Täiskogu istungid

Riigikogu arutelu keskendus väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelule, mille avas välisminister Margus Tsahkna. Minister rõhutas, et maailmas on tunda 1930. aastate lõpu hõngu ning reeglitel põhinev maailmakord on rünnaku all. Eesti välispoliitika peab lähtuma otsustavast koondumisest oma väärtuste kaitsele, mis eeldab Ukraina võitu, Venemaa pikaajalist ohjeldamist ja liitlassuhete tugevdamist. Tsahkna kinnitas Eesti pühendumust Ukrainale (0,25% SKP-st sõjaliseks abiks) ning kutsus üles liitlasi tõstma NATO kaitsekulude miinimumtaset 3%-le SKP-st. Olulist tähelepanu pöörati ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtule ja hübriidtegevusele vastuseismisele.

Küsimuste voorus ja läbirääkimistel tekkis terav arutelu Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni (Trumpi) välispoliitika suundade ja Euroopa vastuse üle. Mitmed saadikud kritiseerisid välisministri vastuseid, pidades neid ebaadekvaatseteks ja sisepoliitiliselt ründavateks, eriti seoses koalitsioonipartnerite (Läänemetsa) väljaütlemiste ja Keskerakonna korruptsioonisüüdistustega. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas oma ettekandes, et Eesti julgeoleku tagab ühtne liitlasruum ning rõhutas, et Lääs on alahinnanud Venemaa ohtu ja peab kiiresti tõstma kaitsekulutusi. Arutelu oli kohati pingeline, peegeldades nii geopoliitilist ärevust kui ka sisepoliitilist ebakindlust.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Andrei Korobeiniku arupärimist pangamaksu kehtestamise kohta Eestis. Arupärijad, eesotsas Vadim Belobrovtseviga, tõid esile Läti ja Leedu eeskuju, kus kehtestati kommertspankade ülemäärastele kasumitele ajutine solidaarsusmaks, et rahastada riigikaitset (Leedus prognoositi laekumist 50–70 miljonit eurot 2025. aastal). Arupärijad küsisid peaminister Kristen Michalilt, miks Eesti valitsus on otsustanud pangamaksu mitte kehtestada, valides selle asemel tarbimismaksude ja füüsiliste isikute maksukoormuse tõstmise.

Peaminister Michal kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades, et Eesti maksustab pankasid avansilise tulumaksu ja dividendide tulumaksu kaudu. Ta tõi esile, et pangad maksid 2024. aastal kasumilt kokku 250 miljonit eurot ja aastatel 2023–2028 prognoositakse pankadelt riigieelarvesse laekumisi kokku 926 miljonit eurot. Michal rõhutas õiguskindluse ja poliitika etteaimatavuse tähtsust, mis on aidanud meelitada Eestisse peakontoreid (nagu SEB), pakkudes pikas perspektiivis suuremat kasu kui ajutine kasumimaks. Opositsioon (Keskerakonna fraktsioon) kritiseeris valitsuse valikuid teravalt, süüdistades neid majanduse pärssimises ja "maksupõrgu" käivitamises, samal ajal kui pangad teenivad Baltikumi kõrgeimat omakapitali tootlust. Kriitikud leidsid, et valitsus on teinud valesid otsuseid valel ajal, koormates tavainimesi ja ettevõtlussektorit, selle asemel et maksustada erakorralist pangakasumit.

Riigikogu teine päevakorrapunkt käsitles 12. detsembril eelmisel aastal Riigikokku esitatud arupärimist omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta. Arupärijateks olid Lauri Laats, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi ja Vladimir Arhipov; teema puudutab regionaalse ebavõrdsuse kasvu ja selle mõju kohalikele omavalitsustele. Esmapilgul oli eesmärk selgitada pikaajalisi strateegiaid, kuidas vähendada lõhet ning tagada jätkusuutlik haldus- ja regionaalpoliitika, mis looks ühtlasemat arengut üle Eesti. Teine osa päevakorrapunktist hõlmas valitsuse vastuseid, mis anti Riigikogu kõnetooli ning käsitlesid investeeringute jaotust, haridusreforme, kutseharidust ning kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, et rahastada paremini piirkondlikku arendustegevust. Ühiseks teemaks oli also, kuidas eurooplaste vahendid ja riiklikud mehhanismid võivad vähendada lõhet ning suurendada teenuste kättesaadavust üle Eesti.
Lisaks arutati ka haldusreformi jätkusuutlikkust ja ühinemiste soodustamist: valitsus teatas plaanist soodustada vabatahtlikke ühinemisi ning anda ministeeriatele ning riigieelarve koostajatele suuniseid edasiste muutuste jaoks 2026–2029. Veidi esile kerkis ka arutelu kohalike omavalitsuste tulude ning maksustamise motiivide üle ning kuidas tagada, et erinevused ei süveneks tulevikus. Kokkuvõttes väljendub agenda prioriteedis regionaalse võrdsuse tagamine ning vastavate meetmete pidev arutelu ja elluviimine riigi tasandil.

Kolmandal päevakorrapunkti arutelus käsitleti Balti riikide koostööd energiajulgeoleku tagamisel ning arupärimise sisu, mille esitasid Lauri Laats, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Aleksandr Tšaplõgin. Esimeses osas paluti Lauri Laatsidel arupärimine Riigikogu kõnetooli tutvustada. Seetõttu keskenduti Balti riikide koostöö tasemele energiajulgeoleku valdkonnas ja sellele, kuidas Leedu ettepanekuid ja avalikku arutelu integreerida. Teine osa hõlmas erinevaid teemasid alates võrgutasemetest ja ühisettepanekutest kuni arutlusteni tuuleenergia, kergete ja lõppkokkuvõttena tuumaenergeetika ning kilovatt-tasandil tehtud otsuste kohta.

Riigikogu arutas Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksandr Tšaplõgini esitatud arupärimist Kopli päästekomando sulgemise kohta. Arupärimise esitaja Vadim Belobrovtsev rõhutas, et komando sulgemine 2024. aasta alguses 800 000 euro suuruse kokkuhoiu eesmärgil on oluliselt halvendanud Põhja-Tallinna elanike turvalisust, eriti arvestades piirkonna kõrget riskitaset ja hiljutisi traagilisi tulekahjusid. Ta tõi esile vastuolu, et samal ajal, kui komando suleti kokkuhoiu nimel, jäi Siseministeeriumil eelarverealt "Päästmine maismaal ja siseveekogudel" kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot, viidates endise rahandusministri Mart Võrklaeva kriitikale.

Peaminister vastas, et tegemist oli 2021. aastal tehtud kokkuhoiuotsusega, mis jõustus 2024. aastal, ning et otsuse langetas toona Keskerakonda kuulunud siseminister Kristian Jaani. Ta kaitses praegust siseministrit Lauri Läänemetsa, rõhutades, et eelarveotsused kuuluvad siseministri pädevusse ning et valitsusvastutus eeldab ka raskete, ebapopulaarsete otsuste tegemist. Peaminister viitas ka varasemate valitsuste (Keskerakonna) vastutustundetule kulutamisele kui kulude kokkuhoiu tegelikule algpõhjusele. Arupärijad kritiseerisid peaministrit koalitsiooni solidaarsuse eelistamise eest Põhja-Tallinna elanike turvalisusele, tuues esile ka teiste Reformierakonna liikmete (Kaja Kallas, Mart Võrklaev, Jürgen Ligi) kriitika Siseministeeriumi eelarvejuhtimise aadressil.

Ettekanne keskendub Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 550 esimese lugemise läbivaatusele ning noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõju analüüsi viimise vajadusele. Arutelu fookuses on noorte vaimse ja füüsilise tervise ning vanemate teadlikkuse tõstmise küsimused, sisulise ohutuse ja teadlikkuse suurendamise meetmed ning Euroopa ja muu maailma kogemuste võrdlus erinevate regulatsioonimudelitega. Eelnõu ei näe ette koheseid piiranguid, vaid tervikliku ülevaate ja analüüsi koostamist 12 kuu jooksul ning vajadusel selle põhjal vastavaid otsuseid Riigikogus.

Koosolekul käsitletigi erinevaid vaateid selle kohta, kui ulatuslikult ja kuidas sotsiaalmeedia noorte elu mõjutab, millist rolli mängib kodu ning koolistruktuurid ning kui kasulik on valitsuse tasandil läbi viidav analüüs enne võimalike piirangute või seadusandlike meetmete rakendamist. Kõneldi nii nutiseadmete kasutamise kui ka sotsiaalmeedia riskide ja võimaluste tasakaalustamisest, uuringute olemasolust ning vajadusest kaasata eksperte ja noortevanemate teavitustöö. Lõpuks otsustati esineda päevakorda ning kutsuti 28. jaanuari lõpphääletusele – kuid hääletus näitas, et eelnõu ei saanud Riigikogu koosseisu häälteenamust ning edasine menetlus lükati tagasi.

Täna käsitleti Riigikogu liikme Leo Kunnase algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu 530 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli siduda kohalike omavalitsuste valimisõigus Riigikogu deklaratsiooniga, millega on tehtud Venemaa suhtes terroristlikkuse väljatoomine – tegu on praeguses julgeolekusituationis märkimisväärse võimuga küsimusega, mis paneb proovile põhiseaduse püsivuse ja valimisõiguste piirituse ulatust. Esimese loengu arutelu keskendus juriidilisele kooskõla pitserimisele ja selle pragmatilisele mõjule valijate lojaalsusele ning võimalikule mõjuühiskonnale.
Teises osas toimus põhiseaduskomisjoni tutvustus ning arutelu, kus käsitleti koostöös valitsusega selle eelnõu õiguspära ning võimalikke kõrvalmõjusid; komisjon otsustas eelnõu täiskogu päevakorda tõstatada ning samas eelnõu tagasi lükata, mida tutvustasid nii arutelul osalenud liikmed kui komisjoni esindajad. Kolmandaks toimus fraktsioonide vaheline arutelu, kus keskne toon oli rahvuslike ja liitlassuhete kontekst ning kodakondsuseta ning teiste kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiride küsimus. Lõpuks jõuti ühiselt kokku, et eelnõu 530 esimesel lugemisel tuleb tagasi lükata ning see ka 41–5–0 häälega kinnitati, mille tulemusel eelnõu langeb menetlusest välja. Istung lõppes ametliku tulemuse ja järgnevate menetluste määramisega.

Päevakorras oli kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 kolmas lugemine. Istungi juhataja avas ja sulges läbirääkimised, mille käigus sõnavõtte ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti läbi viima eelnõu lõpphääletust. Hääletusel osales 78 Riigikogu liiget, kes kõik hääletasid eelnõu vastuvõtmise poolt. Vastuhääli ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 514 võeti seega seadusena vastu.

Päevakord liikus teise punkti juurde, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 kolmas lugemine. Pärast päevakorrapunkti avamist avati ja suleti koheselt läbirääkimised, kuna kõnelejaid ei ilmnenud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 55 Riigikogu liiget, vastu hääletas 21 liiget ning erapooletuid ei olnud. Eelnõu 546 võeti seadusena vastu, saades piisava toetuse.

Kolmanda päevakorrapuntina käsitleti õiguskantsleri ettepanekut viia tööstusheite seaduse § 48 lõige 2 põhiseadusega kooskõlla. Eesmärk oli selgelt sõnastada, millal ja kuidas tähtajalised komplekslubad võivad anda ettevõtjale kindlust ning millised piirangud ja kohustused sellega kaasnevad, et tagada nii õiguskindlus kui ka riigi ja ühiskonna huvid. Menetlemise kord hõlmas õiguskantsleri ettekanne kuni 20 minutiks, seejärel põhiseaduskomisjoni esimehe ettekanne kuni 20 minutiks ja lõpuks keskkonnakomisjoni esimehe ettekanne kuni 20 minutiks, millele järgnesid ühiselt lubatud suulised küsimused ning avatud läbirääkimised kõigile huvilistele.

Otsuse korraldamise kontekstis arutati erinevaid vaateid: kas ja kuidas tuleb seaduses täpsustada kriteeriumid tähtajaliste lubade kehtivuse määramiseks, ning milline on tasakaal õigusliku turva ja investeeringute ning kliimaeesmärkide vahel. Olgugi et motivoidena tõid ministeerium ja keskkonnakomisjon esile vajaduse kaitsta kliimaeesmärke ja pakkuda ettevõtjatele piisavat kindlust, toodi ka kriitika ja riskid välja – sealhulgas potentsiaalne õiguslik ebakõla ja keerulised vaidlused. Teksti lõpus jõuti tulemuseni, et plenaar hääletab ettepaneku ning järgnevalt algatatakse eelnõu tööstusheite seaduse § 48 lõike 2 kooskõlla viimiseks põhiseadusega.

Esimene päevakorrapunkt käsitles õiguskantsleri ettepanek viia elektrituruseaduse § 591 lõike 2 punkt 8 põhiseadusega kooskõlla. Arutelu keskmes oli EU direktiivide ja Eesti põhiseaduse ühtekuuluvuse tagamine, kui jäätmete taaskasutusse võtmise eesmärkide mittetäitmisel oleks taastuvenergia toetusest loobumine lubatud. Ülle Madise ja kaasnõukogu seletused tõid esile, et õiguspärase ootuse kaitse ning riigiabi õiges mõttes jätkuv annustamine tuleb tagada vastavalt põhiseadusele ning Euroopa Liidu õigusele. Lisaks heideti valgust sellele, kuidas direktiivide ja nende artiklite tähenduste tõlgendus ning metoodika hindamisviisid on mõjutanud Eesti praktikat ning kuidas on võimalik koduste õigusaktide kaudu kaitsta ettevõtjate ootusi ning samal ajal täita keskkonnasäästlikke eesmärke. Teine osa arutelust puudutas võimalikke lahendusi, mis piiraksid toetuste maksmist vaid uute toetuste puhul, et säilitada õiguspärane ootuste alus, kuid jätkaks arutelusid kohanduste täpse vormi üle.

Viienda päevakorrapunkti juurde kuulub Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on suurendada puudega lapse vanusepiiri 18-aastaseks ning viia vanusepiirid kooskõlla ÜRO lapse õiguste konventsiooniga; selle raames kaasatakse muu hulgas muuseumiseadus, ravikindlustuse seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja veel mõni seadus, et tagada järjepidev ja lapsele sobiv toetus ning teenused kuni 18-aastaseks saamiseni. Üleminek on kavandatud 1. veebruariks 2027, mis tähendab, et alates sellest kuupäevast hakatakse järk-järgult rakendama uut süsteemi ning alates 16-aastasteks saanud noorukite puhul rakenduvad uued põhimõtted ning vanemad otsused võivad olla kaasajastatud vastavalt viidud piiridele. Teised olulised punktid puudutavad riigimuuseumide külastuste saamist tasuta kuni 18-aastaste lapse ja tema saatja jaoks, ühistransporti, ravimite soodustusi ning rehabilitatsiooniteenuste järkjärgulist laiendamist noorte vanusepiiri 18-ni. Eelnõu käsitleb ka andmete vahetuse ja hindamise mehhanisme (STARi andmete kasutamine hindamisel) ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete karistusregisteri kontrolli, et suurendada teenuste usaldusväärsust ja kohalike omavalitsuste suutlikkust. Taustal on rõhutatud, et muudatused on kantud soovist rahuldada LASÕ-lt ja Euroopa Liidu ning ÜRO soovitustest tulenevaid lapse õigusi, ning nendega kaasnevad kulud ning eelarvelised kohustused on planeeritud katta niiriiklikul tasandil. Kahanevad ja muutuvad kulu- ja tulukomponendid ning lisad on seotud puudega laste vanusepiiri tõstmisega ning selle kõrval ka ühistranspordi, rehabilitatsiooni ning sotsiaalhoolekande teenuste rahastamise laienemisega. Teine peatükk puudutab erinevaid arutelusid riigikogus, kus keskendutakse teenuste kättesaadavusele maapiirkondades, IT-arendustele ja ühtlustamisele, et tagada teenuste järjepidevus ning minimaalne piirkondlik erinevus.

Käes on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 551 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on taastada kooskõla Euroopa Liidu õigusega, uuesti ülevõttes nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ ning komisjoni otsuseid 92/216/EMÜ ja 2020/[388] rakendamiseks. Huviteguriteks on võistlustingimuste osas tehtavate vahetuste erandid, korraldajate teavitamiskohustused PTA-le ning teabe avalikustamine ettenähtud ajal. Lisaks rõhutatakse, et Eestis tegutsevad eksportida võinud hobuste aretusühingud ja erinevad üritusorganisatsioonid ning et koostöös partneritega on eelnõu täiendatud. Paralleelselt üritatakse säilitada regionaalset ning ühtset süsteemi, mis tagab hobuste heaolu ja ühtse õigusraamistiku ühiselt Euroopa Liiduga kooskõlas. 2025. aasta alguseks on Eestis seitse hobuste aretusega tegelevat aretusühingut ning tehetakse selgeks, millal ja kuidas võistlused Eestis registreeritud või pärit hobustega toimuvad võrreldes teistes liikmesriikides sündinud või pärit hobustega. Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras ning eelnõu on läbinud partnerorganisatsioonide ettepanekute arvesse võtmise protsessi.

Esimene päevakorrapunkt käsitles Elektrilevi tegevust seoses Valgevene päritolu kaablitega ning Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamist. Kokk tõstatas mure, kuidas riigile kuuluv ettevõte järgib sanktsioone ning millised on plaanid asendustoodete leidmiseks ja riigihangete korraldamiseks; lisati, et raami­leping kaablite ostmiseks sõlmiti 2022. aastal Enefit Connecti ajal ning laoseis kajastab lao- ja tarnekäike. Järgmiseks on plaanis esitada asendusettepanekud ja otsustada, kas tuleb uus riigihange või rakendada lihtsustatud korras asendustegevusi; Elektrilevi on annatanud, et kaablite kasutamine lõpetatakse hiljemalt veebruariks 2025. Teine teema käsitles energiajulgeolekut desünkroniseerimise valguses Vene sagedussüsteemist, sealhulgas offline makselahenduste vajadust ning määruse väljatöötamist, mis tagaks kaupade maksmise ka side katkemisel ja võimalikud varuplaanid.

Teine päevakorrapunkt käsitles maksupoliitika mõju ning sellele järgnenud pankade maksustamise ja riigikaitse rahastamise teemat. Esimeses osas keskenduti maksutõusude mõju hindamisele ning küsiti, milliseid näitajaid ning milliseid esimesi märke võiks oodata ning kuidas need mõjutavad inimeste igapäevast toimetulekut. Teises osas arutati pangamaksu võimalust ning selle rolli riigikaitse rahastamisel; arutelu hõlmas ka katteallikate otsimist ja majanduslikke tagajärgi, sealhulgas mis rolli mängivad keskne rahastus, laenud ja Euroopa Liidu rahastus. Kokkuvõttes pidasid osalejad vajalikuks maksurahu säilitamist ning otsida tasakaalustatud lahendusi riigieelarve ja julgeoleku vajaduste vahel.

Esimeses teemagrupis rõhutati, et maksusüsteemi muudmised on vajalikud hariduse, tervishoiu ja julgeoleku rahastamiseks ning et näitajaid tuleb jälgida regulaarselt (iga pooleaasta või aasta tagant). Kindlasti tõi lahti teema, et maksuvoogude mõjud ei ole lihtsate joontega hinnatavad, ning et maksutõusud võivad mõjutada elukeskkonda ning tarbimist. Teises teemagrupis toodi esile pangandussektori roll majanduses ning arutati, kas pangamaksu võiks olla osa katteallikate mosaiigist, kuid rõhutati samas, et maksurahu tuleb säilitada ja riik peab leidma tasakaalustatud viise oma kaitse- ja julgeolekukulude rahastamiseks. Lahenduste otsingul käsitleti keskse rahastuse, laenude ja Euroopa Liidu rahastuse potentsiaali ning kaaluti ka võimalust kärpida mõningaid mitteinstitutsionaalseid kulutusi, et tagada stabiilne eelarve ja riigi autonoomia.

Riigikogu liige Martin Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise valitsuse energeetikapoliitika ja taastuvenergia arendamise rahastamise kohta. Helme kritiseeris valitsuskoalitsiooni otsust kiita heaks 2,6 miljardi euro suurune subsiidium meretuuleparkidele, märkides, et taastuvenergia kogukulu võib ulatuda 15 miljardi euroni. Ta seadis kahtluse alla otsustusprotsessi kiiruse ja läbipaistvuse, kuna puudus heakskiidetud energiamajanduse arengukava ning Riigikogu ei olnud asja arutanud. Helme süüdistas valitsust "kliimakommunismis" ja Eesti viimises pankrotti, viidates, et raha jagatakse kiirustades tuulelobistidele enne riigiabiloa tähtaja möödumist. Peaminister Michal kaitses otsustusprotsessi, rõhutades, et teemat on valitsuskabinetis arutatud vähemalt 18 korda. Ta selgitas, et kuigi toetused on suured, maksab need kinni tarbija, kuid taastuvenergia toob keskmise hinna alla, mille tulemusena rahvamajandus kokkuvõttes võidab. Michal lükkas tagasi süüdistused kiirustamise kohta, öeldes, et põhjalikud arutelud on kestnud poolteist aastat, ning rõhutas, et valitsuse eesmärk on tagada tarbijatele soodne ja kindel energiavarustus. Varro Vooglaid kordas küsimust rahastamise allika kohta ja kritiseeris samuti otsuste tegemise "turbotempot", soovitades luua sõltumatutest spetsialistidest koosneva töörühma uue arengukava koostamiseks.

Neljas Riigikogu küsimus käsitles sideteenuste laiemat toimimist Eestis, keskendudes kahtele põhisuunale: lairibavõrgu arendamine, jätkuprojektid ning turumoonutused, ning õhu kaudu levivale andmesidele ehk 5G-ühendustele. Küsimus esitati justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostale Andres Metsoja poolt, rõhutades vajadust selgitada, mida on tehtud ning kuidas edasi liikuda, sest kuigi Eesti on olnud Eesti-Virumaa ja Euroopa Liidu raames aktiivne taristute ristkasutuse ning konkurentsi edendamise osas, näitab hindade ja ligipääsu poolest küllaltki keeruline tervik, et kaugemate eesmärkide täitmine ei ole veel saavutatult sujuv. Esitatud küsimus puudutas lairibaühenduste arendust, turu toimimise asjakohaseid reguleerimise mehhanisme ning samal ajal 5G-ühenduste leviala, taristusvajadusi ja mastide arvu ning nende rahastuse tasakaalustatust. Teine osa keskendus analüüsidele, järelevalve ja konkurentsi kaitsele, sealhulgas hinnakujunduse ülevaatustele ja seaduslike kohustuste täitmise tagamisele, mis on ELi ja TTJA vastutusalas ning mille kaudu püüdetakse tagada võrdsed võimalused tarbijatele ja konkurentidele.

Teine lõik kirjeldas toimunud dialoogi laiemat jätku: arutelu puudutas ka 2017. aastal algatatud aruteluprogramme ja vajadust Riigikontrolli või sarnaste auditeerimisprotsesside kaasamist, et selgitada välja varasemad puudused ning pakkuda põhjalikke lahendusettepanekuid. Samuti käsitleti digitaalse ülemineku laiemat mõju, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse ja digiühiskonna võrdsuse suurendamise vajadust ning toimetulekutoetuste raames kaalumist minimaalsete internetivõimaluste kompenseerimise kontekstis.

Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole arupärimise toimetulekutoetuse madala määra kohta, mis on 200 eurot. Arhipov juhtis tähelepanu sellele, et maksude ja aktsiiside tõusu tingimustes kannatavad kõige enam madala sissetulekuga inimesed ning küsis, kuidas peaks kolmeliikmeline pere hakkama saama 600 euroga, mis peab katma toidu, riided ja jalatsid.

Minister Riisalo vastas, et toimetulekutoetuse saajate arv on pärast Ukraina sõjapõgenike lisandumist 2022. aastal (mil see ulatus üle 25 000 leibkonna) stabiliseerunud ja langenud 15 500 leibkonnani. Ta rõhutas, et toetus on mõeldud äärmusliku kitsikuse leevendamiseks ja seda saadakse keskmiselt lühikest aega (5–6 kuud). Riisalo tunnistas, et toimetulekupiir vajab pidevat ülevaatamist ning et elatusmiinimumi arvutamise metoodika on aegunud. Uuring uue metoodika väljatöötamiseks on tellitud ja selle tulemused peaksid valmima 2026. aasta kevadeks. Minister pidas toetuse indekseerimise kaalumist mõistlikuks, et pakkuda madala sissetulekuga leibkondadele kindlustunnet, kuid see otsus lükatakse edasi kuni uue elatusmiinimumi sisendi saamiseni. Lisaks on käesoleva aasta lõpus kavas tuua Riigikokku eelnõu, mis käsitleb sidekulude arvestamist ja laste vanusepiiri tõstmist toetuse arvestamisel.

Lisaküsimuses uuris Siim Pohlak ajutise kaitse saajate kontrollimehhanismide kohta, et tagada nende tegelik viibimine Eestis. Minister kinnitas, et toimetulekutoetuse taotlemine kohalikus omavalitsuses nõuab elukohta tõendavate dokumentide esitamist (sh üürileping), mis tagab, et toetuse saajad Eestis ka tegelikult elavad. Ta lisas, et Ukraina sõjapõgenike hulgas on toetuse saajate arv aasta-aastalt vähenenud, kuna nad on tööhõives väga aktiivsed.

Riigikogu kuues küsimuses arutleti desünkroniseerimise üle Eesti elektrivõrgus ja selle mõju sagedusjärelevalvele ning tarbijatele. Arutelu keskendus sellele, kas süsteem suudab säilitada sageduse ajal kriitilist desünkroniseerimisprotsessi ning millised tehnilised lahendused, sh sünkroonkompensaatorid ja põlevkivielektri kasutuse jätkamine varustuskindluse tagamiseks, oleksid vajalikud. Taustal kerkisid küsimused eriolukorra tingimustel börsilt lahkumise võimalusest, Euroopa Komisjoni lubade saamisest ning hinnatõusude mõjust tarbijatele. Lisaks viidati varasematele koalitsiooniläbirääkimistele seoses taastuvenergia arendajatele ja -ettevõtjatele suunatud 2,6 miljardi euro jaotusega ning arutati, milline on lõppkokkuvõttes tarbija kanda.

Riigikogu seitsmenda küsimuse käigus arutati sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga rahvastikupoliitika ja sotsiaalkaitse teemasid. Riigikogu liige Riina Solman kritiseeris valitsust perehüvitiste kärpimise eest enne perepoliitika meetmete analüüsi valmimist, rõhutades Eesti sajandi madalaimat sündimust. Minister Riisalo võttis kriitika analüüsi hilinemise osas vastu, lubades selle valmimist käesoleva aasta maikuuks. Ta kinnitas, et analüüsi eesmärk on leida erakondadeülesed soovitused sündimuse tõstmiseks ning kaasatud on nii Tartu kui ka Tallinna Ülikooli teadlased.

Solmani täpsustav küsimus puudutas puudega laste vanusepiiri tõstmist, millega seoses vanemad kardavad Töötukassa töövõimetoetuse kadumist ja perede toimetuleku halvenemist. Minister Riisalo selgitas, et muudatus jõustub alles 2027. aastal ning ressursse kokku ei hoita. Vabanenud vahendid suunatakse sotsiaalkaitsesüsteemi teenuste mahu oluliseks suurendamiseks, näiteks puudega laste toetuste tõusuks 600 000 eurolt 2,2 miljonile ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude kasvuks. Lisaks kritiseeris Vadim Belobrovtsev valitsuse tegevust paljulapseliste perede suhtes (toetuste vähendamine, ravikindlustuse kaotamine, automaks), leides, et see halvendab katastroofilist demograafilist olukorda. Minister Riisalo kaitses valitsuse otsuseid, viidates lasterikka pere toetuse üldisele tõusule ja põhjendades uute maksude vajalikkust riigi rahanduse korrastamise ja julgeoleku tagamise eesmärgil.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale küsimuse Eesti riigile määratud Euroopa Komisjoni trahvi kohta. Trahv summas 400 000 eurot, millele lisandub 3000 eurot iga viivitatud päeva eest, määrati Eestile Konkurentsidirektiivi õigeaegse ülevõtmata jätmise tõttu (tähtaeg oli 4. veebruar 2021). Belobrovtsev soovis teada, miks viivitus tekkis, kes trahvi kinni maksab ja kas igapäevane trahv jookseb ka arutelu hetkel.

Minister Pakosta selgitas, et direktiivi ülevõtmise viibimine sai alguse 2019.–2021. aasta perioodil, mil justiitsministriteks olid Urmas Reinsalu ja Raivo Aeg (Isamaa), kuid tunnistas, et ka järgnevad valitsused pole suutnud probleemi lahendada. Ta avaldas lootust, et valitsus saadab vajalikud muudatused Riigikogule peatselt, et direktiiv veebruari jooksul üle võtta ja igapäevane trahv peatada. Pakosta rõhutas, et trahvi suurus on oluliselt vähendatud, kuna Euroopa Kohus hindas mõju Eesti tarbijatele väheseks. Viivituse peamine põhjus oli põhimõtteline vaidlus selle üle, kas konkurentsireeglite rikkumise eest karistamine peaks olema ametnikele võimalikult lihtne või peaks see olema õigusriigile kohaselt võimalikult õiglane, nagu see on teiste väärtegude puhul Eestis. Minister kinnitas, et trahvi maksab kinni Eesti maksumaksja, kuid raha täpne allikas on veel otsustamata. Lauri Laats (MP) küsis ministri isiklikku seisukohta direktiivi sobivuse kohta, millele Pakosta vastas, et Eesti on leidnud kompromisslahendused, mis vastavad Eesti õiguskorrale, hoolimata varasematest muredest enesesüüstamise privileegi osas.

Riigikogu arutas üheksanda küsimuse raames suhted Ameerika Ühendriikidega. Küsija Riigikogu liige Rain Epler esitas peaministrile Kristen Michalile küsimuse ning tõstatas muret, kui avatud ja kvaliteetsed on kontaktid USA administratsiooniga ja kui ühtne ning detailselt kajastatud on valitsuse suhted liitlasega. Ta tõi esile meedias kajastuse erinevused ning mainis ka vajadust arutada USA–Eesti suhteid laiemalt ning tutvustada erinevaid arvamusi, sealhulgas seoseid Gröönimaa teemaga ning laiemat julgeoleku- ja kaitsepoliitika konteksti. Lisaks tõstatas ta küsimuse kajastuse läbipaistvuse ja liitlase poolt peetava dialoogi olulisuse ning 5%-lise kaitsekulude eesmärgi ideed, mis on seotud meie pikas perspektiivis olevate riigikaitseliste prioriteetidega.

Teine lõik: Vastuvõtvas vastuses rõhutati, et Eesti ja USA suhted on head ning need on väga olulised nii Eesti julgeoleku kui ka Euroopa stabiilsuse tagamisel. PM kirjeldas, et kontaktid USA uue administratsiooniga arenevad ning omavahelised suhted tekivad ja tugevnevad. Ta võttis kokku, et kaitsekulude teema nõuab püsivalt suuremat panust ning 5%-ine eesmärk võiks olla siht, mille saavutamine sõltub hanketegevuse edenemisest ja Euroopa Liidu eelarjevõimaluste kasutamisest. Samuti viitas ta sellele, et Euroopa Liit ja NATO kontekstis arutatakse vastavaid rahastus- ja koostöömehhanisme ning lähenemised kaitselahenduste väljatöötamisel ning et kiired muutused Euroopa tasandil ja Saksamaa administratsiooni korraldamise uuenemine mõjutavad tulevasi otsuseid. Lõpuks väljendas ta optimismi, et meie suhted USA-ga jäävad hea ja edasine koostöö jätkub ka tulevikus ning vajalikud otsused langetatakse vastavalt arenevale julgeolekukeskkonnale.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluse tõhustamine) eelnõu 548 esimest lugemist. Siseminister Lauri Läänemets tutvustas eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada seadust, tõhustada rändemenetlust ja tugevdada rändekontrolli. Peamiste muudatustena toodi välja elektroonilise "ühe akna" põhimõtte loomine asjaajamise lihtsustamiseks ettevõtjatele ning julgeoleku kaalutlustel nõuete karmistamine. Näiteks peab tööandja olema Eestis tegutsenud vähemalt 12 kuud (renditöö puhul 18 kuud), ning elamisloa andmisest keeldumise aluseid laiendatakse seoses välisriikide julgeolekuasutustega. Lisaks kehtestatakse tähtajalise elamisloa taotlejatele kohustus läbida kohanemisprogramm ja tõendada eesti keele oskust vähemalt A2-tasemel.

Debati käigus keskenduti peamiselt keelenõuetele, renditööjõu (sh platvormitaksode) kontrollile ning elamislubade väärkasutuse ulatusele. Minister kinnitas, et eelnõu eesmärk on ennetada väärkasutust ja parandada kontrolli andmebaaside ühildamise kaudu, kuid rõhutas, et menetlusprotsessi kiirus sõltub PPA ressurssidest. Minister kinnitas ka, et ei toeta sisserändekvoodi suurendamist. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Eduard Odinets selgitas komisjoni arutelu, mis toetas eelnõu edasist menetlemist. Eesti 200 fraktsioon (Toomas Uibo) toetas eelnõu digitaalseid lahendusi, kuid kutsus üles laiemale rändepoliitika reformile, et luua majanduskasvuga seotud oskustööjõu kvoot.

Teine päevakorrapunkt käsitles Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (IBRD) põhikirja muudatusi ning nende heakskiitmise seaduse eelnõu 558 esimese lugemise läbivaatust. Eelnõu eesmärk on moderniseerida panga finantsjuhtimist ning kustutada põhikirjast piirang, mis kehtestas laenuandmise kogumi jaotuse üksühese seose kapitali ja reserve ning väljaantud laenude garantiide vahel. Piirangu eemaldamine ei tähenda automaatset selle kaotust, vaid riskide juhtimine delegeeritakse panga aktsionäride nõukogule ning operatiivne juhtimine muutub paindlikumaks. Samuti rõhutatakse, et sarnased piirangud on muutunud ka teistes arengupankades ning 2012. aasta muudatused suurendasid vaesemate riikide hääleõigust; IBRD on juba rakendanud kaasaegse riskijuhtimise raamistiku, mis avardab kapitali kasutusvõimalusi. Eelnõu on ühekordne ning nõuab Riigikogu poolt pooltõhust; edasine ratifitseerimine toimub hiljem. Globaalsete arenguvajaduste kasviga kasvab ka pankade ootuste paindlikkuse ning finantsinstrumentide kasutamise võimaluste jada.

Kolmanda ja tänase viimase päevakorrapunkti raames arutati Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada jahipidamist aastaringselt ulukite tekitatud kahjude vältimiseks, sealhulgas jahiajal, et ära hoida olukordi, kus kohtuotsus või ajendatud piirangud takistavad ulukite küttimist ning tekib omakohuslik tegutsemine. Põhjalik arutelu käsitles tasakaalustamist looduslike koosluste säilitamise ning inimeste elukeskkonna ja majandustegevuse vahel, samuti nuhtlusisendite kui mehhanismi toimivust ja piire. Samuti puudutati laiemat konteksti, kus looduskaitseseadus ja jahiseadus peavad omavahel koostööd tegema ning kuidas tasakaalu leida erinevate huvigruppide vahel.

Päevakorralduse keskne teema on 4. detsembril eelmisel aastal Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Varro Vooglaidi, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Siim Pohlaku, Martin Helme, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme poolt esitatud arupärimine põhikooli õpikute kohta. Arupärimise esitlemine ja päevakorra tutvustus algasid riigikogu kõnetooli saalis, kus anti poolametsa kui ettekandja kutsuti arupärimise tutvustama. Istungi käigus tekkis viivitustest ja protokollist hoolimata teine-tähelepanu käsitleda istungi läbiviimise korda: Rain Epler esitas olulise protseduurilise küsimuse, mille juhataja selgitas ning kinnitas, et liikmed võivad esimesena kõnele sada, kuid juhatus hinnangu annab selle kohta, kuidas jätkuda. Seejärel viidi tähelepanu arupärimise sisule: põhikooli õpikute sisulise koostise ja kehtivate õpikukäitumise küsimustele ning vankumatule teaduslikule konsensusile seoses sooga.
Sisulises osas keskenduti põhikooli inimeseõpetuse tööraamatu sisu ja selle kooskõla riikliku õppekavaga ning retsenseerimise protsessile. Minister Kristina Kallas selgitab, et õpikuid ja tööraamatuid ei kinnita vaid minister, vaid nende vastavus õppekavale ning eelretsenseerituse nõuetele hindavad asjatundjad; arutlus puudutas ka teaduslikku konsensust sotsiaalse soo mõiste ja bioloogilise soo suhte osas ning kuidas kool ei tohi anda ebateaduslikke väiteid. Täielik arupärimine tõstatas avatud diskussiooni sotsiaalsete suundade ja kooli vastutusjoontest ning lõppes ministri vastusega ja istungi lõppemisega, kus juhataja kuulutas päevakorra lõppemisele.

Käesolev päevakorrapunkt keskendus Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti eelmisel aastal esitatud arupärimisele mobiilirakenduse eesti.ee kohta. Arupärimise sisu hõlmas eelkõige rakenduse arendustööde kulgu, eelarvet, hangete ja partnerite valikut, lõppkasutajate kaasamist ning kasutajakogemuse testide tulemusi. Samuti puudutati plaane rakenduse tuleviku arenduste suunas, sealhulgas personaalse riigi kontseptsiooni laienemist ning turvalisuse ja ligipääsetavuse küsimusi. Istungi jooksul esinesid nii siseministri, Justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta kui ka arupärimuse esitleja ning mitmed opositsiooni liikmed, pakkudes küsimusi, kriitikat ja ettepanekuid rakenduse kvaliteedi parendamiseks ning hangete läbipaistvuse kohta.

Teemad hõlmasid tehnilisi ja juriidilisi aspekte: arendustööde kahefaasiline struktuur, 800 000 eurot arendustele, 36 000 eurot turvatestimisele, 11 000 eurot fookusgrupi testimisele ja täiendav ligipääsetavuse audit; kokku 850 000 eurot. Rõhutati ka Ukraina koostöö raames tehtud pilootprojekti ning selle hinnangulisi mõjusid, samuti arutati, kuidas riigiäpp ja teised teenused võiksid olla personaliseeritud ja kasutajale proaktiivselt suunatud. Lõpuks tekitas arutelu kasutajate hinnangud rakendusele ning kriitika selle disaini, kasutusmugavuse ja nimevaliku osas, millele järgnes ka mesasõnade ja ettepanekute esitamine edasisteks kõnelusteks ning paranduste elluviimiseks.

Päevakord jätkati Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 538 esimese lugemisega. Istungi juhataja täpsustas, et arutelu jätkub eile pooleli jäänult ning Riigikogu kõnetooli esindaja Aivar Kokk esindab algatajaid küsimustele vastamiseks. Eelnõu sisu tekitab väga tugevaid seisukohti – opositsioon väljendab kriitikat koalitsiooni maksupoliitika ja automaksu mõjude kohta, rõhutades eelkõige maapiirkondade muret, rahastuse allikaid ning maksude ühtlustamise õiguspärasust. Üheksa­–kümneaastane arutelu viib läbi erinevaid küsimusi: maksuteatiste selgus ja õiguspära, erinevad arvutus­mudelid ning maksu mõju erinevatele ühiskonnagruppidele. Põhiolemus seisneb selles, kas automaksu tühistamine on õiglane ja kas riigile vaja alternatiivset tulubaasi, ning kas koalitsioon suudab leida jätkusuutliku lahenduse. Istungil esitasid küsimusi mitmed saadikud ning tekkinud on laiapõhjaline arutelu maksude tuleviku ja regionaalse võrdsuse üle.

Arutelu keskendub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 539 esimesele lugemisele. Eelnõu eesmärk on alandada toiduainete käibemaksu kogu toidukaubale, et hõlbustada inimeste toimetulekut ning kompenseerida inflatsiooni mõju. Ettekande tegi Rain Epler, kes tõi välja, et Eesti toidukorv on Euroopaga võrreldes kõrgem ja kui käibemaks jõuaks 24%-i või kui erandid puuduksid, suureneks globaalne hinnatase ning selline muutus võiks paista kui märkimisväärne löök tarbijale. Samas võeti jutuks ka terviklik maksubaasi nüansid, lihtsus ja pettuse riskid, ning kaalutud on, et üldine lähenemine ilma liigselt eranditeta on vähem bürokraatlik ja potentsiaalselt õiglasem.
Teises peatükis käsitleti rahandusvaldkonna seisukohti, suhtumist teistsugustesse riikide praktikatesse (Saksamaa, Soome, Belgia, Iirimaa jne) ja väidetavat mõju riigieelarvele. Koalitsioon ja vastased ning valetõhusad väited maksueelistuste kohta toodi diskussioonis välja, ning tõstatati küsimus, kuidas jõuda parema kaasmõjuta lahenduseni. Lõpuks oli vaja koordineerida menetlust: konsensuslikult otsustati võtta eelnõu päevakorda täiskogu ja määrata juhtivkomisjoniks Rain Eler (kõneleja roll). Kogu menetluse lõpus langesid kaks olulist tähelepanekut: eelnõu menetluse esimese lugemise tagasi lükkamise ettepanek ja selle hääletustulemus.
Lõppotsus: eelnõu 539 esimene lugemine lükati tagasi põhikiriklikult, kui häälesaavusteks võtsid 53 poolt, 17 vastu, erapooletuid ei olnud. See tarkoitas, et eelnõu ei pääsenud esimesse lugemisse lõplikult eelneval istungil heakskiitu.

Kolmanda päevakorrapunkti teemaks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tugevdada laste õigusi rahvusvahelisel tasandil ning anda ÜRO lapse õiguste komiteele pädevus uurida süsteemaatilisi ja tõsiseid rikkumisi, sh kliimaõiguse ning tervise ja elukeskkonna kaitse küsimusi. Esimesed lugemised ja tähtajad on korda seatud ning juhtivkomisjoniks on määratud sotsiaalkomisjon; aseesimees Riina Solman teatas menetluse kulgu ning esitas juhtivkomisjonina toimiva eelserve, et teine lugemine toimuks 22. jaanuaril 2025 ning lõpphääletus oleks viimane samm menetluses. Eelnõu on osa riigi püüdlusest tagada laste õiguste parem kaitse ilma diskrimineerimiseta ning lisada rahvusvaheline õiguskaitse, kui sisejurispruudi abinõud ei ole piisavad.

Riigikogu arutelu Riigikogu avalduse eelnõu "Gruusia rahva toetuseks" (eelnõu 564) esimese lugemise üle. Eelnõu esitasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivas, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Laneman, Tõnis Lukas, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Priit Sibul, Andrus Seeme, Vilja Toomast, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaanson, Igor Taro, Mait Klaassen, Mart Võrklaev, Karmen Jolle, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastik, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutrop, Annely Akkermann, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Sieman, Kalle Laanet, Madis Timpson, Maido Ruusmann, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussar esitatud avaldus Gruusia rahva toetuseks. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli esitati Eerik-Niiles Kross; arutelu toimus fraktsioonide ning komisjonide vahel, et esitada üks küsimus kummalegi ettekandjale ning et kuulatakse komisjonipoolne ettekanne. Lõppkäigus hääletati – avaldus võeti vastu. Kaasa arvatud oli tugevat tähelepanu märgitud inimõiguste kaitsele, poliitvangide vabastamisele, Gruusia Euroopa Liiduga ning NATO suunas jätkavale teele ning uusvalimiste korraldamise vajadusele.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 teist lugemist, mis on kultuurikomisjoni algatatud. Ettekandja on komisjoni liige Margit Sutrop. Eelnõu eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada akadeemia seadust: keelata vananenud sätted, täpsustada sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse ning viia terminid vastavusse kaasaegse tõlgendusega. Muudatuste tulemusena loodetakse suurendada akadeemia võimekust reageerida riigi ja ühiskonna ees seisvatele probleemidele ning tugevdada autonoomia printsiibi järgimist põhiseaduse § 38 kontekstis. Esimene lugemine toimus 14. novembril 2024 ning tähtajaks esitatud muudatusettepanekuid ei olnud; kultuurikomisjon esitas üks sõnastuslik ettepanek, mis puudutab ühe korduse väljavõtmist. Teise lugemise ettevalmistamisel kohtuti akadeemia uue presidendi Mart Saarmaga, arutades koostööd Riigikogu ja teaduste akadeemiaga ning teemasid nagu teadus- ja arendustegevuse rahastamine, teaduspõhine poliitikanõustamine, OECD raport ja doktoriõppe eestikeelsus. Lisaks arutati regulaarsete õhtuste kuulamiste korraldamist ning öiseid istungeid, mis võiksid parandada kõigi osapoolte teaduspõhist arutelu. Komisjoni liikmetena olid kohal Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein; puudusid Vadim Belobrovtsev ja Helle-Moonika Helme. Hääletusega võeti muudatusettepanek konsensuslikult vastu. Esimees Pikhof tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuaril ning teise lugemise lõpetamise järel viia läbi lõpphääletus 29. jaanuaril 2025. Enne lõpetamist sattus ajalus küsimus, kas akadeemia on nõus eelnõuga; vastus oli jaatav.

Esimeses päevakorrapunktis arutati Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muudmise seaduse eelnõu 547 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia läbi üldine ülevaade ja muudatused, mis puudutavad lapsevanemate ja nende lastele mõeldud rahalisi toetusi seoses toitjakaotuspensioni üleminekuga toitjakaotustoetuseks, ning samal ajal viia sisse mitmeid kõrvalmõjusid, näiteks piirangud teatud isikutele määratavate pensionide osas ja üleminekutehted riikide vaheliste sotsiaalkindlustuslepingute raames. Esitluse keskmes on individuaalne toetus igale lapsele ning seadusest tulenev õiguse jaotamise selgus ning stabiilsus, mis tähendab, et toetus ei saa olla arestitav ning on kooskõlas õppekoormusega, töövõimetoetusega ning piiridega, mis puudutavad taastuvate jaotuste suurusi ning üleminekuaegu.
Teine osa puudutab piiriülest transporti ja sotsiaalkindlustuslepingute raames tekkivaid kohustusi, samuti erinevate riikide vaheliste aruandluste ning teavituste korrastamist, mis puudutab nii Egiptust kui ka Ameerika Ühendriike. Lisaks käsitletakse asjaolu, et mõned vanemapõhised pensionid ning kiired muudatused, nagu politsei- ja piirivalve ametnike töövõimetoetuste piirangud, ning neli määrust riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendusaktina, mis omakorda vähendavad bürokraatiat ja annavad ministrile vastutuse. Kõik see on suunatud nende laste ja perede parema kindlustunde ning jätkusuutliku toetusmehhanismi loomisele Eestis.

Seitsmenda päevakorrapunkti raames esitati Riigikogu esimene lugemine Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 549. Ettekandjaks oli taristuministri Vladimir Sveti. Eelnõu eesmärk on parandada Riigilaevastiku ja Transpordiameti tööd ning ajakohastada protseduurid, trahvid ja teenused, ning viia seadused kooskõlla rahvusvahelise õigusega. Paralleelselt koostavad teised ministrid tervet paketti lisamuudatusi, mis tugevdavad mereohutust ja taristut ning suurendavad trahve vastavalt karistusseadustikule.

Esitatud eelnõu 555 on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kaks peamist teemat on: 1) saartalitluse võimekuse tagamine ehk Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine katkematu välisühenduste korral ja 2) elektri salvestuse ning tarbimise juhtimise elavdamine, sealhulgas tarbimiskaja kasutuselevõtt. Eesmärk on hoida elektrihinda kontrolli all, suurendada energiavarustuskindlust ning vähendada tipuhindade ajal põhjustatavaid kulu- ja riske. Täpsemalt nähakse ette salvestuse arendamist, et taastuvenergia lisandumisel oleks võimalik salvestada ühel ajal madala hinna näitajaga ning kasutada seda kõrgemate hindade ajal, mil tarbimine kasvab. Netomõõtmise põhimõtte kasutuselevõtt ning tarbija arve kuva täpsustamine annavad arvelduses suurema selguse, samas tehakse tehnilised ettepanekud arvmudelites ja tasakaalustamisvõimsuste tasu arveldamise loogikas. Eelnõu hõlmab ka uue reguleeriva raamistiku sisestamist, mis aitab tagada vähemalt 1000 MW juhitavaid võimsusi juhitava ning stabiilse elektrisüsteemi jaoks ning mis loob mehhanismid turu toimivuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Üldised mõju- ja majandusnäitajad näitavad, et saartalitlusvõime ning salvestus- ja tarbimiskajaga seotud meetmed toovad tarbijatele pikaajaliselt kasu, kuid lühiajaliselt võib elektriarv tõusta, mis on siiski hinnanguliselt madalam võrreldes meetme maksumusega. Jõustumisajad on seatud ning salvestuse topeltmaksustamise sätted hakkavad jõustuma järgmisel aastal, netomõõtmine võetakse kasutusele 2026. aasta 1. augustil, ning üldised tehnilised ettevalmistused ja arvelduste muudatused käsitlevad ettevaatlikult tarbijate võlgnevuste ja arve koosluse selget kuvamist. Lõppkokkuvõttes annab eelnõu kindlustunnet energiavarustuses ning võimaluse turul pakkuda põlevkivifueli kasutust kriisiolukordades, näiteks kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Aeg-ajalt esile toodud numbrilised mõjud (näiteks 500 MW salvestuse lisamine) näitavad võimalikku hindade alanemist ja kulude vähenemist ning tarbijale tervikuna kaasa aitavat finantsseidu.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 esimest lugemist. Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul on eelnõu eesmärk laiendada põhivõrguettevõtja võrguarenduskohustust, et võimaldada elektrivõrku arendada ettevaatavalt, toetamaks Riigikogu seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärki. Muudatustega fikseeritakse üle-eestiliselt ühtsed liitumistasud (nt 330 kV võrgus 12 000 eurot/MVA), mis peaksid lihtsustama tootmisvõimsuste arendajate ja suurtarbijate liitumisprotsessi. Samuti pikendatakse suurtele tarbijatele otseliini rajamise võimalust 6 kilomeetrilt 15 kilomeetrini, et soodustada energiamahuka tööstuse arengut. Võrgu tugevdamise kulud jagatakse edaspidi võrdselt tarbijate ja liitujate vahel. Debati käigus väljendas Rain Epler (EKRE) muret 100% taastuvenergia eesmärgi mõistlikkuse ja otseliinide mõju pärast teiste piirkondade (nt Võrumaa) võrgutasudele. Majanduskomisjoni esindaja Mario Kadastik kinnitas, et eelnõu on turuosalistega põhjalikult läbi arutatud ning otsused esimese lugemise lõpetamiseks olid konsensuslikud. Eelnõu 556 esimene lugemine lõpetati. Päevakorra viimane punkt (Eelnõu 530) jäi ettekandja puudumise tõttu arutamata.

Istungi keskmes olid kaks teemat: esiteks Nordicale antud riigitoetused ja KredExi vahendid, sealhulgas arutlus 2020. aasta otsuste ja 2024. aasta lisalaenu kohta ning demokraatlikkuse ja läbipaistvuse küsimused seoses ülestõstatatud kahtlustega sõnakasutuses ja rahastusallikates; lisaks arutleti, kas ning kuidas on koalitsioonipartnerid olnud kaasatud otsuste tegemisse. Teiseks pöörduti kaitsekulutuste kasvu ja eelarvevaadetega: kas ja kuidas võiks Eestis suurendada kaitsekulutusi 5% SKPst, kust leida katteallikad ning milline roll on maksurahu ja Euroopa Liidu vahenditel. Kõneosal toimus arvamuste vahetus ning koalitsiooni sisulised erinevused sammude ja rahastuse korraldamisel olid nähtaval, kuid lõpuks rõhutati vajadust konsolideerida kompromiss ja jätkata julgeoleku tugevdamist ning struktuurireforme.

Esitatud päevakorrapunktide põhieesmärk oli arutada Eesti positsiooni ja reaktsioone rahvusvahelise kontekstiga, keskendudes peamiselt Ameerika Ühendriikide juhtimisele ja transatlantilise liitluse rollile ning Eesti energiapoliitikale. Esimesed kõned puudutasid USA presidendi Donald Trumpi poliitika mõju rahvusvahelisele ja Eesti julgeolekule, sealhulgas sõnavabaduse, mitmekesisuse ja kliimameetmete teemade kõrval. Samuti käsitleti Euroopa ja Eesti majandusele ning tarbijatele olulist energiahinda, taastuvenergia rolli ning energiavarustuse tagamise tasakaalu.

Teises plokis toodi kõnelejate poolt esile energiasektori tuleviku kuju, sealhulgas tuule- ja päikeseenergia roll ning vajadus hoida energiahinnad taskukohastena eksportivale majandusele. Käsitlemata ei jäänud ka NATO-kaitsevelatit ja julgeoleku suurendamist, kuid samal ajal tõstatati ka arutelu sisepoliitiliste küsimuste, sealhulgas Nordica pankroti ja KredExi varadega seotud kulude ning võimalikku huvide konflikti puudutavate teede kohta. Lõpuks tõsteti esile riigi varade erastamise plaani Nordica näitel, et taastada maksumaksja raha ning tagada kriisi korral jätkusuutlik infrastruktuur.

Istungil keskenduti peamiselt riigikaitsekulutuste ja moona hankimise teemale, mille algatas Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, esitades peaminister Kristen Michalile arupärimise. Reinsalu kritiseeris valitsust otsustamatuse eest täiendava moona hankimisel ja küsis, miks Kaitseväe juhataja soovitus tõsta riigikaitsekulud 5%-le SKP-st ei kajastunud 2025. aasta eelarves ega riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Ta viitas ka asjaolule, et valitsus hääletas maha Isamaa ettepaneku moona kiiremini soetada. Peaminister Michal tänas toetuse eest riigikaitse küsimustes ja kaitses valitsuse pingutusi, märkides, et Eesti kaitsekulud on kasvanud kiiresti (järgmisel aastal 3,7% SKP-st) ning et julgeolekuolukord nõuab kulutuste suurendamist. Michal kinnitas, et Kaitseväe juhataja nõuannet arvestatakse ning kaitseplaneerijad töötavad selle nimel, et tuua hankeid ajas ettepoole, eesmärgiga tõsta kaitsekulutuste tase 5%-ni.

Lisaks käsitleti Nordica riigiabi küsimust, mille tõi saalist esile Lauri Laats. Laats süüdistas peaministrit avalikkuse eksitamises, viidates Eesti Ekspressi loole ja küsides 2024. aasta aprillis KredExi kaudu antud 1,5 miljoni eurose laenu kohta. Peaminister Michal selgitas, et ta keeldus andmast ettevõttele täiendavat maksumaksja raha (10–20 miljonit eurot), mis oli juhtkonna ettepanek, kuid KredExi kaudu antud laenud on eraldiseisev tegevus, mis põhineb 2020. aasta valitsuse otsusel, ning need ei ole täiendav toetus.

Kavandatud istungi keskmes oli Eesti tervishoiusüsteemi ebakorrapärasused ja ajakriitilised väljakutsed esmatasandi ning eriarstide kättesaadavuses. Esmatasandi teenuste puudus, perearstide vananemine ja järelkasvu küsimused, eriarstide pika oote aja probleem ning maapiirkondade piiratud ligipääs tervishoiuteenustele tekitavad olukorra, kus paljud inimesed peavad pöörduma hoopis erakorralise meditsiini osakonna poole. Otsimise all on, kuidas suurendada perearstide arvu ja toetamist, parandada kaasatavate tervisekeskuste töökeskkonda ning rakendada tõhusaid e-konsultatsiooni lahendusi, et eriarstide nõudmised suunata esmatasandile sobivamalt. Lisaks arutleti EMO-de järjekordade kiiremaks leevendamiseks Tallinnas ja Eesti teistes piirkondades ning tervisekassa rolli kohalikule eriarstide kättesaadavuse planeerimisel regionaalsel tasandil. Kolmandaks käsitleti südamekirurgia rahastamist ja erialaste piirangute mõju operatsioonidele, rõhutades vajadust lisarahastuse ja süsteemi ümberkujunduste järele, et ravivajadused oleksid paremini kaetud ning patsiendid saaksid õigeaegselt abi.

Agenda keskmes oli toidukaupade käibemaksu alandamise ideede ja nende mõju üle Eesti toiduhinnale ning tarneahelale. Esinejateks oli regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja küsimuse esitas hea kolleeg Siim Pohlak. EKRE esitas Riigikogus eelnõu toiduainete käibemaksu 5%-le langetamiseks ning opositsioon küsis, kas valitsus plaanib selle ettepaneku heaks kiita või on olemas muud kaalutlused, mis langetuse vastu võtmisest kõrvale hoiavad. Debatt hõlmas ka üldist hinnatõusu ja maksusüsteemi mõju inimeste ostujõule ning riigi võimalusi teha õiglaseid ja mõõdetud otsuseid, mitte kiirustada.

Agenda keskendus peaministri Kristen Michali vastustele ning kaasnes arutelu kolmel peamisel teemal: esiteks avalikkuse poolt laialdaselt kajastatud ja ühiskondlikult aktuaalseks muutunud küsimus „loll on raske olla“ ning sellest tulenenud debatt ja küsitluste tulemused; teiseks Nordica laenu osas KredExi kaudu aastatel 2020–2024 tehtud finantstoimingud, sealhulgas varasem 8 miljoni euro suurune laen ning hilinenud väljamaksed, mille puhul küsiti, kas otsused olid teadlikud või pigem sümboolsed ning kas need peegeldasid laiemat poliitilist eelistust; ja kolmandaks riigisekretäri juriidilise hariduse nõude teemaline arutelu, mis puudutab ametikoha autonoomsust ja mõju põhiseaduslikele nõuetele ning riigijuhtimise reformi konteksti. Kõik teemad tõstatasid küsimusi vastutuse, läbipaistvuse ja reformide vajalikkuse kohta ning tõid esile erinevate erakondade positsioone ning valitsuse käsitlusviise.

Arutelu keskendus Estonia tervishoiusüsteemi teaduslikule teadmistepuudusele seoses tuulikute infraheli ja teiste füüsikaliste ohutegurite mõju puudutavate küsimustega. Kalle Grünthal esitas Riina Sikkutile küsimuse Saarde tuulepargi kohta ning tõi esile, et Eestis puudub selge teadmine infraheli kahjulikkuse kohta ning et rahvatervishoiu seaduses ei olnud varem viiteid tuulikute tekitatud mürale ega infrahelile. Kaebuste arv (kolmekümnele inimesele esitatud taotlused) ja käimasolev uuring Terviseametilt tõstatasid küsimuse, kuidas vastata elanike muredele ning millised meetmed ja mõõtmisviisid on kohased. Esimene osa käsitles ka juhiseid ja mõõtmise korrektset läbiviimist: mis seadmeid kasutatakse, kuidas ja kuhu mikrofoni paigutatakse ning millised standardid ja protseduurid kehtivad.
Lisaks tõstati esile jääheite ja infrasõltuvate murede teemasid, ning arutati meretuuleparkide, mikroplastiku ja majanduslike kaalutluste üle, mis võivad mõjutada riigi planeeringuid ja investeeringuid.

Esitatud kaheksanda küsimuse teema oli Eesti demograafia ja rahvastiku kahanemine. Statistikaameti andmed näitasid, et mullu sündis Eestis 9 646 inimest ja suri 15 596 inimest, mille tulemusena rahvaarv on langenud 5 402 inimese võrra ning migratsioon ei suuda enam vahet täielikult kompenseerida. Opositsiooni jaoks oli selge, et olukord on kriitiline ja vajab konkreetset ning kiiret strateegiat, mitte pelgalt teoreetilist diskussiooni. Küsimuse eesmärk oli välja selgitada, kas valitsus jagab sama muret ja millised sammud on plaanis demograafilise olukorra parandamiseks.

Minister vastas, rõhutades demograafia kui olulise ning samas keerulise teemaga tegelemise mitmekihilisust: rahaline toetus üksnes ei muuda sünnitust automaatselt suuremaks, vaja on laiemat ühiskondlikku heaolu, turvatunnet ning paremaid teenuseid ja tööperede mudelite sobitamist. Ta toonitas vajadust rahvusvaheliselt ning riigisiseselt koostööd ministeeriumide vahel ja märkis, et käimasolevatel algatustel on vaja järjepidevat analüüsi ning praktilisi samme, mitte ainult pööratud tähelepanu maksurahade suurendamisele.

Infotunni põhiteema oli välisriikide mõju demokraatlike protsesside toimimisele ning küsimus, millal ja kuidas Eesti peaks seisukohta avaldama või sekkuma, kui valimised ei vasta Euroopa Liidu soovidele või kui osutub vajalikuks demokraatia kaitse nimel kõnelustega sekkuda. Arutelu keskendus Gruusia parlamendivalimiste aususele ning Rumeenia presidendivalimiste tühistamise põhjustele, kus OSCE vaatlus- ja uustulnukate hinnangud ning olemasolevad kohtuotsused mõjutasid valikuid. Esitatud oli ka hüpoteetiline näide Eesti olukorrast, kus võimalik sekkumine või selle vältimine tuleb kooskõlas olla rahvusvahelise tava ja demokraatia põhimõtetega.