Täiskogu istungid

Päevakorrapunkt nr 1 käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 kolmandat lugemist. Avamõtetes tõstatati peamiselt küsimus kestlikkusaruande kohustuste mõju ettevõtlusele, sealhulgas suurenevad kulud, bürokraatia ning uute standardite rakendamise ajastus. Arutelu vihjas ka ideoloogiliste elementide pealesurumisele ning väidetavale demokraatlike protsesside allapoole tõmbamisele; mitmekesisuse ja kaasamise nõuete näol nähakse kriitikute poolt potentsiaalset seost demokraatia ja ettevõtluse vabaduse vahel. Esinesid lisaks majanduslike ja administratiivsete koormuste vähendamisele ning praktilise ajagraafiku loomisele suunatud ettepanekud, sealhulgas piirmäärade täpsustused auditeerimisnõuetes ja regulaarsed analüüsid võimalike muutuste kohta.

Rahandusminister Jürgen Ligi esitas Riigikogule ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest mehhanismis. Minister rõhutas sissejuhatuses mälu ja järjepidevuse tähtsust, meenutades ESM-i loomise tuliseid arutelusid 12 aastat tagasi ülemaailmse finantskriisi järel. Ta kinnitas, et ESM-i olemasolu on aidanud finantsturge rahustada ning see oli Eesti jaoks hea investeering turu stabiilsuse tagamisel.

Ligi tõi esile, et ESM-il ei ole praegu aktiivseid abiprogramme. Varasemad tugilaenud (nii ESM-ist kui ka eelkäijast EFSF-ist) on seirefaasis ning tagasimaksed on alanud (Hispaania 2022, Kreeka EFSF laenude tagasimaksed 2023). Ta rõhutas Kreeka edukaid majandusreforme, märkides, et Kreeka jooksev eelarve on praegu paremas seisus kui Eesti oma. Minister selgitas, et ESM-i reform, mis annaks mehhanismile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli, on endiselt Itaalia ratifitseerimata jätmise tõttu seisus. Kuigi ESM on säilitanud kõrged krediidireitingud ja tal on suur vaba laenuvõimekus (€417,5 miljardit), ei näe minister praegu silmapiiril ühtegi riiki, kes vajaks akuutselt abi. Ta hoiatas ka ESM-i funktsioonide liigse laiendamise eest, et vältida kollektiivset vastutust teiste riikide lõdva eelarvepoliitika eest, rõhutades, et eelarve vastutus peab jääma rahvuslikuks.

Riigikogu kolmanda päevakorrapunktina toimus Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimene lugemine. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman tutvustas eelnõu, mille peamised eesmärgid on viia Eesti õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu muudatustega, suurendada õigusselgust ja lahendada rakendusprobleeme. Olulisim muudatus puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamist, mis seob toetuste saamise töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete täitmisega. Samuti loobutakse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendusest (kuigi minister hiljem täpsustas, et tagasinõude piir 100 eurot ilma intressideta jääb kehtima), tugevdatakse geograafilise tähise kaitset ning kujundatakse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ümber kestlikkuse andmevõrguks.

Debati käigus kritiseeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Aller sotsiaalse tingimuslikkuse sissetoomisega kaasnevat halduskoormuse suurenemist taotlejatele ja tekkivat ebavõrdsust kontrollide osas. Ta küsis ka Maa- ja Ruumiameti (MaRu) tulevaste kontrollifunktsioonide kohta. Kalle Grünthal tõstatas küsimuse EL-i õigusaktide vastuvõtmise põhiseaduslikkusest Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) vahel. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletusel EKRE ettepanek toetust ei leidnud.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu 525 esimest lugemist. Ettekande tegi Riigikogu kõnetooli jõudnud Urmas Reinsalu, kelle sõnavõtus rõhutati parlamendi peamist põhimõttelist eesmärki: taastada põhiseadusega kooskõlas olevad rahanduspoliitilised valikud ning selgelt eristada tulud ja kulud eelarvedes. Lisaks tõdeti, et praegune rahastusstruktuur ning toetuste jagamine juriidiliste isikute kaupa vajavad läbipaistvust ja kontrolli. Selgitati, et valitsemiskulude ja nende tõstmiste hindamine näib puudulikult kooskõlas riigieelarve 2024–2027 baasidega ning et küsimusi tekitab ülekantavate vahendite kasv ning välisvahendite alakasutus. Eelnõu sisu keskendus ka kõlblikele baasseaduse muudatustele ning sellele, et juriidiliste isikute toetused oleksid tulevikus kirjendatud kaupa ja läbipaistvalt. Kahetsusväärsena tõdeti, et koalitsioon ei ole ettepanekuid liidetud või kaasfinantseerinud ning eelarve läbipaistvus jätkib probleemina. Teises osas jäid kõnelused sisulisteks ning arutleti komisjoni rolli ja plaani üle ning lõpus otsustati jätkata menetlust, kuigi lõpptulemusena hiljem jõuti riigieelarve baasseaduse muutmise osas kriitilise hinnangu juurde. Kokkuvõttes kajastus soov parandada läbipaistvust, kuid erinevused koalitsiooni ja opositsiooni vahel ning eelnõu lõppvormingute osas tekitasid edasisi kaalutlusi.

Riigikogu istungil arutati Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 teist lugemist. Ettekande tegi põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. Komisjon oli arutanud kahte muudatusettepanekut. Esimene, põhiseaduskomisjoni enda esitatud ettepanek, lisada teksti täpsustav fraas "kuludokumentide alusel", leidis toetust ja arvestati täielikult. Teine muudatusettepanek, mille esitas Keskerakonna fraktsioon, soovis asendada kogu eelnõu sisu varasema Keskerakonna eelnõuga, mis sidunuks Riigikogu liikmete töötasu nende kohalkäimisega nii suures saalis kui ka komisjonides. Juhtivkomisjon seda ettepanekut ei toetanud ja see jäeti arvestamata. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist tehti ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia lõpphääletus läbi 18. detsembril.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461 kolmas lugemine. Kuigi eelnõu pealkiri viitas jäätmeseadusele, käsitlesid kõik kõnelejad seda sisuliselt kui mootorsõidukimaksu (automaksu) paranduseelnõu, mis tegeleb romusõidukite käitlemise ja registris ajutiselt peatatud sõidukite maksustamise küsimustega.

Opositsioonifraktsioonid (Isamaa, EKRE, Keskerakond) kritiseerisid eelnõu teravalt, pidades seda kiirustades kokku pandud automaksu vigade paranduseks. Andres Metsoja (Isamaa) rõhutas, et automaks on oma loomult ebaõiglane, suurendades ebavõrdsust piirkondade vahel, ning tõi esile eelnõu probleemid omandiõiguse ja peremehetu vara määratlemisega. Rain Epler (EKRE) nimetas automaksu "kiirustades kokku pandud käkiks" ja leidis, et eelnõuga kehtestatav romude lõiv (800 eurot) on tegelikult järjekordne maks. Lauri Laats (Keskerakond) nõustus, kinnitades, et Keskerakonna fraktsioon ei toeta automaksu ega sellega kaasnevaid parandusseadusi, mis koormavad leibkondi ja ettevõtteid. Koalitsioonifraktsioonid (Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) seevastu toetasid eelnõu. Igor Taro (Eesti 200) rõhutas, et eelnõu tegeleb pikas plaanis olulise keskkonnaprobleemiga, lahendades romude küsimust ja tasakaalustades sõidukiomanike omandiõigust maaomanike õigustega. Anti Allas (SDE) kiitis eelnõu kui mõistlikku ja menetluse käigus paranenud seadust, mis vabastab ajutiselt registrist kustutatud sõidukid automaksust, vältides seeläbi inimeste pettumust.

Käesolev päevakord käsitleb Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimise vaate 2023. aasta ülevaatesse. Ettekande pikkus on kuni 20 minutit ning iga Riigikogu liikme jaoks on õigustatud esitada küsimus, läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja ministrile. Ettekandjaks on kandideeriv justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Reaalsete otsuste jaoks oli päevakorralduse ülesehitus peamiselt arutlev ja suunav: rõhuasetus on edasiste sammude ja eelnõude kavandamisel, sealhulgas kiirendatud menetluste ning ennetustegevuste valdkonnas. Põhilised teemad hõlmasid arvutiturvalisust ja arvutikelmuste kasvu, ohvrite kaitset, digitaalse menetluse kiirendamist, erivajadustega ohvrite ning pere- ja naabruskonna turvalisuse teemasid, ennetustöö ja koostöö tõhustamist, ning regionaalse mõjuga seotud küsimusi kohtumajade sulgemise ja digitaalsete lahenduste kontekstis. Seejärel käsitleti narkootikumide ja kuritegevuse seoseid, kohtu- ja vanglasüsteemi tulevikuvõimalusi ning regionaalseid väljakutseid, sealhulgas Põlva kohtumaja küsimust.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas ülevaate "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimisest 2023. aastal. Minister rõhutas õigusloome massiivset mahtu, märkides, et 2023. aastal muudeti 64% kehtivatest seadustest (249 seadust 392-st). Ta tõi esile mure languse pärast valitsuse usaldusväärsuses, mis on OECD hinnangul tihedalt seotud inimeste tajutava kaasamisvõimaluse puudumisega poliitika kujundamisel. Peamiste probleemidena nimetas Pakosta lühikesi kooskõlastustähtaegu (eelarvega seotud eelnõudel keskmiselt viis tööpäeva), huvirühmade hilist kaasamist ning ebapiisavat põhiseaduspärasuse analüüsi eelnõude seletuskirjades, mida rõhutasid ka riigiõiguse eksperdid. Pakosta tutvustas üheksat sammu õigusloome kvaliteedi parandamiseks, sealhulgas bürokraatia vähendamise põhimõtet "üks sisse, üks välja", väljatöötamiskavatsuste normide täpsustamist ja põhiseaduslikkuse kontrolli nõuete karmistamist. Debatis käsitleti Eesti seadusloome mahtu rahvusvahelises kontekstis, advokaadibüroode kasutamist eelnõude koostamisel ning ministri enesekriitilist positsiooni koalitsioonis. Samuti tõstatati küsimusi regionaalpoliitika (Jõhvi kohtumaja sulgemine) ja sotsiaalmeedia (toksiline TikTok) reguleerimise teemal.

Riigikogu arutas toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 533 esimest lugemist. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo esitas eelnõu, millel on kaks peamist eesmärki: viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu uue üldise tooteohutuse määrusega ning täpsustada Eesti Akrediteerimiskeskuse teenuste hinnastamist. EL-i õiguse muudatused on tingitud digitaliseerimisest ja globaliseerunud tarneahelatest, nõudes edaspidi kolmandatest riikidest (väljastpoolt EL-i) imporditud toodetele vastutava isiku märkimist, kes peab asuma EL-i jurisdiktsioonis. See on oluline samm internetikaubanduse kaudu siseturule jõudvate ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete kontrollimiseks. Teine muudatus puudutab Eesti Akrediteerimiskeskuse üleminekut teenusepõhisele hinnastamisele, et tagada õiglasem kulude katmine ja vältida kulude jagamist kõigi klientide vahel. Debatis keskenduti vastutava isiku juriidilisele vastutusele ja sellele, mis saab nõuetele mittevastavast kaubast, mis jääb tolli kinni. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Teine päevakorrapunkt sựul: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 523 esimene lugemine. Ettekandjaks oli Riigikogu liige Lauri Laats. Eelnõu eesmärk on suurendada ministrite esinduskulude läbipaistvust ja tagada nende kulutuste sihtotstarbelisus, esitades alusdokumendid ning selgitades kulutuste sisu. Samuti tõstatati võrdlus Riigikogu liikmete kuluhüvitiste ja valitsuse esinduskulude vahel ning arutati mõningaid muid rahanduslikke ja eelarvelisi kaalutlusi, sealhulgas võimalikke kärpeid ja solidaarsust. Debatti juhtis laiemalt küsimus, kuidas avalikkus saaks õiglaselt aru, ku milleks riigirahaa kasutatakse.

Eelnõu 505 kolmas lugemine: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse arutelu. Läbirääkimised keskendusid eesti majanduspoliitika ja maksude mõju ning riigi eelarve struktuuri üle. Kritiseeriti valitsuse maksumuudatusi, nende mõju inimeste sissetulekutele, ning peamisi kulukohustusi, sealhulgas kaitseotstarbelise erivarustuse eelarvet. Samuti tõdeti, et bürokraatia ja valitsemistruktuuri muudatused võivad suurendada haldustööd ning mõjutada otsuste kvaliteeti. Lisaks toodi esile regionaalpoliitika olulist rolli: maapiirkondade elujõu ja teenuste kättesaadavuse tagamine ning regionaalse ja maaelupoliitika koordineerimise tähtsus.

Päevakorras oli teise punktina Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Riigikogu asus hääletama. Lõpphääletuse tulemusel toetas eelnõu vastuvõtmist 75 Riigikogu liiget, vastu hääletas 1 liige ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 499 võeti seadusena vastu.

Kolmas päevakorrapunk, mille all arutati Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 kolmandaks lugemiseks. Avava speechi tegi Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, kes esitas läbirääkimiste avamise. Eelnõu keskmes oli maksude ja aktsiiside uuendamine, eesmärgiga tugevdada riigieelarvet, kuid see tõi kaasa märkimisväärseid arutelusid eri poliitiliste jõudude vahel maksustamise mõju kohta tarbijatele ja ettevõtlusele ning arutelu võimalike alternatiivide üle riigi tulude suurendamiseks.

Riigikogu arutas neljandat päevakorrapunkti – Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on kehtestada julgeolekumaks kuni 2028. aasta lõpuni, et tagada lisavahendid Eesti kaitsevõime arendamiseks ning julgeolekuinvesteeringuteks. Valitsus rõhutab, et Eesti julgeolek on ennekõike meie enda teha ning reaalses maailmas on vaja tugevdada kaitset välise, sisemise ja sõjalise turvalisuse ning Ukrainat toetamise kontekstis. Kaitse-eelarve ja sisejulgeoleku rahastus on suurenenud: riigikaitsevaldkond on prioriteet ning lisaks on suunatud täiendavalt 219 miljonit eurot sisejulgeolekule; viie aasta jooksul on riigikaitses ja sisejulgeolekus kokku planeeritud ligi 4 miljardit eurot rohkem ning 2025–2028 kaitsevõime rahastamise kogumaht on ~6,35 miljardit eurot. Kolmandal lugemisel rõhutati vajadust jätkusuutliku ning tasakaalustatud rahastuse järele, mis hõlmab nii sõjalist võimekust kui ka elanikkonna ja küberkaitse tugevdamist. Debatil võtsid sõna erinevate erakondade esindajad, kes väljendasid nii tuge julgeolekule kui ka muret maksu- ja kulujaotuse õiglasuse üle ning tõid välja, et maksupoliitika peab arvestama mitte ainult riigi laekumist, vaid ka elanike toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Eelnõu lõpphääletustulemuseks oli seaduse vastuvõtmine 53 poolt, 27 vastu, erapooletuid 0.

Viies päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 kolmandat lugemist. Ettekandeks esitas Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann; arutelu keskendus peamistele finantsandmetele, eelarve struktuurile ning riigi julgeoleku ja sotsiaalsete mehhanismide rahastusele. Eelarve tulud on 17,7 miljardit eurot ja kulud 18,2 miljardit eurot, investeeringud kasvasid 9,4% ning maksukoormus SKP-st 35,8%. Majanduskasv prognoositakse nominaalselt 6–7% kanti ning välisvahendite ja laenude toel on riik planis lisada nii kaitsetööstuse kui infrastruktuuri jaoks olulisi vahendeid. Teine oluline teema oli riigi kaitsekulude kasv (9,3%), NATO- ja julgeolekuprominentide vajadused ning sellele vastav maksu- ja rahastuspoliitika, sealhulgas külgnev plaan lisada osaliselt julgeolekumaks. Lisaks rõhutati Ukraina abistamise jätkumist ning sotsiaalkulude kogukasvu (7,6%), mis moodustab riigi kulujaotusest märkimisväärse osa. Komisjoni töös olid esitatud mitmed muudatusettepanekud, sealhulgas Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonide ettepanekud, kuid need ei läinud läbi seetõttu, et ei vastanud paragrafi ja seaduse vormilisele nõuetele. Lõpuks otsustati eelnõu viia täiskogu lõpphääletusele; enne hääletust arutati mitmeid sisulisi ning protseduurilisi küsimusi ja koostati ühiselt mitmeosaline muudatusettepanek rahandusministeeriumi ja ministeeriumide vahelise täpsustusega. Eelnõu lõpphääletus viis seaduse vastuvõtmisele.

Täna Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõu 419 kolmandat lugemist. Arutelu keskendus peamiselt sellele, kuidas erineva keelelise ettevalmistusega lapsi koolis ja lasteaias paremini arendada ning kuidas rühmade moodustamisel arvesse võtta lapse keelelist tausta ja vajadusi. Isamaa fraktsioon esitas täiendusi, mille kohaselt lasteaia direktor võiks moodustada rühmad lapse heaolu ja vajaduste alusel, sealhulgas võttes arvesse lapse eesti keele oskuse taset, ning lisati põhimõte, et eesti kodukeelt rääkivad lapsed oleksid valdavalt eestikeelsete rühmadega. Samuti kerkisid üles küsimused kohalike omavalitsuste rollist ja rahastusest ning kuidas muudatused mõjuvad haridussüsteemi laiemale toimimisele ning vanemate, õpetajate ja koolide suhtumistele. Teises osas keskenduti erinevate erakondade seisukohtadele ning lõppkokkuvõttes jõuti lõpphääletusele ning seaduse vastuvõtmise sonuçini.

Esitluse peamiseks teemaks oli Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 kolmas lugemine Riigikogus. Arutelu keskmes oli eelnõu eesmärk täpsustada ja tugevdada lastekaitse mehhanisme, parandada varajast märkamist ning suurendada koostööd hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede vahel. Mõtleme läbi, kuidas kohalike omavalitsuste ning Sotsiaalkindlustusameti (SKA) rolli ja vastutust paremini koordineerida, et abivajavad lapsed jõuaksid õigeaegselt vajaliku tuge ning et süsteem vähendaks dubleerimist ja koormust erinevatele ametikohtadele.

Teine osa arutelust tõstatasid tugeva emotsionaalse ja poliitilise ettepaneku, milles erinevad erakonnad esitasid kriitilisi ja konstruktiivseid seisukohti. Ühesõnaliselt toodi välja mure, et muudatused võivad luua riskipõhiseid auke ning mõjutada laste ohutust ja vanemate õiguste tasakaalu. Pooled rõhutasid vajadust täpselt piiritleda, milliseid kuritegusid ja keelu lõikes jäetakse jõusse ning kuidas tagada efektiivne kontroll töölevõtmise puhul, samas kui teised leidsid, et riigi kohustus on suurendada varajast sekkumist ning suurendada tugivõrgustikke. Eelnõu lõpphääletus viidi läbi ja see võeti seadusena vastu.

Kaheksas päevakorrapunkt Riigikogu istungil käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õiguskooskõlla Euroopa Liidu nõuetega, kehtestada meetmed jäätmete tekkimise ennetamiseks ning vähendada jäätmete tekitamist ja nende käsitlemise negatiivset mõju keskkonnale. Kuigi tegemist on tehnilise seadusega, rõhutatakse sellel kohal olulist rolli keskkonnakaitses ning Eesti jätkusuutliku arengu suunas liikumises. Lisaks arutleti teemade üle, mis puudutavad toidujäätmete vähendamist ja ümberjagamist, plasti kasutust ning võimalusi, kuidas alltöövõtete ja tarbimisharjumuste kaudu keskkonnamõju vähendada. Teema tõstatab argumendid, miks peame senise EL-i ülevõtmise kõrval tugevdama ka enda sisemisi lahendusi ning kuidas riik saab edendada ringmajandust ja jätkusuutlikku tarbimist.

Riigikogu arutas rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on uuendada ja ühtlustada valdkonna õiguslikku alust, keskendudes ennetusele, tervise kaitskele ning valdkonna osapoolte vastutusele. Erinevad fraktsioonid rõhutasid eelkõige tervishoiuinfo kvaliteeti, ohutust ning teaduspõhiste juhiste järgimist, kaasa arvatud võitlus libameditsiini ja tervisealase valeinfo vastu. Üheks märksõnaks oli vajadus reageerida kiiresti ohtlike toodete ja reklaami suhtes ning anda terviseametile efektiivsemad volitused. Lisaks toodi esile, et seadus peab sisaldama selgeid ennetuslikke tegevusi ning lasteaedade ja koolide tasandil terviseteadlikkuse suurendamist. Teine suur teemaderingi hõlmas aktuaalseid arutelusid tuulegeneraatorite mõju tervisele (infraheli), soolise enesemääramise reguleerimise koordineerimise nihkumist ning tervisealase valeinfo ennetamist ja ohjamist valdkonnas. Lõpuks viidi läbi lõpphääletus ning eelnõu võeti vastu.

Kümnenda päevakorrapunktina käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist ja kohest sulgemist asuti juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu lõpphääletuse juurde. Eelnõu pandi Riigikogu liikmete poolt hääletusele.

Päevakorrapunktina 11 oli arutlusel Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja kiiret sulgemist asuti juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu lõpphääletuse juurde.

Lõpphääletusel leidis eelnõu laialdast toetust ning võeti seadusena vastu. Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 14 liiget ning erapooletuid ei registreeritud. Juhataja märkis, et selle päevakorrapunkti lõpetamisega on kolmandate lugemistega ühele poole saadud.

Riigikogu õiguskomisjon arutles Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua menetluslik alus kollektiivse esindushagi esitamiseks ning seeläbi parandada tarbijate kaitset; direktiiv, mille põhjal see eelnõu on loodud, rõhutab tarbijaühenduste teket ning tarbijate ühist kaitset kogu Euroopa Liidus. Komisjon on eelnõu läbi vaadanud mitmel istungil (13. veebruaril, 2. detsembril ja 9. detsembril), ning enamikku muudatusettepanekuid on esitatud Justiitsministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Notarite Kojalt, kuid peamiselt püsib tähelepanu piirmääradel ja esindushagi esitajate poolsel määratlemisel. Komisjoni arvates on oluline leida tasakaal tarbijaühenduste stimuleerimise ja riigiasutuste esindusõiguste vahel, ning muuhulgas kinnitati, et TTJA, Finantsinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon peaksid jääma Eesti tarbijate esindajateks nii sisuliselt kui ka piiriüleselt. Teine lugemine lõpetati ja eelnõu on ette valmistatud kolmandaks lugemiseks Riigikogu päevakorda 18. detsembriks; lisaks võeti vastu neli muudatusettepanekut konsensuslikult ning komisjoni ettekandjaks määrati esineja ise.

Esimesel ja ainsal päevakorrapunkti raames käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 teist lugemist. Eelnõu on seotud raamatupidamise ja auditeerimise kohustuste määrade muutmisega ning selle eesmärk oli vähendada ettevõtjate halduskoormust ning muuta audiitorkohustusi proportsionaalsemaks, võttes arvesse kehtiva seaduse ning majanduse olukorra tegelikke näitajaid. Majanduskomisjon koostas muudatusettepanekud, mis olid peamiselt tehnilise sisuga ning mille eesmärk oli sisu oluliselt mitte muuta, kuid parandada keelelist ja tehnilist täpsust. Eelnõu menetluses kaasati huvigruppide seisukohad (Audiitorkogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ning Rahandusministeerium esindas algataja seisukohti. Huvigrupid oliiduses toimusid töörühma istungid ning moodustati kompromissvariandid ning analüüsivajadus tulevikuks, sealhulgas kahe aasta tagant piirmäärade analüüs.

Arutelu pöördus peamiselt selle juurde, milline piirmäär (50% vs 25% ja 20% tulevikus) oleks piisav ning milline mõju oleks auditeerimise mahule ning ettevõtjate halduskoormusele. Komisjoni seisukoht oli rõhutada vajadust sõltuv analüüsist Rahandusministeeriumi poolt ning arvestada 2023. aasta numbreid ning lähiaja prognoose, et vältida äkilisi ja põhjendamatult valdavalt turgu koormavaid muudatusi. Lõpuks tehti koostöös algataja esindajatega ettepanek tagada, et hindamine ja vajaduse korral muudatused piirmäärades oleksid igal teisel aastal kaasatud, ning kompenseerida huvigruppide muresid kompromissvariandiga 25% kohe ja 20% kahe aasta pärast. Juhtivkomisjon teostas menetlust ning määras teise lugemise toimumise ning lõpphääletuse ajaks planeeringu, kuid lõplikult otsustati lõpetada teise lugemine ning võimaldada kolmanda lugemise ettevalmistust hiljem, ning jättis avatuks võimaluse lõpphääletuseks 17. detsembril.

Riigikogu teise lugemise arutelu maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 kohta. Eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse algatusena 13. mail ja selle peamine eesmärk on ära hoida olukorda, kus riigi kliimastandarde eesmärkide saavutamine muutuks keeruliseks, kui põlevkivi kaevandamise load antakse enne nõuete täpsustamist. Seaduseelnõu näeb ette põlevkivi kaevandamise lubade menetluste ajutise peatamise kuni 2026. aasta 1. jaanuarini ning tagab kaevandamisloa taotluste ja mäeeraldise laiendusi puudutavate menetluste peatamise võimaluse koos eranditega. Esimese lugemise lõpp muudatusettepanekuid ei toonud ning eelnõu on läbinud esialgse eeltöö huvigruppide ja analüüsioskuste kaasamisel ning teksti keelelised ja tehnilised parandused. Lõpuks tehti juhtivkomisjonina otsus võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 11. detsembril ning teise lugemise lõpetamine; edasi kolmandaks lugemiseks ja lõpphääletuseks on kavas. Isamaa fraktsioon esitas samas ettepaneku teise lugemise katkestada, kuid see ei saavutanud vajalikku toetust ja teise lugemine lõpetati konsensuslikult.

Viimase, 15. päevakorrapunkti raames arutati Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada veevaldkonnas bürokraatiat ja ülereguleerimist ning tagada riigi sujuvam toimimine. Põhipõhjendusena toodi välja, et mitmed kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti vahelised kooskõlastused tekitavad dubleerimist ning aeglustavad menetlusi. Seaduseelnõu esile toob viis peamist muudatust: (1) puurkaevude ja puuraukude ehituslubade kooskõlastamine, (2) reoveekogumisalade kooskõlastamine, (3) veeproovi võtjate atesteerimise delegeerimine eraõiguslikule isikule, (4) põhjavee ümberjuhtimise veeloa nõuete täpsustamine ning (5) mitmesuguste tehniliste sätete täpsustamine ja rakenduste kiirendamine. Protsessi kaasati Keskkonnaamet ja kohalikke omavalitsusi ning ettenähtud muudatustega loodakse vähendada riigile ja ametnikele koormavat tööd, tagades samal ajal, et olulist mõju avaliku huviga juhtudel kooskõlastavad nii kohalik omavalitsus kui ka Keskkonnaamet.

Kava arutleda siseministri Lauri Läänemetsa ülesannete ja maksude teemadel, keskendudes “maksude festivalile” ning pangamaksu küsimusele. Esimeses osas seadis Riigikogu küsimuse Vadim Belobrovtsev, arutelu keskmes oli, kas ja kuidas võiks Eestis rakendada või tõsta makse ning milliseid lahendusi rahastamaks riigikaitset ning julgeolekut on vaja. Diskussioon tõi välja, et valitsuses ei ole jõutud kokkuleppele pangamaksu kehtestamise osas; arutelu on olnud põhjalik ja ajaline, kuid vastastikku kokkuleppele ei jõutud. Samas viitas minister, et riigi julgeolekukulutuste katmine nõuab erinevaid mehhanisme ning teatud maksud võivad olla põhjendatud, kuid nende rakendamine eeldab kompromisse koalitsioonis.

Riigikogu teine küsimus oli adresseeritud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale ning käsitles valimisõiguse piiramist kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel agressorriikide kodanikele. Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa) algatas arutelu, rõhutades julgeolekukaalutlusi ja Isamaa ettepanekut kirjutada põhiseadusesse sisse valimisõigus ainult Eesti kodanikele (lisaks EL-i kodanikele, kelle õigus tuleneb rahvusvahelisest õigusest). Minister Pakosta kinnitas, et põhiseaduse muutmine julgeolekuolukorrast tingituna on asjakohane poliitiline otsus, kuid rõhutas vajadust saavutada erakondade vahel üksmeel ja tagada õigusselgus.

Põhjalikumalt keskenduti eelnõu 536 sõnastusele. Solman tõi esile ministri varasema kriitika seletuskirja osas, mis lubaks alama astme seadusega kehtestada tingimusi välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmiseks, mis Pakosta hinnangul annaks poliitikutele võimaluse vahetult enne valimisi valimisõigust piirata või ära võtta. Minister rõhutas, et põhiseaduse mõte on just sellist olukorda vältida, ning soovitas eelnõust eemaldada sätte, mis lubaks alama astme seadusega seada täiendavaid piiranguid, mis võivad viia teatud gruppide valimisõiguse kaotamiseni. Lisaks käsitles Tõnis Lukas (Isamaa) küsimust valimisprotsessi, eriti e-valimiste turvalisuse tagamisest Venemaa hübriid- ja digirünnakute tingimustes. Minister kinnitas, et küberturvalisus on riigis prioriteet, saades lisarahastust, ning e-valimised on kõrgel tasemel turvatud. Samuti rõhutas ta vajadust tõsta inimeste teadlikkust süvavõltsingute ja manipulatsioonide vastu.

Kolmanda küsimuse sisu keskendus sõja ja rahu teemadele kaitseministri Hanno Pevkuri vastas ning seosele Ukrainas toimuvaga ja Eesti julgeolekupoliitikaga. Riigikogu liikme Mart Helme esitas küsimuse Kusti Salmi väljaütlemiste kohta ning küsis, kas Euroopat ähvardab suurem sõjaline konflikt ja millised oleksid Eesti positsioonid selles olukorras, sealhulgas kas ja millisel määral võiks Eesti koostöös naabritega sõjatööstust arendada. Arutelus kerkis esile luureinfot ja riigi institutsioonide roll otsuste tegemisel, samuti rõhutati, et rahvusvahelised kokkulepped ja NATO põhimõtted mängivad jätkuvalt otsustavat rolli.

Neljas Riigikogu küsimus käsitles varguste teemat ning sellest tulenevaid sotsiaal‑majanduslikke mõjuviise. Küsimuse esitas Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart Justiits‑ ja Digiministeeriumi kohta ning teema oli vargused. Arutelus tõsteti välja, et eelmisel kümnendil oli kuritegevus langustrendis, kuid eelmisel aastal näitas statistika kasvutendentsi (~4%), mida seostatakse eelkõige sotsiaal‑majandusliku olukorra mõjuga. Arutluse peamised jooned olid: kas ja kuidas on vaja liita maksude ja sotsiaalmajanduse muudatuste mõju kuritegevusele, ning kuidas tagada abi kõige haavatavamatele inimestele – mitte ainult karistamist, vaid tegelikku toimetulekut ja sotsiaalset toimetulekut soodustava abi. Teine keskne teema oli kohalike omavalitsuste roll varguste ennetamisel ning vajadus inimlikuma, otsepöördumise ja koostöö suunas, kus sotsiaaltöötaja saaks juhtuda olukorrale reageerida koos politseiga ning pakkuda kohest abi. Riigi ja kohalike teenuste koostoimel nähakse võimalust vähendada varguste tagajärgi ning keskenduda ennetusele ja abile nende inimeste jaoks, kes tegelikult abi vajavad.

Esitatud viienda küsimuse raames arutleti Riigikogu ees siseministrina Lauri Läänemetsa poolt peaministri ülesannetes tehtud tegevuste üle ning keskenduti segadust tekitavale asendustegevusele. Helir-Valdor Seeder kritiseeris, et tegelik poliitika asendub mittevajaliku bürokraatia ning mitmest kohast läbi keriva läbipaistmatu läbirääkimisega, mille tulemiks on puudulikud lepingud hariduse ja kohalike omavalitsuste rahastamise ning liikuvuse reformi osas. Samuti tõsteti esile regionaalsete kokkulepete moodustamise ja omavalitsuste esindusorganisatsioonidega seotud küsimused, ning küsiti, miks valitsus tegeleb asendustegevustega asemel konkreetsete rahastamis- ja korralduslike otsuste tegemisega. Ühelt poolt debatt kinnitas vajadust liikuvuse parandamiseks ja ühistranspordi rahastuse jätkamiseks, teisalt toodi välja, et läbirääkimised omavalitsustega ei tohi muutuda pelgalt platvormiks kõlavatele loosungitele ja et sotsiaal- ja hariduspoliitika nõuab selget finantskate ning kuluarvestust.
Teises osas tuli fookus haridusleppele ja regionaalsetel reformidel: arutati, kas haridusleppe sisu on piisavalt konkreetne, ning kas sellele on tagatud piisav katteallikas järgmiste aastate tarvis. Samuti viidi läbi arutelu 2026. aasta õpetajate palga suurendamise kavatsuse ning töökoormuse vähendamise teemadel ning rõhutati, et koolide ja omavalitsuste koostöö on oluline, kuid see ei tohiks jääda ainult ühe tasandi läbirääkimiste tasemele. Lisaks käsitleti võrgustikuliste investeeringute ja rahastuse prioriteete – sealhulgas 80 miljoni euro suurust lisaraha ühistranspordireformile ning Norra rahastusega seotud koostööpõhimõtete heaks kiitmist –, mis kujundab pikaajalist strateegiat niinimetatud ühtse piletisüsteemi ning parema ligipääsu teenustele suunaga maapiirkondades. Kõrvalteemadena puudutati ka põhiseaduse ja kohalike omavalitsuste valimise õiguse küsimusi ning eraldi arutlesid osalejad Ericsson’i suurinvesteeringu puhul tekkinud väljakutuste ning üldise maksupoliitika mõju üle ettevõtlusele.

Riigikogu arutas kuuenda küsimuse raames kaitseminister Hanno Pevkuri seisukohti riigikaitse ja tuulikute kohta. Küsitlus keskendus peamiselt Aidu tuulepargi arendusele idapiiril ja selle võimalikule mõjule julgeolekule, luure- ning side- ja radariseirele ning piirivalve piiri kaitse funktsioonidele. Samuti käsitleti meretuulepargide potentsiaalset mõju mereluurele ning riigi energiajulgeolekut üldisemalt – milliseid kompensatsioonimeetmeid kaalutakse ning kuidas planeeritakse kooskõlas riigi julgeolekuhuvidega piiriäärset ruumi ja elanikkonda mõjutavaid otsuseid. Kuna arutelu ulatusid nii riigi julgeolek kui ka energiajulgeolek ning kohaliku omavalitsuse kaasamise roll, tõsteti esile, et tarvilikud süsteemid ja piirangud tuleb koordineerida ning vajadusel kompenseerida, kui meretuulepargid hakkavad realiseeruma.

Seitsmendat küsimust Riigikogu istungil juhiti siseministri Lauri Läänemetsa peaministri ülesannetes. Küsimuse esitamise tegi koostöös riigikogulane Aleksandr Tšaplõgin, teemadeks pöörduvati majanduskasv ja Eesti Energia. Ühiseks joonks oli tähelepanek majanduslanguse jätkumisest ning arutelu, kuidas eri poliitikavaldkonnad, sealhulgas maksupoliitika ja tööhõive, mõjutavad pikaajalist majandust. Samuti toodi esile energiakriisi ajal tehtud otsuste mõju ning Eesti Energia rolli ja keskkonnanõuete mõju ettevõtlusele ning tööhõivele. Selline kaskaadiline arutelu hõlmas nii riigi majanduse üldist alust kui ka sektori- ja ettevõtlusspetsiifikat ning rõhutas hariduse ja kvalifikatsiooni tähtsust edasise lisandväärtuse kasvatamisel.

Esimeses osas arutleti Riigikogu kaheksanda küsimuse üle, mille esitas Urmas Reinsalu siseminister Lauri Läänemetsale seoses inimeste toimetuleku teemaga ja maksutõusudega järgmisel aastal. Arutelus toodi välja, et valitsus plaanib ellu viia mitmesuguseid maksutõuse (koopas laenuvõtmiseks ja riigikaitse finantseerimiseks) ning hinnati nende mõju inimeste sissetulekutele, keskendudes eelkõige madalama ja keskmise sissetulekuga peredele ning vanemaealistele. Valitsuse argimentide kohaselt tuleb jõukamate inimestega koormus suurem ning maksupoliitika suunamisel on prioriteediks allapoole jõudvad grupid ja sotsiaalse stabiilsuse hoidmine, kuid ka riigikaitse ja julgeoleku rahastamine.
Teises osas keskenduti konkreetsetele mureküsimustele, nagu kas ja kui palju langeb keskmise palga teeniva inimese ja keskmise pensionäri taskust maksumuudatuste tõttu, ning milliseid kompenseerivaid meetmeid on rakendatud (nt pensionide indekseerimise kaitse, hooldekodukoha tasu-toetused ja alampalga tõstmine). Valitsus rõhutas, et kuigi kaudsed maksud tõusevad, püütakse vältida suuremaid kärpeid ja et maksumuudatustega püütakse tagada riigikaitse rahastus ilma liigselt koormamata keskklassi ning pensionäre. Lõpuks pöördus arutelu selleni, et tervikuna kujunes kompromisslik suund, kus parempoolsed erakonnad ja teised pooled püüavad leida tasakaalu maksukoorma ja vastutuse jaotuses ühiskonnas.

Infotunni käigus tõstatas Riigikogu liige Varro Vooglaid (pid: dSDfxfKs4Jw) julgeolekuolukorda puudutava küsimuse siseminister Lauri Läänemetsale, kes täitis peaministri ülesandeid. Küsimuse keskmes oli Riigikogu otsus 479, millega delegeeriti Vabariigi Valitsusele õigus otsustada 2025. aastal kuni 100 kaitseväelase saatmine sõjalistele välismissioonidele (NATO, EL või liikmesriikide egiidi all) ilma Riigikogu eraldi heakskiiduta. Vooglaid väljendas muret, et see volitus võimaldab valitsusel langetada otsuse Eesti osalemise kohta sõjalisel missioonil Ukrainas ilma parlamendi loata, mida ta pidas vastuvõetamatuks. Ta nõudis valitsuse nimel kinnitust, et Ukrainasse minekuks küsitakse Riigikogult alati eraldi spetsiifilist heakskiitu, mitte ei tugineda otsusele 479.

Minister Lauri Läänemets selgitas, et tegemist on pikaajalise tavaga, mis puudutab NATO, EL ja ÜRO missioone. Ta kinnitas, et valitsusele pole seni tehtud ühtegi ettepanekut minna Ukrainasse sõjalisele missioonile. Läänemets rõhutas, et tegemist on liiga olulise otsusega, et seda saaks valitsus salaja langetada, ning selline küsimus tuleks parlamendiga arutusele. Kuigi ta ei andnud absoluutset juriidilist kinnitust otsuse 479 tuleviku kasutamise piiramise kohta, viitas ta poliitilisele vajadusele parlamendi heakskiidu järele, eriti kui tegemist oleks sõjategevusega. Infotund lõpetati pärast vastuse saamist.

Päevakorrapunkt nr 1 käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 teist lugemist. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras esitas komisjoni ettekande. Muudatusettepanekute tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut, kuid põhiseaduskomisjon tegi koostöös Välisministeeriumiga viis tehnilist muudatusettepanekut.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on vähendada kadunud või hävinud sõidukite hulka ning suunata kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse. Samuti on eelnõu seotud mootorsõidukimaksuga ja sisaldab erinevaid muudatusi, mis puudutavad nii jäätmeseaduse rakendamist kui ka liiklusseadust ning mootorsõidukimaksu juurde kuuluvat regulatsiooni. Keskkonnakomisjon alustas eelnõu põhjalikku arutelu, kuulas huvigruppide seisukohti ning koostas suure hulga muudatusettepanekuid. Seaduseelnõu teises lugemises toimus laiapõhjaline arutelu ning mitmesuguste ettepanekute hulgast valitsus- ja opositsioonipoolsete seisukohtade maandamiseks jõuti kompromissidele ning kinnitati oodatud menetlustoimingud: muudatusettepanekute nr 15 ja mitmete teiste osade vastuvõtmine ning plaani eelnõu edasiseks menetlemiseks kolmandaks lugemiseks ja lõpphääletuseks. Kokkuvõttes on agenda keskmes seadusemuudatuste lõplik raam ning nende mõju riigieelarvele, keskkonnale ja omandisuhetele. Teine lugemine lõpetati ning riigikogu kavatses jätkata kolmanda lugemise ja lõpphääletusega, samal ajal kinnitati ka plaani istungi pikendamist ning päevakorra kulgu.

Kolmanda päevakorrapunkti all käsitleti Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 528 esimene lugemine. Eelnõu ette nähtud põhipunkt oli siduda Riigikogu liikme ametipalga ja kuluhüvitiste tasu tema tegeliku töökohustuste täitmisega: osalemisel täiskogu istungitel ja komisjonide koosolekutel nähakse ette kindlad palga-alandused ning lisaks arutatakse teatud juhtudel ka kuluhüvitiste korrigeerimist. Esindajana esines Riigikogu liige Lauri Laats. Kõne käigus toodi välja nii nende eelnõude sarnaseid praktikaid välisriikidest kui ka vajadus teha töökäitumise kontroll ja läbipaistvus avalikkusele arusaadavalt. Samuti tõsteti esile vajadus arvestada haigus- ja perekondlikke põhjuste ning lähetuste puhul põhjendatud puudumiste regulatsioonidega, kuid esmaseks eesmärgiks oli luua selgem ja õiglasem süsteem, mis ühendaks palga ja tööpanuse.

Teises osas arutelu laienes üle Euroopa riikide praktikate kolmele aspektile: millised karistus- või soodustussüsteemid rakenduvad osaluse alusel, kui palju töö tuleb tegelikult ära teha ja kui läbipaistvad on kuluhüvitised; arutelu lõppes sõnastusega, mis viitas sellele, et tänane arutelu on esimene samm ja vajadusel saab teise lugemise käigus täpsustada nii põhjendatud kui põhjendamatuid puudumisi kui ka rakendusaegu. Lõpuks hotellisõnadega kokkuvõttes otsustas juhtivkomisjon eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mille tulemusena eelnõu langeb menetlusest välja.

Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 esimesel lugemisel. Eelnõu algatajad on Lauri Hussar (Riigikogu esimees), Toomas Kivimägi, Arvo Alleri ning fraktsioonide—Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja EKRE—esindajad. Eesmärk on vähendada riigi kulusid Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamisel, milleks langetatakse piirmäär 25%-ni ametipalgast. Põhjenduseks toodi vajadus avaliku sektori kulude kokkuhoiuks ning solidaarsuse näitamiseks ühiskonnaga kitsaste aegade kontekstis. Tunnustati, et muudatus säilitab Riigikogu töövõime ja põhiseaduslikud funktsioonid ning võimaldab riigil aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot.

Teises lõigus kirjeldati eelnõu tehnilist ja poliitilist tausta: koostöö nelja fraktsiooni vahel ning plaanid edasisteks sammudeks, sealhulgas ideed elukohajärgse diferentseerimise ja valitsuse esinduskulude läbipaistvuse parandamise suunas. Arutelu keskmes olid hoopis kuluhüvitiste tegelikud kulud ja nende jaotumine, ajaline tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks ning eelnõu mõjud riigieelarve struktuurile. Lisaks käsitleti remondifondi ja riigieelarvesse tagasi minevaid jääke ning arupärimiseks ettekandjalt kuuluvate küsimuste vältimist, et tagada võimalikult suur kokkulepe solidaarsuse tõstmiseks. Lõpuks määrati esimese lugemise lõpetamine ja muudatusettepanekute tähtaeg 11. detsembr kell 16, mis pidas arvestust, et seadus peab jõustuma 1. jaanuaril.

Esitatud arupärimine rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni tegevuse kohta käsitleb komisjoni sagedust, kaasatavate ekspertide arvu ning läbipaistvuse küsimusi. Eesti sünnid ja rahvastiku dünaamika on pidades silmas demograafilist kriisi ning rahvastiku jätkusuutlikkust, ning arupärijad rõhutavad vajadust süstemaatilise teadusliku analüüsi ja regulaarse töökava jooksvaks tagamiseks. Lisaks on puudutatud küsimust, miks komisjon ei ole käinud sel aastal koos ning kuidas välditakse dubleerivat tööd rakkerühmade või kriisi probleemkomisjonide tasandil, ning milliseid konkreetseid meetmeid nähakse ette sündimuse suurendamiseks.

Debatt puudutas ka komisjoni koosseisu muutmist ja täiendamist, et kaasata rohkem eksperte ning erinevate ministeeriumide esindajaid, ning rõhutas vajadust integreerida rahvastikupoliitika olemasolevatesse arengukavadesse (nagu Eesti 2035 ja heaolu arengukava) ning tagada nende arvestus rahvastikuprobleemide lahendamisel. Erinevad kõnelejad tõid esile valitsuse ja Riigikogu rolli sündimuse ja perede turvalisuse küsimustes ning arutati läbipaistvuse ja avalikkuse kaasatuse parandamist, sealhulgas ühise avaliku istungi võimalust ning informatsiooni kättesaadavuse suurendamist.

Kolmanda päevakorrapunkti käigus esitati Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi poolt Eesti käitumise kohta ÜRO Peaassambleel toimunud 18. septembri 2024. aasta hääletuses, arupärimine nr 663. Ettekandjaks paluti Riigikogu kõnetooli hea kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Arupärimise keskmes oli Eesti hääletus ning tekitatud pinged Eesti–Iisraeli suhetes, arvesse võttes 7. oktoobri tragöödia sündmuste konteksti ja vajadust selgitada, miks Eesti on muutnud hääletustava ning kas see toimus ministri juhiste alusel.

Teine osa päevakorrapunktist hõlmas minister Margus Tsahkna vastuseid arupärijate küsimustele ning järgnenud küsimus-vastus-sõnavõtud erinevatelt Riigikogu liikmetelt. Arutelu puudutas ICC vahistamismääruste semantilisi mõjusid, Süüre ja Iisraeli olukorda, Lähis-Ida arenguid, põgenike vastuvõtmise küsimust ning Eesti konsulteerimise praktikata laiemalt liitlastega. Lõpuks võeti päevakorrapunkt lõppenuks ning selgelt otsuseid ei tehtud; diskussioon keskendus Eesti välispoliitika jätkuvale põhimõtete ja huvide kaitsmisele ning rahvusvahelise õiguse järgimisele.

Riigikogu arutles fosforiidi kaevandamise plaanide kohta esitatud arupärimise Nr 664 üle, mis puudutab Toolse maardla fosforiidi ja haruldaste mullmetallide uurimist ning potentsiaalset tulevast kaevandamist. Arupärijatena osalesid Jaak Valge, Ants Froschi ja Leo Kunnas, kelle küsimused keskendusid uuringu õigusliku aluse selgusele, uurimis- ja arendustegevuse ulatusele, laborite läbirääkimiste läbipaistvusele ning keskkonna- ning kogukonnamõjude hindamise edasisele korraldamisele. Arutelu toonitati teemadega nagu üldgeoloogiline uurimistöö vs maavarade geoloogiline uuring, kontsessioonimehhanismi potentsiaal ja vajadus kohaliku kogukonna huvide kaasamiseks.

Päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 esimese lugemise. Protokolli rajab lapse õigustele täiendava rahvusvahelise platvormi: võimalus esitada individuaalseid või riikidevahelisi kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele ning vajadusel algatada uurimisi last puudutavate rikkumiste korral. Eesti on seni võtnud sammud selle protokolli ratifitseerimise suunas ning protokoll jõustuks kolm kuud pärast ühinemiskirja hoiule andmist; eeldatav jõustumine Eestis oleks kevadel 2025. Protsessist, rahvusvahelise kontekstist ja praktikast kõneldi meedialt ja rahvusvaheliste standardite järgimise ning laste õiguste tugevdamise kui teekaartide kaudu. Arutelu tõi välja nii õigusliku raamistiku selguse, teavitustöö vajaduse kui ka võimalikke riske ja kuluefekte ning rõhutasid, et protokoll lisab lapse õiguste kaitsele täiendavaid mehhanisme, sh võimaluse esitada kaebusi emakeeles ja võimaluse kaasata sõltumatuid esindajaid. Lõpuks otsustati esimene lugemine lõpetada ning edasised menetlustoimingud käsitledakse järgmistes istungites.

Tänane istung puudutas Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 522 esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on taastada varasem, tihedam kord kodakondsuse andmisel ning piirata võimalust anda Eesti kodakondsus erandkorras inimestele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud – see on seotud põhiseaduse kontekstiga ning riigi suveräänse õigusega kehtestada tingimused kodakondsuse andmiseks. Kõneisiks oli Helir-Valdor Seeder, eelnõu algataja, ning üldises arutelus toodi esile praktika erinevused valitsuste vahel ja vajadus selge, prognoositava korra järele.



Eelnõu sisu on kokku võetud kahes paragrahvis: esimeses lõikes tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 11, mis võimaldas erandkorras anda Eesti kodakondsus inimesele, keda on korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud; teises paragrahvi rakendussäte sätestab, et taotlused, mis on esitatud enne jõustumist, menetletakse lõpuni vanas korras. Taustal rõhutati, et varasem praktika oli mõnikord kohmakas ja ebavõrdne ning nõuab selgeid, õigusriigile jakuvaid põhimõtteid, et kodakondsus oleks privileeg, mitte kohustuslik inimõigus.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk on pikendada õppimiskohustust ning samal ajal tuua sisse märkimisväärseid muudatusi kutsehariduse korraldusse, ettevalmistava õppe kaasamist ning õppekavade paindlikumat ülesehitust ja ümbersuunamist koolide vahel. See sisaldab ka tähelepanuväärset rõhku tugispetsialistide ja õpetajate koormuste suurenemisele, kutsehariduskeskuste ja -õppeasutuste lisakohustustele ning üleminekutele nelja-aastastele õppekavadele mõnes erialades.

Arutelus toodi esile, et muudatused on suunatud noorte jätkamise suurendamisele ja haridustaseme parandamisele, kuid samaaegselt tõsteti esile rahastamise mureküsimused ning vajaduse leida lisavahendeid, et tagada seaduse terviklik ja toimiv rakendamine. Fraktsiooni esindajad tõid välja erinevaid vaateid: Isamaa rõhutas õppimiskohustuse viimist 18. eluaastani ja kutsehariduse reformi olulisust; Reformierakond toetas muutusi ja nägi neid paindlikkuse ning võimaluste suurendustena, SDE keskendus noorte jätkamisele ja ettevalmistava õppe rollile; EKRE väljendas kriitikat rahastuse ja mõjude kohta, hoiatades regionaalsete ning koolivõrgu koormuse võimalikku suurenemist. Lõpphääletuse tulemusena võeti eelnõu vastu, mis kinnitab tähelepanuväärset poliitilist kokkulepet ja riigipoolset valmisolekut edasi liikuda.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 463 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Istungi juhataja avas ja sulges kiirelt läbirääkimised, mille järel tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu 463 pandi lõpphääletusele. Hääletustulemused näitasid laialdast toetust seaduse vastuvõtmisele: poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ning erapooletuks jäi 1 liige. Seega võeti eelnõu 463 seadusena vastu.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja kohest sulgemist, mis viitas konsensusele või edasise arutelu puudumisele, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Riigikogu asus hääletama eelnõu vastuvõtmise üle seadusena. Hääletustulemused näitasid eelnõu laialdast toetust parlamendis, misjärel eelnõu kuulutati seadusena vastuvõetuks.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 kolmandat lugemist. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati ja seejärel koheselt suleti läbirääkimised, mis viitab sellele, et eelnõu sisu osas puudusid Riigikogu liikmete seas suured erimeelsused või vajadus täiendavateks aruteludeks.
Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletusel osales enamik Riigikogu liikmetest ning eelnõu leidis laialdast toetust, misjärel see seadusena vastu võeti.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 502 kolmas lugemine ja lõpphääletus. Läbirääkimistel esines Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, kes teatas, et Isamaa hääletab eelnõu vastu. Reinsalu kritiseeris valitsust teravalt, nimetades eelnõu osaks laiemast koormiste ja maksude tõstmise kaskaadist. Ta rõhutas, et kõik konsulteeritud huvirühmad, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkujad, olid eelnõu vastu, heites valitsusele ette sisulise dialoogi puudumist ja arrogantset suhtumist. Reinsalu tõi esile ka valitsuse suutmatuse vähendada valitsemiskulusid, mis tegelikult kasvavad, samal ajal kui kaitseotstarbelist erivarustust kärbitakse. Vaatamata Isamaa ja teiste vastuseisule võeti eelnõu 502 lõpphääletusel vastu.

Päevakorras oli kuuenda punktina Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 kolmas lugemine. Juhataja avas ja sulges läbirääkimised viivitamatult, millele järgnes saalist protest (märkusega "Too late"). Vaatamata protestile asuti ette valmistama eelnõu lõpphääletust. Hääletuse tulemusena võeti eelnõu 509 seadusena vastu 55 poolthäälega, 12 vastuhäälega ja erapooletuid ei olnud. Pärast hääletust selgitas juhataja kolleeg Urmas Reinsalule, et kõnesoove polnud ekraanil näha, kuid vabandas siiski liiga kiire ja kärsitu tegutsemise eest läbirääkimiste avamise ja sulgemise vahel.

Esitluse keskmes on Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 kolmas lugemine. Ettekande tegi Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Läbirääkimised ja ettevalmistused hõlmasid mitmeid koordineeritud istungeid: 21. novembril ja 2. detsembril rahanduskomisjon eelnõu kolmandaks lugemiseks ning 3. detsembril veebikohtumine Kristina Kallasiga. Isamaa fraktsioon esitas muudetud ettepanekuid keskvalitsuse kulude vähendamiseks ning ülekantavate kulude kärpeks, kuid need ei mahtunud eelarvepilti. Rahanduskomisjon koostas üksikutest muudatustest koosneva peamiselt kulusid täpsustava ettepaneku ja kaks tehnilist muudatusettepanekut.
Teises lugemises toimus sisuline ülevaade 14 miljoni eurost eraldist 73 miljonile eurole ülekandmise jaotuses ning arutati haridusministeeriumi ja siseministeeriumi rolli eeskätt arvutitehnika ja e‑eksamite valdkonnas. Lõppfaasis otsustati eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja kolmanda lugemise lõpetamise järel viia läbi lõpphääletus. Olulised teemad puudutasid lisaks 2023. aasta jäägi liigset või nappi kasutust, arutelusid 14 miljoni eelarverea liikuvuse ja selle mõju 2024. aasta eelarve positsioonile ning haridusvaldkonna rahastuse ümberjaotamist nii, et tekiksid võimalused arvutipargi täiendamiseks e‑eksamideks. Kokkuvõttes sai esitletud paketi koostöö ja arutelude tulemusena vastu võetud muudatused ning lõpuks ka eelnõu enda vastuvõtmine seadusena.

Kaheksas päevakorrapunkt käsitles Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise eelnõu 503 teist lugemist. Rahanduskomisjon, mille liikmeks on Aivar Sõerd, ettevalmistas istungi ning komisjon teavitas, et tähtajaks ei laekunud muudatusettepanekuid fraktsioonidelt, liikmetelt ega komisjonidelt. Seetõttu otsustas komisjon panna eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpuphääletus läbi 4. detsembril. Ettekande tegi Riigikogu kõnetooli kolleeg, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Üheksas päevakorrapunkt käsitleb Valitsuse Riigikogule esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu 477 teist lugemist. Eelnõu puudutab Kaitseväe osaluse jätkamist Iraaki ning täpse koguse—kuni 110 kaitseväelase—kasutamise pikendamist ajavahemikul kuni 31. detsember 2025. Esialgne lugemine toimus 6. novembril, muudatusettepanekud esitati 20. novembriks ning neid ei esitatud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 21. novembril ja 2. detsembril ning kiitis konsensuslikult heaks teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt fikseeritakse operatsioonipiirkond Iraaki ning juhtivkomisjoni menetluslikud otsused nägid ette eelnõu lõpphääletusele panemise Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembri jaoks ning teise lugemise lõpetamise. 2. detsembri istungi järel otsustas komisjon konsensuslikult panna lõpphääletusele ja järgmiseks sammuks oli lõpphääletus Riigikogus.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 478 teise lugemise pikendamist seoses Kaitseväe kasutamise tähtaja määramisega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) missioonil Iraagis. Eelnõu esitati 9. septembril; esimene lugemine lõpetati 6. novembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. novembriks ei olnud esitatud. Juhtivkomisjon keeleseltsi täpsustusi ei vajanud ja eelnõu arutati eelnõu esimese lugemise järel Riigikaitsekomisjonis 21. novembril ja 2. detsembril, kus 2. detsembri istungil kiideti konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise tekst ja seletuskiri. Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväelaste kasutamise tähtaega alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembriks ja sama istungil lõpetada teise lugemise ning panna eelnõu lõpphääletusele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 109 lõikele.

Päevakorrapunkt nr 11 käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsust „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu 479 teine lugemine. Eelnõu keskendub rahvusvahelise kriisi lahenduseks vajalikule erandmandaadi kasutamisele ning lubab valitsusel viia Eesti Kaitseväe osalus rahvusvahelises operatsioonis kuni 100 kaitseväelasega, kui see on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Ülesehitus ja menetlus läksid Riigikaitsekomisjoni ettevalmistusse ning lõpphääletusele jõudis eelnõu Riigikogu täiskogu 4. detsembri päevakavasse lisamise ning teise lugemise lõpetamise soovitusega. Lõppdiagnoosiks oli koostöös riigikaitsekomisjoniga konsensuslik otsus liikuda lõpphääletusele.

Läheme tänase 12. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 480 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Enn Eesmaa. See puudutab kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega EUMAM Mozambique missioonil ning pikendust kuni 2025. aasta lõpuni; menetlused ja kuupäevad on kirjas eelnõu menetluste käigus. Riigikaitsekomisjon kiitis konsensuslikult teise lugemise teksti ja seletuskirja ning tegi ettepaneku viia eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembril ning lõpetada teise lugemine ja panna lõpphääletusele täna.

Arutelu keskendus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 481 teise lugemisega. Esimene lugemine toimus 6. novembril; muudatusettepanekuid ei esitatud. Riigikaitsekomisjon tegi keelelise täpsustuse, mis ühtlustab sõnastust teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõudega. Eelnõu kohaselt jätkab Eesti järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini.

Riigikogu arutles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 482 teise lugemise üle. Eelnõu käsitleb Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides ja selle ettekandja oli riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekuid ning keeletoimetuse korrigeeringu käigus muudeti nimetus Aspides suure algustähega, et märkida operatsiooni nime kui ametlikku lühendit. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 21. novembri ja 2. detsembri istungitel ning 2. detsembril kiideti eelnõu teise lugemise tekst konsensuslikult ning seletuskiri heaks. Komisjoni otsus oli viia eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembriks ning lõpetada teise lugemine lõpphääletusele.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 483 teise lugemise, mis käsitleb Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. Eelnõu lugupeetud ette kandjaks oli Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Esialgne lugemine lõpetati ja muudatusettepanekuid ei esitatud; eelnõu vajas küll täiendavat arutelu ja lõpphääletust. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist ning 2. detsembri istungil kiideti konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt võib vajaduse korral anda Kaitseväele kuni 24 kaitseväelast Ühinenud Rahvaste Föderatsiooni põhikirja alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise operatsioonidel, kuid tegelik rahaline panus sõltub operatsiooni vajadustest ja eelarve realidest. Esitluse lõppsõnumiks oli, et Riigikogu teeb ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda ning lõpuhääletus viiakse läbi vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Täna arutati Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 484 teine lugemine peetud kirjelduse järgi: kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis (UNIFIL). Esitlust tegi Riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili ning lõpetuseks toimus lõpphääletus, kusjuures teise lugemise protsess kulges konsensuslikult ning eelnõu esialgne kooskõlastus sai kinnitatud.
Teine osa kirjeldab menetluse käiku alates esimesest lugemisest 6. novembril, muudatusettepanekute puudumist ja komisjoni konsensuslikku heakskiitimist eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja 2. detsembril. Komisjoni otsus oli viia eelnõu täiskogu päevakorda 4. detsembriks ning lõpetada teise lugemise ning panna lõpphääletusele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Lõpuks tehti kokkuvõte: eelnõu sai lõpphääletusel poolthääli, vastu ja erapooletuid hääli puudus, ehk eelnõu võeti vastu.

Tänane 17. päevakorrapunkt käsitles Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 485 teise lugemise ettekanne Riigikaitsekomisjoni nimel esitatud Kalev Stoicescu poolt. Esialgne lugemine toimus 6. novembril ning muudatusettepanekuid ei esitatud 20. novembri kella 10.ks. Komisjon arutas eelnõu 21. novembril ja 2. detsembril; 2. detsembri istungil võeti eelnõu teise lugemise tekst konsensuslikult heaks koos seletuskirjaga. Keelelise täpsustuse tegi komisjon ühtlustamaks sõnastust teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõudega. Eelnõu kohaselt panustab Eesti NATO kõrgvalmiduses olevasse ARF-i (Allied Reaction Force) ja alalistesse mereväeüksustesse SNF-i (Standing Naval Forces). Osalemine NATO kiirreageerimisjõududes on Eesti julgeoleku huvides ning aitab kiirelt rakendada koos kaitseväe lahingugruppide ja lahinguvalmidusega tegevusi. Eesti kaitseväe panus 2025. aastal on kavandatud kokku kuni 76 kaitseväelasega (miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga). Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult lõpetada teise lugemise ning esitada eelnõu lõpphääletusele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 109. Palun Riigikogu liikmetel eelnõu poole hääletada.

Esimene lõik: 18. päevakorrapunkti käsitlemise teema oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaega pikendada ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO kuni 2025. aasta lõpuni. Eelnõu teiseks lugemisele võtmine ning seletuskirja kooskõlastamine toimusid Riigikaitsekomisjoni tasandil, kus keeleline täpsustus viidi sisse ning mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide sõnastustest. Komisjoni menetluslikus loos räägiti edukalt läbi kahe istungi (21. novembril ja 2. detsembril), ning komisjon otsustas konsensuslikult võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja seada lõpphääletusele. ÜRO poolt rahuvalveoperatsiooniks paigutatud missioonides osalejate hulka kuuluvad vaatlejad 30 riigist, sealhulgas 14 NATO riigist, mis rõhutab Eesti osalemise rahvusvahelist kontekstuaalset tähtsust.

Riigikogu arutles eelnõu 510 teise lugemise üle. Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on suurendada aktsiisitulu aastateks 2025–2028, kaasa arvatud tubakatoodete (10% aastatel 2025–2026) ja alkoholi (2025: +5%, 2026: +10%, 2027–2028: +5% mõlemal aastal) ning pliivaba bensiini ja samaväärsete kütuste maksude järkjärguline tõus (5% nelja aasta jooksul, alates 1. juulist). Samuti arutleti sihtkapitalide jaotuste teistsuguse korralduse üle alkoholi- ja tubakaaktsiisi puhul ning kultuurkapitali sihtkapitalide osas 0,5% erisuse ülevõtmise muutmise kohta. Esile kerkisid probleemid piirikaubanduse mõju, mõjude tasakaalustamine erinevate valdkondade vahel ning koalitsiooni ja huvirühmade arvamuste erinevused. Lisaks tehti kaks peamist muudatusettepanekut: (1) erisus 0,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest läheb kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile, ja (2) varasemaks kavandatud 2025. aasta kaheastmelise aktsiisitõusu vältimine nii, et 2026. aastal oleks kokku 10% ning 2027–2028 aastatel 5% mõlemal aastal. Komisjoni kavatsus oli lõplikuks eesmärgiks võtta eelnõu täiskogule 2024. aasta detsembri jooksul, mille raames on plaanis lõpuhääletus 11. detsembril 2024.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 teist lugemist Riigikogu ees. Ettekandjaks oli Riigikogu rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Istungil jäid läbi laias laastus kaks vaatesuunda: esiteks eelnõu eesmärk katta täiendavad julgeolekukulutused, mis ületavad 2% SKP-st, ning teiseks seda finantseerimisstruktuuri puudutavad küsimused ja tehnilised parandused. Arutelu keskendusid peamiselt sellele, kuidas vältida topeltmaksustamist kontsernide ja börsifirmade puhul, kuidas arvestada kvartaalset aruandlust ning kuidas rakendada üldisi kuritarvitusvastaseid sätteid maksuhaldurite kontrollide kontekstis. Lisaks toodi esile huvigrupi ja ametiühingute argumendid koormuse jaotumise kohta: madalamad sissetulekud, pensionärid ja puuetega inimesed ning e-residentide maksustamise lihtsustamine. Protseduuriliselt kerkisid küsimused, kuidas muudatusettepanekud jõuavad saali ja kuidas arutada erinevaid ettepanekuid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Teine osa arutelust puudutas Isamaa fraktsiooni ettepanekuid ning lõpuks jõuti otsusega, et komisjonis tehtud muudatused saavad suurema osa osas konsensusliku toetuse, kuid mõned ettepanekud jäid arvestamata. Samuti lahendati menetlust – kavandati eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia lõpuhääletus päevakorra lõppfaasis – ning lõpuks tehti lõplik hääletus, mis lõpetas teise lugemise ning menetluse selle päevakorrapunktiga.

Esitatud päevakorrapunkt on Riigikogu kultuurikomisjoni ettevalmistatud alusharidusseaduse eelnõu 419 teiseks lugemiseks. Eelnõu on pikk‑aegne ja koostöölik mõjureid hõlmav lahendus, mille eesmärk on luua ühtne alushariduse ning lastehoiuteenuste süsteem, viies nende teenused haridusministeeriumi alla ja luues ühtse õppekava üldpädevuste arendamiseks. Ettekanne ja arutelu keskendusid eelnõu tehnilistele ja sisulistele muudatustele, mis puudutavad lastehoiukohtade pakkumise menetlustähtaegu, elukoha lähedust defineerivat kriteeriumi, lapsedõppekeele nõuete ja eestikeelse õppe suunamise küsimust ning õpetajate kvalifikatsiooninõudeid (sealhulgas kõrgem koht lasteaia direktoril).
Lisaks arutati toidukulu päevamaksumuse kehtestamist ja hoolekogu rolli selles protsessis, eralastehoiuteenuste elamispindadega toimimist ning lastehoiurühmade töökorralduse võrdsustamist lasteaiarühmadega. Eelnõu oluline osa on seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga ning sellega seotud praktiliste küsimustega: kuidas tagada mõistlik ja kõigile osapooltele sobiv korraldus, kui eri omavalitsustes on erinevad köögid, hanketeenused ja rahastus.

Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine; arutelu toimus keskkonnakomisjonis ning eesmärk on edendada ringmajandust ja keskkonnahoidu. Komisjoni tööd juhtisid ja eelnõuga tegelesid huvigrupid ning Kliimaministeerium, kelle koostatud ettepanekutest koostati kokku seitse muudatusettepanekut. Sissejuhatuses toodi välja, et muudatusettepanekud puudutavad pealkirja täpsustamist, pakendivaldkonna uute tagatisraha regulatsioonide lisamist, tootjavastutuse selgemat kirjeldust, teavituskampaaniate regulatsiooni ning halduskoormuse optimeerimist. Lisaks käsitleti probleeme toote vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangute ning ohtlike jäätmete vastutuskindlustuse teemasid; mõned täpsustused korraldatakse normatiivses mõttes. Hoovastikuna otsustati välja jätta mõned sätted ning jätkata nende arutamist jäätmereformi paketi osana järgmisel aastal.

Esimeses jaotis arutati Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teist lugemist. Sotsiaalkomisjon korraldas arutelusid kokku neljal kohtumisel: kaks tehnilist ning kaks kohta, mis puudutasid seda eelnõu ühismenetluse läbiviimist koos alushariduse seaduse eelnõuga. Kaasamisüritusel osalesid olulised institutsioonid; tulid esile murekohad seoses uute ülesannete ja rahastusega (nt linnade ja vallade liidule esitatud ettepanekud). Lisaks tõstatati teemasid nagu soovahetuse teenuse tingimused, tuulikute tervisemõjud ning tuulikute mõju keskkonnale, mis Ministeeriumi vastuses viidatud, töötatakse välja järgmisel perioodil. Arutelu tõstatas ka soovahetuse regulatsiooni edasise käsitlemise vormi ning tuulikute heaolu ja mõju küsimusi, millele antakse täpsustused 1. septembriks järgmisel aastal. Menetlusotsuste osas otsustas komisjon järgmise: eelnõu toimetatakse täiskogule 4. detsembril päevakorda ning teise lugemise lõpetamine tehakse ette, ja kui teine lugemine lõpetatakse, viiakse eelnõu täiskogu päevakorda ja viiakse lõpuhääletus läbi 11. detsembril.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 teine lugemine. Ettekande tegi õiguskomisjoni liige Ando Kiviberg. Eelnõu eesmärk on täpsustada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid, eelkõige seoses vajadusega korraldada taustakontrolli kinnipeetavaid külastavate isikute suhtes. Kiviberg selgitas, et tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Kuigi Andmekaitse Inspektsioon esitas märgukirja murekohtadega, leiti Justiitsministeeriumi esindajatega enne komisjoni istungit konsensus, mistõttu täiendavaid muudatusettepanekuid ei peetud vajalikuks. Juhtivkomisjon tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning võtta see kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembril. Läbirääkimisi ei avatud ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 teine lugemine – päevakorra eelviimane punkt. Ettekandja oli majanduskomisjoni liige Tarmo Tamm. Eelnõu keskendub riigi poolt antava soodustuse kompenseerimise mehhanismile kommertsvedajatele kohtuotsuse nõude põhjal; uuringute põhjal kajastatakse kahju suuruseks umbes 45–46% piletihinnast, mistõttu 50% kompenseerimine peetakse ausaks ja õigeks. Komisjon soovitas, et väljamaksed toimuksid mitte valemi alusel, vaid kontrollitud andmetest lähtuvalt. Oluliste muudatuste seas rõhutati, et vedajal tuleb esitada kontrollitud andmed tasuta sõidu õiguse kohta vastavalt seaduse §34 ning säilitada kuus kuud pileti väljastamisest aluseks oleva teabe kirjalikus ja turvalises vormis, sealhulgas soodustatud isikute isikukoodid; andmete kogumine ei tohi kasutajat ning ametnikke ebamugavusi tekitada.

Läheme 4. detsembri päevakorrapunkti juurde, mis käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muudmise seaduse eelnõu 515 teist lugemist. Eelnõu sai alguse valitsuse algatusena 7. oktoobril ning esimene lugemine toimus 22. ja 23. oktoobril. Muudatusettepanekuid ei esitatud 6. novembriks kella 17.15 ning eelnõu kohta esitasid juhtivkomisjonile ettepanekud Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette menetlemise oma nõupidamisel 14. novembril ning teisele lugemisele valmistumine toimus 19. novembril koos Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajatega.

Istung keskendus kahe suure küsimuste blokile: esmalt Euroopa Liidu kavandatavale ülene vararegistrile ja sellega seotud rakendusstsenaariumidele, mis tooksid kokku erinevate varakategooriate andmed ning võivad puudutada isiku eraelu ja omandi puutumatust; teine teema oli tervishoiutöötajate palgaga seotud mured ning riigi rahastuse ja Tervisekassa rolli kontekst. Lisaks puudutati riigiettevõtete nõukogude juhtimise ning osaluspoliitika reformide teemasid ning arutleti, kas poliitikud peaksid tulevikus riigiettevõtete nõukogudesse kuuluma. Hääletust või konkreetseid otsuseid plaani kohaselt ei tehtud, kuid suur osa arutlusest keskendus valitsuse ja Riigikogu koostöö vajakujutule ning edasiste teadmiste ja selgituste vajadusele.

Täna Riigikogus käsitleti teist küsimust siseministrile Lauri Läänemetsale, mille esitas Riigikogu liige Lauri Laats ning teemaks oli julgeolek. Esimese osa eesmärk oli rõhutada, et majanduse toimetulek ja sotsiaalne stabiilsus on Eesti julgeoleku korraldamise alustalad ning arutelu hõlmas ka toidu hindade tõusu ning regionaalset majandustegevust, mis mõjutavad elanike turvatunnet. Lisaks toodi päevakorda põhiseaduse muutmise menetlus ning koalitsioonis peetavad läbirääkimised seoses laiemate valimisõiguste küsimustega.

Teises osas keskenduti sellele, kuidas kompromiss põhiseaduse muudatuse osas kujuneb ning millised mõjuvõimalused ja riskid kaasnevad erinevate valikuvõimalustega, sealhulgas 150 000 kohaliku valimise hääleõiguse ehk laienduse ning halli passi omanike arvu muutmiseks. Arutelu puudutas ka koalitsioonipartnerite erinevaid seisukohti ja vajadust tasakaalustada julgeoleku huve, majandust ning ühiskondlikku stabiilsust eestlaste jaoks.

Kolmanda küsimuse arutelu keskendub väärtuspõhisele poliitikale ja Eesti välispoliitika kursi ning üldiste julgeolekualaste murede küsimusele. Riigikogu liige Riina Solman esitas küsimuse peaminister Kristen Michalile, küsides, kas valitsus ja välisminister on muutnud oma välispoliitilist kurssi ning kas kehtivad väärtused on tekkinud uuele tasemele seoses Lähis-Ida sündmuste ja Iisraeli olukorraga ning ÜRO hääletustega. Korduvaks teemaks kerkis ka Eesti teekond USA ja Suurbritannia suhete kontekstis ning kas Eesti sekkumine ja sõnmuste tõlgendus võivad mõjutada Eesti juudi kogukonna turvalisust ja üldist julgeoleku huvi.

Teises osas jätkus arutelu teemaga, mis puudutab riigi omaniku rolli ja ettevõtte Eesti Energia juhtide suhtumist; küsimuses heitsid tähelepanu tuletistehingute läbipaistvusele, võimalikule kriminaaluurimisele ning prokuratuuri ja Keskkonnaameti rollile. Kolmandana kerkis päevakorda tuulikute tervisemõju – infraheli ja madalsageduslik müra puuduvad tänapäevased normid ning miks ehitatakse tuulepargid enne kindlaid ohutusnõudeid. Istung lõppes protseduuriliste küsimuste ning juhataja ja küsijate vahelise aruteluga, mille käigus rõhutati ühtsuse ja lugupidamise olulisust debatis. Kokkuvõttes oli tegemist väärtuspõhise poliitika ja riigi tegevuste ülevaatusega, mille lõpptulemustena otsuseid konkreetselt vastu ei võetud, vaid leiti lubadus järelduste ja viidetega tagasisidet edastada.

Esimene osa käsitles meretuuleparkide projektide julgeolekukahjusid ja eelhoiatuste tähtsust. Arutelu tõstatas Kaitseväe juhataja, mereväe ülem ja Kaitseväe luurekeskuse ülemate hoiatavaid signaale seoses õhuseire ja radarite segamise riskidega. Märgiti, et Rootsi otsus peatada osa tuuleparkide rajamist ning kriitilise tähtsusega on eelhoiatuse olemasolu NATO liitlaste jaoks, kuid samas toodi välja, et tegelik olukord nõuab lahendusi koosmitme osapoole koostöös Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja energeetikavaldkonna vahel.

Viies küsimus käsitles Riigikogu rahandust ja maksupoliitikat, keskendudes alkoholiaktsiisi tulevikuotsusele ning selle mõju tarbijatele, piirikaubandusele ja riigieelarvele. Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas küsimuse rahandusminister Jürgen Ligile, võttes ühe peatükkina üles ideed alkoholiaktsiisi suurendamisest ning küsides, kust see mõte tuli ja kas see oli seotud sotsiaaldemokraatide või koalitsiooni laiemate ehitustega. Esimene otsus, millest kõneks oli, oli alkoholiaktsiisi mitte suurendamine uueks aastaks; arutelu keskendus ka võimalikele ennetusmeetmetele ning piirikaubanduse riskidele, mitte ainult maksulaekumistele. Lisaks puudutas arutelu ka võimalike maksudega seotud vaadete tasakaalustamist, sealhulgas ettevõtete kasumi maksustamist, ning juhtis tähelepanu koalitsiooniläbirääkimiste rollile ja teadmatusedeni ulatuvale riskide hindamisele. Teine tema osa hõlmas Riina Solmanni küsimust Eesti Energia tuletistehingute kohta ja üldise vastutuse ning institutsioonide sõltumatuse teemasid, mis tõstatasid, kui palju ministrid ja riik tegutsevad üksuste tasandil erapõhise vastutuse all. Kokkuvõttes peegeldab agenda katkematut juttu riigi rahandusest, maksudest ja erakorralistest juhtumitest ning näitab, kuidas parlamendi liikmed püüdlevad selguse ja vastutuse suunas erinevate institutsioonide toimimise üle.

Kuuenda küsimuse teema oli julgeolek ning riigikaitse valmisolek. Arutelu keskendus riigikaitse tasemele, seire- ja radarikosjades, meretuuleparkide julgeolekule tekitatavate mõju ning nendega seonduvate piirangute ja ennetustegevuste vahelist tasakaalu. Valitsuse ja Kaitseväe juhtkonna ning energeetika sektori vahel on rõhutatud igapäevast koostööd ning vajadust kaitsta julgeolekuhuvisid samal ajal soodustades majandusarengut ja energiajulgeolekut.

Teine osa arutelust puudutas kompensatsioonimeetmeid ning uuringuid seoses meretuuleparkide mõju leevendamisega. Mainiti, et on eraldatud märkimisväärseid summasid kompensatsioonideks ning et 2025. aasta alguses valmib uuring, mis toob välja edasised sammud. Samuti rõhutati, et piirangud, näiteks kõrgusepiirangud radaride ümbruses, jäävad kehtima ja et energeetikamuudatused peavad toimuma nii, et elektrihind oleks madalam ja riigi julgeolekuhuvid säiliksid. Lisaks märkis peaminister, et riigi positsioon välispoliitikas ei ole muutunud ning et koostöö ja arutelud erinevate osapooltega on osa demokraatlikust protsessist.

Tänane arutelu keskendus elanikkonnakaitse korraldamisele kriisiolukorras, kesksete küsimustena ulatusliku evakuatsiooni planeerimine ja elluviimine, sh Päästeameti, Kaitseliidu ja kohalike omavalitsuste rollid ning evakuatsioonipunktide kaardistamine. Riigikogu esindajad arutasid, millised on tõenäolised moodustavad stsenaariumid Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti elanikkonna liikumisel ning kuhu võiksid evakuatsioonipunktid ja varustuse logistika potentsiaalselt paigutada. Samuti käsitleti, kuidas tagatakse inimeste turvalisus, toiduvõimalused ning koordineerimine erinevate institutsioonide vahel kriisi ajal, ning milline on regionaalne tasakaal evakueeritavate paiknemise osas üle Eesti.

Tänane istung keskendus valimisõiguse teemale, eeskätt halli passi omanikele antava hääleõiguse küsimusele kohalikel valimistel ning sellega seotud julgeoleku- ja integratsiooniprobleemidele. Esitatud küsimus, mille esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev siseministrile Lauri Läänemetsale, puudutas ka koalitsioonilepingute ja ettevalmistatavate põhiseaduse muudatuste mõju ning seda, kui palju ning kelle kohta need muudatused reaalselt kehtima peaksid. Teemaga seostusid samas ka arutelud Julgeoleku ja Kaitsepolitsei hinnangud ning valitsuse kompromiss, mis püsib koalitsiooni kokkuleppena ning mille näol püüdes püütakse tasakaalustada turvalisust ja demokraatlikku õigust. Debatti lõppes üldise konsensuse ehk otsuste puudumisega ning lõpetuseks rõhutati, et iga arutelu miinimumnõuetena on oluline ning koalitsioonis on kokkulepped veel menetluses.

Esitatud on rahandusministeri vastuvõetud küsimus mõistliku hinnaga elektri kohta ning muret avaldati Enefit Poweri kaudu toimunud hakkepuitu ostu suuruse ja otsuste läbipaistvuse üle. Aivar Kokk tõstatas konkreetse juhtumi – Metsahake OÜ kaudu tehtud 5 miljoni euro suurune otseost ilma avaliku hangeta – ning pidas oluliseks, et riigi energiavaldkonna ostud oleksid konkurentsi ja ausa hanke reeglite raames. Samuti puudutas ta teemat, kuidas vanade põlevkivikatelde rekonstrueerimine pellet- või hakkeenergiaks võiks mõjutada Eesti energiapoliitikat ja majandust ning kas riigi katusel oleks vaja tehtud otsuseid selles valdkonnas. Arutelus jäi valdavalt kõlama mure läbipaistvuse ja turu hinna kohta ning kutsuti juhatusi ja nõukogusid kaasama ning vajadusel arutelu laiendama.