Täiskogu istungid

Esimene päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni Riigikogu otsuse eelnõu nr 540: 1,6 miljardi euro suurune laskemoona hankimine Kaitseväele 2025–2028. Eelnõu oli esimene lugemine ning ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Üleseks arutelu teemaks oli kriitiline riigikaitsevarustuse puudujääk ning ohuhinnangust lähtuvad vajadused, mida rahastada nii riigieelarvest kui Euroopa Liidu vahenditest, sealhulgas struktuurivahendite ja saastekaubanduse tulude kasutamise võimaluste kontekstis. Debatis osutusid märkimisväärseks lahknemised: vähemuskuulutus rõhutas kiiret, venitusteta moona soetamist ja ex-ante-finantseerimist Euroopa Liidu raames, koalitsioon aga keskendus rahastamise korra ühtekuuluvusele vastavusele EL majandusmängureeglitega ning leiab, et praegune eelarvestruktuur ei toeta edasiarendatud 1,6 miljardi rahastusmahuga plaani nelja aasta jooksul. Lõpuks otsustas Riigikogu 21.01.2025 istungi ajastuse pikendamise ja hääletas eelnõu 540 tagasi lükata ning sellega koos lõpetati selle päevakorrapunkti arutelu selleistungiga.

Teine lugemine Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muudmise seaduse eelnõu 546 kohta. Maaelukomisjon arutas eelnõu oma 13. jaanuari istungil, kinnitas, et ei laekunud muudatusettepanekuid käesoleva aasta 6. jaanuari kell 17.15-ks ning tehti redaktsiooniline parandused, millega eelnõu esitaja nõustus. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata eelnõu Riigikogu täiskokku teiseks lugemiseks 21. jaanuaril ning lõpetada teiseks lugemisks ning kui see viiakse lõpuni, korraldada kolmas lugemine 29. jaanuaril ning panna lõpphääletusele. See on oluline regulatsiooniline samm, mille eesmärk on Eesti õiguskorda viia vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega ning samas arvestada kohalikku praktikat ja kogemust CAP-i rakendamisel. Lisaks puudutab arutelu ka maksu- ja maksustamise ning toiduainete turuandmete halduse (nt puuviljade/köögiviljade andmekogud) teemasid ning töökeskkonna ja kontrollimehhanismide mõju tootjatele.

Kolmanda päevakorrapunkti juurde jõuti: Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 538 esimene lugemine. Ettekandjaks määrati Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Kokk. Eelnõu eesmärk on kehtetuks tunnistada mootorsõidukimaksu süsteem ja sellega seotud maksukorralduslikud lahendused ning sellele vastavalt arutada, kas ja kuidas mootorsõidukimaksu mõjusid jaotada või asendada mõne muuga.

Riigikogu arutas arupärimist pere ja lasterikkuse propageerimise kohta, mille olid esitanud Jaak Valge, Ants Frosch, Henn Põlluaas ja Leo Kunnas. Arupärijate esindaja Jaak Valge tõi esile Eesti sündimuse kriitilise olukorra (langedes alla 10 000) ja rõhutas, et riik pole korraldanud ühtegi otsest kampaaniat loomuliku pere ja lasterikkuse toetuseks, keskendudes samal ajal teistele sotsiaalsetele teemadele. Valge väitis, et loomulikus peres sünnib kõige rohkem lapsi ja seal on nad ka õnnelikumad, ning riik peaks andma selge sõnumi lasterikkuse väärtustamisest ebakindluse vähendamiseks.

Terviseminister Riina Sikkut vastas, et Sotsiaalministeerium ei korralda kampaaniaid ise, vaid teeb seda strateegiliste partnerite (nt Eesti Lasterikaste Perede Liit) kaudu, kes viivad ellu pereväärtusi toetavaid tegevusi ja vanemlusprogramme. Minister rõhutas, et valitsus toetab laste saamist laiemalt, keskendudes majanduslikule kindlustundele, haridusele ja tervishoiule, ning loetles mitmeid toetusmeetmeid (nt vanemahüvitise paindlikkus, üksikvanema toetuse tõus). Opositsioon (sh Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu ja Rain Epler) kritiseeris valitsust teravalt, nimetades demograafilist olukorda katastroofiks ning heites ette lasterikaste perede toetuste kärpimist, maksutõuse (automaks) ja kindlustunde õõnestamist. Opositsioon nõudis valitsuse perepoliitikat kahjustavate otsuste tagasipööramist ja stabiilse, valitsusteülese demograafiapoliitika loomist. Minister Sikkut tunnistas poliitiliste otsuste tagasipööramise kahjulikkust, kuid kaitses valitsuse sihistatud toetuste poliitikat ja tõenduspõhist lähenemist.

Päevakorra üksik punkt käsitles Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 520 esimese lugemise läbiviimist. Arutelus tõstatati eelarve läbipaistvus ning vajadus tuua riigieelarve ja seletuskiri samaeelseks ning seadusesse toodud kuluread ja tuluread. Esinejad tõid välja, et olemasolev süsteem koondab detailid seletuskirjasse ning annab ministritele võimaluse muudatusi teha ka pärast Riigikogu hääletust; kriitikute sõnul on see põhiseadusliku korra ja arusaadavuse vastuväide. Samuti kõneldi laias laastus kavandatavat lahendustest ning võimalusest jõuda teisel lugemisel vägagi põhjaliku aruteluni ja koostööni nii opositsiooni kui koalitsiooni vahel, et saavutada selgem ja vastutustundlikum eelarve ülesehitus.

Esimene päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465 kolmandat lugemist. Eelnõu keskne idee on mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt, mis loob paindlikud ja lühikesed õppimisviisid ning võimaldab inimestel kiiresti omandada konkreetseid oskusi, et püsida tööturul konkurentsivõimelisena. Mikrokvalifikatsioonid on suunatud praktilistele ja tööturul nõutavatele oskustele ning tagavad kvaliteedi koolitusasutustes läbi põhjaliku hindamise. Samuti täpsustatakse mõisted formaal- ja mitteformaalõpe ning lisatakse mikrokraadi kontseptsioon, mida saavad pakkuda ainult kõrgkoolid ja mille puhul suur osa kavast peab koosnema kõrgharidustaseme õppeainetest, et saavutada rahvusvaheline tunnustus. Näited ehitussektorist illustreerisid mikrokraadide praktilist rakendust hoonete energiatõhususe hindamisel, restaureerimisel ja ehitustarkvara kasutamisel (nt BIM). Läbirääkimised rõhutasid vajadust elukestva õppe ja tööjõu kaasamiseks, kuid samal ajal tõstatati küsimused õpetajate järelkasvu ja haridusleppe elluviimise kohta ning vajadus lahendada lisakoormused ning palgaküsimused. Lõpphääletusele suunamisega jõuti tulemusteni: eelnõu võeti seadusena vastu Riigikogu häälteenamusega.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 498, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks. Ettekandja Anastassia Kovalenko-Kõlvart rõhutas uue kaasaegse meditsiinilinnaku rajamise kriitilist vajadust, viidates olemasolevate haiglahoonete amortiseerumisele ja tervishoiusüsteemi kriisivõimekuse parandamisele. Ta kritiseeris teravalt Reformierakonna 2022. aasta otsust, millega võeti projektilt ära 280 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust, nimetades seda poliitiliseks kahjutegevuseks. Keskerakond ja Tallinna Linnavalitsus on pakkunud välja finantseerimismudeli, kus Tallinn katab suurema osa kuludest (550 miljonit eurot), eeldusel, et riik panustab tagasi investeeringult laekuvad riiklikud maksud (hinnanguliselt 300 miljonit eurot).

Juhtivkomisjoni esindaja Irja Lutsar (Eesti 200) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Tanel Kiik toetasid põhimõtteliselt Tallinna Haigla rajamist, kuid rõhutasid vajadust süsteemse reformi järele, mis hõlmaks ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) liitmist ning kahe meditsiinilinnaku (Mustamäe ja Lasnamäe) arendamist. Nad kritiseerisid eelnõu politiseeritust ja märkisid, et rahastusvajadus ei ole kohene. Eelnõu vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Lõpphääletusel eelnõu toetust ei leidnud.

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 504 esimene lugemine. Ettekandjaks Riigikogu kõnetooli hea kolleeg Lauri Laats. Eelnõu eesmärk on alates 1. juulist 2025 kehtestada haigushüvitise maksmise kord, mis jaotab omavastutuse kolmel päeval, viies päeva ja edasi riigi (Tervisekassa) kanda ning samal ajal suurendada haigushüvitist 80%-ni töötaja keskmisest töötasust. Praegune süsteem ja eelnõu pakutud muutused võrreldi selgelt: töötaja vastutus esimesel päeval, tööandja koormus neljandani ning ülejäänud päevade hüvitamine Tervisekassalt.

Esimene päevakorrapunditi keskmes on Eesti julgeolek ja selle tulevik; arutelu keerleb küsimusel, kas Eesti peaks ümber hindama oma turvalisuse riiki suunatud lähenemist ja otsima laiemat koostööd kui ainult NATO raamistiku variandis. Mart Helme esitas peaministrile Kristen Michalile küsimuse julgeolekust ning tõi 2020. aasta intervjuu kontekstis esile plaani B ja Intermarium’i kontseptsiooni, mis tooks tihedamat koostööd rinderiikide vahel. Olekust sõltumatu, toodi esile, et NATO üksnes ei pruugi olla piisav või prognoositav, kui muutuvad geopoliitilised olud või suuremate riikide suundumused.

Edasi pöörati tähelepanu konkreetsetele riiklike võimete ja regionaalse koostöö teemadele: merevõimekus, kopterid ja laevad, kriitilise taristu kaitse ning energiajulgeolek. Arutelus rõhutati, et NATO toimib koostööna ning Balti riigid, Soome ja teised liitlased panustavad ühiselt, kuid see ei tähenda, et Eesti peaks jääma passiivseks või sõltuma üksnes liitlasest. Samuti tõstatati teemasid demokraatliku õigusriigi toimimisest, avalikkusele selgitava kommunikatsiooni vajadusest ning usaldusväärsuse tõstmise olulisusest riigiseaduse ja institutsioonide kaudu.

Täna arutati Riigikogu istungil riigieelarve läbipaistvust ning sellega seotud koostööprobleeme. Kestvas vestluses tõstatati küsimus, miks 100 miljoni euro suurust vahendit Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks on eelarves nähtav, kui mõnel eelmisel valitsuse perioodil sellele raha ei olnud. Arutelu viitas segadusele ühe ja sama nimega eraldiste vahel ning sellele, kuidas erinevad ministrid ning erakonnad sellistest eraldistest aru saavad. Esindatud olid seisukohad, et eelarve peab olema arusaadav ja jälgitav kõigile – nii parlamendi liikmetele kui avalikkusele, ning et riigieelarve esitamiseks on vaja selgeid ja loetavaid vorme.

Koalitsioon ja valitsus rõhutasid, et kavandatud meetmed suunavad eelarve läbipaistvuse ja kasutuspõhise aruandluse suurendamise suunas: 2025. aasta eelarve kirjeldatakse kahes erinevas vormis, et lihtsustada jälgimist, ning suurendatakse digitaalseid tööriistu, mille abil saab ükskõik milline huviline jälgida kulude suundumusi. Arvamused ulatusid ka selleni, et mõnikord tekivad tähelepanuväärsed tehnilised nimetused või väljendid (“avastas”, “lotovõit” jne), kuid tegelikult püsib raha olemas, ning varasemad aastad ei pruugi kajastada suurte ülekannete tegelikku olemust.

Käesolev istung käsitles KredExi laenu Nordicale ning 2024. aasta kevadises vaates toimunud seoseid Nordica ja KredExi vahel. Esimeses küsimuses esitatud Priit Sibul tõstatas teema, miks ja kelle otsusel anti 2024. aasta kevadel Nordicale juurde laenu või likvideeriti varasema laenu tagatised, ning kas ning kuidas on toimunud koostöö erikontrolli raames ning prokuratuuri uurimise suunas. Teine osa arutelust keskendus ajaloolisele taustale: 2020–2021 toimunud laenulepingu sõlmimisele KredExi ja MKM-i vahel ning Nordicale antud käibekapitalilaenule, mille tulemusena on laenu väljamaksed tehtud mitmel aastal. Vahetult järgnesid küsimused Knighthood Globali konsultatsioonifirmaga lepingu ja kliimaministri vastutuse kohta, viidates huvide konflikti ja ka praeguste sündmuste mõju Nordica majanduslikule käekäigule. Istung lõppes menetlusse sattunud juhtumite ja erikontrolli tulemuste kontekstis ümberlükkamiste, tõstatatud riskide ja prokuratuuri sõltumatu uurimise rõhutamisega; arutluse lõpus viidi laua taha protokolli kohaselt ka menetluse vorm ja järgnev tegutsemise plaan.

See päevakorrapunkt käsitles Nordica erikontrolli lõpparuande avalikustamise küsimust. Riigikogu liige Rene Kokk esitas peaministrile Kristen Michalile küsimuse Nordica erikontrolli lõpparuande avalikustamise osas ning arutelu puudutas samaaegselt auditite läbipaistvust, riigifondi kaitset ja juhtimiskohustuste teavitamist avalikkusele. Arutelu tõstataski ka vajaduse jagada raportit nii Riigikogu liikmetega kui ka Riigikontrolli ja prokuratuuriga ning avardada arutelu, et mõista, milliseid juhtimisvigu ning riskihaldust puudutavaid tulemusi erikontrollid näitasid. Aluselisel tasemel tõi arutelu esile, et maksimaalse läbipaistvuse ning õigusriigi põhimõtete rakendamise nimel võiksid sellised materjalid olla kättesaadavad üldsusele ja suuremas ulatuses ametiasutustele, mitte ainult erialastele komiteedele.
Lisaks arutleti hiljem laiemalaastusena riigi äriühingute erikontrollide vajaduse üle ning kas ja millal võiksid sarnased auditid toimuda, viidates varasematele kogemustele Eesti Energias, Tallinna Sadamal ja Rail Balticul. Eesmärgiks oli selgitada, kuidas kriitilised küsimused ning riskid jõuavad üldkoosolekuni ning ministeeriumide ja ministriteni ning kuidas avalikkuse ja vastutavate institutsioonide teadlikkuse suurendamine aitab vältida sama tüüpi juhtimisvigu tulevikus. Lõpuks rõhutati prokuratuuri uurimise olulisust, mis koostab pildi sellest, kes ja mida täpselt toimetas, ning annab valmis signaalid, kuidas tagada vastutus juhtimise ja varade halduse eest.

Esitatud päevakorrapa keskendub Tallinna–Vilniuse rongiliikluse äsja avatud ühenduse põhjalikule arutelule: miks see liin avati, kas ja kuidas see riigi rahastust puudutab ning milliseid lähenemisi on plaanis tulevikus ühendada meie riigiga naabritega (sh Leeduga ja Lätiga) ning millised on kõigi osalejate koostoimed rongioperatsioonide puhul. Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas küsimuse seoses majanduslikust ja praktilises aspektidest ning arutelu tõi esile graafikute sünkroonimise, ümberistumiste kestuse ning võimaliku tulevikuühenduste laienemise.
Lisaks viidi läbi lisaküsimus Nordica lennukite kohta, mis puudutas pankrotimenetluse taustal Vietnamis viibiva lennuki olukorda ning selle mõju maksumaksjate kuludele ja läbipaistvusele. Minister Vladimir Svet selgitas seejärel lennukite haldamise ja müümisega seotud põhimõtteid ning lubas avalikkusele avatud menetluste ja raportite kaudu riskide maandamist, rõhutades vajadust kooskõlastada ja avalikustada protsesse valikulistes piirides.

Riigikogu kuues küsimus oli adresseeritud peaminister Kristen Michalile ja käsitles valitsuse tegevust seoses mittekodanike valimisõigusega kohalikel valimistel. Küsimuse esitas Riigikogu liige Urmas Reinsalu, kes süüdistas valitsust arguses ja Sotsiaaldemokraatide pantvangis olemises, kuna koalitsioon ei ole suutnud langetada otsust valimisõiguse äravõtmiseks kõigilt mittekodanikelt, sealhulgas kodakondsuseta isikutelt, kuigi see vastaks Eesti julgeolekuhuvidele ja omaks parlamendis laialdast toetust.

Peaminister Michal tunnistas, et tema isiklik eelistus oleks valimisõiguse äravõtmine kõigilt mittekodanikelt, kuid rõhutas, et põhiseaduse kiireloomuline muutmine nõuab parlamendis suurt üksmeelt, mida koalitsioonis Sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu ei ole. Michal rõhutas, et poliitiliselt saavutatav ja julgeoleku seisukohalt kõige olulisem prioriteet on lõpetada agressorriikide (Venemaa ja Valgevene) kodanike kaasarääkimine Eesti siseasjades. Ta nimetas laiemat küsimust (halli passi omanikud) selle kõrval "nice to have" ning kutsus opositsiooni üles toetama esmalt seda kitsamat, kuid kriitilist sammu. Debatis osales ka Vadim Belobrovtsev, kes vaidlustas Reinsalu väited laialdasest toetusest ning viitas õiguskantsleri ja juristide kriitikale, kes ei näe julgeolekuohtu pikaajalistel elanikel valimisõiguse äravõtmises.

Tänane istung käsitles seitsmendat küsimust peaminister Kristen Michalile, mille esitas Riigikogu liige Siim Pohlak ja teema oli elektrienergiaga varustamine. Arutelu keskmes oli Balti riikide desünkroniseerimine Venemaa võrgu küljest ning sellele antud ajastus — miks veebruari algus valiti ja kas see oli õige kuupäev riigi elanike jaoks. Arutelu tõi välja vajaduse tagada varustuskindlus ning koostöö Euroopa mandriosal olevate võrkudega, et energia turvalisus ei sõltuks enam Venemaa võrgustikust. Lisaks tuli esile küsimus valmisolekust ja kogutud plaanidest energia varustuse katmiseks ning vahepealsete hinnamuutuste mõju prognooside puudumisel. Ka õigus- ja julgeolekurohke aspekt ning operaatorite, Eleringi ja Euroopa partnerite roll said fookusesse.

Esimeses lõigus käsitleti kaheksanda küsimuse raames korruptsiooniohtude teemat valitsuse otsustes ning sellele järgnenud arutelu riigisekretäri rolli ja nõuete üle. Küsimuse esitas Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart peaministrile Kristen Michalile ning keskne tähelepanu oli suunatud usalduse ning läbipaistvuse küsimustele seoses kõrgemate ametnike ja otsustusprotsessidega.

Nine koostanud küsimus puudutas taristuministri Vladimir Sveti esindatavat raudteeinvesteeringute teemat. Keskne arutelu pöörus eelkõige liikuvusreformi ja 2025. aasta eelarve kontekstis läbirologicalu. Karilaid esitas tähelepanu keskmes oleva 20 miljoni eurose summa, mis tema sõnul oleks ilmselt väike, kuid oluline peatus järgmises etapis Tallinna–Haapsalu–Rohuküla raudtee arendamiseks. Ta tõstatas, kui kaugel on 20 miljoni kasutusele võtmine ja millal tööd reaalselt edasi liiguvad, viidates vajadusele jõuda lõpuks Ristini ja edasi Rohuküllani. Minister Svet seadis laiemad raamid: 20 miljonit ei ole kliimaministeeriumi eelarve raames ning rahastus on planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahendite alla kui osa liikuvusreformist. Ta toonitas, et projekt ei piirdu Haapsaluga, vaid hõlmab Rohuküla ühendust ja praama ümberistumisvõimalusi ning rõhutas riigi eelarve ja eelarvestrateegia olulisust kiirete ja otsuste tegemise kontekstis. Kui kaugele ja milliste sammudega järgmine etapp jõuab, sõltub riigieelarve menetlusest ja pikaajalistest plaanidest ning aeg-ajalt kasvavatest investeeringutasudustest kogu raudteele. Lõpuks viidi välja, et suur investeerimine Eesti Raudteesse, sh elektrifitseerimine ja kiirendamine, on kavandatud lähiaastatel (ligikaudu 500 miljonit eurot), mis loob aluse ühenduvuste ja kiiruste parandamiseks ning omakorda ka Haapsalu–Hiiumaa ühenduste arengule tulevikus.

Esitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 524 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile esinduskulude väljamaksmise põhimõtteid ning sätestada, et esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel. Korralduse kehtestab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Arutelus tõsteti esile läbipaistvuse ja avalikkuse usalduse olulisus ning küsiti, kas ja kuidas võiksid kõrgemad riigiametnikud olla samade standarditega kontrolli all kui Riigikogu liikmed. Täpsustati, et läbipaistvus ja aruandlus on heas valitsemises kriitilised ning arutleti erinevate lahenduste võimalikkuse üle, sealhulgas kõigi institutsioonide ühtlustatud kuluhüvitiste regulatsiooni vajadusest.

Riigikogu alustas päevakorda Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimise arutamisega, mis puudutas Vabariigi Valitsuse liikmete tegevust maksude ja tasude tõstmisel, keskendudes eelkõige notaritasude hüppelisele suurendamisele. Arupärimise ettekandja Lauri Laats (dCJrTlUxNYA) kritiseeris valitsust järjekordse "halva üllatuse" eest, märkides, et notaritasude 30% tõus (mis tooks notariaadile 11,5 miljonit eurot lisatulu) mõjub majandusele negatiivselt, tekitades lumepalliefekti. Ta küsis, kas peaminister oli justiitsministri algatusest teadlik ja kas valitsus peab seda maksutõusuks.

Peaminister Kristen Michal vastas, et notari tasu seaduse eelnõu esitati valitsusele 7. novembril 2024. Ta rõhutas, et riigilõivud ja tasud ei ole maksud, vaid on seotud konkreetsete avalike teenuste osutamisega, ning kinnitas, et maksurahu kehtib 2027. aastani. Michal selgitas, et notaritasude tõstmise eesmärk on tagada teenuste kättesaadavus piirkonnakeskustes, kuna tasusid pole pikalt muudetud. Järgnevas debatis küsisid Vadim Belobrovtsev (TqT5YjnBr0U) ja Lauri Laats, kas selline järsk tõus on proportsionaalne ning miks ei lahendata regionaalset kättesaadavuse probleemi vajaduspõhiselt, vaid kehtestatakse üleriigiline tasutõus. Peaminister vastas, et tasu ja teenuste kättesaadavuse vahel on selge seos ning pakkus, et opositsioon saab eelnõu menetlemisel teha ettepanekuid regionaalselt erinevate tasude kehtestamiseks.

Täna käsitles Riigikogu teise päevakorrapunktina Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 13. novembril eelmisel aastal esitatud arupärimist taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta. Arupärimise eesmärk oli saada selgust, kuidas ning kui kiiresti võiks olla võimalik soodustada põlevkivi kasutamist energiamajanduses ja samal ajal tagada juhitavad võimsused ning energiajulgeolek, eriti sõja ajal toimuvate muutuste taustal. Esitatud küsimused hõlmasid kavandatud reformide teostatavust, vajalikke investeeringuid, rahastusskeeme ning valitsuse positsioone seoses põlevkivi rolliga strateegilises energiapoliitikas.
Sõnavõttudes keskenduti energiajulgeolekule ja tuleviku tootmisvõimsustele, arutleti, kas ning kui kaua peaks põlevkivielekter jääma süsteemi juhitava energia tarbijani, ning kuidas genomist seostuda Euroopa Liidu vahendite ja taaste- ja vastupidavuskava tingimustega. Lisaks toodi välja gloss, et kavaga seotud eesmärkide muutmine või nende rikkumine tooks tõsiseid tagajärgi Euroopa Komisjoni koostöö ja rahastuste osas ning et energeetikavaldkonnas jätkatakse dialoogi nii Riigikogus kui valitsusega. Teine osa arutelust puudutas ka põlevkivi võimalikku kasutamist peenkeemias ning vajadust tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime ka tulevikus.

Kolmanda päevakorrapunkti fookuses arutati 2. detsembri eelmisel aastal Riigikogus esitatud arupärimist elektritootmise stabiilsuse ja hinna kohta. Kaasatud arupärijateks on Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Vladimir Arhipov, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Aleksandr Tšaplõgin. Riigikogu kõnetooli ees seisis arupärijate esindaja Lauri Laats. Põhjenduseks oli eriaudit Eesti Energia kohta ning tähelepanek, et tooraine ja investeeringute puudulikkus ning rohepoliitilised otsused kajastuvad elektrituru ja hindade dünaamikas.

Teine suurem lõik puudutas valitsuse ja energeetika pildi vastuseid: Balti riikide ühenduste desünkroniseerimine, tootmisvõimsuste tagamine ning riskide maandamine, sealhulgas 1000 megavatti juhitavat mahtu, saarerežiim ja strateegiline reserve. Lisaks arutleti gaasijaamade ja võimalikku tulevikus potentsiaalset tuumaenergia kasutuselevõttu ning taastuvenergiale tugineva hinnastruktuuri rolli osas. Arutelu tõstatas samas kriitilise küsimuse rohepoliitika jaoks ja kahepalgelise lähenemise vältimise vajaduse ning rõhutas vajadust majanduse konkurentsivõime ja tarbijate huvide jaoks tasakaalustatud lahenduste järele.

Riigikogu arutas Keskerakonna fraktsiooni esitatud arupärimist (nr 666) Jõhvi kohtumaja sulgemise teemal. Arupärijate nimel esinenud Lauri Laats väljendas muret valitsuse kärpepoliitika ja regionaalpoliitika puudumise pärast, pidades Jõhvi kohtumaja sulgemist halvaks näiteks. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta selgitas, et kärpeettepanekud tulid kohtutelt endilt, mis tagab sõltumatuse. Ta rõhutas, et Jõhvi hoone ülalpidamiskulud on teiste kohtumajadega võrreldes silmapaistvalt kõrged, kuna tegemist on kõrge rendihinnaga erasektori koostöös valminud hoonega. Ministri sõnul on eesmärk säästa ruutmeetritelt (rendikuludelt), mitte õigust mõistvatelt inimestelt, ning kohtunikud mahuvad Rakvere ja Narva kohtumajadesse. Pakosta rõhutas, et kohtureformi käigus keskendutakse digiteerimisele, spetsialiseerumisele ja kohtute koormuse vähendamisele, viies välja näiteks lahutusasjad, mis ei vaja sisulist kohtulikku arutelu. Opositsioon (Keskerakond, EKRE) kritiseeris otsust teravalt, pidades seda Ida-Virumaa julgeoleku ja õigustunde seisukohalt vastuvõetamatuks ning süüdistas valitsust "Exceli-põhises" juhtimises. Minister kinnitas, et Jõhvis otsitakse võimalust säilitada kohtu esindus, et tagada teenuse kättesaadavus.

Väike ülevaade päevakorral: Riigikogu arutelu 20. novembril 2024 esitatud arupärimise kohta, mille esitasid Arvo Aller, Martin Helme, Rain Epleri, Kert Kingo ja Evelin Poolamets ning mis puudutab kohtute kärpeplaani nr 669. Keskset küsimust moodustas Jõhvi kohtumaja kinnipanemise võimalus ning selle mõju Ida-Viru maakonnale ning kogu piirialale. Arupärimise sisu hõlmas nii kohtuhoonete ruumide kasutuse efektiivsuse kui ka riigi kohalolu ja õigusemõistmise kättesaadavuse küsimusi. Esimeses kõnes võttis sõna Arvo Aller ning kogu arutelu liikus laia spektri küsimuste ja vastuste suunas seoses kohtute reformide regionaalse mõju ning vajalike tagatiste üle.

See istung oli aasta lõpu lõbus ja pidulik kogunemine Riigikogu saalis, mille keskmes oli jõulusaatena mängu- ja kingituste jagamine ning parajalt irooniline arutelu aastakäitumise kohta. Muljetest ja märksõnadest kantud sissejuhatus pööras tähelepanu seljale jäävale tasakaalule: sama ajal kui saal oli täis kergelt sarkastilist headmeelt, viitas kõnealune kõnepidaja kuluhüvitiste vähendamisele, palgamaksu küsimusele ning muude majanduspoliitiliste vastuolude kergelt koomiliselt käsitlemisele. Ühiskondlikult ja poliitiliselt mitmekülgse osapoole koosseis kujundas mitmekülgse lavastusliku discursus, kus iga erakond esindas end iseloomuliku kingituse, luuletuse või muusikalise ettepanekuga.

Teises pooles liikusid tähelepanualadele jõuluvanaga seotud rituaalid, mis olid samaaegselt sümboolsed ja lõbusad: kinkide jagamine juhatuses, aknaalustele mõeldud kingitused ning observeri roll, kes püüab jäädvustada saali vaatepilti. Samas tõsteti esile majanduslikku ja administratiivset teemat: kuluhüvitiste piiramise ning palgamaksu teooriate kõnelused, mis kuulusid istungi ajal kontekstualiseeritud arutelude hulka. Kõik see lõppes kutsega jätkata koostööd ning mõtisklusega aja ja tuleviku üle Riigikogu ja kogu Eesti jaoks.

Päevakorrapunkt nr 1 käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Juhataja juhtis tähelepanu asjaolule, et seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 69 Riigikogu liiget, vastu oli 2 liiget ning erapooletuid ei olnud. Kuna vajalik häälteenamus saavutati, võeti eelnõu 334 seadusena vastu.

See päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 kolmandat lugemist. Eelnõu on algatatud koostöös mitme fraktsiooni (sh Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Reformierakond ja EKRE) ning puudutab ühtviisi Riigikogu liikmete esinduskulusid ning valitsuse liikmete palka ja selle seost töökohustustega. Moodustunud on selge joon, et eesmärk on suurendada kulutuste läbipaistvust ning muuta need arusaadavamaks ja õiglasemaks nii riigikaitse kui riigivalitsemise kontekstis. Detsembris toimunud sarnaste eelnõude taust peegeldab püüdlust näidata, et kulude üle arutatakse ning et solidaarsus kokkuhoidu toob.

Kolmandal lugemisel arutati Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on ajutiselt peatada praeguste kaevandamislubade menetlused 2025. aasta perioodil ning kehtestada erandid, mille rakendamisel oleks võimalik jätkata tootmist kriitilise tooraine olemasolul. Eelnõu töötab rahvusliku rikkuse parema haldamise ja riigi reguleerimise tasandil, arvestades kliima- ja keskkonnapoliitikat ning rahvusvahelisi kohustusi CO2-heitmete vähendamisel.

Teine osa arutelust keskendus põhiseaduslike aluste ning õiguslike ootuste(printsiibi) riive küsimustele. Õigus- ja analüüsiosakonna ja Kliimaministeeriumi analüüsid tõid välja, et kuigi riive võib teatud määral tekkida, ei ole seadus lähtealustes põhiseadusvastane, kuid see nõuab selget ajakava ning kaalumist õiguspärase ootuse osas, et vältida suurimaid kahjusid ettevõtjatele. Ühtlasi rõhutati vajadust tagada üleminek jätkusuutlikule majandusele ning hoida energeetika- ja majandussüsteem stabiilsena, kui riik kontrollib oma maavarade kasutust ja säilitamist. Lõpuks toetasid Reformierakonna fraktsioon ja teised valitsuspartnerid eelnõu kui parimat vahendit tasakaalustada majandustegevus, õiguspärase ootuse mõju ja riigi rikkuse jätkusuutlikku haldamist. Eelnõu lõpphääletus toodi lavale ning rahastus ja vastuvõtmine kinnitati.

Neljas päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist, vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule, asuti eelnõu lõpphääletusele. Hääletusel osales kokku 72 Riigikogu liiget. Eelnõu poolt hääletas 67 liiget, vastu oli 3 liiget ning erapooletuks jäi 2 liiget. Eelnõu 497 võeti seadusena vastu, mis tähistab olulist sammu isikut tõendavate dokumentide regulatsiooni ajakohastamisel.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 542 teine lugemine. Rahanduskomisjoni nimel andis ettekande Tanel Kiik, kes kinnitas, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ühtegi ettepanekut, mistõttu eelnõusse viidi sisse vaid keelelisi ja tehnilisi täpsustusi. Juhtivkomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ettekande käigus selgitati, et osaluse suurendamine on vajalik eelkõige Ukraina projektide toetamiseks, kuna sõjakahjustuste tõttu on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) töömaht seal kasvanud. Eesti panus kapitali suurendamisesse (kokku 4 miljardit eurot) on 4 miljonit eurot. Pärast lühikesi läbirääkimisi viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusena eelnõu 542 otsusena vastu võeti.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465 teine lugemine. Kultuurikomisjoni liige Liina Kersna esitas põhjaliku ettekande, selgitades eelnõu menetlust ja komisjonis tehtud tööd. Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada seaduse tasandil mikrokvalifikatsiooni mõiste, et seadustada juba ülikoolides pakutavaid mikrokraade. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks väliseid ettepanekuid ei laekunud, kuid Kultuurikomisjon algatas neli muudatusettepanekut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sisuliselt olulisim muudatusettepanek oli Rektorite Nõukogu ettepanek lisada riikliku täienduskoolituse rahastuse aluseks ainepunktid, et arvestada kõrgkoolide mikrokraadiõppe mahtu. Komisjon arutas ka erasektori ettepanekut vähendada kvaliteedihindamise riigilõivu, mille ministeerium lükkas tagasi, ning Töötukassa ettepanekut vabatahtliku kvaliteedihindamise laiendamiseks, mida ei peetud seadusesse sobivaks. Kõik neli komisjoni muudatusettepanekut võeti täielikult arvesse, sealhulgas eelnõu jõustumise edasilükkamine 1. aprillile 2025. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

Eelarve ja tervishoiu seadusandluse arutelu keskendub ravimiseaduse muutmise eelnõu 532 esimesele lugemisele, mis puudutab haiglaerandi kasutamise korral käsitletavate ravimite loomist ja kasutust. Eelnõu eesmärk on leevendada 2022. aasta piiranguid ning lubada laiemat juurdepääsu uudsetele ravivõimalustele, kui sarnane müügiloaga ravim pole Eestis piisavalt saadaval. Samuti suurendatakse haiglaerandi lubatud kasutusaega ning vähendatakse menetluste tähtaegu, et kiirendada kättesaadavust patsientidele. Haiglaerandi raames valmistatud ravimid on erandlikud ja mõeldud konkreetsetele patsientidele, mitte müügiks või ekspordiks, ning kvaliteedi-, tõhususe- ja ohutusnõuded jäävad jätkuvalt esmatähtsaks.

Teine osa arutelust keskendub riskide maandamisele, järelevalvele ja finantseerimisele: kuidas tagada ohutus ja kvaliteet, kui haiglaapteekide võimekus ja tootmistingimused peavad vastama rangetele standarditele; kuidas käsitleda rakuravi (CAR-T) ja geeniteraapia spetsiifilisi väljakutseid; ning kuidas eelnõu suhtub asjaolule, et turul võiks olla sarnaseid uudseid ravimeid, mis vähendaksid vajadust haiglaerandi järele. Arutelu hõlmab ka rahastamist ja hüvitamist ning kriitilisi näiteid üle maailma, mis rõhutavad hoolikat riskide hindamist ja kliiniliste uuringute olulisust.

Esimene lugemine eelnõule 541, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja muutusi planeerimisseadustes, ehitusseadustikus ning keskkonnatasude seaduses. Eelnõu pakub lahendusi riigi eriplaneeringu ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse korraldamisele, võimaldab esimeses etapis teha täpsema projekti ning muudab avaliku väljapaneku ning arutelu korraldamise korda nii, et kaasatus toimuks võimalikult mõjuvaldkonna piirkonnas. Lisaks muudetakse keskkonnatasude süsteemi seoses tuulikutasuga, millest tuleneb suurem selgus ja selge geograafiline jaotumine kohalike omavalitsuste vahel. Plaanitav meetmepakett loodetakse aja kokkuhoiuna vähendada menetlusaegu ning muuta protsess eesmärgipärasemaks nii arendajate kui ka elanike jaoks.

Debatt keskendus peamiselt sellele, kui suur roll jääb keskkonnamõjude hindamisele, kuidas kaasamine korraldatakse ning millised on kohaliku kasu väljamaksmise tingimused tuulikute puhul. Samuti tõstatasid opositsiooni ning mitmed Fraktsioonid (sh EKRE, Isamaa, Eesti 200) küsimuse meretuuleparkide asutamisest, nende mõjust nii keskkonnale kui majandusele ja tarbijahindadele, ning seda, kas kiirendamine õigustab võimalikku ökoloogilist ja sotsiaalset maksumust. Eelnõu eesmärkide ja riskide vahel peetav arutelu peegeldab püüdlust leida tasakaal taastuvenergia arendamise kiirendamise ning tervikliku keskkonnakaitse, kohalike elanike õiguste ja tarbijate huvide vahel.

Riigikogu liige Tõnis Lukas esitas kultuuriminister Heidy Purgale arupärimise turismistrateegia 2035 kohta, kritiseerides teravalt asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud arengukavas on kultuuriturismile jäetud ebapiisav roll. Lukas rõhutas, et kultuur (muinsuskaitseobjektid, teatrietendused, festivalid) on tegelikult Eesti turismi peamine tõmbenumber ja majanduse käivitaja, ning küsis, miks kultuuril puudub strateegias vääriline koht.

Minister Purga tunnistas kriitikat, märkides, et Kultuuriministeerium (KM) kahetseb, et nende ettepanekuid ei arvestatud õigeaegselt. KM oli just saatnud oma sisendi, nõudes kultuuriturismile suuremat fookust, seost kultuuri arengukavaga ning päranditurismi (nii ainelise kui vaimse) laiendatud käsitlust. Lukas väljendas nördimust, et pikaajalist strateegiat esitletakse ilma KM-i sisendita, viidates kultuuri teisejärgulisusele valitsuses. Purga vastas, tuues esile hiljutised edusammud: valitsuse majanduskasvu plaanis on kultuur esimest korda ametlikult majanduse osana käsitletud. Lisaks sekkus Helir-Valdor Seeder, kes kritiseeris KM-i otsust lõpetada spordiliitude Jõud ja Koolisport riiklik rahastamine, ning andis ministrile üle sümboolse kuldse jalgpalli, tunnustades samas maakondlike jalgpallihallide projekti edukat jätkumist.

Riigikogu teisel küsimusel arutati riigieelarve kokkuhoiust ja sellega seotud propagandistlikke ning tegelikke kärpeid. Esimeses osas puudutati koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamist ning vajadust 30 000 euro järele; riigikogu liikmed tõstatasid küsimuse, kas eraldus on võimalik leida erasektorist või kas see läheb üldisele kokkuhoiule. Samuti viitas arutelu Keskerakonna esitatud kahtele seaduseelnõule – esinduskulude läbipaistvuse ja Riigikogu liikmete palga kohta – mis koalitsiooni jõul komisjonis maha kantud ning mille kohta küsiti ministrilt konkreetseid kuludokumente ning tegelikke summasid. Teises osas keskenduti laiapõhjalisele majanduskriisi- ja piirkondlikule teemalisele kärbepoliitikale ning eriesindajate ja külvive koolide või “külvivolinike” plaanile, arutledes nende kasu regionaalsele arengule ning selle rahastamise loogikat.

Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas välisminister Margus Tsahknale arupärimise Eesti sekkumise kohta Gruusia siseasjadesse. Vooglaid süüdistas ministrit süstemaatilises Eesti ja Gruusia suhete kahjustamises, viidates sanktsioonide kehtestamisele Gruusia poliitikutele ja ministri osalemisele opositsiooni meeleavaldustel Thbilisis. Vooglaid rõhutas, et selline tegevus rikub diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni printsiipi, mis keelab sekkumise teiste riikide siseasjadesse, ning pidas Gruusia valitsuse kommentaari Eesti "Nõukogude mentaliteedi" kohta igati asjakohaseks. Välisminister Tsahkna lükkas süüdistused kategooriliselt tagasi, nimetades Vooglaiu argumente "Kremli jutupunktideks". Tsahkna selgitas, et Eesti toetab Gruusia rahva soovi liikuda Euroopa Liidu suunas ning et sanktsioonid on suunatud ebademokraatlikult valitud režiimi vastu, mis kasutab vägivalda, piinamist ja ebaseaduslikku jõudu oma rahumeelsete demonstrantide vastu. Tsahkna rõhutas, et Eesti kohus on toetada Gruusia rahvast nende vabadusvõitluses. Lauri Laats esitas lisaküsimuse, kritiseerides ministri retoorikat rahvasaadiku sildistamisel Kremli-meelseks ning väites, et olukord Gruusias ei ole mustvalge. Debatt lõppes Vooglaiu protseduurilise protestiga istungi juhataja vastu, kuna minister jättis vastamata küsimustele Viini konventsiooni ja Gruusia valimiste ebademokraatlikkuse tõendite kohta, keskendudes isiklikule hurjutamisele. Istungi juhataja keeldus poliitilisse debatti sekkumast.

Neljas küsimus pöördub Riigikogu välisministri Margus Tsahkna poole ja keskendub välispoliitikale. Kõne käigus tõstatati Eesti positsioon Gruusia, Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suunal ning rõhutati soovi mitte lubada Gruusia langemist Vene mõjuvälja. Samuti tõstatas Riina Solman küsimusi ja kriitikat, mis puudutasid Eesti kõrgkoolide hariduspoliitikat ja antisemitismi levikut, kui EKA otsustas lõpetada koostöö Iisraeli ülikoolidega. Arutlus hõlmas nii pikaajalisi liitlassuhteid, julgeolekut, teadmistevaba vastastikuse mõistmise hoidmist kui kultuurilise ja haridusalase koostöö jätkumist. Debati osalejad rõhutasid vajadust lähtuda faktidel ning hoida ühisrind, et Eesti välispoliitika ei kõiguks ning liitlaste huvid ei satuks ohtu.

Kopli komando teemaline arutelu keskendus peamiselt Kopli päästekomando tuleviku küsimusele Tallinnas ja sellega seotud eelarverea ümberjaotusele. Esitatud küsimus tõstatas mullu sügisel tehtud otsuse Kopli komando sulgeda ning raporteeris, et eelarverea “Päästmine maismaal ja siseveekogudel” jäi sel aastal kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot, millest teatud summa oleks võinud katta Kopli komando jätkamise vajaduse. Arutelu puudutas nii turvatunnet Põhja-Tallinnas kui Lilleküla päästekomando koormust, ning tõstatati küsimus, kelle vastutus on endisele otsusele ja miks anti valitud lahendused.

Teine teemaderuum käsitles omavalitsuste kriisikorraldajate loomist. Komisjoni uuritud rahastus üle kandis tähelepanu sellele, kas iga omavalitsus saab ühe kriisikorraldaja palkamiseks piisavalt ressursse ning kas 500 euro (netosummana) on piisav alustamiseks. Lõpuks jõuti arutelus sinna, et kriisikorraldus peab olema maakonna põhiselt, kus ühe või kahe inimese kaasabil püütakse tuge pakkuda kolme aasta jooksul, ning et omavalitsused otsustavad, kuidas raha ja tööjõu kaasamist korraldavad. Üldine joon oli motivatsioon suurendada kriisiolukordades võimekust ning tagada riigi poolt kriisiabi piirkondlikul tasandil viisil, mis sõltub konkreetsetest omavalitsustest ja maakondlikest vajadustest.

Valitsusliikmete ja Riigikogu liikmete vahel peetud kuuenda küsimuse arutelus keskenduti majanduse valdkonna regionaalse arengu ergutamisele ning uusloomatavate ametikohtade, ehk “sotsiaalsete majanduskasvu valvurite” loomise vajalikkuse kriitikale. Arutelu tõi esile kohalike omavalitsuste ja arenduskeskuste rolli arengukavade rakendamisel, investeerimisvõimaluste kasutamise ning Euroopa Liidu vahendite efektiivse jaotuse olulisuse kogu maa piirkonnas. Samuti tuuakse välja Haapsalu raudtee projekti olulisus regionaalse võrgu ja majanduskasvu soodustamisel ning tegeletakse küsimustega, miks ja kuidas kättesaadav raha ning teadmised regionidele paremini jagada.

Septendada küsimus puudutas kultuuriasutuste rahastust ning sellega seotud strateegilisi ja operatiivseid küsimusi. Arutelus toodi esile, et kultuuritöötajate palkade ning laiemate rahastustegevuste kohta on viimasel ajal käimas kriitiline arutelu: 4% kärped Kultuuriministeeriumi hallatavatele asutustele kuni 2027. aastani ning samas vajadus ja võimalused kultuuritöötajate palga suurendamiseks uuel aastal. Lisaks kõneldi Rahvusooper Estonia ehituse või juurdeehituse mahu ja tingimuste üle ning arhitektuurikonkurssi ning muinsuskaitsest tulenevaid mööndusi. Samuti tõstatati piirkondlikud rahastusküsimused ERR-i uudiste kajastuse osas Läänemaa, Hiiumaa ja naaberalade kohta ning ERR-i sõltumatuse ja eelarve fiximise küsimusi. Teine oluline suund oli ERR-i seaduslik raamistik ja eelarvel põhinevate otsuste läbipaistvus, mida minister lubas tulevases menetluses täpsustada.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Eesti ja Gruusia suhteid ning Eesti välispoliitilist seisukohta Gruusia sündmuste kontekstis. Riigikogu küsis välisminister Margus Tsahknale, kuidas Eesti kujutab ette Gruusia valimiste tulemuste tunnustamist ning millised demokraatia ja inimõiguste küsimused ning sekkumise piire seejuures Eesti positsioonis mängivad. Lisaks arutleti, millised meetmed on seotud Gruusia kriisi kohta välisriikide reaktsioonidega ning kuidas tagada, et Gruusia rahvas saaks jätkuvalt väljendada oma soovi ning et demokraatlikud normid ja inimõigused oleksid kaitstud. Teine teema rõhutas võimalikke olukordi massimeeleavalduste korral ja Eesti valitsuse reaktsiooni ning rõhutati vajadust jälgida nende sündmuste arengu demokraatia ja rahvusvahelise õiguse kontekstis.