Täiskogu istungid

Päevakord keskendus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 440 "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" teisele lugemisele ja lõpphääletusele. Istungi alguses selgitati menetluskorda, rõhutades, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik (EEDE-1yz4Y0) tegi ettekande, märkides, et eelnõu sisu on varasemalt põhjalikult arutatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks (26. juuni) ei laekunud ühtegi ettepanekut. Seetõttu tegi juhtivkomisjon konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia läbi kohe lõpphääletus. Kuna küsimusi ettekandjale ei esitatud ja läbirääkimisi ei avatud, asuti koheselt lõpphääletuse juurde. Eelnõu 440 võeti vastu otsusena, saades vajaliku häälteenamuse.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 teine lugemine. Rahanduskomisjoni nimel esitas ettekande komisjoni liige Marek Reinaasa. Ta kinnitas, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks (26. juuni) ei laekunud ühtegi ettepanekut ning eelnõusse oli tehtud vaid väikeseid tehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Kuna komisjonis küsimusi ja kommentaare ei esitatud, tegi juhtivkomisjon konsensusliku otsuse teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Läbirääkimisi ei avatud ning eelnõu pandi koheselt hääletusele. Eelnõu 450 võeti seadusena vastu 71 poolthäälega.

Esimesel päevakorrapunkti moodustas kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Kaitseminister Hanno Pevkur esitas põhjaliku ülevaate riigikaitse arengutest, rõhutades kolme sambast lähenemist: kaitsetahet, kaitsevõimet ja kaitsekoostööd. Ta tõi välja, et Eesti ei kavatse loorberitel puhata: kaitsevõime on viimastel aastatel oluliselt suurenenud ning riigi julgeoleku tagamiseks on oluline nii sõjaline valmisolek kui ka laiapind riigikaitse – sealhulgas tsiviilkaitse ja kriisivalmiduse – arendamine. Eelkõige rõhutati NATO ja liitlaste rolli, regionaalseid kaitseplaane ning Eesti kaitsekoostöö sügavnemist USA ja Ühendkuningriigiga, kuid ka Rootsi ja Soome osalust ning Ukraina abi jätkamist. Samas puudutati riigieelarvet, laskemoona varude täiendamist, varustuspõimu ja kohalike elanike valmisoleku kasvamist, sealhulgas kaitsetööstuse arendamist ning kohalikke investeeringuid.
Teises osas tõstatati arutelu Venemaa agressiooni kontekstis, Euroopa Liidu ja NATO rollid, ning rõhutati vajadust suurendada riigikaitse finantseerimist ja koostööd, et tagada Eesti turvalisus ning kindlustunne riigi tulevikus. Kokkulepete ja investeeringute tähendus lisandusid, kuid otsuste vorm tienti ning lõplik kooskõlastus jäid laialdaselt õiguslikult ja poliitiliselt arutamiseks – läbirääkimised suleti pärast istungit, otsuseid ei tehta kohe.

Neljakordse päevakorrapori hulgas arutati Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422. Ettekande tegi rahanduskomisjoni liige Maris Laur; eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu digitaalse tegevus‑ ja vastupidavusnõuded finantsasutustele ning sellega vähendada riske äriprotsesside kriitiliste funktsioonide katkemisel, parandada klientide ja investorite kaitset ning suurendada küberturvalisust ja andmekaitset. Komisjoni huvi ja kaasatuse tähistamiseks pöörati tähelepanu ka turuosaliste arvamustele ning muudatusettepanekute saami puudumisele esimesel lugemisel. Kahe järgneva istungiga käsitleti keele- ja tehnilisi parandusi ning suviseid muudatusi ning otsustati esitada päevakorda teine lugemine. Eelnõu on koondatud ja eesmärk on viia läbi teine lugemine täna, kolmandaks lugemiseks kavandatakse 18. septembri, mil toimuks lõpphääletus.

Viienda päevakorrapunkti kohta käsitletakse meditsiiniseadmete seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 448 (pädevuse andmine Ravimiametile). Eelnõu põhieesmärk on keskendada meditsiiniseadmete alane pädevus ja järelevalve ühte asutusse, et Ravimiamet ja meditsiiniseadmete kontroll oleksid ühtse ekspertsüsteemi käes. Üheks peamiseks sotsiaalkomisjoni ja valitsuse kinnituseni viivaks seisukohaks on kolm muutuste paketti: (1) korrastada valdkondlik vastutus, (2) parandada 2021. aastal tehtud vea tõttu tekkinud olukorda (mis puudutab toote määratlust meditsiiniseadme all) ning (3) vähendada bürokraatiat. Lisaks lisatakse tervise infosüsteemi andmetele Ravimiametile ligipääs ning ametnike üleviimine, säilitades teenuse sisu. Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 1. jaanuar järgmisel aastal.

Arutelus käsitletakse ka eelarvet, personalivajadust ning võimalikke kulude mõjusid. Minister Riina Sikkut selgitab, et ümberpaigutus on tehniline ning täiendavaid märkimisväärseid kulusid ei ole kavandatud; reaalne mõju tuleb eeskätt halduskoormuse vähenemisest ja järelevalve sujuvusest. Debatis osalevad nii opositsiooni kui koalitsiooni liikmed; Eesti 200 esindaja Irja Lutsar rõhutab vajadust säilitada meditsiini seadmete erialane kompetentsus Ravimiametis ning kiidab ligipääsuandmete parandamise mõtet, kuid toob välja, et CE-märgistus ja meditsiini-seadmete regulatsioon on vajalikud Ravimiameti poolt. Lõpuks annavad arutelu tulemused märku, et esimene lugemine võib lõpetada ning ettevalmistused edasisteks samme jätkuvad.

Käesolev päevakorrapunkt hõlmas Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 442 esimese lugemise. Eelnõu toob kaasa 17 muudatust 12 aasta jooksul kogunenud kitsaskohtades ja täidab valitsuse tegevusprogrammi punkti 11.7, mille eesmärk on täpsustada toimingupiirangu rikkumise reguleerimist ning suurendada teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks. Oluliste muudatuste seas on ametiseisundi teavitamise kohustus töökohtadel, seotud isiku mõiste laiendamine ning rutiinsete toimingute korruptsiooniohtu käsitleva sätte täpsustamine; lisandub tegelike kasusaajate andmekogu; ning tervishoiutöötajate erandi ning deklaratsioonide ja huvi­de-deklaratsioonide täiendamine.

Seitsmes päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 esimese lugemise. Eelnõu keskmes on laiendatud tootjavastutuse sätete täpsustamine ja täiendamine toidujäätmete, jäätmekava, tootjate kulude ja probleemtoodete kogumise valdkondades ning vajadus parandada jäätmeseaduse sätete õigusselgust rikkumismenetluste osas. Olulisimad muudatused hõlmavad rehvi tootja määratluse laiendamist ning selle tulemusel rehvide vanarehvide käitlemise korralduse üleminekut rehvide tootjate ühendustele; lõpptulemusena saavad tarbijad ja ettevõtted edaspidi rehvid viia tasuta ja piiramata koguses vanarehvide kogumispunktidesse. Lisaks on lubatud kasutada ühe rahalise tagatise asemel deposiiti jäätmete ladustamisel ning pikendatud on väärtegude menetluste aegumistähtaegu, mis aitab vältida menetluste hilistumise. Eelnõu näeb ette ka täpsemaid sätteid ohtlike jäätmete kindlustusele, teavitustegevuse aruanne jaotatakse ümber ning bürokraatia vähendamiseks täiendatakse ja selgitatakse ladustamisnõudeid ning probleemtoodete vastuvõtmist ja kokkuostu.

Esitatud on maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 läbivaatamine, mille eesmärk on peatada uute põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlused ja keskkonnamõju hindamised kuni 2025. aasta lõpuni, et tungida üle olemasoleva varu kasutamisele ning viia üle puhtamale majandusmudelile. Seaduseelnõu nähab ette, et lubade andmise või nende kehtivusaja pikendamise peatamine kestab kuni 2026. aastani ning eranditega jätkatakse menetlust mäeeraldise laiendustele või muude kooskõlblike muudatuste puhul, mis ei suurenda kaevandatava põlevkivivaru kogust. Lisaks on plaanis kliimakindla majanduse seaduse ja energiamajanduse arengukava koostamine, et tagada selge üleminek põlevkivienergiast puhtamale majandusele ning kliimaneutraalsuse eesmärkide sidumine strateegilistesse dokumentidesse. Eelnõu on osa laiemast muutuste kavast, mis hõlmab nii energiasektorit kui ka keskkonnaalaseid normatiivseid raame ja rahastust õiglase ülemineku fondi kaudu.

Koos aruteludega käsitleti ka eelnõu mõju ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja riigieelarvele ning arutati, kuidas tulla toime üleminekuperioodile kuluvate koormustega. Samuti toodi esile, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning energiamajanduse arengukava koostamine on töös ja need valdkonnad määratlevad edasised põlevkivienergeetika ja kaevanduste suunad ning ajakava. Üldine eesmärk on selgitada põlevkivi kasutusviisid ning vähendada saastekoormust ja sõltuvust fossiilsetest ressurssidest, viies Eesti 2035 strateegiasse seatud kliima- ja majanduse eesmärkide täitmisele.

Riigikogu päevakorras oli üheksas päevakorrapunkti EKRE fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 329 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtetuks tunnistada või kaotada § 4 lõige 11 ning lõpetada ajutise viibimisalusega Eestis viibivale ja töötavale isikule vanemahüvitise määramine ning maksmine, kui eest on tasu sotsiaalmaks. Eelnõu tõi välja soovitud rahvuslike demograafiliste eesmärkide saavutamise ja kulude vähendamise vajaduse riigieelarves. Eelnõu kohta oli üldine arutelu, süvenesid hinnangud mõjudele ning viittati lõppastele ja Euroopa Liidu regulatsioonidele.
Teine päevakorrapunkt, mille lõppemise tervikliku arutelu mõttes planeeriti, oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 388; kuid päevakorra lõpus selgus, et seda eelnõu ei avatud, kuna arutelu võimatus ja kohal viibiva Vadim Belobrovtsevi puudumine takistas päevakorrapunkti alustamist. See tõi päevakorra kokkuvõttes välja plaani, et esialgsed määrused ja arutelu kulgesid, kuid lõppkokkuvõttes võeti vastu otsus eelnõu 329 esimese lugemise tagasi lükata ja 10. päevakorrapunkti avamist ei toimunud.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimese lugemise üle. Eelnõu eesmärk on vähendada lapsevanemate kohustust katta lasteaia kohatasu osakaal ning viia kohatasu suurus paremini kooskõlla palgaga ning piirkondlike erinevustega. Kui kehtiv õigus näeb kohatasu maksimaalse osamäära all 20% palga alammäärast, siis eelnõu soovib seda protsenti vähendada 10%-ni, ning eriline vabastus kehtiks kolmest või enamast kuni 18-aastast last kasvatavale perele. Lisaks rõhutatakse, et kohatasud on tugevalt regionaliseeritud ning eelnõu soovib neid piire riiklikul tasandil ühtlustada, et parandada paljulapseliste perede majanduslikku toimetulekut ja tugevdada perede kindlustunnet. Selles kontekstis käsitleti ka regionaalse mõju ning vajadust arvestada riikliku pere- ja rahvastikupoliitikaga. Teises osas teksti viidatakse kultuurikomisjoni arutelule seoses sama eelnõuga ning plaanidele puudutada ka järgmisi samme ja päevakorda ning täpsustada lahendusi järgmistes menetlustes.

Esimeses osas keskenduti õigusriigi põhimõtete rakendamise üle Eesti kontekstis ning arutati Lihula ausamba ja selle koopiate käsitlemist. Martin Helme esitas peaministrile küsimuse, paludes hinnangut siseministri käitumisele ja politsei tegevusele ning rõhutas eramaa puutumatus, arvamusvabadus ning süütuse presumpsioon – väites, et mõistlike piiride ületamine võib viia õigusriigi põhimõtete kahjustamiseni. Ta tõstatas ka mälestusmärgiga seotud sündmuste õiguspärasuse ja kohtuliku menetluse küsimusi ning soovis selgitust, kuidas need küsimused on kooskõlas põhiseaduse ning karistusseadustikuga.

Esimene ja keskne teema oli Siseministeeriumi valdkonna palgad ning sellega seotud elukalliduse ja inflatsiooni mõju riigisisestele töötajatele, sealhulgas politseinikele, päästjatele ja piirivalvuritele. Infotunni käigus tõid osalejad välja ootused palgakasvule ning olulised küsimused, kas ja millal palgad tõusevad, ning millised on eelarveläbirääkimiste võimalikud piirid ja riskid. Arutelu tõi välja ka muret kooskõla ja jätkusuutliku rahastamise tagamise üle, et riigi sise- ja välisjulgeolek oleks jätkuvalt tagatud ilma koondamiste ning ulatuslike kärpedeta.

Kolmanda küsimuse käsitlemine puudutas Eesti riigi rahandust ja läbipaistvust ning tihedat seost eelarveplaneerimisega. Helle-Moonika Helme esitas tugeva kriitika ning viitas Riigikontrolli aruandele, mille kohaselt Reformierakonna juhitud valitsus 2023. aastal jagas raha eelarveväliselt ning lisaks planeeritule kulutati kokku 2,4 miljardit eurot. Ta toob välja, et need kulutused puudutasid mitmesuguseid valdkondi ning ei olnud seotud püsikuludega, mistõttu tekib küsimus, kuhu raha tegelikult läks ja kelle kasuks see jagunes. Helme rõhutas vajadust selguse ja vastutuse järele ning küsis, kas valitsus kavatseb jätkuvalt vaadata rahva taskust 2,4 miljardi summat või leida muud moodust raha katmiseks. Lisaks toodi välja arutelu jooksvatest maksukorraldustest ja muudest kavas olnud kärbetest ning nende mõju elanikkonnale, sealhulgas laste ja perede heaolule.

Neljas küsimus käsitles Narva piiril toimuvat olukorda. Riigikogu küsis siseminister Lauri Läänemetsalt, kuidas lahendada pikkade järjekordade ja öise piiri sulgemise tekitatud kannatused Narva elanikele ja piiril külastavatele inimestele. Arutelu keskendus peamiselt piiripunktide töö efektiivsusele, reguleerimistele ning Venemaa tegude tagajärgedele Eesti piiril. Lisaks küsiti võimaluste kohta Narva‑2 silla avamise üle, et vähendada järjekordi Narva põhilises piiripunktis ja hõlbustada elamisloaga inimeste piiri ületamist, kuid samal ajal vastasid ministrid ja arutelupartnerid, miks Narva‑2 avamine ei ole hetkel reaalseks võimaluseks ning milliseid samme riik alles kaalub, sealhulgas piirivalve tugevdamine ja koostöö kohalike omavalitsustega.

See Riigikogu viies küsimus keskendus valitsuse tegevusele seoses Lihula monumendi koopia ja sellega seotud reaktsioonidega. Anti Poolamets esitas küsimusi, milliseid andmeid valitsus monumendi olemasolust ja selle kõrvaldamise kavatsusest tegelikult teadis ning kas koordineeritud sammud, sealhulgas avaliku ürituse takistamine teises asukohas, olid kooskõlas seadustega. Tekstis tõsteti esile ka sambakonstrueeringu konfiskeerimist ning arvamuste kogumist ekspertiisi saamiseks. Seejärel arutati, kuidas ja miks politsei tegutses ning millised järeldused tehti seoses mõnele sümbolile (sh Natsi-Saksamaa sümbolitega) viidatud rikkumistega. Teema hõlmas ka tähtsat konteksti: avalike mälestusürituste korraldamise vabadus ja õiguslikud piirangud seoses sümbolitega.

Istung keskendus valitsuse majanduspoliitikale ja selle seostele julgeoleku rahastamisega. Peaminister Kristen Michal esitles avalikku plaani nimega “Kindlus kasvuks”, mille eesmärk on eelarve korda saada, investeeringuid julgustada ning luua riigis kindlustunne, mis võimaldaks majandust kasvatada. Plaan sisaldab järgmisi peamisi samme: avalike kulutuste kärped 10% järgmise kolme aasta jooksul (osa kärbetest on juba avalikkuse ees), ning lisaks tuleb katta suurenenud kaitse- ja julgeolekukulutused, mis on kaasnenud Vene agressiooniga Ukrainas. Ühtlasi rõhutati maksupoliitilist stabiilsust ja vajadust selgelt sõnastatud kindlust eelarveperioodil, et vältida järske maksumuudatusi ja tagada investeeringute ning inimeste usalduse jätkusuutlikkus. Lisaks toodi esile, et 2022. aastal olid kaitsekulutused 2,16% SKP-st ning praegu 3,4% SKP-st, mis tuleb katta ligikaudu 550 miljoni euroga, ning see samm on osa suuremast plaanist luua kindlus ja võimalik kasv.

Seitsmes küsimus pööras tähelepanu Lihula monumendi konfiskeerimisele PPA poolt. Riigikogu liige Varro Vooglaid sai esimesena sõna ja esitas väga emotsionaalse ning kriitilise seisukoha: monumendi kõrvaldamine ning hilisem hoiule võtmine on häbiväärne ning see võimendab Venemaa ajaloonarratiivi. Ta rõhutas, et commemoratsioonide sümbolid peaksid keskenduma Eesti vabaduse ning Nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud inimeste mälestusele, mitte tekitama vastuolulist narratiivi. Lisaks tõstatas ta küsimuse, kellele monumendi koopia püstitamine oluliseks osutub ning milline on riigi roll selliselt mälestuste käsitlemisel.

Päevakorral oli Riigikogu kaheksanda küsimuse arutelu põhiseaduse kehtivuse teemal ning Lihula samba koopia konfiskeerimise taustade selgitamine. Evelin Poolamets esitas küsimused, mis puudutasid omandiõigust, arvamusvabadust ja õiguskorda ning küsis, millised arutlused ja otsused viidi läbi seoses 31. augustil toimuva konfiskeerimisega. Ta tõi välja, et sambakoopiad paiknevad erinevates kohtades – ühel eramaa Lihulas ja teisel Lagedi Vabadusvõitluse muuseumis – ning küsis, kas võimud pidasid vajalikuks oma võimu eksponeerimist; see tõstatab põhjendatud küsimused riigivõimu omavoli ja põhiseaduslike piiride kohta.

Valitsuse vastus rõhutas, et politsei tegutses korrakaitseseaduse alusel ning et toimunud sammud olid suunatud ohu ennetamisele ja korrektse toimimise tagamisele. Politsei hoiustas monumendi koopia ning see läheb nüüd ekspertiisi, mille tulemused määravad edasised sammud. Põhiseaduse ja omandi puutumatus ning arvamusvabadus on käsitletud ning korrakaitseseaduse raames toimiv protsess leiab jätkuvalt lõpplahenduse ekspertarvamuse põhjal. Lisaks arutati, et antud kontekstis on oluline arvestada nii riikliku õiguse kui ka mälestusväärtuste tasakaaluga ning et riigivõimu toimimise korda tuleb käsitleda seaduslikult ja läbipaistvalt.

Käesolev infotund puudutas Riigikogu liikme Mart Helme küsimust kodanike põhiseaduslikest õigustest ning selle teema konteksti tõsteti seoses Lihula ausamba paigaldamisega ning avalike ürituste korraldamise ja keelatud sümbolite esitamisega. Esiteks keskenduti küsimusele, kas korrakaitseseadus on põhiseadusest ülemakt ning millised olid politsei tegevuse õiguslikud alust ja menetlustoimingud. Samuti tõstatati ajalooline kontekst – 1944. aasta sündmused ning nendes osalenute käsitlemine kui bandiidide või Eesti iseseisvuse ja perede kaitsjate küsimus – ning arutati, kuidas riigiõiguslik raam ja ajalookäsitlus põimumad. Teises osas toimus arutelu selle üle, kuidas tagada rahulikum ning konstruktiivne dialoog riigi eesliinil, ning milline on infotunni eesmärk – mitte otsuste vastuvõtmine, vaid teabevahetus ning arutelu.

Tänase, 10. septembri teisipäeva, päevakorra juurde asuti Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 kolmanda lugemise arutamiseks. Päevakorrapunkti avamisel kuulutati välja läbirääkimised, et anda sõna fraktsioonide esindajatele. Kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu 353 pandi lõpphääletusele ning see võeti seadusena vastu märkimisväärse häälteenamusega.

Teine päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 428 teist lugemist. Ettekandjana on majanduskomisjoni esimees Jaak Aab, kes mängis otseselt juhtivat rolli menetluste koordineerimisel ning eelnõu läbivaatamisel komisjoni tasandil. Eelnõu esimene lugemine toimus 5. juunil ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 20. juuni; muudatusettepanekuid ei laekunud Riigikogu liikmetelt. Majanduskomisjon toetas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist 5. augusti istungil, kus osalesid ühenduste esindajad ja Rahandusministeeriumi esindaja. Seda kuulamis- ja aruteluvooru saadeti ettepanekud ning muudatused ning valmis kavandid, mille kohta komisjon tegi menetluslikke otsuseid. Teksti keele- ja vormimuudatused, mis ei muuda sisu, viidi kahe lugemise vahele läbi. Majanduskomisjon esitas kaks muudatusettepanekut ja mõlemad leidsid toetus. Peamiselt koondati kokku kõigi osapoolte seisukohad ning otsusena sooviti võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ning lõpetada teine lugemine; vajadusel on plaan viia kolmandaks lugemiseks 18. septembril ja lõpuhääletus. Kõik otsused tehti konsensuslikult.

Kolmanda päevakorrapunkti teemaks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 402 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lisada ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja puhkepäevaks, suurendades riigipühade arvu Eestis 12-ni. Kavandatav muudatus jõustuks 1. jaanuaril 2025 ning eelnõu väidab, et see ei too täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi ning aitab tugevdada peresuhteid ning luua paremad puhkusevõimalused tööinimestele. Eelnõu on apolliitiline ning toob välja, et see toimiks sarnaselt teiste Euroopa riikide praktikaga.

Teiseks toodi arutelul välja erinevad mõjud ja kaalutlused: valitsus oli eelnõu suhtes kriitiline ja ei toetanud seda, haridusministeerium tõi esile potentsiaalse koormuse suurenemise koolis ning mõningad ettevõtjatest osapooled nägid lisapuhkepäeva positiivset mõju, teised aga muretsesid töökorralduse ja bürokraatia kasvu pärast. Komisjon otsustas esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata ning plenaar tehti lõpuks otsus, et eelnõu menetlus lõpetatakse. Hääletustulemuseks on poolt 48, vastu 12, erapooletuid 2.

Esimene lugemine Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõust 412, mille eesmärk on anda kompensatsioonimandaadid vastavalt kandidaadile antud häälte arvule. Eelnõu on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatus ning esialgseks ettekandjaks on määratud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin. Lähtuvalt seisukohtadest on kavandatud, et kompensatsioonimandaadid antakse kandidaatidele, kes saavad rohkem hääli, mitte ainult erakondade nimekirjade kohtade tõttu; see on seotud rahva kätte antud suveräänsuse ja demokraatliku õiguse põhimõtetega, mida arutatakse juba pikas perspektiivis valimiste mõistliku jaotuse nimel.

Esimeses osas käsitletakse Irina Talvise tagasiastumise järel Riigikogu liikmeks asendusliige Jüri Jaansoni ametivande kuulamist. 8. septembril asus ta Riigikogu liikmeks ning järgnes ametivande kuulamine, mis tähistab tema ametisse asumist Riigikogu XV koosseisus. Protseduuriline jaoks on oluline, et uus liikme ametivanne kinnitab tema lojaalsuse Eesti Vabariigile ning põhiseaduslikule korrale, ning tseremoonia lõpus kõlab tavapärane aplaus.

Tänane päevakord keskendus Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksandr Tšaplõgini ja Lauri Laatsi esitatud arupärimiseks Kristina Kallase töö kohta haridus- ja teadusministrina. Otsus oli koguda ministri selgitus ning mõjusin kohaliku valitsuse kontekstis: opositsioon küsis, miks Kristina Kallas on jätkuvalt ministrina uues valitsuses ja kas ta on selle ametipositsioonil pädev. Arupärimise menetlus tõi esile laiemad diskussioonid haridussüsteemi reformide, eestikeelsele õppele üleminekuga seotud väljakutuste ning õpetajate palga ja töötingimuste küsimuste üle. Esimese päevakorrapunku lõpptulemusena toimus ülevaade vastustest ning suundumus jätkuvale debatile haridussüsteemi rahastuse ja kvaliteedi teemadel.

Esimeses päevakorrapunktis kajastus Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seedri 8. aprillil esitatud arupärimine riigigümnaasiumide ühiskatsete tehnilise rikke kohta. Põhiküsimuseks oli, miks mitmesugused süsteemsed tõrked juhtusid katsete käigus ning kuidas koordinatsioon ja vastutus nende korraldamisel realiseerusid. Eriti keskne oli küsimus, miks katseandmed ja -tulemused ühel ajal annulleeriti ning kuidas jätkates tagatakse õpilaste võrdne pääs riigigümnaasiumidesse ning milline on edasine plaan põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumisse lubamise protsesside ühitamiseks. Kuna arutelu hõlmas nii halduse vastutust, koolide informeerimist kui ka tehnilise baasi valmidust, puudutas see ka e-eksamite üleminekut ning plaani, kuidas koolid ja õpilased ühtlases korras edasi liiguvad.

Riigikogu arutas 9. oktoobril 2023 esitatud arupärimist riigi plaani kohta lõpetada põllumeestele haneliste tekitatud kahjude hüvitamine. Arupärimises osalenud Riigikogu liikmed – Rene Koka, Martin Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaiu, Anti Poolametsa, Jaak Valge ja Arvo Alleri – soovisid saada kliimaministrilt selgitust olukorra kohta ning vastuseid kuue küsimuse vormis. Minister Yoko Alender esitas arupärimisele vastuse ning selgitas põhjalikult, miks hüvitamise lõpetamisega seotud otsuste puhul on prioriteediks saanud kahjude ennetamine ning kuidas eelarvepiirangud on mõjutanud rahastamist ning edasisi võimalikke mehhanisme. Teine osa istungist keskendus konkreetselt ennetusmeetmete rollile, hüvitiste jaotuse järjekorrale ning erisüdamikute (nt kaitsealuste liikide) kahjude käsitlemisele ning arutleti ka tulevikuperspektiividest – kas ja millal võiks hüvitamist taasalustada või asendada see teiste toetusmeetmetega. Kokkuvõttes oli keskseks sõnumiks: ennetus ja tõhusam mõjusus ning piiratud eelarve tingimustes nutikas vahendite kasutamine võivad vähendada kahjusid ning tulevikus võib situatsiooni paremaks muutudes olla võimalik taas hüvitisi kaaluda.

Riigikogu arutas neljanda päevakorrapunktina Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa, Rene Koka ja Leo Kunnase arupärimist soode taastamise kohta. Arupärimine keskendus Eesti plaanile taastada 2050. aastaks vähemalt 25 000 hektarit kuivendatud soid, küsides tööde maksumuse, Euroopa Liidu looduse taastamise määruse tagasilükkamise (tol hetkel) ning taastamise mõju kohta majandusele ja julgeolekule. Küsijad väljendasid muret, et kuivendamiseks tehtud põlvkondade töö läheb kaduma ning et vahendeid tuleks kasutada pakilisemateks vajadusteks.

Kliimaminister Yoko Alender vastas, selgitades, et taastamistööd keskenduvad Nõukogude ajal massiivselt kuivendatud ja kahjustatud aladele, mis praegu emiteerivad kasvuhoonegaase ja on tuleohtlikud. Minister rõhutas, et taastamist ei tehta kunagi tootlikel metsa-, heina- või põllumaadel. Ta kinnitas, et Euroopa Liidu looduse taastamise määrus on vahepeal heaks kiidetud ning Eesti eesmärgid on kooskõlas juba tehtud plaanidega. Rahastuse osas märkis minister, et soode taastamiseks kasutatakse spetsiifilisi EL-i fonde, mida teistele valdkondadele kulutada ei saa, ning et need vahendid (kokku umbes 37 miljonit eurot, millest Eesti omafinantseering RMK eelarvest on 935 000 eurot) annavad tööd maapiirkondade ettevõtjatele. Debati käigus kritiseerisid arupärijad teravalt rohepööret, pidades soode uputamist ideoloogiliseks "Lõssenkismiks" ja viisastakuplaanide täitmiseks, mis hävitab metsa ja maaelu.

Riigikogu arutas Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme esitatud arupärimist looduskaitseliste piirangute ja eraomanikele makstavate hüvitiste kohta. Arupärijad kritiseerisid piirangute pidevat kasvu, ebapiisavat kompensatsiooni ja asjaolu, et omanikke ei teavitata piirangute seadmisest (näiteks Haanja looduspargis). Rain Epler tõi esile ka küsimuse maadevahetuse taastamise mõistlikkusest.

Kliimaminister Yoko Alender vastas, et riik püüab parandada maaomanike teavitamist uue eluslooduse infosüsteemi kaudu. Hüvitiste osas kinnitas minister, et tasud on laias laastus adekvaatsed, kuid vajavad diferentseerimist, eriti range kaitsega aladel. Ta pakkus välja võimaluse tõsta sihtkaitsevööndites tasumäära 134 eurolt kuni 200 euroni hektari kohta, sõltuvalt eelarvevõimalustest. Samuti kinnitas minister, et looduskaitseseaduse muudatus lubab erametsaomanikel piiranguvööndi metsaelupaikadest võtta küttepuitu (kuni 20 tihumeetrit aastas). Maadevahetuse taastamist minister ei toetanud, viidates poliitilise toetuse puudumisele, bürokraatiale ja varasematele läbipaistvusprobleemidele. Debati käigus kritiseerisid Helle-Moonika Helme ja Mart Helme teravalt riigi sekkumist eraomandisse, pidades seda sisuliselt natsionaliseerimiseks ja võrreldes olukorda Brežnevi-aegse riikliku sekkumisega.

Erakorralise istungi päevakorras oli Riigikogu liikmete kirjalik umbusalduseralduse esitamises taristuministrile Vladimir Svetile. Esimene ettekandja esindas umbusaldust avaldajate rida, mille järel järgnes Sveti ministerlik ettekond ning võimalus suulisteks küsimusteks. Seejärel toimusid fraktsioonide esindajate läbirääkimised ning lõpuks hääletus, mille tulemusena pidanuks umbusaldus läbima koosseisu häälteenamuse. Päevakorra lõpp kontrollitud: umbusaldust ei võetud vastu. Protsessis keskenduti baasväärtustele, julgeolekule, rahvusvahelisele õigusele ja Eesti välispoliitilisele kursile seoses Ukraina- ja Krimmi küsimustega ning arutelude käigus avaldati kriitikat ministri varasemate seisukohtade ja valitsusliiduga seotud otsuste suhtes. Kokkuvõttes kajastab istungi ajend valitsus- ja opositsiooniliinide vahelist pingeid ning riigivõimu eetiliste ja julgeolekuküsimuste tähtsust kaasajooksval ajal.

Esimene päevakorrapunkt käsitles mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) kolmanda lugemise asja. Päevakorras viibisid läbirääkimised fraktsioonide vahel, kus pool võttis enda seisukoha maksureformi osas ja vastased väljendasid tugevasti vastuargumente. Kõnede käigus toodi välja majanduslik mõju tavainimestele, ettevõtlusele ja riigi eelarvele ning kinnitati, et kuigi automaksu vastu võitlemine on peamine poliitiline valimispaanus, on samal ajal tähelepanu suunatud toetustele ning abivahendite kättesaadavusele. Samuti tõstatati küsimused majanduskriisiolukorras tehtavate maksutõusude õiguspärasuse ja nende mõju kohta nii demograafilisele kui sotsiaalsele tasandile.

Riigikogu arutles Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 kolmanda lugemise üle. Eelnõu keskmes on regionaalne ebavõrdsus ja selle leevendamine läbi muudatuste maksutulus ning rahastamismustri kujundamine. Lõunakõnes ja aruteludes rõhutati, et nii linnade kui ka maapiirkondade huvid peavad olema tasakaalus ning koostöö erinevate asutuste ja omavalitsustega on võtmetähtsusega. Läbirääkimised korraldati fraktsioonide esindajatele ning mitmed osapooled tunnustasid praeguse süsteemi edasist monitooringut ning vajadust vajadusel täiendavate muudatuste järele.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu asendusliikme ametivande andmist. Seoses Riigikogu liikme Raimond Tamme tagasiastumisega 24. juulil, asus Riigikogu XV koosseisu liikmeks asendusliige Hele Everaus.
Istungi alguses kutsuti Hele Everaus Riigikogu ette andma ametivannet. Everaus pöördus austusega Riigikogu esimehe ja kolleegide poole ning andis vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja selle põhiseaduslikule korrale. Vande andmisele järgnes saalis aplaus ning Riigikogu esimees soovis uuele kolleegile edu tema edasises töös parlamendis.

Päevakorra esimene ja ainus punkt käsitles kaitseminister Hanno Pevkuri ametivande andmist. Istungi alguses teavitati Riigikogu liikmeid Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 22. juuli otsusest nr 447, millega Hanno Pevkur nimetati ametlikult kaitseministriks. Järgnevalt paluti Hanno Pevkuril anda ametivanne.

Kaitseminister Hanno Pevkur andis pühaliku tõotuse, kinnitades, et on teadlik oma vastutusest Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Ta tõotas jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada kogu oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Ametivande järel õnnitleti uut kaitseministrit ja sooviti talle edu tema vastutusrikkas töös.

Esimeseks punktiks on Riigikogus arutlusele varasemalt Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on 2025. aasta algusest kehtestada mootorsõidukimaksu, mis peaks suunama inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ning koguma riigi kohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid. Maks koosneb kahest osast: esiteks sõiduki omaniku igal aastal sõiduki liiklusregistris registreeritud omastatust, teiseks registreerimistasust, mis makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel. Süsteem võeti menetluses mitme etapiga ümber ning eelnõu on läbinud olulisi muudatusi, sealhulgas lubatud koefitsientide ja maksupõhimõtete kohandamist vanuse ja kasutusviisi alusel. Riigikogu president jättis eelnõu välja kuulutamata, viidates puudelike võrdsete kohtlemise põhimõtete rikkumisele seoses puudega inimeste eripärast tingitud erinevustega. Seejärel lisati eelnõule sotsiaalsete toetusmehhanismide laienemise kavatsused: puudega inimeste sihitud toetusid, ühekordsed hüvitised ja abivahendite kättesaadavuse parandamine. Menetluse käigus toimusid erakorralised istungid rahandus- ja sotsiaalkomisjonides ning komisjonide ühisistungid. Muudatusettepanekute hulk oli erakordselt suur (sattus rubric 374 ettepanekut); juhtkonna poolt pakuti kolm põhimuudatusettepanekut: nr 6 tehniliste ja normistlike muudatuste jaoks, nr 12 mootorsõidukimaksu maksuteate kättetoimetamist puudutavate muudatuste jaoks ning nr 20, millel oli keskne mõju puudega inimestega seotud toetusmehhanismidele. Lõpuks tehti otsus teise lugemise lõpetamiseks ning edasise menetluse korraldamiseks kolmanda lugemise suunas; sotsiaalse ja kohtuliku mõju analüüs ning obstruktsiooni vältimine olid kogu menetluse keskmes.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 teine lugemine, mida rahvakeeli tuntakse "Robin Hoodi" eelnõuna. Rahanduskomisjoni liige Priit Lomp andis ülevaate komisjoni arutelust, kus osalesid ka Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Lomp kinnitas, et eelnõu on omavalitsuste seas tekitanud vastakaid arvamusi, olles KOV-e poolitav. Ta tõi välja, et Tallinna linn panustab ümberjagamisse ligi 8 miljonit eurot, samas kui Jõgeva vald saab täiendavat tulu umbes 3 miljonit eurot viie aasta peale.

Isamaa fraktsioon esitas muudatusettepanekud, mis puudutasid maksuküüru kaotamise edasilükkamist aastasse 2028. Komisjon otsustas need ettepanekud arvestamata jätta. Läbirääkimistel kritiseeris opositsioon (Isamaa ja Keskerakond) teravalt valitsuse lähenemist, rõhutades, et regionaalset tasakaalu tuleks saavutada riigieelarve tulude arvelt KOV-ide tulubaasi suurendades, mitte omavalitsuste vahel raha ümber jagades. Opositsioon juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsuse maksutõusud (käibemaks, aktsiisid, automaks) suurendavad vaid riigieelarvet, jättes KOV-idele vaid lisakulud. Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, kuid see lükati hääletusel tagasi (13 poolt, 55 vastu). Eelnõu 443 teine lugemine lõpetati.

Riigikogu võttis täna vastu volituste peatumise tõttu tekkinud olukorra seoses Liisa-Ly Pakosta nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks ning Ando Kiviberg asus tema volituste peatumise ajal Riigikogu liikmeks. See samm tähistas uut staatuswechseli koosseisus ja korraldas järgneva ametivande kuulutamise, kinnitades uue liikme õiguspärast rolli XIV/XV Riigikogu kontekstis.

Käesolev istung oli pühendatud uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumise tseremooniale. Riigikogu ees andis ametivande peaminister Kristen Michal, kes oli Vabariigi Presidendi otsusega nr 447 ametisse nimetatud 22. juulil 2024. Peaminister tõotas jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühenduda rahva heaolu kindlustamisele.

Pärast peaministrit andsid ametivande ka kõik uue valitsuse ministrid, välja arvatud kaitseminister Hanno Pevkur, kes viibis lähetuses. Istungi lõpus loeti ette Vabariigi Presidendi otsus nr 448, millega vabastati ametist Kaja Kallase juhitud eelmine valitsus seoses uue valitsuse ametisse asumisega 23. juulil 2024. Riigikogu õnnitles ametisse astunud valitsust ja tänas lahkuvat valitsust tehtud töö eest.

Erakorraline istung keskendus Riigikogu liikme Madis Timpsoni ametivande kuulamisele seoses Jürgen Ligi volituste peatumisega ning tema asendusliikmena Riigikogusse määramisega. Istunge alguses tehti ettepanek asuda teise päevakorrapunkti juurde ja kuulata ära Timpsoni ametivanne, viies ellu muutuse Riigikogu koosseisus. Seejärel lubati Timpsoni ametivanne, mis tähistas tema astumist ametikoha täitjaks, ja istung jätkus vastavate sõnavõttudega.

Riigikogu erakorraline istungjärk keskendus peaministrikandidaat Kristen Michalile volituste andmisele uue valitsuse moodustamiseks. Michal esitas oma kõnes valitsuse plaani, mille peamine eesmärk on taastada riigis kindlustunne, eriti julgeoleku ja majanduse vallas. Ta rõhutas, et Venemaa agressiooni ja varasemate mugavate otsuste tõttu on Eesti rahandus kriitilises seisus, mistõttu on vaja teha raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid. Peamiste meetmetena tõi Michal välja tähtajalise laiapindse julgeolekumaksu kehtestamise 2028. aasta lõpuni (hõlmab käibe-, tulu- ja ettevõtte kasumi maksustamist 2% ulatuses), et katta kasvanud riigikaitsekulud (4 miljardit eurot viie aasta jooksul). Lisaks plaanitakse avaliku sektori kulude läbivat kärpimist 10% kolme aasta jooksul ning maksuküüru kaotamise edasilükkamist aasta võrra. Magustatud jookide maksu kehtestamisest loobutakse. Opositsioon kritiseeris teravalt maksutõusude kaskaadi, väites, et see pidurdab majandust veelgi ja et valitsusel puudub selleks rahvalt mandaat. Samuti tõstatati küsimus ühe ministrikandidaadi (Vladimir Svet) varasemate Krimmi staatust puudutavate avalduste kohta. Michal kaitses valikuid, rõhutades, et alternatiiviks oleks riigi kaitsmisest loobumine või pensionide kärpimine. Hääletuse tulemusel sai Kristen Michal volitused valitsuse moodustamiseks.