Täiskogu istungid

Esimene päevakorrapunkt käsitles 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmist ning järgnenud läbirääkimisi fraktsioonide vahel. Esmalt toimus peaministri poliitiline avaldus, milles rõhutati riigi kindlust, kaitsevõime suurendamist ning riigieelarve külge seatud nõudmust elavdada majandust ja vähendada bürokraatiat. Üks väljapakutud kesksetest teemadest oli julgeoleku maks ning laiema julgeolekukorralduse rahastamine, mis oleks seotud nii kaitsevaldkonna vajaduste kui ka sisejulgeoleku investeeringutega. Samuti toodi välja kavas olevad suurinvestatsioonid infrastruktuuri, energia jaIT valdkondades ning üldise riigihalduse tõhustamise kavad. Teine päevakorrapunkt koosnes fraktsioonide esindajate arvamusavaldustest ja kriitikast eelarve kohta, kus diskussioon kaldub maksustamise ja kulude jaotuse teemade järjest keerukamale jaemisele ning kus puuduvad lõplikud otsused.

Ta on selle päevakorra põhiteema: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 kolmas lugemine. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja juhataja juhib arutelu, kus esindajad esitlesid erinevaid seisukohti ning toodi välja nii rohepöörde kiirendamise kui majanduskeskkonna stabiilsuse küsimused. EKRE fraktsiooni nimel esindas Rain Epler ning pöördus tugeva kriitikaga nii energiamaksete kui taastuvenergia toetuste osas, rõhutades vajadust kasutada stabiilseid ja majanduslikult jätkusuutlikke elektrienergia tootmisviise, sealhulgas tuuma ja põlevkivi kasutamist. Teistes fraktsioonides tõdeti vajadust rohepöörde kulude ja hinnataseme läbipaistvuse ning energiajulgeoleku tagamise järele ning arutleti, kuidas vähendada ülemääraseid koormisi tarbijatele ja ettevõtjatele. Lõpuks suunati päevakorra lõpphääletusele ning eelnõu sai vastu võetud: poolt 53, vastu 22, erapooletuid 0. See peegeldab valitsuse algatuste ja opositsiooni kriitika tasakaalustatud arutelu ning pakkus lõpuks seatud eesmärkide saavutamiseks õiglast parlamentaarset hääletustulemust.

Riigikogu tegi kolmanda lugemise ettevalmistust Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 kohta. Eelnõu eesmärk on CER-direktiivi ülevõtmine ja elutähtsate teenuste ulatuse laiendamine, sealhulgas toidujulgeoleku tagamine. Lisaks nähakse põhiseadusest tulenevalt ette kohustused kohalikele omavalitsustele ja riigile riskianalüüside koostamiseks ning nende koostamise ajakavad on paigutatud 2025. aasta keskpaigale erinevate tasandite osalusega koordineeritult. Samas tekitab ajakava ja rahastuse puudumine küsimusi kohalike omavalitsuste koormuse ning palga- ja personalikulusid katva sisemise ressursi vajaduse osas. Debatil toodi esile, et esmatootjate, toidugäitlejate ning teiste tarneringide kaasamine ei ole piisavalt kontekstis selge, ning arutleti selle üle, kui ulatuslikult ja kui pikka aega tuleb lisatööjõudu ning bürokraatiat rakendada.

Kolmandas päevakorrapunktis arutati rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 495, mille eesmärk on nimetada audiitor Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks. Ettekande tegi Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu. Komisjoni hinnangul määratakse audiitor Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks Riigikogu ettepanekul vastavalt Riigikontrolli seaduse § 5 ning otsus põhines ostumenetluse tulemustel ja pakkumuse maksumusel. Konsensuslikult otsustas komisjon esitada eelnõu täiskogule päevakorda ning soovitas lõpphääletust läbi viia hiljemalt 25. septembril 2024, pärast juhatuse üht päeva pikkust menetlusaja nihutust. Eelnõu sihiks on nimetada Sirius Audit OÜ Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevust kontrollima, kusjuures firma toob meeskonda pikaajalise auditeerimise kogemuse ning rakendab kvaliteedi ja riskijuhtimise süsteeme vastavalt ISQM standarditele ning Eesti auditeerimise standardile 200.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu 421 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on luua regulatsioon päev- ja nädalahoiuteenustele ning täiendada vastavaid õigusi, rahvatervise ja riigilõivude reegleid ning rahvastikuregistri seadust. Teenus on suunatud mõõduka–raskete ja sügava või muude täpsustatud/intellektipuudega inimeste jaoks, kellel on suur hooldusvajadus ja järelevalvevajadus, ning selle abil loodetakse kergendada omastehooldajate koormust ning võimaldada töö- või osalise tööaja jätkamist. Esimene lugemine toimus mais, menetlusprotsessi kaasati erinevaid organisatsioone ning eelnõu on läbi viidud mitme istungi, sh 10. ja 23. septembril, kus käsitleti nii sisulisi kui tehnilisi aspekte. Eelnõu jõustumise ajastus on plaanitud alustada 1. jaanuaril 2025, välja arvatud registriandmete muudatused.

Esimene lugemine käsitles Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 432. Eelnõu eesmärk on kriisiajal hoida riigieelarve tasakaalu ning vältida täiendavate maksude kasutuselevõttu või olemasolevate maksude suurendamist, millega soovitakse vältida majanduse ebastabiilsust ja kodanike toimetulekut. Isamaa väidab, et praeguste maksusoodustuste ja senise tulumaksuseaduse raames ei ole vaja luua uut maksuküüru ning et riigieelarvesse võiksid laekuda lisatulu hoopis teistsuguste kaalutluste kaudu, kui reformijuhid soovivad. Samuti tõstetakse küsimust maksutuleviku prognoosidest ning võimalikest mõjudest sotsiaalsetele gruppidele.

Plaanis oli käsitleda regionaal- ja põllumajandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimisest. Ettekandja oli regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. Kõne keskmes oli toidujulgeolek, kodumaise toidutootmise konkurentsivõime, maaelu elujõud ja regionaalne kestlikkus; rõhutati loomade heaolu, innovatsiooni ja teaduskoostöö tugevdamist ning kriiside ennetamist ja varustuskindluse suurendamist. Samuti tõdeti vajadust lihtsustada nõustussüsteeme, toetuste taotlemist ning vähendada topeltaruandlust, et Eesti põllumehed ning tarbijad saaksid paremini kindlustatud ja konkurentsivõimelisemad olla.

Täna Riigikogus arutati seitsmendat päevakorrapunkti: Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ratifitseerimise seaduse eelnõu 469 esimene lugemine. Eelnõu käsitleb konventsiooni ratifitseerimist ja sellega kaasnevaid kohustusi tööturul vägivalda ja ahistamist ennetada ning ohvrite kaitset suurendada. Ministri Liisa-Ly Pakosta kõnet rõhutas, et Eesti õigusruum ning põhiseadus juba praegu tagavad suure osa konventsiooni põhimõtetest ning nimetas, et ratifitseerimine ei vaja Eesti seaduste muutmist. Arutelu tõstatas lisaks küsimusi ning kriitikat puudutavat sotsiaalse soo mõiste ja selle rakendamise kohta töökohtadel, samuti riietus- ja pesuruumide kasutuse konteksti.

Kaheksas päevakorrapunkt käsitleb valitsuse algatatud märgukirjade, selgitustaotluste ja kollektiivsete pöördumiste vastamise seaduse muutmist. Eelnõu eesmärk on muuta jaotuslikku vastamistähtaega – seniselt 30 päevalt 15 päevale – ning sellega süstida riigi teenistuses ning ettevõtluses kiiremat ja digitaalset vastamisprotsessi. Sisesõnalised põhjused rõhutavad, et digitaalsed koostatud vastused saavad paremini ja kiiremini kättesaadavaks ning ettevõtted ning kodanikud saavad riigilt vajaliku teabe kiiremini kätte, mis omakorda soodustab tootlikkust ja õiglast töökeskkonda.

Teine osa arutelust puudutas põhiseaduskomisjoni kuulutatud küsimusi: kas 15-päevase vastamistähtaja võimalik rakendamine võib tekitada olukordi, kus ametnikud ei suuda puhkuse ajal vastata või kus vajalik fikseerimine nõuab lisaaega. Komisjoni konsensuslik lähenemine leidis, et lisaks maksimaalsele 15 päevale jäävad asenduste ja pikenduste mehhanismid (kuni kaks kuud põhjendusega) ning ametnikud peaksid jätkuvalt järgima eetika- ja seaduslikke nõudeid. Esitati ka märkused bürokraatia kasvu riskide kohta, kuid lõppkokkuvõttes otsustati esimene lugemine lõpetada ning edaspidiseks viia läbi põhjalik arutelu ja ettepanekute esitamise tähtaeg.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu 441 esimest lugemist. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades selle vajalikkust Venemaa agressioonist tulenevate rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusamaks rakendamiseks ja menetlemiseks. Eelnõu peamine eesmärk on jagada sanktsioonirikkumiste menetlemise koormust: alla 10 000 euro väärtuses rikkumised muudetakse väärtegudeks ja antakse menetlemiseks Maksu- ja Tolliametile (MTA), vabastades seeläbi Kaitsepolitseiameti (KAPO) ressursi. KAPO jääb tegelema suuremate summade, grupiviisiliste või korduvate rikkumistega. Minister tõi esile ka seisukoha, et sanktsioneeritud kaubad tuleb konfiskeerida ja hävitada, mitte realiseerida.

Juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni, esimees Andre Hanimägi kinnitas, et komisjon pidas KAPO koormuse vähendamist mõistlikuks ja koostöö MTA-ga on tagatud. Läbirääkimistel toetasid eelnõu nii Eesti 200 (Peeter Tali) kui ka EKRE (Arvo Aller). Peeter Tali kasutas oma kõneaega, et kutsuda üles kehtestama Venemaa ja Valgevene vastu täielikku kaubandusembargot ja kritiseeris Euroopa Liidu riike Vene LNG kasutamise eest.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 esimese lugemise raames. Eelnõu eesmärk on piirata kinnistusraamatu andmete avalikku ligipääsu nime või isikukoodi alusel, et vähendada eraelu puutumatuse rikkumisi ja väärkasutusi. Kui inimesel on kinnistu vaid üks elukoht, on tõenäoline, et see peegeldab tema elukohta; kuid aadressi alusel jääb võimalus kontrollida konkreetse hoone omanikku, samas kui nime ja isikukoodi järgi tehtavate otsingute puhul kehtestatakse rangem piirang. Eriõiguste all jäävad alles ametiasutused ja ajakirjanikud vastavate lepinguliste mehhanismide raames ning avalikust ei lisata kohtunikuabi nime; digitaalsed lahendused ja digitaalallkirjad muudavad süsteemi turvalisemaks. Sellised muudatused peaksid vähendama profiilitamist ning pakkuma hingerahu neile, kelle eraelu on viimasel ajal kahjustatud.

Käesoleval istungil käsitleti vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 esimene lugemine. Eelnõu keskmes on kahes põhivaldkonnas tehtavad muudatused: esiteks tugevdatakse isikuandmete kaitset ja täpsustatakse nende andmete kogumise korda; teiseks suurendatakse läbipaistvust ning selgitatakse taustainfo kogumise mehhanisme. Samuti laiendatakse taustakontrolli nende inimeste ringini, kes vanglas töötavad või kes soovivad vanglat külastada, ning lisatakse võimalus keelduda taustakontrollist, millega kaasneb pääs vangla territooriumile piirang. Eesmärk on vähendada keelatud esemete ja ainete hulka vanglatest ning suurendada ohutust ning vangistuse eesmärkide täitmist.

Tänane päevakorra teema keskendus julgeolekule ja ohtude hindamisele seoses Vene ja Valgevene kodanike hääleõigusega Eesti kohalikel omavalitsuste valimistel ning valijameeste valimisega presidendivalimisel. Küsimus tõstatas selgelt keerdküsimuse: miks on Eesti julgeoleku seisukohast oluline piirata või otsustada nende inimeste hääleõiguse üle ning millised praktilised sammud on koalitsioonil plaanis selle küsimusega edasi tegeleda. Esimene küsija oli Helir-Valdor Seeder, kelle sõnavõtt tõi sisse konkreetse turvalisuse ja demokraatia tasakaalu arutluse ning nõudis koalitsiooni ühtset ning selget positsiooni.

Tänane teine küsimus oli suunatud peaministrile Kristen Michalile ja puudutas Eesti majandust. Riigikogu liige Martin Helme esitas küsimuse majanduse väljavaadete kohta ning tõstatas kriitilise hinnangu valitsuse majanduspoliitikale, sealhulgas maksumuudatustele ja energiapoliitikale. Tekstist kumas mure majanduse üheksa–kümne kvartali kestva majanduslanguse üle ning IMF ja teised rahvusvahelised allikad olid esile toodud näidetena, milleni on võinud viia olemasolev eelarve ja majandust puudutavad otsused. Arutelu viisid edasi küsimused, kuidas tagada jätkusuutlik majanduskasv ja riigi rahanduse kordategemine ning milline on inertside energiapoliitika üleminek rohelisele ning selle lühiajaline mõju tarbijatele ja ettevõtjatele.

Kolmanda küsimus puudutas Eesti välispoliitikat ning hiljutist ÜRO resolutsiooni hääletust Iisraeli–Palestiina konflikti osas. Riigikogu liige Lauri Laats esitas küsimuse ning arutlus keskendub Eesti positsioonile ja laiemale välispoliitika suunale. Ühiselt tõdeti, et Eesti on välispoliitikas rõhutanud reeglite põhist maailmakorda ning ühtse Euroopa Liidu seisukoha kujundamise olulisust, kuid eelmisel hääletusel erines Euroopa Liit kolmepoolsest jaotusest: 13 riiki hääletas poolt, 12 erapooletut ning 2 olid vastu (Ungari ja Tšehhi). Arutlus tõstatas küsimuse, kuidas selgitada ning koordineerida selliseid erimeelsusi, ja kuidas need seosed laiemasse liitlaste ja rahuplaani konteksti asetuvad.

Riigikogu infotund keskendus peaminister Kristen Michali vastustele kahele olulisele teemale: valitsusliikmete usaldusväärsus ja riigieelarve kärped. Riigikogu liige Priit Sibul tõstatas küsimuse kaitseminister Hanno Pevkuri tegevuse kohta, viidates julgeolekuekspert Meelis Oidsalu kommentaarile, mis vihjas võimalikule huvide konfliktile seoses endise kaitseväe juhataja (kelle isikus Sibul Pevkurit nägi) liikumisega kaitsetööstusesse pärast pikamaa laskemoona hankimise vajadusest rääkimist. Peaminister Michal lükkas kuulujutud tagasi, rõhutades, et Pevkur on valitsuses edukalt seisnud Eesti kaitsevõime tugevdamise eest, mille tulemusena eraldati 1,6 miljardit eurot laskemoona hankimiseks. Michal rõhutas, et valitsus tegeleb reaalsete tegudega, mitte kuulujuttude kommenteerimisega, ning et kaitsevaldkonna otsused on lähtunud Eesti riigi huvidest.

Lisaküsimuses kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart valitsuse plaanitavaid kärpeid huvihariduse rahastuses. Ta tõi esile regionaalminister Piret Hartmani (SDE) avaliku vastuseisu kärpekavadele, küsides, kui tavapärane on ministrite avalik kriitika koalitsiooni otsuste suhtes, mida nad hiljem hääletusel toetavad. Peaminister Michal selgitas, et koalitsioonipartnerid toetavad lõpuks ühiseid otsuseid, isegi kui kärped on ebapopulaarsed, kuna riigi rahanduse jätkusuutlikule alusele seadmine on vältimatu. Ta kinnitas, et sisejulgeolek, kaitsevõime, õpetajad ja pensionärid on kärbetest säästetud, kuid teised valdkonnad peavad paratamatult panustama.

Tänane viies küsimus puudutas põhiseaduslikkuse analüüsi kohustust eelnõude seletuskirjades Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) alusel. Riigikogu liige Varro Vooglaid pöördus justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta poole, et arutada, kas kohustuslik sisuline põhiseaduslikkuse analüüs eelnõude seletuskirjades tuleks säilitada samal kujul või piirata. Arutelu tõstatas ka varasemaid uuringuid (nt Allar Jõks ja Carri Ginter 2022) ning ametkondlike seisukohtade erinevusi: kas eelnõude seletuskirjade analüüs on pelk bürokraatia või kriitiline vahend põhiseaduslike õiguste kaitseks. Lisaks astus lauale mälestus põhjustest, miks Riigikogu on rõhutanud põhiseadusest lähtuvat õiguskorda õigusloomepoliitikas, ning ministeeriumi kõhklused seoses ettepanekutega vähendada koormust, sealhulgas Klimaministeeriumi 14 ettepanekut.
Teine suur osa keskendus koostööle Euroopa Liidu õiguse ettevalmistamisel: õiguskantsleri Ülle Madise seisukohtade tutvustamine, mõisteid ja horisontaalset järelemõtlemist, kuidas Euroopa Liidu meetmete puhul tagada kooskõla Eesti põhiseadusega ning millised on vajalikud teavitused Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjonile. Kolmanda peatükkina pidasid osalised eraldi silmas edasisi samme: täpsemad alused, ettenähtavad kriteeriumid põhiseaduspärasuse analüüsile, arvamuste kogumise laiendus ning näidisenäide EL-i õiguse transponeerimisel Eesti põhiseadusnormidega kooskõlla viimiseks. Kõne lõpus rõhutati vajadust tagada, et Euroopa Liidu õiguse ja Eesti põhiseaduse koostoimel ei tekiks ootamatuid konflikte ning vajadusel teavitada Riigikogu ja sidusrühmi.

Riigikogu kuues küsimus oli adresseeritud kultuuriminister Heidy Purgale ning puudutas kultuuritöötajate palgateemat. Küsimuse esitas Vadim Belobrovtsev, kes kritiseeris valitsust riigiteenistujate, sealhulgas kultuuritöötajate palkade külmutamise eest 2025. aastaks. Belobrovtsev tõi esile iroonilise olukorra, kus ministrid kiidavad eelarveläbirääkimiste konstruktiivsust, ent tulemus on palgatõusu puudumine. Ta küsis, kas kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk (1600 eurot) jääb 2023. aasta tasemele kuni 2027. aasta valimisteni.

Minister Purga vastas, rõhutades valitsuse eesmärki riigi rahandus korda teha, mis nõuab kärpeid. Ta märkis, et Kultuuriministeeriumi haldusalas on kärpeprotsent 4% ning palgadünaamika tagamiseks on asutuste juhtidel võimalus tegevusi ümber prioriseerida. Purga tõi esile statistika, mille kohaselt riigilt palka saavate kultuuritöötajate keskmine brutopalk (1850 eurot) on ligi 92% Eesti keskmisest, mis vastab arengukavas seatud eesmärgile. Ta möönis olukorra keerukust, kuid kinnitas, et palgaküsimustega tegeletakse 2026. aasta riigieelarve läbirääkimistel. Täpsustavas küsimuses viitas Belobrovtsev teatrirahva meeleavaldusele ja tõi välja, et inflatsioon on palgatõusudest oluliselt kiirem olnud. Minister kordas, et palgad ei ole külmutatud, vaid asutuste eelarveid on kärbitud ning rõhutas asutuste juhtide vastutust. Lisaküsimuses kritiseeris Helle-Moonika Helme valitsuse väidet ostujõu suurenemisest, paludes ministril defineerida, kelle ostujõud on suurenenud. Purga vastas, et miinimumpalga tõstmine Eesti keskmise palgatasemeni nõuaks 11,3 miljonit eurot aastas, ning viitas Eesti Panga prognoosile ostujõu taastumisest, lubades samas, et kirjandusvaldkonnas kärpeid ei kohaldata.

Esitatud päevakorral oli peamiselt majanduse olukord ja selle mõjud kodanikele ning ettevõtetele. Arutelu keskendus Eesti Panga prognoosidele, ostujõu ja inflatsiooni mõjule järgmisel aastal ning maksutõusude ja valitsuse eelarveprotsesside vahelisele seosele. Ühiselt tõstatati küsimus, kui suur oleks järgmise aasta eelarvekoorem võrreldes tänavusega ning milliseid kärpeid ja finantseerimisvahendeid on vaja rakendada, et majanduskeskkond püsiks stabiilne ja majanduskasv oleks võimalik. Arutus hõlmas ka väljakutseid, mida kaasa toob ülesöeldud eelarveotsus, ning kui koordineeritult ja läbipaistvalt tuleb valitsuse ja koalitsiooni meetmeid ellu viia.

Lisaks pöörati tähelepanu kaitsekulude suurendamise ning julgeoleku tagamise vajadusele, infrastruktuuriga seotud projektide rahastusele (sh Rail Balticu küsimus) ja pensionisambaga seotud aruteludele. Kõneisikud pidasid eraldi heaks aruteluhetkeks eelarve kulude ümberpaigutusi ning laenust sõltuvaid või säästumeetmeid puudutavaid lahendusi, rõhutades, et pikaajalise mullide vältimiseks tuleb astuda vastutustundlikke samme. Istung tõstatuste ja eri valitsusstrategiate võrdlemisel näitas erinevaid vaateid: kas seada esikohale lühiajalised laenud või suunata ressursid kooskõlastatud kärbetele ja tõhusamale tõukele majanduses.

Kaheksas küsimus peaministrile keskendus olukorrale riigis ning lõi põhjaliku arutelu erinevatel tasanditel. Peamised teemad olid õigusloome tava, põhiseaduslik kord ja piirangute olemus kriisiolukordades, samuti ministrite seisukohad seaduste väljatöötamise analüüsi ning omandi- ja muud põhiseaduslikud õigused. Arutelu kulges nii kriitilise jutu kui ka sisuliste küsimuste vahel: kuidas tagada seaduste kooskõla põhiseadusega ning kas ja milliseid piiranguid võib kehtestada eraomandi ja muude õiguste osas. Samuti tõstatati küsimus ühisest vastutusest ning vajadusest hinnata riivete mõju mõju teistele valdkondadele ja üldisele majanduskeskkonnale.

Teises osas keskendus arutelu majandusküsimustele ning riigi rahanduslikule stabiilsusele, mis on vajalik majanduskasvu “kindlustamiseks”. Hääled tõstsid esile, et kindel eelarvepoliitika ja riigi rahaasjade korrastamine on vajalik investeerimisvõime, laenuintensiivsuse ja sissetulekute taseme taastamiseks. Lisaks kõlasid ettepanekud kiirendada investeeringuid, lihtsustada keskkonnalubade menetlusi ning toode Ukraina jaoks vajalike relva- ja kaitsetööstuse võimekust ning suurendada kohalikele tööstustele tuge. Kokkuvõttes esineb pilt plaanist liikuda kindla kasvuprogrammiga ja seda ellu viia pärast vajalike sammude läbimõeldust.

Täna arutleti Rail Balticu rahastuse üle Riigikogu üheksanda küsimuse raames. Küsija oli Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, ning teema oli Rail Baltic peaministrile Kristen Michalile. Arutelu keskmes olid projekti lõppmaksumus Eesti jaoks ja iga-aastased koormused maksumaksjatele, samuti see, millal projekt end tasuma hakkab ja kuidas rahastust korraldada.

Valitsuse vastus pakkus konkreetsed numbrid ja rahastusplaani: hetke rahastusperioodis nähakse Rail Balticu jaoks umbes 1,3–1,4 miljardit eurot ning järgmisel eurorahastusperioodil eeldatakse sama taset. Oluline otsus oli suunata täiendavalt CO2-kvoodi müügist tuline raha Rail Balticu väljaehitamiseks; selleks eraldatakse ligi 200 miljonit eurot ning 75 miljonit eurot Rail Balticu ja Elroni ühisdepoo rajamiseks. Lõpptähtaeg ehitusele on 2030. Esineja tõi välja, et projekti tasuvus sõltub suuresti rahastamisviisist ning kavatsetakse jätkata sama rahastustegevust tulevases perioodis; tempo hoidmine on kriitiline, sest iga viivitus muudab projekti kallimaks, kuid välisrahastuse kaasabil on Eesti riigile potentsiaalselt suurem kasu kui täielik sisefinantseerimine.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille eesmärk on muuta II ja III sambasse raha paigutamine mugavamaks ja tõhusamaks, suurendades pensionivarade kasvu ja pikaajaliste investeeringute mahtu. Peamised muudatused puudutasid II samba vara pärimise lihtsustamist, lubades pärijatel kanda päritud summa otse oma pensionifondi või investeerimiskontole ühe avalduse alusel. Lisaks täpsustati pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimusi ja lisati III samba kindlustuslepingute puhul osalise vahetamise võimalus. Küsimuste voorus tekkis elav arutelu pärandvara osalise väljavõtmise paindlikkuse üle, millele Pensionikeskus oli viidanud kui liigset halduskoormust tekitavale lahendusele. Minister Ligi kaitses paindlikkust, rõhutades, et see aitab maksimeerida sambasse jääva raha hulka. Juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, mis ka konsensuslikult otsustati.

Eelnõu 462 – käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise esimene lugemine. Põhipäevakorralduse eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt 2025. aasta alguses jõustuvatele EL-direktiividele. Olulised muudatused hõlmavad piirangutega erikorra loomist väikeettevõtjatele, mis võimaldab nende kogukattevõtete käibel 100 000 euro piiril mitte registreerida end teises riigis käibemaksukohustuslasena, kui samal ajal kalendriaasta käive Eestis ei ületa teatud piire. Lisaks täpsustatakse maksuhalduri järelevalvet erikorra rakendajate üle, muudetakse maksustamise laadi ehitise maksustamisel (esmakordne maksustamine esimese kasutuselevõtu aastal) ning muudetakse põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise korda, et vähendada ebaõigete mahaarvamiste riske. Lisaks kavandatakse 2026. aastast andmepõhise käibemaksudeklaratsiooni kasutusele võtmist (formist üleminemine), et maksukohustust lihtsustada ja kaasajastada. Esindatud olid mitmed küsimused ning komisjon kinnitas, et menetlus suunatakse täiskogu ja esimene lugemine lõpetatakse plaani järgi ning antakse tähtaegu muudatuste esitamiseks.

Kolmanda punkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatava maksustamise seaduse muutmise ning sellega seonduva seaduste muutmise eelnõu 463. Eelnõu keskendub maksustamiskorralduse ümberkujundusele kolme põhivooru kaudu: esiteks füüsilise isiku, kes kasutab ettevõtluskontot teenuse osutamiseks äriühingule, maksustamise lihtsustamine ning asendamine tulumaksu osalise sotsiaalmaksu koormusega; teiseks maksustamise piiride ja määrade ajakohastamine, et tagada piirmäärade proportsionaalsus ning nende mõju uutele olukordadele, sealhulgas käibemaksu piir; kolmandaks maksude jagamise reeglite ja II samba muutuste ülevaade, mis annab inimestele valikuvõimaluse kogumispensioni sissemaksete osas ning määrab muudetud maksumäärad sõltuvalt valitud kogumispensioni sissemaksetest. Eelnõu jõustumine on planeeritud 1. jaanuaril 2025, mis seab uued kohustused ja õigused tööandjate ning ettevõtjate jaoks kohe lähiaastale.

Riigikogu arutas relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 esimest lugemist. Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on Eesti kaitsetööstuse tugevdamine ja bürokraatia vähendamine, et soodustada investeeringuid ja rahvusvahelist koostööd. Olulisemate muudatustena toodi välja kodakondsuse nõude laiendamine sõbralikele riikidele, lubades kaitsetööstuses osaleda lisaks EL ja NATO liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide ja nendega salastatud teabe kaitse lepinguga seotud riikide (nt Ukraina) kodanikel. Samuti lihtsustatakse sõjarelvade ja moona veoteenuse osutamist, tunnustades teiste EL/NATO riikide väljaantud veolubasid. Eelnõu vähendab halduskoormust, ühildades relvade ja lõhkeainete käitlemise load ning piirates taustakontrolli vaid nende töötajatega, kes puutuvad vahetult kokku relvade või vastava informatsiooniga. Riigikaitsekomisjoni esindaja Raimond Kaljulaid toetas eelnõu, rõhutades regulatsioonide vähenemist ettevõtjate jaoks. Pärast lühikesi läbirääkimisi otsustati esimene lugemine lõpetada.

Päevakorras oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 325, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia Eesti Vabariigi suursaatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma. Ettekandja Mart Helme rõhutas, et saatkonna viimine Jeruusalemma on Iisraeli riikliku suveräänsuse aktsepteerimine ja toetus olulisele liitlasele, tuues paralleele Saksamaa pealinna Berliini kolimisega. Helme kritiseeris teravalt Eesti välispoliitika hiljutist käitumist ÜRO hääletusel, kus Eesti asus tema sõnul samale positsioonile kui Venemaa. Debati käigus väljendasid mitmed kolleegid muret Eesti välispoliitika ebakindluse ja segaduse pärast, eriti seoses välisminister Margus Tsahkna tegevusega.
Juhtivkomisjoni, väliskomisjoni, esindaja Luisa Rõivas selgitas eelnõu menetluskäiku, märkides, et algataja fraktsioon esitas ja võttis hiljem tagasi 50 obstruktsioonilist muudatusettepanekut. Komisjon otsustas konsensuslikult, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Lõpphääletusel toetas eelnõu 14 Riigikogu liiget, mistõttu eelnõu tagasi lükati.

Teine päevakorrapunkt käsitles EKRE fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõu 328 eesmärki tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorkis. Ettekandeks määrati Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Esimeses osas toodi välja USA Eesti ühenduste kiri, milles rõhutati peakonsulaadi rolli mitte ainult dokumentide haldamise, vaid olulise tähtsusega majandussuhete arendamise ja iduettevõtluse ning tehnoloogiasektori sõlmpunktina, samuti kultuurisidemete ja koostöö hoidmise tähtsust. Pöördumine rõhutas peakonsulaadi ajaloolist rolli ja sümboolset tähendust – New Yorgi peakonsulaat on olnud järjepidevuse hoidja ning koostöövõrgustike arendaja, mis on avanud kontakte investorite ja partneritega Ameerika Ühendriikides.
Teises osas keskenduti valitsuse seisukohtadele, väidetavale kulude kokkuhoiule ja olemasoleva saatkondade ning aukonsulite võimekusele, et katta peakonsulaadi funktsioonid. Arutelu paljuski jagunes koalitsiooni sees: ükskõikaki keegi pidas tähtsaks säilitada tugev diplomaatiline esindus USA-s, teised rõhutasid rahalisi argumente ning konsulaadi roliga seotud sümboolset mõju. Lõpuks tehti otsus eelnõu suhtes konsensuseta, ning Riigikogu hääletas selle tagasi lükkamise kavatsuse – eelnõu ei saanud vajalikku häältepääsu ja on seotud otsusega tagasi lükata.

Esitame kokkuvõtlikult väliskomisjoni poolt Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” eelnõu 491 esimese lugemise. Esimeheks on ettekanne antud Riigikogu väliskomisjoni liikme Maria Jufereva-Skuratovski poolt, kes tutvustas muudatusettepanekute sisu ning valikuid delegatsiooni juhiks ja asendusliikmeteks. Väliskomisjon otsustas 6. septembril toimunud istungil toetada fraktsioonide esitatud ettepanekuid ning esitada Riigikogu otsuse eelnõu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu muutmiseks. Eelnõu esitati Riigikogu jaoks 9. septembril ning 13. septembriks 16.00 ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. 12. septembri istungil võttis komisjon konsensusega vastu menetluslikud otsused: esimese lugemise toimumine Riigikogu 19. septembri istungil ning lõpphääletuse läbiviimine. Delegatsiooni koosseis muutuks pärast otsuse vastuvõtmist järgmiselt: delegatsiooni juht Kadri Tali, liikmed Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliikmed Martin Helme, Hanah Lahe ja Tõnis Lukas. Lõpuks on eelnõu saanud riigikogu poolt heakskiidu ja lõpphääletus on kavandatud. Pöörduda sooviga jõuda hääletustulemusega üksmeelselt.

Esitluse teema on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 388 esimene lugemine. Eelnõu toetas laste toimetulekut suurendada ning seadis eesmärgiks tõsta lapse kohta makstavat toetust kolmandani 150 eurole kuus, samas rõhutati kõigi laste võrdsust ning paljulapseliste perede eraldi toetamist. Arutelu keskmes olid inflatsiooni ja elukalliduse taustal perede kindlustunde tugevdamine, demograafiline olukord ning riigi pingutused toetamaks lastega peresid. Samuti toodi välja võimalikud rahastamisallikad, sh pangamaks ja riigiaparaadi efektiivsemuse parandamine, ning arutelus väärati eeldatavalt, millal ja kuidas kasvatada laste arvu riigis.

Esimene teemaline osa käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 esimese lugemise raames koolilõuna riigiosaluse suurendamist. Endine praktika, mille kohaselt riik makstas koolilõuna eest 1 euro õpilase kohta päevas, ei vastanud enam inflatsiooni ja elukalliduse kasvule ning suurenenud kulutused viisid omavalitsuste juurdekulude suurenemiseni ning vanemate osalemise suurenemiseni koolitoidukulu katmisel. Eelnõu eesmärk oli seada riigi osalusele minimaalne määr 2 eurot päevas ning arutamisel tõstatati ka võimalus vajaliku täiendava finantseerimise katmiseks digimaksu või muude allikate kasutamine. Kõneisikud meenutasid varasemat arutelu 2022. aastast ning noorteorganisatsioonide ja liitude soovitusi, ning rõhutati vajadust tagada koolilõuna kvaliteet ja kättesaadavus.
Teine teema hõlmas kultuurikomisjoni ettevalmistust sama eelnõu esimese lugemise jaoks ning komisjoni 7. mail 2024 tehtud esialgset juttu eelnõu rahastuse kohta. Kultuurikomisjon leidis, et kuigi eesmärk on noorte söögikvaliteet ja tervislik toitumine, oli eelnõu rahastus 30 miljoni euro ulatuses riigieelarves ebaselge ning valitsus otsustas 25. aprillil 2024 eelnõu mitte toetada. Komisjon võttis vastu otsuse tagasi lükata eelnõu esimesel lugemisel ja tõstaski esitlemise päevakorda 15.05.2024, kuid häältega 4 vastuväite ja 2 pooldava vahel otsustati eelnõu tagasi lükata.

Tänane päevakord algas Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 kolmanda lugemisega. Pärast päevakorra esimese punkti avamist kuulutati välja läbirääkimised fraktsioonidele, kuid kõnesoove ei esitatud.

Kuna läbirääkimisi ei toimunud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku asuda koheselt eelnõu lõpphääletuse juurde. Hääletustulemused näitasid eelnõu laialdast toetust: poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu oli 13 liiget ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 422 võeti seadusena vastu.

Päevakorrapunkti raames käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 428 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist, mille jooksul keegi sõna ei võtnud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu pandi hääletusele. Hääletustulemused näitasid selget toetust seaduse vastuvõtmisele: poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu 428 seadusena vastu.

Kolmanda päevakorrapunktina arutati Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 494 esimest lugemist. Kultuurikomisjoni nimel esitas ettekande Signe Kivi (pid: ICv3H56xl6M). Eelnõu sisuks oli rahvusooperi nõukogust Aleksei Jevgrafovi tagasikutsumine ja Aleksandr Tšaplõgini nimetamine uueks liikmeks. Kultuurikomisjon oli eelnõu heaks kiitnud konsensuslikult.

Päevakorrapunkti käsitlus oli kiire ja sujuv: küsimusi ettekandjale ei esitatud ning fraktsioonid ei soovinud läbirääkimistel osaleda. Kuna Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 2 kohaselt ei saanud eelnõule muudatusettepanekuid esitada, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi koheselt lõpphääletus. Hääletuse tulemusel võeti eelnõu 494 otsusena vastu 28 poolthäälega, 1 vastuhäälega ja 11 erapooletuga.

Riigikogu arutles neljanda päevakorrapunkti raames Vabariigi Valitsuse algatanud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 teise lugemise üle. Eelnõu eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu läbi erakorraliste menetluslubade ja kaalutluspõhiste erandite süsteemi, lisada meetmeid keskkonnamõju leevendamiseks ning täpsustada keskkonnamõjude hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu. Lisaks lisandusid muudatusettepanekud, sealhulgas ajutise elektritootjate toetamise taotlemise pikendamine. Teise lugemise ettevalmistused toimusid eelnenud kuudel ning arutelu hõlmas ka kaitsealade ning salvestuste käsitlemist seoses kõrgendatud avaliku huviga.

Päevakorrapunkt 5 käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 (teine lugemine). Eelnõu eesmärk on CER-direktiivi ülevõtmine ning elutähtsa teenuse tagamine eri kriisides, sealhulgas laienemine ringhäälingule (ERR ja Levira) kui elutähtsa teenuse osutajatele. Lisaks puudutati elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimist ning riski­analüüsi koostamist; riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina mitmeid muudatusettepanekuid ning arutelu toimus mitmetel istungitel (6. juuni, 10., 12. ja 16. septembril). Eelnõu raames käsitleti ka plaani jõustumise ajastust ja rakendusakte seoses tervishoiuvaldkonna kaasamise ning digitaalse/CT mõjuritega. Riigikaitsekomisjon kogus arvamusi majandus- ja põhiseaduskomisjonidelt ning sai majanduskomisjonilt nõuetekohase toe, põhiseaduskomisjon loobus arvamuse andmisest, kuna eelnõu ei reguleeri põhiseaduskomisjoni valdkonda. Lisaks käsitleti aruteludes elutähtsa teenuse osutajate nimekirja, registri läbipaistvust ning registri avalikkust. Üldine rõhuasetus oli sellele, kuidas uued kohustused, kulud ja vastutus jaotuvad erinevate asutuste vahel ning millised on ajakavas vajalikel teemadel toimimiseks vajalikud aktsepteeritud lahendused.

Esitlusel käsitleti valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 461 esimest lugemist. Eelnõu keskne eesmärk on vähendada kadunud ja mittenähtavate sõidukite hulka ning selgitada registri- ja lammutustõendiga seotud kohustusi nii jäätmekäitluse kui mootorsõidukite registri haldamise kontekstis. Lisaks täpsustatakse vanasõiduki regulatsiooni ning laiendatakse tootjavastutust, et tagada romusõidukite tõhusam kogumine ja ümberringlusse suunamine. Samuti nähakse ette erinevad üleminekukavad ja tasud, mis puudutavad registrist kustutamist ning keskkonnalõivega seotud arveldusi, mis mõjutavad omanikke ja käitlejaid.

Eelnõu peamisteks muudatusteks on: registrijärgse sõiduki omanikul on võimalus peatatud registrikandiga sõiduki puhul seda ajutiselt kustutada või käitlejale üle anda; automaatne registrikande kustutamine algab 2026. aastal nende sõidukite puhul, mille peatatud kand on kestnud üle seitse aastat ning omanikule saadetakse teavitus; ning 2027. aastast jõustuvad kõrgemad tasud ja selgemad nõuded romusõidukite kogumisele ja üleandmisele. Lisaks täiustatakse vanasõiduki regulatsiooni, et vanasõidukiklubide kvaliteed ja kujundid oleksid selgemalt defineeritud ning et vanasõidukid oleksid tõhusamalt kaitstud ja säilitatud kultuuripärandina.

Täna arutatakse Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465 (esimene lugemine). Eelnõu keskendub mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtule ja selle valdkonna regulatsioonile, et pakkuda täiskasvanutele paindlikke ja asjakohaseid õppimisvõimalusi ning samal ajal tagada õpe kvaliteedi. Oluline on osutada, et Euroopa Liidu soovitused elukestva õppe ning paindlike täienduskoolitus‑ ja ümberõppemahenduste kohta on suunanäitajad ning ühtse raamistiku loomine Liidus aitab tagada mikrokvalifikatsioonide piiriülese tunnustamise.
Teine osa pädevusest hõlmab muudatusi terminite ja õppekeskkonna mõistete osas: kehtivat tasemeõpet asendatakse formaalõppega ning lisandub mõiste mittem formeaalõpe. Eelnõu toob välja mikrokvalifikatsioonide ning mikrokraadide mõisted, nõuded pakkujatele (kvaliteedi hindamine ja tegevusload), kindlad kvaliteedikriteeriumid ja riiklik rahastamine ning aruandlus Eesti hariduse infosüsteemis. Koolitusinfo peab olema kättesaadav avalikult ja peamiselt eesti keeles; nimetatud on digitaalsed keskkonnad ja uued suhtluskanalid, mis ei tohi nõuda parooli ega tasu, kui see info on seotud koolitusega.

Esimeses küsimuses keskenduti Eesti majandusele ja maksupoliitikale. Riigikogu liige Lauri Laats esitas pikema kriitilise ülevaate, milles loetleti käibemaksu, kütuse-, energia-, alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõusud ning lisaks plaanitud automaksu ja majutusettevõtete käibemaksu suurenemise kavatsused, samuti ajakirjanduse maksustamise muutused ja tulumaksu taseme suurendamine alates 2025. aastast. Ta küsis, kas on olemas majandusanalüüs, mis näitab inflatsiooni ja üldist majanduskeskkonna mõju ning kust lähtutakse, kui selliseid makse tõstetakse. Järgnevas osas vastas peaminister selgitusega, et maksumuudatused on seadustes parlamentaarse protsessi tulemus ning tuginevad analüüsidele ning tagasisidele, mis hõlmasid nii ettevõtete kui ka laiemat ühiskonda. Lisaks arutati kärpeid ning laia julgeolekumaksu vajalikkust seoses suurenenud kaitsekulutustega ja 2028. aasta lõpuni kehtiva maksustamisega. Arutelu puudutas ka 2022. aasta lõpu kaitsekulutuste osatähtsust SKP-st ja vajalikkust laieneda kaitsevaldkonna toetusmehhanismide abil.

Teine küsimus puudutas majanduse elavdamist ja oli suunatud peaministrile Kristen Michalile. Martin Helme esitas kriitilise seisukoha valitsuse majanduspoliitika kohta, viidates riigikaitsekulude ja maksutõusude mõju ning avaldades kahtlusi suurinvestorite toetusmeetme taotluste ja läbipaistvuse osas. Arutelu keskendus nende meetmete otstarbele, nende mõjule Eesti konkurentsivõimele ning sellele, kuidas riigi ressursid ja rohepööre ühtselt majandust mõjutavad. Lisaks tõstatati Riigikontrolli hinnangul esile kerkinud küsimused toetuste ja katuserahade läbipaistvuse ning jaotamise mehhanismide kohta, mille kohta ministrid selgitasid protsesse ning lubasid edasist parandust digitaalsele aruandlusele ja selgusele keskendudes.

Kolmanda küsimuse teema oli majanduspoliitika. Urmas Reinsalu esitas põhjaliku kriitilise ülevaate valitsuse majanduspoliitikast, rõhutades, et põhinarratiiv majanduse kasvatamisest läbi maksutõusude ei vasta tegelikkusele ning kirjeldades prognooside ja tegelike tulude lõhemahtu. Ta tõi välja, et kavas nähud maksutõusud ja inflatsioon avaldavad negatiivset mõju inimeste ostujõule ning et konsolideeritud majanduskasv võib olla 2% või vähem, mis tähendaks riigile üle 300 miljoni euro suuruseid maksutulusid puudujäike. Ta kutsus valitsust avama sisulist dialoogi ettevõtjatega ja ühiskonnaga, et muuta majanduspoliitika kursi, mis oleks rohkem kooskõlas Eesti tegeliku olukorraga.
Teine osa arutelust keskendus peaministrile Kristen Michalile ning tema vastustele, kus ta tõi esile, et Eesti vajadused on keerulised ja valitsus püüab kordada ja korrastada eelmiste koalitsioonide samme, tuues välja maksuküürist ja laia julgeolekumaksu rolli riigi julgeolekusse panustamisel. Ta lubas täpsed eelarvenumbrid avalikustada neljapäeval ning märkis, et valitsus teeb kärpeid ning suurendab kaitsekulusid, sealhulgas võttes kasutusele tähtajalise laia julgeolekumaksu, mille mõju ja lõppkuupäev on kavandatud 2028. aastaks. Tekst kujundab pildi, kus arutelu hõlmab nii maksu- kui ka kaitsekulutuste poliitika tasakaalustamist ning vajadust kindlustada majanduslik stabiilsus ja riigikaitse rahastamine.

Esitluse neljas küsimus pöördus välisminister Margus Tsahkna poole ning puudutas NATO riikide kaitsekulutuste miinimumi 2% täitmise küsimust. Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas küsimuse solidaarsuse ja erinevate riikide panuse kohta, viidates sellele, et mõned liitlased ei vasta 2%-likule kuluཁõustusele, ning küsis, milliseid lobitöö- ja selgitustöid välisministeerium selle nimel on teinud.
\nTeine osa arutelust keskendus „solidaarsusele“ ja tugeva heidutuse vajalikkusele, eriti seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Välisminister selgitas, et koalitsioonipartnerid ja valitsus plaanivad lisaks olemasolevatele kokkulepetele suurt programmi kaitsevõimekuste soetamiseks ning et riigieelarves nähakse ette märkimisväärsed kärped ja ajutised maksutõusud, et need eesmärgid rahastada. Parlament jagas arutelu seisukohti selle kohta, kui suur osa toetusest ja rahastamisest peaks tulevikus olema järgmistele aastatele suunatud ning kuidas tasakaalustada riigi finantsvõimekus ja kaitsevõime.
\nKokkuvõttes keskendus arutelu sellel, et Eesti on olnud ja on eestkõneleja kaitsekulude tõstmise osas ning et rahvusvahelises kontekstis tuleb edendada tõhusat solidaarsust nii 2% kui ka võimaliku 2,5% miinimumi raames, ning arutati Euroopa Liidu tasandi võimalusi kaitsevõlakirjade kasutamiseks koorma jagamiseks.

Riigikogu istungil käsitleti kahte olulist valitsuse otsuseid puudutavat küsimust: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole esitatud küsimus sündimuse languse ja perepoliitika kohta ning peaminister Kristen Michalile esitatud küsimus tervishoiutasude tõstmise ja eelarve tasakaalustamise meetmete kohta.

Sotsiaalkaitseminister Riisalo pidi vastama Kert Kingo kriitikale, mis puudutas Eesti ajaloo madalaimat sündimust ja ministri väidetavat hoolimatust traditsioonilise peremudeli suhtes, eriti peretoetuste vähendamise valguses. Riisalo kaitses valitsuse tegevusi, tuues esile lapsetoetuste tõstmise ja elatisabi kahekordistamise, ning selgitas, et sündimuse langus on seotud demograafilise ebakindlusega. Täpsustavas küsimuses kritiseeris Kingo valitsuse plaani lõpetada 2026. aastast kodus lapsi kasvatavate abikaasade ravikindlustuse eest tasumine. Riisalo selgitas, et see meede puudutab vaid umbes 1050 paremal järjel olevat inimest ning et haavatavamad rühmad, nagu puuetega laste hooldajad, on kaetud. Lisaks küsis Aleksei Jevgrafov toimetulekupiiri tõstmise kohta, millele minister vastas, et uus metoodika valmib 2027. aastaks.

Peaminister Michalile esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsimuse tervishoiutasude (eriarsti visiiditasu, voodipäevatasu, retseptitasu) neljakordse tõstmise kohta, kritiseerides, et see võtab raha kõige nõrgematelt, samas kui pankadele liigkasumimaksu kehtestamisest keeldutakse. Michal põhjendas tasude tõstmist Tervisekassa defitsiidi ja eelarve tasakaalustamise vajadusega, rõhutades solidaarsust. Täpsustavas küsimuses kritiseeriti lisaks tervishoiureformide puudumist ka rahandusminister Jürgen Ligi käitumist ja koalitsiooni sisetülisid. Michal eitas tülisid, kinnitades head koostööd ja meeskonnatunnet eelarveprotsessis. Ta selgitas ka, et pankade maksukoormus on juba kasvamas. Lauri Laats küsis hooldereformi rahastamise ja Riigikohtu otsuse täitmise kohta, millele Michal vastas, et lisarahastus on kohalikele omavalitsustele planeeritud.

Esimeses osas keskendus arutelu sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo haldusalas veetavale poliitikale, keskmes oli ravikindlustuse jätmine lapsega kodus olevatele vanematele ning sellega seotud rahastuse tasakaal, kuid ka perede erinevate vajaduste arvestamine. Arutelu avaldas mure, kuidas erinevat tüüpi pered ja nende lapsed saavad piisavaid hüvitisi ning kas signaalid poliitilistes väljaütlemistes võivad tekitada vastandumist peretüüpide vahel. Riina Solman esitas kriitilise tähelepaneku, viidates mõjule, mida erikirjeldused ja jagamisloogika võivad avaldada ning küsis, miks nähakse välja erinevaid peretüüpe vastandavalt; minister vastas, et pere- ja lastetoetuste süsteem püüab olla kõigile õiglane ning et suurenevad toetusandmed ning teenused puudega lastele on jätkuvalt prioriteet. Lisaks tõsteti esile, et Eestis on lasterikaste perede puhul toetusmaksud ning elatisabi ja toitjakaotuspension seotud laiemate sotsiaalsete teenustega ning see kõik tehakse eesmärgiga säilitada riigi jätkusuutlikkus.
Teises osas pöörati tähelepanu pensionide indekseerimise küsimusele: Eesti 200 esindaja Kristina Kallas tõi välja vajaduse hinnata pensionide indeksatsiooni ning arutluse teket pikemas perspektiivis. Minister rõhutas aga koalitsioonileppele viidates, et pensionide indekseerimist ei muudetakse ning kuigi Eesti pensionid on Euroopa Liidus suhteliselt madalad, on sündinud ja jätkuvalt toimuvad suurendused ning hooldereform on õiguslikult ja majanduslikult seotud laiemate valikute ja eelarvepoliitikaga. Lõpuks viidati nendele arvandmetele ja meelitati tähelepanu, et järgmiste valimiste ajal võivad erakonnad esitada erinevaid lubadusi, kuid põhiküsimus jääb kehtivate poliitiliste kokkulepete raamidesse.

Esimesel osalusel arutati põhiseaduse kehtivust seoses kliimaeesmärkide saavutamiseks kavandatavate piirangutega omandi kasutamisel ning teiste põhiseaduslike õiguste riivega. Mart Helme esitas küsimuse peaministrile Kristen Michalile ning tõstatas küsimuse, kuidas demokraatlik õigusriik ja põhiseaduse tõlgendamine käivad käsikäes ning kas õiguskantsleri väljaütlemised võivad viia õiguste piiramiseni. Arutelu keskmes oli see, kas põhiseaduse sätete rakendamine ja tõlgendamine võib sõltuda ajutistest poliitilistest tingimustest ning milline on piir, mille võrra õigused võivad piirduda, kui üldine huvi ja elulised vajadused on kaalukad.
Teises osas läks arutelu sügavamalt selle juurde, kas põhiseadust on võimalik või otstarbekas tõlgendada poliitiliste eesmärkide nimel ning milline roll on kõrgematel institutsioonidel (president, õiguskantsler) sellistes aruteludes. Kert Kingo esitas hilisemaid kriitilisi märkusi ning arutelu lõpetati järeldusega, et Riigikogu ning valitsuse põhiülesandeks jääb põhiseaduse täpne täitmine ning seadusandluse kaudu tekitatavate kitsenduste kehtestamine. Kokkuvõttes oli teema keskne – kuidas tagada tasakaal põhiseadusliku õiguste kaitse ja üldiste hüvede vahel, ilma et põhiseaduse aluseid pidevalt ümber tõlgendataks.

Käesoleval istungil vaadeldi Eesti majanduse konkurentsivõime küsimust peaministri Kristen Michali eestvedamisel. Jaanus Karilaid esitas teema raames kaks aspekti: Leedu majanduse kasvust ning mida tuleb teha Eesti tööstuse arendamiseks ja töökohtade loomise tagamiseks. PM selgitas valitsuse plaani kindluse ning majanduskasvu tagamiseks, märkides välja neli peamist prioriteeti: kindlus ebakindlas maailmas, majanduse konkurentsivõime suurendamine, planeerimisreform ning inimeste toimetulek. Ta kirjeldas kehtivaid lähtekohti—planeeringute kiirendamist, valitsuse struktuuri ümberehitamist majandus- ja tööstusministriga, Euroopa vahendite kasutuse tempo kiirendamist, ning eelarve ja investeeringute ühtlustamist, et kohalike omavalitsuste ja piirkondade lõikes luua tööd ja parandada elujärge. Teine osa keskendus maksupoliitikale ning Leedu kogemustele: arutleti maksuküsimuste üle, kus valitsus rõhutas maksufestivali lõppu ja stabiilset lähenemist ning eelistust, et kvartalipõhiseid maksupakkumisi ei tehta; arutelu jätkub ning 2027. aasta valimisteks on aimamisel kindlam maksukeskkond. Lõpuks käsitleti kaitsefinantseerimist ja eelarvemitte, ning arutelu mõjus kui terviklik plaan, mis ühendab majanduskasvu, kindlustunde ja sotsiaalsete investeeringute tasakaalu üle Eesti.

Esitatud päevakorrapunt käsitles õiguskantsleri ülevaadet õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ning muid õiguskantslerile seadusega pandud ülesandeid. Võeti parlamentaarse istungi korraldus kokku: ettekanne kuni 20 minutit, iga Riigikogu liige võib esitada ühe küsimuse, fraktsioonidel on right läbirääkimiste õigus ning õiguskantsleril on võimalik osaleda aruteludes. Selline vorm võimaldas hääldada erinevaid vaatenurkkasid ning pidas silmas põhiseaduse täitmise ja kontrolli tasakaalustatud käsitlemist.

Ajavahemikul 1. septembrist 2023 kuni 31. augustini 2024 esitati ametkonna töö üldülevaade, kus käsitleti laiendatud teemasid alates maksudest ja pangandusest kuni keskkonna-, kliima- ning laste- ja puuetega inimeste õigusteni. Põhifokuses olid nii põhiseaduspärase tasakaalu ja õigluse ning tavapärase hea halduse põhiprintsiibid kui ka vajadus selguse, vähendatud müra ning paremate õiguslike regulatsioonide järele. Rõhutati, et riigi ees on ülesanne vältida põlvkondade vahelist tülli ning arendada põhiseaduspäraseid protsesse, mis kaitsevad omandiõigust, tagavad inimeste vajadustele reageerimise ning säilitavad riigi julgeoleku ja keskkonnakaitse tasakaalu. Lisaks puudutati eelarve kontrolli, seletuskirjade rolli ning riigilehtede ja eelarve läbipaistvuse olulisust. Kokkuvõttes rõhutati demokraatlikku õigusriiki ja koostöö tähtsust ning vajadust vältida kiireid ja emotsionaalseid otsuseid.

Teine päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 esimese lugemise. Eelnõu selgitab, miks komisjon võttis ette selle muudatuse, ning toob päevakorda tervishoiuvarude korraldamise probleemi, mis tekkis eelneva eelnõu menetluse käigus. Komisjoni istungid on toimunud 27. mail, 4. juunil ja 10. septembril ning eelnõu sisu tutvustasid nii Sotsiaalministeeriumi kui Terviseameti esindajad. Eelnõu eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru hoidmine üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele, et hajutada varusid, vähendada aegumisega seotud kulusid ning parandada varude kasutuselevõtu kiirust ja efektiivsust.

Esimesel päevakorrapunktil esitas siseminister 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimisest ning koos sellega seotud siseturvalisuse ja elanikkonna kaitse tugevdamise plaanidest. Ettekandes rõhutati, et Eesti peab jätkuvalt olema turvaline, uuendusmeelne ja inimeste jaoks mõeldud riik, kus koostöö ministrite, ametiasutuste ja vabatahtlike vahel on kriiside lahendamisel keskne. Olulisel kohal olid laiapindse riigikaitse arendamine, idapiiri moderniseerimine, kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse koolituste püsivus ning kriisireservi loomisega seotud meetmed. Lisaks käsitleti Ukraina abistamise koordineerimist, kogukondade kaasamist ja digitaalse riigi infrastruktuuri arendamist, sealhulgas rahvastikuregistri, e-teenuste ja valijate andmete turvalist haldamist. Teine osa arutelust puudutas reaalseid väljakutseid nagu personaliarv, palgatasemed, nii riigi kui kohalike omavalitsuste roll kriisivalmiduses, ning idapiiri ja piiritaristu arendamise finantseerimise tulevasi lahendusi. Kolmandas osas vaadeldi laiapindse riigikaitse mõjualasid, droonimüüri ja droonide kasutamise võimalusi, ning kodanikuühiskonna innovatsiooni ja kogukondade kaasatuse edendamist. Lõpuks tõmbati tähelepanu ka julgeolekupoliitika ja rände ning migratsiooni teemade vastu, sealhulgas rände ohjamise mehhanismid, piiripunktide toimimine ning ohuhinnangute jagamine ametkondade vahel. Kokkuvõttes oli fookuses strateegiliste eesmärkide elluviimine, ressurside tagamine ja koostöövõrgustike tugevdamine, et tagada efektiivne turvalisus ning elanikkonna valmisolek kriisideks.

Teine päevakorrapunkt Riigikogu istungil käsitles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208 esimese lugemise arutelu. Eelnõu eesmärk on koostada riiklik meetmete pakett sündimuse tõstmiseks ning demograafiliste trendide pikaajalise toime mõistlikult käsitleda, võttes aluseks Statistikaameti hiljutised näitajad ning rahvastiku prognoosid. Ettekandele järgnesid küsimused ja vastused mitmetelt parlamendiliikmetelt, kes tõid välja nii sündimuse languse põhjuseid kui ka erinevaid poliitilise toimetulemuse suuniseid: peretoetuste ja maksu-uuringute mõju, pere- ja elamiskeskkonna sõbralikkus ning sisserände roll rahvastiku koosseisu kujunemisel. Kuulati erinevaid argumente ning rõhutati vajadust pikaajalise, järjepideva perede toetamise ja ühiskondliku usalduse suurendamise järele. Teema lõpus jõuti arusaamani, et rahvastiku jätkusuutlikkus ning Eesti keele ja kultuuri säilimine on riigi pikaajalise arengu seisukohast kriitilise tähtsusega.

Kolmanda päevakorrapunktina arutati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 321. Esimene lugemine, mille eesmärk on piirata põllumajandus- ja metsamaa omandamist välismaalastel ning hoida suur osa maast Eesti kodanike kontrolli all, pidades silmas nii julgeoleku kui ka toidujulgeoleku aspekte. Eelnõu näeb ette riigikeele oskuse nõude (minimaalne B1 tase) ja elamisaja nõude – vähemalt viieaastase viibimise Eesti riigis – ning rõhutab, et maaomand peab jääma Eesti majanduse ja toiduga seotuse huvide kaitsesse. Samuti mainitakse Euroopa Liidu õiguskeskkonda ning rakendamisega seotud kulude puudumist. Praegune redaktsioon tuuakse asjakohaselt päevakorda seoses riigi julgeoleku ja majanduspoliitikaga ning arutelu keskmes on see, kuidas tagada maaomandi kestlikkus ja samal ajal hoida maa eestlaotus riigi huvides.