Täiskogu istungid

Riigikogu istung algas protseduurilise küsimusega peaminister Kaja Kallase asukoha kohta, millele vastati, et ta viibib välisvisiidil Norras. Seejärel asuti arutama välisminister Margus Tsahkna (peaministri ülesannetes) ja Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi küsimust Eesti-Gruusia suhete teemal, mis keskendus Tsahkna osalemisele valitsusvastasel meeleavaldusel Thbilisis 15. mail.

Belobrovtsev (pid: TqT5YjnBr0U) küsis, kas välisministri käitumine, kus ta ühines valitsusvastase meeleavaldusega ja esines seal, oli kohane ning kas see ei kujutanud endast sekkumist Gruusia siseasjadesse. Tsahkna kaitses oma tegevust, selgitades, et tegemist oli Eesti, Läti, Leedu ja Islandi välisministrite ühise visiidiga, mis oli tingitud Gruusia valitsuse olulisest taganemisest Euroopa Liidule antud lubadustest, eriti seoses nn. välisagentide seaduse vastuvõtmisega. Tsahkna rõhutas, et Gruusia valitsus oli levitanud valeinformatsiooni, justkui toetaksid ELi ministrid nende tegevust, mistõttu oli avalik esinemine meeleavaldusel ainuvõimalik samm, et toetada Gruusia rahva pro-euroopalikku suunda ja lükata vale ümber. Lauri Laats (pid: dCJrTlUxNYA) süüdistas Tsahknat diplomaatiliste volituste ületamises ja Eesti valitsuse ebausaldusväärsuses. Tsahkna vastas, et Gruusia olukord on laiem Euroopa Liidu teema ning mainis, et EL ja USA kaaluvad Gruusia valitsuse suhtes sanktsioone, kinnitades, et tema tegevus oli õige ja vajalik.

Käesolev päevakorra lõik käsitleb maksupoliitikat ja riigieelarve keerulist olukorda. Helir-Valdor Seeder esitas väliskeskkonnas toimunud küsimuse peaminister Margus Tsahknale, keskendudes valitsuse kärpepoliitikale ja usaldusväärsuse küsimusele. Sisuliselt tõstatati mure koalitsiooni lubaduste ja tegelike tegude vahel: väidetavad jõhkra tähtsusega kärped lastest perede toetusreformides, pensionide tulumaksuvabastuse ärakaotamine ning kogu eelarvepoliitika läbipaistvus. Debatt puudutas ka automaksu küsimust ja koalitsiooni olukorda, kus üleväljakärpe ning riigi valitsemiskulude ülevaatamine tundub vältimatuna. Otsustuste asemel keskenduti arutelule, kuidas majanduslikult keerulises olukorras finantseerimist parandada ja usaldus Riigikogu ning valitsuse vastu taastada.

Antud päevakorrapunktis käsitleti peaminister Kaja Kallase visiiti Hispaanias toimunud Bilderbergi kohtumisele (30. mai – 2. juuni). Riigikogu liige Arvo Aller küsis välisminister Margus Tsahknalt (kes asendas peaministrit), kas Kallas osales kohtumisel valitsuse esindajana või eraisikuna, ning kritiseeris Bilderbergi grupi kohtumiste salastatust, viidates Chatham House'i reeglile ja spekulatsioonidele uue maailmakorra juurutamise kohta.

Minister Tsahkna kaitses peaministri osalemist, rõhutades, et tegemist on tunnustusega Eesti välispoliitikale ning et sellised kõrgetasemelised konfidentsiaalsed arutelud on hädavajalikud Eesti julgeoleku- ja välispoliitika kujundamisel praeguses keerulises geopoliitilises olukorras. Ta kinnitas, et Kallas osales peaministrina, kuigi jäi vastuse võlgu, kas ametlikult oli registreeritud puhkus või tööaeg. Järgnevalt esitas Helle-Moonika Helme täpsustava küsimuse, kritiseerides suveräänse riigi juhi osalemist "salakohtumistel" ja väljendades muret, et valitsusvälised organisatsioonid juhivad Eesti poliitikat. See viis terava poliitilise vastasseisuni Tsahknaga, kes süüdistas Helme erakonda Kremli-narratiivide ja vabadust piiravate soovide propageerimises, mida Helme omakorda kategooriliselt eitas.

Neljas päevakorrapunkt läks Riigikogu ette tervishoiuteemadel. Küsimus puudutas Ida-Virumaa eriarstide puudust ning haiglate ületööt koefitsiente, mis on pikas plaanis koordineeritud Tervisekassa ja haiglate vahel. Koroonakriis jättis eriarstide kättesaadavuse tihti piiratud ning nüüd, pealtnäha kahe aasta jooksul jõustunud taastumise taustal, on arsti juurde pöördumiste arv märgatavalt kasvanud. Samal ajal on haiglavõrk pidanud jätkama ravi vastavalt lepingutingimustele, mis sisaldavad koefitsiente 0,7 ambulatoorse töö ja 0,3 statsionaarse ravi korral ning, kui maht ületatakse, katab muutuvkulud peamiselt tööjõu tasu, kuid püsikulud jäävad lepingu raamidesse. Esile on toodud vajadus leida lühi- ja keskmise tähtajaga finantseerimine 30–50 miljoni euro võrra, et tagada raviteenuste jätkusuutlikkus ning vältida detsembrikuul sundpuhkusi. Lisaks tõdeti vananeva rahvastiku mõju ning piirkondade vahelisest erinevast nõudluse kasvust tulenev vajadus teenuste mahu suurendamiseks.

Esimene punkt käsitleb välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannete täitmise ja valitsuse ning peaministri tegevuse üldist ülevaadet. Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini küsimus keskendus Bilderbergi kohtumisel osalemisele ning sellele, kas Kaja Kallas teavitas valitsust arutletust ja milliseid kohustusi Eesti riigile võttis. See tõi esile arutelu läbipaistvuse, otsuste vastutuse ja riigi positsiooni määratlemise kohta välispoliitilises kontekstis.

Seitsmes küsimus käsitles maksupoliitikat ning selle vastuseid ja kavatsusi esitas Riina Sikkutile Riigikogu liige Mart Maastik. Arutelu keskendus peamiselt automaksu võimaliku kehtestamise ja maksuküüri (astmeline tulumaks) vastastikmõjudele madalapalgaliste ning perede jaoks, samuti koalitsiooni erinevustele selleks kavandatavates muudatustes. Isamaa ja sotsiaaldemokraadid esitasid omavahelisi erimeelsusi: koalitsioon püüab leevendada sissetulekute ebavõrdsust ja samal ajal tagada eelarve jätkusuutlikkuse, mis kohati viib maksuteemade ümberkujundusteni, nagu alampalga tõus ja automaksu kaalutlused. Teises osas pöörati tähelepanu keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastusele ning selle mõjule pensionäridele, rõhutades vajadust tasakaalustada sissetulekuid ning maksusüsteemi õiglasust kõige madalama sissetulekuga elanikkonna jaoks.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, sulges istungi juhataja need kiiresti. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletusel osales 66 Riigikogu liiget, kellest 61 hääletas eelnõu vastuvõtmise poolt, 3 vastu ja 2 jäi erapooletuks. Eelnõu 390 võeti seadusena vastu. Istungi juhataja põhjendas seejuures tavapärase kaheminutilise ooteaja vajalikkust enne lõpphääletusi, et tagada kõigi liikmete osalemine.

Istung keskendus Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele. Läbirääkimistel esinesid Tanel Kiik (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200). Tanel Kiik rõhutas tervishoiupoliitika järjepidevust ja tervitas eelnõuga kaasnevaid muudatusi, nagu näiteks mõiste "üldarstiabi" asendamine selgema "perearstiabi" mõistega, uute aluste loomine nimistute ümberkorraldamiseks ning tervisekeskuse mõiste seadusesse toomine. Samuti tõi ta esile muudatused, mis puudutavad Ravimiameti volitusi müügiloata ravimite turustamisel.

Liisa-Ly Pakosta keskendus Eesti 200 fraktsiooni poolt sisse viidud muudatusettepanekutele, mis näevad ette lõivude kehtestamist tubakatootjatele ja -müüjatele. Ta rõhutas, et Eesti on olnud ainus EL-i riik, kus sellised tasud puudusid, ning et need on vajalikud, et tubakatootjad kataksid osa nikotiini tekitatud tervisekahjudest, mis moodustavad 6–15% riigi tervishoiukuludest. Pärast läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu seadusena vastu võeti.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Eelnõu eesmärk oli maksustada keskmist pensioni ületav osa, mis tekitas Riigikogus äärmiselt terava debati. Opositsioonifraktsioonid (Keskerakond, EKRE, Isamaa) väljendasid tugevat vastuseisu, süüdistades koalitsiooni valimislubaduste murdmises ja riigi usaldusväärsuse õõnestamises. Andrei Korobeinik (Keskerakond) ja Arvo Aller (EKRE) rõhutasid, et eelnõu tabab kõige vaesemaid elanikkonnarühmi, eriti pensionäre, samal ajal kui valitsus keeldub maksustamast pankade ülikasumeid. Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõi esile, et koalitsioonilepingus oli selgelt lubatud hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvaba, nimetades valitsuse tegevust "jõhkraks kärpimiseks" lastega perede ja pensionäride arvelt.

Koalitsiooni nimel esinenud Õnne Pillak (Reformierakond) kaitses eelnõu, lükates ümber väited pensionide kärpimisest ja tuues esile viimaste aastate suured pensionitõusud. Ta tunnistas, et tulumaksuvaba miinimumi külmutamine ei ole ideaalne, kuid pidas seda vajalikuks sammuks riigi rahanduse korrastamiseks ja tulevase pensionikasvu tagamiseks. Debatt lõppes vastastikuste süüdistustega valetamises ja protseduuriliste küsimustega. Eelnõu 416 võeti lõpphääletusel vastu 47 poolthäälega.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu CER direktiivi (Critical Entities Resilience Directive) ülevõtmine Eesti õigusesse, et tagada elutähtsa teenuse osutajate (ETO) toimepidevus igas olukorras. Peaminister Kaja Kallas tutvustas eelnõu, märkides, et Eesti senine regulatsioon on olnud eeskujuks, mistõttu võetakse direktiivist üle vaid minimaalselt vajalik. Muudatustega laiendatakse ETO-de ringi, lisades kuus uut teenust (nt lennuväljad, üldarstiabi, ravimite ja toiduga varustamine), suurendades ETO-de arvu 315 ettevõtte võrra. Oluliste muudatustena sätestatakse Riigikantseleile kohustus koostada üleriigiline riskianalüüs ja toimepidevuse strateegia, mis peab valmima 2025. aasta alguseks. Samuti kehtestatakse ETO-dele kohustus viia läbi taustakontroll kriitilistel ametikohtadel töötavatele isikutele.
Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga andis ülevaate komisjoni arutelust, kus käsitleti muuhulgas Rahvusringhäälingu (ERR) staatust ETO-na, mille osas komisjon otsustas neljapäeval ERR-i esindajatega eraldi kohtuda. Vaatamata mõningatele küsimustele (nt teede korrashoiu rahastus ja sotsiaalkomisjoni kaasamine), tegi juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, rõhutades direktiivi ülevõtmise kiiret tähtaega (17. oktoober 2024).

Päevakorrapunktiks oli rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 446 "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" esimene lugemine. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (pid: k0Ufu5ZaBxk) selgitas oma ettekandes, et eelnõu esitamine on tingitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liikme Anti Allase tagasiastumisest 26. veebruaril. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetada Allase asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liige Ester Karuse. Karuse kinnitas, et vastab seaduses sätestatud nõuetele. Eelnõu arutati Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ühel lugemisel. Kuna küsimusi ega läbirääkimisi ei avatud, viidi läbi koheselt lõpphääletus. Eelnõu võeti vastu 52 poolthäälega ning otsus jõustub 1. juulil käesoleval aastal.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 445 esimest lugemist. EKRE fraktsiooni esitatud ettepanek on nimetada Riigikogu liige Rene Kokk Eesti Panga Nõukogu liikmeks Jaak Valge ametist tagasiastumise tõttu, teade tehti 5. veebruaril. Rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma 27. mai istungil ning otsustas esitada eelnõu Riigikogu menetlusse. Eelnõu arutatakse ühel lugemisel; vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamust; kavandatav jõustumise kuupäev on 12. juuni.

Läbirääkimised toimusid, muudatusettepanekuid ei esitatud ning lõpphääletus on salajane. Eelnõu 445 võeti vastu poolthäältega 55 poolt, vastu 0, erapooletuid 0. Istung on lõppenud ning päevakord ammendatud.

Käesoleva päevakorrapanga keskmes oli majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo umbusalduse avaldamine, millele järgnes Riigikogu kõnetoo poolt ettekandja ning minister ise. Umbraldusavaldus anti Keskerakonna ja EKRE nimel üle ning esines selle esialgne ettekanne Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt. Debates viidi laia teemaderingi: majanduspoliitika vastutustunne ja läbipaistvus, eelarve ning maksupoliitika koostoime, investeeringute rakendamine ja valitsuse kulupoliitika, koostöö erasektori ja suurte ettevõtjatega, mW-riiklike lahenduste ning digitaalse riigi arendamise plaanide mõju ettevõtjate konkurentsivõimele. Kõneprügiga paralleelselt kerkisid küsimused andmete kaitse, huvide deklareerimine, korruptsioonivastased kohustused ja võimalikud huvide konfliktid riigi ametnike puhul, sealhulgas boltilised mõjud. Päev lõppes hääletusega umbusaldusavalduse kohta: vastusena anti teada, et umbusaldust ei avaldada ning minister Riisalo jätkab ametis.

See päevakorrapunkt käsitles Riigikogu arupärimist nr 629 platvormitöö direktiivi menetlemise kohta. Arupärijad tõid esile direktiivi sisu ning selle mõju kümnetele Eesti inimestele, ning küsisid, miks Eesti ei toetanud direktiivi esimesel hääletusel ja kuidas on toimunud boleti lobitöö ning selle läbipaistvus. Arutelu tõi esile küsimused lobitöö registrite ning huvide konflikti vältimise kohta ministeeriumides, samuti varasemad infohulgad episteemiaid, mida meedias kajastati. Lisaks puudutati Sandra Särava seotud Bolti optsioone, riigi huvide kaitset eraettevõtete ärihuvidega põrkudes ning üldist küsimust, kuidas riik kavandab tulevikus selliseid olukordi ühtlaselt ja õiglaselt lahendada.

Teine suurem pöördeline vektor oli arupärijate ja valitsuse vahelise arengu läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli teema: millised on ministeeriumi protseduurid lobitöö läbipaistvuse tagamiseks, kas on toimunud kokkusaamisi lobistidega registrisse kandmata ning kuidas riiklikud huvid koostoimes erahuvega mõjuvad, kui koalitsioonipartnerid ja ettevõtted on seotud. Lõpuks esitas minister Tiit Riisalo oma vastused kaheksa küsimusele ning arutelust sai teada, milliseid samme valitsus plaanib võtta, et tagada õiguspärane ja läbipaistev tegevus platvormitöö reguleerimisel ning kuidas lahendatakse hilisemaid küsimusi seoses huvide konflikti vältimisega.

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 395 esimese lugemise kohta. Eelnõu eesmärk on kindlalt väljendada Eesti rahvusvahelist positsiooni ning suunata valitsus mitte tunnustama Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi, viidates valimiste ebavabadele ning annekteeritud territooriumidel toimumisele ning soovile kujundada ühispositsioon Euroopa ja lähiajal olevate riikide seas. Debatil käsitleti nii õiguspilti kui ka diplomaatilisi järelmeid ning otsuse võimalikku mõju riigipea staatusele, diplomaatiliste suhete jätkule ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitatud hoiakutele.

Teises osas puudutati arutelu nii Venemaa valimiste legitimsuse kui ka Venemaaga suhete jätkuva korraldamise praktikalisi jooni ning tõdeti, et Euroopa Liit ja teised lääneriigid on erinevalt mõnes riigis näidanud varasemalt lahkelt või varjamatult erinevaid seisukohti. Kõnelejate tõstatatud küsimusteks olid nii e‑valimiste usaldusväärsus kui ka Venetsia komisjoni hinnangute mõju riikide diplomeeriatele sammudele. Lõppkokkuvõttes kinnitati plaani anda valitsusele juhis mitte tunnustada nimetatud valimiste tulemusi ning seejärel viia ettevalmistused lõpuhääletuseks, et selgesõnaliselt käsitleda Eesti positsiooni rahvusvahelises kontekstis.

Esitati Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" esimene lugemine. Eelnõu esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning selle esindajaks oli kohal Varro Vooglaid. Eelnõu eesmärk on piirata alaealiste vabalt kättesaadavat pornograafilist materjali ja leida riiklikke meetmeid, mis vähendaksid alaealiste kokkupuudet pornograafia ja selle kahjulike mõjudega. Samas aruteldi võimalike tehniliste ja õiguslike lahenduste üle ning rõhutati, et Euroopa Liidu tasandil valitseb senine juriidiline raamistik, kuid Eesti peab tegutsema oma rahvusliku vastutuse alusel seni, kuni üleeuroopalised lahendused jõustuvad.

Piduritega ja õigusruumiga seotud aruteludes jõuti kompromissile, et eelnõu tuleks täiskogule, et lõplikult arutada ning teha lõpphääletus. Samal ajal toodi välja erinevad tehnilised lahendused ja meetmed, mis võiksid alaealiste kaitset paremaks muuta ning tuleb jätkata tööd, et reaalselt viia olukord seadusega kooskõlla. Lõpuks tehti kolm olulist kolleegiaalset otsust ning seisukoht oli, et eelnõu ei saanud lõpphääletusega edasiliikuda.

Päevakorrapunktiks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 396, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos. Ettekandja Anti Poolamets (EKRE) rõhutas konsulaadi elulist vajadust äridiplomaatia, majandussuhete arendamise ja USA läänerannikul elavate eestlaste teenindamise seisukohalt. Ta tõi esile, et konsulaadi sulgemine on valus eestluse hoidmise mõttes ning kahjustab Eesti mainet ja nähtavust. Poolamets viitas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esitatud 1000 allkirjaga petitsioonile, mis nõudis nii San Francisco kui ka New Yorgi konsulaatide säilitamist, rõhutades nende rolli pikaajaliste sidemete hoidmisel USA Kongressi ja Senatiga. Ta rõhutas ka New Yorgi peakonsulaadi ajaloolist ja sümboolset väärtust Eesti Vabariigi järjepidevuse sümbolina. Väliskomisjoni nimel tutvustas Juku-Kalle Raid eelnõu menetlust, märkides, et komisjon otsustas eelnõu saata lõpphääletusele. Läbirääkimisi ei toimunud ning eelnõu pandi hääletusele.

Päevakorrapunktiks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 331, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega. Ettekandja Leo Kunnas selgitas, et kuigi eelnõu sõnastus viitab kõigile reservväelastele, oli tegelik eesmärk luua süsteem sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelastele, tuues esile Kaitseliidu, Iisraeli ja Šveitsi pretsedendid. Kunnas möönis, et süsteemi rakendamine eeldaks ulatuslikku eeltööd, sealhulgas põhjalikumat taustakontrolli (vaimne tervis, kriminogeenne taust, lojaalsus) ning õigusruumi muutmist. Riigikaitsekomisjoni poolt ettekande teinud Enn Eesmaa kinnitas, et nii Kaitseministeeriumi kui ka Siseministeeriumi hinnangul nõuaks eelnõu elluviimine ulatuslikke muudatusi kehtivas õiguses, eelkõige kaitseväeteenistuse ja relvaseadustes. Komisjon juhtis tähelepanu ka termini "reservväelane" ebatäpsusele. Pärast arutelu, kus läbirääkimisi ei avatud, viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu 331 lükati tagasi, kogudes vaid 13 poolthäält.

Esimese päevakorrapunkti raames arutati riigi võlakoorma teemat ja pikaajalist riigirahanduse jätkusuutlikkust teemal “Kuidas riigina mitte elada võlgu?”. Istungis esinesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning akadeemik Urmas Varblane, kelle ettekannete järel toimusid küsimused ja vastused ning võimalus fraktsioonide esindajatel sõna võtta. Edasi järgnesid läbirääkimised ning algataja palus istungit pikendada kuni istungi lõpuni või vähemalt kell 14:00, kui päevakorra ammendumine nõuab. Hääletus pikendamise kohta sai positiivse tulemuse, mille järel jätkati arutelu ning võimaluste kaalumist kulude- ja tuluhoiust ning investeerimise rollist majanduse elavdamisel. Kokkuvõttes keskenduti võla kasvuga seotud riskidele, rahvusvaheliste kogemuste ning konsensuse vajalikkusele pikaajalise majanduspoliitika koostamisel. Istungi lõppakordina mõeldi laiemalt eelarvereeglite ja investeeringute tasakaalustamise ning kohalike ja rahvusvaheliste mehhanismide kaasamise peale.

Esitati Riigikogu esimene lugemine Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437. Eelnõu eesmärk on suurendada omavalitsuste autonoomiat maamaksu suuruse ja kasvupiiride määramisel ning luua paindlikum raam, mis arvestaks piirkondlike erinevustega. Selles nähakse ette, et alates 2025. aastast suurenevad elamumaa maksustamishinna alusel maksimaalne määr 0,5%-lt 1%-le ja muu maa 1%-lt 2%-le, maatulundusmaa maksimaalkäitumine jääb 0,5%-ks. Alates 2026. aastast saavad omavalitsused otsustada aastase kasvu piirmäära 10–100% võrra eelmise aasta maamaksust ning pindalapõhine vabastus asendub summapõhise vabastusega 5–1000 euro vahel; pensionäride koduomanike vabastust säilib. Eelnõu sisaldab ka mõningaid riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste maa maksuvabastuse täpsustusi ning rõhutab, et kohalikul tasandil on võimalik paremini hinnata piirkondlikke vajadusi ja hoida maksukoormust optimaalselt.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 427 SE) esimese lugemise. Eelnõu keskne eesmärk on lastekaitse valdkonna parandamine: laste abi märkamise süsteemi täiendamine, andmete kasutamise ja vahetamise selgemad alused ning paremad võrgustikud spetsialistide vahel, et abi jõuaks kiiremini neil lastel, kes vajavad tuge. Lisaks nähakse ette automaatne andmevahetus tervise- ja sotsiaalsüsteemi vahel ning kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti proaktiivne abistamine peredele, kus kasvab laps, kellel on terviseseisundist tulenev abi vajadus. Eelarveküsimused on esitatud ESF vahendite kaasabil ning jõustamine on planeeritud 1. jaanuaril 2025.

Eelnõu 431 – Riigikogu esimene lugemine Riigikogu otsuse “Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamne” kohta. Päevakorralduse keskmes on otsuse andmine mandaadi luue lõiguks: võimaliku tuumaenergia kavandamise raamistik ja regulatiivne alus, mis võimaldaks hiljem kaaluda ning hinnata tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis. Esindajad rõhutavad, et tegemist on tehnoloogia neutraalse ja reguleeriva raamistikuga, mis peab järgima rahvusvahelisi standardeid (sh IAEA) ning tagama ohutuse. Lisaks arutatakse regulatori loomise vajadust, jurisdiktsioonide ja vastutuse jaotust ning võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Eelnõu esitlejaid kuulatakse tähelepanelikult, ning arutelu hõlmab nii tehnilist kui ka poliitilist poolt ning avalikku arutelu vajavaid küsimusi, nagu ostjate maksumus, riigi osalus ja tarbijate huvid.

See päevakorrapunkt käsitleb 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 kolmandat lugemist. Eesmärk on teha eelarverahade jaotust muutusi, mis ei suurenda kogumahtu, kuid võimaldavad õpetajate palga alammäära tõstmist 1820 euroni ning sellega seotud rahastuse suunamist kohalike omavalitsuste toetusfondist 9,27 miljonit eurot. Lisaks lisatakse eelnõule 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks, mis pitää aidata ettevõtetel parandada kapitalile ligipääsu ning majanduskriisist tulenevaid tagajärgi leevendada. Teine muudatusettepanek lubab Kaitseministeeriumile ja temale alluvatele asutustele vahendada kaitseotstarbelist vara ja varusid Euroopa Liidu ja NATO partneritele riikide kaitseotstarbelise koostöö raames – sealhulgas Moldova ja Ukraina jaoks. Kolmanda muudatusettepanekuga kiirendatakse seaduse jõustumist Riigi Teatajas avaldamise järgsel päeval, et õpetajad saaksid suvise puhkuse eel palgamuudatused rakendada. Komisjon tegi konsensuslikult otsuse viia eelnõu Riigikogu täiskogule, lõpetada kolmas lugemine ning viia läbi lõpphääletus; seadus võeti vastu vajaliku poolthäälte enamusega. Debatil tekkinud aruteludes tõstatati õpetajate palgavajaduste jätkusuutlikkus, omavalitsuste usaldusvalmidus ning eelarve seisu mõju laiemale haridusmaastikule.

Järgnevale päevakorrapunktile käsitleti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 406. Ettekandjaks määrati Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin. Eelnõu eesmärk oli soodustada tervislikku eluviisi ning tugevdada kohalike tootjate positsiooni, pakkudes kohalike puu- ja juurviljade puhul madalamat käibemaksumäära. Samas esitati ka mitmeid alternatiive aktsiiside ja maksusoodustuste näol, mis võivad katta eelarvet ning mõjutada tarbimist, ning arutelus toodi välja Läti ja Leedu kogemused. Debatis tõstatati küsimused katteallikas, mõju tarbijale ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, ning koguti erinevaid seisukohti nii koalitsioonist kui ka opositsioonist.

Päevakorrapunkt käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis". Eelnõu algataja Andrei Korobeinik (Keskerakond) rõhutas, et digimaks on vajalik, kuna suured globaalsed tehnoloogiafirmad (nt Facebook, Google) teenivad Eestis reklaami ja teenuste müügiga suurt kasumit, viies selle riigist välja ilma Eestis makse maksmata. Korobeinik pakkus digimaksu (mis tooks riigieelarvesse hinnanguliselt 7 miljonit eurot aastas) õiglasema alternatiivina valitsuse plaanidele maksustada vaesemaid elanikkonna rühmi, nagu pensionärid. Ta märkis, et kuna rahvusvahelised lahendused (OECD, EL) on takerdunud, peaks Eesti eeskuju võtma Prantsusmaast ja kehtestama maksu ühepoolselt. Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi (Reformierakond) kritiseeris eelnõu algatajat teema ebapiisava käsitlemise ja maksutehniliste detailide selgitamata jätmise eest. Ligi kinnitas, et komisjonis ei olnud ideoloogilist erimeelsust, kuid Eesti positsioon on mitte kehtestada väiksel turul raskesti hallatavat maksu üksi, vaid oodata rahvusvahelist lahendust. Järgnes terav protseduuriline vaidlus Korobeiniku ja Ligi vahel komisjoni ettekande sisu ja tooni üle. Läbirääkimistel toetasid eelnõu EKRE (Siim Pohlak) ja Keskerakond (Lauri Laats), süüdistades valitsust suurkorporatsioonide huvide kaitsmises. Lõpphääletusel eelnõu tagasi lükati.

Järgnevalt käsitletav päevakorrapunkt puudutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 407, milles tahetakse noorte huvitegevuse toetus taastada 14 250 000 euroni aastas. Aegne toetus oli 2022-ks kärbitud 10 250 000 euroni võrra ja Eesti omavalitsused on rõhutanud, et kärped raskendavad noorte huvihariduse ja huvitegevuse pakkumist. Eelnõu eesmärk oli tagada noortele paremad võimalused ühistegevuste ja huvihariduse jaoks ning seetõttu paluti valitsusel selle toetus tagasi esialgse suuruseni taastada.

8. päevakorrapunkt käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" esialgset lugemist. Ettekandjaks oli Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Olulisim teema oli koolispordi rahastuse muutus ja selle pikaajalised mõjud: Kultuuriministeeriumi otsus jätta Eesti Koolispordi Liit ja teised katusorganisatsioonid rahastusest välja ning jaotada raha otse maakondlikele spordiliitudele ja koolidele. Arutelu keskendus sellele, kuidas uus rahastusstruktuur mõjutab koolispordi korraldamist, võistluste jätkumist ning mitteliikuvate laste kaasamist. Samuti arutati, kas ja kuidas lisaks suhkrumaksule ning alternatiivsetele meetmetele vajalikul määral lisaraha leida ning kas olemasolev süsteem on jätkusuutlikult toimiv. 9. päevakorrapunktiks oli Isamaa esitatud soov mitte tunnustada Venemaa presidendivalimiste tulemusi, kuid arutelu ei saanud avada, kuna üks fraktsioon ei esindanud ettekannejat ja istung jäi võimatuseni.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 teist lugemist. Eelnõu ettekandjana esines Riigikogu kõnetoolis majanduskomisjoni liige Andres Sutt. Sutt selgitas, et komisjon käsitles eelnõu 14. mail ning kuna muudatusettepanekuid ega arvamusi ei laekunud, ei peetud ka arutelu. Komisjon tegi konsensuslikud menetluslikud otsused, mille kohaselt tehti ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia eelnõu lõpphääletusele 4. juunil. Kuna ettekandjale küsimusi ei esitatud ja läbirääkimisi ei soovitud ning muudatusettepanekuid polnud esitatud, lõpetati juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu 390 teine lugemine.

11. päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 teist lugemist. Eelnõu esitles rahanduskomisjoni liige Maris Lauri; setteretused ja huvirühmade arvamused koguti ning läbi arutati nelja istungi jooksul. Põhipunktid olid kaugtilkide vastuvõetavus võrreldes EL-i nõuetega, üleminekuaegade pikkus, nii- kui kaheastmelise juhtimise (nõukogu ja juhatuse) nõuete edasine rakendamine erinevate osutajate seas, andmete ülekandmise ja järelevalve korraldus ning bürokraatlik koormus. Lisaks vaadati läbi täiendavad muudatusettepanekud, nende vastuvõtmine või jätta need rahanduskomisjoni või bürokraatiale keskenduvate kaalutluste tõttu. Lõpuks võeti vastu muudatusettepanekud ja tegi riigikogu lõpphäälteks ettepaneku lõpphääletusele ning teise lugemise lõpetamise otsus.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller andis ülevaate komisjoni tööst, märkides, et eelnõu eesmärk on tagada tervisevaldkonna õigusaktides õigusselgus ja terviklikkus. Eelnõu puudutas mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse jõustumise edasilükkamist nelja kuu võrra, perearstiabi ja esmatasandi tervishoiu mõistete täpsustamist ning riigilõivude kehtestamist tubakatoodetele ja iseseisvalt teenust osutavatele spetsialistidele (füsioterapeudid, logopeedid, psühholoogilise ravi osutajad). Kuigi Eesti Arstide Liit esitas vastutuskindlustuse edasilükkamise suhtes protesti, leidis komisjon, et see on kindlustusandjate ettevalmistuse puudumise tõttu põhjendatud.

Läbirääkimistel keskendus Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200 fraktsioon) tubakatoodete riigilõivude teemale. Ta rõhutas, et Eesti on noorte veipijate arvu poolest maailmas esikohal ja tubakatoodete tarvitamise kasvu poolest teisel kohal, olles samas ainuke EL-i riik, kes pole seni tubakatootjatelt lõive küsinud, jättes kulud maksumaksja kanda. Pakosta kritiseeris ka Maailma Terviseorganisatsiooni tubakakonventsiooni artikli 5.3 rakendamata jätmist Eestis. Juhtivkomisjon vaatas läbi 14 muudatusettepanekut, millest enamik arvestati täielikult. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktis käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 esimest lugemist. Kliimaminister Kristen Michal selgitas, et eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus Kaitseväe Akadeemia ja Lennuakadeemia koostööks piloodiõppe tagamisel. Kuna Kaitseväe Akadeemia täidab sõjaväelisi ülesandeid, mis jäävad tsiviillennunduse EASA alusmääruse kohaldamisalast välja, on vajalik kliimaministri kohaldamisotsus. Lisaks lahendatakse eelnõuga kaitselennunduse õigusraamistikus esinevad puudused, viies õiguslikud alused kooskõlla kehtiva õiguse põhimõtetega ja andes kaitseministrile vajalikud volitusnormid. Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni, esindaja Andres Sutt kinnitas, et tegemist on kiireloomulise muudatusega, mis puudutab kitsast osapoolte ringi. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega.

Riigikogu arutas Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (Eelnõu 414) esimest lugemist, mille eesmärk on langetada valimisiga 18. eluaastalt 16. eluaastale ja kandideerimisiga 21. eluaastalt 18. eluaastale. Eelnõu algataja Hanah Lahe rõhutas oma ettekandes, et valimis- ja kandideerimisea langetamine on Eestis olnud edukas (viidates kohalikele valimistele) ning see aitaks suurendada noorte esindatust ja usaldust riigi vastu. Ta lükkas ümber argumendid noorte ebastabiilsuse ja ebaküpsuse kohta, märkides, et vanus ei ole pädevuse määraja.

Debati käigus kritiseerisid konservatiivsed fraktsioonid (EKRE ja Isamaa) eelnõu, pidades seda populistlikuks asendustegevuseks ja küüniliseks sammuks valimiste eel. Jaak Valge (EKRE) tõi esile, et täiskasvanuks saamise iga on Euroopas tõusnud ning noorte valimiseelistused on ebastabiilsemad. Urmas Reinsalu (Isamaa) nimetas eelnõu silmakirjalikuks, viidates koalitsiooni plaanidele piirata noorte otsustusõigust teistes valdkondades (nt solaarium, tätoveeringud, sunduslik kooliharidus 18. eluaastani). Sotsiaaldemokraadid (Raimond Kaljulaid) ja Eesti 200 (Irja Lutsar) toetasid eelnõu, rõhutades, et noored on juba võimelised langetama suuri elulisi otsuseid ning valmisolek poliitikas osaleda ei sõltu vanusest. Juhtivkomisjon, põhiseaduskomisjon, tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.

Esimeseks päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 411 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tugevdada süütuse presumtsiooni kaitset ning kriminaliseerida ebaõigete faktiväidete avaldamist, kui neil puudub tõendusmaterjal, ning selgitada karistusvõimalusi sisaldavalt sättida rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus nõuetekohaste vastuste eest. Üles ehitatud arutelu keskendus eelnõu kaitsele ja selle mõjudele meediamaastikul, kohtumenetlustes ja vabaduste tasakaalustamisel. Grünthali ettekanne rõhutas vajadust sõnastada piirid, millal faktiväide võib kajastuda süütuse rikkumisena ning milline roll on meedial, kohtunikel ja avalikul arutelul selles protsessis.
Teises osas käsitleti eelnõu potentsiaalset mõju nii õiguskaitse kui ka kodanikuõiguste praktikas: arutluse all oli ka tasakaal sõnavabaduse ja kaitsemeede vahel ning kui keeruline on rakendada tsiviilõiguslike meetmete asemel rahalisi või karistavaid sanktsioone. Lisaks toodi välja, et eelnõu puudutab konkreetseid väiteid nagu “varas” või “kurjategija” – mida on võimalik kontrollida – ning et sõnavõtude kriminaliseerimine peaks sihipäraselt piirama ainult faktiväiteid, mitte hinnanguid või üldisi avaldusi, mille puhul on keelatud ülemõistmine. Lõpuks viitasid kõnelejad läbirääkimiste vajadusele ning otsustati eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see menetlusest välja arvata, ning järgmine päevakorrapunkt oli planeeritud eelnõu 404 esimene lugemine, kuid selle menetluseks jäi osutub võimatuks, kuna ettekannejaid ei olnud saalis.

Teema 1 – Murtud lubadused ja pensionid: Istungi keskmes on Riigikogu liikme Martin Helme esitatud kriitika Reformierakonna lubaduste kohta ning väited, et maksud tõusevad ning pensionäride jaoks mõeldud maksusoodustused ja tulumaksuvaba pension ei jõua ellu. Helme toob näiteid kampaania lubadustest, mille kohaselt on pensionid tulusalt suurendatud ning maksusoodustused säilinud, ning viitab eile vastu võetud eelnõule, mis seda tulumaksuvaba kolmnurka leevendab või kaotab. Ta rõhutab pensionäride olulisust valijaskonnana ja küsib, miks peaksid pensionärid üldse hääletama Paeti poolt, kui lubadused on purunenud. See teema puudutab valijate usaldust kampaaniate ja reaalse poliitika vahel ning koalitsioonileppe järgnevuse riske.
Teema 1 jätkub: arutelu tähtsustab ka seda, et pensionäride toimetuleku küsimused on prioriteetsed ning lubaduste rikkumine võiks mõjutada valijate otsuseid eurovalimistel. Samas tuleb esile, et valitsus peab arvestama eelarvelaekumiste ja reaalse rahastusega ning kellelegi ei ole antud lubadusi lõputult täita, kui rahastus puudub.

Teema 2 – Kaitsevõime ja eelarve: Debatt pöördub riigikaitse poole, kus Debatis rõhutatakse, et riigikaitsesse tuleb arvestada 5–10% SKT-st, kuid samal ajal osutatakse, et selliste lubaduste rahastamine tähendaks märkimisväärseid maksutõuse või automaksu ning erinevate katteallikate leidmist. Esitatakse tähelepanek: Euroopa Liidu ja NATO rollid ning kui määrav on NATO Artikkel 5. Arutatakse, kuidas 1,3 miljardit Reformierakonna lubadustega võrreldes kujutab endast eelarve miinust ja kuidas selle puudujäägi lappimine mõjutab eelarvet kogu riigi jaoks.

Teema 3 – Lisaeelarve ja valijate petmine: Anastassia Kovalenko-Kõlvart toob esile, et lisaeelarve otsused venivad ning paljud maksuotsused, millest kajastati, võetakse vastu kohe pärast eurovalimisi. Ta süüdistab koalitsiooni taktikas ja väidetavas ettevalmistuses enne valimisi ebapopulaarsed otsused vastu võtta, et mitte kaotada toetus. See teema keskendub ajale ning avaliku engažmendi läbipaistvusele – kas ja kui kiiresti otsuseid tehakse ning kas need on seotud kampaaniatega.
Teema 4 – Protseduurid ja valeinformatsioon: Istungi lõpus tõstatatakse küsimus, miks peaministri vastuseid ei sekku Riigikogu esimees ning kas valitsus jagab teatud informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Arutelu hõlmab ka umbusaldusavaldust ja riigikogu töö korraldamise küsimusi ning rõhutab demokraatia ja läbipaistvuse põhimõtteid, et kommentaarid ei muutuks protseduurilisteks näitamängudeks. Kõik need teemad illustreerivad, kui keeruline on pidada ausat ja läbipaistvat arutelu sisepoliitikas ning how see mõjub valijatele ja riigieelarvet mõjutavatele otsustele.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu tõstatas peaminister Kaja Kallasele terava küsimuse riigi kulupoliitika ja bürokraatia kokkuhoiu suutmatuse teemal. Reinsalu süüdistas valitsust kokkuhoiust rääkimise kõrval miljonite eurode raiskamises kaheldava väärtusega projektidele, tuues näidetena välja roheoskuste programmid, radikaalse innovatsiooni hanked ja e-residentsuse turunduse. Lisaks kritiseeris ta Euroopa Liidu 2021–2027 vahendite äärmiselt aeglast kasutuselevõttu (mai keskpaiga seisuga vaid 4,1%) ning korterelamute renoveerimisprogrammi avamise viibimist, küsides, millise korralageduse taga need asjad seisavad. Peaminister Kallas kaitses valitsuse tegevust, viidates peatselt tulevale negatiivsele lisaeelarvele, mis parandab eelarvepositsiooni 175 miljoni euro ulatuses konkreetsete kärbetega nii sihtasutustes kui ka ministeeriumide valdkondades. Kallas lükkas tagasi Reinsalu konkreetseid ettepanekuid kui "loosungeid" ja rõhutas, et enamik riigitöötajaid on õpetajad ja sotsiaaltöötajad, keda ei tohiks koondada. Järelküsimuses süüdistas Reinsalu peaministrit "valetavas poliitikas" seoses valimistejärgsete poliitiliste pööretega. Debatti sekkus ka Martin Helme, kes nõudis Rail Balticu projekti peatamist selle astronoomiliselt kasvanud maksumuse tõttu (hinnanguliselt 8–10 miljardit eurot Eesti osale), nimetades seda riiki pankrotistavaks. Kallas rõhutas Rail Balticu elutähtsust julgeoleku seisukohast, tagamaks ühenduse põhja ja lõuna vahel, ning majanduslikku kasu, kuna 80% investeeringutest tuleb EL-i vahenditest.

Esimene teema käsitles Eesti-Gruusia suhteid ning välisministri tegevust Gruusias seoses meeleavaldustega ja ühiskondlike vabaduste tulevikuga. Riigikogu arutelu rõhutas Eesti pikaajalist sõprust Gruusiaga ning püüdlust Gruusia Euroopa Liitu ja NATO täisliikmeks saada. Samuti ilmnesid muret ning kriitilist hinnangut Gruusia aktu»aalsele kursile, sealhulgas õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgsest austamisest ning opositsiooni mahasurumisest. See osa tõstatas küsimuse, kui oluline on hoida diplomaatia ning ühist lähenemist Euroopa tasandil, et Gruusia usutavus Euroopa Liidu ees säilib.

Teine teema puudutas välisministeri käitumist Gruusias ning laiemalt demokraatia ja kodanikuühiskonna rolli Euroopa väärtuste kontekstis. Arutelu keskendus sellele, kas õigusriigi ja inimõiguste rikkumised ning repressiivsed sammud Gruusias võivad mõjutada Eesti ja Euroopa Liidu usaldusväärsust Gruusia kandidaatriigi teel. Väiteldi, et Eesti peab jätkama solidaarsust Gruusia rahva ning demokraatlike reformide nimel, samas rõhutati vajadust kasutada konstruktiivset, diplomaatilist kanalite ning Euroopa Liidu mehhanismide mõju, et suunata Gruusia tagasi õiguspäraste ning inimõigusi austavate reformide teele.

Neljas küsimus käsitles piirijulgeolekut ja seda esitas Riigikogu liige Arvo Aller siseministrile Lauri Läänemetsale. Istungi juhataja rõhutas, et protseduuriliste vahede vältimiseks tuleb infotunni küsimused läbi arutada ning liikuge sisulise arutelu juurde, kui tegelikke küsimusi istungi läbiviimise kohta ei nähta. Seejärel tõsteti esile mitmed piirijulgeolekuga seotud teemad: poide arvu kohta tekkinud segadus ning Venemaa võimalikke samme piirivööndile reageerimisel, ohuteavitussüsteemi suure paroadi testimise apsakas ja selle põhjused ning edasised arendusplaanid; ning lõpuks kriisirežiimi ja piirivalve tugevdamise teemad – reservväelaste kasutuselevõtt, suuremate üksuste väljaehitamine piiri kaitseks ning õppuste korraldamine septembris.

Esimene osa käsitles Riigikogu viienda küsimuse rahandusminister Mart Võrklaevale, mille esitas Riigikogu liige Mart Maastik. Teema oli riigi rahanduse otsused ning nende mõju nii lühi- kui pikaajalisele finantsilisele olukorrale. Läbi käidi negatiivse lisaeelarve, mootorsõidukimaksu muudatuste ning riigikaitse rahastamise küsimuste üle ning arutelu toimus kontekstis, kus Euroopa Parlamendi valimised ning sisepoliitilised valdkonnad võivad otsuste ajalikkust ja prioriteete mõjutada. Valitsus rõhutas, et eelnevad otsused on vastu võetud ja suunatakse Riigikokku menetlusse ning rõhutas riigi rahanduse keerulist seisu, mida tuleb tasakaalustada vastutustundliku kulude planeerimisega.

Teises lõigus keskenduti täpsemalt arutelule konkreetsete ettepanekute ja muudatuste osas: minister selgitas, et negatiivse lisaeelarve kohta on toimunud põhjalik arutelu ning otsused on tehtud, oodatakse opositsiooni toetamust Riigikogus. Samuti toodi välja, et mootorsõidukimaksu muudatused on koostöös huvigruppidega läbi kaalutud ja ettepanekuid arvestatud (näiteks vanusekomponent ka juriidilistele isikutele ning registreerimistasu osaline tagastamine vastavalt auto vanusele). Lisaks rõhutati riigikaitse rahastamise olulisust — eesmärgiks on hoida riigi kaitsetaust tugevamana ja investeerida välis- ning Euroopa tasandil ning samal ajal tagada, et tegemist oleks tasakaalustatud ja mõjusate meetmetega.

Esimeses osas arutati Siseministeeriumi valitsemisalas töötavate inimeste, eelkõige politseinike, päästjate ja piirivalvurite palkade olukorda. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ning keskne teema oli, kas palgatoetused ja palgakõrgendused jäävad jõusse või külmetuvad ajutiselt ning kuidas see sobitub suureneva eelarve puudujäägi ja järgmise lisaeelarve koostamisega. Kuna eelarveaastad ja valitsuse prioriteedid on jätkuvas ümberkujunduses, tõstatati küsimus, kas 2027. aastani kavandatud palgatasemed on reaalsed ning millised riskid ja piirangud kaasnevad võimalike maksumuudatuste ning kärpete vahel.
Teiseks keskenduti maksu- ja maksusüsteemi otsustele, sealhulgas maksuküüru kaotamise või vähendamise võimalustele ning sellele, kuidas võimalikke lisavahendeid ja laenurahast mõjutavad riigi töötajate palka ning avalikku teenindust. Arutelu oli tugevalt seotud riigieelarve mitterahuldamise ja eelarvepuude leevendamise meetmete kaalumisega ning tõi esile erinevad vaated selle kohta, kellel peab olema sandikokkuvõttes suurem koormus maksu- ja muudatusi sisse viies.

Tänane päevakord käsitles Riigikogu seitsmend küsimust peaminister Kaja Kallasele ning keskendus riigi üldisele olukorrale, julgeolekule, majandusele ja eelarvepoliitikale. Helle-Moonika Helme esitas põhjaliku kriitilise ülevaate, heites esile valitsuse otsuste ja koalitsiooni tegevuse rajale, maksumaksja koormuste kasvu ning rohepöörde mõju era- ja ettevõtluskeskkonnale. Samuti tõstatati küsimus sellest, kuidas Eesti kavatseb toime tulla võimaliku kriisi- või sõjaolukorraga ning millised on plaanid varjendite, varude ja sõjaliseks valmisolekuks. Debati keskmes olid ka välismõjud ja eelarvejoone peal hoidmise piirid, mis omavahel põimuvad nii julgeoleku kui majanduse küsimustega.

Arutelu keskmes olid kaks põhiteemat: investeeringud ja nende mõju majandusele ning kaitsekulutuste kasv ja sellega seotud eelarvepoliitika. Esialgses osas käsitleti ligikaudu 1,9 miljardit eurot investeeringuid, mille eesmärk on tugevdada taristut, energiatõhusust ja ettevõtluse konkurentsivõimet ning tagada majanduse ja tööhõive jätkusuutlik kasv. Kõnelejate sõnul on tegemist rekordsuuruste investeeringutega, mis majandusse tagasi jõuavad ja ettevõtjaid aitavad; samal ajal rõhutati vajadust leida uusi turge ning hajutada riske, et sõltuvus Põhjamaadest ja ühe turu mahajäämuse osas ei mõjuks negatiivselt majandusele. Lisaks mainiti, et praeguse eelarve kontekstis tuleb vajadusel koostada negatiivne lisaeelarve, et puudujääk hoida 3,3% piires ning majandusele ja eelarvepositsioonile stabiilsust tagada. Teine osa keskendus kaitsekulutuste kasvule, arutledes, kuidas see mõjutab üldist eelarvet ja sotsiaalsete ning majanduskulude jaotust. Lähtudes PM-i selgitustest, rõhutati, et kaitsekulutuste suurendamine on jagatud nelja ossa (sotsiaalsed tõusud, tervishoid, riigikaitse ja intressikulud) ning et riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardit eurot, alates 2022. aastast lisandunud umbes 450 miljonit eurot aastas. Samuti tõdeti vajadust arutada, kust raha lisakulude katmiseks leida tuleb, ning et riigi kaitsekulutuste osakaal ja nende kasv tuleb käsitleda koos teiste prioriteetidega, mitte ainult kaitse alternatiivide osas.

Esitatud oli Gruusia siseasjade teemaline arutelu, kus Varro Vooglaid esitas peaministrile küsimuse seoses Eesti välisminister Margus Tsahkna osalemisega võimusrinde protestil Tbilisis. Mõte keskendus rahvusvaheliste suhete printsiipidele ning sellele, kas teise riigi siseasjadesse sekkumine on aktsepteeritav, kui see puudutab akrediteeritud diplomaate või välisriikide kõrgetasemelisi elanikke. Vooglaid rõhutas, et riiklikku suveräänsust ning diplomaatiliste normide järgimist tuleb kaitsta ning küsis, kas sama lähenemine kehtiks ka Ungari või mõne teise riigi välisministri Eestis toimunud meeleavaldusel. Lisaks käsitleti Euroopa Liidu ja NATO rolli ning Gruusia teed Euroopa Liiduga liitumise poole, sh kohustusi ja reforme, mida Liit on Gruusiale seoses lubanud ning mida Gruusia rahvas nende põhiväärtuste järgimise kaudu ootab. Arutelus kerkisid esile ka meeleavalduste roll ning diplomaatide võimaliku osalemise küsimused ning必须 ning lõpus viidi jutt infotunni lõpetamise ja saalikutsungi ettevalmistuse suunas.

Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 308 kolmandat lugemist, mille raames püütakse kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu Eestis. Eelnõu eesmärk on luua üks selgem ja kiirem õigusraam, mis võimaldaks taastuvenergia projektide, eeskätt meretuuleparkide arendamist, ning koondada senised kolm luba – hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ja ehitusluba – ühte protsessi, vähendades menetlustega kuluvat aega. Lisaks nähakse ette erisused Euroopa Liidu otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määruse kontekstis, et keskkonnamõjude hindamised saaksid toimuda efektiivsemini ja vajadusel kiirendatud korras.

Arutelu on esile toonud vastuolulisi vaateid: poolkonnas rõhutatakse vajadust suurendada taastuvenergia osakaalu ning võtta kasutusele targad, kiiremad menetlusreeglid, samas väidavad teised erakonnad, et kiirendamine võib tuua kaasa keskkonna- ja terviseriskide alahindamise ning kohalike elanike huvide kahjustamise. Eri fraktsioonid on toonitanud, kui olulised on kvaliteet, järelevalve ja läbipaistvus ning kuidas tagada, et kiirendused ei riiva rahvuslikku energiaturgu ega keskkonna kaitse põhimõtteid. Kogu päevakord lõppes sellega, et eelnõu sai lõpphääletusele ning vastu võetud.

Teise päevakorrapunktina käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 kolmandat lugemist. Istungi juhataja avas ja sulges koheselt läbirääkimised, mis viitas sellele, et eelnõu osas puudus vajadus täiendavaks aruteluks.
Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti viivitamatult eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Lõpphääletusel osalesid Riigikogu liikmed, et otsustada eelnõu saatus. Hääletustulemused näitasid tugevat toetust seaduse vastuvõtmisele, mille järel kuulutati eelnõu 350 seadusena vastu võetuks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esindaja Jürgen Ligi tutvustas komisjoni seisukohti, märkides, et eelnõu on ebameeldiv, kuid vajalik eelarveolukorra tõttu. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu lõpphääletusele 5. juunil.

Debatt oli äärmiselt kirglik, keskendudes valitsuskoalitsiooni valimislubaduste murdmisele, eriti lubadusele hoida keskmine pension tulumaksuvaba. Opositsioon (Keskerakond, EKRE, Isamaa) süüdistas valitsust pensionäride koorimises, et rahastada rikkamatele suunatud maksuküüru kaotamist. Ligi kaitses eelnõu, rõhutades oma rolli rahanduskomisjoni esindajana ja viidates, et eelarveprobleemid tulenevad varasemate valitsuste (alates 2016) lõdvemast rahanduspoliitikast. Hääletusele pandi Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mis lükati tagasi. Samuti lükati tagasi ettepanek teine lugemine katkestada. Eelnõu teine lugemine lõpetati, kuid istung lõppes enne pikendamise hääletust Martin Helme protseduurilise vaheaja taotluse tõttu.

Riigikogu istung algas Soome Vabariigi presidendi Alexander Stubbi tervitamisega, kes oli alustamas oma kolmepäevast riigivisiiti Eestisse. Riigikogu esimees rõhutas Eesti ja Soome ajaloolist lähedust ja tihenevat koostööd. President Stubb pidas Riigikogus kõne, milles ta rõhutas Soome ja Eesti vahelisi sügavaid sõprus-, sugulus- ja liitlassuhteid. Ta meenutas oma varaseid kokkupuuteid Eestiga, alates Laulvast Revolutsioonist kuni Eesti sportlaste eduni, ning kiitis Eesti kiiret integreerumist Lääne institutsioonidesse (NATO, EL). Stubb kinnitas, et Soomel on väga vedanud, et Eesti on tema naaber, ning rõhutas, et Soome peab Eestit perekonnaks, sõbraks ja liitlaseks.

Kõne keskendus suuresti julgeolekule ja Venemaa agressioonile Ukrainas. Stubb rõhutas, et külma sõja järgne ajastu on möödas ning uus normaalsus nõuab NATO tugevat heidutusvõimet ja väärtuspõhist realismi välispoliitikas. Ta kinnitas Soome täielikku panustamist NATO-sse, jagades Venemaaga pikka piiri, ning rõhutas vajadust toetada Ukrainat kuni võiduni ja tagada selle tulevane liikmesus nii EL-is kui ka NATO-s. Lõpetuseks tsiteeris president Stubb Lennart Merit väikeriikide rolli kohta maailmas. Istung lõpetati juhataja poolt välja kuulutatud viieminutilise vaheajaga.

Esimene päevakorrapunkt käsitles sotsiaalkaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» elluviimisest. Ettekanne keskendus sotsiaalkaitse tulemusvaldkondadele – tervis ja heaolu –, ning vastutusalal oli käsitleda laste ja perede, vanemaealiste ning sotsiaalhoolekande valdkondi koos soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamisega. Eesmärk on vähendada ebavõrdsust ja tagada inimeste heaolu läbi kogu elukaare, rõhuasetusega tänaste vajaduste rahuldamisele ning pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamisele.

Teemaprotokollis tõdeti, et vajadused ja poliitikameetmed tuleb kujundada mitmekülgselt ning eri valdkondade tiheda koostöö kaudu. Esimesele plokile järgnesid arutelud laste ja perede heaolu, sündimuse soodustamine ning rahvastiku jätkusuutlik arendamine. Rõhutati mitmesuguste toetusmehhanismide uuendamist, sealhulgas vanemlusprogrammi„Imelised aastad“ täiendavat rahastamist, lapsetoetuste laiendamist kuni 19‑aastaste saamiseni, ning erialaste toetusmehhanismide kaasajastamist. Võetavate meetmete seas olid ka toimetulekutoetuste ja toitjakaotuspensioni osas tehtud muudatused ning hooldus- ja koostööpõhiste teenuste suurendamine. Etteruttvana rõhutati, et valdkonnad vajavad ühist ja jätkusuutlikku mehhanismi, mis tagaks abivajavate inimeste parema ligipääsu teenustele ning vähendaks süsteemi silotorneid takistusi.

Lisaks käsitleti vanemaealiste jätkusuutlikku toimetulekut, pensionisüsteemi kindlustust ja vaesuse vähendamise eesmärke ning riigi finantsvõimekust nende eesmärkide saavutamisel. Kõnelejad tõid esile, et hooldustoetuste, rehabilitatsiooniteenuste ning erihoolekande integreerimine ja parem rahastus on kriitilise tähtsusega inimeste elukvaliteedi parandamiseks ning tööjõu kaasamiseks. Kokkuvõttes rõhutati vajadust jätkuva dialoogi, koostöö ning riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise koordinatsiooni suurendamiseks, et tagada riigi rahakoti jätkusuutlikkus ja inimestele paremad teenused.

Riigikogu teisel päevakorral käsitleti Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali 13. mai 2023 esitatud arupärimist B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse kohta (arupärimise nr 327). Arupärimise keskmes oli küsida, kas Eestis võiks lubada B-kategooria juhiluba omaval inimesel liikluses osaleda kuni 125 cc rolleriga ilma eraldi A-kategooria eksamit sooritamata. See peegeldab Euroopa praktikaid, kus mõnes riigis on sarnane piirang rakendatud, ning arutleti potentsiaalsete ühiskondlike mõjude üle – linnasõiduks kiirem liikumine, ummikute ja parkimiskoormuse vähenemine ning heitkoguste langus. Samuti tõstatati küsimus turvalisuse, koolituse ja järelvalve kohta ning miks Eestis ei ole sarnast lahendust rakendatud.

Esitatud arupärimine (592) käsitleb Eesti elamufondi renoveerimist, arupärijatena on Riigikogu liikmed Lauri Laats, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku ning teemaks on Nõukogude ajal ehitatud korterelamute renoveerimine. Arupärimise keskmes on elamufondi mahukas taastamine ning selle kiirendamine võrreldes tiheda Euroopa Liidu ja kliimalepete nõuetega. Riigikogu pidas arutelu, mille käigus esitati mitmesuguseid küsimusi rahastuse, piirkondlike erinevuste, ühiskondlike täiendavate toetusmehhanismide ning laenu- ja tagatiste kättesaadavuse kohta. Arupärijad rõhutavad, et teema puudutab suures osas inimesi ning sellel on selge mõju nii soojuskoormusele kui ka üldisele elukvaliteedile ning majandustegevusele.

Vastuväidetena ning lisana tõsteti esile vajalike andmete kogumist ja läbipaistvust (nt reaalaja energiamärgised, elanikude toimetuleku seosed energiamõõdumisega) ning vajadust kiiresti reageerida rahastusele ja riiklikele rakendustele, et hoonete renoveerimine ei jookseks suurte maiustuste või aeglase elluviimise kätte. Minister Kristen Michal esines arupärimisele vastates ning pakkus laialdast ülevaadet plaanidest kiirendada renoveerimist ning tagada stabiilne rahastus ja järjepidev koostöö riigi ja erasektori vahel. Kõne vältas mitmes kihis: finantseerimismudelid, keskne hangete korraldamine, energiamärgiste ja järjepideva andmete integreerimine ning tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt ehitussektoris. Kokkuvõttes jäi kõlama vajadus suurendada efektiivsust ja kaasatust nii hoonete omanike kui ka tööstuse tasandil ning tagada, et rahastus oleks järjepidev ja õiglane.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu varasemalt esitatud arupärimist laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise teemal. Arupärimine (554) esitati 15. juunil 2023 Varro Vooglaiu, Helle-Moonika Helme ja Martin Helme poolt ning nõudis sisulist selgitust valitsuse ning sotsiaalministeeriumi poolt sünnieelse elu kaitse kohta. Üles võetud teemad puudutasid põhiseaduslikku õigust elule, laste elujärgu kaitse ning riigi vastutust tagada võrdsed õigused kõigile, sealhulgas veel sündimata lastele. Esitatud viis küsimust puudutasid valitsuse tegevust, põhjuseid, avaliku arvamuse kampaaniaid ning tugistruktuuride loomist raseduskriisis naistele.

Selle päevakorrapunkti arutelu oli emotsionaalne ja ideoloogiliselt lõikum: Eesti demograafia kriis ja eestkostluse ning õiguste teemad tõid esile tiheda argumendivahetuse ning erinevad maailmavaated—kui kaugele laieneb sünnieelse elu kaitse ja millisel viisil riik peaks reageerima. Minister Signe Riisalo esindas valitsuse seisukohti, rõhutades olemasolevat õigusraamistikku ning tõenduspõhiste nõustamiste, seksuaalhariduse ja pereplaneerimise rolli abortide arvu vähendamisel, ning viitas vajadusele tegeleda aborte põhjustavate teguritega. Leitud poolvõimalikud lahendused ja arutelu näitasid, et otsuste tegemiseks puudusid selgelt kehtestatud uued meetmed või seadusmuudatused selle arupärimise raames.

Esitatud arupärimine käsitleb abordijärgsete tüsistuste andmete kogumist Eestis. Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 14. juunil 2023 esitatud arupärimise nr 550 eesmärk on saada ülevaade, kas ja millal plaanitakse parandada abordijärgsete tüsistuste andmete kogumist ning milline teave oleks naistele saamaks informatsiooni nende valikute tegemisel. Tüüpiline mure on: milliseid tüsistusi esineb, millised on nende tekkimise ajad ja kui laialdaselt neid andmeid kogutakse, ning kas olemasolev andmete kogumise alusdokument raseduse katkestamise või katkemise andmekaart kajastab kõiki olulisi tegureid ning kas andmeid kogutakse piisaval ulatusel ja ajalises nüanssis. Lisaks arutleti teemal, kuidas riik ja ministeeriumid tegelevad teabepoliitikaga abordi teemal ning milline on nende roll kampaaniate rahastamisel ning kui palju on valdkondlikku teavet ja nõustamisteenuseid kättesaadav naistele. Arupärimises kajastus ka kaks peamist küsimust: (1) kas Eesti pädevad ametkonnad plaanivad parandada abordijärgsete tüsistuste kohta informatsiooni kogumist; (2) kui ei, siis milliseid kaalutlusi selle otsuse taga nähakse ning kuidas see mõjutab naiste teadlikkust ja otsuste langetamist. Kokkuvõttes võrreldakse andmete kättesaadavust, nõustamist ja ohutusnõudeid ning vaadatakse läbi riigi tellitud kampaaniate roll vajalikku teavitus- ja ennetustegevust silmas pidades.

Riigikogu liikmete arupärimine nr 571 käsitles 2023. aastal avalikuks tulnud arvukaid ebainimliku kohtlemise, vägivalla ja hooletusse jätmise juhtumeid Eesti hooldekodudes, tuues näiteks Värska Südamekodu ja Viimsi Pihlakodu. Arupärijad (EKRE fraktsioonist) kritiseerisid teenuste kvaliteedi langust hoolimata hindade tõusust ning viitasid probleemsete hooldekodude (eriti Südamekodude keti) seotusele Reformierakonna liikmetega, kahtlustades poliitilist kallutatust järelevalve puudumisel.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas, rõhutades, et järelevalve peab olema erapooletu ja mittepoliitiline. Ta kirjeldas meetmeid järelevalve tugevdamiseks, sealhulgas 300 000 euro eraldamist Sotsiaalkindlustusametile (SKA) uute ametikohtade loomiseks ning politsei ja SKA töörühma moodustamist vägivallajuhtumite ennetamiseks. Minister kinnitas, et väärkohtlemise ja varguse juhtumid on politsei pädevuses ning et süüdi jäänud töötajad on töölt eemaldatud. Ta lükkas tagasi süüdistused hooldekodude laialdasest vägivaldsusest, märkides, et tema isiklikud külastused on jätnud pigem positiivse mulje. Opositsioon jäi vastustega rahulolematuks, süüdistades ministrit kalkuses ja empaatia puudumises ning nõudes konkreetseid vastuseid süüdlaste vastutuse ja tegevuslubade äravõtmise kohta.

Riigikogu arutelu keskendus majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?". Arutelu aluseks oli konkurentsivõime ekspertkogu koostatav raport. Ettekannetega esinesid majanduskomisjoni liige Priit Lomp, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ja kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions tegevjuht Jaanus Tamm. Priit Lomp rõhutas, et majanduse elujõud nõuab erakonnapoliitikast kõrgemat ühist panust ning tõi esile viis peamist murekohta: kvalifitseeritud tööjõu puudus, madal digitaliseerituse tase, liigne bürokraatia, kapitali kõrge hind ja rohepöörde kulud. Ülo Kaasik esitas detailsemad soovitused, keskendudes tööjõu paremale rakendamisele, hariduse ja töö ebakõla vähendamisele (sh kaaludes kõrghariduse osalist tasuliseks muutmist) ning vajadusele koordineerida taastuvenergia eesmärke naaberriikidega. Jaanus Tamm pakkus kaitsetööstuse vaate, rõhutades agiilsust, oma toodete arendamise tähtsust ja vajadust tuua Eestisse kõrgelt kvalifitseeritud välisinsenere. Ta kritiseeris ka bürokraatiat, mis aeglustab uute tehaste rajamist. Läbirääkimistel rõhutasid fraktsioonide esindajad vajadust stabiilse majanduskeskkonna, bürokraatia vähendamise (Liisa-Ly Pakosta pakkus eesmärgiks 25% vähendamist) ja haridussüsteemi reformimise järele, et lahendada inseneride puuduse probleem. Urmas Reinsalu (Isamaa) kritiseeris valitsuse majanduspoliitikat ebakindluse ja maksutõusude eest, samas kui Mario Kadastik (Eesti 200) rõhutas rahvusvaheliste teaduskeskuste (CERN, ESA) rolli innovatsiooni ja ekspordi võimendamisel. Arutelu lõppes ilma otsust vastu võtmata.

Päevakorda jäi Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudmise seaduse eelnõu 332 kolmas lugemine. Lisaks arutati Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu lubava seaduse vastuvõtmist, mille abil Ukrainat tugevdada ja sõja-järgseid väljakutseid majanduslikult toetada. Kõnelused keskendusid ühiste põhimõtete järgimisele, Schengen-Euroopa julgeoleku ja reeglitepõhise maailmakorra toele, ning sellele, kuidas riikidevahelises koostöös suunata külmutatud varad Ukraina abi tarbeks. Samuti puudutati riskianalüüsi ning õigusriigi põhimõtete järgimist, et varade konfiskeerimise mehhanism toimiks seaduslikult ja vastavalt Eesti põhiseadusele ning Euroopa Liidu õigusraamile.

Päevakorra teise punktina asuti arutama rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 kolmandat lugemist. Pärast päevakorrapunkti avamist kuulutati välja läbirääkimised, kuid kuna kõnelemissoovijaid ei ilmnenud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Enne hääletuse algust rõhutati, et seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lõpphääletusel toetas eelnõu 391 vastuvõtmist 70 Riigikogu liiget. Vastu- ega erapooletuid hääli ei olnud, mistõttu eelnõu võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas kolmandal lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257. Läbirääkimistel väljendusid nii eelnõu toetajad kui ka vastased. Koalitsioonierakonnad (Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) toetasid eelnõu vastuvõtmist, rõhutades teavitajate kaitse olulisust, mis aitab vältida suuri katastroofe ja majanduskahjusid (viidates näiteks Bhopali ja Cambridge Analytica juhtumitele). Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) rõhutas, et eelnõu võtab EL-i direktiivi üle kitsalt, vastavalt Eesti varasematele soovidele, vältides liigset halduskoormust väiksematele organisatsioonidele. Eduard Odinets (SDE) nägi seaduses uue lehekülje avamist töösuhetes, pakkudes töötajatele kaitset repressioonide eest.

Opositsioonierakonnad (Isamaa ja Keskerakond) hääletasid eelnõu vastu. Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõi esile Eesti ajaloolise valu seoses pealekaebamiskultuuriga ning kritiseeris eelnõu bürokraatiat suurendavat mõju nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele. Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) kritiseeris eelnõu kui järjekordset näidet direktiivi "tuimast kopeerimisest", mis loob halduskoormust, kuid ei paku reaalset kaitset paljudes olulistes valdkondades (nt korruptsioonist teavitamisel), kuna reguleerimisala on liiga kitsas ja spetsiifiline. Vaatamata opositsiooni vastuseisule viidi eelnõu lõpphääletusele ja võeti seadusena vastu.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 kolmandat lugemist. Tutvustuse viis ette EKRE fraktsiooni esindaja Evelin Poolamets, kes avas läbirääkimised ning palus aega ja ruumi arutamiseks. Saalis valitses mõnevõrra saginat, kuid juhataja andis aja ning arutelu võttis jõuliselt oma vormi. Eelnõu keskmes oli toiduseaduse muutmise sättuste lisamine, mis reguleerivad loa andmist toidu töötlemiseks ioniseeriva kiirgusega ja täpsustavad laboritele antavaid volitusi, sealhulgas kolmandates riikides asuvate laborite kontrolli. Samuti käsitleti küsimust, kas ja kuidas lahendada varasem kiiritustegevus: paragrahv 658 sätestab, et 2024. aasta 1. juunil enne toimunud kiirituste puhul loakohustus loetakse täidetuks. Debatt puudutas ka rahvusvahelisi ja teaduslikke vaateid kiiritamise ohtudest ning avalikku arutelu toidu kiiritamise teemal. EKRE fraktsioon väljendas eelnõu suhtes kriitilist suhtumist ja ei toetanud eelnõu ning rõhutas vajadust debati ja laiemate kaalutluste järele. Lõpuks juhid otsustasid läbirääkimised lõpetada ja ettevalmistused lõpphääletuseks jätkata, mis viib lõpuks eelnõu vastuvõtmisele.

Istungil liiguti viienda päevakorrapunkti juurde, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised. Kuna kõnesoovijaid ei leidunud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu 399 lõpphääletus.

Käesoleva päevakorra põhifookus oli kliimaministri Kristen Michali esitatud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise ülevaade. Ettekande keskmes oli kliimakindla majanduse seaduse loomine ja selle mõju erinevatele majandussektoritele, energiatulevik ning seega nii vähenev saaste kui suurenev lisandväärtus. Esineja katsetas laialdaseid teemasid ning rõhutas investeeringute suunda: puhast ja soodsamat energiat, võrgustiku arendamist, salvestust ning võrguilustuste ja -ühenduste tähtsust. Samuti toodi välja loodushoiust, metsandusest, maavaradest, taristust, renoveerimisest ja jäätmepoliitikast lähtuvad reformid ning nende mõju majandusele ja julgeolekule. Esmaseks eesmärgiks on näidata, kuidas Eesti saab vähendada heidet, suurendada materjalide taaskasutust ning luua majandusele kestlik, konkurentsivõimeline tulevik, kuid ettekanne jääb detailidesse ning paljuski viitab materjalidele ja eelnõudele, mis on avalikud ja arutuse all lähiaastatel.

Teises plaanis oli arutelu laiapõhjaline ja kaasav: küsimused tulid erinevatelt fraktsioonidelt ning keskendusid peamiselt 30% looduskaitse all oleva maa (ja võimalikult merealade) kasutuspoliitikale, kompensatsioonimehhanismidele erametsanduse piirangutega seoses, maadevahetuse ja kohaliku kogukonna huvide tasakaalustamisele, ning taristu- ja energiamüüri ja -hindade mõjudele tarbijale. Kokkuvõttes oli eesmärgiks tutvustada strateegia rakendamise üldist suunda ning kaasata riigi tasandi arutelusse erinevaid seisukohti, kuid otsuseid ei langetatud sellele päevakorrapunktile.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 308 teist lugemist. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik selgitas, et eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja kiirendada taastuvenergia projektide menetlust, koondades meretuuleparkide puhul mitu loamenetlust üheks. Muudatusettepanekute tähtajaks esitati 238 ettepanekut, millest enamik pärines EKRE fraktsioonilt. Opositsiooni esindajad (Andres Metsoja, Mart Maastik, Aivar Kokk, Helle-Moonika Helme) kritiseerisid eelnõu teravalt, tuues esile vastuolusid keskkonnakaitse ja planeerimise vahel (nt Lavassaare soo taastamine), samuti muretseti projektide kõrge maksumuse ja võrgutasude kasvu pärast. Koalitsiooni esindajad rõhutasid, et taastuvenergia eelisarendamine on ülekaalukas avalik huvi, mis aitab vähendada energiapõuda ja alandada elektri hinda. Helle-Moonika Helme esitas korduvalt taotlusi vaheaegadeks ja hääletusteks peaaegu kõigi EKRE esitatud muudatusettepanekute osas, mis kõik lükati koalitsiooni häältega tagasi. Komisjon arvestas täielikult 9 muudatusettepanekut, sealhulgas ühe Varro Vooglaiu ettepaneku. Lõpuks lükati tagasi ka EKRE ettepanek teine lugemine katkestada.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 teine lugemine. Ettekande esitas majanduskomisjoni liige Erkki Keldo. Eelnõu eesmärk on lihtsustada postisaadetiste tollikontrolli nii tolli- kui ka postiteenuse osutajate jaoks ning tõhustada keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioonilt kokku 200 muudatusettepanekut, millest 50 kanti loetellu. Ettekandja rõhutas, et need ettepanekud olid sisulise selgituseta ja obstruktsioonilised, eesmärgiga eelnõu sisutühjaks muuta või menetlust takistada. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada.

Täiskogus asuti muudatusettepanekuid ükshaaval läbi vaatama. Helle-Moonika Helme (EKRE) nõudis muudatusettepanekute nr 1 ja nr 2 hääletamist ning palus enne teist hääletust 10-minutilise vaheaja. Mõlemad ettepanekud lükati hääletusel tagasi, näidates parlamendi selget vastuseisu obstruktsioonile. Pärast kõigi 50 muudatusettepaneku läbivaatamist, mille kohta juhtivkomisjoni seisukoht oli jätta arvestamata, lõpetati eelnõu teine lugemine.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta vähem kaitstud liiklejate turvalisust ning luua selgemad reeglid kergliikurite kasutamisele. Kliimaminister Kristen Michal tutvustas eelnõu sisu, rõhutades omavalitsuste õigust kehtestada renditavatele kergliikuritele parkimis- ja kiiruspiiranguid ning uue 0,5 promillise alkoholipiirangu kehtestamist kergliikurite, jalgratturite ja pisimopeedide juhtidele. Oluliste muudatustena toodi välja ka mootorsõidukite möödasõidul nõutav 1,5-meetrine külgvahe ning peatumise keelamine kõnniteedel ilma vastava liiklusmärgita. Samuti tõusevad maksimaalsed trahvimäärad peatumis- ja parkimisnõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjon, majanduskomisjon, tutvustas oma seisukohti Mario Kadastiku kaudu, kes märkis, et arutelu käigus käsitleti eelnõu rakendamise kuupäeva ja 1,5 meetri külgvahe nõude praktilist rakendamist. Läbirääkimisi ei avatud ning esimene lugemine lõpetati konsensuslikult.

Esitatud päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 421 esimene lugemine. Eelnõu puudutab erihoolekandeteenust ja erihoolekandeteenuse sees oleva päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioone, ning selle eesmärgiks on selgitada teenuse osutamise tingimusi, kohustusi ning rahastust. Lisaks on sätestatud muudatused rahvastikuregistri seaduses seoses kohaliku omavalitsuse eestkostevastutuse ja elukoharegistriga ning täiendused maksustamisel ja tervise- ning rahvatervise alaste seaduste toimimisele. Tõdeti, et teenus on senini toimunud pilootprojektina ning eelnõu eesmärk on viia see regulatsiooni raames ametlikult ja järjepidevalt osutatavasse teenuste süsteemi, et vähendada hooldaja koormust ning võimaldada tööealistel pereliikmetel jätkata töölkäimist.

Päevakord algas Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 esimese lugemisega. Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on parandada finantsasutuste digitaalset turvalisust ja küberkaitset, kuna finantssektor on küberrünnete suhtes eriti haavatav. Eelnõu põhineb Euroopa Liidu määrusel ja direktiivil ning kehtestab finantsasutustele kuuest meetmest koosneva IKT riskijuhtimise raamistiku, mis hõlmab süsteemide kaardistamist, kaitsmist, intsidentide avastamist, reageerimist, personali koolitamist ja kriisikommunikatsiooni. Uued digitaalse turvalisuse reeglid jõustuvad järgmise aasta 17. jaanuaril. Rahanduskomisjoni esindaja Maris Lauri kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimest lugemist ja tegi ettepaneku see lõpetada. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist (soovi puudumisel) esimene lugemine lõpetati. Istung lõppes ootamatult, kuna Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 404 ettekandja Vadim Belobrovtsev ja teised fraktsiooni liikmed puudusid, mistõttu ei olnud võimalik päevakorrapunkti arutelu avada.