevuseks ja küüniliseks sammuks valimiste eel. Jaak Valge (EKRE) tõi esile, et täiskasvanuks saamise iga on Euroopas tõusnud ning noorte valimiseelistused on ebastabiilsemad. Urmas Reinsalu (Isamaa) nimetas eelnõu silmakirjalikuks, viidates koalitsiooni plaanidele piirata noorte otsustusõigust teistes valdkondades (nt solaarium, tätoveeringud, sunduslik kooliharidus 18. eluaastani). Sotsiaaldemokraadid (Raimond Kaljulaid) ja Eesti 200 (Irja Lutsar) toetasid eelnõu, rõhutades, et noored on juba võimelised langetama suuri elulisi otsuseid ning valmisolek poliitikas osaleda ei sõltu vanusest. Juhtivkomisjon, põhiseaduskomisjon, tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.

Esimeseks päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 411 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tugevdada süütuse presumtsiooni kaitset ning kriminaliseerida ebaõigete faktiväidete avaldamist, kui neil puudub tõendusmaterjal, ning selgitada karistusvõimalusi sisaldavalt sättida rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus nõuetekohaste vastuste eest. Üles ehitatud arutelu keskendus eelnõu kaitsele ja selle mõjudele meediamaastikul, kohtumenetlustes ja vabaduste tasakaalustamisel. Grünthali ettekanne rõhutas vajadust sõnastada piirid, millal faktiväide võib kajastuda süütuse rikkumisena ning milline roll on meedial, kohtunikel ja avalikul arutelul selles protsessis.
Teises osas käsitleti eelnõu potentsiaalset mõju nii õiguskaitse kui ka kodanikuõiguste praktikas: arutluse all oli ka tasakaal sõnavabaduse ja kaitsemeede vahel ning kui keeruline on rakendada tsiviilõiguslike meetmete asemel rahalisi või karistavaid sanktsioone. Lisaks toodi välja, et eelnõu puudutab konkreetseid väiteid nagu “varas” või “kurjategija” – mida on võimalik kontrollida – ning et sõnavõtude kriminaliseerimine peaks sihipäraselt piirama ainult faktiväiteid, mitte hinnanguid või üldisi avaldusi, mille puhul on keelatud ülemõistmine. Lõpuks viitasid kõnelejad läbirääkimiste vajadusele ning otsustati eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see menetlusest välja arvata, ning järgmine päevakorrapunkt oli planeeritud eelnõu 404 esimene lugemine, kuid selle menetluseks jäi osutub võimatuks, kuna ettekannejaid ei olnud saalis.

Teema 1 – Murtud lubadused ja pensionid: Istungi keskmes on Riigikogu liikme Martin Helme esitatud kriitika Reformierakonna lubaduste kohta ning väited, et maksud tõusevad ning pensionäride jaoks mõeldud maksusoodustused ja tulumaksuvaba pension ei jõua ellu. Helme toob näiteid kampaania lubadustest, mille kohaselt on pensionid tulusalt suurendatud ning maksusoodustused säilinud, ning viitab eile vastu võetud eelnõule, mis seda tulumaksuvaba kolmnurka leevendab või kaotab. Ta rõhutab pensionäride olulisust valijaskonnana ja küsib, miks peaksid pensionärid üldse hääletama Paeti poolt, kui lubadused on purunenud. See teema puudutab valijate usaldust kampaaniate ja reaalse poliitika vahel ning koalitsioonileppe järgnevuse riske.
Teema 1 jätkub: arutelu tähtsustab ka seda, et pensionäride toimetuleku küsimused on prioriteetsed ning lubaduste rikkumine võiks mõjutada valijate otsuseid eurovalimistel. Samas tuleb esile, et valitsus peab arvestama eelarvelaekumiste ja reaalse rahastusega ning kellelegi ei ole antud lubadusi lõputult täita, kui rahastus puudub.

Teema 2 – Kaitsevõime ja eelarve: Debatt pöördub riigikaitse poole, kus Debatis rõhutatakse, et riigikaitsesse tuleb arvestada 5–10% SKT-st, kuid samal ajal osutatakse, et selliste lubaduste rahastamine tähendaks märkimisväärseid maksutõuse või automaksu ning erinevate katteallikate leidmist. Esitatakse tähelepanek: Euroopa Liidu ja NATO rollid ning kui määrav on NATO Artikkel 5. Arutatakse, kuidas 1,3 miljardit Reformierakonna lubadustega võrreldes kujutab endast eelarve miinust ja kuidas selle puudujäägi lappimine mõjutab eelarvet kogu riigi jaoks.

Teema 3 – Lisaeelarve ja valijate petmine: Anastassia Kovalenko-Kõlvart toob esile, et lisaeelarve otsused venivad ning paljud maksuotsused, millest kajastati, võetakse vastu kohe pärast eurovalimisi. Ta süüdistab koalitsiooni taktikas ja väidetavas ettevalmistuses enne valimisi ebapopulaarsed otsused vastu võtta, et mitte kaotada toetus. See teema keskendub ajale ning avaliku engažmendi läbipaistvusele – kas ja kui kiiresti otsuseid tehakse ning kas need on seotud kampaaniatega.
Teema 4 – Protseduurid ja valeinformatsioon: Istungi lõpus tõstatatakse küsimus, miks peaministri vastuseid ei sekku Riigikogu esimees ning kas valitsus jagab teatud informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Arutelu hõlmab ka umbusaldusavaldust ja riigikogu töö korraldamise küsimusi ning rõhutab demokraatia ja läbipaistvuse põhimõtteid, et kommentaarid ei muutuks protseduurilisteks näitamängudeks. Kõik need teemad illustreerivad, kui keeruline on pidada ausat ja läbipaistvat arutelu sisepoliitikas ning how see mõjub valijatele ja riigieelarvet mõjutavatele otsustele.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu tõstatas peaminister Kaja Kallasele terava küsimuse riigi kulupoliitika ja bürokraatia kokkuhoiu suutmatuse teemal. Reinsalu süüdistas valitsust kokkuhoiust rääkimise kõrval miljonite eurode raiskamises kaheldava väärtusega projektidele, tuues näidetena välja roheoskuste programmid, radikaalse innovatsiooni hanked ja e-residentsuse turunduse. Lisaks kritiseeris ta Euroopa Liidu 2021–2027 vahendite äärmiselt aeglast kasutuselevõttu (mai keskpaiga seisuga vaid 4,1%) ning korterelamute renoveerimisprogrammi avamise viibimist, küsides, millise korralageduse taga need asjad seisavad. Peaminister Kallas kaitses valitsuse tegevust, viidates peatselt tulevale negatiivsele lisaeelarvele, mis parandab eelarvepositsiooni 175 miljoni euro ulatuses konkreetsete kärbetega nii sihtasutustes kui ka ministeeriumide valdkondades. Kallas lükkas tagasi Reinsalu konkreetseid ettepanekuid kui "loosungeid" ja rõhutas, et enamik riigitöötajaid on õpetajad ja sotsiaaltöötajad, keda ei tohiks koondada. Järelküsimuses süüdistas Reinsalu peaministrit "valetavas poliitikas" seoses valimistejärgsete poliitiliste pööretega. Debatti sekkus ka Martin Helme, kes nõudis Rail Balticu projekti peatamist selle astronoomiliselt kasvanud maksumuse tõttu (hinnanguliselt 8–10 miljardit eurot Eesti osale), nimetades seda riiki pankrotistavaks. Kallas rõhutas Rail Balticu elutähtsust julgeoleku seisukohast, tagamaks ühenduse põhja ja lõuna vahel, ning majanduslikku kasu, kuna 80% investeeringutest tuleb EL-i vahenditest.

Esimene teema käsitles Eesti-Gruusia suhteid ning välisministri tegevust Gruusias seoses meeleavaldustega ja ühiskondlike vabaduste tulevikuga. Riigikogu arutelu rõhutas Eesti pikaajalist sõprust Gruusiaga ning püüdlust Gruusia Euroopa Liitu ja NATO täisliikmeks saada. Samuti ilmnesid muret ning kriitilist hinnangut Gruusia aktu»aalsele kursile, sealhulgas õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgsest austamisest ning opositsiooni mahasurumisest. See osa tõstatas küsimuse, kui oluline on hoida diplomaatia ning ühist lähenemist Euroopa tasandil, et Gruusia usutavus Euroopa Liidu ees säilib.

Teine teema puudutas välisministeri käitumist Gruusias ning laiemalt demokraatia ja kodanikuühiskonna rolli Euroopa väärtuste kontekstis. Arutelu keskendus sellele, kas õigusriigi ja inimõiguste rikkumised ning repressiivsed sammud Gruusias võivad mõjutada Eesti ja Euroopa Liidu usaldusväärsust Gruusia kandidaatriigi teel. Väiteldi, et Eesti peab jätkama solidaarsust Gruusia rahva ning demokraatlike reformide nimel, samas rõhutati vajadust kasutada konstruktiivset, diplomaatilist kanalite ning Euroopa Liidu mehhanismide mõju, et suunata Gruusia tagasi õiguspäraste ning inimõigusi austavate reformide teele.

Neljas küsimus käsitles piirijulgeolekut ja seda esitas Riigikogu liige Arvo Aller siseministrile Lauri Läänemetsale. Istungi juhataja rõhutas, et protseduuriliste vahede vältimiseks tuleb infotunni küsimused läbi arutada ning liikuge sisulise arutelu juurde, kui tegelikke küsimusi istungi läbiviimise kohta ei nähta. Seejärel tõsteti esile mitmed piirijulgeolekuga seotud teemad: poide arvu kohta tekkinud segadus ning Venemaa võimalikke samme piirivööndile reageerimisel, ohuteavitussüsteemi suure paroadi testimise apsakas ja selle põhjused ning edasised arendusplaanid; ning lõpuks kriisirežiimi ja piirivalve tugevdamise teemad – reservväelaste kasutuselevõtt, suuremate üksuste väljaehitamine piiri kaitseks ning õppuste korraldamine septembris.

Esimene osa käsitles Riigikogu viienda küsimuse rahandusminister Mart Võrklaevale, mille esitas Riigikogu liige Mart Maastik. Teema oli riigi rahanduse otsused ning nende mõju nii lühi- kui pikaajalisele finantsilisele olukorrale. Läbi käidi negatiivse lisaeelarve, mootorsõidukimaksu muudatuste ning riigikaitse rahastamise küsimuste üle ning arutelu toimus kontekstis, kus Euroopa Parlamendi valimised ning sisepoliitilised valdkonnad võivad otsuste ajalikkust ja prioriteete mõjutada. Valitsus rõhutas, et eelnevad otsused on vastu võetud ja suunatakse Riigikokku menetlusse ning rõhutas riigi rahanduse keerulist seisu, mida tuleb tasakaalustada vastutustundliku kulude planeerimisega.

Teises lõigus keskenduti täpsemalt arutelule konkreetsete ettepanekute ja muudatuste osas: minister selgitas, et negatiivse lisaeelarve kohta on toimunud põhjalik arutelu ning otsused on tehtud, oodatakse opositsiooni toetamust Riigikogus. Samuti toodi välja, et mootorsõidukimaksu muudatused on koostöös huvigruppidega läbi kaalutud ja ettepanekuid arvestatud (näiteks vanusekomponent ka juriidilistele isikutele ning registreerimistasu osaline tagastamine vastavalt auto vanusele). Lisaks rõhutati riigikaitse rahastamise olulisust — eesmärgiks on hoida riigi kaitsetaust tugevamana ja investeerida välis- ning Euroopa tasandil ning samal ajal tagada, et tegemist oleks tasakaalustatud ja mõjusate meetmetega.

Esimeses osas arutati Siseministeeriumi valitsemisalas töötavate inimeste, eelkõige politseinike, päästjate ja piirivalvurite palkade olukorda. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ning keskne teema oli, kas palgatoetused ja palgakõrgendused jäävad jõusse või külmetuvad ajutiselt ning kuidas see sobitub suureneva eelarve puudujäägi ja järgmise lisaeelarve koostamisega. Kuna eelarveaastad ja valitsuse prioriteedid on jätkuvas ümberkujunduses, tõstatati küsimus, kas 2027. aastani kavandatud palgatasemed on reaalsed ning millised riskid ja piirangud kaasnevad võimalike maksumuudatuste ning kärpete vahel.
Teiseks keskenduti maksu- ja maksusüsteemi otsustele, sealhulgas maksuküüru kaotamise või vähendamise võimalustele ning sellele, kuidas võimalikke lisavahendeid ja laenurahast mõjutavad riigi töötajate palka ning avalikku teenindust. Arutelu oli tugevalt seotud riigieelarve mitterahuldamise ja eelarvepuude leevendamise meetmete kaalumisega ning tõi esile erinevad vaated selle kohta, kellel peab olema sandikokkuvõttes suurem koormus maksu- ja muudatusi sisse viies.

Tänane päevakord käsitles Riigikogu seitsmend küsimust peaminister Kaja Kallasele ning keskendus riigi üldisele olukorrale, julgeolekule, majandusele ja eelarvepoliitikale. Helle-Moonika Helme esitas põhjaliku kriitilise ülevaate, heites esile valitsuse otsuste ja koalitsiooni tegevuse rajale, maksumaksja koormuste kasvu ning rohepöörde mõju era- ja ettevõtluskeskkonnale. Samuti tõstatati küsimus sellest, kuidas Eesti kavatseb toime tulla võimaliku kriisi- või sõjaolukorraga ning millised on plaanid varjendite, varude ja sõjaliseks valmisolekuks. Debati keskmes olid ka välismõjud ja eelarvejoone peal hoidmise piirid, mis omavahel põimuvad nii julgeoleku kui majanduse küsimustega.

Arutelu keskmes olid kaks põhiteemat: investeeringud ja nende mõju majandusele ning kaitsekulutuste kasv ja sellega seotud eelarvepoliitika. Esialgses osas käsitleti ligikaudu 1,9 miljardit eurot investeeringuid, mille eesmärk on tugevdada taristut, energiatõhusust ja ettevõtluse konkurentsivõimet ning tagada majanduse ja tööhõive jätkusuutlik kasv. Kõnelejate sõnul on tegemist rekordsuuruste investeeringutega, mis majandusse tagasi jõuavad ja ettevõtjaid aitavad; samal ajal rõhutati vajadust leida uusi turge ning hajutada riske, et sõltuvus Põhjamaadest ja ühe turu mahajäämuse osas ei mõjuks negatiivselt majandusele. Lisaks mainiti, et praeguse eelarve kontekstis tuleb vajadusel koostada negatiivne lisaeelarve, et puudujääk hoida 3,3% piires ning majandusele ja eelarvepositsioonile stabiilsust tagada. Teine osa keskendus kaitsekulutuste kasvule, arutledes, kuidas see mõjutab üldist eelarvet ja sotsiaalsete ning majanduskulude jaotust. Lähtudes PM-i selgitustest, rõhutati, et kaitsekulutuste suurendamine on jagatud nelja ossa (sotsiaalsed tõusud, tervishoid, riigikaitse ja intressikulud) ning et riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardit eurot, alates 2022. aastast lisandunud umbes 450 miljonit eurot aastas. Samuti tõdeti vajadust arutada, kust raha lisakulude katmiseks leida tuleb, ning et riigi kaitsekulutuste osakaal ja nende kasv tuleb käsitleda koos teiste prioriteetidega, mitte ainult kaitse alternatiivide osas.

Esitatud oli Gruusia siseasjade teemaline arutelu, kus Varro Vooglaid esitas peaministrile küsimuse seoses Eesti välisminister Margus Tsahkna osalemisega võimusrinde protestil Tbilisis. Mõte keskendus rahvusvaheliste suhete printsiipidele ning sellele, kas teise riigi siseasjadesse sekkumine on aktsepteeritav, kui see puudutab akrediteeritud diplomaate või välisriikide kõrgetasemelisi elanikke. Vooglaid rõhutas, et riiklikku suveräänsust ning diplomaatiliste normide järgimist tuleb kaitsta ning küsis, kas sama lähenemine kehtiks ka Ungari või mõne teise riigi välisministri Eestis toimunud meeleavaldusel. Lisaks käsitleti Euroopa Liidu ja NATO rolli ning Gruusia teed Euroopa Liiduga liitumise poole, sh kohustusi ja reforme, mida Liit on Gruusiale seoses lubanud ning mida Gruusia rahvas nende põhiväärtuste järgimise kaudu ootab. Arutelus kerkisid esile ka meeleavalduste roll ning diplomaatide võimaliku osalemise küsimused ning必须 ning lõpus viidi jutt infotunni lõpetamise ja saalikutsungi ettevalmistuse suunas.

Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 308 kolmandat lugemist, mille raames püütakse kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu Eestis. Eelnõu eesmärk on luua üks selgem ja kiirem õigusraam, mis võimaldaks taastuvenergia projektide, eeskätt meretuuleparkide arendamist, ning koondada senised kolm luba – hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ja ehitusluba – ühte protsessi, vähendades menetlustega kuluvat aega. Lisaks nähakse ette erisused Euroopa Liidu otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määruse kontekstis, et keskkonnamõjude hindamised saaksid toimuda efektiivsemini ja vajadusel kiirendatud korras.

Arutelu on esile toonud vastuolulisi vaateid: poolkonnas rõhutatakse vajadust suurendada taastuvenergia osakaalu ning võtta kasutusele targad, kiiremad menetlusreeglid, samas väidavad teised erakonnad, et kiirendamine võib tuua kaasa keskkonna- ja terviseriskide alahindamise ning kohalike elanike huvide kahjustamise. Eri fraktsioonid on toonitanud, kui olulised on kvaliteet, järelevalve ja läbipaistvus ning kuidas tagada, et kiirendused ei riiva rahvuslikku energiaturgu ega keskkonna kaitse põhimõtteid. Kogu päevakord lõppes sellega, et eelnõu sai lõpphääletusele ning vastu võetud.

Teise päevakorrapunktina käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 kolmandat lugemist. Istungi juhataja avas ja sulges koheselt läbirääkimised, mis viitas sellele, et eelnõu osas puudus vajadus täiendavaks aruteluks.
Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti viivitamatult eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Lõpphääletusel osalesid Riigikogu liikmed, et otsustada eelnõu saatus. Hääletustulemused näitasid tugevat toetust seaduse vastuvõtmisele, mille järel kuulutati eelnõu 350 seadusena vastu võetuks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi tutvustas komisjoni seisukohti, märkides, et eelnõu on ebameeldiv, kuid vajalik eelarveolukorra tõttu. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu lõpphääletusele 5. juunil.

Debatt oli äärmiselt kirglik, keskendudes valitsuskoalitsiooni valimislubaduste murdmisele, eriti lubadusele hoida keskmine pension tulumaksuvaba. Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) süüdistas valitsust pensionäride koorimises, et rahastada rikkamatele suunatud maksuküüru kaotamist. Ligi kaitses eelnõu, rõhutades oma rolli rahanduskomisjoni esindajana ja viidates, et eelarveprobleemid tulenevad varasemate valitsuste (alates 2016) lõdvemast rahanduspoliitikast. Hääletusele pandi Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mis lükati tagasi. Samuti lükati tagasi ettepanek teine lugemine katkestada. Eelnõu teine lugemine lõpetati, kuid istung lõppes enne pikendamise hääletust Martin Helme protseduurilise vaheaja taotluse tõttu.

Riigikogu istung algas Soome Vabariigi presidendi Alexander Stubbi tervitamisega, kes oli alustamas oma kolmepäevast riigivisiiti Eestisse. Riigikogu esimees rõhutas Eesti ja Soome ajaloolist lähedust ja tihenevat koostööd. President Stubb pidas Riigikogus kõne, milles ta rõhutas Soome ja Eesti vahelisi sügavaid sõprus-, sugulus- ja liitlassuhteid. Ta meenutas oma varaseid kokkupuuteid Eestiga, alates Laulvast Revolutsioonist kuni Eesti sportlaste eduni, ning kiitis Eesti kiiret integreerumist Lääne institutsioonidesse (NATO, EL). Stubb kinnitas, et Soomel on väga vedanud, et Eesti on tema naaber, ning rõhutas, et Soome peab Eestit perekonnaks, sõbraks ja liitlaseks.

Kõne keskendus suuresti julgeolekule ja Venemaa agressioonile Ukrainas. Stubb rõhutas, et külma sõja järgne ajastu on möödas ning uus normaalsus nõuab NATO tugevat heidutusvõimet ja väärtuspõhist realismi välispoliitikas. Ta kinnitas Soome täielikku panustamist NATO-sse, jagades Venemaaga pikka piiri, ning rõhutas vajadust toetada Ukrainat kuni võiduni ja tagada selle tulevane liikmesus nii EL-is kui ka NATO-s. Lõpetuseks tsiteeris president Stubb Lennart Merit väikeriikide rolli kohta maailmas. Istung lõpetati juhataja poolt välja kuulutatud viieminutilise vaheajaga.

Esimene päevakorrapunkt käsitles sotsiaalkaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» elluviimisest. Ettekanne keskendus sotsiaalkaitse tulemusvaldkondadele – tervis ja heaolu –, ning vastutusalal oli käsitleda laste ja perede, vanemaealiste ning sotsiaalhoolekande valdkondi koos soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamisega. Eesmärk on vähendada ebavõrdsust ja tagada inimeste heaolu läbi kogu elukaare, rõhuasetusega tänaste vajaduste rahuldamisele ning pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamisele.

Teemaprotokollis tõdeti, et vajadused ja poliitikameetmed tuleb kujundada mitmekülgselt ning eri valdkondade tiheda koostöö kaudu. Esimesele plokile järgnesid arutelud laste ja perede heaolu, sündimuse soodustamine ning rahvastiku jätkusuutlik arendamine. Rõhutati mitmesuguste toetusmehhanismide uuendamist, sealhulgas vanemlusprogrammi„Imelised aastad“ täiendavat rahastamist, lapsetoetuste laiendamist kuni 19‑aastaste saamiseni, ning erialaste toetusmehhanismide kaasajastamist. Võetavate meetmete seas olid ka toimetulekutoetuste ja toitjakaotuspensioni osas tehtud muudatused ning hooldus- ja koostööpõhiste teenuste suurendamine. Etteruttvana rõhutati, et valdkonnad vajavad ühist ja jätkusuutlikku mehhanismi, mis tagaks abivajavate inimeste parema ligipääsu teenustele ning vähendaks süsteemi silotorneid takistusi.

Lisaks käsitleti vanemaealiste jätkusuutlikku toimetulekut, pensionisüsteemi kindlustust ja vaesuse vähendamise eesmärke ning riigi finantsvõimekust nende eesmärkide saavutamisel. Kõnelejad tõid esile, et hooldustoetuste, rehabilitatsiooniteenuste ning erihoolekande integreerimine ja parem rahastus on kriitilise tähtsusega inimeste elukvaliteedi parandamiseks ning tööjõu kaasamiseks. Kokkuvõttes rõhutati vajadust jätkuva dialoogi, koostöö ning riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise koordinatsiooni suurendamiseks, et tagada riigi rahakoti jätkusuutlikkus ja inimestele paremad teenused.

Riigikogu teisel päevakorral käsitleti Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali 13. mai 2023 esitatud arupärimist B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse kohta (arupärimise nr 327). Arupärimise keskmes oli küsida, kas Eestis võiks lubada B-kategooria juhiluba omaval inimesel liikluses osaleda kuni 125 cc rolleriga ilma eraldi A-kategooria eksamit sooritamata. See peegeldab Euroopa praktikaid, kus mõnes riigis on sarnane piirang rakendatud, ning arutleti potentsiaalsete ühiskondlike mõjude üle – linnasõiduks kiirem liikumine, ummikute ja parkimiskoormuse vähenemine ning heitkoguste langus. Samuti tõstatati küsimus turvalisuse, koolituse ja järelvalve kohta ning miks Eestis ei ole sarnast lahendust rakendatud.

Esitatud arupärimine (592) käsitleb Eesti elamufondi renoveerimist, arupärijatena on Riigikogu liikmed Lauri Laats, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku ning teemaks on Nõukogude ajal ehitatud korterelamute renoveerimine. Arupärimise keskmes on elamufondi mahukas taastamine ning selle kiirendamine võrreldes tiheda Euroopa Liidu ja kliimalepete nõuetega. Riigikogu pidas arutelu, mille käigus esitati mitmesuguseid küsimusi rahastuse, piirkondlike erinevuste, ühiskondlike täiendavate toetusmehhanismide ning laenu- ja tagatiste kättesaadavuse kohta. Arupärijad rõhutavad, et teema puudutab suures osas inimesi ning sellel on selge mõju nii soojuskoormusele kui ka üldisele elukvaliteedile ning majandustegevusele.

Vastuväidetena ning lisana tõsteti esile vajalike andmete kogumist ja läbipaistvust (nt reaalaja energiamärgised, elanikude toimetuleku seosed energiamõõdumisega) ning vajadust kiiresti reageerida rahastusele ja riiklikele rakendustele, et hoonete renoveerimine ei jookseks suurte maiustuste või aeglase elluviimise kätte. Minister Kristen Michal esines arupärimisele vastates ning pakkus laialdast ülevaadet plaanidest kiirendada renoveerimist ning tagada stabiilne rahastus ja järjepidev koostöö riigi ja erasektori vahel. Kõne vältas mitmes kihis: finantseerimismudelid, keskne hangete korraldamine, energiamärgiste ja järjepideva andmete integreerimine ning tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt ehitussektoris. Kokkuvõttes jäi kõlama vajadus suurendada efektiivsust ja kaasatust nii hoonete omanike kui ka tööstuse tasandil ning tagada, et rahastus oleks järjepidev ja õiglane.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu varasemalt esitatud arupärimist laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise teemal. Arupärimine (554) esitati 15. juunil 2023 Varro Vooglaiu, Helle-Moonika Helme ja Martin Helme poolt ning nõudis sisulist selgitust valitsuse ning sotsiaalministeeriumi poolt sünnieelse elu kaitse kohta. Üles võetud teemad puudutasid põhiseaduslikku õigust elule, laste elujärgu kaitse ning riigi vastutust tagada võrdsed õigused kõigile, sealhulgas veel sündimata lastele. Esitatud viis küsimust puudutasid valitsuse tegevust, põhjuseid, avaliku arvamuse kampaaniaid ning tugistruktuuride loomist raseduskriisis naistele.

Selle päevakorrapunkti arutelu oli emotsionaalne ja ideoloogiliselt lõikum: Eesti demograafia kriis ja eestkostluse ning õiguste teemad tõid esile tiheda argumendivahetuse ning erinevad maailmavaated—kui kaugele laieneb sünnieelse elu kaitse ja millisel viisil riik peaks reageerima. Minister Signe Riisalo esindas valitsuse seisukohti, rõhutades olemasolevat õigusraamistikku ning tõenduspõhiste nõustamiste, seksuaalhariduse ja pereplaneerimise rolli abortide arvu vähendamisel, ning viitas vajadusele tegeleda aborte põhjustavate teguritega. Leitud poolvõimalikud lahendused ja arutelu näitasid, et otsuste tegemiseks puudusid selgelt kehtestatud uued meetmed või seadusmuudatused selle arupärimise raames.

Esitatud arupärimine käsitleb abordijärgsete tüsistuste andmete kogumist Eestis. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 14. juunil 2023 esitatud arupärimise nr 550 eesmärk on saada ülevaade, kas ja millal plaanitakse parandada abordijärgsete tüsistuste andmete kogumist ning milline teave oleks naistele saamaks informatsiooni nende valikute tegemisel. Tüüpiline mure on: milliseid tüsistusi esineb, millised on nende tekkimise ajad ja kui laialdaselt neid andmeid kogutakse, ning kas olemasolev andmete kogumise alusdokument raseduse katkestamise või katkemise andmekaart kajastab kõiki olulisi tegureid ning kas andmeid kogutakse piisaval ulatusel ja ajalises nüanssis. Lisaks arutleti teemal, kuidas riik ja ministeeriumid tegelevad teabepoliitikaga abordi teemal ning milline on nende roll kampaaniate rahastamisel ning kui palju on valdkondlikku teavet ja nõustamisteenuseid kättesaadav naistele. Arupärimises kajastus ka kaks peamist küsimust: (1) kas Eesti pädevad ametkonnad plaanivad parandada abordijärgsete tüsistuste kohta informatsiooni kogumist; (2) kui ei, siis milliseid kaalutlusi selle otsuse taga nähakse ning kuidas see mõjutab naiste teadlikkust ja otsuste langetamist. Kokkuvõttes võrreldakse andmete kättesaadavust, nõustamist ja ohutusnõudeid ning vaadatakse läbi riigi tellitud kampaaniate roll vajalikku teavitus- ja ennetustegevust silmas pidades.

Riigikogu liikmete arupärimine nr 571 käsitles 2023. aastal avalikuks tulnud arvukaid ebainimliku kohtlemise, vägivalla ja hooletusse jätmise juhtumeid Eesti hooldekodudes, tuues näiteks Värska Südamekodu ja Viimsi Pihlakodu. Arupärijad (EKRE fraktsioonist) kritiseerisid teenuste kvaliteedi langust hoolimata hindade tõusust ning viitasid probleemsete hooldekodude (eriti Südamekodude keti) seotusele Reformierakonna liikmetega, kahtlustades poliitilist kallutatust järelevalve puudumisel.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas, rõhutades, et järelevalve peab olema erapooletu ja mittepoliitiline. Ta kirjeldas meetmeid järelevalve tugevdamiseks, sealhulgas 300 000 euro eraldamist Sotsiaalkindlustusametile (SKA) uute ametikohtade loomiseks ning politsei ja SKA töörühma moodustamist vägivallajuhtumite ennetamiseks. Minister kinnitas, et väärkohtlemise ja varguse juhtumid on politsei pädevuses ning et süüdi jäänud töötajad on töölt eemaldatud. Ta lükkas tagasi süüdistused hooldekodude laialdasest vägivaldsusest, märkides, et tema isiklikud külastused on jätnud pigem positiivse mulje. Opositsioon jäi vastustega rahulolematuks, süüdistades ministrit kalkuses ja empaatia puudumises ning nõudes konkreetseid vastuseid süüdlaste vastutuse ja tegevuslubade äravõtmise kohta.