Täiskogu istungid

Esimene lugemine Riigikogu kõnepulsis: Mart Maastiku algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439). Eelnõu eesmärk on anda neile, kes enne 1. jaanuari 2006 sai kohtuotsuse, kuid hiljem ilmunud oluliste tõendite tõttu endisele otsusele new võimalus esitada teistmisavaldus uue aluse alusel (nii-öelda tagantjärele teistmine) kuue kuu jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist. Sisu hõlmab muudatusi § 1 ning täiendusi teistmise aluste ja tähtaja osas, eesmärgiga vähendada üllatuslikke õigluse puudujääke vanemates otsustes. Keskne vaidlus puudutas õiguskindlust, omandi püha kaitse ning kas ja kuidas tagada otsuste võimalik uuesti läbivaatamine ilma pretsedendi loomata.

Päevakorrapunktis jätkati Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 esimest lugemist, mis oli eelmisel istungil pooleli jäänud. Arutelu oli lõpetatud ning asuti hääletama eelnõu tagasilükkamise ettepaneku üle. Juhtivkomisjon oli teinud ettepaneku lugemine lõpetada, kuid Isamaa, Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid esitasid ühise ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Hääletusel ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust, kuna poolt hääletas 27 Riigikogu liiget ja vastu 56. Seega lõpetati eelnõu 510 esimene lugemine ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15.

Päevakorral oli Riigikogu esimene lugemine vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 juurde. Eelnõu käsitleb Teenistuse arestimaja teenuse osutamist Tallinna vanglas ja sellega seonduvaid eelarveseoseid ning kohaliku tasandi raames tehtavaid korralduslikke muudatusi. Põhjenduseks tuuakse, et suur osa kuludest tuleb katta täiendava kärpimise teel vanglateenistuse eelarves ning teenuse osutamiseks mandub osa tegevust Justiitsministeeriumi haldusalasse Tallinna vangla juurde loodavasse arestimajja. Kriitilise tähelepanu all olid nii logistilised kui ka õiguskaitse põhimõtted: milline on kainenemise, arestimise ja 48 tunni kinni pidamise ülekandmine Tallinnasse ning kuidas tagatakse inimõigused ning meditsiiniline ja järelevalve teenindus. Eelnõu arutelu tõstatas rohkelt tehnilisi ja rahalisi küsimusi ning kaasas mitmeid parlamendi liikmeid ning ministrit kui ettekandjat.

Kolmas päevakorrapunkt puudutas Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu 521 esimese lugemise menetlust. Edastatud avalduses osales 54 Riigikogu liiget ja juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon; eelnõu menetlusse võttis Riigikogu juhatus 8. oktoobril. Avalduse sisu keskendus kolmele peamisele teemale: esiteks kinnitusele, et tegemist on genotsiidiaktiga – krimmitatarlaste deportatsioon ning nende inimeste hävitamine on sattunud ajaloo ühe süngetemasse kategooriasse; teiseks tänapäevasele olukorrale Krimmi poolsaarel, kus Venemaa on jätkanud repressiivset poliitikat alates 2014. aastast ning kultuurilise ja rahvusliku identiteedi survest; kolmandaks tõdemusele, et Krimm kuulub Ukrainale ja peab tulevikus olema Ukraina koosseisus, et põlisrahvas saaks tagasi oma kodumaale.

Avalduse esitajad väljendasid solidaarsust Ukraina ja krimmitatarlastega ning kutsusid rahvusvahelist üldsust tunnustama ja kinnitama Krimmi endist ja tänast staatust Ukraina osana. Samuti rõhutati, et kuna genotsiidi jätkub ajaloo ja kaasaegsete sündmuste kaudu, on oluline, et riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid reageeriksid ja hoiaksid mälestust ning õigluse rahvusvahelises kontekstis. Riigikogu liikmete jaoks oli oluline demonstreerida ajaloolist vastutust ning luua ruum aruteluks ja õiguslikuks hinnanguks, mis võiksid kaasa aidata rahvusvahelisel tasandil vastutuse võtmisele ning tulevastele otsustele Krimmi staatuse osas.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu ees riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimese lugemise menetlust. Ettekande tegi Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Põhisõnum oli, et eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust alates 2025. aastast ning Euroopa Liidu uutes fiskaalreeglites tühistada ebavajalik stabiilsusprogrammi nõue. Muudatuste tõttu lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majanduslik sisu asutuste kaupa ning see info liidetakse riigieelarve seletuskirja osaks. Kuid eelnõu ei peaks muutma kehtestatud kululimiite ega riigieelarve kasutamise paindlikkust ning vähendab valitsuse nõuet stabiilsusprogrammi koostamiseks, mis on kooskõlas EL reformidega. Debatis keskenduti nii eelnõu tehnilisele sisule kui ka sellele, kas see tõstab läbipaistvust ja kas vähendab põhiseadusega seotud riske. Teine osa arutelust tõstatas kriitikat, et täielik kuluridade ava nägemine ei pruugi olla tagatud ning et alternatiivsed ettepanekud oleksid vaja või kiirem teed läbipaistvuse suurendamiseks. Kokkuvõttes rõhutati vajadust jätkata avatud arutelu ja võimalikku muudatuste tegemist parlamendi poolt.

Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimest lugemist. Ettekandja, rahandusminister Jürgen Ligi, põhjendas maksu vajalikkust Venemaa agressioonisõjast tingitud kiirendatud julgeolekukulu kasvuga (üle 3% SKP-st) ja riigirahanduse kaheksa-aastase võlgu elamise tagajärgedega. Julgeolekumaks on tähtajaline (kuni 2028. aasta lõpuni) ja laiapõhjaline, koosnedes 2% käibemaksu tõusust (alates 01.07.2025), 2% füüsilise isiku tulumaksu lisakomponendist ja 2% äriühingute kasumi maksustamisest (mõlemad alates 01.01.2026). Ligi rõhutas, et kogutav tulu (prognoositavalt 2,3 miljardit eurot) katab vaid osaliselt lisandunud julgeolekukulusid (3,3 miljardit pluss laiapindne julgeolek).

Debatt oli pingeline ja keskendus maksu sihtotstarbelisusele. Opositsioon (Isamaa, EKRE, Keskerakond) süüdistas valitsust julgeolekumaksu sildi all eelarveaukude lappimises ja Reformierakonna valimislubaduste katmises, eriti seoses kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusega. Kritiseeriti tarbimismaksude osakaalu suurenemist ja maksu negatiivset mõju majandusele ning vähekindlustatud inimeste toimetulekule. Koalitsioonipoliitikud (Eesti 200, SDE) toetasid eelnõu, kinnitades, et iga euro läheb julgeolekusse ning et tegemist on erakorralise ja sihtotstarbelise meetmega, mis on vajalik Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Opositsioon tegi kolm tagasilükkamise ettepanekut, mis hääletati maha (19 poolt, 56 vastu). Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 esimest lugemist. Ettekandjaks nimetati riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Üles tõsteti maksu‑ ja eelarvepoliitika ning kaitsekulude keerdkäigud, viidati majanduskasvu ja inflatsiooni vahelisele tasakaalule, ning toodi välja olulised investeeringud ja juhitavad mahtud nii riigi kui Euroopa Liidu vahenditest. Samuti toodi esile vautšerlikke küsimusi transpaarsuse ja kindlate ressursijaotuste kohta ning arutleti jätkusuutliku julgeoleku ja majanduskasvu vahelise tasakaalu üle. Eelnõu lõpp-eesmärgiks on eelarveasutuste tegevuste selgus ja riigieelarve läbipaistvus ning koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel julgeoleku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse tasakaalu nimel.

Eelnõu käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadust (vaimse tervise teenus) esimese lugemise. Eesmärk on suurendada vaimse tervise teenuste kättesaadavust ning luua riigieelarveline ressurss kohalikele omavalitsustele nende teenuste pakkumiseks, rõhuasetus on madala lävendiga ja kergesti kättesaadavate teenuste arendamisel lähedal elukohale. Toetus jagatakse elanike arvu alusel ning minimaalne ja maksimaalne toetus kohaliku omavalitsuse kohta on 6000–96 000 eurot. Rahastuse eesmärk on kasutada sihipäraselt ning koguda tagasisidet kasutatava raha kulutamise ja teenuste saadavuse kohta, et paremini arendada riigi skaalal vaimse tervise teenuseid ning mõista, millised teenused on saadaval erinevates omavalitsustes. 2023. aasta andmete põhjal on juba tehtud kogemus projektipõhise rahastusega ning soov on minna üle suuremahulisele toetusfondi mudelile, mis aitab ühtlustada teenuste kättesaadavust ning vähendada bürokraatiat kohalike taotlustes.

Esimesel lugemisel käsitletakse Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508, mis puudutab pensionäritoetust. Eelnõu näeb ette, et üksi elava pensionäri toetusena makstakse 200 eurot aastas ning alates 2025. aastast ei maksta seda summat neile, kes elavad üldhoolekandeasutuses. Lisaks käsitletakse hooldekodude ja üldhooldekodude koha maksumuste korrigeerimist ning ressursside jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Eelnõu mõjutab hinnanguliselt 6700 inimest, samas kui kogu pensionäride toetus moodustab suurema osa heaoluprogrammide rahastusest ning otsus mõjutab eelarves 2025. aastaks 1,34 miljonit eurot ning prognoosis 2028. aastaks 1,54 miljonit eurot säästu. Esimeseks lugemiseks tõstetakse küsimus päevakorda ja meenutatakse, et oktoobris lisandub 200 euro suurune toetus nimekirja ning arutelu keskmes on, kui suureks või väikseks kujuneb toetus ning kuidas kohalike omavalitsuste rahastust jaotada.

Esimesel küsimisel arutati telefoni petukõnede ulatust Eestis, nende statistikat ning meetmeid nende tegevuse tõkestamiseks. Küsija Lauri Laats tõstatas esile selle probleemi laiaulatuslikkuse, sealhulgas seda, kuidas petukõned tihtipeale saabuvad vene keeles ja kasutavad Eestis registreeritud numbreid, ning mida tehakse rahvusvahelises koostöös nende peatamiseks. Teemat käsitleti kui globaalset ning mitmest tasandist probleemi, mis puudutab nii julgeolekut kui kodanike usaldust teenustesse ja riigi digitaalset turvalisust.

Riigikogu esitas tänase teise küsimuse siseminister Lauri Läänemetsale seoses elektrivarustuse ja energiajulgeolekuga. Aivar Kokk esitas küsimuse, kus käsitleti, kas riik võiks suurendada juhitavat energiatootmist ning kasutada pelletikatlate põletamist, näiteks Narvas, et tagada stabiilne elektrivool ja kontrollida tarbija hinnataset talvise perioodi ajal. Olulise emotsioonina tõstatati võimekuse ja majanduslikkuse tasakaal: kas vanade põlevkivikatlate ümber ehitamine pelletipõhisteks katlatüüpideks oleks realistlik ja kas see võiks asendada või vähendada vajadust tuule- ja päikeseenergia rakendamise ees, eriti kui need ei ole tihti juhitavad. Samuti tõstatas väljakutseid pelletitootmise mahud, tootmiskulud ja võimalik mõju riigihangetele ning vajadust suuremat investeeringu järele uutesse kateldesse või gaasijaamadesse, mis võiksid kasutada biometaani. Teine teema puudutas roheenergia tootjate toetuste tasusid ja nende mõju energiahinnale, ning arutati, kuidas tagada pikaajaline energiajulgeolek ning konkurentsivõimeline hind tarbijale, arvestades Euroopa Liidu reegleid ja kliimamuutustega seotud kulusid.

Riigikogu liige Kert Kingo esitas terviseminister Riina Sikkutile arupärimise arstiabi kättesaadavuse teemal, keskendudes valitsuse plaanile tõsta eriarstiabi ja EMO visiiditasu 5 eurolt 20 eurole. Kingo kritiseeris järsku neljakordset tõusu, väites, et see halvendab oluliselt arstiabi kättesaadavust, eriti maapiirkondade elanike jaoks, kelle sissetulekud on madalamad ja kelle jaoks lisanduvad transpordikulud muudavad arstikülastuse liiga kalliks, sundides neid valima arstiabi ja toidu vahel. Ta heitis valitsusele ette säästmist inimeste tervise arvelt.

Minister Riina Sikkut selgitas, et visiiditasud on püsinud samal tasemel alates 2013. aastast ning tõusu eesmärk on paremini sihtida toetust ja motiveerida käitumise muutust. Sikkut rõhutas, et haavatavatele rühmadele (lapsed, eakad, rasedad, vähenenud töövõimega inimesed, toimetulekutoetuse saajad) jääb visiiditasu endiselt 5 eurole. Töötavale inimesele tõusev 20-eurone tasu EMO-s peaks motiveerima pöörduma perearsti poole, kuna üle poole EMO külastustest on mittevajalikud. Ta lisas, et eriarsti juures võetakse visiiditasu enamasti vaid kord aastas. Sikkut tõi võrdluseks ka teiste Põhjamaade kõrgemaid visiiditasusid.

Lauri Laats esitas täpsustava küsimuse, kritiseerides EMO-sse pöördumise piiramist olukorras, kus perearsti juurde pääsemine on raskendatud. Ta küsis ka Tervisekassa puudujäägi katmise ja seaduseelnõu 507 seletuskirjas esitatud finantsandmete ebatäpsuse kohta. Minister Sikkut kinnitas, et seletuskirjas oli viga (kasutati kevadprognoosi andmeid) ning visiiditasude tõusu ja õendusabi omaosaluse vähendamise kogumõju 2025. aasta eelarvele on ligikaudu 20 miljonit eurot, millele lisandub 21 miljonit eurot Tervisekassa tõhususe säästu.

Istung keskendus Riigikogu liikmete Aleksandr Tšaplõgini ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimustele siseminister Lauri Läänemetsale (peaministri ülesannetes) rahandusminister Jürgen Ligi vastuoluliste avalduste teemal. Tšaplõgin küsis esmalt, kas valitsuse kriitika on nüüd riigivastane tegevus, viidates Ligi väitele, et Kreml aplodeerib valitsuse kritiseerijatele. Läänemets distantseeris end Ligi seisukohast, rõhutades opositsiooni konstruktiivse kriitika olulisust demokraatlikus ühiskonnas. Ta selgitas, et keerulised eelarveotsused, nagu näiteks tervishoiu puudujäägi katmine, nõuavad ebapopulaarseid samme. Teiseks käsitleti Ligi avaldust, et ta on sunnitud kõrgete hindade tõttu sööma konserve, mille peale Tšaplõgin küsis, kuidas peaksid sellesse suhtuma pensionärid ja miinimumpalga saajad. Läänemets tunnistas madalapalgaliste raskusi ja rõhutas Sotsiaaldemokraatide seisukohta, et riigieelarve probleeme tuleks lahendada rikkuse maksustamise, mitte tarbimismaksude tõstmise kaudu. Kovalenko-Kõlvart kritiseeris Ligi retoorikat, kes olevat opositsiooni sõnavõtte nimetanud "virisemiseks" ning väitnud, et maksud tõusevad Putini tõttu, samal ajal kui Lätis ja Leedus maksud ei tõuse. Läänemets vaidlustas naaberriikide maksuolukorra ja kinnitas, et riigikaitse ja heaoluriigi rahastamiseks on maksutõusud vältimatud, kuid kordas, et maksukoormus peab langema jõukamate õlgadele, kuna Eesti varad on koondunud väikese osa inimeste kätte.

Täna arutati Riigikogu viienda küsimuse raames sisejulgeoleku ja seoses sellega riigi julgeolekuga seotud teemasid, esindatuna siseministri Lauri Läänemetsa peaministri ülesannetes (küsib Helir-Valdor Seeder). Arutelu keskendus peamiselt siseturvalisusele, sh ohude ja riskide ning nende lahenduste ülevaatele, mis puudutasid nii sisepoliitilisi kui rahvusvahelisi mõjutegureid. Rääkida sai laiemalt migratsiooni, keele- ja koolituspoliitika ning muudest jätkusuutlikkuse ja julgeoleku küsimustest, sealhulgas Venemaa ja Valgevene kodanike mõjutuste ning Moskva patriarhaadi temaatika kontekstist Eesti julgeoleku seisukohalt.

Teises plaanis astusid esile tehnilisemad ja poliitilised vaated erinevate lahendusviiside osas, sealhulgas topeltkodakondsuse ja sünnijärgsete kodanike küsimused, DNA-testi nõuete ettelugemine sisejulgeoleku tõhustamiseks ning rändekvoodi küsimused. Arutelu tõstatas tugeva kriitika valitsuse ja opositsiooni vahel ning lõpeb märkusega, et otsuseid antud istungil ei tehtud ning edasine arutelu jätkub.

Käesolev päevakorrapunkt sisaldas kuuenda küsimuse arutelu siseturvalisuse ja idapiiri kaitse teemal. Küsimuse esitas Arvo Aller peaministri ülesannetes siseminister Lauri Läänemetsale ning keskmes oli tähelepanu politseioperatsioonide korraldusele Sinimägedes, sealsete mälestusürituste turvalisusele ning eriüksuse kohalolule. Arutelu tõstatasid küsimused politsei reageeringu eesmärkide ja just nende sündmuste ajal toimunud tegutsemise kohta ning võimalike tagajärgede üle Eesti julgeolekule ja riigi mainele. Olulisel kohal oli ka Venemaa hübriidrünnakute kontekst ning mälestusmärkide mõju geopoliitilisele õhkkonnale ning sellele, kuidas need sündmused võivad mõjutada riigi turvalisust ja rahvuslikku ühtsust. Kõnealune arutelu tõi esile vajaduse selguse, vastutuse ning seaduse rangema rakendamise järele mälestusmärkide ja sümboolika teemal, mis on rahvusliku turvalisuse osa.

Seitsmes küsimus Riigikogu istungil käsitles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanit ning teemat „praamipiletite hinnatõus“. Küsija oli Mart Maastik, kelle sõnavõtus tõsteti esile parvlaevade ühenduste elutähtsus saartele ja mure piletihindade kasvu ning sellega kaasneva mõju üle elule, kaupade liikumisele ja turismile. Samuti toodi välja kuuldused võimalikust järgmisest piletihinnatõusust ning arutleti, kuidas piirata hindu ning kuidas koostöös riigi ja omavalitsustega tagada mõistlik ja jätkusuutlik ühistransport suursaarte vahel. Toodi välja, et parvlaevade ühendus ei ole pelgalt mugavusteenus, vaid oluline tee saartele ligipääsuks ning selle hind mõjutab laiemat piirkondlikku majandust ning kogukondade elukvaliteeti.

Esimeses istungis käsitleti Riigikogu infotunnis siseministri ülesandeid seoses politsei omavoli teemaga. Küsis seda Riigikogu liige Mart Helme, viidates viimaste nädalate publitseeritud kaadritele ja sündmustele (sealhulgas Sinimägede üritusele, Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldustele ning muude sündmuste episoditele), ning esitas kriitilisi näiteid politsei varustusest ja tegutsemise stiilist. Ta kõneles musterlikkusest ja ohu hrendumise ohust ning küsis otstarbel, kas politsei omavoli lõpetatakse või veelgi suurendatakse. Teine osa arutelust keskendus minister Läänemetsa vastusele ja politsei ülesannetele ning ohutusele, selle rollile rahva teenindamisel ning justkui piiride ja mehhanismide selgitusele.

Esimesel lugemisel käsitletakse Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 517. Muudatused on suures osas tehnilise iseloomuga ja suunatud rahastuse ümberjaotusele, mitte eelarve mahtu muutmisele. Peamised punktid puudutavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulude ülekandmist investeeringutesse (42 mln €), taristule ja maade ostule suunavaid täpsustusi (vastavalt 27,6 mln € ja 5,6 mln €), laenukohustuste vähendamist COVID-meetmete laenude ja garantiide tagastamise tulemusena (82 mln €), ning täiendavat rahastuse ümberjaotust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (vastavalt 69 mln € ja 13,1 mln €). Lisaks käsitletakse finantseerimistehingute ja sihtkapitalidega seotud osakute märkimise muutust ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning SmartCapi kaitsetööstuse fondi loomist. Eelarve mahtu ei muudeta ning muudatused tuginevad varasemate aastate jääkide kasutamisele ja finantsvõimaluste ümberjagamisele.

Riigikogu arutas tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 esimese lugemise kohta. Eelnõu peamiseks kontseptsiooniks on senise maksuküüru jätkamise või adott kehtivuse säilitamine 2025. aastal ning ühtse maksuvaba tulu tõstmine 700 eurole kuus (8400 eurot aastas), mis jõustuks 2026. aasta 1. jaanuaril. Eelarvealased põhjendused leiavad, et kasutatud katete ja defitsiidi tasakaalustamises on vajalik suur maksutõus ning maksuküür loob lühemas vaates riigieelarve kulude katmiseks, aidates tasakaalu ja SKP suhtelist taset parandada. Lisaks on paketi osaks mitmesugused piirmäärade ja kulutuste korrigeerimised: välislähetuste päevarahade jaoks, laeva- ja lennukimeeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste ning isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise korrigeerimine ning tööandjapoolse tervisekulude hüvitamise paindlikkuse suurendamine. Muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuaril.

Esitatud eelnõu 510 hõlmab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning seotud seaduste muutmist. Esimeses lugemises plaanitakse tõsta alkohol-, tubaka- ja bensiini (plii- ja pliivabade kütuste) aktsiisimäärasid kokku 5% järgnevate nelja aasta jooksul, samal ajal kui diisli aktsiisitõstust ei kavandata (diisli regulatsioon jääb kehtima). Keeleline mehhanism on suunatud tarbimise piiramiseks kahjulike kõrvalmõjudega kaupade puhul ning aktsiisidena kogutav maksutulu suunatakse nii eelarvestuslikult kui ka pahede tarbimise piiramiseks. Lisaks muutub hasartmängumaksu ja Kultuurkapitali rahastuse jaotuse seos: kultuurkapitali sihtkapitalide suurendamiseks vähendatakse kultuuriehitiste osa hasartmängumaksust ning suurendatakse kultuuri- ja sporditoetusi maakondades. Prognooside kohaselt toodab eelnõu viie aasta jooksul 179 miljonit eurot täiendavat aktsiisi- ja käibemaksutulu, kust peamised tulude allikad on tubakas, bensiin ja alkohol. Järgnevaks tuleb arutelus kinnitada eelnõu rakenduslik mõju ning täpsustada rakendumisjuhu jaotust ning piirikaubanduse riski. Teine teema on menetluse kulg: rahanduskomisjon koostas ettevalmistuse ning esitas päevakorra ja esimese lugemise lõpetamise otsused, mille kohta toimus küsimustevoor ja arutelu fraktsioonide vahel. Üldises plaanis on eelnõu käsitlemine polariseeriv ning tekitab tugevat poliitilist tähelepanu seoses tarbimise, inflatsiooni ja infrastruktuuri rahastamisega.

Esimene päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 esimest lugemist Riigikogus. Ettekandjaks on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes tutvustas muudatusi seoses vanemahüvitise lae alandamise, ülalpeetava abikaasa ravikindlustuse eest maksmise lõpetamise ning tervishoiu ja sotsiaalkaitsevaldkonna muudatustega. Lisaks käsitleti menetlustähtaegade pikenemist ning tervisekassade reserve, mis võimaldavad lisaraha jaotust tervishoiuteenuste parandamiseks. Sotsiaalkaitse ja tervishoiuvaldkonna muudatuste majanduslik mõju ning nende jõustumise ajakava olid samuti olulised teemad.
Teises osas toimus põhjalik arutelu demograafia ja mõjuanalüüside üle: opositsioon rõhutas, et puudub selge vastutus ja autoriteet, kes koostas mõjuanalüüsi ning miks demograafide kaasamine ei ole tehtud; arutelu kaldus suuremate ja väiksemate sotsiaalsete mõjude ning läbipaistvuse nimel. Päev lõppes lõppdokumendi ja järgmiste sammude väljastamisega: esimene lugemine lõpetati ning järgmine ettekandekord ja menetlusteade on ette nähtud 28. oktoobriks.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 esimene lugemine. Ettekandja, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, rõhutas eelnõu eesmärki vähendada bürokraatiat, luua ettevõtjatele paindlikumaid lahendusi ning lahendada valdkonna arengust tingitud kitsaskohad. Eelnõu sisaldab viit peamist muudatust.

Olulisemate muudatustena kehtestatakse erand väikeses koguses vanade ehk pärandsortide (nagu näiteks "Peipsi sibul") seemnete ja paljundusmaterjali turustamiseks, et vältida nende sortide kadumist, kuna need ei vasta rangetele ühtlikkuse nõuetele. Samuti taastatakse puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide lihtsustatud korras sordilehte võtmise võimalus. Lisaks antakse seemnekartuli tarnijatele võimalus ise etikette trükkida, mis vähendab ajakulu ja Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormust. Riikliku järelevalve optimeerimiseks koondatakse piiripunktides seemne samaväärsuse ja taimetervisenõuete kontroll Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse. Lõpetuseks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit metsataimedega seotud katsete tegemise kavatsusest. Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kinnitas, et komisjon toetas eelnõu eesmärke konsensuslikult ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 esimest lugemist. Ettekande tegi regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. Eelnõu peamine eesmärk on viia sõidusoodustuste regulatsioon kooskõlla Euroopa Kohtu 2022. aasta otsusega, mis nõuab kommertsvedajatele tasuta vedamise kohustuse (eelkooliealised lapsed, puudega isikud) täitmisest tuleneva finantsmõju hüvitamist. Seaduses tunnistatakse kehtetuks säte, mis keelas vedajale hüvitise maksmise, ning luuakse volitusnorm sihtotstarbelise toetuse maksmise korra kehtestamiseks. See puudutab hinnanguliselt 19 kommertsvedajat ja riigieelarve kulu on planeeritud 600 000 eurot aastas. Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2025.

Majanduskomisjoni ettekandja Tarmo Tamm kinnitas, et komisjonis oli konsensus olukorra lahendamise vajaduse osas, märkides, et varasemad tagasiulatuvad hüvitised ulatusid 4 miljoni euroni. Läbirääkimistel tõi Ando Kiviberg (Eesti 200) esile mure tarbijate huvide puudumise pärast eelnõu eesmärkide seas ning rõhutas vajadust säilitada regionaalsete ühistranspordikeskuste oskusteave. Samuti juhtis ta tähelepanu riskile, et uue kiirliinide ja etteveoliinide süsteemi korral võivad etteveoliinid muutuda kohalikeks liinideks, mille rahastamine langeks ebapiisava võimekusega kohalike omavalitsuste õlule.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu kui tehnilist muudatust, mille eesmärk on vähendada halduskoormust ja bürokraatiat, säästes ressursse nii riigil kui ka huvigruppidel. Eelnõu on ajendatud ettevõtjate ettepanekutest ja selle peamine sisu on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse grupierandite sujuvam ülevõtmine ja rakendamine Eestis. See võimaldab ministri määrusega kehtestada erandid juhtudel, kus ettevõtjate koostöö (nt teadus- ja arendustöö) on tarbijatele kasulik.

Juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni, ettekandja Mario Kadastik tõi esile arutelu, mis keskendus käibepiiri tõstmisele vertikaalse integratsiooni grupierandite puhul. Kuigi praegune piir on 3,2 miljonit eurot ja eelnõu pakub 10 miljonit, lubavad EL-i reeglid tõsta piiri 50 miljonile eurole, mis jäi poliitilise otsustamise kohaks. Samuti tekitas komisjonis küsimusi ministri määruse kasutamine valitsuse määruse asemel, mistõttu otsustati küsida Riigikogu õigusosakonnalt hinnangut sellele hübriidlahendusele. Lõppkokkuvõttes tegi juhtivkomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Selle päevakorralduse keskmes on Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimene lugemine. Eelnõu esialgne eesmärk on koondada ja ümber korraldada ministrite vastutusvaldkondi koalitsioonilepingu alusel: Justiitsministeeriumist moodustatakse Justiits- ja Digiministeerium, kelle valitsemisalasse liiguvad digiarenguga ning e-teenuste arendamisega seotud ülesanded ning riigi infosüsteemide kujundamine ja koordineerimine. Lisaks liikuvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ja maa- ning ruumivaldkonna ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning selle raames loodav Maa- ja Ruumiamet. Samuti toob eelnõu sisse erisuse kinnisasjade kasutusse andmise ja võõrandamise osas ning lisab Siseministeeriumi valitsemisalasse elanikkonnakaitse kui uut ülesannet. Ühtlasi käsitletakse Riigikantselei ja riigisekretäri ametikoha haridusnõuete muutmist, mis on suuresti seotud ametikohtade rollide muutumisega ja tänase haridusvajaduse ümberhindamisega. Eelnõu sünnitas koalitsioonilepingu alusel tehtud reformide kogumi ning arutelu keskendub nii struktuursetele muudatustele kui ka selle poliitilisele ja õiguskorrale mõjuvale küljele.

Päevakorra keskpunktiks on lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudmise seaduse eelnõu 427 teise lugemise läbiarutamine. Eelnõu peamine eesmärk on laste heaolu parem tagamine ning lastekaitsesüsteemi tugevdamine koos erinevate seaduste uuendustega, sealhulgas lastekaitseseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning karistusregistri seaduse täiendamise ja kohandamisega. Muudatuste sisuks on spetsialistidele erilise hoolsuskohustuse kehtestamine abi vajavate laste kiireks märkamise ning õigeaegse abi tagamise jaoks, isikuandmete töötlemise korrigeerimine kohalikule omavalitsusele ja Sotsiaalkindlustusametile teabevahetuse võimaldamiseks ning raske terviseseisundiga laste puhul automaatse andmevahetussüsteemi loomine, mis aitab kontakteeruda lapse perega. Lisaks arutati erinevate osapoolte arvamusi ning rahastamise ja hooldusperede korraldamise teemadel; 17. septembri istungil toodi esile hooldusperede leidmise ja nende valmisoleku hindamise ning lastekaitsetöötajate töökoormuse küsimused. Muudatused jõustuvad mitmes etapis: spetsialistide teavitamiskohustus 2025. aastal ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuse muudatus 2026. aastal. Käesoleva arutelu põhineb ka varasematel aruteludel ja neljal esitatud muudatusettepanekul, mis võeti konsensuslikult vastu ning mille näol on tegemist kollektiivse otsusega. Lisaks võeti 9. oktoobril vastu otsus eelnõu täiskogu päevakorda viia ja lõpphääletus planeerida 16. oktoobril, kui teise lugemise menetlus on lõpetatud. 24. oktoobri kella 17.15‑ks määrati muudatusettepanekute esitamise tähtaeg; istung lõppes selgelt ning edasised päevakorrapunktid jäid samal päeval lõpetamata.

Päevakorrapunkti esimese teemana oli arutlusel Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu 421 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist, mis viitas sellele, et kõnesoove ei esitatud, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu pandi lõpphääletusele ning see võeti ülekaalukalt vastu.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 496, mis puudutab iseseisva õendusabi korraldamist ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on viia erihoolekandes osutatava iseseisva õendusabi rahastamine Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) Tervisekassa vastutusalasse, sarnaselt 2020. aastal üldhoolekandes läbi viidud reformiga. Muudatuse eesmärk on tagada teenuse ühtlasem kvaliteet ja paindlikum korraldus vastavalt abivajadusele, luues üleriigilise teenuse kirjelduse.

Minister tõi välja, et SKA poolt seni teenuse hinna sees õendusabile kulunud komponent on 1,2 miljonit eurot. Tervisekassa lisab oma vahenditest 1,65 miljonit eurot, suurendades teenuse kogumaksumuse 2,85 miljoni euroni aastas alates 1. jaanuarist 2025. Riisalo tunnistas, et erihoolekanne on jätkuvalt alarahastatud (kaetud vaid 60% tegelikust hinnast) ja teenusele on pikad järjekorrad. Samuti teatas ta, et omaosalus (mis katab elamistingimusi ja toitlustamist) tõuseb kokkuleppel osapooltega 10% võrra. Debatis tõstatati küsimusi teenuse kättesaadavuse, koduhoolduse suuna ning rahastamise läbipaistvuse kohta, eriti seoses Tervisekassa reservide kasutamisega püsikulude katteks.

Riigikogu arutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 324 "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" esimest lugemist. Ettekandja Evelin Poolamets (EKRE) rõhutas rahvastikukriisi sügavust, viidates ajalooliselt madalale sündimusele ja rahvaarvu prognoositavale langusele, ning kritiseeris valitsuse tegevusetust ja immigratsiooni kasutamist lühiajalise lahendusena. Ta tõi esile, et kuigi naised soovivad rohkem lapsi, takistavad majanduslikud ja muud tegurid nende soovide täitumist. Debattides käsitleti perepoliitika meetmete (nt kolmanda lapse toetus) tõhusust ja vajadust erakondadeülese konsensuse järele rahvastikuküsimustes. Valitsuskoalitsiooni esindajad (nt Signe Kivi) seadsid kahtluse alla probleemkomisjoni vajalikkuse, eelistades majandusliku turvatunde ja peresõbralike teenuste süvendamist. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Pipi-Liis Siemann teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, tuues välja varasema komisjoni vähese tulemuslikkuse ja Siseministeeriumi poolt käimasoleva sidusa ühiskonna arengukava koostamise. Lõpphääletusel Riigikogu toetas juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata.

Arutelu teema oli turumajanduse tilanteest Eestis. Eriarvadised seisukohad tõstatasid küsimuse, kas valitsusroadid majanduses liiguvad tõesti üle turumajanduse ning kas rohepöörde ja plaanimajanduse retoorika hakkab kujunema tegelikuks majanduspoliitikaks. Esimeses küsimuses esitas Martin Helme mitmesuguseid süüpõhiseid kriitilisi väiteid valitsuse majanduspoliitika kohta ning süüdistas valitsust turumajanduse lõpu ja sotsialismi kehtestamises. Ta ootas vastuseid selle kohta, mis saab Eesti majandusest elujõulisena ning milliseid tooteid või sektorid võivad defitsiidiks muutuda. Vene-uuringutel ja energiapoliitikas viidati samuti vajadusele kaaluda, kuidas turumajandus haakub kaitsevaldkonna ning energiasektoriga, ning millised seadusandlikud muudatused võiksid edendada innovatsiooni ja kohalike tootmiste arengut. Teine osa arutelust keskendus regionaalpoliitikale ja põllumajandusele: kui suur on riigi roll, kuidas suunatakse toetusraha väljapoole Tallinna ja Tartut ning kuidas tagada toidutootjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime Euroopa Liidus, arvestades maksutõusu oodatavat mõju 2025. ja 2026. aastal.

Esimene teema puudutas põllumajanduspoliitika ja Tartu Agro tulevikku. Arutelu keskmes oli pikaaegse rendilepingu lõppemine, mis sõlmitti 2000. aastal ja lõpeb järgmise aasta novembris. Tartu Agro on suur tööandja, kellel on mitmesugune tegevus: tööd jagatakse umbes 110 inimesele ja tal on loomakarja ning seemnekeskus, mistõttu ettevõtte jätkusuutlikkus on oluline nii majanduslikult kui ka regionaalse toidupõhise julgeoleku seisukohalt. Valitsus on varem otsustanud kinnisasjade kasutamise osas turupõhise enampakkumise teel 12-aastase rendiperioodiga ning alghinnad määratakse Maa-ameti turuanalüüsi põhjal. Olulise printsiibina rõhutati, et riigi vara kasutamine peab toimuma ausatel konkurentsitingimustel ning põllumajanduslikult kasutatav maa antakse kasutusse enampakkumise teel; Tartu Agro omab riigi varade puhul endal eelisõigust järgmiseks rendiperioodiks. Samas arutatakse, kas maa anda ühekorraga või tükkidena ning kuidas see mõjutab ettevõtte jätkusuutlikkust, võttes arvesse kliima ja regionaalministeeriumide seisukohti. Teine osa keskendus sellele, et jätkuvalt tuleb arvestada jätkusuutliku põllumajandustegevuse tagamisega ning kaaluda erinevaid lahendusviise, mida valitsus otsustamisel kaalub.

Teine teema puudutas kohalike toidukaupade hindade tõusu ja elatustaseme langust ning sellega kaasnevat toidujulgeolekut. See küsimus tõi esile, et toidujulgeolek on kriitiline ning valitsus püüab reageerida, kasutades nii majanduse elavdamise kui regionaalse poliitika meetmeid. Peaminister viitas, et toidujulgeolek on prioriteet ning arutelu jätkub nii, et koordineerida meetmeid koos teiste ministritega, sealhulgas seoses 11. küsimusega, mida lahendatakse kolleegi Svetkiga. Kokkuvõttes rõhutati vajadust tagada kohaliku tootmise jätkusuutlikkus ja turvalisus, samas otsustesse jõudmiseks on vaja jätkuvat läbikäimist ja täpsustusi.

Kolmanda küsimuse teemaks oli juhtimisotsuste alused ning nende läbipaistvus energiapoliitikas, keskendudes meretuuleparkide toel tehtud otsustele. Urmas Reinsalu esitas põhjaliku küsimuse, viidates veebruaril avaldatud uudisele ning küsis, millisel informatsioonil ning arvutustel need otsused põhinevad ning kas lähteandmed on avalikkusele täielikult kättesaadavad. Koalitsioonipartnerid Ossinovski ja Kristina Kallas esitasid kriitikat nii selle otsuse sisulise kvaliteedi kui arvutusandmete avatavuse kohta, rõhutades, et konsistentseid numbreid pole näha. Vastust andes kinnitas peaminister Kristen Michal, et andmed on avalikult kättesaadavad ning arutatud komisjonides ja fraktsioonides; selgitati arvutusbaasi, sealhulgas tarbimise mahtu ja riigi abi suurust puudutavaid aspekte ning Euroopa Komisjoni ja EISA/EIS'i rolli.

Neljas Riigikogu küsimus käsitles Eesti sõdurite võimalikku saatmist Ukrainasse. Küsija Rain Epler viis tähelepanu alla, et arutelu puudutab eelkõige väljaõppe ja abi vorme, mitte otsest brigaadisuuruse üksuse saatmist, ning rõhutas, et teema on seotud nii logistika kui ka julgeolekuohutusega. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et Eesti positsioon ei ole viimastel kuudel muutunud: valmis on kaaluma erinevaid võimalusi Ukrainat abistada, kuid valitsus on osutanud peamiselt koolitusele ja väljaõppele, ning suurte üksuste saatmist ei ole aktuaalses arutelus olnud. Täpsustati, et liitlastega koordineeritakse ning plaanide täpsustused asuvad liitlaste juhiste ja mandaadiga kooskõlas olevates raamides, kus peamisel rõhul on EUMAM-i ja Interflexi missioonide jätkamine. Ulatuslik diskussioon ja selgitused näitasid, et otsuseid ei ole veel vastu võetud ning available võimaluste lõppjäreldused sõltuvad edasistest konsultatsioonidest nii valitsuse kui parlamendi mandaatide vaates.

Tänane istung keskendus Eesti välispoliitilisele kursile, eriti seoses Eesti hääletusega ÜRO Peaassambleel 12. septembril vastuolulise Lähis-Ida resolutsiooni osas. Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev (TqT5YjnBr0U) esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi välisministri Margus Tsahkna selgituste kohta, kuna Eesti hääletas resolutsiooni poolt koos riikidega nagu Venemaa ja Põhja-Korea, samal ajal kui USA ja enamik EL-i riike olid vastu või erapooletud. Belobrovtsev küsis ka ministri väidetava valeinformatsiooni levitamise kohta EL-i hääletusmustrite osas.

Peaminister Michal selgitas, et valitsuskabinetis arutati teemat pärast eelmist debatti ning jõuti järeldusele, et edaspidi peab keeruliste välispoliitiliste otsuste puhul toimuma debatt enne otsuse tegemist, mitte pärast. Ta esitas ka statistika, mis näitas, et EL-i riikidest hääletas poolt 13 riiki (sh Eesti) ja erapooletuid oli 12, mis võis olla aluseks välisministri viidatud väitele. Lisaküsimuses tõstatas Lauri Laats (dCJrTlUxNYA) Hiina elektriautodele kehtestatavate tollimaksude teema EL-is, mille kohta peaminister kinnitas, et Eesti positsioon kujunes eelneva arutelu käigus, lähtudes turumoonutuste riskidest. Belobrovtsev esitas täpsustava küsimuse, küsides peaministri usaldust välisministri ja tema erakonnakaaslastest välispoliitika ekspertide (Mihkelson, Kross) vahel tekkinud erimeelsuste osas. Peaminister rõhutas vajadust välispoliitika ühtsuse järele, mis saavutatakse eelneva arutelu kaudu.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Riigikogu 6. küsimust tööjõu massilisest sisserändest ja selle mõjust Eesti tööhõivele. Küsija oli Riigikogu liige Tõnis Lukas, vastama pidi peaminister Kristen Michal. Debatt pöörles peamiselt küsimuse enda üle: kas ja kui suuresti on Eesti valmis suurendama sisserändekvooti ning millised oleksid sellega seotud riskid ja eelised. Arutluse all olid nii rahvuslik julgeolek, keel…, valimisõigus ja püsiv integratsioon kui ka majanduslik vajadus (oskustöötajate puudus), mis on kriitiline Eesti majanduse jaoks. Lisaks vaadeldi erandeid, kvote ja kutsekoja ning OSKA raportite valdkondlikku sisendit ning kuidas see kõik haakub ettevõtjate ootustega oskustööjõu järele.

Tänane seitsmes küsimus käsitles fosforiidikaevandamise potentsiaali Aru-Lõuna karjääris Lääne-Virumaal. Uudises 26. septembril teatati fosforiidi testpuurimise algusest ja novembris plaanitud suuremast väljaostust kuni 25 tonni fosforiiti, kaasatud on rahvusvaheline Saksa ettevõte. Uuringud hõlmavad nii väikeste puuraukude kui ka kuni 1,2-meetrise läbimõõduga puuraukude puurimist, mille sügavus võib ulatuda kuni 30 meetrini ning mille eesmärk ei ole pelgalt olemasolevate varude mõistmine, vaid ka kaevandamissuundade kaalumine. See tekitab rahva seas muret, et kaevandamisuuringud võivad viia otsuste tegemiseni kahel jalal: uuringute jätkamine ning võimaliku kaevandamise algatamine, mis omakorda puudutab keskkonda ja elukeskkonda.
Keskset arutelu paistis kujundavat küsimus, kas sellise tähtsusega otsuse puhul tuleks rakendada rahvahääletust või jätkata otsuste langetamist teaduslike hindamiste ja riikliku järelevalve all. Peaminister rõhutas, et Eesti Geoloogiateenistus juhib ja kontrollib maavarade hindamist ning 2025. aasta lõpuks peaksid uuringud andma teada, kas jätkata või jätta osa alasid uurimisest välja ning kuidas edasi otsuseid langetada. Opositsioon esitas muret demokraatia, läbipaistvuse ja keskkonnamõjude üle ning soovitas kaaluda rahva kaasamist referendumi kaudu – kuid praeguses staadiumis leiab valitsus, et esmalt tuleb oodata uuringutulemust ning seejärel langetada otsused vastavalt teaduslikule hinnangule.

Infotunni kaheksas küsimus käsitles lennufirma Nordica olukorda ja sellega seotud juhtimisvigu, tuues esile paralleele Estonian Airi ebaõnnestumisega. Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart (uIN2fJ9voPY) esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi riikliku lennufirma korduva kaotamise põhjuste kohta, viidates vigadele juhtimises, strateegiliste sihtide puudumisele ja valitsuse leigele huvile. Michal selgitas, et Nordica eest vastutab nüüd taristuminister Vladimir Svet, kuid kinnitas, et tema kliimaministrina keeldus ettevõttesse täiendavat maksumaksja raha süstimast ning valitsus toetas seda seisukohta. Peaminister rõhutas, et Nordica ei ole enam Eesti riigi jaoks strateegiline ettevõte, eriti kuna otselennud Tallinnast lõpetati 2019. aastal. Ettevõte peab nüüd kas ise hakkama saama või selle tegevus lõpetatakse, kusjuures varad (lennukid Transpordi Varahalduses) on eraldatud. Michal tõi esile, et tema algatatud erikontrolli tulemused on viinud Riigiprokuratuuri menetluseni, kes hindab ettevõttes toimunu seaduslikkust. Varro Vooglaid (dSDfxfKs4Jw) kritiseeris teravalt sadade miljonite eurode suurust kahju ja küsis vastutuse puudumise kohta nii Nordica juhtkonnas kui ka riigiametnike seas. Michal kinnitas, et vastutus peab tulema ettevõtte juhtkonna tasandilt ja prokuratuur teeb oma tööd sõltumatult. Arutelu lõppes Kovalenko-Kõlvarti märkusega peaministri isikliku vihje kohta tema magistritööle.

Riigikogu üheksas küsimus puudutas pidevaid ümberkorraldusi ja ministeeriumide kombineerimist peaminister Kristen Michalile. Küsija, Riigikogu liige Mart Maastik, tõstatas ajaloolise tendentsi, mille kohaselt iga valitsusega moodustatakse uusi nimedega ja sisudega ministeeriume ning viitas hüperministeeriumide loomele, sealhulgas Kliimaministeeriumi ning hilisematel aastatel kolme uue ministeeriumi loomisele Justiits-, Taristu- ning Majandus- ja Tööstusministri juhtimise all. Ta esitas küsimuse, kas kunstlikult koondada valdkondi ning muuta ministrite nägemusi ja erakondlikke huve arvesse võttes on mõistlik ja piisavalt läbimõeldud.

Peaminister vastas, et muudatused sünnivad vajadusest ja ajaga kaasas käimisest: riiki on vaja ajakohastada ning planeerimis- ja arendustegevust tuleb kiirendada. Selgitati, et uus majandus- ja tööstusministeeriumi koosseis ning kaasatud põhilised valdkonnad on suunatud investeeringute lihtsustamiseks, lubade menetlemise kiirendamiseks ning ettevõtjate parema ligipääsu loomiseks. Selgitati ka, et ministrite eestvedamisel toimuvad koostööd ja valdkondade ümbervaatamine ei sõltu pelgalt ametikohtade nimede muutusest, vaid keskendub konkreetsetele eesmärkidele nagu konkurentsivõime ning tõhusam avalik sektor.

Infotunni kümnes küsimus käsitles sisserännet ja selle piirarvu kolmekordset tõstmist. Riigikogu liige Anti Poolamets esitas peaministrile terava kriitika, nimetades valitsuse lähenemist vastutustundetuks ja võrreldes praegust sisserännet Nõukogude-aegse massilise venestamisega ("Peatage Lasnamäe!"). Poolamets väljendas muret, et eestlased jäävad pealinnas vähemusse, ning süüdistas valitsust suutmatuses integreerida olemasolevaid Ukraina pagulasi (keeleõpe, töökohad). Ta küsis, millised tööandjate rühmad survestasid sisserände piirarvu tõstmist.

Peaminister lükkas Poolametsa väited ümber nii ajalooliste andmete kui ka värske statistika osas. Ta märkis, et venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste osakaal Eestis on alates 1989. aastast oluliselt langenud (34,94%-lt 27%-le). Samuti rõhutas peaminister, et Poolametsa väide "kõigi aegade massilisimast sisserändest" ei vasta tõele, tuues välja, et sisseränne on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga tegelikult vähenenud. Valitsuse esindaja selgitas, et piirarvu tõstmise eesmärk on tuua Eestisse Kutsekoja OSKA uuringutest tulenevalt kõrgelt kvalifitseeritud oskustööjõudu (nt mehhatroonikud, toidutehnoloogid), kes teenivad keskmisest kõrgemat palka. Eesmärk on suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtust ja ekspordivõimet, mitte tuua riiki odavat tööjõudu. Ettepanek piirarvu muutmiseks tuli ettevõtlussektorilt.

Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 esimesel lugemisel tutvustas terviseminister Riina Sikkut eelnõu peamist eesmärki: verevaldkonna rakendustegevuse üleviimist Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse. See puudutab eelkõige immunohematoloogiliste referentlabori teenuste korraldamist, mida praegu osutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kehtiva halduslepingu alusel. Minister rõhutas, et tegemist on tehnilise muudatusega, mis korrastab haldusstruktuuri, kuna Terviseamet teostab juba järelevalvet ja osutab teisi referentteenuseid. Muudatusega kaotatakse ka nõue lepingu viieaastase kehtivuse kohta, et suurendada paindlikkust, kuigi lepingupartnerit (PERH) ei ole plaanis enne 2027. aastat vahetada. Debati käigus väljendasid Riigikogu liikmed muret seoses nulleelarve protsessi tegeliku kokkuhoiu puudumisega ning küsiti, kas ülesande üleviimine Terviseametile toob kaasa ministeeriumi ametikohtade koondamise või Terviseameti eelarve kasvu. Minister kinnitas, et tegemist on "nulleelarve" põhimõttel liikuva ülesandega, kus raha (aastas 143 736 eurot) liigub koos kohustusega, ning töökohti ei looda ega kaotata. Eriti teravalt tõstatas Aivar Kokk küsimuse konkurentsi ja riigihangete teemal, kartes, et seadusemuudatus võib tulevikus piirata teiste akrediteeritud laborite (nt TÜ Kliinikumi) võimalusi teenuse pakkumisel osaleda. Minister selgitas, et riigihangete seadus jääb kehtima ja uus hange tuleb 2027. aastal, kuid rõhutas, et Eestis on vaid üks akrediteeritud labor ning spetsiifilise teenuse killustamine ei pruugi olla ressursside mõistlik kasutus.

Päevakorrapunkt nr 2 käsitleb Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 444 esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on anda jahipidamise tasust vabastus nende isikute rühmade jaoks, kellel on vastavad tõendid (näiteks pensionärid, puudega isikud või represseerituga võrdsustatud isikud) ning kelle puhul on kaalutud maksmise vältimist lihtsustavaid erandeid. Idee sündis kevadel Järvamaa Jahindusklubi volikogu koosolekul, kus keskkonnainspektor tõi välja, et 10-eurose tasu maksmata jätmine on eakatel sageli põhjustatud vanusest või digioskuste puudulikkusest ning pakkus kaalumist sarnase mudeli järgi nagu harrastuskalapüügiõiguse tasu puhul. Eelnõu puhul esitas autor näitel, et nimetatud isikud võiksid saada vabastuse dokumendiga tõendatult. Seejuures rõhutati, et jahipidamine ei ole pelgalt toiduvarumine või sport, vaid jahimehed teostavad mitmesuguseid ülesandeid riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks ning neil on suur kütusekulu ja töövõimega seotud kulud, mis võiks riigi poolt mõneti arvestatud olla.
Teises osas vahendati arutelu Keskkonnakomisjonis: komisjon leidis, et mõju riigieelarvele ja tasu laekumisele on märkimisväärne ning eelnõu ei saanud piisavat põhjendust, mistõttu soovitati see tagasi lükata. Arutelu lõpus viidi läbi hääletus, mille tulemusel eelnõu esimene lugemine lükati tagasi ning menetlusest välja.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 452 esimese lugemise. Eelnõu eesmärk oli kriminaliseerida ministrite teadlikult antud valeütlused Riigikogu ees, viidates sügavamale võimudevahelisele kontrollile ja valitsuse vastutusele. Selle argumendid tõid esile, et valeinformatsioon võib õigusloomet eksitada ning rikutud informatsioon võib põhjustada valede alusel vastu võetud õigusaktide jõustumist ning seetõttu peab riigikogu annete kohta olema selgelt ja karistuslikult reguleeritud mehhanism. Samuti viidi sisse võrdlusi Ameerika Ühendriikide karistusõigusega ning arutleti puutumatusest ja õigusloome aususest Riigikogu saalis.

See päevakord sisaldas kolme arupärimise arutelu seoses Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kättesaadavuse, hinna ja kiirusega. Esimene arupärimine puudutas ajaloolist probleemi – Eesti interneti kiirus ning hind võrreldes naabrite ning Euroopa Liiduga on viimastel aastatel jäänud ebakõlastatud ning tekitanud küsimusi riigi sekkumise vajadusest. Arupärijad esitasid küsimused nii hindade kui kiiruste põhjal ja küsisid, milliseid samme riik peaks astuma, et parandada inimeste juurdepääsu kvaliteetsele ja taskukohasele internetile ning milline mõju sellisel olukorral on Eesti mainele IKT-valdkonnas.
Teine osa keskendus minister Liisa-Ly Pakosta esitatud vastustele ning Eesti teistesse andmetesse ja uuringutesse tuginevale analüüsile: regionaalne kättesaadavus, 100 Mbps või rohkem pakutavate ühenduste levik ning hinnatasemed, DESI ja ÜRO IKT-indeksid ning 5G kasutuselevõtu viivitused. Kolmas osa hõlmas parlamendi liikmete küsimusi ning kriitilist tähelepanu suurtele sideettevõtjatele, investeeringutele, viimase miili taristu ning konkurentsi stimuleerimise võimaluste üle. Kogu arutelu lõppes seisukohaga, et turu toimimist tuleb paremini mõista ja vajadusel tugevdada konkurentsi ning jätkata riiklikke investeeringuid, et parandada ühenduvust ja tarbijate jaoks mõistlikku hinda üle kogu riigi, sealhulgas hajaasustusega piirkondades.

Teema 1 – Via Baltica arupärimise sisu ja tähtsus: Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Mart Helme esitatud arupärimine Via Baltica kohta käsitles teedeehitust kui transpordikoridori, mis ühendab Eesti Euroopa Liidu sisemisel turul ja mis on regionaalse ning majandusliku arengu jaoks kriitilise tähtsusega. Arupärimise keskne kriitika niiöelda „vaeslapsena“ jäänud taristu-osa ning tähelepanek, et raha suunatakse Rail Balticu projekti, tõstatas küsimusi rahastuse prioriteetide, efektiivsuse ja läbipaistvuse kohta. See päevakorrapunkt tõi esile kahtluse, kas Eesti siseriiklik taristu ja ühtekuuluvusfondide vahendid kasutatakse mõistlikult ning kas Via Baltica edasine arendus on tasakaalustatud võrreldes Rail Balticu kavatsustega.

Teema 2 – Taristuministri vastused ja konkreetne progress: pärast ettekanne, milles kõneldi edenemisest ja rahastusest, esines taristuminister Vladimir Svet ning andis kokkuvõtliku ülevaate käimasolevatest töödest ning eelarvepoliitikast. Ta tõi välja konkreetsed lõigud ja nende valmimisajad: Pärnu-Uulu lõik 2+2 – lõpetamise hinnang 2025, maksumus umbes 35 miljonit eurot; Sauga–Pärnu lõigu tööd jätkuvad ning 2025 valmib Lumine; Libatse–Nurme lõik 2+2 pikkusega umbes 22 km – valmimine 2027, maksumus umbes 96 miljonit eurot; Päädeva–Konuvere lõik – järgmisel aastal algavad ehitustööd, 2+2 maantee, hinnanguline maksumus umbes 100 miljonit eurot; kõigi nende töölõikude puhul rõhutati, et Via Baltica ehitus ei seisa ning Euroopa Liidu vahendid (85% Rail Balticu eelarvest) ning sõjalise liikuvuse fondist laekunud 40 miljonit eurot on olulised rahastusallikad. Minister kinnitas, et valitsus püüab hoida fookust projekti kogupikkuses ning rõhutas, et Rail Balticu rahastus ei jää minuaseid rahastustest puutumata ning liidus tegutsevad erinevad rahastamismudelid; lisaks käsitleti keskkonna- ja kliimamõjusid ning regionaalseid kasu- ja ohutustegureid, rõhutades vajadust koostöö ja kohalike huvirühmade kaasamise järele.

Riigikogu arutas taristuminister Vladimir Sveti vastust Rene Koka ja teiste Riigikogu liikmete (EKRE) 13. mail 2023 esitatud arupärimisele teedeehituse ja neljarealiste teede kohta. Arupärija Rene Kokk rõhutas, et teema on endiselt äärmiselt aktuaalne, viidates kasvavale liiklussurmade arvule ja automaksu negatiivsele mõjule autopargi vananemisele. Ta nõudis valitsuselt selgeid plaane ja rahastust neljarealiste põhimaanteede väljaehitamiseks.

Minister Svet loetles käimasolevaid ja planeeritavaid 2+2 teelõikude ehitusi (nt Pärnu-Uulu, Libatse-Nurme, Päädeva-Konuvere) ning tõi esile, et valitsus leidis keerulises majandusolukorras Päädeva-Konuvere lõigu ehituseks 100 miljonit eurot, mis kinnitab teedeehituse prioriteetsust. Ta märkis, et teehoiukava maht kasvab 2025. aastal 153 miljonilt 168 miljonile eurole. Samas möönis minister, et pikaajaliste valmimistähtaegade andmine on keeruline ja rõhutas vajadust erakondadeülese strateegilise kokkuleppe järele teede stabiilseks rahastamiseks. Debatis kritiseeris opositsioon (eelkõige Martin Helme ja Arvo Aller) ministrit, heites ette, et esitletud projektid on varasemate valitsuste pärand ning et teehoiuraha tegelik ostujõud inflatsiooni tõttu väheneb. Samuti tõstatati küsimus kütuseaktsiisi ja automaksu tulu suunamisest teedesse ning Ida-Virumaa (Tallinna-Narva maantee) arendamise mahajäämusest.