Täiskogu istungid

Riigikogu võttis täna vastu volituste peatumise tõttu tekkinud olukorra seoses Liisa-Ly Pakosta nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks ning Ando Kiviberg asus tema volituste peatumise ajal Riigikogu liikmeks. See samm tähistas uut staatuswechseli koosseisus ja korraldas järgneva ametivande kuulutamise, kinnitades uue liikme õiguspärast rolli XIV/XV Riigikogu kontekstis.

Käesolev istung oli pühendatud uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumise tseremooniale. Riigikogu ees andis ametivande peaminister Kristen Michal, kes oli Vabariigi Presidendi otsusega nr 447 ametisse nimetatud 22. juulil 2024. Peaminister tõotas jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühenduda rahva heaolu kindlustamisele.

Pärast peaministrit andsid ametivande ka kõik uue valitsuse ministrid, välja arvatud kaitseminister Hanno Pevkur, kes viibis lähetuses. Istungi lõpus loeti ette Vabariigi Presidendi otsus nr 448, millega vabastati ametist Kaja Kallase juhitud eelmine valitsus seoses uue valitsuse ametisse asumisega 23. juulil 2024. Riigikogu õnnitles ametisse astunud valitsust ja tänas lahkuvat valitsust tehtud töö eest.

Erakorraline istung keskendus Riigikogu liikme Madis Timpsoni ametivande kuulamisele seoses Jürgen Ligi volituste peatumisega ning tema asendusliikmena Riigikogusse määramisega. Istunge alguses tehti ettepanek asuda teise päevakorrapunkti juurde ja kuulata ära Timpsoni ametivanne, viies ellu muutuse Riigikogu koosseisus. Seejärel lubati Timpsoni ametivanne, mis tähistas tema astumist ametikoha täitjaks, ja istung jätkus vastavate sõnavõttudega.

Riigikogu erakorraline istungjärk keskendus peaministrikandidaat Kristen Michalile volituste andmisele uue valitsuse moodustamiseks. Michal esitas oma kõnes valitsuse plaani, mille peamine eesmärk on taastada riigis kindlustunne, eriti julgeoleku ja majanduse vallas. Ta rõhutas, et Venemaa agressiooni ja varasemate mugavate otsuste tõttu on Eesti rahandus kriitilises seisus, mistõttu on vaja teha raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid. Peamiste meetmetena tõi Michal välja tähtajalise laiapindse julgeolekumaksu kehtestamise 2028. aasta lõpuni (hõlmab käibe-, tulu- ja ettevõtte kasumi maksustamist 2% ulatuses), et katta kasvanud riigikaitsekulud (4 miljardit eurot viie aasta jooksul). Lisaks plaanitakse avaliku sektori kulude läbivat kärpimist 10% kolme aasta jooksul ning maksuküüru kaotamise edasilükkamist aasta võrra. Magustatud jookide maksu kehtestamisest loobutakse. Opositsioon kritiseeris teravalt maksutõusude kaskaadi, väites, et see pidurdab majandust veelgi ja et valitsusel puudub selleks rahvalt mandaat. Samuti tõstatati küsimus ühe ministrikandidaadi (Vladimir Svet) varasemate Krimmi staatust puudutavate avalduste kohta. Michal kaitses valikuid, rõhutades, et alternatiiviks oleks riigi kaitsmisest loobumine või pensionide kärpimine. Hääletuse tulemusel sai Kristen Michal volitused valitsuse moodustamiseks.

Esimeses osas arutati Riigikogu liikme Jüri Ratase tagasiastumise järel toimunud muudatust: 8. juulil asus Riigikogu liikmeks Vladimir Arhipov. See samm viib uue liikme ametisse Riigikogu XV koosseisus.

Päevakorra aluseks on mootorsõidukimaksu seaduse 364, protokolli järgi Riigikogu poolt presidentide poolt tagasi saatmata kujul uuesti vastuvõtmise uuesti arutamine. Ettekandena esineb põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. Arutelu keskendus võrdse kohtlemise printsiibi rakendamise ulatusele ning sellele, kas antud kitsendus on kooskõlas põhiseadusega. Arutelu käigus käsitleti, kas president on arvanud riivet puudega inimeste erandi osas ning kas maksuralduse sisu on olnud kooskõlas perekondlike ja sotsiaalsete kompensatsioonide ning toimetulekuküsimustega. Kokkuvõttes langetati konsensuslik otsus mitte võtta eelnõu muutmata kujul uuesti vastuvõtmiseks Riigikogule tagasi saadetud kujul. Istungi lõpuks määrati muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 19. juulil kell 16:00, kui täiskogu menetlus jätkub. Teine päevakorrapunkt puudutas menetluste korraldust ja debatti, kuid peamiseks tulemuseks jäi, et esialgne soov muuta eelnõu ja jätkata menetlust konsensuslikult eelnõu muutmata kujul vastu võtmise vastu ei suudetud viia läbi.

Erakorraline istungjärk keskendus Riigikogu aseesimeeste valimisele vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 69-le. Istungi alguses tutvustati põhjalikult valimisprotseduuri, rõhutades, et valimine toimub samaaegselt, hääletamine on salajane ja hääled loetakse avalikult. Kandidaatide ülesseadmise käigus esitati kolm nime: Martin Helme seadis üles Arvo Alleri (EKRE), Erkki Keldo Toomas Kivimägi ja Helir-Valdor Seeder Urmas Reinsalu (Isamaa). Kõik kolm kandidaati andsid oma nõusoleku kandideerimiseks. Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutati välja vaheaeg hääletamissedelite ettevalmistamiseks. Järgnes 30-minutiline salajane hääletus. Hääletamise lõppedes loeti hääled avalikult. Hääletamisest võttis osa 96 Riigikogu liiget, kehtetuks tunnistati 1 sedel. Toomas Kivimägi kogus 58 häält, Arvo Aller 20 häält ja Urmas Reinsalu 17 häält. Valimistulemuste põhjal kuulutati Toomas Kivimägi valituks esimeseks aseesimeheks ja Arvo Aller teiseks aseesimeheks.

Ülesvõetud päevakorrapunkt käsitles riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärgiks on vähendada valitsussektori puudujääki alla 3% SKP-st Euroopa Liidu eelarvereeglite täitmiseks ning anda lisaeelarvega 183 miljonit eurot kogumahus – mis hõlmab 115 miljonit eurot kokkuhoidu ja 68 miljonit eurot täiendavaid tulumeetmeid, sealhulgas dividendide suurendamist ja täiendavat tulumaksulaekumist. Kulude vähenemine on kavandatud 104 miljonit euro võrra ning investeeringute vähenemine 23 miljonit euro võrra; tulud suurenevad 42 miljoni euro võrra. Eelnõu kolmas lugemine toimus arutelu tulemusena täna ning komisjon tegi mitmeid konsensuslikke otsuseid muutatusettepanekute edenemise kohta.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Läbirääkimised avati fraktsioonidele, kus kõik sõnavõtjad – Aivar Kokk (Isamaa), Lauri Laats (Keskerakond) ja Varro Vooglaid (EKRE) – väljendasid eelnõu suhtes teravat vastuseisu. Aivar Kokk nimetas eelnõud selle koosseisu kõige kurvemaks, kuna see kaotab kodualuse maa maksuvabastuse, maksustades inimeste kodud. Ta kritiseeris koalitsiooni väiteid omavalitsuste autonoomiast, rõhutades, et eelnõu kohustab omavalitsusi maamaksu tõstma vähemalt 10% aastas, lisaks juba toimunud maa hinna keskmiselt kaheksakordsele tõusule. Lauri Laats ja Varro Vooglaid rõhutasid, et maksutõus puudutab sadu tuhandeid maaomanikke, eriti eakaid, ning rikub eraomandi puutumatuse põhimõtet. Kalle Grünthal (vastusõnavõtuga) lisas, et seaduseelnõu on vastuolus Põhiseaduse § 154-ga, mis puudutab kohaliku omavalitsuse iseseisvust. Vaatamata tugevale kriitikale ja süüdistustele valetamises, viidi eelnõu lõpphääletusele.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 224 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti avamist avati läbirääkimised, mis olid ette nähtud fraktsioonide esindajatele. Kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Lõpphääletusel osalesid Riigikogu liikmed, kus eelnõu sai laialdase toetuse.
Hääletustulemused olid järgmised: poolt hääletas 63 liiget, vastu oli 1 liige ning erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu 224 seadusena vastu.

Tänane neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ning selle juurde kuuluvate finants- ja puutumatuse protokollidega ühinemise seaduse eelnõu 451 teist lugemist. Ettekandjana esines Majanduskomisjoni liige Andres Sutt, kes teatas, et eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekuid ega laekunud tagasisidet huvigruppidelt, mis kinnitas eelnõu olulisust ja vajalikkust. Juhtivkomisjon tegi konsensusliku ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus kohe teisel lugemisel. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist pandi eelnõu hääletusele. Eelnõu 451 võeti seadusena vastu 66 poolthäälega, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Sellega loeti päevakord ammendatuks ja täiendav istung lõppenuks.

Esinevaks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu nr 456 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on riigi eelarvepositsiooni parandamine, vähendades puudujääki kuni Euroopa Liidu eelarvereeglite piirmäärani (alla 3% SKP). Võetavate meetmete kogumaksumus on 183 miljonit eurot, millest eelarvepositsiooni parandamiseks on kavandatud ligikaudu 173 miljonit eurot—sellest ligi 115 miljonit eurot kokkuhoiu- ja 68 miljonit eurot tulumeetmeid. Tulud suurenevad 42 miljoni euroga, kulud ja investeeringud vähenevad vastavalt 104 ja 23 miljoniga. Tulumeetmeteks on dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Teine lugemine on käimas ning arutelus olid muu hulgas muudatusettepanekud, mis esitati Isamaa fraktsiooni poolt. Lisaks on rahanduskomisjon teinud pealkirja täpsustava muudatusettepaneku, lisades sõna “riigi” pealkirja lõppu, ning jättis osa Isamaa fraktsiooni ettepanekuid arvamuse kohta arvestamata, kuna nende täpseid sõnastusi ei olnud eelnõu tekstiga kooskõlas.

Kokkuvõttes on päevakorral kõne all saanud eelnõu tehniline täpsustus, eelarveuuringute ning -lõpphindade mõju arutelu, ning komisjon on teinud otsused teise lugemise lõpetamise, muudatusettepanekute esitamise tähtaja ning kolmanda lugemise ettevalmistuse kohta. Tuginedes hetkel avaldatud ettekanneleksterile, on toimunud intensiivne vaidlus erakondade ning fraktsioonide vahel maksu- ja kulu—ning riigikaitse ning sotsiaalvaldkonna prioriteetide osas.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 457 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks (MaRu), et lahendada maa- ja ruumivaldkonna tegevuste killustatuse probleem, mis on kestnud aastaid. Regionaalminister Piret Hartman rõhutas oma ettekandes, et reform on suurepärane näide silotornideülesest koostööst, mille tulemusel tõhustatakse riigi toimimist, väheneb halduskoormus ja paraneb teenuste kvaliteet. MaRu-sse koondatakse ruumiandmed ja kompetents erinevatest asutustest, sealhulgas e-ehituse platvormi tegevused Kliimaministeeriumist, ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning arhitektuuripoliitika rakendamisega seotud ülesanded Kultuuriministeeriumist. Minister kinnitas, et riigitöötajate arvu MaRu loomise käigus ei suurendata ning 61% teenistuskohtadest säilib väljaspool Tallinna.

Keskkonnakomisjoni ülevaate andis Yoko Alender, kes väljendas isiklikku ja komisjoni suurt heameelt kauaoodatud reformi üle, mis aitab edendada elukeskkonna korraldust. Läbirääkimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas eelnõu, rõhutades, et ühendatud jõud ja parem andmete väärindamine aitavad luua paremat elukeskkonda nii maal kui linnas. Kallas rõhutas eriti MaRu rolli tugeva partnerina kohalikele omavalitsustele, kes vajavad abi spetsialistide (arhitektid, planeerijad) kompetentsi osas. Pärast läbirääkimisi lõpetati eelnõu esimene lugemine.

Seoses Riigikogu liikme Ants Laaneotsa tagasiastumisega võttis täna Riigikogu vastu protseduurilise ürituse, mille käigus asendusliige Mihkel Lees asus Riigikogu liikmeks. Üles seati ametivande kuulamine ja Riigikogu kõnetooli ette saabumine teostatakse selle muudatuse kinnitamiseks.

Järgnev osa kattis Mihkel Leesi ametivande esitamise Riigikogu XV koosseisus. Esimees kutsus kõnetooli, mille käigus Lees andis ametivande ja kinnitas vande: jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aplaus märgib akti lõppu ning kollegiõnnitlev õhkkond.

Esimeseks päevakorrapunktiks käsitleti Eesti Panga 2023. aasta aruanne. Esitluse eest vastutav Eesti Panga president Madis Müller andis ülevaate inflatsiooni, rahapoliitika ning euroala majanduse hetkeseisukaalutlustest, sealhulgas hiljutistest intressimäärade muudatustest ja nende mõjust Eesti majandusele ning finantssektorile. Pärast ettekanne tulid küsimused Riigikogu liikmetelt ning läbirääkimised fraktsioonide esindajate vahel, mis tõid esile nii majanduslikke kui makrotoetava rolli küsimusi ning kinnitasid, et arutelu jääb jätkusuutliku majanduskasvu, hinnastabiilsuse ja finantsstabiilsuse teemade juurde.

Teine osa päevakorrapunktist hõlmas laiemat temaatikat: Eesti Panga panust kriisikindluse ja finantsjärelevalve tugevdamisse (makseteenused, sularaharinglus, kriisiennetus ning eeldatavalt iseseisvate infosüsteemide toimivus), digitaalse euro arendust ning keskkonna ja kliimamuutuste mõju analüüsi. Räägiti ka ümardamisreegli rakendamisest (mündide ümardamine) ja mündikorje käivitamisest keskkonnasäästlikumal viisil, samuti muude kestlikkuse algatuste ning Eesti Pangale määratud rohekontori sertifikaadi olemasolust. Lisaks puudutati IMF-i, riigirahandust ja riigi võlajäägi ning eelarvereeglite tasakaalustamise küsimusi, mis kõigi tähelepanu keskmes olid ning kusjuures riigi konkurentsivõime ja aastatepikkuse majanduskasvu hoidmine pidasid olulist kohta. Lõpuks märkiski kõneisikud, et esimene päevakorrapunkt on lõpetatud ning edasises töös jätkatakse arutelusid.

Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruanne oli teemaks teisel päevakorral. Esimese kõne pidas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, kelle ettekanne kattis nii sektori hetkeseisu kui ka 2023. aasta väljakutseid ja riske ning tulevikuväljavaateid. Põhipunktideks olid finantssektori üldine tugevus (pankade tulud, krediidikvaliteet ja hoiuste kasv), samas rõhutati geopoliitiliste ja majanduslike riskide jätkuvat mõju, sanktsioonide roll finantsjärelevalves ning küberriskide kasv, mis on seotud kriisidega. Lisaks vaadeldi tarbijate kaitset ja järelevalve laiendamist – sealhulgas plaani võtta üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametilt põhimakseteenuste järelevalve ning alustati krüptovaraturu ja inkassode järelevalve üleminemise ettevalmistustega. Kõneldi ka finantssektori innovatsioonist, tehnoloogiast ning vajadusest ressursse ja kompetentsi suurendada uute järelevalvevaldkondade katmiseks. Kokkuvõttes oli arutelu suunatud riskide maandamisele, tarbijate usalduse säilimisele ning reguleerimise ja järelevalve tasakaalustamisele muutuvates oludes. Teemade seas olid veel: finantsombudsman ning trahvide poliitika ja nende mõju turu toimimisele.

Riigikohtu esimees Villu Kõve esitas Riigikogule põhjaliku ülevaate kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Ta kinnitas kohtusüsteemi üldist toimimist ja sõltumatust, kuid tõi esile murettekitavaid tendentse menetlusaegade pikenemisel. Kuigi rahvusvahelises võrdluses on Eesti kohtusüsteem jätkuvalt tõhus, on siseriiklikult menetlusajad pikenenud tsiviil-, kriminaal- ja eriti haldusasjades. Kõve rõhutas, et olukord Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on kriitiline, asjade kuhjumise tõttu võib menetlusaeg ulatuda kahe aastani. Peamiste põhjustena nimetas Kõve asjade keerukamaks ja mahukamaks muutumist, kohtunike põlvkonnavahetust ning kvalifitseeritud juristide ja kohtuekspertide puudust. Ta kordas oma varasemaid üleskutseid lihtsustada kriminaalmenetluse üldmenetlust ja kutsus seadusandjat üles panustama õigusloome kvaliteeti, vältides ülereguleerimist. Kõve tutvustas ka kohtusüsteemi arengusuundi, sealhulgas kohtuhalduse ülevõtmist Justiitsministeeriumilt, kohtute võimalikku liitmist ja tehisintellekti rakendamist. Küsimuste voorus käsitleti õigushariduse kvaliteeti, kohtunike eksamite madalat läbimisprotsenti ning Riigikohtu aeglast reageerimist sisuliste otsuste tegemisel koroonaaja piirangute ja e-valimiste vaidlustes.

Riigikogu asus kolmandale lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 juurde. Läbirääkimistel avaldasid fraktsioonid vastandlikke seisukohti. Eesti Keskerakonna ja EKRE fraktsioonid kritiseerisid eelnõu teravalt, nimetades trahvide kahekordset tõstmist (nt parkimistrahv 80 euroni) uueks maksuks ja valitsuse ebakompetentsuse tagajärjeks. Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) rõhutas, et trahvitõus on suunatud eelarveaukude täitmisele, mitte käitumiskultuuri parandamisele, ning hoiatas, et see seab raskustesse madalama sissetulekuga inimesed, kes ei pruugi trahve tasuda. Kert Kingo (EKRE) toetas seda seisukohta, märkides, et eesmärk on vaid raha kogumine, mitte liikluse rahustamine või ennetustöö. Eesti 200 fraktsiooni nimel kõnelenud Liisa-Ly Pakosta toetas eelnõu, rõhutades, et trahvide heidutav mõju peab inflatsiooni ja elukalliduse tõusu tingimustes säilima, ning avaldas lootust, et kõrgemad trahvid suurendavad õiguskuulekust.

Kolmanda punkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 kolmas lugemine. Eelnõu eesmärk on kombineerida varamaksu ja keskkonnamaksu tunnuseid ning suunata maksumaksjaid kasutama vähem saastavaid ja kergemaid sõidukeid, samal ajal laiendades maksustamise ulatust ja parandades riigieelarvet. Debatt peegeldas sügavaid lahkarvamusi maksuõigluse, koormuse ja majanduse seisukohalt: opositsioon tõi välja, et maksu mõju maal elavatele inimestele, peredele ja väikestele ettevõtjatele võib olla liiga raske ning et menetlus võib olla kohtu alla pöördumise vääriline. Koalitsioon pidas vajalikuks teha mõningaid muudatusi, et leevendada koormust ning vastata Euroopa Liidu märkusetele ja huvigruppide ettepanekutele, kuid keskset küsimust jäi – kas ja kuidas automaksu meetodid ja baasid õigluse ning majanduse arengu nimel tasakaalustuvad.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist kasutas sõna EKRE fraktsiooni esindaja Rain Epler. Epler kritiseeris eelnõu eesmärki soodustada taastuvenergeetikat (tuule- ja päikeseenergiat), väites, et see tegelikult takistab energeetiliselt parema lahenduse, tuumaenergeetika, arendamist. Ta rõhutas, et taastuvenergia edendamine nõuab samal ajal ka muude energiaallikate (nagu gaasi- või kivisöejaamad) edendamist stabiilsuse tagamiseks. Epler kutsus Riigikogu liikmeid üles eelnõu vastuvõtmise vastu hääletama. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu 356 võeti seadusena vastu. Istungi lõpus avaldati austust ja aplodeeriti Ants Laaneotsale tema viimase tööpäeva puhul Riigikogu liikmena.

Riigikogu jõudis viienda päevakorrapunktini, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse eelnõu 376 kolmas lugemine. Läbirääkimistel kutsus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinets kolleege eelnõu toetama, rõhutades, et see allutab inkassofirmad Finantsinspektsiooni järelevalvele, kehtestab neile tegevusloa ja minimaalse kapitali nõude (25 000 eurot) ning usaldusväärsuse nõuded juhtidele. Samas tõi Odinets esile, et seadus ei tee piisavalt, et kaitsta inimesi võlakeerisesse sattumise eest, ning loetles mitmeid lahendamata teemasid, nagu positiivse krediidiregistri viibimine (lubatud 2026. aastaks), vajadus alandada krediidi kulukuse piirmäära, kehtestada absoluutne lagi viivisemääradele, piirata öist laenamist ja luua finantsombudsmani ametikoht. Keskerakonna fraktsiooni esindaja Andrei Korobeinik nõustus, et võlaorjusest päästmiseks pole piisavalt tehtud, kritiseerides valitsuse prioriteete ja Rahandusministeeriumi suutmatust positiivset krediidiregistrit kiiremini käivitada. Pärast läbirääkimiste lõpetamist viidi läbi lõpphääletus.

Kuues päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 kolmandat lugemist. Eesmärk on tugevdada mittevaralise kahju hüvitamist, suurendada süsteemi läbipaistvust ja õiglasust ning anda kannatanutele paremad vahendid nõuete esitamiseks, sealhulgas kohtuabilduse vähendamine. Keskerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekud, millega suurendatakse mittevaralise kahju hüvitisi ja suurendatakse avalikku informatsiooni seiret, muutes süsteemi kasutajasõbralikumaks ning läbipaistvamaks. Samuti toodi arutelu fookusesse elektriliste tõukerataste laiendamise kohta liikluskindlustuse raames, mille sõnastus ja rakenduse ulatus võivad tekitada ebavõrdset kohtlemist ning vajada täiendavat selgitust.

Seitsmenda päevakorrapunktina käsitleti õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 kolmandat lugemist. Menetluse alguses küsiti saadikute käest, kas soovitakse avada läbirääkimisi, millele vastati eitavalt. Seetõttu liiguti koheselt lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Pärast saalist saadud jaatavat vastust mindi otse lõpphääletuse juurde. Hääletusel osales 68 saadikut, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastuhääli ega erapooletuid ei registreeritud. Eelnõu 413 võeti seadusena vastu, misjärel kuulutati päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatuks.

Kaheksas päevakorrapunkt käsitleb Riigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 kolmandat lugemist. Eelnõu keskmes on riigilõivude tõstmine erinevates toimingutes, sealhulgas passide, ID-kaartide, kiirkäsitluse ja muudesse valdkondadesse kaasnevate menetluste hinnad. Arutelu rõhutas, et riigilõivude eesmärk on katta toimingutega kaasnevad kulud, kuid kriitikute sõnul ei tohi maks olla lisatuluallikaks ega piirata kodanike ligipääsu põhiteenustele. Samuti tõstati esile digitaalseenuste arendamise ja kulude tasakaalu suhteid – kiirkorras dokumentide taotlemine sai märkimisväärseid hinnamuutusi, mis võivad mõjutada inimeste igapäevast elu ja liikumisvabadust.
Debatt peegeldas laiapõhjalist vastukaja eelarveperioodile ning eelnõu seost lisabudjetiga; keskustasandil rõhutati, et digitaliseerimine ei tohi muutuda kalliks mugavusteenuseks ning riik peab tagama kvaliteetsed teenused mõistlike hindadega. Lõppkokkuvõttes sattus arutelu tugeva poliitilise vastasseisu alla, kus koalitsiooni ja opositsiooni ettepanekud ning prioriteedid olid märgatavalt erinevad, kajastades laiemat vaatepilti riigi arengustrateegiast ja finantsjuhitimisest.

Kolmandaks lugemiseks tõstatati Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muudmise seaduse eelnõu 429. Eelnõu eesmärk oli avada läbirääkimised ning jõustada muudatused, mis puudutavad liikluse korraldust ja kergliikluse ohutust ning mis peamiselt arutati kehtiva peatamise ja parkimise reeglite üle. Arutelus juhtis tähelepanu koostöömõõduga, et eelnõu esitati komisjonis ning kaasati huvigruppide esindajad: Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Autoomanike Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad. Nende kinnitusel puudutasid muudatusettepanekud § 20 lõike [6] tühistamist või kehtetuks tunnistamist, mis omakorda võiks tunnetada jalakäijate ja muude liiklejate ohutuse küsimust ning tekitada rikkumist. Samas märkisid nad, et linnades võiks märgistada kohad, kus peatadakse või laaditakse; konkreetsed parklamissioonid ei tundu jätkusuutlikult teostatavad. Seetõttu pidasid enamus osalejat, et seadust ei ole mõistlik vastu võtta just sellisel kujul ning soovitati koostöös edasi töötada ning seda arvestada reaalsusega. Eelnõu põhiosas loodi sammud parema ohutuse ja mugavuse tagamiseks kõigi liiklejate suhtes, kuid arutati ka kasulikke muudatusi tarneahela sujuvuse jaoks (nt kullerteenused, toiduvarustuse laadimine).

Päevakorra kümnenda punktina asuti käsitlema Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 kolmandat lugemist. Menetlus oli kiire ja sujuv, kuna läbirääkimiste avamist ei soovitud.
Eelnõu suunati koheselt lõpphääletusele. Pärast saalist saadud kinnitust viidi läbi hääletus, mille tulemusel eelnõu leidis laialdast toetust. Hääletustulemus oli 68 poolthäält, vastuhääli ei olnud ning registreeriti 1 erapooletu. Seaduseelnõu 436 võeti seadusena vastu, misjärel kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetati.

11. päevakorrapunkti arutelu keskendub Eesti Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistustele ja õigusraamistiku loomisele. Põhiprotsess hõlmas Keskkonna­komisjoni ja majanduskomisjoni ühisistungite läbiviimist, huvigruppe ja valitsuse töörühma lõpparuande arvestamist ning erinevate muudatusettepanekute menetlemist. Eelnõu 431 teise lugemise lõpphääletusele viimisega vaadeldi põhjalikke riskide hindamisi, riigi julgeoleku ja majanduslike konsekventside kaalumist ning ENMAK 2035 suundadega sobivust. Plaanitav õigusraamistik ei too tuumaenergia kohe kasutusele, vaid loob pinnase edasisteks uuringuteks, analüüsiks ja otsustamiseks. Arutelu tõi välja erinevad seisukohad nii taastuvenergia kui juhitava energia rolli ja raha jaotuse osas ning rõhutas vajadust põhjalike tasuvus- ja riskianalüüside järele enne kõigi lõplikke otsuste langetamist.

Päevakorra 12. punkti käsitles Riigikogu Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on suurendada omavalitsuste autonoomiat maamaksuvabastuste ning maksustamispiiride kehtestamise osas, pakkudes volikogudele rohkem otsustusõigust ja instrumente maaomanike maksustamise kujundamiseks. Rahanduskomisjon arutas eelnõu, kogus palju ettepanekuid ning koostas olulisi muudatusettepanekuid, keskendudes nii kasvupiire kui ka maksuvabastuste toimimise piiranguid. Üldises plaanis tekitas diskussioon küsimusi mõju maaomanikele, põllumajandusele ja kohaliku omavalitsuse finantsilise jätkusuutlikkuse osas ning ning arutelu peamised teemad olid 10–100% kasvupiir, alammäärade kaotamine ning maksuvõimaluste ning -kohustuste koostoime.
Teises osas tõi arutelu esile õiguskindluse ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ning jagunemised koalitsiooni ja opositsiooni vahel: mõned fraktsioonid hindasid eelnõu kohta skeptiliselt võimalikke tagajärgi maamaksu suurenemisele ning elanike ja ettevõtjate koormusele, teised aga kandsid hoolt omavalitsuste suurema vastutuse ja otse suunatava tulubaasi pool. Lõpuks jõuti otsuse tasandile, mis puudutas eelnõu menetluse jätkumist ning teise lugemise lõpetamist – 437. eelnõu teisel lugemisel tehtud katkestusettepanekud ei saanud vajalikku toetust ja eelnõu teiseks lugemiseks lõpetati, kuigi lõppreaktsioonide vormis avaldati vastu võetud või mittevõetud käitumismotiivide arutelu.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 224 teist lugemist. Majanduskomisjoni ettekandja Andres Sutt selgitas, et komisjon arutas eelnõu 30. mail. Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu määrus, mis tõkestab veebiteenuste kaudu terroristliku sisu levitamist. EKRE fraktsiooni poolt esitati eelnõule äärmiselt suur hulk (kokku 224) muudatusettepanekuid, mida komisjon pidas obstruktsioonilisteks, kuna neil puudus sisuline selgitus ja need olid esitatud süsteemselt eelnõu menetluse takistamiseks. Seetõttu grupeeriti need 34 ettepanekuks, mis hääletati komisjonis maha (6 vastu, 1 erapooletu) ja mis seega ei kuulunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel saalis hääletamisele. Komisjon arvestas täielikult muudatusettepanekut nr 35, mille esitas majanduskomisjon ise ja mis sisaldas normitehnilisi muudatusi eelnõu kooskõlla viimiseks juba menetletud eelnõuga 390. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist, mille käigus kinnitati, et ettepanekud 1–34 jäetakse arvestamata ja ettepanek 35 arvestatakse, lõpetati eelnõu 224 teine lugemine.

Riigikogu arutas välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 teise lugemise ettevalmistust. Väliskomisjon kogunes 3. juunil 2024 ning kutsus kohale vastutavad ametnikud: Välisministeeriumi juristi Perit Soinineni ja personaliosakonna peadirektori Riina Piheli. Esialgne menetlus näeb ette, et eelnõu on läbinud esimese lugemise ning ettepanekuid ei laekunud Riigikogu liikmete poolt; ministeeriumi on esitanud mitmeid muudatusettepanekuid, millest osa tuleneb eelnõul uuest jõustumiskuupäevast 1. jaanuarist 2025. Juhtivkomisjon esitas viis väliskomisjoni muudatusettepanekut ning komisjon toetas neid konsensuslikult. Üksikasjadest selgus, et osa muudatustest hõlmab edasilükkumist algsest 1. aprilli 2024 kuupäevast 1. jaanuari 2025, ning eesmärgiks on lõpetada teiselt lugemiselt ning alustada kolmandat lugemist hiljemalt 11. septembril 2024, viies lõpphääletus sama istungil ning lõpetades kogu menetluse konsensuslikult.

Esitluse teemaks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 esimene lugemine Riigikogus. Esitluse esitas terviseminister Riina Sikkut, kes rõhutas seaduse uuendamise vajadust, kuna senised teksterid on ajale jalgu jäänud ja tänaseks on vaja tugevdada rahvastiku tervist ning ennetust. Seadus toob esile tervise mõistena laiemas tähenduses – füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu – ning rõhutab, et tervis on igas poliitikas ning kõigi ministeeriumide ja omavalitsuste vastutus. Olulised tähelepanekud puudutasid elukeskkonna kujundamist, ennetust ning tõenduspõhiseid sekkumisi, mis vähendavad tervisemõjusid ja kulusid nii ravile kui ka inimeste elukvaliteedile.
Teisel poolt käsitleti seaduse sisulisi muudatusi – definitsioonide ja vastutuste selgemat jaotust, tervise ja eluhoonete profiilide uuendamist ning vajadusel profilide ajakohastamist iga nelja aasta järel. Sihtrühmadena keskendutakse peamiselt lastele: koolides ja lasteniistutustes pakutava toidu ning jookide kvaliteedile, toitumise tasakaalule ning tervislike valikute edendamisele puhvetites; samuti käsitletakse solaariumide, tätoveeringute ning iluteenuste töökaitse ning ohutust. Eelnõu laiem eesmärk on ennetada kahjulikke tervisemõjusid, vähendada ebavõrdsust ning suurendada rahvatervise mõjusust läbi koostöö ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vahel.
Seaduse jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. juulil ning koostööpartneriteks viidatakse mitmetele ministeeriumidele ning kohalike omavalitsuste ja koolide esindustele. Lisaks käsitletakse järelevalvet libameditsiini ja valeinfo vastu, uute ohtlike ainete kiiremat turult eemaldamist ning laiendatud järelevalvet ravimite ja teenuste reklaami osas.

Täna keskenduti riigikogu 16. päevakorrapunktina haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447 esimesele lugemisele. Eelnõu eesmärk on vähendada madala haridustaseme ja oskusteta noorte osakaalu Eestis, mis saavutatakse koolikohustuse mõiste asendamisega õppimiskohustusega ja selle laiendamisega põhihariduse järel – kuni keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. Toimنيlikult jõustub eelnõu 1. septembril 2025 nende jaoks, kes alustavad õpinguid üheksandas klassis 2025. aastal. Eelnõu toob kaasa olulise reformi, mis hõlmab sisseastumise ühtse infosüsteemi SAIS’i loomist, ettevalmistava õppe mehhanismi ning mitteformaalse õppe arvestamise laiendamist formaalse õppe hulka, et võimaldada paindlikumat karjääriteed. Tulenevalt on reform suunatud ühtse, paindliku ja jätkusuutliku haridusteekonna loomiseks ning noorte osakaalu vähendamiseks madala haridustasemega lõimingus tööturule. Teisel põhiettegusel arutleti kultuurikomisjoni tegeva selgitusega, kuidas ning milliseid täiendavaid õppevalikuid ja erialade avanemist tuleb tagada, ning millised on vajadused seoses tulevase rahastusega ja rakendustega aastatel 2025–2029.

Agenda keskendus kolme suurde teema piires Riigikogu arutelule: esiteks kaitsekulude ja riigikaitsevõimekuse arendamise tasakaal lähiaastatel, võttes aluseks Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne ja majanduslikud piirangud; teiseks naiskaitse- ja elanikkonnakaitse-tegevuste rahastamise mudelite ning bürokraatia vähendamise temaatika Kaitse- ja Päästeameti koostöös; ning kolmandaks rahvusvahelised ja Euroopa mehhanismid laskemoona varustamiseks Ukrainasse ning seotud algatuste, nagu Miljoni mürsu initsiatiiv ja Tšehhi sümboolsed vahendid, ning nende teostatavuse ja tempo arutelu. Debati käigus esitati nii kodumaised kui rahvusvahelised kontekstid, rõhutades liitlaste panust ja NATO-kõrvale kooskõla, kuid samas nõuti otsuseid ja konkreetseid kulude suunamisi, mis suurendaksid Eesti julgeolekut reaalsete võimete arendamise kaudu.

Riigikogu istungi teine küsimus oli suunatud välisminister Margus Tsahknale, kes täitis peaministri ülesandeid. Küsimuse esitas Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ning see puudutas valitsuse ja peaministri tegevust, keskendudes eelkõige peaminister Kaja Kallase osalemisele Bilderbergi kohtumisel.

Tšaplõgin küsis, kas peaminister oli kohtumisel osalemise valitsusega eelnevalt läbi arutanud ja kas selline käitumine on normaalne. Minister Tsahkna vastas, et põhjalikku arutelu pole toimunud, kuid Kallas osales kohtumisel Eesti Vabariigi peaministrina, arutades globaalse julgeoleku ja välispoliitika teemasid. Tsahkna kinnitas, et peaministri käitumine on täiesti normaalne, kuna välispoliitika põhineb pikaajalistel strateegiatel ja konsensusel, mille keskmes on põhimõte, et Eesti ei jää enam kunagi üksi. Ta tõi esile ajaloolise paralleeli 1930. aastate neutraalsuspoliitikaga, rõhutades liitlassuhetes aktiivse osalemise elulist tähtsust.

Lisaküsimuses Vadim Belobrovtsev viitas peaministri käitumisele kui sümptomaatilisele, küsides, kas Kallase võimalik siirdumine kõrgele Euroopa Liidu ametikohale on mõjunud koalitsiooni tervisele. Tsahkna vastas, et Kallas on kindlasti arvestatav välispoliitiline figuur, eriti seoses Eesti eestvedamisega Ukraina abistamise, Venemaa vastutusele võtmise ja kaitsevõlakirjade teemadel. Ta kinnitas, et Kallas sobiks kõrgetele Euroopa ametikohtadele ning Reformierakond teeb otsuse volinikukandidaadi osas lähima kolme nädala jooksul. Istung lõppes protseduurilise vaidlusega Tsahkna ja Belobrovtsevi vahel, kus viimane vastas ministri isiklikule märkusele tema "jalgade" asukoha kohta, mille istungi juhataja luges ebakohaseks.

Kolmanda küsimuse arutelu keskendus eestikeelse koolikeskkonna loomisele ja sellega seotud väljakutsetele haridus- ja teadusministri Kristina Kallase juhitud valdkonnas. Riigikogu liige Tõnis Lukas esitas küsimuse eestikeelse koolikeskkonna vajalikkusest, keeleoskuse hindamisest enne eestikeelse kooli või lasteaia rühma paigutamist ning eritoe rollist lõimitud keele- ja aineõppes. Arutelu rõhutas vajadust viia eestikeelne õpe järjepidevalt ellu, algusega sügisel, ning otsida lahendusi, mis tagaksid õpilaste keeleoskuse taseme varajase hindamise, nii et klassi koosseis ei muutuks keeleoskamatuse tõttu lõikeks.

Esimeses arutelu osas käsitleti õpetajate kvalifikatsiooninõuete teeman. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ning teema keskendus sellele, kuidas keele- ja pedagoogilise kvalifikatsiooni nõuded haakuvad ning kuidas see mõjutab koolide õpetajate puudust. Arutelus tõstatati mure, et õpetajad, kes omandasid pedagoogilise kõrghariduse enne 2013. aastat ja alustasid õpetajatööd hiljem, peavad läbima täiendava kvalifikatsiooni kinnitamise ning selleks suunatakse neid Sihtasutusse Kutsekoda, kus tuleb tasuda tasu, läbida kursused ja esitada portfell. Samuti rõhutati, et üldine õpetajate puuduse probleem ei lahene, kui tööle minevad kogenematud või keelekriteeriumid täitvad õpetajad satuvad uute bürokraatlike nõuete alla.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel 44 Riigikogu liikme esitatud avalduse eelnõu 449 "Demokraatia kriisist Gruusias". Ettekande tegi eelnõu üks algatajatest, Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), kes rõhutas, et Eesti on Gruusia pikaaegne sõber, kuid Gruusia valitsuse viimased sammud, eriti vastuolulise välisagentide seaduse vastuvõtmine, viivad riiki eemale Euroopa väärtusruumist ja lähemale Venemaa mõjusfääri. Kross leidis, et diplomaatia on ammendunud ning Euroopa Liit peaks rakendama konkreetseid meetmeid, nagu abi külmutamine, viisavabaduse peatamine ja sanktsioonid valitsusliikmete vastu, et toetada Gruusia rahva (kellest 85% toetab EL-i liikmelisust) Euroopa-meelset kurssi.

Arutelu oli pingeline, kus mitmed opositsioonipoliitikud (nt Lauri Laats, Varro Vooglaid, Vadim Belobrovtsev) kritiseerisid avaldust kui ebaväärikat sekkumist Gruusia siseasjadesse ja heitsid ette topeltstandardeid, viidates sarnastele regulatsioonidele USA-s ja EL-is. Kross ja teised pooldajad (nt Tõnis Lukas, Riina Solman) vastasid, et sekkumine on õigustatud, kuna Gruusia rikub Euroopa Liiduga liitumiseks võetud kohustusi. Väliskomisjoni esindaja Luisa Rõivas tutvustas komisjoni otsuseid, märkides, et kolm Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekut võeti arvesse (kaks täielikult, üks osaliselt). Eelnõu läbis esimese lugemise ja suunati lõpphääletusele.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse eelnõu 454 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" esimest lugemist ja lõpphääletust. Keskkonnakomisjoni ettekande esitas Tiit Maran, kes andis ülevaate komisjoni 3. juuni istungist. Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi ettepaneku nimetada RMK nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Anti Allas, kes asendab Jevgeni Ossinovskit, kes lahkus Riigikogust Tallinna linnapea ametikohale asumise tõttu.

Keskkonnakomisjon otsustas konsensuslikult nimetada Anti Allase RMK nõukogu liikmeks, esitada eelnõu täiskogule ning teha ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Täiskogul läbirääkimisi ei avatud ning kuna muudatusettepanekute esitamine ei olnud seaduse alusel võimalik, asuti kohe eelnõu lõpphääletuse juurde.

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 455 esimene lugemine, mis käsitleb Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumist ja uue liikme nimetamist. Ettekandeks esitati Riigikogu kõnetooli hea kolleeg Tiit Maran. Eelnõu puhul toimus konsensus ning eesmärgiks oli korrastada nõukogu koosseis.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 451, mis puudutab Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja sellega seotud protokollidega ühinemist. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas eelnõu, rõhutades, et täisliikmelisus on Eesti majanduse ja teaduse huvides, kuna see kaotab assotsieerunud liikmena kehtinud piirangud. Seni kehtinud piirangud takistasid Eesti ettevõtetel osalemast suuremahulistes CERN-i hangetes, kuna finantsiline kogukasum ei tohtinud ületada liikmemaksu suurust (2023. aastal ca 1,45 miljonit eurot). Täisliikmelisus avab Eesti ettevõtetele uksed suurtele tellimustele, suurendab eksporti ja annab Eestile hääleõiguse CERN-i nõukogus strateegiliste otsuste tegemisel. Liitumisega kaasnevad kohustused, nagu kõrgem liikmemaks (ca 2 miljonit eurot 2024. aastal) ja ühekordne sissemakse (ca 2,5 miljonit eurot) infrastruktuuri investeeringute kompenseerimiseks. Majanduskomisjon toetas eelnõu konsensuslikult, märkides, et Eesti ettevõtete arv CERN-i andmebaasis on pidevalt kasvanud (hetkel 62). Läbirääkimistel kutsus Mario Kadastik (Eesti Reformierakond) üles eelnõu toetama, rõhutades täisliikmelisuse kiiret jõustamist, et Eesti saaks osaleda CERN-i strateegiliste otsuste langetamisel, sealhulgas uue direktori valimisel.

Viies päevakorrapunkt käsitleb Eesti Vabariigi valitsuse algatatud Eesti ja Katari vahelise tulumaksu topeltmaksustamise vältimise lepingu ning selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 esimese lugemise. Leping eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjus tekkiv topeltmaksustamine, jagada maksustamisõigused õiglaselt ning hoida ära maksustõkkeid ja maksupettusi, pakkudes maksukeskkonna stabiilsust nii välisinvestoritele kui ka Eesti ettevõtjatele. Lepingu allkirjastati Dohas 7. märtsil 2024 ning see põhineb OECD tüüpleppingul; Eestis on 1. juuni seisuga 63 kehtivat maksulepingut.

Eelarvekomisjon ja Riigikogu arutlesid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kvoodi suurendamise nõusoleku eelnõu 440 esimese lugemise üle. Eelnõu eesmärk on anda Eesti Vabariigile nõusolek oma IMF-i kvoodi suurendamiseks ning volitada Eesti Panka vajalikke toiminguid kvoodi suurendamiseks. Nõusoleku andmine ei muuda Eesti liikmesriigi kvooti enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse tehtud. Muudatused IMF-i laenulepetele nähakse ajutise kriisitoetuse lõpetamisel sisse. Tugev põhjendus kvoodi suurendamiseks toob välja, et pandeemia ja Vene agressioon Ukrainas on mõjutanud kogu IMF-i liikmeskonda ning suurendatud kvoot aitab kindlustada fondi finantseerimisvõimekust.

Istung algas piduliku päevakorrapunkti käsitlemisega, milleks oli Riigikohtu uue liikme, Oliver Kase, ametivande andmine. Juhataja avas päevakorrapunkti, tervitades kolleege ja andes seejärel sõna Oliver Kasele. Oliver Kask astus Riigikogu ette ning andis ametivande, tõotades jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ta kinnitas, et mõistab õigust oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kehtivate seadustega. Ametivande andmisele järgnes saalis aplaus, tähistades Riigikohtu liikme ametisse asumist.

Esimene lugemine: Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 kohta. Ettekande tegi rahandusminister Mart Võrklaev. Eelarve puudujäägi vähendamiseks koostati negatiivne lisaeelarve koos 183 miljoni euro suuruste tulude ja kulude tasakaalustamise sammudega, mille eesmärk on hoida riigirahandus jätkusuutlikul tasandil ning tagada 3% SKPst puudujäägi minimaalne tase, kusjuures riik kaitse ja alapunktid on prioriteedid. Vajadus täpsustada ja koordineerida eelarvet on tulenenud kevadise majandusprognoosi pessimistlikust hinnangust ja maksulaekumiste nõrgenemisest. Lisaeelarve eripäraks on 115 miljoni euro suurune kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro suurune tulumeetmete kokkuleppimine ning investeeringute käikuandmise kiirendamine, et augusti lõpuks oleks 70% investeeringutest ja investeeringutoetustest kohustustega kaetud. Debatis jagunes arvamused, kuid lõppotsus oli esimese lugemise lõpetamine; ettepanekuid tähtaegadega arutatakse 12. juunil kell 16.00 ning Keskerakonna ettepanek esimese lugemise tagasi lükata ei läinud. Üldine joon: kollektiivne pingutus täita Maastrichti kriteeriumid ning säilitada julgeoleku, tervishoiu ja teadus-arendustegevuse kriitilised rahastusalad.

See arupärimine (esitatud 14. veebruaril 2024) tegeleb sõjaaja kaitseväe pioneerivõimekuse kasvatamise küsimustega Venemaa–Ukraina sõja käesoleva etapi kogemuste valguses. Arupärijad, sealhulgas Leo Kunnas ja kaasosalistajad, toonitasid positsioonisõja kontekstis pioneerivahendite ning teenistuse tähtsust ning esitasid viis konkreetset küsimust: milline on Ukrainale loovutatud pioneerivahendite ja varude taastamise ajagraafik ning maksumus; kas Eestis kavatsetakse luua sõjalise otstarbega lõhkeaine tootmine; kas valitsus kaalub Ottawa konventsiooni denonsseerimist; mida veel valmis ette võtma kaitseväe pioneerivõimekuse tugevdamiseks; ja kuidas võiks uus tugevduspakett mõjutada pioneerivõimekust ja droonisõja kapasiteeti. Samuti viidatakse Balti kaitsesüsteemi ja piiride kõrvalevatavale tõkestuste kontseptsioonile ning sellele, kuidas Balti riigid ühiselt nende mõjusid arendab. Arupärimine sisaldab mitmeid – eelnumbriliselt olulisi – tähelepanekuid, mis kliiniliselt puudutavad nii kaitsetööstuse arendust, varustust ning liitlaste kaasamist. Paranduspunktid toovad välja, et Venemaa–Ukraina konflikti kontekstis on oluline nii kaitsevõime säilitamine kui ka koostöö liitlastega ning et Balti valli jätkusuutlikkus ja droonivõimekuse arendamine on Eestis prioriteedid.

Esimeses osas käsitleti Riigikogu nr 613 arupärimist Ukraina liitumise kohta Euroopa Liiduga, mille esitas 19. veebruaril 2024 kogutud grupp Riigikogu liikmeid: Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Kert Kingo, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa. Arupärimise eesmärk oli saada selgitust, kuidas lahendatakse riskid ja kohustused, kui Ukraina peaks liikuma Euroopa Liitu olukorras, kus ta kontrollib osa oma territooriumist. Taust: 2023. aasta detsembris otsustas Euroopa Ülemkogu avada Ukraina liitumiskõnelused; Ukraina on suurriik nii pindalalt kui rahvaarvult ning samal ajal sõja all, mis mõjutab tema demokraatiat, majandust ja korruptsioonikontrolli. Esitatud küsimustes rõhutatakse nii potentsiaalset kasu kui ka riske ning soovitakse maandada negatiivsed mõjud nii rahaliselt kui sotsiaalselt (sh põllumajandus, tööjõud, demograafia ja Liidu eelarvesagedus). Teine osa keskendus valitsuse ja ELi suhteseadete poolt välja toodud lähtekohtadele: territoriaalne terviklikkus, laienemise ulatus, eelarveseisundid, ÜPP ja otsetoetused, tööjõu vaba liikumise tingimused ning demograafilised mõjud. Kogu arutelu tõstatas küsimuse, kas ja milliseks muutub Eesti majanduslik ja demograafiline olukord, kui Ukraina liitub ELiga.

Istungil arutati Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja teiste poolt 21. veebruaril 2024 esitatud arupärimist nr 615, mis käsitles pankade erakorraliste kasumite maksustamata jätmist. Arupärija Siim Pohlak kritiseeris valitsuse otsust koormata Eesti inimesi ja ettevõtteid uute maksudega (käibemaksu tõus, automaks), samal ajal kui suurpangad teenivad kõrge euribori tõttu rekordkasumeid, mis on suures osas laenuvõtjate kanda. Pohlak soovis teada, miks valitsus ei toetanud erakorralist pangamaksu ning millistel kaalutlustel sõlmiti pankadega kokkulepe dividendide kiirendatud väljamaksmiseks enne tulumaksumäära tõusu, mis arupärijate hinnangul suurendas eelarve puudujääki. Samuti küsiti, kas peaminister tegi pangajuhtidele ettepanekuid laenuvõtjate toetamiseks majanduslikult keerulisel perioodil.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et valitsus ei toetanud erakorralist pangamaksu, viidates rahvusvahelisele praktikale ja majandusteadlaste soovitustele, mis peavad ootamatuid makse ebastabiilsust tekitavaks ja investeerimiskeskkonda kahjustavaks. Kallas rõhutas, et Eesti huvides on hoida stabiilset majanduskeskkonda ja tugevat pangandussektorit. Ta lükkas ümber väite eelarve puudujäägi suurenemisest, märkides, et tänu pankadega saavutatud ühisele arusaamale laekub riigieelarvesse aastatel 2023–2025 täiendavalt 520 miljonit eurot. Kallas kinnitas, et pankasid kutsuti üles suurendama solidaarsust ühiskonnaga, mille tulemusena on paranenud hoiuseintressid ja arutatakse laenude üleviimise soodustamist konkurentsi elavdamiseks. Ta kaitses maksureforme, väites, et need vähendavad tööjõumakse ja et uued maksud (nagu automaks) on vajalikud pikaajaliste tulude tagamiseks ja keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Järelküsimustes vaidlustasid Riigikogu liikmed (Jaak Valge, Kert Kingo) peaministri väited rahvusvahelise praktika kohta, tuues esile Leedu ja varasema Ühendkuningriigi näited edukast pangamaksust.